Naised pidasid Sõrves ühisjahti

Naisküttide ühisjahil kütiti kolm hirvepulli, kaks hirvevasikat ja kaks metssiga.

Kuigi on olnud üsna keerulised ajad, õnnestus jahinaistel ikkagi korraldada iga-aastane suurulukijahti „Jahis ainult naised“.

TEKST MARIA PÕHAKO, MTÜ EESTI JAHINAISED FOTOD MEELIS KOKS N ii sündiski juba mitu korda edasi lükatud naisküttide jahist uus ja oodatud koosviibimine „Jaht maailma äärel“. Esimene selline jaht toimus Sõrves 22. jaanuaril ja sinna kogunes 11 naist ning kaks korda sama palju mehi. Metsa läks ligi kümmekond koera mitmest tõuvariatsioonist koos juhtidega.

Koertel oli palju tegemist

Koerajuhtidel oli palju tegemist. Jaht oli vaevu alanud, kui juba kostsid metsast esimesed paugud. Läks veel veidi, kuni pauke kostis ka kütiliinist. Nii võib öelda, et koerameestel olid käed-jalad algusest peale tööd täis. Esimeses ajus sätiti naised kõikse magusama kütiliini peale, aga egas loomad seda mõistnud. Hiilisid mööda randa minema ja keerasid ennast tagasi ühel ning teisel pool kütiliini. Lõpuks jooksis kütiliinist läbi üks eriti väle kult. Kütt, kelle loom äärepealt pikali pidi jooksma, jõudis viimasel hetkel paar pauku teha, aga need andsid kuldile vaid hoogu juurde. Naiste kütiliini teises otsas pakkus elevust rebasepaar, kes justkui naljaviluks üle kütiliini jooksis: üks tuli ühelt, teine teiselt poolt, vilksamisi vaatasid ka teineteist. Esimeses ajus kütiti kokku kaks metssiga ja kaks hirve.

Jahis tulid appi ka taksikoerad.

Naised paigutati kütiliinile.

Sõrve on omamoodi huvitav kant, sest seal ei ole kunagi tuulevaikset päeva. Lõunaks kogunesid kütid mere äärde. Koht oli kena ja supp imehea!

Teises ajus nähti palju loomi

Teises ajus jagunesid naised juba kahe kütiliini peale laiali. Kes sai koha keset lagedaid põldusid, kes täiesti metsa vahele. Teises ajus alustasid ka koeramehed ettekannetega, kes, kus ja mida näinud ning kuhu suunda koerad lähevad. Jahinaised olid arvestanud, et Saaremaal kõiki loomi ei kütita ja sellepärast haarati mandrilt kaasa ka loodusfotograaf Meelis Koks, kes lisaks naistele tegi nii mõnegi pildi ka loomadest.

Teise aju kokkuvõtteks võis öelda, et naised nägid hirvelehma vasikaga, hirvepulle, põtra, kitsi ja ka rebaseid. Lehma ja vasikat oli lubatud küttida, kuid peale nende kütitavaid loomi rohkem kütiliini ei tulnudki. Kui hakkas juba hämarduma, paluti ka koerajuhtidel hakata koeri kokku kutsuma, et jõuaks kütitud loomad kenasti enne pimedat metsast välja tuua. Kokku kütiti kahe aju peale kolm hirvepulli, kaks hirvevasikat ja kaks metssiga.

Jahi lõpp

Õhtu lõpetasime seal, kus hommik algas, seekord küll pimedas, aga elevus oli sama suur! Mehed kutsusid naisi uuel aastal taas jahile, lisaks jahinaistele kiideti ka koerte ning koerajuhtide tööd.

Jaht oli äge ja kant on mandriga võrreldes hoopis teine. Meeldejääv on juba ainuüksi see, et metsad ei ole suured, aga erinevate loomade hulk on mandriga võrreldes märksa suurem. Inimesedki räägivad küll eesti keeles, aga sootuks teist juttu. Omamoodi kultuuriline väljasõit. Kuigi Eestis on iga kant ja nurk justkui käega katsuda ja kiviga visata, on ikkagi ka neid kohti, kuhu sõit on omaette ettevõtmine.

MTÜ Eesti Jahinaised tänab siiralt ja südamest Sõrve sääre jahiseltsi, kes võõrustas jahinaisi ja tutvustas oma jahikultuuri ning metsaelu! Ootame ka edaspidi põnevaid „Jahte maailma äärel!“.

Täname ka loodusfotograaf Meelis Koksi, kes veetis terve päeva naistega kütiliinis, et mõned tähtsamad hetked kindlasti pildile saaksid!