Juhatuse koosolek

- juhatus JUHATUSE KOOSOLEK Juhatuse koosolek toimus EJS-i majas ja veebis, juhatas president Margus Puust. MÄRTSIS

TEKST EJS

Kasutusõiguse lepingute pikendamine

Esmalt arutati Eesti erametsaliidu (EEML) kirja Eesti jahimeeste seltsile (EJS), mis oli vastus EJS-i algatusele võtta kasutusele öösihik. Nimelt toimus 1. märtsil ümarlaud, kus maaomanike esindusorganisatsioonidele tutvustati EJS-i seisukohti öösihiku kohta. Keskkonnaameti (KeA) eestvõttel toimus 22. veebruaril aga kasutusõiguse lepingute (KÕL) pikendamise teemal koosolek, kus EJS ja EEML ei jõudnud kokkuleppele, kuidas kontrollida lepingute sõlmimist jahindusnõukogudes. EJS-i kirjalik seisukoht saadeti ka KeA-le. KeA jagas seda asjaosalistega. Vastuseks saabus EEML-ilt kiri, milles anti teada, et erametsaliidu juhatus arutas ühinemist nn öösihiku kirjaga. Ikka aga on kokku leppimata, kuidas kontrollitakse jahimaa kasutamise lepinguid, mis on sõlmitud eramaaomanikega, seetõttu EEML uute algatustega ei ühine, kuni pooleliolevad asjad pole korras.

Juhatuse liikmed olid erametsaliidu seisukohast hämmelduses. On ju öösihiku kasutamine mõeldud eeskätt ka kopra arvukuse reguleerimiseks ja metsakahjude ärahoidmiseks. Jahimeeste algatus oli mõeldud just selleks, et toetada nii metsakasvatajaid kui ka põllumajandustootjaid. Kahju, et just metsasektor vastas algatusele nii.

Põllumajandustootjate katusorganisatsioonid toetasid algatust võtta kasutusele öösihik. Juhatuse liikmed võtsid selle info teadmiseks.

Piirkondade esindajad andsid ülevaate, kuidas on edenenud lepingute sõlmimine ja nõusolekute saamine jahindusnõukogudes.

On ju öösihiku kasutamine mõeldud eeskätt ka kopra arvukuse reguleerimiseks ja metsakahjude ärahoidmiseks.

Relvaseaduse täiendamise ettepanek

Juhatus arutas Eesti relvaomanike liidu pöördumist siseministeeriumi poole. Kirja koopia oli saadetud ka EJS-i juhatusele. Selles oli relvaseaduse muutmise ja täiendamise ettepanekuid, mis on tingitud olukorrast Ukrainas. Need on seotud mittekodanike õigusega relvi omada, samuti muudatusettepanekuid lubatavate padrunikoguste kohta jms. Juhatuse liikmed arutasid ettepanekut ja selle võimalikku mõju meie organisatsioonile. Esialgu otsustai võtta pöördumise sisu teadmiseks.

Lepingud ühinenud metsaomanikega

Juhatus arutas ühinenud metsaomanikega (ÜMO) sõlmitud lepingute ülevaadet ja EJS-i ettepanekuid. Neid arutelusid alustati juba eelmise sügisel. Selleks kohustas juhatust volinike koosolek ja eesmärk oli jõuda ühise lepinguni, mida seltsidele soovitada. Nüüdseks on selge, et päris ühte meelt ei olda ja võib juhtuda, et ühist tüüplepingut ei tule. Küll aga tegutsetakse selles suunas, et jõuda võimalikult paljudes punktides üksteisele lähemale.

Pärast eelmist kohtumist juhatusega on sõlmitud jahindusliku maakasutuse lepinguid lisaks ÜMO-le umbes 35 000 hektari kohta. EJS-i ja ÜMO eelmise arutelu tulemusena lisati lepingusse mõned täiendused. ÜMO esindaja sõnul oli märgata jahimeeste heakskiitu nendele. Kindlasti oli eelmiste arutelude mõju positiivne.

ÜMO esindajale edastati paarkümmend piirkondadest laekunud küsimust. Kahekolme nädala jooksul peetakse ÜMO-ga läbirääkimisi ja siis selgub lepingu variant.

Omanike andmed

Arutati Jahise maakorraldusmooduli õiguste kasutamist. EJS-i poole on pöördunud jahiseltse, kes on EJS-i liikmed, ühinenud Jahisega ja soovivad naaberpiirkonna kinnistute andmeid. Kuidas sel juhul käituda? Juhatuse seisukoht on, et riigilt saadud kinnistute andmed on antud tingimusega, et jahipiirkond täidab talle seadustega ja riigi antud ülesandeid. Järelikult muuks otstarbeks neid andmeid kasutada ei saa. Omanike andmeid on vaja kasutada sel jahiseltsil, kes piirkonda kasutab ja haldab.

Juhatuse järgmine koosolek on 19. aprillil.