VÄIKE KÕKS –

milliseid vigu olukorra fikseerimisel vältida?

Õnneks ei tähenda sugugi iga autoavarii suurt materiaalset kahju ega põhjusta autos viibijatele ohtu, kuid siiski tuleb ka väiksema plekimõlkimise ja kõksu puhul järgida teatud reegleid, et asja ametlik fikseerimine ning kahjude hüvitamine sujuks korrektselt.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: SHUTTERSTOCK

Seesam kindlustuse sõidukikahjude valdkonnajuht Rasmus Parve sõnab, et tänase kiire elutempo ja vahel ka õnnetuskohast tingitud ajalise surve tõttu – näiteks õnnetus tiheda liiklusega ristmikul või kitsal tänaval, kus seismajäämine võib tekitada ummiku – esineb kahjuks üsna sagedasti olukordi, kus õnnetuse asjaolud, osalenud sõidukid ja nende juhid ning kokkulepe süülisuse osas jäetakse vormistamata. „Esmane soovitus on autosid liigutamata teha võimalikult palju fotosid ning seda ka natukene eemalt, et oleks näha näiteks asjakohased liiklusmärgid, autode paiknemine teel jne. Väga keeruline ja kindlasti aeganõudvam on hiljem ilma kohapeal vormistatud materjalita teha otsus, kes siis õnnetuse põhjustaja ja kes kannatanu on,“ ütleb Parve ja lisab, et liiklusõnnetuse mugavamaks vormistamiseks on võimalik sündmuskohal koheselt kasutada ka veebipõhist teavitusvormi avarii.lkf.ee.

Ka If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütleb, et kõige suurem viga on sündmuskohalt lahkuda nii, et õnnetust ei registreerita, ning eriti tõsine on olukord näiteks siis, kui mõni juht sõidab oma autoga teisele sõidukile otsa ning põgeneb sündmuskohalt. „Tavaliselt tähendab see kahju põhjustajale seda, et järgmisel aastal tõuseb tema liikluskindlustuse aastamakse ligikaudu paarkümmend eurot. Samuti tuleb tal pärast põgenemist suure tõenäosusega kinni maksta nii teise sõiduki kui ka enda sõiduki remont, sest kaskokindlustus ei pruugi teda aidata, ja ta võib ka politseilt trahvi saada. Seega on igati mõistlik õnnetus registreerida – selleks liikluskindlustus ju loodud ongi. Kui teise auto omanikku pole võimalik leida, tuleb õnnetus politseile helistades registreerida, alles pärast seda võib sündmuskohalt lahkuda.“

Olukorra ametlik fikseerimine kohapeal on oluline

Parve ja Kruus rõhutavad, et kohapeal olukorra vormistamine on ka väiksema kõksu puhul kindlasti oluline. „Fotod ja ka videod aitavad väga palju, kuid mida paremini on asjaolud ja osaliste info kohapeal fikseeritud, seda kiiremini on võimalik ka kindlustusel juhtumit käsitleda. Vahel on vajalik küsida ka õnnetuspaiga läheduses asuvate valvekaamerate salvestisi, mis ei pruugi olla hiljem enam kättesaadavad. Liiklusõnnetuse käigus kannatanule tekkinud kahjude hüvitamiseks liikluskindlustus ongi ning pole mõistlik kiirustada ja minna fikseerimata kokkulepete teed,“ ütleb Parve ja täpsustab, et isegi kui kindlustusandjat teavitatakse, jäetakse sageli teavitamata politsei, kui kahju kannatanu pole teada. „Näiteks otsasõit liiklusmärgile, teepiirdele vm. Kui on tekitatud varaline kahju, kuid vastutuse osas ei saada kokkuleppele või pole teada, kellele kahju põhjustati, tuleb kindlasti politseid teavitada.“

Kruus ütleb, et juhtunu ametlik fikseerimine on oluline muuhulgas seetõttu, et nii mõnigi kord ei tunnista süüdlane hiljem oma viga. „Fotosid on vaja igal juhul teha, ennekõike tuleb panna rõhku laiemale autode paiknemisele ja liiklusolukorrale, detailseid vigastusi pildistatakse hiljem autoteeninduses niigi lähedalt.“ Samuti ei ole tema sõnul mõistlik sõlmida õnnetuse põhjustaja ja kannatanu vahel rahalisi kokkuleppeid. „Esmalt, iga väiksemagi kerekahjustuse, näiteks kriimustuse parandamine värvimise teel võib maksma minna ligi pooltuhat eurot. Seega ei ole mõistlik kannatanul leppida näiteks 100 euro suuruse valurahaga.“