Elektriautode kasvav levik nõuab paremat

Laadimistaristut

„Eesmärk 55“ kohaselt tohib alates 2035. aastast müüa Euroopa Liidus vaid selliseid sõiduautosid, mis ei tekita CO2 heidet. 12% kõigist eelmisel aastal Euroopas müüdud uutest autodest olid täiselektrilised ning 2030. aastaks võib Eestis olla kasutuses juba üle 100 000 elektrisõiduki.

Eleporti Tegevjuht Raul Potisepp

On tõenäoline, et järgmise kümne aasta jooksul on Eestis oodata hüppelist elektriautode populaarsuse kasvu. Elektriautode kasuks räägivad nii akutehnoloogia areng, laadimispunktide arvu kasv kui ka Eesti ning Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgid. Olemasoleva informatsiooni alusel võib prognoosida, et praeguse

3000 elektrisõiduki asemel on Eestis aastaks 2030 kasutuses juba üle 100 000 elektrisõiduki.

Euroopas on elektriautode osakaal juba täna võrdlemisi suur. Eelmisel aastal olid 12% (21,5%, kui arvestada juurde ka pistikhübriidid) kõigist Euroopas müüdud uutest autodest elektrilised ning lähiaasta - tel suureneb elektriautode osakaal kahtlemata veelgi. Seega annab Euroopa Parlamendi otsus signaali ka elektriautode arendajatele. Volkswagen on näiteks lubanud müüa Euroopas alates 2033. aastast ainult elektriautosid.

Kus oma elektriautot laadida?

Samuti on Euroopa Parlamendi otsus oluline signaal ettevõtetele, et arendada kiires tempos edasi elektriautode laadimisvõrku. Eestis toimub täna hinnanguliselt 80% laadimisest kodus, kuid see on kiiresti muutumas. Näiteks Hollandis, kus tänaseks on elektriautode osakaal uute autode müügist juba 24%, näitavad andmed, et ligikaudu pool laadimisest toimub väljaspool kodu ehk avalikus võrgustikus. See tähendab, et lähiaastate investeerimisvajadus uute avalike laadimispunktide rajamiseks ulatub kümnetesse, kui mitte sadadesse miljonitesse eurodesse. Seetõttu kavatseb Eleport investeerida Baltikumis ja Poolas lähiaastatel kokku üle 30 miljoni euro.

Kuigi Elektrilevi kinnitas hiljuti, et võrk ei piira elektriautode kasutuselevõttu veel pikemat aega, on liitumiste väljaehitamise kiirus täna probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kogu meie regioonis. Eestis võib protsess taotluse sisseandmisest liitumise väljaehitamiseni võtta aega kuni 500 päeva, Poolas kuni kaks aastat. Seega sõltub elektriautodele üleminek jätkuvalt olulisel määral ka võrguettevõtetest ning bürokraatlike takistuste kaotamisest.

Eraldi küsimus on see, kas elektriautode suurenenud nõudluse tingimustes suudavad autotootjad piisavalt elektrisõidukeid valmistada. Autotööstuses on hetkel toimumas viimase saja aasta suurim revolutsioon, mille tulemusena satuvad aeglasemalt kohanevad tootjad tõenäoliselt raskustesse. Juurde on tekkinud ka palju uusi ettevõtteid, kes võivad 10–15 aasta pärast hakata asendama neid, kes pole elektrisõidukite arendamises sedavõrd edukad olnud. Samuti on võimalik, et Hiina autotootjate jõudmine Euroopa turule toob endaga kaasa turuosa ülevõtmise siinsetelt tootjatelt, kes pole suutnud piisavalt kiiresti kohaneda.