Löökaukudesse sõitmine võib tuua suuri kahjusid

Külmad ja heitlikud ilmastikuolud ning naastrehvid sõiduteid just ei hellita, tuues kevade saabumisega autojuhtidele löökaukude näol rohkelt peavalu. Hea uudis on aga see, et nende vältimiseks saab autojuht ka ise väga palju ära teha.

TEKST: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK

ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid ütleb, et löökauku sõitmise tagajärjed võivad olla väga erinevad. „Kõik sõltub löökaugu suurusest ning sõiduki liikumiskiirusest. Mida väiksem on kiirus, seda väiksemad on ka kahjustused. Kiirusega 30–40 km/h löökauku sõites ei pruugi autoga üldse midagi juhtuda või puruneb näiteks ainult rehv ja koos sellega saab kahjustada ka velg. Sellistel puhkudel jääb kulu suurusjärku 200–300 eurot.“

Küll aga ulatuvad kahjud oluliselt suuremate summadeni, kui kiirus on suurem. „Olenevalt löökaugu suurusest võivad puruneda sõiduki esi- ja tagasilla vedrustus ning erinevad silladetailid. Veelgi hullematel puhkudel võib löökaugust läbi sõites ratas koos vedrustusega üldse eemalduda ning sellisel juhul võivad kahjud ulatuda juba tuhandetesse eurodesse. Antud olukord võib muutuda ohtlikuks ka inimestele, sest sõiduki teelt välja paiskudes võivad autos viibivad inimesed saada kehavigastusi,“ ütleb Orulaid.

Mida saab autojuht ise ära teha?

„Esimene soovitus on ilmselgelt see, et tuleb olla äärmiselt tähelepanelik ja jälgida ümbritsevat liiklust ning tee seisukorda. Kui olete teel juba mitmest august läbi sõitnud või näete, et tee silmanähtavalt laguneb, siis sõitke lihtsalt aeglasemalt. Oluline on tagada kõikide liiklejate ohutus, kaasa arvatud iseenda ja oma vara. Kevadeti tekivad lume sulamisest suured veeloigud. Püüdke vältida suuremaid sulaveeloike, sest kunagi ei tea, kas loigus end ka suurem auk varjab. Kui läbisõit on vältimatu, siis vähendage kiirus minimaalseks,“ soovitab Orulaid.

Kuidas löökauku sõites talitada ning kellelt ja millistel tingimustel kahju sisse nõuda?

Orulaidi sõnul tuleks pärast löökaugust läbi sõitmist auto esimesel võimalusel peatada ning püüda välja selgitada ja fikseerida sõidukile tekkinud vigastu- sed. Samas ei pruugi kõik vigastused kohe näha olla ning lõplik selgus tuleb remonditöökojas. „Selleks et tekiks üldse võimalus kahju hüvitamist nõuda, tuleb juhtum fikseerida. Oluline on pildistada teed ja sellel olevat auku nii, et piirkond või maantee oleks tuvastatav, sest nõude esitamisel peab olema kindel, kellele nõue esitada.“

Kellelt aga kahju sisse nõuda? Orulaid ütleb, et reeglina tee valdajalt või omanikult. „Oluline on teavitada juhtumist kas päästeametit, politseid või Tallinnas näiteks munitsipaalpolitseid ja käituda saadud juhiste järgi. Tallinnas tuleb juhtumit fikseerima tavaliselt munitsipaalpolitsei,“ ütleb Orulaid ja lisab, et tunnistajate olemasolul tuleks paluda neilt ka juhtumile kinnitust ning vahetada nendega kontakte. „Juht peaks aga ise kindlasti löökaugu suuruse ja sügavuse ära mõõtma. Löökaugu kõrvale oleks mõõdulindi puudumisel vaja panna näiteks tikutops või telefon, et hiljem oleks võimalik mõõdud tuvastada,“ täpsustab ta.

Kui sõidukil on kaskokindlustus, siis saab kahju välja nõuda kindlustuselt. Kahju saaja osaks jääb sellisel juhul omavastutuse tasumine. Ka kaskokindlustuse olemasolul tuleks juhtum korrektselt fikseerida, sest kahju saajal on õigus omavastutuse summa tee omanikult või valdajalt tagasi nõuda.