Targu Talita (august-september 20219

AUGUST

SEPTEMBER

2021

2021

Hind 2.99

Maalehe nõuandeajakiri

maitsete maailm: a Varjuai d võluva d a graatsi

Kukeseened ja nende vahvad sugulased

hüva nõu:

Milleks on hea põdrakanep?

HOIDISTAMINE:

Sõstraid ei tasu alahinnata

meisterdamine: Saun valmis kolme päevaga I S S N 250 4 -7574

e ! st: .e 88 o e ina 80 e-p reg 601 ta ea el Os aur i te w. fon ww tele lli Te

UUS! Sodiaagimärgid – Lõvi. Niue 2021.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts

Hind: 129 €

Kaitseingel - Niue saarte 2021.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikiviga Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g

Hind: 149 €

Õnn kaasa! Neljaleheline ristikheinaleht – Niue Kaelakee ehtsa teemantiga kullast ripatsi ja saarte 2021.a hõbemünt kullatud hõbeketiga Preciosa masinlõigatud Kaal: 0,5 g / Kuld: 99.9% kristallikividega

UUS!

Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g

Raffaeli Ingel.

Saalomoni saarte 2020.a kuldmünt Kaal: 0,5 g Kuld: 99,99%

Hind: 249 €

Hind: 149 €

Hind: 99 €

Tere tulemast maailma!

2021 – Kameruuni 2021.a kristalliga hõbemünt Swarovski® kristalliga.

Hõbe: 99.9% / Kaal: 10 g

Hind: 89 €

UUS!

Fööniks ja Draakon – Ghana 2021.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 50 g

Hind: 299 €

Igavene armastus – Eternal Love. Saalomoni saarte antiikviimistlusega südamekujuline hõbemüntripats kristalliga 15 g Hõbe: 99.9% / Kaal: 15 g

Hind: 99 €

Vasa laev- Niue Saarte 2021.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9% Kaal: 2 untsi

Minu esimene aardedmünt. Niue Saarte 2021.a. osalise kullatisega hõbemünt Hõbe: 99,9% Kaal: 15,5 g

Hind: 279 €

Kullatud süda – Palau Tiigri aasta 2022 – Laose 2021.a kullatud jadeiidi ja kullatisega hõbemünt hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi Hõbe: 99,9% Hind: 295 € Kaal: 1 unts

Taskuluup 2,5 x ja 45 x suurenduse ja UV valgustusega

Õlu – Belgia õllekultuuri vaimseks pärandiks kuulutamise 5.aastapäev

Hind: 115 €

UUS!

Hind: 19 €

Hind: 179 €

ud Unustamatevateks erin kingitused vadeks! tähtpäe

Hind: 9.90 €

Pühvli aasta 2021 – Hiina 2021.a. vask-nikkel münt

Hind: 8 €

UUS!

2021.a euroTaskualbum müntide kataloog euromüntide ja Hind: 15.90 2€ juubeli-müntide kogumiseks. Hind: 12 € Euromüntide kogumise album. Hind: 29 €

Portugali 2021.a 2€ juubelimünt – Olümpiamängud 2021 Seif – raamat

Hind: 25 €

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

www.aurearegina.ee

Kreeka 2021.a 2€ juubelimünt – Kreeka revolutsiooni 200. aastapäev

Aurea Regina Mündipood – kaasaegse mündimaailma ekspert!

Tel: 6018088 E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.

Hind: 7 €

Hind: 7 €

SISUKORD

SUVE SUMEDAM POOL

Foto SHUTTERSTOCK

S

4 Astilbed toovad aeda pitsivahtu

10 Õhulised laugud

44 Kõigiti kasulik põdrakanep 48 Kasvuhoonetaimede

on aia superstaarid

potis kasvatamine on tõusev trend

18 Varjuaia salapärased

54 Jäässe talletatud suvi

graatsiad

22 Lummavad fossiilid osmundad

26 Kukeseened ja ta vahvad

56 Suvine saun valmib kolme päevaga

60 Trikotaažkangast peapael

sugulased tasub alati korvi panna

62 Karbike ehetele

32 Sõstrad on kodumaine

64 Värvid ja mustrid

38 Paradiisimaitsed

66 Kangast valmistatud

supertoit

Kalimantani saarel

pesulõksudel

uve lõpp on moosi- ja floksilõhnaline, täis küpsust ja endaga rahulolu. Päevadesse jagub veel soojust ja öödesse sumedust, veel ei ole kuhugi kiiret ja on aega tegelda sellega, mida hing päriselt ihkab.

Erakordselt kuuma ja kuiva suvega on kõik taimed vähemalt nädal-paar kiiremini arenenud, ja need lilled, mis harilikult õitsevad augustis, olid õites juba juulikuus. Kõik marjadki küpsesid varakult, ja kui nad just ära ei kuivanud, siis mooside-mahlade tegemiseks jäid vaid loetud päevad.

Targu Talita augusti-septembrinumbris kirjutame Eestimaa aedade raudvarast – sõstardest, mida tasub moodsatest aegadest hoolimata korjata ja purki pista.

Anname ülevaate, kuidas ära tunda kukeseene maitsvaid sugulasi ja pakume retsepte, mida hõrku neist valmistada võiks.

Kuumal suvel on õnnega koos need, kel on varjuaed. Seal tunnevad end hästi ka ühed maakera vanimad asukad, sõnajalad. Oma iidsusega lisavad nad aiale põnevust ja müstilisust.

Lisaks sellele on ajakirjas varuks hüva nõu saunaehitajale. Kui suve jooksul pole suuremat ehitust mahti olnud ette võtta, siis võite lugeda, kuidas kodus olevatest ja taaskasutatud materjalidest saab vahva sauna valmis lausa kolme päevaga.

Toimekat suve jätku!

trips-traps-trull

Esikaane fotod SHUTTERSTOCK Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja Targu Talita toimetaja Jana Rand 661 3375 Reklaam Siret Samarüütel 511 7040 Kujundaja Piret Väljataga Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaand­ja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Maalehe nõuandeajakiri

Saadaval üksikmüügis Ilmub kuus korda aastas

JANA RAND

HILISSUVINE AED

ASTILBED

Fotod SHUTTERSTOCK

toovad aeda pitsivahtu Astilbed on suurepärased püsikud, sest lisaks rikkalikule õitsemisele on neil ka ilusad lehed, mis oma pitsilise mustriga kaunistavad aeda sügiseni välja.

4 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

A

stilbed oma kõrge kasvu ja säravate õitega on aias tõelised pilgupüüdjad. Eriti efektsed on nad rühmadena nii peenras kui veekogude, terrasside või müüride ääres.

Nende pitsivahulisi õisi on kõikvõimalikes toonides, alates valgest ning lõpetades tumelillade, siniste ja

oranžidega. Vaid kollaseid astilbesid pole siiamaani õnnestunud aretada.

Enamasti on nende õied püstised, kuid leidub ka selliseid sorte, mille õied ripuvad alla nagu vanikud. Üks niisuguseid sorte on Thunbergi astilbe (Astilbe thunbergii).

Lisaks võluvatele õitele on astilbedel ka erakordselt peen ja dekora-

tiivne lehestik. Ka lehetoonide valik on väga lai. Lisaks tavalisematele hele- või tumerohelistele läikivatele lehtedele leidub ka sorte, millel on punased, pronksi värvi või lausa mustjad lehed.

Lehtede värvus muutub vastavalt taime kasvamisele. Kui kevadel on toonid erksamad, siis suve lõpu poole need tuhmuvad. Lehestiku värv on erksam päikeselisemas kasvukohas.

Astilbed kuuluvad kivirikkude sugukonda ja põhjuse selleks annab õite ehitus.

Astilbede perekonnas on 14 liiki ning nad on pärit Hiinast, Jaapanist ja Koreast, kaht liiki astilbesid leidub ka Põhja-Ameerikas.

Astilbesid on nii madalaid kui kõrgekasvulisi. Madalamad on kähar astilbe (Astilbe × crispa) ja lihtlehine astilbe (Astilbe simplicifolia), mis kasvavad vaid paarikümne sentimeetri kõrguseks. Hiina astilbe (A. chinensis) aga võib sirguda kuni poolteise meetri kõrguseks. Samas on tal ka kääbusjas teisend, mis kasvab vaid mõnekümne sentimeetri kõrguseks.

Aia pilgupüüdjad Meie aedades kasvatatakse kõige enam jaapani astilbesid (Astilbe japonica) ja hübriidseid Arendsi astil▲ Astilbe õite toonivalik on väga lai.

▶ Hiina astilbe sort ‘Little Vision in Purple’.

Astilbe ei kaota oma kenadust ka siis, kui õied on kadunud. Kauni vormiga lehepuhmas rõõmustab silma kuni külmadeni. besid (Astilbe × arendsii), mille kõrgus jääb 50–70 cm juurde.

Astilbed rõõmustavad oma õitega juulist septembrini. Kõige esimestena alustavad õitsemist jaapani astilbed. Arendsi astilbede varajasemad sordid õitsevad juulis, hilisemad augusti algul. Üldiselt on hilisemad õitsejad madalamad sordid.

Kõrgekasvulised hiina ja Thunbergi astilbe on aga hilised, õitsedes vahel kuni septembri lõpuni.

Kuid astilbe ei kaota oma kenadust kas siis, kui õied on kadunud.

Kauni vormiga lehepuhmas rõõmustab silma kuni külmadeni. Küll aga võib maha lõigata õitsemisest alles jäänud ja pruuniks tõmbunud taimeosa. Mõnel sordil tekivad õitsemise järel kuprad, mis on päris kenad ja seetõttu võib need ka alles jätta.

Rammus ja niiske muld Astilbedele sobib rammusam muld, kus on parajalt niiskust, sest läbikuivamist nad ei salli. Kui peenar on liivasel või paepealsel maal, siis jälgige, et nad põua ajal läbi ei kuivaks ja vajadusel kastke neid.

Astilbesid võivad kahjustada ka mai- või juunikuised hiliskülmad.

Nad võivad külmakahjustusi saada väga kergesti, kuid see ei tähenda enamasti nende hukkumist. Seetõttu on külmaohu korral mõistlik oma taimed katteloori alla panna.

Seevastu talvekülmadele on nad väga vastupidavad ja kahju võib neile teha vaid väga krõbe külm, mis tuleb ilma lumeta maale.

Valguse suhtes nad eriti nõudlikud ei ole, kuigi täispäikeses õitsevad rikkalikumalt. Hästi edenevad nad ka poolvarjus ja varjuski, kuid õitsevad siis vähem. ð

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 5

HILISSUVINE AED

ASTILBED JA HOSTAD – täiuslik kooslus Hostade ja astilbede kasvutingimused on sarnased. Nii nagu hostad, eelistavad ka astilbed huumus- ja toitainerikast parasniisket kasvukohta, kus neist moodustuvad eriti lopsakad puhmikud. Kumbki liik ei kannata seisvat vett.

Hostade ilmekad lehed ja astilbede kaunid õisikud mõjuvad hästi veesilma või tiigi kaldal. Astilbed sobivad kenasti heki äärde, hostad murusse ja metsailmelisse aeda.

Hostade kellukjad õied on astilbede õitevahuga võrreldes tagasihoidlikumad. Kui need kaks taime kasvavad koos, siis eemalt vaadatuna tunduvad astilbede õied justkui hostade omadena.

Ka hostade õied mõjuvad võimsamalt siis, kui taimed kasva­ vad grupis. Hostade ja astilbede omavahelisel kombi­neerimisel tuleb vaadata sortide kasvukõrgust, vastasel juhul matavad hostad astilbed enese alla.

6 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Sobitage väiksemad hostad gruppi, suurema kasvuga hiiglased võivad vabalt olla eraldi. Hostade kasvukõrgus varieerub 20st kuni 90 sentimeetrini, tugeva kasvuga sordid kasvavad ühe meetri laiuseks, nende lehed on tumehallid kuni kollakasrohelised, samuti kahevärvilised.

Hostade perekonda kuuluvad sinihall (Hosta sieboldiana), Fortune’i hosta (Hosta fortunei), süstjalehine hosta (Hosta lancifolia) ja Smithi hosta (Hosta × tardiana), lainjas hosta (H. undulata) jt, siia lisanduvad ka hübriidid.

Kirjulehisel sordil ‘Orange Marmelade’ on kollased lehed rohelise äärega, sordil ‘Patriot’ on rohelised lehed valge laiema äärega. Suursuguselt ja rahustavalt mõjuvad halli lehega hostad.

Hostade ja astilbede miinusena saab välja tuua selle, et nad pistavad oma lehekesed mullast välja hi-

liskevadel, seni on nende kasvukoht ilmetu ja tühi. Planeerige hostade naabrusesse näiteks sibullilli, mis toovad alale värvi ja vormi.

Hostad ja astilbed heal kasvukohal ei nurise ning kasvavad seal pikki aastaid. Taimede jagamine ja ümberistutamine on hea ette võtta mai lõpus, juuni alguses või sügisel.

Potis olevaid istikuid võib peenrasse istutada terve vegetatsiooni­ perioodi vältel.

Sügisel ärge kiirustage hostade lehtede äralõikamisega, need kõdunevad ajapikku talve jooksul.

Kui teile aga selline külmavõetud sodi ei meeldi, eemaldage lehed pärast närtsimist.

Astilbede varsi ei ole ka vaja maha lõigata, need moodustavad tugiraami lumekuhilale, mis kaitseb pakase eest.

Pruunistunud õisikutega astilbed on ka sellises rüüs hostade kõrval väga kaunid.

Kui istutate astilbed peenrasse, kust umbrohud, eelkõige naat, on täielikult eemaldatud, katavad nad edaspidi kogu peenra tihedalt, nii et umbrohtudega suurt muret ei ole.

Astilbed võivad ühel kasvukohal kenasti kasvada kuni kümme aastat. Siis muutub taime risoom liiga tihedaks ja ta annab sellest märku vähesema õitsemisega. Siis valmistage astilbedele ette uus peenar, kaevake vanalt kohalt taimed välja, jagage risoomid ja istutage uuele peenrale. Mida kõrgemad on taimed, seda suurem peab istutamisel jääma nende vahekaugus, sõltuvalt sordist astilbedel 30–50 sentimeetrit.

Kui uus peenar on korralikult saanud rammusat mulda ja orgaanikat, siis piisab sellest, kui väetate neid kevadel aia üldväetisega.

Kehvemal pinnasel oleks viimane hetk teistkordseks väetamiseks jaanipäeva paiku. Hiljem seda enam teha ei maksa, sest suve teisel poolel algab taimedel ettevalmistus talveks

ja lehestiku kasvamist ei ole mõistlik siis enam soodustada.

Astilbede kasvukoha niiskusrežiimi hoidmiseks tuleb kasuks multšimine. Kui nad jäävad janusse, annavad sellest kõnekalt märku longu vajumisega.

Aednikule on kindlasti meelepärane ka see, et astilbedel ei ole peaaegu üldse haigusi ega kahjureid.

▲◀ Jaapani astilbed on varased õitsejad. ▲ Hiina astilbe õied on lühemad ja meenutavad tupsukesi.

HILISSUVINE AED

▲ Astilbesid tasub sobitada kaaslastega, mis hästi katavad peenart ning lasevad neil esile tõusta. ▶ Thunbergi astilbe õied ripuvad allapoole nagu vanikud.

Astilbed võivad ühel kasvukohal kenasti kasvada kuni kümme aastat. Siis muutub taime risoom liiga tihedaks ja ta annab sellest märku vähesema õitsemisega.

Astilbede seltsilised

Astilbed on efektsed, kui neid kasutada ühel peenral ning varieerida õietoonide, kõrguse ja kujuga. Kui neid paigutada püsilillepeenrasse, tuleks otsida ka sobilikke seltsilisi.

Näiteks sobiksid astilbede seltsi kitseenelas ja korea kitseenelas, mille õied meenutavad astilbe omi ja nad õitsevad jaanipäevast alates. Ka on väga astilbelikud taimed tiarellid. Nendegi õied sarnanevad astilbedega, kuid nad õitsevad varem. Nende madal kasvukuju ja lehestik katavad kenasti taimede vahele jäävat pinda.

Hästi sobivad astilbede kõrvale kasvama ka efektse lehestikuga hostad.

JANA RAND 8 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

VANAMÕISA KÄSITÖÖLAAT 21. august 2021

BEEBITELK

Peaesineja:

Terminaator Laadal müügil parim Eesti toit ja käsitöö Avatud kauplejate registreerimine käsitöö, Eesti disaini ja aianduse alale, Eesti Toidu Tänavale, Sibulatänavale, Tänavatoidu Tänavale ja messialale.

Kauplejate registreerimine veebilehel www.vanamõisalaadad.ee, infotelefon +372 53 458 450 on avatud tööpäeviti kell 9.00 – 18.00.

HILISSUVINE AED

Laugud on peenral pilgupüüdjad ja vajavad seltsiks taimi, mis loovad neile sobiva tausta.

ÕHULISED LAUGUD Fotod MARIT MÄESAAR, SHUTTERSTOCK

on aia superstaarid

Õhulised laugud viimistlevad lillepeenraid täiuslikkuseni. Külmades toonides lauguõisikud sobivad nii klassikaliste püsikutega kui ka varajaste suvelilledega. Õhulised laugud ei tohiks puududa ühestki aiast.

10 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

K

oos mänglevate kõrreliste ja pitsiliste sarikalistega muudavad laugud peenra täiuslikuks. Oskuslikul kombineerimisel võivad õitsvad laugud aednikku rõõmustada mitu kuud. Dekoratiivsed kuivanud õisikud aga ehivad iga lillepeenart ja ka looduslikku niiduala.

Turkmeenia lauk (A. cristophii) on tõeline staar lillede seas! ‘Star

of Persia’ õisik on suur ja õhuline.

15–20, isegi kuni 30 cm läbimõõduga õisikus on erineva pikkusega õieraagude otsas suured teravatipuliste kroonlehtedega õied. Kroonlehed on kitsad ja harali, suisa nõeljad ning lisaks violetsele põhitoonile on neil iseloomulik metalne läige.

Peened rihmjad lehed on hallid ja alt ning külgedelt liigiomaselt karvased. Õitsemise ajaks lehed ena-

masti kuivavad. Taime kõrgus küünib poole meetrini.

Oma imelised õied avab turkmeenia lauk juuli alguses, olles sellega ka üks hilisemaid õitsejaid. Lauk on äärmiselt tundlik liigse niiskuse suhtes. Eesti kliimat arvestades meeldib talle kasvada kiviktaimlas, väga hea drenaažiga kõrgpeenras, äärmisel juhul ka suures potis, mis on talveks kuiva kohta asetatud. Liik saab hakkama ka poolvarjus.

Turkmeenia laugu ristandid ‘Purple Rain’ on turkmeenia laugu ja sordi ‘Purple Sensation’ laps. Ta on pärinud sensatsioonilise sordi tumeda oleku, tema õied on säravalt sügavalt purpursed. 6–8 cm läbimõõduga õisik õitseb juuni lõpul.

Turkmeenia laugult on sort saanud õhulise ilme ja veidi laiemad rohelised lehed. Taim võib sirguda kuni 90 cm kõrguseks, aga tihti kasvab üle meetri, olles sümpaatne keskmisekasvuline sort.

Hiidlaugu (A. giganteum) ja turkmeenia laugu hübriid, 100 cm kõrguseks kasvav lapsuke kannab nime ‘‘John Dix’, kõrgelt auhinnatud sort on veel ‘Beau Regard’. Nende õisikud on pigem tihedamat iseloomu.

Hiidlaugu kõrguva lauguga (A. macleanii) saadud laps on ‘Akita’.

Tema kõrgel varval asuvad kuni 20

Oma imelised õied avab turkmeenia lauk juuli alguses, olles sellega ka üks hilisemaid õitsejaid.

cm läbimõõduga õied on heledad, suisa õrnroosad.

‘Metallic Shine’ on turkmeenia ja purpurpunase laugu hübriid. Kuni 70 cm kõrgusel varval on tihe, 15 cm diameetriga õisik. Tähte meenutavad õied on tugeva läikega. Sordi poolkerajas õisik meenutab täiustatud turkmeenia lauku. Ka lopsakad lehed säilivad kaua rohelisena.

‘Universe’ on hiiglasliku õisikuga poolkõrge, turkmeenia laugust aretatud sort.

Tumedate õisikute geenidoonor Purpurpunane lauk (A. atropurpureum) on kõige tumedama värviga ilulauk. Kaunitar on tõeliselt pilkupüüdev. Juuni lõpus avab ta oma mustjaspurpursed õied, mis kaugelt vaadates tunduvad suisa süsimustad. Purpursetest kroonlehtedest on märgatavalt tumedamad just tolmukad ja sigimik. Poolkerajas õisik on 5–8 cm läbimõõduga.

▲ Turkmeenia laugu õhulised õied.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 11

HILISSUVINE AED Lauk on ka selle poolest eeskujulik, et tema varred on tugevad ega lamandu kergelt. Taime kõrgus võib küündida 90–100 sentimeetrini.

Tema lehed on kitsad ja hakkavad kuivama enne õitsemist. Õnneks on need peened ega tekita suurt läbu.

Ka laugu suured seemnekuprad on kenad ning püsivad dekoratiivsena sügiseni. Lauk õitseb juuni lõpus või juulis.

Purpurpunase laugu lapsed

▲ ‘Miami’ on imetlusväärne nii pungas, täisõies, seemne­ kupardega kui ka kuivatatuna vaasis või lõikeõiena kimbus. ▶ ‘Purple Rain’ on turkmeenia laugu ja sordi ‘Purple Sensation’ hübriid.

‘Firmament’ on turkmeenia ja purpurpunase laugu järeltulija. Turkmeenia laugule iseloomulikult on sort suure õhulise,10–12 cm läbimõõduga õisikuga. Õied on tähkjad sügavvioletsed ja meeldiva metalse läikega.

Purpurpunaselt laugult on sort saanud tumedad õieraod ja veidi poolkeraja õisiku. Taim on kuni 80–90 cm kõrge, lehed on peened ja võrdlemisi kaua rohelised. ‘Firmament’ on tõeliselt ilus soleerija juuni teisel poolel. Taim õitseb kaua, ja nagu kõik selle loo tegelased, on ta tema kuivanuna dekoratiivne.

‘Miami’ on purpurpunase laugu ja Schuberti laugu laps. Kuni meetri kõrguseks sirguv taim õitseb juuni keskel või lõpus. Tema lehed on kaua rohelised ja isegi kuivades ei ole häirivad. ‘Miami’ on pärinud esivanemate head omadused. Õhulisus ja väikesed õied pärinevad Schuberti laugult, poolkerajas mustjas olek aga on purpurpunase laugu pärand.

Varred on tugevad ega lamandu.

‘Miami’ on imetlusväärne nii pungas, täisõies, seemnekupardega kui ka kuivatatuna vaasis või lõikeõiena kimbus.

Kaubanduses ringlevad purpurpunase ja Schuberti laugu hübriidid ‘Bolero’, ‘Betsie’, ‘Annette’, ‘Ineke’, ‘Ingela’.

Üliõhuliste õisikute esivanem Schuberti lauk (A. schubertii) on tõeline looduse meistriteos. 40 cm läbimõõduga pallis on nii lühikesed kui ka väga pikad õieraod. Eri pikkusega õieraod jätavad väga õhulise mulje. Suve hakul õitsev lauk on nagu ilutulestik! ð

12 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

HILISSUVINE AED

Schuberti lauk.

Tema õied on pisikesed ja helelillad või roosad. Lehed on rihmjad ja kuivavad kiirelt. Taim eelistab parasniisket hea drenaažiga kasvukohta. Päikest nautivat lauku ei ole just kõige lihtsam koduaias kasvatada. Ta vajab poputamist ja talvekatet või potis kasvatamist.

Saadaval on purpurpunase ja Schuberti laugu hübriid ‘Spider’. Ämblikku meenutav lauk meenutab enam Schuberti lauku. Eri pikkusega õieraagude tõttu on õisik suur ja õhuline. Ta õitseb juuni lõpul ja on iga õhulembese aedniku lemmik.

Schuberti lauk (A. schubertii) on tõeline looduse meistriteos.

40 cm läbimõõduga pallis on nii lühikesed kui ka väga pikad õieraod.

Paraku on ta Eesti tingimustes hellik ja külmaõrn.

Saadaval on ka uus Schuberti laugu sort ‘Magic’.

Varajaste sortide ema Karatau lauk (A. karataviense) õitseb eelnimetatutest kõige varem.

Juba mai lõpus avanevad madala varva otsas esimesed õiekesed. 10– 15 cm diameetriga õisikut toetavad kaks tugevalt halli kirmega lehte.

Lehed on sümpaatsed seetõttu, et nende kuivamine on tõeline kunstiteos, sest värvide vaheldumine ð

14 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

MUST KÜÜSLAUK TARUVAIGUGA ÄRATAB KIRELÕÕMA, TÕSTAB VÕIMEKUST JA SUURENDAB VITAALSUST

100%

LOODUSLIK

100%

TAIMNE KAPSEL

100%

EESTIMAINE

MUSTA KÜÜSLAUGU TERVIST TOETAVAD OMADUSED

SUUREPÄRANE ANTIOKSÜDANTIDE ALLIKAS, 80× KÕRGEMA ANTIOKSÜDANTSUSEGA KUI TAVALINE KÜÜSLAUK

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust, aitab toime tulla stressiga.

Küüslauku on aegade algusest peale kasutatud keha ja vaimu tugevdamiseks.

Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehisuse säilitajana.Vaaraode päevil pidasid vanad egiptlased küüslauku nõnda väärtuslikuks, et kasutasid seda hauapanustes.

Egiptlased ülendasid küüslaugu jumaluseks, sest uskusid, et see suurendab jõudu ja vastupidavust. Antiik-Kreekas anti küüslauku olümpiavõistlejatele lisamaks jõudu ja vastupidavust võistlustel. Indias kirjeldatakse küüslaugu tervistavaid omadusi 5000 aasta vanustes sanskriti ürikutes. Eesti pärimusravis on küüslauku kasutatud äratamaks kirelõõma, stimuleerimaks seemnerakkude tootmist ja toetamaks rasedust.

EI OLE LISATUD SÄILITUS-, MAITSE-, VÄRV- EGA MAHUAINEID

Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk. Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha.

Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslitesse ühendasime need imelised stimulaatorid Sinu tervise, vitaalsuse ja hea enesetunde nimel!

Väikest 0,5 g kapslit on lihtne neelata!

Kapsli sisu on hea maitsega, soovi korral tee kapsel lahti ja puista sisu toidule.

Must Küüslauk OÜ mustkuuslauk Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides ning e-poes www.mustkuuslauk.ee

• aitab toime tulla stressiga; • aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide, parasiitide ja seente eest; • aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu; • aitab hoida kolesterooli kontrolli ja kaitsta maksa; • aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist; • aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsiooni; • must küüslauk on üks tugevamaid antioksüdante.

TARUVAIGU TERVIST TOETAVAD OMADUSED: • toimib loodusliku antibiootikumina, toetades suu-, nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede tervist; • kasutatakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks ja vaevuste leevendamiseks; • aitab võidelda põletikega; • üks parimaid biostimulaatoreid; • aitab stimuleerida kudede kasvu, regenereerimisprotsesse, vereloomet; • aitab ennetab vähi ning trombide tekkimist ja leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite toksilisi kõrvalnähte.

HILISSUVINE AED

▲ Aleksei laugu 10–20 cm kõrgusel varrel puhkevad juuni keskel roosaka tooniga õied.

on kui oskuslik maalritöö. Madala laugu õisiku värv varieerub sügavvioletsest roosa ja valgeni.

Taim eelistab üksinda soleerida kiviktaimlas täispäikeselises kohas.

Kuivanud kupardest pudisenud seemned annavad edukat isekülvi.

Ka kerge rohelise alatooniga valgeõieline ja veidi hiljem õitsev ‘Ivory Queen’ võib peenral muutuda “umbrohuks”.

Karatau laugu sort ‘Charming’ on 30 cm kõrgune, roosade õitega, ‘Album’ on säravvalge kaunitar.

‘Kara-Tau’ on Kasahstani loodusest leitud õrnroosade õitega sort. Aianduses laialt levinud ‘Red Giant’ on

Usbekistanist leitud, tal on tumevioletsed õied ja kaks ülilopsakat lehte.

Märkimisväärsed sordid on veel ‘Zephyr’ ja ‘Rubra’. Karatau ja purpurpunase laugu laps ‘Ostara’ on kuni 40 cm kõrgune tumeda õisikuga iludus. Poolkeraja õisikuga lauk avab õied juuni lõpus. Tema varred on tugevad, lehed suured ja püsivad kaua rohelised.

Madalate ja roosade sortide isa Teine sümpaatne madalakasvuline liik on Aleksei lauk (A. alexeianum).

10–20 cm kõrgusel varrel puhkevad juuni keskel roosaka tooniga õied.

Kuni 10 cm läbimõõduga õisik on õhuline ja kerge, kuna õieraod on

erineva pikkusega. Teravatipulised kroonlehed on heleroosad, kesktriip aga tunduvalt tumedam. Ka õieraod on tumepunased, kokku jätab taim mulje, nagu oleks ta üks kena roosa pilveke. Ka laiad lehed on hallikad ja dekoratiivsed.

Aleksei lauguga sarnane liik on Nevski lauk (A. nevskianum), sageli müüakse neid teineteise pähe. ‘Zaamin’ on Usbekistani loodusest leitud sort, millel on üks leht, kroonlehed rohekasvalged ja violetse keskjoonega.

Nevski ja Aleksei laugu sort ‘Leader’ on esivanematest veidi kõrgekasvulisem. Ta on laiemate lehtede ja hea paljunemisvõimega roosakaspruunide õitega iludus.

Laugud koduaias

◀ Purpur­ punane lauk (A. atropur­ pureum) on kõige tumedama värviga ilulauk.

16 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Sümpaatsed iludused on pärit KeskAasia kuivadelt mägialadelt. Nende kasvatamiseks olgu muld kerge, parasniiske kuni kuiv ja vett hästi läbi laskev. Efemeersed laugud tärkavad kevadel vara. Taimede lopsakad lehed vajavad palju niiskust, kuival kevadel võiks taimi kasta.

Juunis enne õitsema minekut hakkavad enamiku taimede lehed kolletuma. Õnneks on aretatud palju sorte, mille lehed püsivad kaua haljana või on väga peened.

Võimsad laugud tahavad palju süüa, ja väetada tuleks neid nii kevadel kui sügisel. Paljud sordid ja liigid paljunevad hästi, ümberistutamine tasub ette võtta, kui õitsemine on väheldaseks jäänud. Seda tuleks teha 4–5 aasta tagant juulis või augustis.

Liigid paljunevad edukalt seemnest, mitmed neist tekitavad ka edukalt tütarsibulaid. Laukude istutamisel tasub augu põhja lisada komposti või pikaajalist väetist. Kindlasti peab juurde lisama etiketi, et nimi ja istutuskoht meelest ei läheks.

Valige õiged seltsilised Laugud sobivad peenrasse nii grupiti kui üksikuna ja oluline on leida neile õiged kaaslased või vastupidiselt ühtlase värviga taust. Kenaks “tapeediks” laukude taha sobib mõni pügatud okaspuu või sulnis tagasihoidlike õitega põõsas.

Mai lõpus õitsevad madalad karatau ja Aleksei laugud soleerigu kiviktaimlas ja nende naabriks olgu pinnalähedased püsikud.

Lisalugemist Laukude kohta saab palju infot Tiia Jaanuse “Maalehe lauguraamatust”, Sulev Savisaare “Sibullillede entsüklopeediast” või maailmakuulsa laugumehe Reinhard M. Fritschi paar aastat vanast online-raamatust, mille pealkiri on “Checklist of ornamental Allium species and cultivars currently offered in the trade”. Äärmiselt oluline teos laugumaailmas on ka Reinhard M. Fritschi “A Preliminary Review of Allium subg. Melanocrommyum in Central Asia”.

Kenad kaaslased on roomavad pinnakatjad või liivsibulad. Juuni alguses õitsevate laukude naabriks võiksid olla lehtdekoratiivsed korts- ja laudleht, kurerehad või külmades toonides helmikpöörised. Juuni teisel poolel õitsevad turkmeenia, purpurpunane lauk jt samal ajal pojengidega. Püsilillepeenral moodustavad nad koos vapustavaid vaateid, samuti tasub nende sekka pikkida salveisid ja õhulisi sarikalisi.

Metsporgandi, köömne või mõne putke vaht täiustab violetseid lauke.

Tugevad sinakashallid hostad annavad laugupeenrale struktuuri, põnevust valmistavad nende kõrval aga hoopis uniohakad ja vägiheinad.

Ideaalseks muudavad iga peenra kõrrelised. Aru- ja väriheinad, kastikud ja vitshirsid, kõrged kastevarred ning toredad stepirohud on justkui loodud koos laukudega kasvama. Sügisel toetavad sinihelmikad ja siidpöörised kuivanud laukude õisikuid.

MARIT MÄESAAR

Laste aiatarvikute komplekt 24,99 €

Laste väikesed aiatööriistad kotiga 19,99 €

Sirena mänguasjapoest leiad kõik vajaliku beebidele, väikelastele ja lasteaialastele.

Lai valik kunstitarbeid, puidust mänguasju, õppemänge, montessori vahendeid, rollimänguasju, lauamänge, meisterdamistarbeid.

Laste liivakasti komplekt 4,99 €

Kasuta sooduskoodi: SIRENA ja saad kogu kaubalt

Meie tooted on hoolikalt valitud ja lapsi arendavad, sarnanedes eelkōige päris asjadega. See suunab lapsi kõikehõlmavate mängude ideedele, ühendades mänguaja ja õppimisefekti.

-15% soodustust Pakkumine kehtib kuni 30.sept

Kompass 1,99 €

Koristustarvikute komplekt roosa 7,99 €

Suurendusklaas 3,79 €

Kiire tarne 1–2 tööpäeva!

Tasuta saatmine pakiautomaati alates 39 €

Laste mõõdus aiatööriistad ja koristustarbed võimaldavad pisikestega koos majapidamistöid teha ning kaasata neid päris oskuste omandamisesse!

Asume Tulika 15/17, Tallinn | E-pood www.sirena.ee

Laptop magnet- ja kriiditahvliga 16,99 €

Farmiloomade komplekt 13,99 €

HILISSUVINE AED

Fotod SHUTTERSTOCK

Varjuaia salapärased graatsiad Peaaegu igas aias leidub suurte puude, hekkide ja hoonete varju jäävaid varjulisi alasid, kus muru ega ka enamik püsililli kasvada ei taha. Sellised hämarad nurgakesed saab põnevaks muuta sõnajalgadega.

18 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

S

õnajalgtaimed on ürgse päritoluga. Nende hiilgeaeg oli 320 miljonit aastat tagasi, kui nad moodustasid enamiku Maa taimkattest. Puusuurustest tohutute metsadena kasvanud sõnajalgade esivanematest moodustusid meie praegused kivisöemaardlad.

Sõnajalad paljunevad eostega, mis moodustuvad nii muna- kui ka seemnerakkudega varustatud eel-

lehel. Kui on piisavalt niiskust, toimubki viljastumine ja sünnib uus sõnajalataim.

Tänapäeval tuntakse umbes 12 000 liiki sõnajalgu, millest umbes 200 kasvab ka Euroopas. Need on vaid siiski murdosa liikidest, mis kunagi eksisteerinud.

Sõnajalgu võib enim leida just troopilises niiskes kliimas. Parasvöötmes kasvab neist enamik niis-

SEEDRI PUUKOOL Pollis Viljandimaal müüb heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, ilupuid ja -põõsaid.

Tellimine ja müük: E–R 8–19, L 9–16 puukool@seedripuukool.ee Täpsem info: ketes ja varjulistes metsades, aga kuivemadki paigad pole päris ilma sõnajalgadeta.

Sõnajalad koduaias Tänapäevaks on suurem osa sõnajalaliike välja surnud, aga paljusid neid, mis on säilinud, saab edukalt kasvatada aias. Soodsates tingimustes on nad väga pikaealised, neil pole kahjureid ega haigusi.

Ka on nende kasvukõrgus väga erinev. Näiteks kasvab varvasadiantumi (Adiantum pedatum) sort ‘Imbricatum’ vaid 15–30 cm kõrguseks, samas võib kuningosmundal (Osmunda regalis) olla kõrgust kuni kaks meetrit.

Hästi mitmekesine on ka eri liikide ja sortide lehe kuju ning värvus: Nipponi naistesõnajala (Athyrium niponicum) sulgjad liitlehed on

▲ Hästi sobivad sõnajalad varjulisematesse aiasoppidesse ja puude alla.

www.seedripuukool.ee

HILISSUVINE AED

▲ Sulgjate lehtedega sõnajalad on peenral teistele taimedele kenaks taustaks.

­ äiteks punaka ja hõbehalli mustn riga, punaloor-sõnajala (Dryopteris erythrosora) noored lehed aga hoopis helepunased.

Raunjalad armastavad ronida

▶ Nipponi naistesõnajalg.

▶ Keel-raunjalg ehk põdrakeel.

▶ Varvasadiantum.

20 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Raunjalgade perekonda kuulub üle seitsmesaja liigi. Suur osa neist kasvab lähistroopikas ja troopikas, kuid neid leidub parasvöötmeski. Raunjalgade kõrgus võib olla mõnest sentimeetrist kolme meetrini. Raunjalgadel on lühike, püstine või roomav, karvade kui ka pruunide kuni mustade sõkalsoomustega kaetud risoom. Enamikul liikidest on monomorfsed ehk harunemata lehed.

Parasvöötmes võib neid leida ronimas kaljupragudes, kivide vahel ja kaljudel. Eesti looduseski kasvab kolm liiki raunjalgu: keel-raunjalg ehk põdrakeel (A. scolopendrium), müür-raunjalg (A. ruta-muraria) ja pruun-raunjalg (A. trichomanes).

Sõnajalad paljunevad eostega, mis moodustuvad nii muna- kui ka seemnerakkudega varustatud eellehel.

Raunjalgu müüakse ka aianduspoodides ja hästi sobivad need poolvarjulistesse aedadesse.

Graatsilised adiantumid Kauni lehekujuga adiantumid võluvad oma kauni lehekuju ja värviga ning sobivad kaunistama poolvarjulisi ja varjulisi, kuid kuivi kasvukohti.

Varvas-adiantum kasvab ligi 40 cm kõrguseks. Tema leheroots on tume ja läikiv, lehelaba lehvikjas, suvehaljad lehed moodustavad tiheda puhmiku.

Varvas-adiantumi sort ‘Imbricatum’ on madalam (20–30 cm) ning tema lehelaba sulglehekesed asetsevad katusekivi taoliselt tihedalt üksteise kõrval.

Sort ‘Subpumilum’ on aiaadiantumide kääbusvorm kõrgusega 7– 15 cm. Tal on tihe hallikasroheline puhmik ja lehelaba sulglehekesed asetsevad tihedalt üksteise kõrval.

Himaalaja adiantum (A. venustum) kasvab looduslikult Himaala­

Tänapäevaks on suurem osa sõnajalaliikidest välja surnud, aga paljusid neid, mis on säilinud, saab edukalt kasvatada aias. jas ja Afganistani mägedes nii varjulistes metsades kui ka päikesepaistel. Päikest talub ta juhul, kui puhmikut ümbritsevad kivikesed, pinnas ei tohi kuumeneda ega kuivada.

Uurige kasvutingimusi Sõnajalgade lehvikjatest liitlehtedest puhmikud mõjuvad rahustavalt, andes varjulembeste astilbede, murtudsüdamete ja käokingadega keskel aiale müstilise alatooni. Ehkki sõnajalgu istutatakse varjulistesse aiasoppidesse, tasub neid rohkem esile tuua ja teiste taimedega kombineerida. On nad ju väga dekoratiivsete lehtedega lausa uskumatult

värvirohked. Kombineerige sõnajalgu näiteks bambuse, vägiheina või helmikpööristega ning saate peenrale õhulise ja kerge, veidi salapärase ilme.

Enne kui hakkate aeda sõnajalgu istutama, selgitage kindlasti välja nende tulevasel kasvupaigal oleva mulla omadused ning loomulikult ka iga liigi kasvunõuded.

Enamasti lepivad sõnajalad varjulise kasvukohaga. Arvatakse, et sõnajalad tahavad palju vett ja levivad väga intensiivselt, täites kiirelt suuri alasid. Mulla happelisuse osas on sõnajalgadel erinevaid eelistusi.

Enamasti sobivad neile happelisemad mullad, kuid on neidki, mis eelistavad kasvada aluselises pinnases.

Mulla happesust ehk pH taset saab määrata lakmuspaberiga: neutraalse mulla pH on 6,6–7,2; sellest madalam number näitab happelist, kõrgem leeliselist ehk aluselist mulda.

JANA RAND

HILISSUVINE AED

Fotod TAPIO VARES

Lummavad fossiilid

OSMUNDAD 22 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Osmundad on ühed ürgsemad sõnajalad.

Neid leidus juba vähemalt permi ajastul Pangaea hiidmandril.

E

dasi kulges nende areng suurel Gondwana lõunamandril. 180 miljonit aastat tagasi, alates juura ajastust, pole osmundade geneetilises mitmekesisuses suuri kadusid esinenud. Seega on nad maa peal väga pikalt ja hästi toime tulnud!

Tänapäevastest osmundadest vahest üks erilisem näib kuningosmunda (Osmunda regalis), mida vanasti eesti keeles kuningasõnajalaks nimetati. See kosmopoliitne liik tunneb end hästi nii troopilises Lõuna-Ameerikas kui Aafrikas ning kasvab perekonna ainsa esindajana ka Euroopas.

Meile lähimad looduslikud kasvukohad jäävad Rootsi ja Poolasse.

Poolas on ta võrdlemisi haruldane ja mitmel pool kannatanud metsakuivenduse tõttu.

Kuningosmunda aias

▲ Üks isekülvist tärganud kuningosmundadest tiigi kaldal.

Kuningosmundat kasvatatakse Eesti aedadeski, ent on siin seni arvatavasti võrdlemisi väheste sõnajalasõprade pärusmaaks jäänud. See Euroopa võimsaim sõnajalg pole meil vist veel päris kahe meetri ligi jõudnud sirguda. Aja jooksul moodustab ta paraja tihnikkogumiku ja võib elada väga-väga vanaks.

Oma välimuse poolest võiks teda pidada lausa õitsvaks sõnajalaks.

Inglise keeles kutsutaksegi teda niiviisi. Nimelt arenevad tema keskmiste lehtede tipuossa eoseid kandvad leheosad, mida esmapilgul tõesti võiks pidada paljude nuppudega õisikuvarteks.

Igatahes kui ma kunagi oma sõnajalgade kiviktaimlas just jaaniööl esimesed osmunda eoslehed avastasin, pidin peaaegu hüüatama, et sõnajalg õitseb, jaaniöö ime on sündinud! Eks meilgi ole

MEIE OLEME AIAPROFID Huvitavad, nutikad ja tipptasemel aialahendused!

Sa pole päris kindel, millist aeda valida?

Võta meiega ühendust ja vaatame asja kohapeal üle. Ja siis anname nõu ning räägime võimalustest.

Aastatega saadud kogemused aitavad meil ehitada Sulle kauakestva ja kauni aia!

PAKUME JÄRGMISI LAHENDUSI: puitaiad, võrkaiad, kiviaiad, metallaiad, keevispaneelist aiad, erilahendused kliendi soovil.

EELISTA MEID, SEST: töötame kiirelt, peame lubadustest kinni, anname tööle pika garantii, hinnad on mõistlikud.

Aiaprofid OÜ Tel 5616 1613 E-post aiaprofid@gmail.com www.aiaprofid.ee

HILISSUVINE AED

looduses mõneti sarnaste veidrate eoslehtedega sõnajalgtaimi nagu näiteks laanesõnajalg, maokeel või võtmeheinad.

Imeline isekülvaja Seesama esimesena “õitsenud” kuningosmunda hukkus kahjuks 2006. aasta talve paljaskülmas. Eks ta oli veel nooruke kah. Jonni ma ei jätnud ning paari aasta pärast hankisin uue taime.

Ajapikku jagasin teda terava labidaga mitmeks. Istutasin kodumetsa välule lootuses, et nad seal kord ehk isekülvi andma hakkavad. Enne pakkus aga üllatuse metsaaia taim.

Juba varemgi olin silmanud seal tiigi kõrgveepiiril imelikke lehekesi ja mõtisklesin, kas ehk on pärljalg viimati aiast siia sattunud. Siis aga unustasin selle.

Tänavu suvel metsaaia tiigi poolsaart niites leidsin juba ehtsate osmundalehtede pundikese.

Ja eemal veel paar lehte. Ja veel…

TrepiAbi OÜ Võta meiega ühendust telefoni teel 5560 1008 või 518 6786 trepiabi@trepiabi.ee www.trepiabi.ee TrepiAbi

Kuningosmundat kasvatatakse Eesti aedadeski, ent on siin seni arvatavasti võrdlemisi väheste sõnajalasõprade pärusmaaks jäänud.

Kokku kuraditosin eri mõõdus osmundataime. Milline suurepärane metsistumine!

Olen üritanud kuningosmunda eoseid külvata (idanevad ainult värskelt rohelisena), ent tulemusteta. Ei oska ma seda kunsti. Aga näe, loodus tegi selle töö ise ja väga hästi ära. Nõndaviisi isekülvina olen saanud ka tähk-roodjala ning aleuudi adiantumi taimi.

Võib kujutleda, kui uhke näeb kord välja selle metsatiigi kallas ääristatuna kuningosmunda lopsakast tihnikuribast. Tõsi, USA lääneservast pärit lataklehtedega kilpleht on samuti end sinna külvama asunud. Need kaks aga vist hästi kokku ei mahu. Eks näis.

Eestis kasvab teisigi liike ◀ Claytoni osmunda eoslehtedega. Säärane nägi see sõnajalaliik välja juba 200 miljoni aasta eest!

Eestis saab küllap hakkama päris mitu teistki osmundaliiki. Ühes Hiiumaa aias kasvab näiteks väga ilus kaneelosmunda. Minuni on seni jõudnud vaid kaks liiki, mille sõber Rapla Maarahva Poest soetas. Neist

jaapani osmunda tundub küll kuningosmundaks osutuvat.

Seevastu Claytoni osmunda on ilmeksimatult just sellele liigile omane. Tema keskmised lehed näevad välja õige veidrad. Nimelt arenevad rootsude keskosas väiksemad eoslehekesed, mis juba jaaniajaks närbuvad. Ei ütleks, et need mustjad kribalad taime just kaunistaks, aga mis siin ikka pirtsutada. See on tema eripära ja seda tulebki lihtsalt nii võtta.

Mis kõige huvitavam (teave “Encyclopedia Britannicast”): ligi 200 miljoni aasta tagused fossiilid näitavad, et tänapäevane Claytoni osmunda on peaaegu identne toonase Osmunda claytoniites’ega. Tõeline elav fossiil!

Võib arvata, et ka Claytoni osmunda kasvab aja jooksul päris lopsakaks. Võib-olla tuleb kõrval kiduval metasekvoial ühel hetkel tema eest eest minema kolida…

TAPIO VARES

25 AASTAT KOGEMUST, USALDUSVÄÄRSUST JA VASTUTUSTUNNET EESTI METSADES

MAITSETE MAAILM

KUKESEENED

Fotod SAID URTABAJEV, SHUTTERSTOCK

ja ta vahvad sugulased tasub alati korvi panna

26 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Kuld-kukeseenik tundub esmapilgul kukeseenega sarnane, kuid lähemal vaatlusel on erisusi küllaga.

Kukeseeni ja nende hõrku maitset teavad vist küll kõik. Veidi vähem tuntakse pisut teistsuguseid, ent temaga samal ajal kasvavaid timpnarmikut ja lehter-kukeseent.

K

eegi ei tea ilmselt, kui kaua harilik kukeseen (Cantharel­ lus cibarius) meie laual on olnud, kuid esimest korda kirjeldas seda teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Kukeseene populaarsust pole mõtet imeks panna, sest ta on ka maailmas küllaltki laialt levinud seeneliik. Seda võib kohata Põhja-Ameerikas, kogu Euroopas Skandinaaviast Vahemere äärealadeni välja, aga näiteks ka Iisraelis.

Hariliku kukeseene korjeaeg on uskumatult pikk – soodsal aastal võib teda kohata juba umbes suvisel pööripäeval ja korjata suurte külmadeni välja. Harvad pole juhused, kus värskeid kukeseeni on isegi jõululauale pandud.

Harilik kukeseen kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puu-

liikidega, kuid sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Kukeseeni võib otsida niiskest samblast, keset rohtu või varisenud lehti.

Iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on kukeseent teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada – eksimisvõimalust sisuliselt pole. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest heledama oranžini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline.

Seenekübar ja -jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübar on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga, pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam ja 4–7 cm pikk. Eosed on erekollased.

Kukeseene sugulased Mõnikord võib seenelisele ette jääda justkui ära pleekinud kukeseeni. Tegu on kahvatu kukeseenega (Cantharellus pallens), mille maitseomadused pole hariliku kukeseene omadest põrmugi kehvemad.

Kukeseene moodi näeb pisut välja Eestis samuti kasvav mittesöödav kuld-kukeseenik (Hygro­

phoropsis aurantiaca). Neid kaht liiki aga eristavad värvus ja kuju: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranž. Samuti on kukeseen ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on ka pisut väiksem ja peenema jalaga.

Parim on praetud kukeseen Värskelt on kukeseeni parim praadida, siinkohal kasutage võimalusel kindlasti võid, see annab maitsele tublisti juurde! Kukeseeni kasutatakse kõikides seeneroogades: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes. Hea on teada, et keedetult ja kupatatult muutuvad need veidi vintskeks.

Kukeseente säilitamiseks on parim võimalus panna need kuivale pannile ja praadida, kuni eraldunud vedelik on kuivanud ning seejärel jahutada ja sügavkülmutada.

Need seened sobivad ka marineerimiseks, segaseenena soolamiseks ja hapendamiseks. Kuivatatult muutuvad taas kord veidi vintskeks – siis on mõistlik kuivatatud seentest pulber jahvatada ja seda maitsestajana kasutada. ð

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 27

MAITSETE MAAILM

Ahjukala seenekastmega See toit on erakordselt meeldiva maitsega, kuid kukeseente ja kala kokkupanemise peale tihtilugu ei tulda. Tasub proovida!

n 500 g valget kalafileed (tursk, haug, ahven jt) n 200 g värskeid kukeseeni, lehter-kukeseeni või timpnarmikuid n 1 keskmine sibul

n 1 tl võid n 0,5 sl jahu n 1 dl kohvikoort n 0,5 dl riivitud kõvemat juustu n maitseks soola, pipart, soovi korral sidrunit Hakkige sibul ja tükeldage puhastatud seened. Kuumutage seeni ja sibulaid võis, kuni neist

Juustune võileivakate värsketest seentest n 2 sl võid n 350 g kukeseeni või muid värskelt praetavaid seeni n 2 küüslauguküünt n 1 dl riivitud kõvemat juustu n törts hapukoort või toorjuustu n maitse järgi soola, pipart Sulatage või, lisage tükeldatud seened ja purustatud küüslauk, hautage pannil umbes 5 minutit. Lisage hapukoor või toorjuust ning riivitud juust ja segage läbi. Kuumutage, kuni juust on täielikult sulanud ja kastmega ühtlustunud. Serveerige leiva- või saiaviilul.

28 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

eraldunud vedelik on aurustunud, seejärel lisage jahu ja segage.

Maitsestage soola ja pipraga, lisage koor. Laske korraks keema ja segage juurde juust.

Tõstke kalafileed võiga määritud ahjuvormi, maitsestage soolaga, tõstke peale seenesegu ja küpsetage ahjus 180 kraadi juures 15–20 minutit. Serveerige värske kartuli ja sidrunisektoriga.

MAITSETE MAAILM

◀ Timpnarmik

(Hydnum repandum) Toreda nimega timpnarmikud võivad ekslikult korjamata jääda, sest need näevad välja justkui kukeseened, aga kui viljakeha ümber keerata, on selle all hulk pudenevaid narmaid. Timpnarmikuid leidub erineva koosseisuga metsades hulgakaupa alates juulikuust kuni esimeste külmadeni.

Timpnarmiku noori viljakehasid võib kasutada kupatamata kõigis toitudes, kuhu harilik kukeseengi hästi sobib. Maitse on neil pisut teistsugune ja paljud seenearmastajad nimetavad timpnarmikuid väheväärtuslikeks seenteks, kuid proovida tasub ikka. On neidki, kes timpnarmikut isegi kukeseenele eelistama hakanud.

▼ Lehter-kukeseen (Craterellus tubaeformis) See seen on eelpool mainitud hariliku kukeseene sugulane. Lehter-kukeseen erineb harilikust kukeseenest välimuse poolest niivõrd palju, et neid kaht on väga keeruline sugulasteks pidada.

Meil korjatakse ja tuntakse lehterkukeseent teenimatult vähe. Lehterkukeseen on lehtrikujuline, õhukese seenelihaga ja hallikaspruuni kübaraga. Kübara all on hästi eristuvad voldid, jalg on hallikaskollane.

See seen kasvab okas- ja sega­ metsades, eelistades niiskeid metsi, samuti loometsades. Teda esineb kaunis sageli, paiguti väga rikkalike kogumikena ja eriti sagedasti LääneEesti saartel. Lehter-kukeseeni võib leida juulist novembrini.

Selle seeneliigi puhul on hea see, et teda pole võimalik segi ajada ühegi mürgise seenega, nii et seda korjata on igati turvaline.

Lehter-kukeseeni on nende õrna olemuse tõttu kõige parem säilitada kuivatatult, aga neid võib ka marineerida. Samuti võib neid kuival pannil kuumutada ja seejärel külmutada.

MARJU REITSAK

30 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Vaieldamatu liider aastaringseks tervise turgutamiseks ja sügisandide sissetegemiseks!

Leiab hästi varustatud kauplustest Selver, Coop jpt või e-poest www.ideafarm.ee/e-pood, tel 52 58 068

IDEA FARM Font GARAMOND Jooned CMYK 0 21 Sisuosa CMYK 0 0

26 0

64 1

MAITSETE MAAILM

SÕSTRAD

on kodumaine supertoit Küllap on veel nüüdki Eestimaa aedades kõige enam kasvatatavad marjad punased ja mustad sõstrad. Veidi tagaplaanile jäänud, kuid juba taluaedadest tuntud marjad väärivad taasavastamist.

Fotod SHUTTERSTOCK

E

ndistel aegadel peeti enesestmõistetavaks, et aias oleks vähemalt paarkümmend sõstrapõõsast. Marjade korjamist, mahla aurutamist ja mooside keetmist jagus siis mitmeks nädalaks.

Viimasel ajal pole aga sõstrad enam nii populaarsed, sest mahla on mugavam osta poest, moosides aga häirivad sööjaid sõstarde seemned.

32 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Ometi tasub sõstraid süüa ja ka talveks talletada, sest tegu on võimsa biokeemilise koostisega marjadega, millest saab organismile vajalikke aineid ja mis aitavad isegi tervisehädade korral.

Näiteks leidub mustades sõstardes C-vitamiini 400 mg 100 g kohta ja sellest suurem näitaja on vaid kibuvitsamarjadel. Punaste sõs-

tarde C-vitamiini sisaldus on mustade omast ligi viis korda väiksem, kuid sisaldavad rohkelt P-vitamiini ehk tsitriini, samuti parkaineid, kaaliumiühendeid, kaltsiumi, fosforit, rauda, joodi ja tsinki.

Punase- ja mustasõstrahoidised aitavad külmetuse korral palavikku alandada, soodustavad ainevahetust, soolade eritumist organismist.

Must sõstar aitab vähendada veresoonte lubjastumist ja liigeste jäigastumist, samuti kõrget vererõhku.

Peale selle on ta hinnatud immuunsüsteemi tugevdaja ning abivahend väsimuse ja kurnatuse korral.

Punane sõstar taluaias

▲ Punane sõstar võib ühel kohal kasvada mitukümmend aastat.

Sõstra kultuurvormid jõudsid Eestimaale eeskätt sakslaste vahendusel läbi mõisaaedade. XIX sajandi algusest hakkas Eestis laiemalt levima komme keeta punastest sõstardest klaarmoosi. Huvitav on seegi fakt, et paari sajandi eest olid ka kurkide sissetegemisel eelistatud rohkem punase- kui mustasõstralehed. Tolleaegne põhjus kõlab tänapäevases mõistes üsna kummastavalt – nimelt olla musta sõstra lehed ebameeldivalt vänge lõhnaga.

Punane sõstar võib ühel kasvukohal piisavalt kaua vastu pidada, seepärast leiab põõsaid nii endisaegsetest vanadest taluaedadest kui ka mahajäetud taluasemetelt.

Punasel sõstral on mitmeid plusse: hea talvekindlus, suhteline leplikkus mullastiku ja kasvukoha suhtes, arvestatav saagikus, marjade üsna pikk korjeaeg ning küpsena vähene varisemisrisk.

Ehkki marjad pole eriti suured (keskmine mass jääb 0,5–0,6 g piiridesse), on neid okstel kobarates palju ja neid on lihtne korjata.

Läbi aegade on meil punaseid sõstraid rohkem hinnatud hoidiste valmistamisel kui värskelt söödavate marjadena. Eks põhjuseid ole mitmeid, kuid eeskätt marjade tuntavalt hapu maitse, mistõttu punased sõstrad jäävad mekilt alla paljudele teistele koduaias või metsas kasvavatele marjadele.

Tänuväärsed talletamiseks Punased ja ka valged sõstrad sisaldavad rohkesti pektiini, mis võimaldab neist valmistada tarretuvaid hoidiseid. Pektiinisisaldus on suurem neis marjades, mis pole üleküpsenud.

Tõeline hoidisteklassika on punasesõstratarretis. Seda valmistataksegi mitte väga küpsetest marjadest,

MAITSETE MAAILM

mida keedetakse ja nõrutatakse läbi sõela või marli. Selles, kas suhkur lisada marjadele keetmisel kohe või hiljem, kui mahl on juba nõrutatud, tegijate arvamused lahknevad, kuid tarretis tuleb välja mõlemal juhul.

Kuna punastes sõstardes on teiste sõstardega võrreldes suhteliselt vähem kuivainet ja rohkem vett, sobivad need hästi mahlateoks ning mahlast omakorda saab valmistada veini. Mõlemal juhul on vaja lisada suhkrut, mis parandab maitseomadusi ja säilivust. Veini valmistamisel on suhkur ka pärmidele lähteaineks alkoholi valmistamiseks.

Punasesõstramahla saab kasutada ka lihamarinaadides või hapus-

Punase- ja musta­ sõstrahoidised aitavad külmetuse korral palavikku alandada, soodustavad ainevahetust, soolade eritumist organismist.

tajana salatikastmetes. Samuti võib sõstraid marineerida, siis sobivad need lisandiks lihatoitude kõrvale.

Tahkematest hoidistest võib punastest sõstardest valmistada keediseid, tarretisi, võideid, kom-

potte, vürtsikaid kastmeid jm hoidiseid.

Tihti kasutatakse punaseid sõstraid seguhoidistes, kus sõstarde panuseks on intensiivne happesus ja meeldiv värvus. Värskeid täisküpseid marju saab edukalt lisada piimatoodetele (kohupiimakreemid, pudingid, jäätised jne) või kasutada lisandina marjakookide, -pirukate või vahtude valmistamisel.

Lisaks klassikalisele hoidistamisele võib punaseid sõstraid ka sügavkülmutada ning isegi kuivatada. Ökopoodidest võib soetada isegi punasesõstrakrõpse ja jahu, mis tegelikult on peeneks jahvatatud punased sõstrad.

Punasesõstraželee n 2 l punaseid sõstraid n 500 g moosisuhkrut n soovi korral maitsestamiseks 1 dl Põltsamaa Tõmmut Pange marjad ja suhkur paksupõhjalisse potti ning keetke tasasel tulel umbes 10 minutit. Seejärel lisage marjadele vein ja keetke marjad päris pehmeks. Suruge marjad läbi sõela ja valage uuesti potti paariks minutiks keema. Želee valmimisastme kontrollimiseks pange veidi keedist taldrikule. Kui näib, et see hakkab juba tarretuma, on õige aeg želee tulelt võtta, ettevalmistatud purkidesse panna ja õhukindlalt sulgeda.

Sõstraäädikas n 0,5 l valge veini äädikat n 500 g punaseid sõstraid n 200 g suhkrut Valage poti põhja pisut vett ja pange sisse marjad. Keetke 20 minutit, kuni marjad on pehmed.

Siis lisage suhkur ja keetke veel mõni minut, et suhkur sulaks. Seejärel valage hulka veiniäädikas, segage korralikult läbi ning jätke jahtuma.

Kurnake jahtunud segu läbi marli või peene sõela ning valage äädikas pudelisse. Selliselt maitsestatud äädikas on hea lisand salatikastme valmistamisel.

34 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Punase sõstra ja tšilli vürtsmoos n n n n n

1 kg punaseid sõstraid 1–2 tšillipipart tšillipulbrit, rosmariini 200–300 g marmelaadisuhkrut veidi soola

Kuumutage punaseid sõstraid vähese veega umbes 10 minutit ning asetage seejärel sõelale või riidele nõrguma. Saadud püreele lisage moosisuhkur, hakitud tšillipiprad, veidi rosmariini ning soola.

Keetke vaiksel tulel veel kümmekond minutit.

Seejärel tõstke hoidis kuumalt ettevalmistatud purkidesse ja sulgege õhukindlalt.

Punasesõstrakaste lihale n 1,5 l punaseid sõstraid n 7,5 dl suhkrut n 1 tšillipipar Pange marjad, suhkur ja hakitud tšillipipar potti ning keetke tasasel tulel 10 minutit. Seejärel ajage keedis läbi sõela, eraldades seemned ja kestad.

Laske saadud püreel veel paar minutit keeda.

Kallake kuumalt ettevalmistatud purkidesse ja tarvitage lisandina lihatoitude juurde.

Kaupmees&Ko, Selver, COOP, Kaubamaja, A1000 Market, OG Elektra

MAITSETE MAAILM

Punasesõstra-beseekook n 1,5 kl jahu n 1 tl küpsetuspulbrit n 0,5 kl võid n 1 tl vett n 1 kl suhkrut n 3 munavalget n 2–3 tl maisitärklist n 1 tl valge veini äädikat n 1 kl puhastatud sõstraid

Segage jahule hulka küpsetuspulber. Vahustage või poole suhkrukogusega, segage juurde 1 tl vett ning hakake lisama jahu, kuni tainas enam käte külge ei jää. Suruge tainas näppudega küpsetusvormi põhja ning asetage külmkappi. Vahustage munavalged suhkruga tugevaks vahuks. Lisage teelusikatäis

veiniäädikat ning 1 lusikatäis maisitärklist. Segage punased sõstrad 2 sl maisitärklisega. Eelküpsetage koogi põhja 15 minutit 175 kraadi juures, seejärel valage sinna maisitärklisega segatud punased sõstrad ning kõige peale vahustatud munavalge. Küpsetage veel 15–20 minutut. Kook on parim samal päeval.

Suvine marjamoos n 500 g musti sõstraid n 1 kg punaseid sõstraid n 1 kg vaarikaid n 1,5 kg suhkrut n kaneelikoor, 6 nelki n 3 kl vett Pange puhastatud marjad keedunõusse ja laske keema tõusta. Tõstke pott tulelt ja lisage osade kaupa suhkur ning marlikotikesse pandud maitseained. Keetke tasasel tulel umbes veerand tundi, aeg-ajalt segades. ­Eemaldage vaht ja võtke välja maitseainekotike. Pange moos kuumalt ettevalmistatud purkidesse ja sulgege õhukindlalt.

36 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Mustasõstraporgandipüree n 1 kg musti sõstraid n 400–500 g suhkrut

n 1 kg noori porgandeid n 2 kl vett

Puhastage ja tükeldage porgandid ning keetke vees pehmeks. Püreestage porgandid, lisage püreele suhkur ja keetke 5–10 minutit. Püreestage mustad sõstrad saumikseriga ja lisage porgandipüreele. Keetke 10 minutit pidevalt segades. Tõstke püree kuumalt ettevalmistatud purkidesse ja sulgege õhukindlalt.

Mustasõstravaarikamahl n 2 kg musti sõstraid n 500 g vaarikaid n 300–400 g suhkrut n 1,5 l vett Pange puhastatud marjad keedunõusse ja valage peale vesi, nii et see ulatuks üle marjade. Kuumutage keemiseni ja tõstke siis pliidiservale jahtuma. Laske keedusel paar tundi seista. Seejärel valage see teise poti peale asetatud peenele sõelale või marliriidele ja laske sel vähemalt tund aega nõrguda. Seejärel lisage mahlale suhkur ja kuumutage 85 kraadi juures 10–15 minutit. Pange kuumutatud mahl ettevalmistatud pudelitesse ja sulgege õhukindlalt. Allesjäänud marjakestadele võib veel kord peale valada kuuma vett ja uuesti nõrutada, sest mustade sõstarde paks kest ei lase kogu mahlal kohe välja imbuda. Seda järelmahla võib kasutada kohe joogi või toitude valmistamiseks.

Valgesõstramarmelaad n 400 g valgeid sõstraid n 150 g moosisuhkrut n 3 dl vett n angervaksaõisikuid Pange puhastatud angervaksaõisikud, valgesõstrakobarad ja vesi potti, nii et need oleksid üleni veega kaetud. Pange tulele ja keetke

umbes 10 minutit. Seejärel kallake see kausile asetatud peenele sõelale ja jätke vähemalt 10–12 tunniks nõrguma. Saadud vedelik kurnake veel kord läbi marli ja pange keedupotti. Lisage suhkur, laske keema tõusta, laske keeda vee-

rand tundi ja riisuge tekkinud vaht. Seejärel pange marmelaad ettevalmistatud purkidesse ja sulgege õhukindlalt. Angervaksaga maitsestatud marmelaad sobib hästi lisandiks näiteks juustule.

JANA RAND AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 37

MAITSETE MAAILM

PARADIISIMAITSED

Fotod THEA KARIN, SHUTTERSTOCK

Kalimantani saarel Kalimantan on suuruselt maailma kolmas saar Gröönimaa ja Uus-Guinea järel ning kuulub Indoneesia koosseisu.

Turismikohana ei ole ta nii populaarne kui Bali või Borneo, kuid seda enam ehedust ja eksootikat võib sealt tänapäeval leida.

38 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Ü

ks põhjus, miks Kalimantanit peaks külastama, on sealne võrratu, lausa paradiislik köök, mis saanud mõjutusi Malai, Jaava, Hiina ja India köögikultuurilt.

Saare toidukultuuriga tutvuse tegemist tasub alustada varahommikuse paadiretkega ujuvale turule, mis algab juba kell 7 hommikul. Lõuna-Kalimantanit kutsu-

takse ka tuhande jõe maaks. Varajastel hommikutundidel liiklevad jõebussid ehk lahtised klotok’id.

Sellisega tulebki varahommikul kell pool kuus teele asuda, sest turg on läbi juba kella üheksaks, mil päike kõrvetama hakkab.

Varahommikune paadireis Lok Baintanis algab pimeduses. Päeva valgenedes hakkavad aegamööda silma paistma väikesed mošeed oma

▲ Müüjate paatidest leiab kõikvõimalikke eksootilisi vilju. ◀ Hommikune jõeturg Kalimantanil.

vased rambutanid, banaanid, guaavid, maniokilehed ja mangod. Kalimantani mango ehk kasturi (Mangifera casturi) on tavalisest mangost pehmem. Kollaka koorega rambi (Baccaurea Motleyana) sisemised valged kambrikesed maitsevad magushapult. Seal on ka mustikaga sarnanev tumesinine kõva kestaga mari asam kuranji ehk tamarind, mille maitse meenutab ploomi.

Maitseelamus jõerestoranis kuplitega, tuules õõtsuvad palmiladvad, lihtsad puidust hütid kallastel, millel on vette ulatuvad trepid ja väikesed vetsumajakesed.

Enne kella kuut hakkavad vastu tulema juba üksikud kitsad paadid müüjatega, kellest enamik kannab laiu kaarjad pandanuspalmist punutud peakatteid või moslemite traditsioonilisi värvikaid pearätte. Päikesekiirtes muutub pilt tõeliselt kirjuks.

Kanuudes näeb värvikaid puuviljakuhilaid, müüjad on kirevates rõivastes; veidi luitunud, kuid samuti värvilised on paatide küljed. Eranditult naistest koosnevast müüjate armaadast on nii mõnigi jõudnud hommikul huuledki erksaks võõbata.

Nende paatides on puuvilju, mida linnaturgudel vaevalt näeb ja kõik tasub maitsmist – punakad-kar-

Umbes kell 9 on just õige aeg jõeäärses restoranis mekkida Soto Banjar’at, mis on Lõuna-Kalimantanil lausa ikooniline roog. Tegu on aromaatse supiga, mis valmistatakse selgest puljongist, lisandiks kanavõi pardiliha ning on maitsestatud sibula, apteegitilli, köömnete ja kaneeliga.

▲ Banaanilehte pakitud riis.

Supile antakse lisandiks friteeritud kartulid, riisinuudlid või ubadest tehtud niitnuudlid, keedetud munad ja ketupat ehk rombikujuliseks kokku surutud riisikook. Eriti mõnus lisand on kartulist valmistatud perkedel kentang, mis on väljastpoolt krõbe, seest mahlakas ja pehme ning mille sees võib peituda krevett.

Enne maitsmist pigistatakse supile laimimahla, lisatakse teravat sambal’it ja magusat sojakastet – kokku annab see imelise maitseelamuse, mille kohta öeldaksegi, et siinne köök viib paradiisi.

Värviline riis Nasi ehk riis kuulub pea iga söögikorra juurde tervel saarel. Kohalikud serveerivad seda nii eraldi roana kui ka lisandina kala ja liha juurde või valmistavad sellest krõpse.

Seda võib praadida koos munaga, pakkides dekoratiivselt banaanilehtedesse. Kui sellele on lisatud kookospiima ning pakitud rombikujuliselt kookoslehe sisse, nimetatakse seda ketupat kandangan’iks. Toda traditsioonilist riisikooki süüakse sõrmede vahelt.

Kollase riisi nimetus on nasi kuning banjar. Selle kõrvale serveeritakse tavaliselt habang’i ehk kanast, munast ja kalast rooga, kuhu on tumepunase värvuse saamiseks lisatud kuivatatud Cayenne’i pipart ja punaseid tšillisid.

Kollasest riisist tehakse taldriku keskele tuutusarnane torn ja kaunistatakse banaanilehest m ­ ütsikesega.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 39

MAITSETE MAAILM

Nasi ehk riis kuulub pea iga söögikorra juurde tervel saarel. Kohalikud serveerivad seda nii eraldi roana kui ka lisandina kala ja liha juurde või valmistavad sellest krõpse.

Soto Banjar Selle traditsioonilise kanasupi juures kasutatakse lisandina rohkelt maitsetaimi.

n 1 kana n riisinuudleid n soola, pipart n 2 tl õli n 6 kl vett LISANDID n 5 küüslauguküünt n 4 šalottsibulat n 8 makadaamiapähklit n 3 loorberilehte n 3 kafrilaimi lehte n 2 punti hiina sellerit n 5 nelki n 1 kaneelipulk n 0,25 tl riivitud muskaatpähklit SERVEERIMISEKS n 2 klaasi mungoa võrseid n 3 kõvaks keedetud muna n praetud sibula krõpse n värsket laimi n kartulipannkooke n banaanilehe sisse keeratud riiskooke n ½ klaasi värsket tšillit

40 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Keetke riisnuudleid 2–3 minutit.

Valmistage ette kana. Kõige pa­ rem on aurutatud kana, kuid seda võib ka keeta või praadida. Hõõru­ ge kana soola ja pipraga. Auruta­ miseks kallake potti 2 klaasi vett ja asetage sinna kana. Kui kasuta­ te kuumaaurupotti, siis võtab see aega 25 minutit. Kuni kana valmib, pange pannile õli, lisage vürtsid ja ürdid ning praadige neid tasasel tulel 5 minutit.

Võtke kana potist, jahutage, lõigake tükkideks ja eemaldage liha. Asetage liha tagasi potti, lisage 6 klaasi vett ning kõik praetud vürtsid ja ürdid. Pange potile kaas peale ja laske keema.

Vajadusel lisage soola.

Ajage väikeses potis vesi keema, pange sisse tšilli ja keetke 10 minutit. Kallake vesi ära ja peenestage tšilli.

Serveerimisel asetage igasse kaussi portsjon nuudleid ja riisikoogi tükid, lisage kanaliha­ tükid ja mungoa võrsed.

Kallake peale supp. Kaunistage poolitatud munade, sellerilehtede, sibulakrõpsude ja kartulikoogi tükkidega. Pigistage supile poole värske laimi mahl. Kartulikook ja keedetud tšilli serveerige eraldi taldrikul.

Roale lisatakse praetud šalott­ sibulaid.

Nasi itik gambut on aurutatud riis, mida segatakse keedetud, prae­ tud ja sauteeritud ehk kõrgel kuu­ musel väheses rasvas praetud pärl­ kanaga ja habang’i kastmega. Kõik see pakitakse banaanilehte, mis annab talle erilise meeldiva aroomi.

Serveeritakse lõikudena pardiliha juurde.

Rohkelt mereande Et enamik Lõuna-Kalimantani ela­ nikkonnast on moslemid, siis sea­ liha ei sööda. See-eest leiab palju­ dest roogadest kanaliha ja rohkelt mereande. Viimaseid on palju, neid grillitakse ja praetakse, kuivatatak­ se ja soolatakse. Kaheksajalgadest ja garneelidest valmistatakse kebabe. ð

▲ Kalimantani köögis on mereannid väga tavalised.

MAITSETE MAAILM

▲ Jõerestoranis saab varahommikul maitsta kohalikke roogasid.

Roogade juurde kuuluvad kastmed on üsnagi teravad ja Kalimantanil on omapärane traditsioon juua sinna juurde jääkülma vett, millele on lisatud limetti (magus laim) või juuakse jääteed maitsetaimedega.

Väga maitsev on ka alkoholivaba apelsinidest valmistatud jook Es Jeruk, millele kohalikud lisavad vahel ka alkoholi. Kõrgema alkoholisisaldusega on kohalik palmipuuarrak, mida tehakse palmiõitest.

Euroopa külalistel on sageli soov jaheda õlle järele ja nii tasub eksootika mõttes tavaõlle kõrval proovida Tuaki õlut, mis on samuti valmistatud palmiõite mahlast. Huvitav alkoholivaba jook on ka kookospiim riisiga, millele lisatakse suhkrut ja ingverit, mis muudab selle kergelt vürtsikaks.

Kolbaküttide köök Lõuna-Kalimantani iga piirkond on eriline. Kui astuda sisse dajakkide majja, siis leiab sealt eest terve rea relvi ja ridamisi kolpi, mis meenutavad, et dajakid ehk Dayuh’ hõimud olid tuntud kolbaküttidena.

Selle sügavalt animistliku hõimu uskumuse järgi oli vaenlaste peades üleloomulik jõud, mida kasu42 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

tati riituste läbiviimisel ja mis pidid tagama näiteks eduka riisisaagi.

Mida rohkem kolpasid, seda kõrgem oli positsioon ühiskonnas. Tänapäeval kuuluvad traditsioonilise riietuse juurde ahvikolbad ja linnusuled.

Aga nende köök on siiani arhailine. Tänapäevani järgivad dajakid oma söögitegemisel saagivalmimise hooaegu ja sellega seotud jahiloomade liikumisi.

Põhisöögiks on dajaki köögis tänini riis. Nad kasvatavad ka juurvilju, tubakat, suhkruroogu ja banaane ning ka sigu. Järskudel mäenõlvadel asuvatel lihtsate puithoonete terrasside kohal ripuvad suured banaanikobarad.

Dajakid kogusid ka vihmametsa mesilaste mett. Need mesilased ei nõela ja nii saab nende omapäras-

Põhisöögiks on dajaki köögis tänini riis. Nad kasvatavad ka juurvilju, tubakat, suhkruroogu ja banaane ning ka sigu.

tesse kärgedesse teha väikese augu ning kõrrega imeda välja magushapu aromaatse vedela mee, samal ajal kui mesilased edasi toimetavad.

Dajaki roogadeks on näiteks magushapu kalasupp ananassitükkidega ja hapuka maitsega suvikõrvitsakaste, mida dajakid kutsuvad rimbang’iks. Seda serveeritakse kuivatatud kala kõrvale.

Masak habang on loomalihahautis, kuhu on lisatud palmisuhkrut ja palju tšillit – nii saab roog punaka värvuse. Lisandina kasutatakse ka kemiri pähklit (biji kemiri moluccana), mida peab enne röstima, sest kibedamaitseline pähkel on kergelt mürgine.

Kui aga läheb püütonist roa valmistamiseks, siis seda on vaja kolm tundi keeta ja lõpuks valmib ricarica penganen, millele on lisatud vürtse ja tšillit.

Dajaki üheks roaks on keripi kelakai ehk krõpsud, mis on valmistatud Kalimantani soodest vihmaperioodil korjatud sõnajalast. Uskumuste järgi toetab see roog immuunsüsteemi ja tõstab punaste vereliblede arvu.

THEA KARIN

HÜVA NÕU

Kõigiti kasulik

PÕDRAKANEP Uhkete roosade õitega põdrakanep kaunistab teepervi ja jäätmaid, olles vahel isegi umbrohu seisuses. Temas peituvad ravivõimed on teada juba iidsetest aegadest ja neid tasub jälle meelde tuletada.

Fotod SHUTTERSTOCK

N

oil aegadel, kui Aasiast pärit tee oli Euroopa aladel veel tundmatu, valmistati teed enamasti põdrakanepi lehtedest.

See komme on pärit Venemaalt, sest juba vähemalt tuhande aasta tagant on teateid selle ulatuslikust kasutamisest. Venemaalt eksporditi seda teed ka mujale Euroopasse, see sai väga kuulsaks ning oli vahepeal Venemaa üks olulisemaid ekspordiartikleid. Vene päritolust tuleneb omakorda nimetus Ivan tšai või Ivani tee.

44 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Ivan tšai eripäraks on põdrakanepi lehtede fermenteerimine, mis annab teele erilise maitse ja tugevdab tema raviomadusi. Juba muistsed ravitsejad oskasid neid hinnata ja kasutada.

Ajalooürikutes on kirjas, et vürst Nevski sõdalased kaitsesid 1240. aastatel ristirüütlite eest Novgorodi ning selle eelpostil Koporje linnakeses ravitseti ja turgutati neid Ivan tšaiga. Peenestatud põdrakanepi teepuru aga puistati paranemise soodustamiseks otse haavadele.

Veel oli levinud teadmine, et Ivan tšai annab energiat suurte füüsiliste koormustega toimetulekuks.

Koporjest saigi keskus, kus kõige rohkem Ivan tšaid valmistati ja seda kutsutakse tihti ka Koporje teeks.

Sealt eksporditi seda kõikjale üle Euroopa, kuni alustati tee eksporti Aasiast. Nüüd oli Vene tee populaarsus Aasia tee läbimüügil pinnuks silmas. Seetõttu asus Inglise Ida-India

teekompanii sepitsema valeinfot, justkui sisaldaks Ivan tšai mürgist valget savi. See kuuldus pidurdas suurel määral põdrakanepitee tarbimist ja pisitasa hakati harjuma ka Aasia tee maitsega.

Suuremahulised tee-ettevõtted Koporjes suleti ja Ivan tšai kuulsus pisitasa tuhmus. Tema ravivaidtoniseerivaid omadusi uuriti sellegipoolest edasi ja teedki joodi edasi.

Pärast revolutsiooni sattus Ivan tšai algul põlu alla, hiljem aga rajati bolševike käsul Koporjesse uurimisasutus ja seda teed kasutati samuti sõdurite turgutamiseks.

On teada ka fakt, et Hitler tundis venelaste imejoogi ees veidrat hirmu. Kui 1941. aastal liikus rinne Leningradi suunas, andis Hitler käsu suunata tankid Koporje peale. Seal oli väike teevabrik ja laboratoorium, kus uuriti esivanemate retsepte ning nende järgi valmistatud teesegusid.

Väidetavalt oli Saksa luure Hitle-

rile ette kandnud, et seal valmistatakse mingit imejooki, mis sõdurid vastupidavaks ja võitmatuks muudab. Meeletu massiga hävitati mitte ainult paar laborihoonet ja vabrik, vaid tehti maatasa ka kogu küla ning hävitati tee valmistamisega seotud dokumentatsioon ja inimesed.

Koporje tee tänapäeval Kaasaja Venemaal on samuti hakatud uuesti avastama esivanemate tarkusi ja tuntakse huvi loodusravi vastu. Seetõttu võib taas müügilt leida Koporjes ja ka mujal valmistatud Ivan tšaid. Kuid seda väärika ajalooga kasulikku jooki on võimalik ka kodus valmistada. Kasvab ju põdrakanep meil peaaegu umbrohuna ja selle kogumise ning kuivatamise aeg võib kesta kogu suve, kuni põdrakanep veel õisi kannab.

Ivan tšaid valmistab igal aastal ka Varnja Samovarimaja perenaine Herling Mesi. Ta avab teepurgi, kus on hallikasrohelised graanulid, mis lõhnavad magusalt-rohuselt, meenutades veidi tee, veidi ürtide lõhna.

“Põdrakanepist tee valmistamine on päris lihtne, kuid suuremates kogustes võtab see aega. Arvestama peab ka rohekashallikaks muutunud peopesadega, sest lehti tuleb käte vahel rullida,” selgitab Herling.

Põdrakanepi, täpsemalt ahtalehise põdrakanepi (Epilobium angustifolium) lehtede kogumisega võib alustada, kui esimesed õied on puhkenud. Just selliste noorepoolsete

Põdrakanepi raviomadused n Tugevdab immuunsust ja tõstab vastupanuvõimet viirusinfektsioonidele. n Profülaktiline vahend hea- ja halvaloomuliste kasvajate vastu. n Tugevdab potentsi ning on efektiivne vahend kuseelundite haiguste ja prostatiidi puhul. n Parandab vere koostist, aitab toidu- ja alkoholimürgistuste puhul. n Annab energiat, samas mõjub rahustavalt, reguleerides närvisüsteemi tööd stressiolukordades, aitab vabaneda migreenist ja unetusest. n Aitab sapi- ja neerukivide, samuti mao ja kaksteistsõrmiku haavandite, gastriitide ja maovaevuste korral. n Normaliseerib vererõhku ja parandab vereloomet, on abiks ateroskleroosi ja kehvveresuse korral. n Sobib hästi suuõõne seisundi parandamiseks ja kaariese ennetamiseks.

taimede ravitoime on kõige tugevam.

Taimi on parim koguda varjurikka metsa alt, vältima peaks suurema liiklusega teede pervi. Lehti kogutakse nii, et rebitakse need õisikust alates kuni poole varreni allapoole tõmbega lahti. Taim aga jäetakse kasvama, et ka järgmisel aastal saaki oleks.

Lehtede fermenteerimine Kui lehed kogutud, on mitmeid võimalusi nende edasiseks töötlemiseks. Internetist leiab kümneid soovitusi ja meetodeid põdrakanepi lehtede fermenteerimiseks ja kui-

▲ Varnja Samovarimajas valmistatud Ivan tšai.

Ivan tšai eripäraks on põdrakanepi lehtede fermenteerimine, mis annab teele erilise maitse ja tugevdab tema raviomadusi. vatamiseks. Katsetamiseks võib aga minna lihtsat ja äraproovitud teed.

Kõigepealt lastakse korjatud lehtedel ööpäev närbuda. Need võib lihtsalt asetada ühtlase kihina varjulisse kohta. Mõned tegijad soovitavad lehed pakkida tihedalt kilekotti, katta kotid tekiga ja jätta niiviisi ööpäevaks seisma. Mõned aga soovitavad lehti külmkapis kilekotis hoida.

Kui lehed on seisnud, tuleb neid mudima hakata, et neisse talletunud mahl välja tuleks. See on vajalik, et algaks fermenteerumine. Seda tehakse traditsiooniliselt käsitsi, veeretades peotäit lehti kahe peo vahel, nii et neist moodustuvad vorstikesed. Abivahendina võib kasutada ka näiteks tainarulli või hakklihamasinat, kust lehed läbi aetakse, kuid seda meetodit tõsised tegijad ei soovita.

Valmis veeretatud lehevorstikesed pange tihedalt üksteise k ­ õrvale

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 45

HÜVA NÕU

Põdrakanepiteest öeldakse abi olevat 99 haiguse vastu.

ja peale emaileeritud nõusse. Kui tegu on näiteks keedupotiga, siis võib selle täita kahe kolmandiku ulatuses. Lehekihtide peale asetage märjaks kastetud ja välja väänatud linane või puuvillane riie. Kõige lõpuks katke pott veel kaanega.

Pott jätke toatemperatuurile seisma. Asjatundjad soovitavad fermenteerumise kestuseks 10–15 tundi. Siis on teelehtedel kõige hõrgum aroom. See peaks olema magus ning veidi meenutama lille- ja puuviljalõhna.

Kui lasete lehtedel kauem, kuni paar päeva seista, muutub tee maitse kangemaks, hapukamaks ja lehed pruunikaks. Millist varianti eelistada, sõltub maitsest. Kui aga fermenteerumine kestab liiga kaua,

lähevad lehed käärima ja hallitama ning siis on teetegu hukas.

Lõpuks on vaja fermenteeritud lehed kuivatada. Selleks tuleb kõigepealt lehevorstikesed terava noaga viilutada ja saadud lehepuru ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile puistata. Lehti võib kuivatada ahjus, maksimaalselt 70–100 kraadi juures. Kuumema temperatuuriga võib ahjuukse lahti jätta.

Kuid lehti sobib kuivatada ka elektrilises kuivatis, õhurikkas ruumis või saunas. Kui leil on võetud ja niiskus vähenenud, laske saun jahtuma ja pange õhukese kihina alusele laotud põdrakanepilehed lavale.

Teelehtede kuivust saab kontrollida sõrmedega. Kui lehed krabise-

◀ Fermenteeritud ja kuivatatud Ivan tšai. Mida rohelisem on tee, seda vähem on see fermenteerunud ning on säilitanud rohkem lillele omast aroomi.

46 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

vad ega ole enam nätsked, on tee valmis pakendamiseks. Parim on selleks klaaspurk või keraamiline anum, mille saab õhukindlalt sulgeda.

Rohkelt kasulikke aineid Muidugi võib kasutada põdrakanepi lehti ja õisikuid teeks ka ilma lehti fermenteerimata. Teed valmistatakse järgmiselt: võetakse 2 supilusikatäit peenestatud ürti 200 g keeva vee kohta, lastakse tund aega tõmmata ja kurnatakse siis. Teed võib tarvitada paar korda päevas, soovitatavalt 20 minutit enne sööki.

Põdrakanep sisaldab flavonoide, parkaineid, väikeses koguses alkaloide, klorofülle, vitamiine, karotiini (provitamiin A) ja C-vitamiini, mida on isegi kolm korda rohkem kui sidrunis.

Samuti sisaldab ta väga suure koguse mikroelemente – rauda, vaske, mangaani, niklit, titaani, molübdeeni, boori jm. Sõltuvalt kasvukohast leidub temas 69–71 mikroelementi. Sellise mikroelementide buketiga ei saa uhkustada mitte ükski teine taim.

Aja jooksul on inimesed õppinud põdrakanepit tervise heaks kasutama ja kõige enam valmistatakse sellest teed. Öeldakse, et põdraka-

Põdrakanepi õied avanevad alt ülespoole. Öeldakse, et kui viimased põdrakanepi õied on avanenud, siis on suvi kolme päeva pärast läbi.

nep aitab 99 haiguse vastu. Teel on valuvaigistav, põletikke ja krampe vähendav toime. Põletikuvastaste omaduste poolest ületab ahtalehine põdrakanep kõiki teisi ravimtaimi ja see on saanud kinnituse ka teaduskatsetes.

Ta on efektiivne looduslik rahusti, vähendades pinget, ärevust ja hirmutunnet. Põdrakanepi toimet kasvajate vastu on samuti kinnitanud teaduskatsed. Tema õisikutest on eraldatud kõrgmolekulaarne ühend kanerool, mis toimib kasvajatele pärssivalt.

JANA RAND

hea teada!

Kasulik põdrakanep Põdrakanepi seemned valmivad augustis ja siis on tema kasvukohal näha lausa valgeid villapilvi. Seda “villa” kasutati vanasti madratsite ja patjade täiteks.

Kuid ka tema pikki kiulisi varsi on kasutatud köite punumiseks ja neist on tehtud isegi lõnga.

Ka ilu otstarbel on põdrakanep kasutust leidnud. Nimelt sobib põdrakanep ka nahka noorendavaks maskiks. Pehmendav, puhastav ja kuperoossust vähendav mask valmib nii: võtke umbes peotäis põdrakanepi lehti ja hõõruge uhmris peeneks, lisage supilusikatäis tärklist, paar lusikatäit kefiiri ja teelusikatäis oliiviõli.

Segage ühtlaseks, kandke umbes veerand tunniks nahale ja loputage seejärel maha.

HÜVA NÕU

Piiramatu kasvuga taim jõuab kiirelt liiga kõrgeks kasvada ning tema hooldamisega on juba rohkem vaeva.

48 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Kasvuhoonetaimede

POTIS KASVATAMINE on tõusev trend

Paljud pered on kasvuhoonest teinud omamoodi suvemaja.

Seal on hubane olla ja mullapeenarde asemel kasvavad taimed potis.

P

Milliseid taimi potti panna?

Potis võib kasvatada igasuguseid kurgitaimi, paprikaid, tšillisid ja munataimi. Pisut enam tasub valida tomateid. Indeterminantsed ehk piiramatu kasvuga tomatid vajavad

▲ Pottides kasvavad taimed tagavad kasvuhoones puhtuse ja korrektsuse ning annavad võimaluse tekitada kasvuhoone keskele puhkenurk.

rohkem kasvuruumi ja võib juhtuda, et neil jääb potis kitsaks. Neid soovitatakse kasvatada otse üles kasvavana, ühe peaharuga. Kuna nende kasv on tugev, võib taim liiga kiiresti jõuda kasvuhoone laeni, sest pott on ka omajagu kõrge. Neil taimedel lõigatakse või murtakse ära kõik lehed, mis kasvavad esimese õiekobara all ja kõikidesse lehekaenaldesse tekkinud külgvõrsed.

Piiramatu kasvuga tomatit peab olema võimalik toestada ja siduda.

Kaks kuud enne kasvuhoone tüh-

Potis võib kasvatada igasuguseid kurgitaimi, paprikaid, tšillisid ja munataimi. Pisut enam tasub valida tomateid.

jaks tegemist murtakse ära ka taime latv, et pidurdada tema edasikasvamist ja suunata kasvavaid vilju valmima.

Potis kasvatamiseks sobivad hästi determinantsed ehk piiratud kasvuga tomatisordid. Need taimed on juba loomulikult veidi madalamad ja saavad potis kasvamisega hakkama ilma suurema hoolduseta.

Piiratud kasvuga tomateid võib hoida kahe- või kolmeharuliste põõsastena. Selleks jätke alles üks peavõrse ja kaks külgvõrset. Valige lihtsalt kaks kõige tugevamat ja laske neil rahulikult edasi kasvada. Kõik ülejäänud külgvõsud tasub siiski eemaldada, vastasel juhul muutub taim liiga tihedaks puhmaks. Siis ei pääse õhk enam liikuma ja taimehaigused on kerged tulema. Samal põhjusel tasub tomatitaimel aegajalt ka lehti eemaldada.

AUGUST / SEPTEMBER

Fotod MARJU REITSAK

otis kasvatamiseks sobivad kõik tavapärased kasvuhoonetaimed, oluline on vaid see, et pott peaks olema piisavalt suur. Alustada tasuks vähemalt 50 liitrit kasvusubstraati mahutavate pottide soetamisest – seal sees edenevad ühtviisi hästi nii tomatid, kurgid kui ka paprikad.

Hiljuti on levima hakanud moodne lahendus, kus taimed istutatakse otse mullakottidesse. Nõnda saab kasvuhoones edukalt põranda puhtana hoida ning rohkem ruumi tekitada. Kasvatuskotil on aga mitmeid miinuseid. Esiteks ei saa taime juured piisavalt avaralt areneda, võib tekkida ruumipuudus ja ummuksis olek. Samuti ei ole kasvusubstraati võimalik rikastada ja nii peab rohkem rõhku panema tihedale väetamisele. Ka kasta tuleb selliseid kotte väga tihedalt. Lisaks ei näe turbakott kasvuhoone põrandal kuigi kaunis välja.

Kõigele eelnevale tähelepanu pöörates soovitaksin valida taimede kasvukohaks pigem piisavalt suured potid.

Targu Talita 49

HÜVA NÕU

Tasub teada On ka spetsiaalseid potitomatiteks mõeldud sorte, mis sobivad kasvatamiseks rõdul või aknalaual. Neid kasvuhoonesse panna pigem ei tasuks. Taimed jäävad teistega võrreldes väga pisikesed ja saak keskpärane. Kui on siiski soov katsetada, võib istutada kolm aknalauatomatit ühte suurde potti.

◀ Tomatitaimel tasub alumised lehed eemaldada ja olla hoolikas ka külgvõrsete näpistamiega. Tähistage sordid alati nimesildiga, nii saate välja valida oma lemmikud.

Ka piiratud kasvuga tomatitel lõi­ gatakse sügise saabudes võrsetipud ära – nii valmib viimane saak kiire­ mini.

Milline muld potti panna?

Potis kasvava taime jaoks on eriti oluline kasvusubstraat. Kõige mõist­ likum on see ise kokku segada. Hoi­ duda tasuks väga turbase mullasegu kasutamisest, sest see hoiab halvas­ ti niiskust ja sisaldab vajalikke toit­ aineid vähe.

Häid tulemusi saab seguga, kus vahekorras 1:1 on kokku segatud tavaline aiamuld ja vastavale kul­ tuurile mõeldud poest ostetud kas­ vusubstraat või köögiviljamuld.

Poti põhja tasub panna vähemalt 5 cm paksune kiht käbisid, mis aitab üleliigse vee anumast välja juhtida.

Käbidele võib panna ühekordse kihi mõnd vett hästi läbi laskvat aia­ kangast, et vältida mulla vajumist käbide vahele. Kui käbikiht panna veidi paksem, pole kangast tegeli­ kult tarvis kasutada ja taime juured 50 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

pääsevad vajadusel ka poti põhja kasvama.

Järgmise kihina võib kasutada korralikult laagerdunud hobuse­ sõnnikukomposti ja alles siis lisage kokkusegatud kasvumuld, kuhu istutatakse juba otse taimed.

Olenemata heast kasvupinnasest, ei tasu unustada, et taimed vajavad toitu kogu suve, ja sellest, mis potis on, neile väga tõenäoliselt ei piisa.

Kasvumulla sisse võib segada ka pikatoimelist kompleksväetist või siis panna rõhk hilisemale kastmis­ väetamisele.

Viimase kihina tasub suured potid ka multšida. Selleks sobib tavaline koorepurumultš, aga ka kergkruus või isegi õled. Peami­

Potis kasvava taime jaoks on eriti oluline kasvusubstraat. Kõige mõistlikum on see ise kokku segada.

selt tehakse seda seepärast, et muld hoiaks paremini niiskust. Kuid multš hoiab ära ka umbrohu kasva­ mise ja putukad ei pääse mulda ega mullast õhku.

Kuidas ja millega kasta?

Kastmine on sama oluline kui muld.

Mullasegu sai juba kokku segatud nii, et vältida selle liiga kiiret läbi­ kuivamist. Muld peaks olema igal ajal piisavalt niiske, vaid nii saavad taimed kasvamiseks ja saagikand­ miseks olulisi toitaineid omastada.

Suurtes pottides ja mõõduka kasvu­ ga taimede puhul ei ole kuivamine õnneks eriti probleem.

Kastmisvajaduse hindamiseks on kõige parem sõrm mulda pista ja katsuda. Kui pinnas tundub niiske, pole kasta tarvis. Parim aeg kastmi­ seks on varajane hommik või hiline õhtu, siis omastub vesi paremini.

Nii nagu tavaliselt kasvuhoones, ei tohiks ka pottides taimi kasva­ tades kastamisel nende lehti mär­ jaks teha. Seenhaigused armasta­ vad märjal lehestikul kohe vohama ð

HÜVA NÕU

▶ Et vältida kasvuhoone ülekuumenemist, on hea leida mingi võimalus varjutamiseks. ▼ Suures potis kasvavad kenasti ka paprikad, siinkohal on aga pandud kolm taime ühte potti ja neil on liiga kitsas. Abi on, kui taimi seestpoolt kärpida.

Pane tähele!

Tomatite õitsemise ajal ei tohiks õhutemperatur tõusta üle 34 kraadi, muidu õietolmuterad muutuvad viljatuks. Viimaste aastate kuumadel suvedel on seda probleemi juba päris palju ette tulnud, seetõttu oleks soovitatav tekitada kasvuhoonesse võimalus päikese varjutamiseks ja paigaldada automaatselt avanevad aknad.

hakata. Erinevuseks võib siinkohal tuua välja kurgitaimed, mis lisaks kastmisele armastavad ka piserdamist.

Selleks et vett kokku hoida ja see taimede jaoks sobivamal temperatuuril oleks, on mõistlik koguda kastmiseks vihmavett. Kui selleks aga võimalus puudub, tasub kasvuhoone lähedal hoida suurt tünni, mis pidevalt vett täis on. Nii võtate kastekannu sealt enam-vähem 52 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

sobiva temperatuuriga vett ja taimedel ei teki otse kaevust tulevast külmast veest šokki.

Mida teha pottide ja mullaga?

Kui kasvuhooaeg on läbi, tasub potid mullast ja käbidest tühjaks teha.

Kui kasvuhoones ei olnud kahjureid ega taimehaigusi, võib pottide sisu rahulikult kompostihunnikusse tühjendada ja ülejäänud laguneva materjaliga segada. Juhul kui kasu-

tasite aiakangaid, võtke need välja, sest kangajupid ei lagune.

Mõistlik on teha kaks hunnikut: nii saab mulda ülejärgmisel hooajal, kui see on muu kompostimaterjaliga segunenud ja aastakese seisnud, jälle kasutada. Ühe hooaja ja kaks talve on materjalil mõistlik seista lasta seetõttu, et sinna sisse tekiks orgaanilise aine lagunemisel uuesti toitaineid ja hävineksid võimalikud kahjurid või taimehaiguste algmed.

Potid tuleb aga sügisel pärast tühjendamist korralikult rohelise seebi veega puhtaks pesta ning panna kuivana hoiukohta või miks ka mitte samasse kasvumajja hoiule. Neid saab järgmistel aastatel täpselt samadel eesmärkidel jälle kasutada.

MARJU REITSAK

TASUTA AKU VÄÄRTUSEGA 119 €*

STIHLi akutööriistad - loodud aeda ja metsa!

Hekipügaja, murutrimmer, mootorsaag, lehepuhur muruniiduk või mõni muu tööriist, iga seadme väikseimaski detailis peitub tehnoloogiline asjatundlikkus. STIHLi metsa- ja aiatehnika üle 90 aasta kestnud arendusest ja kasutamisest saadud kogemused tagavad laitmatu töötulemuse ja ergonoomika. STIHLi akutööriistad pakuvad parimat ja unustamatut kasutajakogemust läbi kolme tootesarja, mis on mõeldud alates väikeaednikust kuni professionaalse haljastustöötajani välja. Tööriistade tehnilised lahendused on uuenduslikud ja iga tööriist on op meeritud täiuslikule tulemusele.

Kerge, vaikne, võimas - tänapäevane akutehnoloogia, suurepärane disain ja ainulaadsed tehnilised lahendused.

Akusüsteemid, mis on STIHLi nime väärt - STIHLi akusüsteemid on loodud aia- ja metsatööriistade vajadusi silmas pidades. Nii nagu tööriist peab vastama kasutaja kõrgetele ootustele, nii peab ka aku oma tehnilistelt lahendustelt vastama tööriista enda vajadustele. STIHLi akutehnoloogia puhul ei saa akud ülemäärast koormust, sest nad on piisavalt võimsad töötamaks ühtviisi häs nii mootorsae kui ka trimmeriga.

Silmapaistev jõudlus - hooldusvabad ja võimsad STIHLi EC mootorid annavad tööriistale pika eluea ja töökindluse.

*Pakkumine keh b Compact seeria toodete komplek ostul

STIHL RMA 339

HÜVA NÕU ▶ Õliga jääkuubikuid tehes täitke vormid kolmveerandi ulatuses.

JÄÄSSE

talletatud

SUVI

Suve lõpuks on ürdipeenrail valminud maitsetaimed, mis aga kiiresti hakkavad vananema ja oma maitset kaotama. Nüüd on aeg need kokku koguda ja talveks tallele panna. ◀ Jääkuubikud piparmündi, apelsini- või sidrunilõikudega passivad hästi jooke jahutama.

Fotod SHUTTERSTOCK

Ü

rtide üldtuntud säilitamisviis on kuivatamine. See on kõige lihtsam moodus ja nii saab suurel hulgal maitsetaimi ära kasutada. Siiski oleme märganud, et paljud ürdid muudavad kuivatamisel oma maitset. Nii on näiteks basiiliku, kurgirohu, aed-harakputke, murulaugu, tilli või peterselliga.

Just taimede värske maitse säilitamiseks on soovitatav maitsetaimi külmutada.

Külmutada võib mitmel moel. Ürdid säilivad võrdlemisi hästi, kui need puhaste ja kuivadena pakkida tervete oksakestena fooliumisse või külmutamiseks mõeldud suletavasse kilekotti või plastkarpi.

Sügavkülmutamiseks sobivad hästi basiilik, iisop, aed-harakputk, 54 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

koriander, aed-piparrohi, majoraan, mündid, petersell, rosmariin, salvei, sidrunmeliss, till, tüümian ja kikkaputk. Samuti sobivad sügavkülmutamiseks mustasõstralehed.

Enne sügavkülmutamist soovitatakse maitsetaimi korraks keevasse vette kasta, et nende värv veidi paremini säiliks.

Ürdid jääkuubikutes Hea mõte on maitsetaimi säilitada jääkuubikutena. Siingi võib jääkuubikuid teha erinevalt, kas veega, puljongiga, õliga või hoopiski teha ürdivõid.

Kui valite jääkuubiku valmistamiseks vee või puljongi, siis alustage jääkuubikute tegemist sellest, et võtate hakitud, pestud ja hoolega kuivaks tupsutatud ürdid ning täidate nendega umbes poole jääkuubikuvormist. Kui ürdid on korjatud oma aia puhtast kohast, pole nende eelnev loputamine isegi vajalik.

Seejärel valage kuubikuvormi vett või puljongit ja asetage sügavkülma. Kui kuubikud on külmunud, võtke need välja, pakkige fooliumisse ja varustage sildiga, et teaksite, mis taimega on tegu, ning ladustage sügavkülmikusse. Sel

Piparmünt on väärtuslik värskendav maitsestaja, mis just külmutatuna säilitab talle omase maitse.

Tehke ürdivõid

▲ Jääkuubikud basiilikuga.

▲ Oliiviõlisse külmutatud ürdid.

Piparmünt, lilled ja marjad

▶ Lilledega jääkuubikud muudavad iga joogi pidulikuks.

moel külmutatud ürdikuubikuid saab lisada mis tahes suppidele, hautistele või kastmetele.

Teine võimalus on ürtidest jääkuubikuid teha oliiviõliga. Eriti hea selleks on külmpressitud oliiviõli. Õli säilitab ürtide aroome ja värsket väljanägemist ideaalselt.

Toimige külmutamisel analoogselt veega tehtud jääkuubikutega, ainult et vee asemel valage hakitud maitsetaimedele oliiviõli.

Soovi korral võite ürtidest teha ka püree. Selleks pange ürdid blenderisse, niristage peale natuke oliiviõli ja blenderdage ühtlaseks mas-

Ürdivõi valmistamiseks sobivad hästi tüümian, basiilik, rosmariin, till vms. Võtke 200 g võid, basiilikulehti, peterselli ja punet – igat peotäis, veidi meresoola ja musta pipart ning hakkige ürdid noaga või peenestage köögikombainis. Segage hulka toasoe või ja maitseained. Tõstke segu küpsetuspaberile ja veeretage sellest rull. Külmutamiseks lõigake ürdivõist parajad lõigud ja pakkige igaüks eraldi foolimisse. Lisage kindlasti ka silt või koostise ja valmistamise kuupäeva kohta.

Sellist ürdivõid on väga mugav kasutada näiteks kastmete valmistamisel, hautiste või pudru tegemisel, kuid muidugi ka leivamäärdena.

Enne kasutama hakkamist oleks mõistlik ürdivõi portsjon tavalises külmkapis üles sulatada.

siks. Sel moel külmutamiseks sobivad haprate lehtedega taimed, näiteks basiilik, petersell või koriander. Õli ja maitsetaimede vahekord võiks olla veerand tassi õli ja tassitäis ürte.

Püreestatud maitsetaimed valage jääkuubikuvormidesse, täites need umbes ¾ ulatuses ja külmutage sügavkülmas.

Kui kuubikud on külmunud, eemaldage need vormidest ja pakkige fooliumisse või sügavkülmakottidesse ning varustage sildiga, millel on kirjas andmed nii kuubiku sisu kui ka külmutamise kuupäeva kohta.

Piparmünt on väärtuslik värskendav maitsestaja, mis just külmutatuna säilitab talle omase maitse, mis näiteks kuivatamisel täiesti teistsuguseks muutub.

Et suvist piparmündimaitset ka talvel nautida, võib sellest valmistada jääkuubikuid.

Ka mündi võib kas hakituna või suuremate lehtedena asetada jääkuubikuvormi sisse ja valada sellele vett. Kuna piparmündi jääkuubikuid kasutatakse enamasti jookide jahutajana ja värskendajana, võib ka vett olla rohkem kui ürdikuubikuid valmistades.

Eriti efektse jääkuubiku aga saab erinevaid marju, lilleõisi, sidrunivõi laimitükke jääkuubikusse lisades. Samuti võib külmutamisel vee asemel kasutada sidruni- või mõnd muud mahla.

JANA RAND AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 55

MEISTERDAMINE JA KÄSITÖÖ

SUVINE SAUN

valmib kolme päevaga

Fotod TEET SUUR

Missuguse variandi kasuks otsustada suvilas või koduaias, kui püsivat sauna pole? Esmalt olgu idee, siis tuleb tegutsema hakata.

S

aunatunde loomiseks pole palju vaja. Vilunud matkajad võivad looduses leitavast materjalist kiirelt sauna püstitada ja asi saab aetud. Samuti on saunatamiseks tehtud igasugu telk- ja kilesaunasid, mis samuti eesmärgi täidavad.

56 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Saunade puhul on fantaasial lennata lastud sellisel saunamaal nagu Soome, kus saunaks sobib nii telefoniputka, teraviljakombain kui ka sõiduauto Saab. Peaasi et leili saab visata ja selle tarvis olgu keris!

Kui kujutlus lõõgastavast leilist on muutunud väga ahvatlevaks, tuleb väja mõelda ka idee, kuidas kiiresti püstitatav saun kujundada, et see annaks ka erilise ruumikogemuse. Boonuseks võiks saada veel taaskasutusidee järgimine, võimalus ära kasutada erinevatest projektidest järele jäänud materjale, mida maakodu kuuri all leidub pea alati.

Ei kuulu ju kõik hobi-ehitusmeistrid alati nende hulka, kes täpselt kuni viimse kruvini materjalikulu oskavad arvestada. Pigem ostetakse varuga ja see kõik on uues saunaprojektis puhas rahaline kokkuhoid.

Ja kui töö käigus ikkagi ehituspoes arveid tasudes algses kokkuhoiuprojektis kahtlema hakkate, siis vaadake vahelduseks väikeste valmissaunade hindasid!

Minu saunaprojekti motivatsiooniks oligi seismajäänud materjalide kasutamine ja muidugi hetked, kui sauna juba nautida saab. Lisaks veel tervistavad sauna mõjud. Ehk mäle-

▲ Sauna kavandasin kaheosalisena: leili- ja puhkeruum. ▶ Alusraami karkass toetub betooniga täidetud ämbritele. ▶ Alusraamile seatud põrandalauad. ▶ Ahju ümber tuli kuumuse tõkestamiseks laduda tellised.

tate nõukaaegset raamatut “Saun ja tervis” – need põhimõtted kehtivad tänapäevalgi.

Minu saun suures aias Esimeseks mõttekohaks projektis oli asukoht ja milline hakkab saun välja nägema. See määrab ka paigutuse aias, sest teadagi ehitab haritud inimene oma sauna majast kaugemale.

Ka sellele tuleb mõelda, et ajutised ehitised võivad olla kõige pikaealisemad.

Kiirelt kokku klopsitud ehitist ei ole hea mõte paigutada kuhugi keskpunkti. Sobiva temperatuuri saavu-

tamine ja leiliviskamise võimalus on siiski miinimumprogramm. Saun võiks valmiskujul olla vaadet mitte häiriv, või veel parem, kui ta oma teostuses ka hea välja näeb.

Karta on, et saunamõnu võib vähendada see, kui tuleb istuda ehitusprügi hunnikus kusagil kuuri taga. Oma saunale leidsin sobiva koha aia tagaosas marjapõõsaste kõrval.

Esimene päev Esimesel päeval kogunes koduhoovis ehitusega seotud tehtud samme koguni 16 000! Väikesele pinnale –

2,4×5,6 m – oli plaan ehitada kaks hoonemahtu: leiliruum ja lõõgastusruum.

Materjal, mis paljuski oli ettevõtmise ajendiks, tundus ideaalne suvise sauna ehituseks. Nendeks olid kasutatud taimelavade aknalaadsed klaasitud raamid mõõtudega 145×50 ja 145×70 cm. Nendest plaanisin teha seinad ja katuse.

Kogu ehitis pidi toetuma betoonplokkidele. Et plokke käepärast polnud, siis need asendasin pagaritööstuses üle jäänud 10-liitriste plast­ ämbritega, millesse segasin tsementi, liiva ning vett.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 57

MEISTERDAMINE JA KÄSITÖÖ

▲ Seinteks ja lagedeks kasutasin taimelavade klaasitud raame mõõtudega 145×50 ja 145×70 cm. ▶ Korsten koosneb kahest metalltorust.

Oluline on korsten muust katuseosast kuumakindlalt isoleerida.

Kuna alusraami karkassiks juhtusid olema väikese ehitise tarbeks veidi suurema mõõduga prussid ja vundamendipostideks kasutatud ämbreid oli kokku 20, siis peaks kogu ehitis üsna stabiilsel alusel olema.

Põrandalaudu oli samuti veidi varasemast ajast, aga neid tuli ka juurde osta. Need juhtusid olema õiget mõõtu ning natuke kehvema kvaliteediga, mis just hästi sobisid.

Materjalide kaardistamisel ja kokkuotsimisel tasub küsida ka tuttavate käest, ehk on kellelgi midagi üle. Mul õnnestus niiviisi saada kõige tähtsam ehk vana saunaahi, mis kasutult sõbra kuuri all oma aega ootas.

58 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Teine päev Tundmatu päritoluga võimsapoolne ahi sobis leiliruumi suurepäraselt. Pika koldeosaga ahi võimaldab leiliruumi väljastpoolt (see tähendab õuest) kütmist. Pikk tulekolle mahutab pikemaid ja jämedamaid puid, mis kauem ja ühtlasemalt põlevad. Et ahi oma kuumusega ümbritsevat ei süütaks, tuli veidi varjestada põrandat ja seina: kunagise saunasisustuse lammutamisest üle jäänud punased tellised sobisid selleks hästi.

Põranda ja seina kaitseks panin plekitahvlid, millele teiseks kihiks on ilma segu kasutamata laotud telliskivid. Kerise küljed ja ka kol-

deümbruse vooderdasin kividega.

Korsten tuli siiski osta, selleks on kaks meetrist kokkusobivat toru.

Paari esimese proovikütmise järel sai selgeks, et metallist ahi kiirgab külgedelt liiga teravat kuumust. Lahenduseks keevitasin 2 mm metalltahvlitest lavapoolseid külgi kaitsva veenõu, mis toetub taas telliskividest laotud postidele. Kraanist saab pesemiseks sooja vett.

Hiljem selgus, et paari ahjutäie põlemisega hakkab vesi paagis juba keema. Seetõttu sai natukene ahju ja veepaagi vahet suurendatud.

Kui alguses läks ehitus jõudsalt, siis detailidega tegelemine ja viimistlemine hakkas aega võtma. Üks

vältimatu investeering oli haavalauad saunalava jaoks. Kasutada tuli ära kõik meetrid, et väärt materjali juppigi raisku ei läheks.

Põrandate viimistlemiseks kasutasin toonitud linaõli. Lavalauad ja hiljem ka leiliruumi põranda katsin musta tooni saunavahaga. Tume toon sobis hästi, sest läbipaistvate seintega saun (ikkagi klaasist!) on valgusküllane.

Kuna katuseks olevad aknad pole vihmakindlad, siis katuse ja harjaosa otsad katsin kõige õhema kihtplastiga.

Kolmas päev Järgnevad inimkatsed andsid kinnitust, et saun täidab eesmärki ja väiksemaid täiustusi saab alati teha. Kõige olulisem on see, et saun läheb kiiresti kuumaks.

Kui suvi saab otsa, on edasine plaan sauna toimimist ka teistel aastaaegadel katsetada. ▲ Sissevaade leiliruumi.

TEET SUUR

MEISTERDAMINE JA KÄSITÖÖ

Trikotaažkangast

PEAPAEL

Liibuv peapael on asendamatu tuulistel päevadel, sest hoiab juuksed kenasti koos.

Peale selle kaunistab efektne kangas ka iga kandjat.

O

tsige välja sobiv trikotaažkangas, millest soovite peapaela valmistada. Väga hästi saab sel otstarbel taaskasutada ka riidekappi seisma jäänud riideid, näiteks särki.

Peapaela jaoks vajate kaht trikotaažkangast riba vastavalt pea ümbermõõdule (täiskasvanul tavaliselt 54–56 cm), laiusega 15 cm.

Veel on selle töö jaoks vaja õmblusmasinat, niiti ja nööpnõelu.

Fotod ELINA OTSTAK

Töö käik n Lõigake välja kaks sobivas suuruses ühesuurust tükki. Jälgige ribade lõikamisel ka kanga venivuse suunda. Et peapael hiljem ümber pea mahuks, peab laiem serv venima (foto 1). n Voltige kangatükk keskelt pooleks ja õmmelge pahemalt poolt pikemast servast kokku. Korrake sama teise tükiga. Ääristage servad kas ääristusmasinaga või siksakõmblusega, et serv annaks venima ega hakkaks hargnema (foto 2).

Pöörake tekkinud torudel parem pool väljapoole ja triikige nii, et õmbluskoht oleks sätitud keskele. n Asetage saadud ribad teineteise peale risti, nii et õmblustega pooled jäävad ülespoole (foto 3). n Voltige alumine riba pooleks, nii et õmblused jäävad sissepoole ja otsad teineteise peale kokku (foto 4). n Voltige ka teine riba samamoodi, et õmblused jääksid sissepoole (foto 5) ja tooge kõik otsad ühtekokku.

Nüüd on kaks võimalust.

Kui õmblete kõik servad ühe õmblusega kokku, ongi peapael 60 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

valmis ja võite seda juba kandma hakata. Kui aga soovite teha peidetud õmblusvarudega peapaela, siis järgige edaspidist juhendit. n Kinnitage nööpnõelaga kaks keskmist otsa omavahel, pannes paremad pooled kokku (foto 6). n Kinnitage nööpnõelaga esimene ja teine tükk veidi altpoolt (foto 7). n Nüüd tooge tagumine tükk esimese tükiga kokku, nii et paremad pooled jäävad kokku ja õmblusega poo-

led väljapoole ning kinnitage nööpnõelaga (foto 8). n Õmmelge servad omavahel kokku ja eemaldage nööpnõelad (foto 9). n Asetage nüüd servade õmblusvarud üksteise peale ning õmmelge töö paremalt poolt keskelt mööda õmblust sirgelt kokku (foto 10).

Peitke niidiotsad, viimistlege töö, ja peapael on kandmiseks valmis.

ELINA OTSTAK

1.

2.

3.

6.

7.

9.

10.

4.

5.

8.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 61

MEISTERDAMINE JA KÄSITÖÖ

Karbike ehetele Kord peab valitsema nii riidekapis, pesusahtlis kui ka ehte­karbis. Sedasi on iga asi omal kohal ning hästi nähtav ja leitav – segadust ei teki ja ülevaade kõigest aitab alati õige valiku teha.

K

ui sõrmuseid rohkem, on neid mugav hoida karbis üheskoos, kus nad kenasti paigal püsivad ja laiali ei veere.

Ehtekarbi tegemiseks on vaja: n meelepärase suuruse ja paraja sügavusega karpi; n porolooni (minul oli 2 cm paksusega tükk); n ühevärvilist riiet porolooni katmiseks (minul oli puuvillane riie, kuid võib kasutada ka sametit); n kääre; n liimi (vajadusel).

Töö käik n Mõõtke karbi suurusega sobiv tükk porolooni, lõigake sellest 1–2 cm laiused ribad ning asetage need üksteise kõrvale karbi põhja. n Mõõtke karbi laiuse (või porolooniriba pikkuse) järgi riide laius ning

Fotod SIGNE SULG

Toreda ehtekarbi saab ka siis, kui porolooni asemel kasutada papiljotte. Neid lokirulle pole tarvis riidega katta, tuleb vaid eemaldada neis peituv traat.

Seejärel lõigake rullid karbiga parajasse pikkusesse ja seadke üksteise kõrvale ritta. Ja kui suurem sõrmusekarp juba tehtud, võib samamoodi teha väikese karbi ühe ehte kinkimiseks või isegi ehtekarbi meespere mansetinööpide ja lipsunõelte tarbeks.

62 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

lisage 3–4 cm. See osa läheb peitu porolooni otste alla. n Riide pikkust peab arvestama nii, et seda jagub porolooniribade vahele pistmiseks. n Pange riide üks ots karbi sisekülje ja esimese porolooniriba vahele ning katke ühtlaselt kõik ribad, surudes riiet iga riba vahel vastu karbi põhja. Kui tarvis, lisage sinna natuke liimi. n Lõigake üleliigne riie vajadusel ära ning lõpetage töö nii, kuidas alustasite ehk peitke riideots viimase porolooniriba ja karbi sisekülje vahele. n Pistke riide küljed samuti porolooni alla peitu ning siluge töö. n Nüüd pole muud, kui sättige oma juveelid pehmetesse, kuid sõrmuseid hästi hoidvatesse vahedesse.

SIGNE SULG Loe ka: Hõbevalge käsitööblogi: instagram.com/unistustes_uitaja/

Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis.

25 aastat kogemust!

Meie põhitegevuseks on fassaadi soojustus ja viimistlustööd, soojustus puistevillaga.

Lisaks teostame üldehitus- ja katusetöid.

Küsi hinnapakkumist! armor@suhtlus.ee Tel 56876112 Armor Group OÜ-Fassaaditööd www.armorfassaad.ee

MEISTERDAMINE JA KÄSITÖÖ

Värvid ja mustrid

▲ Põletatud mustriga pesulõksud.

PESULÕKSUDEL Pisikesed puidust pesulõksud on tarvilised küll eelkõige pesu hoidmiseks pesunööril, kuid samas on need lõksud suurepärased ka meisterdamiseks.

Fotod SIGNE SULG

M

▲ Akrüülvärvidega värvitud pesulõksud.

64 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

ida kõike pesulõksudest teha võib! Kuumaaluseid kruuside või kannude jaoks, lillepoti- või küünlaümbriseid, nukumööblit, mänguasju ning palju muudki.

Mõnikord võib aga pesulõkse lihtsalt lusti pärast ilusaks värvida, neile mustreid peale joonistada või mõnel teisel meelepärasel moel kaunistada.

Kui lõksud, akrüülvärvid ja pintslid juba laual, siis on tore jälgida, kuidas iga kunstniku joonistused ilmet võtavad ning väikesele puidust pinnale omanäolised triibud, täpid, lepatriinud, päike, tähed, kuu või

hoopis muu, näiteks kasepuu maalitakse.

Just pesulõksudele kaski joonistades viis mõttelend mu edasi arhailiste mustrite ja väärika – paari aastakümne vanuse – põletusaparaadi juurde, millega tegingi puidust pesulõksudele ilusaid ja olulisi märke.

Sellised lõksud võib kinnitada ka külmikule või seinale ning nende vahele pistetud sõnum või teade ei jää kindlasti märkamata. Ja muidugi on sellised lõksud iga pesunööri ehteks!

SIGNE SULG

MEISTERDAMINE JA KÄSITÖÖ

Nuppudena sobib kasutada kivikesi ...

... või kaht värvi nööpe.

Kangast valmistatud

TRIPS-TRAPS-TRULL

Fotod SIGNE SULG

Üks vahva ajaviitemäng võiks käepärast olla nii suvel kui talvel. Just selline mõõdult väike, mis mahub ranna-, käe- või koolikotti ning mida sõbraga kahekesi olles igal ajal ja igal pool mängida võiks, kui tuju tuleb.

66 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

T

rips-traps-trulli mängu tegemiseks on tarvis pisikest riidest kotikest, millel on nöörkinnis ja millele saab tekstiilimarkeriga joonistada ruudustiku. Seega on kott nii mängulauaks kui ka mängunuppude hoidmiseks.

Koti võib ise õmmelda või võtta taaskasutusse hoopis mõne kingikoti (nagu minagi tegin). Mängu nuppudeks sobivad suurepära-

selt kivikesed, millele saab markeriga või akrüülvärvidega peale joonistada ringid ja ristid. Miks mitte kasutada ka kaht värvi nööpe. Tähtis on vaid see, et kummalgi mängijal on viis oma märgi või värviga mängunuppu.

Pole kahtlustki, kui selline mäng juba olemas on, saab mõnigi ootepaus või lihtsalt tore koosolemine lõbusalt sisustatud.

SIGNE SULG

26 aastat Eesti turul!

Esinduspood avatud tööpäevadel kl 9-16 info@siksak.ee www.siksak.ee Tel. 511 4712

MIKAADO – eestimaine toidutootja juba 28 aastat!

OÜ MIKAADO Tähetorni 21D, Tallinn