MAITSETE MAAILM
SÕSTRAD
on kodumaine supertoit Küllap on veel nüüdki Eestimaa aedades kõige enam kasvatatavad marjad punased ja mustad sõstrad. Veidi tagaplaanile jäänud, kuid juba taluaedadest tuntud marjad väärivad taasavastamist.
Fotod SHUTTERSTOCK
E
ndistel aegadel peeti enesestmõistetavaks, et aias oleks vähemalt paarkümmend sõstrapõõsast. Marjade korjamist, mahla aurutamist ja mooside keetmist jagus siis mitmeks nädalaks. Viimasel ajal pole aga sõstrad enam nii populaarsed, sest mahla on mugavam osta poest, moosides aga häirivad sööjaid sõstarde seemned. 32 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER
Ometi tasub sõstraid süüa ja ka talveks talletada, sest tegu on võimsa biokeemilise koostisega marjadega, millest saab organismile vajalikke aineid ja mis aitavad isegi tervisehädade korral. Näiteks leidub mustades sõstardes C-vitamiini 400 mg 100 g kohta ja sellest suurem näitaja on vaid kibuvitsamarjadel. Punaste sõs-
tarde C-vitamiini sisaldus on mustade omast ligi viis korda väiksem, kuid sisaldavad rohkelt P-vitamiini ehk tsitriini, samuti parkaineid, kaaliumiühendeid, kaltsiumi, fosforit, rauda, joodi ja tsinki. Punase- ja mustasõstrahoidised aitavad külmetuse korral palavikku alandada, soodustavad ainevahetust, soolade eritumist organismist.
