Inimeste lood
Pluss lugu: Maria Metsamaa - läbi raskuste, loobumiste ja võitude on suund ikka Jumala poole, lk 4
Gospel: Jonathan Ogden, lk 8
Misjon: The Send, lk 12
Persoon: Anastasia Shehovtsova on läbi Steiger organisatsiooni tegutsemas Tallinna tänavatel, lk 14
tunneb rõõmu
Jumalale järgnemisest.
raske, aga õige suund,kuhu liikuda.
loob ülistust, mille ehtsus avaldub Jumala ligiolus.
Toimetajalt: Mida tegelikult tähendab
järgneda Jeesusele? lk
Sinine ime, lk
PlussPunktis uus hooaeg!
Piiblilugemise laagrid,
Kirsika Kungur, lk
Milline jünger oled Sina? lk
Kristlikud äpid Sinu telefoni,
kõik
+3 lood: Kristlane ei tohi teha/ei tee nalja? lk 23
Piiblitegelane: Matteus, lk 24
Seitse: 7 Teed, millel aeg-ajalt eksleme, lk 26
Piibliõpetus: Saamueli põlvkond ujub vastuvoolu, lk 28 Kirjutab Hindrek Taavet Taimla. Kas teadsid? Mis on märterlus ja miks see on kristlastele nii oluline? lk 32
Hingehoidja: Kuidas saada paremaks suhtlejaks? lk 34
Shehovtsova
viib evangeeliumi tänavatele.
Peatoimetaja Joel Reinaru joel.reinaru@plussmeedia.ee
Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee
Küljendus Kalev Rodima Keeletoimetus Kaire Petrenko
Teoloogiline toimetus
Kristjan Luhamets
Laura Kookmaa, Renata Kaleininkas, Regina Virma, Hanna Toots, Eleri Viinalass, Robert Bunder, Hindrek Taavet Taimla, Eliise Vahero, Reelia Kolk, Ingel Madleen Tiitus, Elsbet
Helena Tiitus, Maria-Kristiina Luik, Oliver Õunmaa, Laura Jõgar, Triinu Pikkmets, Elis Tomingas, Kristo Toots, Raina Kolk, Stefan Carl Seppel, Madis Kask, Riina Ani, Lisette Lee, Ardo Richter, Helen Mandel, Blanche Siirak.
Toimetuse kontakt
Plussmeedia
EELK Misjonikeskus Tehnika 115, Tallinn 10139 pluss@plussmeedia.ee plussmeedia.ee
Väljaandja
EELK Misjonikeskus
Koostöös
Norra Misjoniselts
Soome Luterlik
Evangeeliumiühendus
Soovin Sulle väga õnnistatud alanud õppeaas tat! Koolis käimine ei ole alati kerge ja meie sihikindlus pannakse proovile alates hommi kusest äratuskellast. Väljakutseid jagub ilm selt igasse päeva, sest ega õppimine pole nõr kadele. Pea meeles, et rumalaks jäämine ei too üheski mõttes kasu ning seepärast on hea õp pida erinevaid asju. Soovime Plussi toimetuse ga anda oma panuse, et võiksid õppida Juma lat veel paremini tundma ning kasvada Tema tunnetuses. Selleks oleme taas kokku pannud väga sisuka ajakirja ning võin Sulle lubada, et siit leiad kulda.
Neid, kes ennast järgima kutsuvad, on palju. Alati on hea eneselt küsida, kas ma ikka saan usaldada seda, kelle järel käin. Jeesus ei kul genud Naatsaretis ja Jeruusalemmas vaikselt mööda nurgaääri lootuses, et ehk keegi Teda märkab. Jeesus kohtus inimestega ja pani nad valiku ette, öeldes: „Järgne mulle!“ Täna kut sub Ta inimesi samamoodi – keda järvekal dalt või tänavanurgalt, keda koolipingist või bussipeatusest, keda hoopis vaikselt õhtul oma toast, olles kuulnud Tema häält oma sü dames…
Jeesusele jah öeldes algab ühine teekond, kus hakkame Teda tundma õppima. Ajakir jast leiad mitmeid lugusid, kuidas see teekond on noortel erinevatel eluhetkedel alanud. Nii nagu iga valik tähendab ka millestki loobu mist, tuleb tunnistada, et kõik muutubki tühi seks selle kõrval, mida Jeesuse järgimine pa kub. Sa ei pea kunagi kahetsema, kui vahetad kaduva kadumatu ja igavese vastu. Piiblist näed, et Jumal on ustav ning need, kes Tema
peale loodavad, ei jää kunagi häbisse. Meie suur eesõigus kristlastena on see, et kuna Jeesus andis korralduse minna kogu maail ma ja teha jüngriteks kõik rahvad, saame olla need, kelle kaudu Jeesus kutsub täna inimesi endale järgnema. Piiblist loeme, et evangee liumis on vägi. See vägi jääb aga avaldumata, kui me evangeeliumi ei kuuluta. Mina ei ole alati olnud innukas kuulutaja, sest olen kart nud. Ometi olen tahtnud näha, kuidas suu red hulgad tulevad usule, nii nagu kirjelda takse Apostlite tegude raamatus (Ap 2:41). Nüüdseks olen mõistnud et, kui tahan näha neid tulemusi, mida apostlid nägid, pean ka paluma seda, mida apostlid palusid – julgust (Ap 4:29).
Jeesus ei otsi laikijaid, vaid järgijaid. Ei pii sa teadmisest, milline tee viib taevasse, vaid meil tuleb sellel ka käia. Peame oma elu kor raldama nii, et see sobib Jeesusele. Piltlikult öeldes peame astuma Tema jalajälgedes. See toob kaasa väga suuri õnnistusi, ent kindlasti ka arusaamatusi… Kõigest täpsemalt saad lu geda juba ajakirja lehekülgedelt.
Loodan, et kui seda veel ei ole juhtunud, siis kuuled täna, kuidas Jeesus kutsub ka Sind, öeldes:
„Järgne mulle!“
Kristliku pere lapsena olen Jumala sõna kuulnud juba väikesest saati. Võtsin Jeesuse vastu päris varajases eas. Olin koguduse üritusel, palvetasi me ja ülistasime, kui tundsin ülevoolavat armastust. Kogesin, et Jeesus kutsub mind. Siis palusime pastoriga Jeesuse vastuvõtmispalve. Sain aru, et olin just teinud elu kõige tähtsama otsu se, ja mu süda täitus rõõmuga. Sellest ajast peale on Jeesus mind erinevatesse põnevatesse kohtadesse juhtinud — näiteks ajakirja Pluss tiimi.
Küsitles Hanna Toots Fotod Madis Kask
Jeesus kutsus mind noortetööd tegema, kui olin umbes 20-aastane. Olin koguduse juures lapsest saati, kuid siis tekkis tungiv soov teha midagi enamat — minna oma noortegrupiga koguduseruumidest väljapoole. Tundsin seda kutset oma südames nii selgelt, et üldse ei mõelnud raskustele ega rahapuudusele.
Nähes esmapilgul julget ja rõõmsameelset Maria Metsamaad (22), ei oskakski arvata, et tema teekond Jumalani on olnud keeruline. Järgnemine Jeesusele on Mariale maksma läinud kõik, kuid ta kinnitab, et see on olnud seda väärt.
Kui Maria jagas kodus oma kogemust vanema tega, ei olnud need sellest üldse vaimustuses ning keelasid tütrel kirikus käia. Nii langes ta üsna kiiresti tagasi endisesse eluviisi. Tead mine Jumalast jäi alles, kuid neiu tundis, et ei oska kuidagi Talle elada. „Üksinda kristlaseks jääda on väga raske või lausa võimatu,“ on Ma ria jõudnud järeldusele.
Maria on üles kasvanud Tallinnas, mittekrist likus peres, kus tema isa õpetas, et pidudel käi mine ja poistega magamine on väga hea. „Kui olin kümneaastane, siis juba ootasin, et saak sin hakata elama sellist elu, nagu isa rääkis,“ meenutab ta. Teismeeas jõudiski Maria proo vida erinevaid asju, mida sellel maailmal on pakkuda, kuni aastal 2015 sai alguse elumuu tev sündmusteahel.
Koolis tutvustati laagrit English Camp, mis tundus huvitav, ja sinna Maria oma sammud seadiski. „Esimesel päeval, kui kohale jõudsin, sain aru, et laager on kristlik,“ naerab ta. Pea gi esitas tüdruk küsimuse: „Jumal, kui Sa oled olemas, siis Sa pead ennast mulle kohe näita ma. Kui Sa end ei näita, siis Sind ametlikult ei eksisteeri.“ Jumal kõneleski palju ning viima sel päeval otsustas Maria paluda päästepalve.
Järgmisel aastal tuli taas English Camp ja esi algu oli Marial piinlik sinna minna, kuid ini mesed võtsid ta armastusega vastu. Jumal kõ netas seegi kord väga selgelt: „Maria, väga tore, et sa tead, et Ma olen olemas, aga Ma tahan, et sa annaksid oma elu Mulle.“ Otsus sai tehtud ning pärast laagrit selgitas neiu emale: „Ehk ki ma ei saa käia kirikus, olen ma oma usus siiski veendunud ja oleks palju parem, kui sa laseksid mul minna.“ Viimaks sai kokku lepi tud, et Maria võib minna kirikusse, aga peab jätkama ka pidudel käimist. Tema isa arvamus oli karm. Maria soov elada kristlasena oli isa silmis äärmiselt hale ja talle oleks olnud roh kem meele järgi, kui tütar oleks kasvõi pros tituut. „Eeldasin, et koguduses julgustatakse mind vanemate arvamusele vaatamata kirikus käima, aga mind õpetati hoopis oma vanemaid austama,“ jagab Maria huvitavat tähelepane kut. Täisealiseks saanuna Maria ristiti ja ta hakkas rohkem koguduses kaasa teenima.
„Tõelised Jeesuse järgijad annavad oma elu ära.“
Mariat on terve elu ümbritsenud näitlemine. Andekas neiu on üles astunud isegi Estonia teatri laval ning kooli lõpetades valdas teda suur soov sellega jätkata. Kuid Jumalal olid teised plaanid – mitte näitlemine, vaid piibli kool! Estonia teatrile tuli Marial teada anda, et rohkem ta sinna ei tule, ehkki tol hetkel pol nud kindel, kas ta USAs asuvasse piiblikooli Bethel School of Supernatural Ministry üldse sisse saab. Maria oli äärmiselt õnnetu: „Valus oleks olnud näha kedagi teist mängimas teat ris minu osa, kui ma ei oleks piiblikooli pää senud.“
Kool oli ka kulukas. Ema kinnitas, et tema tütre lolluste eest ei maksa, isa vastus oli veel gi otsekohesem: „Kõige parem, mida saan teha, on sulle mitte ühtegi senti anda. Kui Jumal on olemas, siis sa seda ka ei vaja.“ Väljakutse vastu võetud! Jumal ütles Mariale, et too ei hakkaks raha koguma ega üritaks tööga summat kokku saada, vaid Tema varustab. Kriitikat oli palju: „Kas sa ootad, et raha kukub lihtsalt taevast alla?!“ Kuid põhimõtteliselt see just nii välja nägigi: „Mulle hakati lihtsalt raha annetama. Ükskord surus keegi mulle 50 eurot pihku. Mulle tundmatud inimesed küsisid, kas vajan raha.“ Piiblikooli eest tuli tasuda 5000-dolla riline õppemaks ja ööl enne ärasõitu laekusid viimased 11 eurot. „See oli suur tunnistus mu vanematele,“ mõtiskleb Maria.
2019. kooliaasta jooksul võttis Jumal ette Maria mineviku ja ravis terveks mitmed haa vad. „Alguses mõtlesin, et las mõned teemad jäävad peitu, nendest on nii ebamugav rääki
da.“ Just nagu tuba võib tunduda korras, aga segadus peidab end voodi all, kus keegi ei näe. „Jumala eest midagi ei varja. Tema teab, et tuba ei ole tegelikult korras ja mingi se gadus on peidus.” Jumal tegeles piiblikoolis mitte ainult Maria mineviku, vaid ka oleviku ja tulevikuga. Nii mõistis neiu oma väärtust ja seda, kelleks Jumal on ta loonud. Eestis se naastes sai Mariast EKNK Toompea kogu duse noortejuht, kellena ta on nüüdseks juba kaks aastat tegutsenud.
Maria näeb oma elu vaadates, et järgnemi ne Jeesusele on läinud talle maksma kõik, kuid Jumal on andnud ka palju tagasi. „Kui pühendasin oma elu Issandale, tegin mida gi, mis mu perele ja sõpradele ei meeldinud. Kõik muretsesid, et äkki hakkan usuhul luks,” muigab ta. „Kaotasin maine, mille olin üles ehitanud, andsin ära unistused.“ Kuid just oma asja tegemine selle asemel, mida Ju mal tahab, muudab õnnetuks. Issand on hea ja annab tagasi rohkem, kui iial suudame ar
„Maria, väga tore, et sa tead, et Ma olen olemas, aga Ma tahan, et sa annaksid oma elu Mulle.“
vata. „Ma ei näinud seda, mis pärast tuleb, ja oli raske oma unistused ära anda, aga Jumal pööras kõik heaks.“
USAst naastes Maria ka abiellus. Kuigi oma abikaasa Hans Heiki Metsmaaga oli Ma ria kohtunud vaid paar korda enne piiblikooli minekut, paastusid noored selle aasta jooksul iga nädal ühe päeva enne kui 2020 aasta suve lõpus abiellusid. „Enda elust näen, et ei mak sa midagi teha enne Jumalalt nõu küsimata,“ kinnitab Maria ja tõdeb, et ei ole kunagi ela nud täisväärtuslikumalt kui nüüd.
„Selle asemele, millest loobusin, sain kogu duse, vennad ja õed Kristuses, misjonikoge mused, abikaasa. Tegutsen noortejuhi ametis ja õpin Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, kus saan Jumalale veelgi lähemale kasvada,” jagab Maria õhinal. „Ma ei tea, kas näitlemine on kunagi jälle osa mu elust, aga olen veendu nud, et Jumalal on mu elu jaoks parim plaan.“ Jeesus kutsub meid surema koos Temaga, aga me ei tohi unustada, et oleme ka üles äratatud elama koos Temaga! Jumal on hea ja ustav, see teadmine teeb Tema järgimise teekonna liht samaks. „Olen õnnelik, et Jumal sai mu kät te enne, kui jõudsin liiga palju rumalusi teha. Seda valu, mida olen pidanud kogema, kasu tab Jumal teiste aitamiseks. Kui vaenlane röö vib, on võit suurem!“
Maria leiab, et hullud on need, kes Jeesust ei taha. Jeesus on öelnud, et Tema on tee ja tõde ja elu (Jh 14:6). Temaga koos on meil elu üli rohkesti. Hullumeelne on, et inimesed ei vali Teda ega taha elada imedes. „Kui olin USAs, tuli mu juurde mees, kellel oli olnud kõhus kasvaja, mis oli nüüd tagasi. Palvetasin mehe eest ja kahe päeva pärast arsti juures sai ta tea da, et kasvaja oli läinud!“ räägib Maria ja tões tab, et elu koos Jumalaga on parim.
„Kui sõbrannaga kokku saades talle ütlesin,
et lähen piiblikooli, siis vaatas ta mind hirmu nud silmadega: Maria, sa lähed nunnaks õppi ma!“ Mittekristlastele võivad paljud tegevused tunduda ebanormaalsed, nagu näiteks tänava tel evangeeliumi kuulutamine või kolleegide ja klassikaaslaste eest palvetamine. Kirikus käivad aga täiesti normaalsed inimesed. Selle sõbranna kutsus Maria kogudusse, kus too sai peagi päästetud.
„Siinkohal on meie eeskuju Jeesus, kes sa muti tegi teiste arvates hullumeelseid tegusid. Kõige keskel tuleb siiski jääda tavaliseks ini meseks, kuid kui Jumal palub Sul teha midagi hullumeelset, siis võta see väljakutse kahtle mata vastu,“ julgustab Maria. Ta toob näiteks eesti keele tunnis juhtunud loo: „Lugesime Piiblit ja õpetaja valis kohad, kus räägitakse Jumala karistusest. Talle tundus, et taevasse saavad need, kes kõige rohkem kannatavad. Hakkasin vastu argumenteerima ja kõik õpila sed pöörasid oma pilgud minule. Rääkisin nei le tõde. See oli hirmus, kuid muidu oleks neile jäänud vale pilt kristlusest,” meenutab Maria piinlikku olukorda. „Kui Sa kristlasena ei näi ta oma klassis usku välja, siis kes teine seda veel tegema peaks?“ Mariat on saatnud kirja koht: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõik jale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.“ (Jr 1:7) Maria on veendunud, et kristlastena saa me elada ilma teadliku patuta, mis eraldab Te mast, sööb hinge ning lõhub südant. Jumal on vabaduse Jumal! „Tõelised Jeesuse järgijad an navad oma elu ära. Maailma tuleb muuta nii, et me ei lase maailmal ennast muuta. Hoidkem meeles: kui saad päästetud vanana, päästad oma hinge, kui saad päästetud noorena, pääs tad oma elu ja selle, mis veel ees.“
JJonathan Ogden (30) on Inglismaalt Manchesterist pärit muusik, kelle südames on ülistada Jumalat oma loomingu kaudu ja julgustada teisi sama tegema. Jonathan on õppinud, et Jumala kuulamine ja Talle kuuletumine viivad kaugemale ning imelisematesse kohtadesse, kui ise oleks osanud unistadagi.
Kuigi Jonathan on pärit musikaalsest seits meliikmelisest pastoriperest, ei oleks ta teis melisena kunagi arvanud, et temast saab ülistusmuusik. Lapsepõlveunistus oli tege leda graafilise disainiga ja saada animaato riks. Pillide kättevõtmise tingis praktiline va jadus. „Koguduse ülistustiimis oli tarvis kord trummarit, kord bassimängijat,“ räägib ta. Alles 15–16-aastaselt päriselt oma elu Jeesu sele andnuna tuli esile kutsumus: „Mäletan, et küsisin Jumalalt, mida Tema tahab, et ma oma eluga teeksin, ning ühe kristliku festi vali ülistuse ajal sain aru – pean ülistama ja ülistust juhtima.“ Tol hetkel näis see hirmu äratav. „Mul tuli end alguses lavale sundida,“ meenutab ta. Vastumeelsuse juured aga peitu sid sügavamal kui lihtsalt häbelikus loomuses. „Paljud arvasid, et tegemist on alandlikkuse ga, kuid päriselt seisis selle taga uhkus,” jagab muusik ja jätkab: „Panin liiga palju rõhku sel lele, mida teised minust mõtlevad. Kui jõud sin selgusele, et oluline ei ole mina seal laval, muutus kõik lihtsamaks.“
„Minu sees kasvas pinge –kas soov jätta saarele minemata oli ajendatud hirmust?“
Paljud teavad Jonathani bändist Rivers & Robots, mida iseloomustab akustiliste ja elektrooniliste helide segu. Hetkel koosseis aktiivselt ei tegutse. „Oleme kõik ümber maailma laial. Meie trummar on näiteks Malaisias,” selgitab muusik. Bänd al gas Jonathani sooloprojektina: „Esimesed kaks al bumit olid lihtsalt mina oma toas läptopi ja klah videga.“ Peagi said kaasatud musikaalsed sõbrad. Jõudnud nüüd tagasi sooloprojektide juurde, tun neb Jonathan, et on justkui taas alguses, aga see ei tähenda, et artist koostööd enam ei teeks: „Teatud mõttes kaasan praegu oma loomingusse isegi roh kem inimesi.“
Jonathani muusika sünnib erinevatel viisi del. Mõnikord tulevad esimesena instrumentaal või beat ja alles siis sinna juurde sobivad sõnad. „Isegi salvestuspäeval, olles mikrofoni ees valmis laulma viimast versiooni, olen tundnud, et pean muutma ühte või teist rida. Sõnad võtavad kaua aega,” muigab ta. Oma muusikat kirjeldab Jonat han kui palveid või mõtisklusi, mida kuulata nä dala jooksul kodus või autos sõites. „See on minu viis rääkida Jumalaga, mis loodetavasti aitab ka teistel sama teha.“
Jumala plaanide järgimine ei ole alati mugav ega lihtne. See nõuab usaldust, et Tema teed on meie omadest paremad. Usalduse, palve ja kuuleku se olulisust illustreerib lugu kuue aasta tagusest misjonireisist Filipiinidele. „See reis esitas mu usule suure väljakutse,“ tõdeb Jonathan. Plaan oli veeta üks nädal mandril ja teine lõunas ole val saarel, mis jäi nii-öelda punasesse tsooni. „Oli antud hoiatus sinna mitte sõita, ERITI mitte krist lastest misjonäridel. Minu sees kasvas pinge –kas soov jätta saarele minemata oli ajendatud hir must?“ meenutab Jonathan, kes tol hetkel kaldus pigem plaanist loobumise poole. Piiblit uurides aga ei suutnud ta leida loobumisele kinnitust: „Ei näinud ühtegi kirjakohta, kus Jumal oleks kedagi
hoiatanud, et ta kuhugi ohu tõttu EI läheks. Mõt lesin, et ju ma lihtsalt kardan.“
Reisi esimene nädal sujus hästi, kuid pal ve küsimusega, kas minna saarele või mitte, oli ikka Jonathani huultel. Selgus saabus ühel hommikul Piiblit plaani järgi lugedes. „Järg oli jõululoo juures, kus Maarjat ja Joosepit unes hoiatati minema teist teed pidi (Mt 2:22). See oli minu jaoks ahhaa-moment – nii on Piib lis siiski juhtunud!“ räägib Jonathan. Kinnitus tuli ka pere poolt: „Kolm pereliiget olid näi nud unenäo, kus öeldi, et ma ei peaks saarele sõitma. Siis sain aru, et Jumal räägib.“ Plaani de muutusel võeti ühendust riigi põhjaosas te gutseva misjonäriga, et uurida, kas tal oleks abi vaja. „10 minutit pärast meili saatmist tuli vas tus: Jumal oli misjonärile juba öelnud, et oleme tulemas. Nii Jumalal kui ka sel misjonäril oli plaan paigas, mida me tegema hakkame,“ nae rab Jonathan ja kinnitab, et see oli tema jaoks hea õppetund: „Inimesed võivad anda erinevat nõu, aga vaja on tõeliselt kuulda, mida Jumal ütleb.“
Kuula ja jälgi Jonathani loomingut nii Youtube´is kui ka Instagramis. Oktoobris ilmub tema uus album Future Forever!
Heida pilk ka kodulehele jonathanogden.co.uk
„Paljud arvasid, et tegemist on alandlikkusega, kuid päriselt seisis selle taga uhkus.”
Neile, kes tahavad ülistusmuusikat luua, soo vitab Jonathan: „Kirjutage muusikat nii, nagu te poleks eales ülistust kuulnud.“ Ta toob näi te: „Filipiinidel läksime ka vanglasse, kus tegut ses ülistustiim. Nad olid kõik trellide taga krist laseks saanud ja ei teadnud ülistusmuusikast midagi. Nende ülistuses kõlasid nt Led Zeppeli ni lood, mida nad oma nooruses olid kuulanud, aga see oli nii ehtne ja ilus. Ilusamgi sellest, kui nad oleksid proovinud matkida ülistusmuusi kat.“ Meil kõigil on oma mõjutused, mis iseene sest ei ole halb. Parem on leida see, mille Jumal Sinu sisse on pannud, ja mitte lähtuda ootustest, mida inimesed võiksid tahta kuulda.
Arvatavasti on iga loominguline inime ne mingil hetkel tundnud, et ta pole piisavalt hea. „Mina küll olen,“ naerab Jonathan. Enese teistega võrdlemine ja püüe olla keegi teine on ajaraiskamine. See tähendab, et jääd ilma ise endaks olemisest – sellest ehtsast versioonist Sinust, mille Jumal on loonud. „Jeesus ütles: „Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vil ja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.” (Jh 15:5) Temas oleme ühendatud, aga nagu oksad kasvavad erinevates suundades, kanna vad erisugust ja erinevas koguses vilja, nii ole me inimestena samuti eriilmelised, kuid kokku toodud Kristuses.” Eesti loomingulistele noorte le ütleb Jonathan julgustuseks: „On laule, mida saad ainult Sina kirjutada, ning maale, mida ai nult Sina maalida.“
Kirjutasin selle laulu, kui tundsin end läbipõlenuna. Kuigi mulle meeldib reisida ja esineda, on see siiski nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt väsitav. Mäletan, et tulin pikemalt reisilt rampväsinuna koju. Olin sotsiaalmeediast ning kiirest elutempost kurnatud. Ei jaksanud palvetadagi. Suutsin vaid istuda klaveri taga ja hingata. See laul oli kui musikaalne ohe. Mängisin esimesed akordid ja nendega sobisid sõnad „slow down“ (võta tempot maha).
Teadsin, et pean sellest laulma. Nii sündis tunni jooksul terve lugu. Produktsioon võttis küll kauem, kuid laul ise oli 60 minutiga valmis. Peaaegu tundus, nagu oleks tegu vestlusega – salmides minu palved ja refräänis Jumala meeldetuletus mitte muretseda. Vajasin tol hetkel seda laulu ja see on üks neist, mille juurde tulen tihti tagasi. Laulu sõnum on õppetund, mida pean endale ikka ja jälle meelde tuletama.
„See on minu viis rääkida Jumalaga, mis loodetavasti aitab ka teistel sama teha.“
Ukrainlanna Anastasia (24) on misjonär rahvusvahelises misjoniorganisatsioonis Steiger, mille eesmärk on sirutuda noorteni. Tallinnas on neil linnameeskond, kellega jagatakse tänavatel evangeeliumi.
Tänavatel kuulutades me palvetame inimeste eest ja suhtleme nendega. Väga oluline on esitada õige küsimus ja seejärel olla kuulaja, et aru saada, millised on inimeste mured. Samal ajal palveta me Vaimus ja taotleme Püha Vaimu juhtimist: ehk on mõni tunnetusesõna vms, mis aitab vestlust arendada. Seejärel jagame komp romissitut evangeeliumi.
Milliseid lugusid on Sul kuulutamisest jagada?
Päeval, mil Ukrainas algas sõda, oli me meeskonnaga väga löödud ja segaduses. Muretsesin ka oma sõ javäelasest venna pärast. Kuigi mul oli väga raske, pidin mees konda juhtima. Seega palve tasin: „Jumal, kui Sa tahad mind täna kasutada, siis pa lun tee seda oma väe läbi, sest minul selleks jõudu ei ole.“ Liginesin 10-liik melisele noortepundile ja tundsin, et kaotada pole midagi ning Kris tusest on vaja rääkida kohe. Noored ütlesid, et neil on hirm, kuna sõda võib ka meieni jõuda. Küsisin, kas nad tahavad hirmust vaba neda, ning neli neiut ja noormeest soovisid saada Kristuse omaks. Palvetasime nendega päästepalve. Päeval, mil tundsin end väga nõrgana, andis Jumal mulle oma jõu ja austas oma nime.
Kuidas saaksid kristlased olla valguseks igapäevaelus?
Tegelikult on minu elu ja misjon see, mis lähtub Jumala juhtimisest. Sa ei ole misjonär ainult täna val, vaid igal eluhetkel: tööl, koolis, kodus, sõp rade ja naabritega. Sellise arusaamisega ongi vaja elada ja olla valmis, et Jumal tahab Sind just prae gu kasutada Sind ümbritsevate inimeste teenimiseks.
Steiger organisatsioon sai alguse 80ndatel, kui Pierce`de abielupaar rajas praamile piibligrupi ja punkbändi, et jõuda evangeeliumiga Amsterdami punkarite ja anarhistideni. Steiger tegutseb rohkem kui 100 linnas üle maailma.
Loe
„Nii nagu Jumal ulatub meieni, peame ka meie teisteni ulatuma.“
Kuidas olla kaasas The Sendiga?
Veebilehelt thesend.org leiab mitmeid viise, kuidas olla kaasatud, aga ka Eestis on palju võimalusi õppida, teenida ja evangeliseerida läbi kogudusetöö, erinevate piiblikoolide ja programmide.
The Send Norway 2022 on järelvaadatav YouTube'is:
Caine. Vahel võib Jumala plaanist kõrvale hiili mine olla ka see, kui ootame, et Jumal saadaks meid kuhugi kaugele misjonile. Ka Joona tahtis parema meelega minna hoopis Tarsisesse. Jumal aga on meid esiti kutsunud olema valguseks ini mestele meie ümber – misjon võib olla ka Juma last jagamine oma koolis või töökohas.
„Mind kõnetas enim, kuidas kooliealised lap sed ja noored põlesid Jumala järele ja igatse sid tõeliselt näha oma kodumaad Jumala poole pöördumas,“ jagab Rowena Terezah Kunnberg (26) Eesti Kristlikust Tule Kogudusest.
Tähendusrikas hetk Tartu Salemi baptis tikoguduse noore Mairiin Otsingu (18) jaoks oli lavalt kuulda, kuidas palvetati erineva tes keeltes (hispaania, ukraina, inglise, norra jne). Otseselt puudutas neidu ka füüsilise ter venemise ime. Üks välja öeldud tunnetussõna dest käis ka Mairiini kohta. Tema peale pan di käed ning palvetati haigete randmete eest. Juba järgmisel päeval oli tal parem. „Siiani olen küll tervenemise protsessis, aga see oli esimene kord, kui Jumal andis mulle selles väljakutses lootust ja kinnitas taas, et Ta on kõiges minuga. Ta on kuulnud ja näinud mind ning kõiki teisi inimesi.“ Tervenemist koges ka Rowena Terezah: „Pärast palvet liiguta sin usus vasakut põlve ja valu oli kadunud!“
Mairiini jaoks jäi The Sendilt kõlama osaduse tähtsus. Ta mõistis, kui palju rõhku peaksime kristlastena sellele panema: „Kui jääme üksi, võib Jumala tuli meie sees väga kiiresti kus tuda.“ Ta julgustab kõiki otsima osadust teis te noortega, sest ka Jeesus ei saatnud jüngreid maailma üksi. Mairiin näeb misjonit viisina, kuidas inimesteni jõuda. „Nii nagu Jumal ula tub meieni, peame ka meie teisteni ulatuma.“
Mis saab aga pärast läkitust? Rowena Terezah seisab Eestis ühtsuse eest, et kõik noored võiksid kokku tulla kirikust ja denominatsioonist olene mata ning otsida koos Jumalat. „The Sendil oli näha, et ühtsuses on vägi. Sedasama usume ka Eestimaa kohta,“ kinnitab ta. Rowena Terezah igatseb, et inimesed meie maal ärkaksid üles ja ei elaks enam iseendale, vaid alistuksid täielikult Jumalale ja paneksid oma elud maha, nii et Eesti võiks saata välja misjonäre üle maailma. „Palve tan, et Jumal elustaks oma rahva ja eemaldaks tuimuse vaimu. Misjonil on üks eesmärk – teha Jeesus teatavaks. Issand tuli, et anda meile elu ja elu ülirohkesti, et igaüks, kes usub ja tunnistab, päriks igavese elu Temas. Nii lihtne see ongi.” Tule koguduse noored plaanivad sügisest hakata käima igal nädalal tänavatel evangeeliumi jaga mas ning kõik on oodatud nendega liituma!
Igaüks meist saab olla aktiivne ning käia kaa sas The Sendi visiooniga. Võimalusi selleks on mitmeid: registreerida end palvetajaks või piib lilugemise kursusele, minna piiblikooli või teha praktilisi samme oma kogukonna, kooli või rah va päästmiseks.
„Jumal on saatmas meie põlvkonda Niinevesse.“Elis Tomingas
„Nad vedasid paadid maale ning jätsid kõik maha ja järgnesid Temale.“ (Lk 5:11) Nii käitusid Siimon Peetrus ja ta kaaslased, kui Jeesus kutsus neid Teda järgima. Või me mõelda, et mehed jätsid maha vaid oma paadid ja kalastustarbed, kuid tegelikult veetsid nad sellest hetkest alates Jeesusega järgmised kolm aastat, jättes seljataha ter ve oma elu ja keskendudes Temale.
Kui teeme otsuse järgneda Jeesusele, peame olema val mis selleks, et Tema jüngri elu ei ole alati lust ja lillepi du. Tõepoolest on tore leida uusi kristlastest sõpru ja käia kristlikel üritustel, kuid sel le vastandina ei ole Jeesusest kauge maailm meiega nii sõb ralik ning saatan annab endast parima, et meid valele teele juhatada. Meie julgustuseks on aga Jeesus ise alati meiega. Iga kord, kui üks mu sõbran na palvetab, ütleb ta: „Palun kanna meid läbi…“, ja Jeesus kannabki kõigest läbi. Ta ei taha meile kannatusi ega kat sumust katsumuse otsa. Jee sus teab, et maailm ei armasta meid, ja Ta ei lase meil kan natada rohkem, kui suudame kanda, vaid kui oleme nõrke mas, tuleb ja kannab Ta meid. Jeesus on ise kogenud meie kannatusi, seega mõistab Ta meid läbinisti ja teab täpselt, kuidas meid aidata.
Jätnud maha kõik, ei ole meil midagi peale Jeesuse.
Me ei saa toetuda materiaal sele varale, olulistele saa vutustele ega sõpradele. Peame maha jätma ka oma tahtmise ja oma mina tagaajamise. Ristija Jo hannes ütleb selgelt: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.“ (Jh 3:30) Ka meie eesmärk peaks olema see, et lõpuks kuulutab kõik meie elus ja meis endis Jeesust.
Värskele kristlasele võib tunduda, et kõike maha jätta pole üldse raske – lihtsalt loobud kõi
gest, ei midagi keerulist. Mõtlesin ka ise sama moodi, kuid kogesin, et siiski on asju, millest ei suuda omal jõul lahti lasta. Olgu selleks siis mõni sõprus, harjumus või südamelähedane ese. Ühel hetkel selle pärast palvetades sain aru, et Jeesus on lahendus ka siin. Jeesust järgides muutub Ta meile kõige olulisemaks ja me ei tule selle pealegi, et midagi Temast kallimaks pida da. Nõnda lihtsustub ka kõigest lahtilaskmine, kõige mahajätmine.
Tõesti, Jeesus aitab meil Teda järgida. Ta teab kõike, millest peame läbi minema ja kui palju maha jätma, ent ometigi kutsub Ta meist igaüh te: „Tule, järgne Mulle!“ Ta teab ka, mida Tema järgimine väärt on. Jeesust järgides oleme osa Taevase Isa perekonnast ning saame kogeda tõe list rahu, armastust, rõõmu. Ja mis kõige oluli sem, Ta on lunastanud meie patud ja avanud tee Taevasse. Selline elu on tõeline õnnistus. On puhas Jumala arm, et meil on või malus järgida Jeesust ja elada nii parimal võimalikul viisil.
Ehkki ei Omaril ega poistel pole vajalikke oskusi loodavad nad ikka kala saada
Film „Blue Miracle“ (2021) on tõestisündinud lugu orbu dest, kalapüügivõistlusest ja imedest, mis paneb mõtlema inimese sihi, ülesannete ning meelsuse üle. Mis hind on õigel teguviisil? Kas suudame usaldada Jumalat, kui näib, et lootust pole?
tu meile eeskujuks. Jeesus ütleb samuti: „Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna." (Mk 10:15)
Ootamatu palvevastusena tekib Omaril ja tema poistel võimalus osaleda koos kogenud kalame hega suurel kalapüügivõistlusel, millel on väär tuslikud auhinnad. Kuna kaotada pole midagi, pannaksegi meeskond kokku. See võib päästa or budekodu! Kalamees on esialgu pehmelt öeldes pahur, sest ei taha teha tegemist lastega, eriti orbu dega. Erandreegli tõttu pannakse näkkamise kor ral kalasid välja tõmbama ka just poisid ja Omar, mitte kogenud kalamees. Siiski peab ta leppima ning paadis täielikku vaikuse nõudmisest saab lõ puks sõbralik ja soe õhkkond. Ehkki ei Omaril ega poistel pole vajalikke oskusi – ja suure kala püüd miseks on ka kuhjaga õnne tarvis – loodavad nad ikka kala saada. Kalamees teab, et juhendamisel suudavad poisid õnge kerida. Nii on ka kogudu ses, et erinevaid ülesandeid antakse ka algajatele, kes mõne kogenuga võrreldes ei tea ega oska veel suurt midagi, kuid ometi saab Jumal neid kasuta da ja töö käigus arendada, nii et väikesel panusel on suur mõju.
Võistlus kestab kolm päeva. Teisel päeval on kala juba õnge otsas, kuid õnnetu juhuse tõttu nöör katkeb ja kala pääseb minema. Kõik on sel le tõttu väga tujust ära, eriti aga kalur, kes hetk enne kala püüdmist pidi hoopis kähmluse käi gus vette kukkunud poisse uppumisest pääst ma. Ta arvab, et enam pole mõtet üritada – kõik on läbi, sest mitut suurt kala ühe võistluse jook sul ikka samale meeskonnale ei tule. Omar aga viib talle õhtul Tweety joonistatud pildi, kus on kalur koos võidukalaga. Nii jääb mees nõusse osalema ka kolmandal päeval, kuid kindlusta maks võitu või vähemalt auhinnalist kohta, mis päästaks orbudekodu, mõtleb ta kasutada takti
kat, millega ta saavutas ühe oma kahest turnee võidust. Plaan on merele minnes varem ostetud kopsakas kala paadi serva all kaasa võtta ja so bival hetkel, kui poisid ei näe, õnge otsa panna.
Omar on kimbatuses, sest seisab valiku ees, kas jääda ausaks või päästa orbudekodu. Ras ke südamega nõustub ta plaaniga. Tema üles andeks jääb kalaga tegutseda. Kui saabub aeg plaan teoks teha, pistab Omar selle käigus käe oma taskusse ning tema sõrm saab naelaga tor gata – sama naelaga, millega Tweety palved uksele riputati. Mees vaatab naela ja oma ve rist sõrme ning talle tuleb meelde Kristus. Nii ei taha ta enam ebaausalt tegutseda ja viskab kala merre. Kalur on temas muidugi pettunud ja peab teda lolliks. Omar tegi aga oma süda metunnistuse järgi ja nii oli ta Jumala silmis õige. Ka apostel Paulus kirjutas Timoteosele, et ta võitleks „head võitlust, säilitades usku ja puhast südametunnistust, mille mõned on enesest ära tõuganud, ja nende usulaev on läi nud põhja“ (1Tm 1:18–19).
Kuigi ilma kalata, sai Omar poistele paadis rääkida, kuidas Jumal kannab inimeste eest
Oma poistest ta hoolib ja lubab noorimale kasvandikule Tweetyle, et ei tema ega teised pea enam kunagi tänavale sattuma.
hoolt ja alati tuleb ajada õiget asja. Orbudel oli teda küll raske uskuda, kuid mees ise oli selles täiesti veendunud, ehkki ei teadnud, kuidas võiks olukord laheneda. Siis aga sün dis ime, sinine ime – hiiglaslik sinine marliin tuli konksu otsa ja pärast rasket võitlust õnge otsas tõmbas just Omar selle välja. Jumal ei jätnud orbudekodu hätta! Auhinnarahaga ehitati uus maja, mis tegutseb Mehhikos tä nini ja võtab nüüd vastu ka tüdrukuid. Nii on meilgi oluline meeles pidada, kui väga Jumal meid armastab. Ta ei jäta meid hätta ka siis, kui me kohe ei näe vastuseid oma palvetele või kui kõik meie lootused ei täitu. Jumal vas tab omal ajal ja viisil, aga meie peame Talle ustavad olema ning ausalt ja meelepäraselt Talle elama. „Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad.“ (Ps 84:12)
Tartu stuudios jätkavad saatejuhid Artur Sirk ja Raul Villem Reedi (kes on peaaegu doktor). Hooaja esimeses saates „Noor ülistus juht“ on neil külas Emma Sepp, kes räägib, et Jumal annab meile teistsuguse perspektiivi, kui me inimlikult mõtleme. „Mind on päris palju aidanud arusaamine, et ma ei kuulu siia maailma ja kõik meie enda suured pingutused on tegelikult nii tühised,“ jagab Emma.
Film on inspireeritud tõestisündinud imest, mis 2014. aastal päästis tänini Mehhikos, Cabo San Lucas tegutseva Casa Hogari orbudekodu.
Võistlus, millest poisid osa võtsid, on maailmakuulus ja miljonitesse ulatuva võidufondiga Bisbee’s Black & Blue turnee, kus püütakse hiiglaslike sini seid marliine – ahvenaliste perekonda kuuluvaid kuni 150 kg kaaluvaid kalu.
Tallinna saates on peagi oodata ka saatejuhi vahe tust, sest Anna Neutal tahab 12. klassi lõpetades olla usin õpilane. Kes võtab üle tema saatejuhi rolli Oliver Õunmaa kõrval? See jäägu
Pereraadio eetris Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz
Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval kell 22, kordus järgmisel päeval kell 16.
Pereraadio.ee
Spotify
Tallinna saates „9 kuud Ameerikas“ on külaliseks Eliisabet Kup part. Suure Korea kultuuri austajana igatses ta minna vahetusõpilaseks Koreasse, kuid Jumal saatis ta koroona ajal hoopis USAsse. Saates selgub ka, miks. „Mul oli Ameerikasse minnes loodud oma peas perfektne Beti,“ meenutab Eliisabet. „Kuid Jumal andis mulle julgust olla selline, nagu ma pä riselt olen. Mõistsin, et Ta armastab mind just niisu gusena. Ei pea kõike endas muutma ega end piitsutama – minu kasvamisprotsess on Jumala käes.“
Mees vaatab naela ja oma verist sõrme ning talle tuleb meelde Kristus.
Luua sild lapse ja noore maailma ning Piibli maailma vahele, anda positiivne impulss ja esmased oskused Piibli avastamiseks – see on aastatega aina enam populaarsust koguvate piiblilugemise laagrite eesmärk. PLL-e, nagu osalejad laagreid ise kutsuvad, hinnatake nii laste kui nende vanemate seas. Seda näitab ka kiire kohtade täituvus registreerimise avamisel. Kehtib reegel: kes ees, see mees.
Vabatahtlikud teevad võimalikuks
APÜ ehk Avatud Piibli Ühing on alates 2003. aastast korraldanud erinevate koguduste koos töös kristlikke piiblilugemise laagreid nii las tele, noortele kui ka noortele täiskasvanutele.
Sel suvel toimusid Viljandimaal Tuule talus kaks viiepäevast 7–11-aastastele mõeldud las telaagrit ja Valgamaal Marja talus viiepäevane noortelaager 12–16-aastastele.
Laagrite piiblitundides uuritakse pühakir ja, õhtustel koosolekutel ülistatakse ning otsitakse Jumalat, vabal ajal mängitakse spordi- ja muid mänge ning mentorajad an navad võimaluse isiklikeks sügavamateks vestlusteks.
Laagreid aitab korraldada noorte va batahtlike meeskond. PLL-is mitmendat aastat vabatahtlikuna teeniv Sofia Adel le Abner (16) räägib põhjustest, miks ta on otsustanud PLL-i meeskonnaga liituda: „PLL-is osalejana tundsin alati tohutut ar mastust ja Jumala lähedust ning tahtsin, et ka teised noored kogeksid sama. Samu ti soovisin saada osa laagri tiimi tegemis test.“ Läbi aastate on korraldatud lisaks piiblilugemise laagritele ka näiteks ema dele ja tütardele mõeldud laagrit, seiklus laagrit, pühenduslaagrit ja ka ratsalaagrit.
Selleaastase noortelaagri üks kolmest ju hist, Tallinnast pärit Kirsika Kungur (27), ütleb laagri kohta vaid kiidusõnu: „Rääki da võib palju imelisi lugusid, kus noored kogesid Jumala armastust, rahu ja vabane mist ning said lahti mõnest valust või ter visehädast. Näiteks tunnistas üks noor mees, et tal oli väga sügav depressioon, millest ta laagris tervenes.“ Samuti mee nutab Kirsika noorte Jumala järele nälja seid südameid: „Mul tulid pisarad silma, kui vaatasin noori Jumalat igatsemas ja Teda ülistamas. Õhtuteenistuse ajal nad tõesti südamest otsisid Jumalat ja seda oli hästi äge näha!“
Õhkkond laagrites, kuhu tulevad lapsed ja noored nii erinevatest Eestimaa kogu dustest kui ka väljastpoolt kogudusi, jul gustab Jumalaga isiklikult kohtuma ja Te mas kasvama. Noortelaagris esimest korda käinud Maximus Tamm (14) annab laagri le hinnangu 9/10 ning toob välja, et laager kindlasti kasvatas tema usku. „Mentorajad olid head, teenistused olid head ja mängud olid lõbusad,“ ütleb ta.
„Mul tulid pisarad silma, kui vaatasin noori Jumalat igatsemas ja Teda ülistamas.“
Teist aastat lastelaagris osalenud Taaniel Rasmus Kazjava (10) arvates oli tegemist la heda laagriga. Eriti meeldisid talle mängud, nii öömäng kui ka laagrilistele tuntud „Suur mäng“, kuid samuti jäi meelde ülistus.
„Me tiimiga küll koostame programmi, aga lõpuks on see ikkagi Jumal, kes noori ja lapsi laagritegevuste kaudu kõnetab – näiteks piiblitundides, kus meil on võimalik lugeda Jumala sõna ja selle üle arutleda ning oma kogemusi jagada,“ selgitab Kirsika, lisades, et laagrites kasvatab Jumal nii järgmisi tii miliikmeid kui ka uusi kogudustesse panus tajaid. Need on särasilmsed Jumalat armas tavad noored, kes mitte ainult ei saa, vaid lõpuks ka annavad välja ning teenivad tule vikus oma andide ja oskustega seal, kuhu Ju mal neid läkitab.
Turvaline keskkond Jumala tundmaõppimiseks
Kirsika sõnul pakuvad laagrid turvalist kesk konda, kus lapsed ja noored saavad avasta da, kes on Jumal nende jaoks, ning õppida Teda tundma. Mitmed lapsevanemad ongi just seepärast aastaid oma lapsi rahutundega PLL-i laagritesse saatnud. Paljud noored saa vad julgust, et oma koguduses kaasa teenida. „See on keskkond, kus noored avastavad kat setades ja proovides oma ande Jumalas ning neid innustatakse koguduses rohkem kaasa lööma,“ jagab Kirsika. Laagris saadakse esi mesi kogemusi näiteks ülistuses kaasa tee nimises, teistega kirjakoha jagamises või eestpalvetamises. „Hiljuti sai üks noor PLL-is väga julgustatud ja tundis, et tahab oma koguduse lastetöös kaasa aidata.“ Kirsika võrdleb laagri mõju väikeste seemnetega, mis külvatakse nii laste, noor te kui ka tiimiliikmete südameisse. Tärka vad need seemned osalejate isiklikes elu des, nende kogukonnas ning kogudustes. Laagrilisi julgustatakse rohkem panus tama, aga ka Jumalat igatsema, otsima ennekõike Tema tahet ning külvama headust sinna, kus keegi parasjagu on.
„Me tiimiga küll koostame programmi, aga lõpuks on see ikkagi Jumal, kes noori ja lapsi laagritegevuste kaudu
Kirsika Kungur (27) on südamlik noorsootöötaja Põhja-Tallinnas, kes oli tänavu teist aastat noorte piiblilugemise laagri (PLL) üks juhtidest.
Millega Sa igapäevaelus tegeled?
Lõpetasin just Viljandi Kultuuriakadeemia kogu konna haridus- ja huvitegevuse erialal ning hetkel tegutsen Põhja-Tallinna noortekeskuse kogukon na noorsootöötajana. Mul on hea meel noortesse panustada ja olen põnevil, mida see mulle toob. Samal ajal teenin kaasa Tallinna Kristlikus Mo saiik Koguduses. Enim rõõmu toob mulle loodu ses aja veetmine, inimestega suhtlemine, reisime, eneseareng ja igasugune loominguline tegevus. Hetkel olengi otsimas, mis on Jumala tahe minu elu jaoks, ja püüan kõiges oma silmad Tema pea le seada.
Milline on Sinu esimene PLL-i mälestus ning esimene kogemus laagrijuhina?
Minu esmakordne PLL-i kogemus oli 2017. aas ta lastelaager, kus olin meeskonnas. Kõige selge malt mäletangi hetke, kui sain olla osa esimesest laagrieelsest päevast ja näha, et tiim tõesti igatseb Jumalat ja palvetab koos. Kogesin, kuidas Püha Vaim ühendas meid kõiki, ja see oli kindlasti üks põhjuseid, miks otsustasin ka edaspidi PLL-i pa nustada.
Esimene laagrijuhi kogemus on mul aastast 2021, mil juhtisin noortelaagrit koos Jaakob Jürise ja Markus Albrantiga. Mul oli ka enne olnud noor sootöö ja noortega seonduvaid kogemusi ning planeerimine ja juhtimine polnud mulle täies ti võõrad, aga eks laagri juhtimine oli väga vas tutusrikas – see pani mind Jumalat otsima, sest mõistsin, et ma ei saa kõike omast tarkusest teha. Õnneks andsid varasemate aastate juhid, laagri koordinaator ja Avatud Piibli Ühingu tegevjuht palju vajalikku nõu, kuidas laagrit hästi organi seerida. See oli minu enesearengu teekond. Sain hulgaliselt kogemusi ja tarkust korralduslikes as jades, näiteks ei tasu endale võtta liiga palju vas tutust, kui on olemas väga võimekas tiim ja laag rijuhid kõrval.
Ei peagi, aga paljud ise väga tahavad. Mitmed tii miliikmed on läbi aastate otsustanud, et võtavad endale töölt puhkuse just laagri ajal, et olla mees konnas ja panustada noortesse või lastesse. Üks imeline asi meeskonnaliikmena on see, et saad endale uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Lisaks arened inimesena ja kasvad Jumalas. Jumala sõna uuri des ja piiblitunde ette valmistades õpid Teda roh kem tundma ja Tema südant mõistma. Kindlasti saad katsetada uusi asju ning võtta vastutust vald kondades, mis Sind huvitavad. Meeskonnaliik mena on Sul võimalus panustada vabatahtlikuna noortesse ja lastesse ning nende suhtesse Jumala ga – sellel on suur väärtus ja mõju.
Laagrites on mitmeid näiteid, kus noored on olnud varasemalt laagrilise rollis, nüüd aga osa levad tiimiliikmetena, toetades teiste noorte tee konda Jumalaga.
Tihti võib uskmatule inimesele, kes pole kirikuga kokku puutunud, jääda mulje, et kristlased onväga tõsised ning kas ei tohi või ei oska nalja teha.Tegelikult ei ole see üldse nii. Igapäevaelus ja sõprade keskel viskavad ka kristlased tihti head nalja ning on vägalõbusad kaaslased. Ja mitte ainult – naerda saab vahel ka jumalateenistusel, sest võib ette tulla, et pastor räägib jutluses tähtsa jatarga jutu vahele mõne anekdoodi. Sellepeale võib kogudus täitsa
Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.
„Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.“ (Lk 1:37)
See piiblisalm on mind julgustanud mitmel kor ral, kui minus on tahtnud võimust võtta kahtlu sed või hirmud. Niisugustes olukordades üritan alati seda salmi meelde tuletada, et ma ei unus taks lihtsat tõde: ükskõik mis raskused mu tee le satuvad, Temaga koos suudan neist alati läbi minna!
Nimi Hesekiel pärineb heebrea keelest ja tähendab „Jumala tugevust“. Hesekiel oli Vana Testamendi aegne prohvet, kes kirjutas omanimelise raamatu Piiblis. Ta oli juudi preester, kes sattus vangistusse. Koos oma naise ja teiste põgenikega asus Hesekiel Babüloni, kus elas ja prohveteeris 22 aastat.
Tõde või müüt?Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.
Lemmik-kirjakoht. Adele Tamberg, 16, Viljandi babtistikogudus
Matteus oli põlatud ja vihatud tölner, kellest sai Jeesuse apostel ning ühe evangeeliumi autor. Ta jättis maha oma rikkuste allika, ta lahkus oma turvalisest muga vustsoonist raskuste ning lõpuks ka märtrisurma pärast. Ta jättis oma vana elu, et saada uus elu koos Jeesusega.
Matteus oli Piiblis üks Jeesuse kaheteistküm nest apostlist. Enne kui Matteusest sai Kris tuse jünger, oli ta Kapernauma linnas tölner (Mt 9:9). Matteust kutsuvad Luukas ja Markus omanimelistes evangeeliumites ka Leeviks, Al feuse pojaks (Mk 2:14; Lk 5:27). Kuigi otseselt ei ilmne, et Leevi ja Matteus on sama isik, võib seda kontekstist siiski järeldada. Kõigis kolmes nime tatud evangeeliumis kattub Matteuse kutsumi se jutustus nii keele kui ka kronoloogia poolest. Samuti pole harvad juhud, kui pärast Jumalaga kohtumist antakse inimesele teistsugune nimi: Aabramist sai Aabraham, Jaakobist Iisrael, Sii monast Peetrus ja Saulusest Paulus. On tõenäo line, et nime Matteus, mis tähendab „Jahve kin gitus“, andis Jeesus Leevile pärast pöördumist.
Jeesus ei tulnud päästma mitte „häid“, ennast õigustavaid inimesi, vaid neid, kes teadsid, et nad pole head, ning tunnistasid, et vajavad päästmist.
Tölnerid ehk maksukogujad olid juudid, kes töötasid Rooma valitsuse heaks ja rikasta sid end oma rahvalt makse kasseerides, võt tes sageli ebaausalt liiga suuri summasid (vt Lk 19:8). Oma kultuuris olid nad täiesti põ latud. Erilist halvakspanu juutide seas põhjus tas tölnerite pidev suhtlus paganatega, kuna nii rüvetavat nad endid. Tölner oli justkui patune, temaga samaväärne. Maksukogujaid peeti pet turiteks ja valetajateks, kes röövivad isegi kõige vaesemaid.
Matteuse kutsumine oli pealtnäha lihtne. Jee sus hüüdis Matteusele tollihoone ees: „Järg ne mulle!“ ja too tegigi seda. Edasi läks Jeesus Matteuse majja õhtusöögile, kus viibis ka pal ju teisi maksukogujaid ja patuseid. Seal küsisid variserid jüngritelt Jeesuse seltskonna valiku kohta. Jeesuse vastus on üks parimaid selgi tusi, milline on Jumala süda ja Tema evangee lium inimkonnale: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. […] Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.“ (Mt 9:12–13) Jeesus ei tulnud päästma mitte „häid“, ennast õigustavaid ini mesi, vaid neid, kes teadsid, et nad pole head, ning tunnistasid, et vajavad päästmist. On või matu päästa kedagi, kes väidab, et ta seda ei vaja. Paljud Jeesuse järgijad olid vaesed, hül jatud, haiged, patused (Mt 11:28). Ta ei mõist nud neid hukka, vaid andestas neile ja julgus tas neid. Jeesuse karmimad hukkamõistud olid variseride, seaduseõpetajate ja kirjatundjate pihta, kes pidasid end paremaks kui neid ümb ritsevad „tölnerid ja patused“ (Mt 23:13–15 ja Lk 18:9–14).
Ka meie ei tohiks tunda end välimuse, haridu se puudumise või mineviku tõttu ebasobivana. Jeesus ootab siirast pühendumist. Ei või unus tada, et kõrgeim kutsumus elus on Jumala tee nimine, hoolimata sellest, mida maailm ütleb. Raha, kuulsust ja võimu ei saa kuidagi võrrelda Jeesuse Kristuse järgimisega. Jeesus tuli muut ma ka ühiskonna toimimist. Ta näitas, et mak sukogujad, prostituudid ja paljud teised vaja vad päästmist – meeleparandust ja uut elu. Neid ei tohi kõrvale jätta. Kui Jeesuse kutsus Matteust endale järgnema, ilmutas Ta Juma la piirideta armastust, mida jagatakse kõigile, kes siira südamega Jeesuse oma ellu vastu võta vad. Tänu Jeesuse armastusele hülgas Matteus oma patuse elustiili ja lükkas tagasi selle maail ma naudingud igavese elu tõotuse nimel. Ta ei kõhelnud ega vaadanud tagasi.
Matteust kutsuvad Luukas ja Markus omanimelistes evangeeliumites ka Leeviks, Alfeuse pojaks.
Metsas ekseldes on keeruline ühetaoliste puude ja põõsaste vahel õiget teed leida. Padrik,kus hetkel tõde otsime,on hirmsam kui kunagi varem – pandeemia ja sõda,eraldatus ja hirm,lootusetus ja vägivald. Segadus meie ümber aga ei saavuta võitu,kui see ei pääse meie sisse. Praeguse aja rusutus annab vaenlasele soodsa võimaluse meid valedega õõnestada. Seepärast võib juhtuda, et meie peastki saab mets,kust on keeruline tõde leida. Siin on seitse mõtterada,kuhu hingevaenlane meid ikka ja jälle meelitada proovib. Parem oleme neist teadlikud,sest meie „süüdistaja,kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi,otsides,keda neelata“ (1Pt 5:8).
2Peame olema täiuslikud –Psalm 139:14
1Mida suuremat tegevuste koormat kanname, seda pühamad oleme –Matteuse 20:1–16
Jeesus räägib tähendamissõna töötegijaist viinamäel. Mõned neist töötavad seal kauem kui teised, kuid majaisand maksab kõigile võrdselt. See kõneleb vastu arusaamale, mida iga ühiskonna liige unepealt teab – mida enam teed, seda enam saad. See on üks saatana valedest. Ta tahab meid nii kiiresti jooksma utsitada, et Jumalaga ajaveetmine jääb unarusse. Kui tormame nagu oravad rattas, võime sellega katta hoopis sisemist mõra – valet, et me ei ole piisavad. Jumal aga ei soovi, et ehitaksime oma identi teedi üles tegudele. Looja ihkab, et meie väärtus naalduks Temale ja me mõistaksime – pühaks muudab meid armastus. Tema armastus ja armastus Tema vastu.
Tunnet, et me ei ole piisavad, võime kattaka püüdega olla täiuslikud. Väga paljudmeist on mõningal määral perfektsionistid.Parima taotlemine viib küll elus edasi, kuidvõib kergesti muutuda enesehävituslikuksning toksiliseks. Keeruline on produktiivseltkoos töötada inimesega, keda me ei salli.Samamoodi on meil raske kristlasenakasvada, kui me endaga läbi ei saa. Proovidesmuutuda üha täiuslikumaks sisemise inimesepoolest, peaksime siiski meeles pidama, etoleme juba kardetavalt imelisteks loodud.
3Oleme õnnistatud vaid veidi –Psalm 92:6
Piiblis on kirjeldatud Jumalat kui kõikvõimast Loojat, kes hoolib inimesest üüratult palju ja mõtleb temale. Saatan aga proovib meile valetada, et oleme küll õnnistatud ja armastatud, kuid seda kõik vaid pisut. Psalmis 92 on öeldud: „Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!“ Jumala plaanid ja mõtted võivad olla nii sügavad, et me ei saa neist alati aru. Kuid see ei muuda tõsiasja, et Jumal annab oma parima sellele, kes Teda usub. Jumala plaanid meie elu jaoks ei saa olla väikesed, kui Ta ise on suur. Andis Ta ju oma Pojagi meie heaks. Kas tõesti selleks, et meie elu vaid natuke õnnistada? Vaevalt!
Kui mõelda eeltoodud eksiarvamustele,tunduvad nende taga olevad valed siiski õigesüütud. Need ei käi ju Jumala, vaid meie endipihta. Siiski tasub meeles pidada, et pimedus eiole rumal. Kui ta kohe meile lajataks, et Jumalatpole olemas, saaksime tema häälest liiga kiirestiaru. Vaenlane valib kavalama viisi. Ta proovibuuristada meie identiteeti Jumalas, pannesmeid mõtlema, nagu oleksime Jumalast lahus.Piibel kubiseb aga vihjetest, et oleme Jumalagatihedalt seotud, näiteks Jesaja 43:1 ütleb: „Ärakarda, sest ma olen sind lunastanud, ma olensind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“Tuleb meeles pidada, et valed, mis käivad meie,käivad otseselt ka Jumala pihta. Kui kurat ütleb,et me pole Jumala lapsed, pole Jumal tema valejärgi ka Isa jne.
Kui saatan on meie identiteeti õõnestanud, proovib ta vääralt peegeldada ka Jumala olemust. Mittekristlastel ja (paraku ka) kristlastel tekib vahel arusaam Jumalast kui karistajast. Kui midagi halba juhtub, öeldakse ikka: Jumal karistas. Kui olin verinoor usklik, sattusin lugema Jaakobuse kirjast järgmist: „Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi“. See salm avas mu silmad. Vahel tekib hirm, et kui teeme vea või ei oska Jumala juhatust kuulata, juhtub midagi halba, sest Jumal vihastab. Jumala vihast on Piiblis palju räägitud ja seda ei saa ignoreerida. Siiski ei taha Jumal meid karistada, sest Ta on armastus. Tavaliselt kiusab meid saatan, kellele on ukse avanud meie endi patt.
„Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis sedakõike antakse teile pealegi!“ on üks väga tuntud kirjakoht.See piiblisalm on nagu tööjuhis, millest õpilased kiirestisilmadega üle lasevad, arvates, et nad seda naguniijuba mõistavad. Siiski on selle pähe õppimine tunduvaltlihtsam, kui selle järgi elamine. Eelnevalt sai öeldud, etmeie identiteet ei peaks tuginema tegudele, sest nii võibJumal tahaplaanile nihkuda. See puudutab ka teenimist.Vahel võime midagi Jumalale tehes keskenduda rohkemoma vastutusalale ja vähem Jumalale endale. Aga meteenime, et Jumala armastust kuulutada, mitte ei kuuluta,sest on vaja teenida. Jumalat teisele kohale lükates teemeliiga oma hingele – muretseme ja otsime kogu aeg, sestmidagi jääb alati vajaka.
Vaenlane tahab, et usuksime tema valedesse,aga mitte tema eksistentsi. Oluline on mõista,et saatan ei ole väljamõeldis. Palju mugavamja turvalisem oleks muidugi arvata, et teda eieksisteeri. Just see ongi saatana suurim soov.Mõelda vaid, kui hea on tal siis meid varitseda jarünnata, kui me temast mitte midagi ei tea. Kuimööname, et saatan on olemas, siis me ei usuenam tema valedesse. Hoolimata hingevaenlaseeksistentsist ei pea me teda pelgama: „Aga rahuJumal purustab peatselt saatana teie jalge alla.Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!Aamen.“
Vaenlane tunneb meid hästi ja tema valed on peened,mis tähendab,et nii,nagu ta valetab mulle,ei pruugi ta valetada sulle. Kui oled segaduses,milline on saatana, milline Sinu enda ja milline Püha Vaimu hääl,siis ära arva,et pead sellele otsekohe pihta saama. Metsas orienteerumine on paras pähkel ka inimesele,kes igat põõsast-puud juba tunneb. Saatan tahab põletada meid painega – kui sa kohe probleeme ei lahenda,on kõik läbi. Tegelikult on aga kogu meie elu teekond, mille jooksul Jumal treenib meid Tema häält ära tundma. See polegi päevatöö. Palume Jumalalt abi ja ta õpetab meid orienteeruma nendes kahes padrikus, välimises ja sisemises maailmas.
Vahetevahel kuulen kirikuvõõraid inimesi mulle ütlevat: „Oh sa vaeseke, ise nii noor ja juba kirikuõpetaja!“ Eks see ajab naerma, aga naeru taga on kurb tõsiasi – see „usuvärk“ on meie maal nii mõnegi silmis memmekeste ja taadikeste teema.
Enamik noori, kes seda ajakirja loevad, on sündinud vabas Eestis, aga arvan, et isegi teie tajute, et nõukogude aeg kasvatas üles mitu põlvkonda, kes jäeti nii rõõmusõnumist kui kirikust võimalikult kaugele. Ateismi ajastu järellained, aga ka järjest usuvaesem Euroopa on loonud ühiskonnas kristlastest teatud negatiivse kuvandi. Võimalik, et mõned noored, kes mu ridu loevad, kogevad isegi oma vanemate halvustavat pilku kiriku suunas. See pilk või suhtumine on juurdunud pika sajandi jooksul ja tuleb neile andeks anda. Läbi Piibli aga näeme, kuidas igale uuele põlvkonnale kingitakse uus võimalus oma suhe Jumalaga kas katkestada või kehtestada.
Näiteks Kuningate ja Ajaraamatutest võime lugeda lühikesi kokkuvõtvaid kirjeldusi valitsejate kohta, kes kas kordasid või siis just eirasid eelmiste põlvkondade ettekäidud radu. Kui lüüa lahti näiteks 1. Kuningate raamatu 15. peatükk, loeme peagi: „Ja kuningas Jerobeami, Nebati poja kaheksateistkümnendal aastal sai Juuda kuningaks Abijam. Tema valitses Jeruusalemmas kolm aastat; ta ema nimi oli Maaka, Abisalomi tütar. Tema käis kõigis oma isa pattudes, mis too enne teda oli teinud; tema süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud ta isa Taaveti süda.“ (1Kn 15:1–3)
Peame mõistma, et vanaheebrea keeles ei olnud sõna vanaisade või vanaemade kohta. Mõelge kasvõi sellele, et Uues Testamendis kutsutakse ka Jeesust Taaveti pojaks (mitte pojapoja-poja-…pojaks). Seega meenutab autor ühte esiisa, kes oli käinud koos Jumalaga. Abijam käis teadlikult oma pärisisa pattudes, tema poeg aga murdis patuahela ja pöördus Taaveti moodi Issanda teedele. Veel enam, ta tühistas isegi vanaema uskmatuse. „Aasa tegi, mis õige oli Issanda silmis, nõnda nagu ta isa Taavet, ja ta kaotas maalt pühamu pordumehed ning kõrvaldas kõik ebajumalad, mis ta vanemad olid teinud. Tema kõrvaldas ka oma vanaema Maaka kui valitsejanna, sellepärast et too oli teinud Ašera häbikuju.“ (1Kn 11–13)
Sääraseid salme on Vanas Testamendis palju. Usun, et siin seisab nii hoiatus ekslemise eest kui ka julgustus, et kui kellegi vanemad või vanavanemad pole käinud Jumalaga, ei pea see kuidagi määrama nende endi käekäiku.
Usun, et Eestis sirguv uus põlvkond võib olla Saamueliks – põlvkonnaks, kes õpib täpselt kuulma Issanda häält. Põlvkond, kes väärtustab eelmiste põlvkondade palveid ja jumalakartlikkust, aga kes samas ei ole piiritletud mineviku usukuivusega. Vaatame tähendamissõna stiilis prohvet Saamueli kutsumise lugu: „Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased. Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel, kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda templis, seal, kus oli Jumala laegas, hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: „Siin ma olen!“ Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!“ Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi, heida magama!“ Ja ta läks ning heitis magama. Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!““ (1Sm 3:1–5)
1. Saamueli raamat algab huvitava looga tema kutsumisest. Kui kasutada seda lugu võrdpildina mitmest põlvkonnast, on siit palju ammutada.
1) Esiteks – kui ühiksond ja inimesed Sinu ümber ei koge Jumala kõnetust või puudutust, ei tähenda see, et Jumal ei saaks Sind kõnetada!
2) Riigis, mille inimesed on valdavalt usuvõõrad ja ei koge Jumalat, võib juhtuda, et isegi vaimulikud (Eeli oli preester) hakkavad oma tunnetuses tuhmiks jääma ega suuda kiirelt uut põlvkonda Jumala juurde juhatada.
3) Kuigi säärane tuimus ja tuhm vaimulik tunnetus suunab meid talveunne tagasi, on siiski võimalik reageerida Jumala äratusele, vastates: „Siin ma olen!“
Tegelikult on meie esivanemate palved ja suhe Jumalaga vaikselt alal hoidnud Jumala armu meie elus.
Usun, et Eestis sirguv uus põlvkond võib olla Saamueliks – põlvkonnaks, kes õpib täpselt kuulma Issanda häält.
Usun, et Jumal saab praegu sirguva põlvkonna läbi meie maa äratada. Ja kuigi tundub, et paljud peavad Jumala kõnetust kuulma tumma ühiskonna keskel, siis kaugemale tagasi vaadates näeme, et tegelikult on meie esivanemate palved ja suhe Jumalaga vaikselt alal hoidnud Jumala armu meie elus. Nõnda nagu 3. peatüki Saamueli kogemust saadavad tegelikult juba sünnieelsed ema palved (1.–2. ptk), nii on ka meie eludes olnud eestpalvetajaid juba enne meie ilmaletulekut. Ma ei liialda, kui ütlen, et kristlikust raadiost kuuldavad iganädalased tunnistused on täis sarnaseid fraase: „Kasvasin üle mittekiriklikus peres ja mu vanemad ei uskunud Jumalasse, aga mäletan, et mu vanatädi…“
Jumala arm tegutseb meie elude heaks juba pikalt enne sündi. Aga isegi kui me seda tegutsemist ei märka või on tõesti nii, et kellegi viimased neli põlve olid kõik paduateistid, nõiad või käsumeelsed valeusklikud, ei takistada see Sind täna Jumala häält kuulmast ja sellele ka vastamast!
See ei takista Sind olemast esimene põlvkond, kes armastab Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. Ning sellel on muuseas mõju mitte neli, vaid tuhat põlve! (Vt 2Ms 20:5–6)
Kui Jumal kutsus prohvet Jesaja, vastas too sõnadega: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!“ (Js 6:8) Maarja vastas oma kutsumisele sarnaselt: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ Olles tuttavad pühakirjaga, vastasid nemad ning on vastanud teisedki noored usumehed ja -naised Jumala kutsele paljuski just noore Saamueli eeskujul.
Jumal ei ole kellegi taevane vanaisa. Iga põlvkond saab valida tee Tema juurde või tee Temast eemale. Saamueli nimi tähendab „see, kes kuuleb Jumalat“ (võib ka tõlkida „see, keda Jumal kuuleb“). Heebrea keeles tähendab sõna „kuuletuma“ sõna-sõnalt „hääle sisse kuulma“. Ole Sina see, kes kuuleb Jumala häält ja selle hääle sisse. Ole Sina osa Saamueli põlvkonnast!
„Ja Saamuel kasvas ning Issand oli temaga ega lasknud ainsatki oma sõna tühja minna.“ 1Sm 3:19
Oled Sa ära tundnud kutse Jumalalt, millele saad vastata: „Siin ma olen!“?
Hindrek Taavet TaimlaIga põlvkond saab valida tee Tema juurde või tee Temast eemale.
Jumala Sõna ütleb, et kes iganes hüüab appi Issanda nime, päästetakse!
Võid teha seda kasvõi kohe, näiteks nii:
Jeesus palun päästa mind ja anna minule andeks kõik minu patud!
Ma kahetsen neid ja tahan parandada meelt.
Ma usun, et Sa läksid ristile ka minu eest ja tahan nüüdsest peale elada Sulle!
Ma tänan Sind Jeesus, et Sa kuuled palveid.
Aamen!
Kui palvetasid, siis räägi sellest mõnele oma kristlasest sõbrale.
Oleme rõõmsad kui jagad seda ka meiega.
Ilmselt on paljud lugejad kuulnud kõnekee les sõna „märter.“ Näiteks on meil ütlus „ära mängi märtrit“. See tähendab, et ära teeskle kannatajat. Nii mõistame, et märter lus on seotud millegi nimel kannatamisega. Samas, kas kannatamine iseenesest teeb kel legi kohe märtriks? Mida tähendab märterlus tegelikult?
Sõna algupära ja algne kasutamine
Sõna „märter“ tuleneb kreekakeelsest vastest μάρτυς (martüs), mis tähendab tunnistajat. Algselt mõeldi selle all kohtus tunnistajat. Kristlased aga kandsid sõna tähenduse üle tunnistamisele Jeesusest. Nii on iga inimene, kes tunnistab oma sõnade ja eluga Jeesusest, tegelikult märter. Hiljem aga sõna tähendus täpsustus ja märtriteks hakati pidama neid Jeesuse tunnistajaid, kes selle tõttu kannata sid.
Sõna „märter“ tuleneb kreekakeelsest vas test μάρτυς (martüs), mis tähendab tunnista jat. Algselt mõeldi selle all kohtus tunnista jat. Kristlased aga kandsid sõna tähenduse üle tunnistamisele Jeesusest. Nii on iga ini mene, kes tunnistab oma sõnade ja eluga Jeesusest, tegelikult märter. Hiljem aga sõna tähendus täpsustus ja märtriteks hakati pi dama neid Jeesuse tunnistajaid, kes selle tõt tu kannatasid.
Traditsiooniliselt on peetud esimeseks kristlikuks märtriks diakon Stefanost, kes andis oma elu, kõneldes Jeesusest. Stefanose vangistamist, jutlust ja surmamist on kirjel datud Apostlite tegude raamatu 6. ja 7. peatü kis. Tuleb toonitada, et Stefanose puhul ei ole oluline see, et ta suri või et ta suri vägivald selt. Märtriks ei tee inimest see, kui ta või malikult piinarikkalt tapetakse. Stefanos oli märter oma jutluse pärast, kus ta kõneles jul gelt Jeesusest kui Päästjast. Ta tunnistas kõi gepealt Jeesust sõnadega ja seejärel eluga, ol les valmis surema oma usu pärast. Märtriks teeb inimesi sõnum, mille nimel ta on valmis kannatama.
elu, kõneldes Jeesusest. Stefanose vangistamist, jutlust ja surmamist on kirjel Apostlite tegude raamatu 6. ja 7. pea tükis. Tuleb toonitada, et Stefanose puhul ei ole oluline see, et ta suri või et ta suri vägi valdselt. Märtriks ei tee inimest see, kui ta võimalikult piinarikkalt tapetakse. Stefanos oli märter oma jutluse pärast, kus ta kõneles julgelt Jeesusest kui Päästjast. Ta tunnistas kõigepealt Jeesust sõnadega ja seejärel eluga, olles valmis surema oma usu pärast. Märt riks teeb inimesi sõnum, mille nimel ta on valmis kannatama.
Algkristlastele oli märterlus vägagi tuttav. Enda kristlaseks tunnistamine tähendas vas tuvoolu ujumist ja nii füüsilist kui ka vaimset rõhumist. Kristlased keeldusid Rooma keisrit ehk valitsejat jumalaks tunnistamast, seda võis pidada riigireetmiseks. Kristlasi kiusati erinevatel viisidel taga, neid löödi risti, visati lõvidele lõhki kiskuda jne.
Ometi ei heidutanud see Jeesusesse us kujaid. Neil oli rõõm anda Temast tun nistust. Huvitaval ning täiesti ebaloogili sel kombel ei vähendanud tagakiusamine kristlaste arvu. Loogika ütleb, et kui väi kest ja organiseerimata liikumist taga kiu sata, siis sureb see peagi välja. Kristlastega nii ei läinud.
Juba II sajandil kirjutas kirikuisa Ter tullianus, et märtrite veri on kiriku seeme. Kristlaste julge tunnistus äratas nii tähe lepanu kui ka austust. Tertullianus toob esile, et märtrite kaudu jõudsid paljud tei sed Kristuse juurde.
Arvan, et märterlus on algusest peale olnud osa kristlaseks olemisest. Apostel Paulus kirjutab juba esimeses kirjas ko rintlastele, et evangeelium on ärrituseks (1Kr 1:23). Ta kasutab siin kreekakeelset sõna σκανδαλον (skandalon). Sellest tu leb ka eestikeelne sõna „skandaal“. Ehk siis evangeelium on maailmas skandaal, mis ärritab, segab, tõmbab tähelepanu jne. Nii on igati loomulik, et maailm reageerib kristlaste tunnistusele tihti negatiivselt.
Tihti arvatakse, et märtrite kannatused on jäänud ajalukku – tänapäeval ju keegi oma usu nimel kannatama ja surema ei pea. Te gelikult see nii ei ole.
Sellistes maades, nagu Põhja-Korea, Hii na, Saudi Araabia, Iraan jt, võib kristluses se pöördumine ja avalik tunnistus Jeesu sest tuua kaasa hukkamise. Eesti keeles on avaldatud Hiina põrandaaluse kiriku juhi Vend Yuni raamat „Taevane mees“, kus ta kirjeldab aastakümnete pikkust piinamist ja tagakiusamist Hiina võimude poolt.
Loogika ütleb, et kui väikest ja organiseerimata liikumist taga kiu sata, siis sureb see pea gi välja. Kristlastega nii ei läinud.
Ka tänapäeva vabas läänemaailmas tähendab Jeesuse jüngriks olemine selget vastuvoolu ujumist ühiskonna normidele.
jaid. Neil oli rõõm anda Temast tunnistust. Huvitaval ning täiesti ebaloogilisel kombel ei vähendanud tagakiusamine kristlaste arvu. Loogika ütleb, et kui väikest ja organiseerima ta liikumist taga kiusata, siis sureb see peagi välja. Kristlastega nii ei läinud.
Paljudel vanematel kristlastel on meeles nõukogude aeg Eestis, mil kristlaseks ole misega kaasnesid ühiskondlikus elus mit med negatiivsed tagajärjed.
Ka tänapäeva vabas läänemaailmas tä hendab Jeesuse jüngriks olemine selget vastuvoolu ujumist ühiskonna normidele ja seega ei pruugi ka kaudsed või otsesed repressioonid kaugel olla.
Juba II sajandil kirjutas kirikuisa Tertul lianus, et märtrite veri on kiriku seeme. Krist laste julge tunnistus äratas nii tähelepanu kui ka austust. Tertullianus toob esile, et märtrite kaudu jõudsid paljud teised Kristuse juurde.
Minu eesmärk ei ole kedagi hirmutada. Me ei tea, mis tulevikus saab, ja ei peagi teadma. Jumal teab. Meie osa on igal ajal ja igas paigas usaldada Jumalat ning tunnis tada Temast oma sõnade ja eluga.
Märterluse tähendus meist igaühe jaoks
Arvan, et märterlus on algusest peale olnud osa kristlaseks olemisest. Apostel Paulus kirju tab juba esimeses kirjas korintlastele, et evan geelium on ärrituseks (1Kr 1:23). Ta kasutab siin kreekakeelset sõna σκανδαλον (skandalon). Sellest tuleb ka eestikeelne sõna „skandaal“. Ehk siis evangeelium on maailmas skandaal, mis ärritab, segab, tõmbab tähelepanu jne. Nii on igati loomulik, et maailm reageerib krist laste tunnistusele tihti negatiivselt.
Tihti arvatakse, et märtrite kannatused on jää nud ajalukku – tänapäeval ju keegi oma usu nimel kannatama ja surema ei pea. Tegelikult see nii ei ole.
Sellistes maades, nagu Põhja-Korea, Hiina, Saudi Araabia, Iraan jt, võib kristlusesse pöör dumine ja avalik tunnistus Jeesusest tuua kaa sa hukkamise. Eesti keeles on avaldatud Hiina põrandaaluse kiriku juhi Vend Yuni raamat „Taevane mees“, kus ta kirjeldab aastaküm nete pikkust piinamist ja tagakiusamist Hiina võimude poolt.
Paljudel vanematel kristlastel on meeles nõukogude aeg Eestis, mil kristlaseks olemi sega kaasnesid ühiskondlikus elus mitmed negatiivsed tagajärjed.
Väga oluline on rõhutada, et märtrid ei ot sinud tahtlikult kannatusi. Ka tänapäeval ei pea me kristlastena tahtlikult vastandu ma või probleeme otsima. Meil tuleb usal dada Jumalat ja elada Temaga koos. Samas on meie usk avalik. See mõtestab meie elu ja mõjutab kõiki selle tahke. Peame olema valmis oma usust ka kõnelema, kui see on tarvilik ja võimalik. Tähendab ju märter kõige otsesemas tõlkes tunnistajat. Tun nistamine Jeesusest ei pea tunduma hul lumeelne või veider, vaid meie jaoks on elu Temaga kõige loomulikum asi maa ilmas. Samas ei tohi me unustada, et nii nagu Pauluse ajal, on ka tänapäeval evan geelium skandaal, mis tekitab paratama tult ärritust ja vastuseisu. Nii võib meie tunnistus meile tahes tahtmata problee me tuua, isegi kui me neid ei otsi. Meid ei peaks see aga hirmutama. Meie elud on Jumala käes ja Tema suurest armastusest saame tunnistada alati, olgu kergetel või rasketel aegadel.
Ka tänapäeva vabas läänemaailmas tähen dab Jeesuse jüngriks olemine selget vastu voolu ujumist ühiskonna normidele ja seega
Loogika ütleb, et kui väikest ja organiseerimata liikumist taga kiusata, siis sureb see peagi välja. Kristlastega nii ei läinud.
„Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi.“ (Mk 12:38) Jeesus oli hea suhtleja. Piiblis on palju näited kordadest, mil suur hulk inimesi järgneb Jeesusele, et kuulda Teda rääkimas. Seal on lugu Sakkeusest, kes ronis puu otsa, ja neljast mehest, kes lasksid halvatu kanderaamil läbi katuse, et saada Jeesusele lähemale ja Teda näha. Mis tegi Jeesusest nii hea suhtleja? Kuidas võiksid Sina saada paremaks suhtlejaks?
Üks oluline punkt on suhtlemise sisu. Mõtle, mil lest Sa võiksid võõraga tutvudes juttu teha. Rää gi alguses üldisematel teemadel (kool, kus õpid; tegevused vabal ajal; töökoht). Tunneta, kas teine inimene tunneb Sinu vastu huvi ja tahab rohkem teada või ei ole ta hetkel detailsemast suhtlemi sest huvitatud. Ole sõbralik ja naerata. Ilmselt üks põhjus, miks rahvahulgad Jeesust nii väga kuulata tahtsid, oli see, et Jeesus rääkis elu olulistest asja
dest – Jumalast, Tema tundmaõppimisest, igave sest elust, tõest, rahust, vabadusest jne. Võid esi tada endale aeg-ajalt küsimuse, millised teemad on Sinu sõprade ja lähedaste inimeste jaoks het kel olulised.
Jeesus oli huvitav suhtleja. Tema jutt oli täidetud haaravate lugude ja mõistujuttudega. Ta esitas te ravaid küsimusi, näiteks: „Sest mis kasu on ini mesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju?“ (Mt 16:26a) või: „Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?“ (Lk 12:25) See ei tähenda, et Sa pead hak kama oma suhtluskaaslasele esitama raskeid kü simusi, millele ta vastata ei oska. Pigem tekitagu küsimused kuulajas põnevust ja pangu teda öeldu üle mõtlema. Võid oma juttu põimida ka naljakaid või kaasakiskuvaid lugusid, mis on Sinu endaga juhtunud või mida oled uudistest kuulnud.
Jaakobuse kirjas on öeldud: „Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikal
dane vihastama.“ (Jk 1:19) Me räägime, kuidas olla hea suhtleja, aga siin on kirjas, et peame olema hoopiski head kuulajad. Nii see tõesti on. Mõnedele mu sõpradele meeldib rääkida iseen dast või oma mõtetest. Kes on sama kogenud, teab, et see kurnab ning tekitab tunde, nagu ma poleks üldse oluline ning samahästi võiks ta ükskõik kellega rääkida. Ole aktiivne kuulaja, mis tähendab, et küsi täpsustavaid küsimusi, näidates sellega huvi vestluskaaslase vastu.
Paljud probleemid suhtlemisel tekivad sellest, et oleme liiga kiired rääkima. „Kui keegi vastab enne ärakuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi.“ (Õp 18:13) On loomulik, et arvame end teadvat, mida teine inimene mõtleb või vajab. Kui tuleb mõte, tahame selle kohe välja öelda. See võib tekitada segadust ja haavata tundeid. Oluline on püüda peegeldada vastassuhtleja mõtteid, st proovida neid ümber sõnastada, et teist inimest paremini mõista: „Paranda mind, kui ma eksin, aga ma sain su jutust aru, et…“ või: „Sind kuulates tekkis mul tunne, et oled mures, sest …“ Pärast väikest pausi saab tei ne osapool Su asjadest arusaamist kinnitada või seda täpsustada.
• Naerata ja vaata teisele inimesele loomulikult otsa.
• Küsi küsimusi, sellega näitad, et oled suhtlemisest huvitatud ja saad täpsustada teemasid, mis jäid segaseks.
• Otsi ühiseid huve.
• Keskendu suhtluskaaslasele.
• Ära harjuta oma peas, mida järgmiseks öelda.
• Ole lugupidav.
• Kasuta süüdistamise asemel mina-lauseid („Ma tunnen end ebamugavalt, kui …“).
• Ole andestav ja vajadusel palu vabandust.
• Ära kiirusta. Ära katkesta teise juttu.
• Julgusta vestluspartnerit ja tee talle kompliment.
• Jää iseendaks.
• Ole usaldusväärne.
Ja lõpuks: „Teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.“ (Mt 10:20) Palve tagem, mida ja kuidas öelda, et võiksime olla head suhtlejad!
Tekst Hanna Toots Fotod Stefan Carl SeppelPlussmeedia ja TV7 koostöös valmiv noortesaade 5Pluss sisaldab intervjuusid ägedate ja inspireerivate kristlasnoortega. Saatejuhtideks on Mattias Haamer ja Hanna Toots. Räägitakse huvitavatel teemadel ja ei puudu ka lõbusad väljakutseid, millest ka vaataja vahel saab osaleda. Samuti julgustab 5Pluss vaatajaid Piiblit lugema nii mängude kui ka noorte endi koge muste kaudu.
Septembri 5Pluss saatesse tulevad külla noored kristlased, kes räägivad evangelismist. Tutvustatak se ka Noorte Piibli- ja Misjonikursust, kuhu kõik on oodatud. Lisaks saab üks stuudiokülaline koos saate juhtidega oma teadmisi Piiblist mänguliselt proovile panna. Saade on eetris 22.sept Oktoobri 5Plussi saates võetakse vaatluse alla uskumused. Teemat lahatakse noore külalisega, kes jagab oma muljeid ka uskumustest poliitikas. Samuti saab mängu ja intervjuu kaudu õppida Piiblit paremi ni tundma. Saade on eetris 20. okt. Novembris võetakse fookusesse tänulikkus. Rõõm sameelne saatekülaline jagab oma ülikoolikogemusi ja seda, kuidas jääda ka raskustes tänulikuks. Avastame koos, miks saatejuht Mattias on tänulik, et tal põruta vas mängus kiiver peas oli. Saade on eetris 17.nov. 5Pluss on eetris nii TV7-s kui ka Plussi Facebooki lehel kord kuus neljapäeviti kell 20. Vaata juba eetris olnud saateid siit:
Paljud probleemid suhtlemisel tekivad ka sellest, et oleme liiga kiired rääkima.
Kas oled kunagi mõelnud, kellega Jeesuse 12 jüngrist Sa kõige rohkem sarnaned? Testis on toodud mõned jüngrid, kelle ise loomu kohta saame vihjeid Uuest Testamendist. Alusta ülevalt ja liigu vastavalt jah/ei vastustele allapoole, kuni saad teada, millise jüngriga Sa iseloomujooni jagad!
Kuulekas,sest
läks sinna, kuhu Püha Vaim juhtis. Ka veenev, nagu loeme tema kohtumisest Etioopia eunuhhiga. (Ap 8:26–39)
Mõtled ja muretsed selle üle, mida teised Sinust arvavad.
Sulle meeldib teistega vaielda. Sinu jaoks on oluline, et õigus jääks Sulle.
Ei
Sul on kerge mõista teiste inimeste emotsioone ja Sa oskad nendega toime tulla.
Jah Jah Jah
Oskad oma seisukohti väga veenvalt edasi anda.
Jah Jah Jah
Sulle ei meeldi muutused. Hindad rohkem rutiini, traditsioone ning tuttavaid kohti ja inimesi.
Sul on raske olla kannatlik ning ootamine on Sinu jaoks eriti vastumeelne.
Oled analüütiline ja mõtled asjad mitu korda läbi, enne kui hakkad tegutsema ja räägid oma plaanidest teistele.
Ei Jah
Sul on raske oma emotsioonidega toime tulla, vihastud ja ärritud kergesti.
Ei
Usaldad ratsionaalset mõistust rohkem kui oma sisetunnet.
Toomas.
Analüütiline tüüp, kelle jaoks pidi kõik olema mõistuspärane. Tal oli algul raske uskuda Jeesuse ülestõusmist, kui selles veendununa jäi ta kõigutamatuks. (Jh 20:24–29)
Johannes. Leebe ja usaldava loomuga. Teda peetakse Jeesuse üheks lähedasemaks jüngriks. Uskus ka siis, kui ei mõistnud lõpuni. (Jh 13:23–28)
Matteus. Täpne ja väga detailne kõiges, olgu maksukogumises (Mt 9:9–10) või evangeeliumi kirjutamises.
Jaakobus. Äkiline, aga ka julge. Üks Kõuepoegadest (Lk 9:51–56 ja Mk 3:17), kes pidas oluliseks õiglust. Püsis vapralt usus kindlana elu lõpuni. (Ap 12:2)
Peetrus. Spontaanne ja otsekohene. Kuigi andis lubaduse enne, kui oli kindel, kas suudab seda pidada (Mt 26:33–35), oskas ta oma vigu siiski tunnistada ja neist õppida.
Kooliaeg ongi käes, mis tähendab, et noored hakkavad õppima! Selle tuhinas on vaja midagi, mis annaks õppuritele koolitükkide tegemiseks uut hingamist ja energiat. Tutvustame Sulle kasulikke ja ägedaid äppe, mille abil iga koolijüts saab kodutöödele vahelduseks Piiblit uurida.
Kõige klassikalisem eestikeelne digitaalpiibel. Eesti Piibliseltsi välja antud rakenduses saad lugeda Uut ja Vana Testamenti ning samuti apokrüüfe. Äpp võimaldab otsida peatükke lühendite järgi ning lehitseda Piiblit nagu raamatut. Lisaks saab valida kolme rakendusesisese keele – inglise, soome või saksa keele vahel.
Kui Sulle meeldib lugeda Piiblit pisut uudsemal viisil, on see rakendus on just Sinule! Äpil on palju lisaväärtusi, näiteks lugemisjoon, mis aitab järge hoida, audiopiibel, et kuulata Jumala sõna, ning ajajoon, et saaks aru, mis ajastus sündmused toimuvad. Ei puudu ka viited, kuidas lugeda Piibel läbi ühe, kahe või nelja aastaga.
Selles äpis saad avastada üle 2000 Piibli versiooni rohkem kui 1300 keeles. Märkimisväärse lisana on rakenduses lugemisplaanid ja mõtisklused koos kirjakohtadega erinevatel teemadel, mis aitavad Piiblit sügavamalt tundma õppida.
Nii rakendus kui ka vastav veebileht pakuvad Jumala sõna põhjalikumaks uurimiseks tasuta ingliskeelset teatmekogu, kasutades kommentaare, entsüklopeediaid, kaarte/ pilte, ligipääsu heebrea- ja kreekakeelsetele algtekstidele ning palju muud.
Kristliku telekanali äpp on ideaalne võimalus vaadata TV7 saateid otse telefonist. Ligi pääseb ka saadete arhiivile, kui miski jäi otse nägemata (näiteks 5Pluss), ning rakenduse esilehel saab uudistada vaadatuimaid saateid.
Kristliku raadio rakendus on iga päev koos Sinuga, võimaldades kuulata saateid nii otseeetrist kui arhiivist. Äpist saab lugeda ka „Sõna tänaseks päevaks“, mis varustab Sind iga päev kirjakoha ja lühikese mõtisklusega.
Selles äpis saad lugeda erinevate kirikute päevasõnasid ja päeva kirjakohti. Sinu käsutuses on mitmete kirikute kalendrid, nende hulgas vennastekoguduse „Vaimulikud loosungid“. Kasuta seda rakendust koos Piibel.NET-iga – vajuta kirjakohale ja see avaneb mainitud piibliäpis!
Ütleksin, et kristlased on hullud Jeesuse ligiolu ja armastuse järe le. Oleme hullud selle ülevoola va õnne ja rahu järele, mida leia me ainult Jumala juurest. Mida rohkem me seda välja näitame ja sellest mittekristlastele räägime, seda hullumeelsemad võime neile tunduda.
Jah, aga samas ka ei. Kristlased võivad olla hullud selle järele, mida nad enim tahavad, aga samas ei saaks neid minu arvates lugeda „hullumaja hulludeks“.
Kristlane ei ole hull, sest ta usub Jumalat, kes on kõige Looja ja kelle käes on ülim tarkus. Ilmalik inimene võib pidada kristlast hulluks, sest ta ei suuda oma mõistuse abil Jumalat õigesti tunnetada, millest räägib Piibel 1Kr 14–16. Kristlastena peaksime neid hulluks pidajaidki õnnistama ning paluma, et Jumal valgustaks nende südameid ja nad muudaksid oma suhtumist.
Ei ole, kuna ükskõik, kas teise uskumus on päris või ei, tuleb seda austada.
Ei, ei ole. Hullud on need, kes vajavad ravi. Usk on igaühe vaba valik.
Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00
Plussmeedia ja Taevas TV7 koostöös valmiv noorte enda telesaatesari Eetris kord kuus neljapäeviti kell 20:00.
Pidevalt uuenev uudisblogi
Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.
Võta ühendust meie toimetusega või sotsiaalmeedias.
saad
Aastatellimus
eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle
Ajakirja saaja nimi: Aadress:
Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:
Tellin ajakirja kingituseks Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:
