Koolitus ja Tööturg mai 2023

Koolitus ja Tööturg

MIDA ON ÕPETANUD ESIMENE TUDENGIAASTA? TÖÖD OTSIDES TASUB OLLA PARASJAGU ENESEKRIITILINE. NOORE ÕPETAJA SEATUD SIHID. MINE KOOLI! Neljapäev, 18. mai 2023

„Talendid Tartusse!“

alustab taas

Tartu ülikoolis algab uuel õppeaastal taas programm „Talendid Tartusse!“, mis annab võimekatele Eesti noortele tavalisest mitmekesisemad õpivõimalused.

Programmi eesmärk on pakkuda atraktiivseid õpivõimalusi tulevastele tudengitele, kes on oma senisel haridusteel saavutanud suurepäraseid tulemusi. Bakalaureuseõppe esimesel kursusel on neil õpingute kõrvalt võimalik osaleda teadusvõi ettevõtlusprojektides, valikus on ka õpetamisoskuste omandamine ja oma valdkonnas teaduse huviringi loomine.

Kandideerida saavad tänavused sisseastujad, kes on gümnaasiumi ajal osalenud Eesti olümpiaadide lõppvoorudes või rahvusvahelistel olümpiaadidel. Programmiga saab liituda ka juhul, kui abituriendi eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemused on mõlemad vähemalt 90 punkti või Tartu ülikooli akadeemilise testi tulemus vähemalt 80 punkti.

Tartu ülikooli teaduskooli kodulehel (teaduskool.ut.ee) on võimalik tutvuda iga suuna projektidega, teha meelepärane valik ja kandideerida programmi. Kandideerimine kestab 24. juulini. Programmi pääsenud selguvad 17. augustil, seejärel kohtuvad nad oma juhendajatega. Õpingute ajal saab igal aastal valida uue suuna või jätkata juba valitud teed.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna esmakursuslased, kes on suurepäraselt esinenud üle-eestilistel aineolümpiaadidel või esindanud Eestit rahvusvaheliselt, saavad taotleda ka stipendiumi.

TARTU ÜLIKOOL

Uuring: tööstressi tase on tõusnud

CV-Online värske uuringu tulemused on murettekitavad: selgub, et 78% eestlastest on viimase kuue kuu jooksul kogenud tööstressi ning 72% on tööl läbi põlenud. 2021.aasta uuringu tulemustega võrreldes on tööstressi tase tõusnud 7%.

Uuringus selgus, et töötajad tunnevad, et inimesi kollektiivis väärtustatakse erinevalt ning ebaõiglaselt. 27% vastanuist ütles, et seda tuleb ette vahetevahel, 23% vastas, et tihti ning 11% kogeb seda igapäevaselt.

Tööst tulenev stress mõjutab negatiivselt töötajate suhteid sõprade ja perega. Kuigi üldiselt hindavad töötajad suhteid otseste ülemustega väga heaks (35%) ja heaks (35%), siis raskes olukorras on vaid 14% alati oma tööandjalt tuge saanud.

„Neile tulemustele toetudes võiks iga tööandja teha hetkeks pausi ja kraadida oma organisatsiooni sisekliimat - muresid ennetada on lihtsam kui hiljem tagajärgedega tegelda,“ rääkis turundusjuht Karla Oder.

IA MIHKELS

ESIMENE TUDENGIAASTA: osalt lihtsam, osalt keerulisem, aga

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Neid, kes sel sügisel tudengistaatusesse jõuavad, ootab kohanemine kõrgkooliga alles ees –ehk on selle juures pisut abi nende kogemustest, kes on just oma esimest ülikooliaastat lõpetamas. Küsitlesime kolme neist, aga mõistlik oleks, kui igaüks, kel eriala valitud, leiaks aegsasti enne kooliaasta algust mõne sama eriala tudengi või juba lõpetanu, kellelt uurida, mis siis täpselt ees ootab.

Esitasime kõigile kolmele kaks ühesugust küsimust:

1. Kui keeruline oli valida eriala ja kas usud, et tabasid esimese korraga kümnesse?

2. Kui sujuvalt või raskelt läks kohanemine iseseisva eluga?

KADRI-ANN VÄÄRSI, Tartu ülikool

1. Mina õpin semiootikat. See pole just eriala, millest kõigil on kohe selge pilt – ja ega mul endalgi õppima asudes eriti polnud, ehkki olin päris palju uurinud, mida see ikkagi endast kujutab. Üllatav oli minu jaoks aga ennekõike see, kuidas ma avastan õpingute käigus mitte ainult eriala, vaid ka iseennast, kuidas tuleb ilmsiks nii palju uusi külgi minus, mille olemasolust mul polnud seni aimugi.

Sellest, kui tohutult palju see eriala silmaringi avardab, sain päris kähku aru, kusjuures esialgu läksin semiootikasse plaaniga, et õpin aasta ja siis proovin sisse saada mõnele kunstide valdkonna erialale, kus eelmisel sügisel näiteks vastuvõttu polnud. Aga need kuud on olnud minu jaoks nii uskumatult väärtuslikud, et praegu ei taha ma küll kusagile minna, jätkan sügisel kindlasti. Tunnen, et sellel erialal on nii palju pakkuda, see annab mulle sisu, mille tulevikus saan soovi korral muude õpingutega vormistada.

Mulle tõsiselt väga-väga meeldib ülikoolis. Meeldib nii see, mida õpin, kui ka see, kui väga ma tahan seda teha. Näiteks paelus mind kultuuriteooriate teemavaldkond. Pikk loeng, kord nädalas neli tundi jutti – võiks arvata, et puhas piin ja vaev. Aga tegelikult ma nii väga iga kord ootasin seda, sest alati oli niinii huvitav. Ongi nii, et mida rohkem teada saan, seda enam mõistan, kui vähe ma tean – ja seda rohkem tahan. Üldse meeldib mulle ülikool väga palju rohkem kui gümnaasium. See on nii palju paindlikum ja samavõrd huvitavam, rääkimata sellest, et siin õpid peamiselt ikkagi seda, mis sulle päriselt huvi pakub. See on nii mõnus!

Arvan, et eelnädalal kuluks esmakursuslastele ära mõni asjalik koolitus, nii aja planeerimise kui ka aruka majandamise teemal, siis läheks kõik ehk lihtsamalt.“

Kaisa Kastemäe

2. Iseseisvasse ellu läksin mina väga suure elevusega. Üürisime sõbrannaga Tartus korteri ja ma augustis ikka väga kibelesin, et saaks juba sisse kolida. Elamiskuludega on nii, et panime vanematega kokku mu hädavajalike kulutuste eelarve ja leppisime kokku, et saan

Esialgu tundus tunniplaani kokku panemine ilmvõimatu ettevõtmine, aga läks lõpuks siiski päris hästi, sest tuutorid juhendasid meid ja sellest oli väga palju abi.“

Melany Virkala

nende käest kindla summa kuus - sellega pean toime tulema. Et ma olen pigem see, kes ajab kokkuhoiupoliitikat, siis olen hakkama saanud, näiteks teen ise süüa ja siis ikka mitmeks päevaks ette. Vahel vaatan, kuidas mõni tuttav ostab poes ühe päeva toidu enam-vähem sama ra-

ha eest, mis mul kulub nädalas, ja mõtlen: miks sa seda teed?

Vahepeal tekkis suisa hasart, et kas ja kuidas saaks veel ökonoomsemalt majandada, sest olin algusest peale arvestanud, et püüan sellest summast, mis mul kasutada on, säästa, et saaksin vahel näiteks reisida. Väga ebamugav oleks ju minna selleks veel raha juurde küsima. Senine kogemus näitab, et kui piisavalt hoolikalt planeerida, siis saab säästa küll! Ma olen lihtsalt algusest peale võtnud hoiaku, et ma ei jäta ennast hätta. Hiljuti läksin siiski ka tööle. See mitte liiga suure koormusega kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnaga seotud võimalus kukkus lihtsalt sülle: üks tuttav pakkus ja mõtlesin, et mu eriala arvestades on ilmselt väga hea saada õpingute ajal ka mingit töist kogemust, mis haakuks servapidi erialaga ja oleks vajaduse korral tulevikus ette näidata.

Võtan vabaainena ka turundussemiootikat ja see teoreetiline teadmine kulub loodetavasti ka töös ära. Igatahes ei tunne ma praegu tuleviku pärast stressi ega ärevust, sest kavatsen õpingute käigus kogu aeg arvestada sellega, et minna pärast lõpetamist tööturule ja kuulutada:

„Olen semiootik, andke tööd!“see pole ehk parim plaan.

KAISA KASTEMÄE, Tallinna Tehnikakõrgkool

1. Mul on hästi palju huvisid, aga need on täiesti seinast seina ja kindlalt ühe kasuks otsustada oli seetõttu päris raske. Üks asi, millest olen lapsest saati huvitunud, on rõivadisain. Sellest, et Tallinna Tehnikakõrgkoolis on moetööstuse õppekava, kuulsin kusagilt täiesti juhuslikult. Uurisin seda lähemalt, tundus väga huvitav – ja nii olengi nüüd rõivaste tehnilise disaini eriala tudeng. Pean siiski tunnistama, et kui õppekava lugedes tundus, et see eriala on täpselt mulle, kõik näis olevat just see, millega tahangi tegelda, siis tegelikkus minu esialgse kujutlusega ikka päris kokku ei lange. Esimese aastaga olen aru saanud, et tegelikult lööb mul rõivadisaini puhul rohkem silma särama just see kunstilise disaini pool, aga selle eriala rõhk on suuresti tehnilisel poolel. Seda, et see pool ei pruugi olla eriti minu teema, ei osanud ma õppekavaga tutvudes miskipärast ette näha – aga see on juba minu viga. Suurim erinevus ongi vist see, et ma olen loomult pi-

kindlasti rikastav

malt. Siiski olen otsustanud selle pärast mitte väga stressata, pigem elada nii-öelda päev korraga: kui täna on piima- ja saiaraha, siis on hästi, homme vaatame edasi.

Läksin paar nädalat tagasi ka tööle, sest loengud on põhiosas nüüd läbi, seda töölkäimine ei sega. Ülearu lihtne see muidugi pole: oled tööl, jõuad koju, tead, et peaksid õppima hakkama, ehkki oled surmväsinud. Aga küllap ajapikku selle kõigega harjub.

MELANY VIRKALA, Tartu ülikool

1. Mina tegin erialavaliku päris ammu – kust see tuli, ei oskagi täpselt öelda, aga igatahes teadsin juba põhikooli keskel, et tahan saada juristiks. Gümnaasiumis korraks tekkis siiski ka muid mõtteid, aga põgusalt, siis tuli jälle see varasem veendumus tagasi ja nii ma õigusteadust õppima hakkasin. Ma tean, kui palju on selle erialaga võimalusi, kui erinevates kohtades juriste vajatakse, ennekõike sellepärast vist meeldibki.

„Mulle tõsiselt väga-väga meeldib ülikoolis,“ ütleb semiootikatudeng KadriAnn Väärsi. „Meeldib nii see, mida õpin, kui ka see, kui väga ma tahan seda teha.“

gem raamatu taga õppija, aga rakenduskõrghariduse eriala eeldab rohkem praktilist tegutsemist. Sellele ma varem mõelda ei osanud – aga eks kogemus õpetabki.

Neile, kel tänavu erialavalik ees, oskan soovitada võtta aega ja rohkem asjasse süveneda, kasutada kõiki võimalusi valitud erialaga tutvumiseks: saab ju käia tudengivarjuks, soovitatakse rääkida selle eriala lõpetanute või seda parajasti õppijatega.

Neid võimalusi tasub tõesti kasutada, et asjast selge pilt ette saada.

Esimene tudengiaasta on mulle näidanud, et Tallinna Tehnikakõrgkool on tõepoolest hea kool ja rõivaste tehnilise disaini eriala väga huvitav, võin seda julgelt soovitada, aga kõige paremini sobib see neile, kes on rohkem sellised kohe-käed-külge lähenejad. Praktilise õppe suur osakaal annab kindlasti pärast lõpetamist tööjõuturul eeliseid – alati on ju suur pluss see, kui sul on mingid oskused, mida saad tööle asudes kohe rakendada. 2.

Esimene kõrgkooliaasta on mulle ka esimene omaette elamise kogemus. Olen pärit Lääne-Virumaalt, aga kohanesin Tallinna eluga väga kiires-

ti ja mulle väga meeldib, koduigatsust pole tekkinudki.

Alguses oli natuke keeruline sellega, kuidas kooli kõrvalt kõigi muude asjadega hakkama saada: kodu korras hoida, endale süüa teha, õppimiseks aega leida. Just aja planeerimisega olin alguses ikka päris hädas. Tallinnas võtab ainuüksi ühest kohast teise liikumine tohutult aega –Kadrinas ja Rakveres näiteks võid igale poole, kuhu minna vaja, viie või kümne minutiga jalutada, siin alguses kuidagi ei tajunud, kui palju tuleb minekutekstulekuteks aega varuda.

Ja muidugi on keeruline rahaga majandamine. Käisin suvel tööl ja püüdsin võimalikult palju kooliajaks säästa, aga kuidas seda arukalt jagada ... Võtsin talvel mingi summa ka õppelaenu ja avastasin, et kui suurem summa käes, siis kippus see ikka väga kiiresti kuluma. Saan nüüd väga hästi aru, mida mõeldakse, kui kurdetakse, et kuhu see raha küll kaob. Kui väga kindlalt kulutuste üle järge ei pea, siis libiseb see uskumatult kiiresti sõrmede vahelt.

Arvan, et eelnädalal kuluks esmakursuslastele ära mõni asjalik koolitus nii aja planeerimise kui ka aruka majandamise teemal, siis läheks kõik ehk lihtsa-

Sügisel oli kõige keerulisem ülikoolisüsteemiga harjuda –gümnaasiumiga võrreldes on see ju hoopis teistsugune. Näiteks see, et tunniplaan tuleb endal kokku panna: ise saad valida aineid ja ka õppejõude, mis iseenesest on tore, aga esimesel aastal selles mõttes keeruline, et sa ei tea ju veel kedagi ega midagi. Esialgu tundus ikka ilmvõimatu ettevõtmine, aga läks lõpuks päris hästi, sest tuutorid juhendasid meid ja sellest oli tohutult palju abi. Nad kannatlikult selgitasid kõike ja vastasid kõigile meie rumalatele küsimustele.

Sügisel tehtud ainete valikuga olen rahul, ära ei tahaks midagi jätta, aga kahju on näiteks sellest, et ma ei valinud üldse vabaaineid, sest ei saanudki siis päris täpselt aru, kuidas see süsteem käib.

Teine suur erinevus gümnaasiumiga võrreldes on see, et iseseisva töö osakaal on palju suurem. Gümnaasiumis öeldakse sulle kogu aeg täpselt ette, mida ja millal sa pead tegema – ja see, et ülikoolis see nii ei käi, vajab alguses ikka veidi harjumist. Aga üldiselt läheb see kähku, usun, et kusagil oktoobrikuus olin juba päris hästi kohanenud. 2. Iseseisva elu alustamine ei olnud mulle probleem, sest olen alati olnud see, kellele meeldib omaette askeldada. Seepärast ei olnud ka kodust äratulek raske. Olen selle omapäi majandamisega väga rahul ja saan vanematega kokku lepitud tingimustes ilusasti hakkama ka, mingeid erilisi probleeme pole tekkinud.

Praegu pole ma kooli kõrvalt tööl käinud ega seda veel ka otsinud, aga lähiajal tahaksin küll midagi leida – ja kindlasti mõnevõrra erialaga haakuvat tööd, et tulevikus oleks vajaduse korral mingi kogemus juba ette näidata.

Aldo Luud

Tu l e

LAPSEHOIDJA JA LASTEAIAÕPETAJA ASSISTENDI KOOLITUS

296 TUNDI | 02.08.23–08.11.23 ja 07.11.23–17.04.24

TUGIISIKU KOOLITUS

262 TUNDI | 15.08.23–24.10.23 ja 14.11.23–14.03.24

HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS

212 TUNDI | 19.09.23–15.02.24

TEGEVUSJUHENDAJA JA TÖÖTAMISE TOETAMISE KOOLITUS

338 TUNDI | 25.10.23–20.03.24

Kursused sisaldavad 80-tunnist juhendatud praktikat ja 16-tunnist esmaabikoolitust.

Sivone (21, Rakvere)

Lapsehoidja koolitusel osalenud Sivone arvates on veebikoolitusel oluline kohusetunne ja isiklik valmisolek uut õppida. „Õppisin, lisaks valdkondlikele teadmistele, paremini tundma iseend ja teisi. Pean oluliseks toredaid ja toetavaid koolitajaid ning kaasõppijaid,“ lisab Sivone. Ta kasutab oma värskeid teadmisi huviringi juhendajana, andes kaheksal korral nädalas eri lasteaedades inglis keele algõpetust. Lisaks innustas koolitusel osalemine teda tegema riigieksameid ning kandideerima sügisest ülikooli.

Liisa (23, Märjamaa vald)

Liisa on uudishimulik õppija, kelle suunas hooldustöötaja koolitusel teema tööandja. „Hooldaja ametis mõistsin, et see töö on oluline ja meeldib mulle. Koolitusel tekkisid valdkondlike kogemuste ja uute teadmiste vahel seosed. Oli hea võimalus küsida täpsustavaid küsimusi, kuulda kaasõppijate kogemuslugusid ning tunda koolitajate tuge,“ räägib Liisa. Juba sel kevadel taotleb Liisa hooldustöötaja kutsetunnistust ning soovib omandada sotsiaalvaldkonna kõrgharidust.

Nele (20, Saue)

Nele valis endale gümnaasiumiõpingute järgselt teadlikult vaheaasta, jõudmaks selgusele, kus ja kuidas ta õpiteekonda jätkata soovib. Töötukassa kaudu lapsehoidja koolitusel osalenud Nele toob esile sealse karjäärinõustaja oskuslikke küsimusi ja suunamist.

„Koolitusele alguses üllatusin, kui kiirelt tekkis meil grupiliikmetega omavahel side. Olime juba esimesest tunnist kaasatud, tundsin end koolituse hoituna, tähtsana. Olen koolituse järgselt avatum ja julgen enam küsida küsimusi ja väljendada oma mõtteid, “ jagab Nele enda kogetut. Oma eduelamusena toob Nele välja praktika kogemuse, kus tal laste hommikuringi läbi viies tulid kasuks eelnevad teadmised joogast. Tänaseks on ta praktikakohast saanud tööpakkumise.

Tööd otsides tasub

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Töökohta otsima asudes ei pruugi lugematu hulga sooviavalduste saatmine olla kõige parem lahendus. Kõigepealt tasub rahulikult läbi mõelda, missuguseid kanaleid on üldse võimalik selleks kasutada, soovitab koolitaja Irene Annus tööotsijaile nõuandeid jagades.

„Minu tutvusringkonnas on inimesi, kes enda sõnul ei ole mitte kunagi elus pidanud läbi kandideerimiste tööd otsima –töö on alati leidnud hoopis neid, seda just tänu endistele kolleegidele-juhtidele või sõpradele, kes on neid kutsunud või soovitanud ühte või teise kohta tööle,“ räägib Irene Annus. „Hea soovitus elab oma elu ja väikeses Eestis kõnnib mõnegi oma ala professionaali nimi temast eespool. Kõigil sedasorti õnne aga ei ole ja siis tuleb töötada nende võimalustega, mis on, et luua enesele ise võimalusi.“

Ära kandideeri valimatult kõikjale

Kui silma on hakanud mõned asutused/ettevõtted, kus meelsasti töötaksid, vaata nende kodulehti – kas ja missugused konkursid on seal parajasti käimas, juhendab Annus. Kui sobivat

pakkumist parajasti pole, saada sellegipoolest personaliosakonnale enda CV ja motivatsioonikiri koos selgi tusega, millega just see ettevõte silma on jäänud ja miks sooviksid seal töötada, ja palvega, et sinuga võetaks ühendust, kui asutakse otsima just sinu teadmis te/oskustega inimest.

Kui juhtub, et samas ettevõttes on ametis mõni sõber või lähedane, kellega ollakse seal väga rahul, küsi, kas tohid ta seda töökohta soovitajana kirja panna. Paljud ettevõtted hindavad väga niisuguseid asutusesiseseid soovitusi – on ju põhjust arvata, et tubli töötaja soovitab vabale kohale teist samasugust inimest.

Kandideerimine tuleks põhjalikult läbi mõelda, ükski värbaja ega värbav juht ei soovi kulutada aega nn sarikandideerijate peale.

„Sarikandideerija on inimene, kes on korduvalt kandideerinud ametikohtadele, millel töötamiseks puudub tal vajalik väljaõpe, töökogemus, oskused, isikuomadused või lausa need kõik kokku. Ta on saanud korduvalt äraütlevaid vastuseid, kuid jätkab sellegipoolest,“ selgitab An-

nus. „Selline tegevus soovitud tulemust kindlasti ei too. Soovitan läbi mõelda, mis on sinu tegelikud tugevused ning kus võiksid need eelise anda.“

Kui oled ühes kindlas valdkonnas korduvalt äraütlemisi saanud, tasub võrrelda töökuulutuste nõudeid ja enda pädevust – kas need klapivad? Ehk on edu saavutamiseks tarvis midagi juurde õppida, omandada teatud kogemused ja vajalikud oskused?

Analüüsi iseennast

„Läbimõeldud kandideerimine tähendab töökuulutustesse süvenemist ja eneseanalüüsi. Kas see on see, mida otsin? Kas kuulutuses välja toodud ootused ja töökohustused on midagi niisugust, mis vastavad minu kogemustele, pädevusele, omandatud haridusele ja/või täiendusõppele,“ juhendab Annus. „Kui vastad enamikule ootustest, siis kandideeri! Kui aga tulemust pikemat aega pole, tasub – kas või asjatundja abi kasutades – analüüsida, mis selles protsessis muutmist vajab. Sama taktikaga jätkates pole ilmselt paremaid tulemusi loota.“

Virtuaaltuur – kiire põige ülikooliellu

Tartu ülikooli uuendatud virtuaaltuur annab kõigile huvilistele võimaluse tutvuda ülikooli õppe- ja teaduskeskkonnaga 360kraadiste fotode kaudu, mis loovad realistliku pildi ülikooli igapäevaelust ja pakuvad võimalust sellest osa saada.

Tartu ülikooli eelmise virtuaaltuuri tehniline lahendus valmis 2015. aastal ja oli Euroopas ainulaadne. Kiiresti arenev ülikool ja ühiskond eeldavad aga materjalide pidevat nüüdisajastamist. Uus virtuaaltuur (virtualtour.ut.ee) on nagu ülikooli visiitkaart, mis kajastab selle uuenduslikkust, maailmatasemel õpikeskkonda ja teaduspotentsiaali ning tutvustab eri valdkondi, instituute ja teisi ülikooliga seotud üksusi, näiteks ühiselamuid, muuseume ja raamatukogu.

Keeruline ettevõtmine

Nii arvutist kui ka nutiseadmest vaadatav eesti- ja ingliskeelne tuur on põnev nii tulevastele üliõpilastele, ülikooli külalistele kui ka teistele huvilistele. Seda saab kasutada enda valdkonna, instituudi, üksuse, õpikeskkonna või muu tegevuse tutvustamiseks või sellega tutvumiseks juba enne, kui ülikooli saabutakse.

Virtuaaltuuri projektijuhi PilleRiin Makilla sõnul oli keeruline kogu rahvusvahelise rahvusülikooli omapära ja mastaapsust ühte tuuri koondada.

„Tartu ülikooli hooned ei asu kompaktselt ühes kohas, vaid paiknevad Tartus eri linnaosades ning lisaks Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis. Samuti oli raske otsustada, kuidas kogu infot kuvada – kas instituudi- või majapõhiselt. Mitmes õppehoones tegutseb üle ühe instituudi või üksuse, samuti on mitmel instituudil mitu õppe- ja teadushoonet. Viimaks oli oluline silmas pidada, millist infot vajavad tulevased üliõpilased ja saabuvad külalised kõige rohkem. Valminud virtuaaltuur on teadaolevalt Euroopa suurim, hõlmates 40 õppehoonet ja üle 160 asukoha viies linnas,“ rääkis PilleRiin Makilla.

Virtuaaltuuri kõik 164 fotot on 360kraadised ning need on pildistatud õppe- ja teadustöö tegemise ajal, et näidata paremini üli-

kooli igapäevaelu. Lisaväärtust pakuvad kõikide asukohtade kirjeldused ja viited ülikooli veebilehtedele, kust saab konkreetse üksuse kohta rohkem lugeda. Kasutamiseks mugav

Uue tuuri suurim väärtus on selle kasutusmugavus. Menüü võimaldab liikuda kiiresti eri linnade ja kohtade vahel. Tuuri kaardiliidese abil saab näha ka hoonete asukohti ja vahemaid. Eriti tähelepanelik virtuaaltuuril käija leiab ka ülikooli maskoti Tiksu teadmisi omandamas.

Virtuaaltuuri arendaja on Procontent OÜ, kes on loonud virtuaaltuuri teiste hulgas Aalto ülikoolile ja mitmele teisele Eesti kõrgkoolile. Aalto ülikooli virtuaaltuur pälvis ka mitu auhinda. TARTU ÜLIKOOL

s ot s i a a l v a ld kon n a ve e b i k o o l i t u s t e le

Koolitaja OÜ on Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Maria Kilk

tasub olla parasjagu enesekriitiline

Mida on mõtet CVsse kirja panna?

Kuidas saab tööturul silma jääda vastne koolilõpetaja, kellel justkui polegi midagi CVsse kirjutada?

Ka vabatahtlik töö on töö! Kui oled loomult aktiivne ja hakkaja, oled küllap juba kooliajal korraldanud kooliüritusi või abistanud mõnda organisatsiooni/ ühingut. Pea meeles: ka vabatahtlik tegevus on töö, mis on midagi õpetanud, näiteks paremini suhtlema ja aega planeerima, eestvedaja rolli haarama ja meeskonda juhtima vmt. Tööandjale näitab üht-teist sinu kohta juba tõsiasi, et üldse oled midagi teinud lihtsalt heast tahtest, midagi vastu nõudmata. Sõltuvalt töökohast, kuhu kandideerid, mõtle läbi, mis oma vabatahtlikust tegevusest tasub CVsse kirja panna.

Muuda huvialad trumbiks! Oled lõpetanud muusikakooli? Tööandjale võib see näidata, et oled järjekindel ja pühendunud. Tõid kooliajal võite paljudelt matemaatikaolümpiaadidelt? Seega on sul ilmselt hästi arenenud analüütiline mõtlemine ja hea mälu. Kui töökogemuse asjus veel suurt midagi kirja panna pole, siis tasub välja tuua tegevused ja saavutused, mis näitavad, mida oled õppinud, kuidas on see sind isiksusena kujundanud. Nutikale tööandjale räägivad need sinu kohta üsna palju. Põguski töösuhe õpetab. Paljud õppurid otsivad endale vähemalt suvisteks koolivaheaegadeks mõne lühiajalise töö. Püsitööle kandideerides ei peaks seda unustama, kuid kindlasti ei maksa neid ameteid nimetada rohkemaks kui need olid. Mõistlik oleks keskenduda tehtu käigus omandatud kogemuste ja oskuste kirjeldamisele. Täpsus? Ajaplaneerimine? Iseseisvus? Kohusetunne? Midagi on tõenäoliselt õpetanud iga töösuhe, esimest korda püsikohale kandideerides tasub senistest kogemustest välja noppida ja kirja panna ennekõike see, mis taotletavas ametis võib kasuks tulla. CV.ee, Irene Annus

Aleksandr Davydov / Alamy / Vida Press

Tudengist keemiaõpetaja loodab äratada noortes huvi reaalainete vastu

Tartu ülikooli loodus- ja reaalainete õpetaja eriala üliõpilane Kairi Parson usub, et väikeste edusammudega on võimalik õpilastes tekitada huvi kõikide loodusainete vastu, sest üht ei ole ilma teiseta. „Me kõik oleme loomult väikesed teadlased, kes tahavad mõista maailma,“ leiab ta – ja just seda loomulikku huvi soovib Kairi oma õpilastes Põlva gümnaasiumi keemiaõpetajana üles leida.

Pärast keskkooli lõppu polnud Kairi veel sugugi kindel, et temast peaks saama just õpetaja. „Olen end alati suuremat sorti maailmaparandajaks pidanud ja leidsin, et noored on just need, kes vajavad kõige enam abi, tuge ja inspiratsiooni. Kuna ma puutusin teismeeas kokku väga heade noorsootöö tegijatega, siis mõistsin, kui palju abi ma ise täiskasvanutelt sain ja tahtsin ise samasugust panust maailmale vastu anda,“ selgitab Kairi, miks ta tahtis tulevikus just noortega töötada.

Ülikooli astudes mõtles ta esmalt, et temast võiks saada bioloogiaõpetaja, kuid aeg tegi valikutes omad korrektuurid. „Õnneks on ülikooli süsteem selline, et sa ei pea päris täpse plaaniga sinna minema ja saad esimesel aastal veel mõelda. Otsisin seda õppeainet, millele on kõige suurem vajadus. Siis lihtsalt tundus, et kõige enam otsitakse keemia- ja füüsikaõpeta-

jaid,“ räägib Kairi. „Keemia on bioloogiale ka väga lähedal, seega see jäi minu esimeseks valikuks, kõrvale võtan ka füüsika õpetamisega seotud aineid. Mulle meeldib käia ringi ja endamisi mõelda, miks miski on nii ja kuidas on võimalik see. Keemia ja füüsika koos aitavad väga paljudele küsimustele vastuseid anda.“

Tagasi oma kooli –seekord õpetajana

Kairi käis Põlva gümnaasiumis ning pärast lõpetamist säilisid õpetajatega head suhted. „Nad elasid kaasa mu ülikooliõpingutele ning õige pea oodati mind juba tööle. Esmalt taheti mind füüsikaõpetajaks, kuid selleks polnud ma veel valmis, seejärel pakuti välja keemiaõpetaja töö, mis ei tundunud enam nii hirmsana – oli ju ülikoolis juba õpitud ka seda,“ meenutab

Kairi, kuidas ta jõudis tagasi oma kooli, seekord juba ise noori õpetama.

Ülikoolis oli Kairi õpinguid targalt planeerinud. Tunniplaani koostamise vabadus on tudengitel suur ja see võimaldas kahel esimesel aastal võtta ette palju aineid. „Mul tiksus kuklas

mõte kolmandal õppeaastal tööpõllule asuda. Tegelikkuses alustasin aga juba teisel kursusel eratundide andmisega, sest koroona ajal oli selleks suur vajadus. Ka sain õpetajatöös käe valgeks asendusõpetajate programmi abil, tänu millele leidsin endale ka toreda praktikakoha. Praktikakogemus on minu silmis väga oluline mõistmaks, et olen õigel teel.“

Õpilased annavad inspiratsiooni

Ei ole palju töökohti, mida saab kirjeldada lõbusana, kuid just see sõna tuleb Kairile oma tööst rääkides esimesena pähe. „Õppeaine on justkui vahend või põhjus suhtlemiseks, aga selle läbi saad sa kuulata noorte mõtteid ja muresid ning neid analüüsida. Samuti on mul õpetajana võimalik igaveseks nooreks jääda,“ usub Kairi ja lisab, et see töö annab väga palju. „Näiteks kõige helgemad hetked on need töövõidud, kui näed mõnes õpilases suurt arengut või saate koos mõnest raskest olukorrast jagu. Nende heade emotsioonide pärast teed seda. Ja noored on lihtsalt nii ägedad! Ma saan neilt hästi palju vastu ja see on kõige olulisem – nende tunnustus an-

nab kinnitust, et teen õiget asja,“ kiidab Kairi oma õpilasi.

Kõige keerulisemaks peab noor õpetaja oma töös aga leppimist mõttega, et kõike ei jõua ja kõike ei saa parandada. „Vahel läheb see meelest ja teed asju enda arvelt. Esimesel aastal tahad ikka kõike perfektselt teha, kuid see tuleb ära unustada,“ on ta aru saanud. „Tahame ju ise ka õpilastele sisendada, et vigu tulebki teha, sest neist õpib kõige paremini. Jällegi on tore mõelda, et järgmisel aastal on palju mõtteid, kuidas paremini teha.“

Väljakutseid pakuvad ka olukorrad, milleks ülikool ei suuda üliõpilasi ette valmistada. „Näiteks kuidas öelda ei, kuidas suhelda lapsevanematega, kuidas päriselt ennast esikohale seada – need on vaid mõned näited.

Aga ega kõigeks olegi võimalik valmistuda, osa asju tulebki õppida läbi praktika,“ räägib Kairi.

Reaalaineid ei tasu karta

Kuigi reaalaineid peetakse pigem keerulisteks õppeaineteks, keemiat sealhulgas, on Kairi veendunud, et huvi ja õppimisrõõmu on võimalik äratada igas õpilases. „Motivatsioon õppida tekib enamasti siis, kui mõni positiivne kogemus on juba tekki-

nud. Näiteks kui mõnest teemast on väga hästi aru saadud ja tekib enesekindlus, et mõista uusi kontseptsioone,“ usub Kairi. Tema sõnul tekib huvi ja eduelamus ka siis, kui esiotsa segase teooria ja mõne praktilise töö järel arutades mõistetakse seoseid päriseluga. „Need seosed ei tule kohe, aga pikapeale tekib süsteemne arusaamine maailmast. Sellised avastused pakuvad rõõmu,“ on Kairi veendunud ja lisab, et kui tapetud õppimisrõõm väikeste edusammudega taas üles ehitada, siis tekib huvi kõikide loodusainete vastu, sest üht ei ole ilma teiseta. Kõigile teistele, kellele õpetamine võiks meeldida, aga kahtluse all on pädevus oma aine teadmistes, soovitab Kairi siiski minna õpetajaks õppima. „Ülikoolis on aega õppida, aga mul on olnud mitmeid tunde, kus õpin teema selgeks alles siis, kui seda tundi andma hakkan,“ tunnistab ta. „Piinlik küll, õnneks õpilased pole kunagi sellest aru saanud. Endalegi on vahel naljakas tunnistada, et on asju, mis jõuavad päriselt kohale keset tunniandmist.“

Õpetajatöö puhul kiidab Kairi ka töötingimusi ja võimalust valida, mida, keda, kui palju, millal ja kus õpetada. „Alati saab ka ümber otsustada või teha nii, et endal oleks põnev. Mulle meeldib elada teadmisega, et ükskõik mis ka ei juhtuks, mul on töö olemas. Ja eriti annab tööle väärtust see, kui leiad just selle päris enda kooli – sellise, kus on ägedad kolleegid ja toetav juhtkond. Lisaks on minul veel tohutult vedanud ilusa koolimajaga,“ loetleb Kairi oma töö plusse. Noortele, kes veel kahtlevad oma erialavalikus ja tulevastes õpingutes, soovitab noor õpetaja minna töövarjuks kas mõnele õpetajale kooli või õpetajaeriala tudengile ülikooli. „Soovitan uurida koole, mis tunduvad ägedad, ja panna nendesse kiri teele. Olen kindel, et ära ei öelda. Selline võimalus – näha asju õpetaja seisukohalt – aitab noorel aru saada, kas see elukutse on talle. Samuti ütlevad tudengid otse, kuidas siis ülikoolis ikkagi õppida on. Kõrgkoolid leiavad kooliõpilastele hea meelega tudengi, kes on valmis temaga päeva veetma,“ julgustab Kairi.

HARIDUS - JA

NOORTEAMET

Kuidas õpetajaid tõhusamalt aidata

Hiljutisel Eesti Haridustöötajate Liidu aastakonverentsil oli teemaks õpetaja toetamine ja mentorlus.

Eestis on suur õpetajate puudus, 50% tööle asunud õpetajaist lahkub koolist nelja esimese aastaga, seetõttu on oluline õpetajatele hea töökeskkonna loomine. Konverentsil räägiti, kuidas säilitada enda vaimset heaolu, olla õnnelik ja leida tasakaalu muutuvas õpikeskkonnas, mida saavad õpetajad ise teha üksteist toetava koostöökeskkonna loomiseks ja

keerukate õpisituatsioonide lahendamiseks, leides samal ajal aega ka enda jaoks. Arutleti ka, mida saab olukorra parandamiseks veel ära teha riik ja mis võimalused on koolijuhil.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas oma virtuaalses sõnavõtus järelkasvu ja töötasu olulisust.

Tööõnnest, selle hoidmisest ja puudumise äratundmisest rääkis tervisekassa juht Rain Laane. Kahe kogenud õpetaja-mentori eestvõttel – Marit Tarkin Kuressaare

Nooruse Koolist ja Vilve Pohla Tartu Rakenduslikust Kolledžist –arutleti, kuidas saab mentor õpetajat töökohal aidata. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis rääkis koostöö ja mentorluse olulisusest, Viimsi gümnaasiumi juht ja mentor Karmen Paul koolijuhi rollist kollegiaalse koostöö ja mentorluse toetamisel. Päeva võttis kokku vestlusring „Kuidas hoida õpetajat koolis?“.

IA MIHKELS

Kristina Masen

Kui muusika ja teater on Sinu teemad, siis EMTA on Sinu ülikool!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on rohkem kui sajandi pikkuse ajalooga muusika- ja teatriharidust pakkuv ülikool, mille missioon on hoida, arendada ja tutvustada eesti kultuuri kõrgtasemel muusika- ja teatriõppe ning teadustöö ja loometegevuse kaudu. Akadeemias jagavad oma teadmisi valdkonna tippspetsialistid – mõjukad loovisikud ja teadlased. Tihe kontakt õppejõududega pakub intensiivset, kuid samas personaalset ja koostööle orienteeritud õppimiskogemust.

EMTA pakub laia valikut muusika- ja teatrialaseid erialasid bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Järgnevalt tutvustame valikut erialadest, mis ei nõua pikaajalist muusikalist ettevalmistust.

MUUSIKAUURINGUD JA -KORRALDUS

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute ja -korralduse õppekava pakub väga mitmekülgset kokkupuudet muusika ja muusikutega. Muusikauuringud ei tähenda täna eelkõige muusikateoste uurimist, samuti mitte tingimata keskendumist klassikalisele muusikale, vaid me käsitleme muusikaelu võimalikult laialt ning püüame avada erineva muusika tähendusi ühiskonnas ja inimese elus. Muusika loob ühistunnet ja kujundab identiteeti. Seega saame muusika pinnal kirjeldada näiteks rahvuskultuuri, aga samuti mõnd ühiskonnakihti, noorterühma või subkultuuri. Muutuvate identiteetide ja tähenduste pinnalt uurime aga ka oma kultuurilugu.

Muusikauuringute suunal võib edaspidi spetsialiseeruda kitsamatele teemadele muusika ajaloo, muusikateooria, -psühholoogia või -sotsioloogia alal. Kõik need valdkonnad on EMTA-s esindatud rahvusvahelisel tasemel tippteadlastega, kes pakuvad algajale uurijale individuaalset juhendamist ning põnevat koostööd erinevates teadusprojektides. Esmaklassiliste töötingimuste hulgas tõuseb erilisena esile meie maailmatasemel muusikaraamatukogu ning ligipääs rahvusvahelistele andmebaasidele ja muusikakogudele.

Samuti on bakalaureuse õppekaval võimalik nii teoorias kui ka praktikas süveneda muusikakorralduse laia valdkonda. EMTA väga aktiivselt muusikaüritusi korraldav kontserdi- ja etenduskeskus on siin harukordseks praktikabaasiks, edasise tegevuse jaoks on aga päris hindamatuks hariduse omandamine kõrvuti oma põlvkonna väljapaistvaimate muusikutega, kellega tööelu hiljem nii või teisiti kokku viib.

MUUSIKAPEDAGOOGIKA

Muusikapedagoogika õppekava on mõeldud muusikamaailma väärtustavatele noortele, kellel on juba eelnev muusikaline kogemus (laste)muusikakooli või tugeva koori- või rütmimuusika kaudu. Pakume kahte õppesuunda – koorimuusika ja rütmimuusika.

Mõlemad suunad hõlmavad laia spektrit muusikalisi teemasid alates klassikast kuni džässini ja

vanamuusikast popmuusikani. Klassikalise muusika kõrval saab teadmisi džässmuusika ajaloost ning klassikalise solfedžo ja harmooniaga käsikäes õpitakse ka pop-jazz teooriat. Ainulaadseks teeb meie õppekava selle lai haardeulatus – esindatud on kõik erinevad ajastud, stiilid, žanrid ja instrumendid.

Tavapäraste rühmaainete kõrval sisaldab õppekava mitmeid individuaalseid aineid, mis on suunatud õpilase isiklikele muusikalistele oskustele ja võimetele: hääleseade, klaverimäng, dirigeerimine, rütmimuusika ja valikinstrumentide õpe. Meeskonnatöö oskusi arendatakse vokaal- ja rütmimuusika ansamblite ning koori ja improkoor kaudu.

Muusikapedagoogika õppekava pakub mitmekülgset ja rikkalikku kogemust, mis ühendab tavapärase õppimise intensiivse musitseerimisega. EMTA-s omandatud muusikapedagoogika eriala loob väga head võimalused just neile, kel on soov mõjutada tulevast ühiskonda muusikaõpetuse kaudu.

Magistriõppe tasemel saab õppida Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaõpetaja õppekaval. Ühisõppekava ühendab mõlema ülikooli tugevused ning võimaldab tööle siirduda väga heade muusikaliste ning muusikaja ülddidaktiliste oskustega noorel õpetajal. Ühisõppekava lõpetajad on oodatud tööle nii lasteaia kui ka üldhariduskooli muusikaõpetajaks.

AUDIOVISUAALNE LOOMING

Audiovisuaalne looming on heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava kõige uuem suund, mida tänaseks on EMTA-s õpetatud üle 10 aasta. Õpe on väga tihedalt seotud elektroakustilise loominguga, kuid lisaks helile pakub see võimalust tegeleda erinevate visuaalkunsti väljendusvahenditega ning luua heli-visuaali sümbioosil põhinevaid terviklahendusi.

Audiovisuaalse loomingu õppekava eesmärkideks on luua helitasandile visuaali kaudu laiendus ning mõtestada muusikat võimalikult laias kunstija kultuurikontekstis. Samuti pakkuda tudengitele nii teoreetilisi kui ka praktilisi erialapõhiseid teadmisi, tagasisidet ja tuge ning mis kõige olulisem, motiveerida ja tagada individuaalset arengut toetav loominguliselt vaba õpikeskkond.

Õppeperioodi jooksul on tudengitel võimalus katsetada heli ja visuaali koostoimet, kasutades erinevaid meediume ning eksponeerides oma töid erinevates keskkondades. Lisaks on üliõpilastel võimalik igal aastal osaleda mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides.

Üks märgiline sündmus, mis annab noortele autoritele võimaluse tutvustada oma loomingut laiemale publikule ning luua sidemeid valdkonna professionaalidega, on EMTA poolt korraldatav COMMUTE festival. Lisaks sellele osalevad audiovisuaalse loomingu eriala tudengid aktiivselt veel mitmetel rahvusvahelistel festivalidel nagu Afekt Tallinnas, Videoformes Prantsusmaal Clermont-Ferrandis, Segnali festival Itaalias Perugias ning inSonic Saksamaal Karlsruhes, mis annab üliõpilastele hindamatu kogemuse ja võimaluse areneda oma valdkonnas.

Kuna audiovisuaalse loomingu erialased baasoskused hõlmavad nii heli- kui ka videotehnoloogia tundmist, siis leiavad eriala lõpetanud tudengid rakendust mitmetes loomevaldkondades, alustades kontsertide videokujunduse loomisest ja lõpetades filmide helidisainiga.

KÕRGETASEMELINE HARIDUS LOOMINGULISES KESKKONNAS!