Koolitus ja Tööturg märts 2023

Koolitus ja Tööturg

Suvine vastuvõtt alates 19.06.2023

Põhikooli

Roboti operaator

Mehhatroonik

Sõiduautotehnik

Arvjuhtimisega (CNC)

metallilõikepinkide operaator

Klienditeenindaja kaubanduses

Sisekujundaja assistent tekstiilialal

Kergete rõivaste rätsep

Juuksur

Noorem tarkvaraarendaja

Tööstusinformaatik

Logistika IT-süsteemide

nooremspetsialist

Veokorraldaja - logistik

Keskkooli baasil

Automaaler

Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe)

Sõiduautotehnik

Mehhatroonik

Robotitehnik (jätkuõpe)

Külmamehhaanik

Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe)

CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator

* * ** * *

CNC freespingi operaator

CNC treipingi operaator

Noorem tarkvaraarendaja

Logistik (jätkuõpe)

Veokorraldaja - logistik

Juuksur

Kergete rõivaste rätsep (päeva- ja õhtuõpe)

Meesterätsep (jätkuõpe)

Pidulike kleitide rätsep-stilist (õhtuõpe)

Müügiesindaja

Müügikorraldaja

E-kaubanduse spetsialist

*kaugõpe **õhtune õpe

AVATUD USTE PÄEV 19. aprill 2023

Töötukassa toetustehüvitiste summad suurenesid

TÖÖTUTOETUSE uus päevamäär on 10,55 eurot. 31-kordne töötutoetuse päevamäär on 327,05 eurot. Kõigil töötukassa klientidel, kellele on töötutoetus juba määratud, muutus toetuse päevamäär 1. jaanuarist automaatselt, inimene ise ei pea senisest suurema toetuse saamiseks avaldust esitama.

TÖÖAMPSUGA teenitav summa võib samuti sellest aastast olla suurem. Töötuna registreeritud inimestel on õigus töö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Alates selle aasta algusest võib tööampsudega ühes kuus teenida kuni 290 eurot.

TASEMEÕPPETOETUS on samuti muutunud: nüüd saavad nii töötavad inimesed kui ka tööd otsivad inimesed tööturul vajalikel erialadel õppimise eest tasemeõppetoetust 327,05 eurot kuus.

TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE

sellest aastast kehtima hakanud uus maksimummäär on esimesel sajal päeval 78,55 eurot kalendripäevas ehk 2435,05 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 52,37 eurot kalendripäevas ehk 1623,47 eurot 31 kalendripäeva eest.

Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 10,90 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 337,90 eurot.

Kõikide siin toodud summade puhul on tegemist brutosummadega.

EESTI TÖÖTUKASSA

ERIALAVALIK: kuula soovitusi, küsi nõu – aga otsusta ise!

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Kevad on käes ja paljud õppurid seisavad küsimuse ees, kus oma haridusteed sügisel jätkata. Nende kõrval, kel valik tehtud, on kindlasti ka neid, kel pole veel õrna aimugi, kuhu edasi. Milliste erialavalikuga seotud küsimustega kõige sagedamini tuge ja abi vajatakse, küsisime Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) karjäärinõustajalt Helen Johansonilt.

„Praegu pöörduvad minu poole ennekõike just põhikooli lõpetajad kes juba teavad, et soovivad tulla kutsekooli, või kaaluvad seda, aga pole veel erialavalikus kindlad.“

VOCO karjäärinõustaja jutule jõuavad aga ka täiskasvanud, kel soov eriala vahetada või oma teadmisi-oskusi täiendada. „Täiskasvanud õppija on veidi teadlikum: enamasti on tal valdkond juba välja valitud, täpsustamist võib aga vajada täpne eriala ja õppevorm – meil saab peale päevase õppe õppida ka sessioonja töökohapõhises õppes või omandada mikrokvalifikatsiooni,“ selgitab Helen. „Sageli on nad käinud juba nõustamisel töötukassas ja teinud ise hulga eeltööd, nii et nende puhul võib öelda, et ennekõike otsitakse kinnitust juba olemasolevatele mõtetele. Noored on rohkem segaduses. Paljudel neist pole mingit töökogemust, praktiliste tegevustega on üldse vähe kokkupuudet – siis ongi keeruline omapäi eriala valida.“

Edu eelduseks on huvi

Mis aga aitab edasiõppimisvõimalusi otsival noorel kõige paremini oma plaanides-soovides selgusele jõuda? „Minu meelest on kõige olulisem eneseanalüüs,“ ütleb karjäärinõustaja.

„Noor inimene peaks hoolega läbi mõtlema, mis talle päriselt meeldib ja teda kõnetab. Selles on lihtsam selgusele jõuda, kui analüüsida põhjalikult oma eda-

Kutsevalikuõpe abiks

Kui oled seni hobikorras meelsasti küpsetanud, tasuks enne kondiitriameti kasuks otsustamist siiski järele mõelda, kas ikka tahaksid seda iga päev teha.

Kindlasti tasub teha põhjalikku kodutööd ja uurida ise kõiki oma võimalusi, soovitab Helen Johanson: „Sirvige koolide kodulehti, lugege läbi sinna koondatud info, uurige töövõimalusi ja -tingimusi valitud erialal – kas need vastavad ootustele. Kevadel avavad paljud koolid ja ettevõtted oma uksed ning pakuvad võimalust kohapeal kõigega ise tutvuda – seda võimalust tuleks kindlasti kasutada.

Kui aga noor inimene selle info järgi ikkagi eriala valida ei suuda, siis on kutsekoole, kes ootavad põhikooli lõpetanud või vähemalt 17aastaseid noori kutsevalikuõppesse. Tegu on programmiga, kus praktika kaudu katsetatakse kooli erialasid, õpitakse eneseanalüüsi toetavaid aineid (õpioskused, karjääriõpetus, psühholoogia) ning tehakse koos kooliväliste organisatsioonidega vabatahtlikku tööd.“

sijõudmist senistes õpingutes, hobisid ja isikuomadusi. Kutseõpingutes on edukad need, kes valitud valdkonna vastu siirast huvi tunnevad.“

Seega: mida rohkem on õppima tulla soovijal kokkupuudet reaalse eluga (on käinud suvel tööl, proovinud ise kodus süüa teha vm), seda lihtsam on ka aru saada, milline tööstiil ja olukorrad võiksid talle paremini sobida.

Ei tohiks aga unustada, et kui püüad sobivat eriala leida oma hobidele-huvidele mõeldes, tuleks olla mõõdukalt kriitiline. Tuleks endale aru anda, et kui pü-

hendad päevas küll pikki tunde arvutile, aga mängid peamiselt arvutimänge, siis ei tähenda see, et IT-spetsialisti töö peaks olema sulle õige valik. Või kui kodus meelsasti keedad-küpsetad, siis enne koka või kondiitri eriala kasuks otsustamist mõtle järele, kas tahaksid seda teha päevast päeva, sealhulgas ka toite, mis endale ei maitsegi. Ehk siis: mõnest hobist võib küll saada elukutse, aga alati ei pruugi see nii minna.

Iseenda põhjalikuks kaardistamiseks saab kasutada ka abivahendeid. Rääkida tasub lähedaste inimestega: ehk oskavad nad sinu kohta välja tuua asju,

millele ise pole esialgu taibanud mõeldagi. Töötukassa kodulehelt leiab harjutusi, ka pakutakse tasuta nõustamist.

Nii nagu VOCOs, on enamikus kutsekoolides oma karjäärinõustaja, kes saab õppima tulla soovija kooli ja erialavalikutega põhjalikult kurssi viia. „Näiteks saan mina noortele – aga ka enam mitte nii väga noortele õpihuvilistele – peale nõustamise pakkuda võimalust tutvuda kooliga, käia töökodades, tulla proovipäevale mõnd eriala vaatlemakatsetama,“ kirjeldab Helen. „Ka saame koos vaadata üle õppekava ning läbi arutada, mida ühes või teises keerulise nimega õppeaines tegelikult õpitakse.“

Sõber läheb – lähen ka?

Kindlasti ei tasuks ühtki eriala valida ainult selle järgi, et sõber selle valis. „Inimesed ja nende huvid on ju ikkagi erinevad,“ märgib Helen. „Ka oma pere ja lähedaste nõuanded tasub alati ära kuulata, aga kui need sinu soovidega ei kattu, siis tuleb seda julgelt öelda. Tänapäeval ei pea sepa pojast enam tingimata seppa saama – edukas saab olla ikka erialal, mis ennast huvitab.“

Kindlasti ei tasu aga karta stereotüüpe, rõhutab karjäärinõustaja: „Ei maksa mõelda, et poisid ei sobi iluvaldkonda või tüdrukud tehnikaga tegelema. Kõige tähtsam on, et valdkond endale meeldib!“

Ühiskonnas on ikka veel levimas müüt, justkui oleks kutsekool lihtne viis saada (kesk)haridus. Tegelikkuses see nii ei ole. Erialateadmiste ja -oskuste omandamine, mida tuleb praktikate käigus kohe ka reaalses tööolukorras rakendada, on päris keeruline, kui õpingud pole teadlikult valitud.

„Kindlasti ei pea aga kutsekooli valides pelgama, et see võtab võimaluse jätkata tulevikus kõrgkoolis,“ ütleb Helen Johanson. „Ülikoolid ootavad väga ka kutsekeskharidusega sisseastujaid ning vajaduse korral saab enne kõrgkooli astumist kasutada kutsekoolis jätkuõppe võimalust. Tasub arvestada, et mõnel erialal, näiteks IT-akadeemias, võivad õpingud osutuda gümnaasiumist intensiivsemakski: peamised üldharidusained on gümnaasiumiga samas mahus ning erialaõpingud on toetatud suundumaks edasi kõrgkooli.“

Karin Jaanus

Õpi ära tundma ligi hiiliva tööstressi märke

Tööstressi ei pruugi igapäevarutus kohe märgata, see hakkab võimust võtma tasapisi. Sageli kimbutab see just suure koormustaluvusega töötajaid, kes nõuavad endalt palju.

Tööstress tekib siis, kui tööalased väljakutsed on suuremad kui meie toimetulekuvõimalused. Teatud piirini võib tööalane pinge olla motiveeriv, kuid olukord läheb ohtlikumaks, kui pinge on väga tugev ja pikaajaline ning ressursse toimetulekuks on vähe. Pingeseisundiga kaasnevad nii füüsilised kui ka vaimsed probleemid.

Kui oskad märgata, mis sinus stressi tekitab, saad aega maha võttes pingeolukordi ennetada või vältida. Tööstressist annab märku motivatsioonipuudus, rahulolematus tööga, keskendumis- ja lõõgastumisraskused, suutmatus oma tegemisi planeerida, otsustamisraskused, põhjuseta ärevus ja närvilisus, kiiva kiskuvad suhted kolleegidega jmt.

Kuidas stressi maandada

z Leia tekkepõhjus. Pea paar nädalat päevikut: kirjuta üles kõik olukorrad, mis sinus stressi tekitavad, ja hinda stressitaset kümnepallisüsteemis. Pane kirja ka see, kuidas neis olukordades reageerid.

z Õpi stressist eemalduma. Selleks on mitmeid tehnikaid: mediteerimine, hingamisharjutused jm. Alustada võid paarist minutist, kui keskendud vaid

KUTSEKOOL – paljude

hingamisele või looduses käies sind ümbritsevale, laskmata muudel mõtetel end segada.

z Sea piirid töö ja vaba aja vahele. Pärast tööaega ära vaata ekirju, ära osale tööteemalistes sotsiaalmeedia grupivestlustes.

Kui peadki olema pidevalt kättesaadav, siis kehtesta teatud ajad, mil sa pikkadele töökõnedele ei vasta.

z Väldi halbu harjumusi. Pingeolukorras võib üks hakata ülemäära maiustama, teine alkoholi pruukima - sellest aga kuigi pikalt abi pole. Stressi aitab leevendada liikumine värskes õhus, meelepärase hobiga tegelemine, sõpradega aja veetmine vm - kõik tegevused, mis aitavad pingeid maandada ja tuju tõsta.

z Maga piisavalt. Jälgi, et saaksid öösel täis oma unetunnid. z Räägi oma probleemist. Hea juht on huvitatud sellest, et töötingimused toetaksid töötajate heaolu, sest sellest sõltuvad töö tulemused. Arutage üheskoos läbi, mis olukorrad stressi tekitavad, ja püüdke leida lahendusi. Vahel aitab olukorda paremini näha aga see, kui arutad seda kellegagi väljastpoolt – näiteks hea sõbraga. Kindlasti on abi nõustajast või psühholoogist, kes annab soovitusi, mida olukorra muutmiseks ette võtta, ja õpetab võtteid pingeseisundi leevendamiseks. Allikad: Peaasi.ee, Tööelu.ee

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kutsekoolide uksed on avatud kõigile – nii noortele kui ka täiskasvanuile, nii neile, kel põhikoolgi pooleli jäänud kui ka neile, kel kõrgharidust kinnitav diplom taskus. Põhjuseid, miks kaaluda õpingute jätkamist just kutsekoolis, pole raske leida.

Kindlasti on kutseharidus nutikas valik neile, kes tahavad tulevikus tänu õpingute käigus omandatud teadmistele-oskustele saada tööturul eelise näiteks gümnaasiumi lõpetanud eakaaslaste ees, kel ühtki eriala ette näidata pole. Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas. See annab tööandjale kindluse, et tööletulijale pole vaja hakata kõike päris algusest õpetama.

Hobi ja töö käsikäes

Kutsehariduses õpetatavate erialade valik on väga lai, ulatudes tarkvara arendusest mööbli restaureerimiseni ja juuksuritööst mehhatroonikani. Oma huvidele ja eelistustele sobiva eriala leiab pakutavate seast igaüks. Need, kes on kutsekooli jõudnud siis, kui kõrgharidus juba omandatud, on sageli va-

linud eriala just selles valdkonnas, millega seni on hobikorras tegeldud.

Kiirelt amet selgeks

Õppeaeg on kutseõppes üldjuhul lühem kui kõrgharidusõppes ja noortel, kes kibelevad kiiremini iseseisvuma, on võimalik selle võrra rutem tööle asuda. Et ametikoolis on teoreetiliste õpingute kõrval väga suur osa praktikal, leiavad tublid ja sihikindlad kutseõppurid sageli tulevase töö juba kooliajal: praktikapäevil positiivselt silma jäänud noorele tehakse praktika lõppedes ettepanek tulla pärast lõpetamist samasse ettevõttesse tööle.

Mugav ja kättesaadav

Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, seega on kutseharidus kättesaadav noortele üle kogu Eesti. Kui huvitavat eriala õpetatak-

se kodust kaugel asuvas koolis, siis on õpingute ajal võimalik elada kooli juures tegutsevas õpilaskodus. Paljude kutseõppeasutuste õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on praeguseks põhjalikult renoveeritud ja neis on loodud väga head nüüdisaegsed tingimused nii õppimiseks kui ka elamiseks.

Töökohapõhine õpe

Kutseõppes leiavad sobiva eriala nii rohkem kui ka vähem võimekad, õppida saab nii traditsioonilisel moel kui ka sessioonõppes, mis sobib ennekõike neile, kes tahavad ametioskused selgeks saada töö ja pere kõrvalt: koolis käiakse vaid teatud kindlatel aegadel, üsna suur osa on iseseisval õppimisel.

Nüüd on aga tõusuteel töökohapõhine õpe, mis paneb praktikale veel suurema rõhu: 2/3 õppetööst toimub tööandja juu-

LÄHIKÜMNENDI NÕUTUD ERIALAD

Kutsekoja OSKA uuringule tugineva prognoosi kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul eriti nõutud

z IT-süsteemide spetsialistid ja tarkvaraarendajad

z mehhatroonikud ja automaatikud

z elektrikud

z turvasüsteemide tehnikud

z hooldus- ja sotsiaaltöötajad

z ehitajad

z sõidukijuhid (bussi- ja suurte veokite juhid)

res, õpitakse ennekõike seda, mida on just ühes kindlas ametis tarvis teada ja osata. Selline õppevorm, mida meil on seni pakutud ennekõike täiskasvanuile, on eriti levinud saksakeelsetes riikides: Austrias, Šveitsis ja Saksamaal.

Alates uuest õppeaastast saavad meilgi ka noored Pärnumaa kutsehariduskeskuses, Võrumaa kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis ja Tartu Rakenduslikus Kolledžis õppida kaubandus-, metalli- ja ehitusvaldkonna erialasid uue töökohapõhise õppe mudeli järgi.

Tulevik kõrgkoolis

„Rikud oma tuleviku ära, kui aru pähe tuleb, on hilja – ülikooli sa siis enam minna ei saa!“ – umbes selliste juttudega tavatsevad vanemad aeg-ajalt siiani laste kutsekooli minemise plaane maha laita. Sedasorti hoiatustel pole juba ammu enam mingit alust – kõik sõltub õppurist endast. Ka see noor, kes läheb ametikooli pärast põhikooli lõpetamist, võib saada kutseõppe kõrvalt kätte ka keskhariduse ning jätkata pärast ametioskuste omandamist õpinguid kõrgkoolis.

Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas.

valik

Miks jätkata õpinguid kutsekoolis?

EDA AMUR, Pärnumaa kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht: Pärnumaa kutsehariduskeskus on suurepärane võimalus omandada hea kutseoskus koos keskharidusega või siis mõni tulus ja edaspidiseks eluks kindlustunnet pakkuv amet. Meie kool pakub nii õppijaile kui ka õpetajaile palju võimalusi nüüdisaegses õpikeskkonnas end erialaselt arendada. Alati on meil kõrval oma ala eksperdid töömaailmast, kes on õppetöösse kaasatud ja muudavad selle veelgi tõhusamaks.

Õppima ootame kõiki, kel on soov eriala omandada või oma teadmisi-oskusi juba õpitud erialal süvendada – aga ka neid, kes tahavad proovida seni õpituga võrreldes midagi täiesti uut. Kooli erialavalikust soovitame tõsiselt kaaluda sotsiaalvaldkonna erialasid. Näiteks hooldustöötaja amet ei ole küll populaarseimate seas, sest kindlasti pole see kerge amet, see-eest aga väga vajalik ja päris kindlasti ei pea seda õppinud inimesed kunagi tööpuudust tundma.

Kogu aeg lisandub ka uusi erialasid. Näiteks rohepöördega seotud teemadest on meie koolis juba olemas päikeseenergiaga seotud õppekava, praegu valmistame ette ka tuuleenergiaga seotud õppekava.

HELINA HANSAR, Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) turundus- ja kommunikatsioonijuht: Tartu Rakenduslik Kolledž on Eesti suurim kutsekool. Siia õppima tulijat ootab seitse teemakooli ja üle 80 tulevikku suunatud eriala. Miks valida meie kool? Esiteks on VOCO suurima välispartnerite arvuga kutsekool. Õppuritel on võimalus sooritada praktikat paarikümnes Euroopa riigis ja saada nii oma erialal nõutud meistriks. Teiseks on meil tegevmentorid, kes suunavad õppijaid vastavalt igaühe võimetele ja huvidele, ning igakuine õppetoetus heade tulemuste eest. Kolmandaks on kõik eluks olulised teenused mugavalt käeulatuses: majutus õpilaskodus, tervislikud lõunad sööklas või õpperestoranis ning taskukohased teenused õppesalongides. Koolis töötavad ka hambaarst ja kooliõde.

Õppima ootame nii noori kui ka täiskasvanuid – kõiki, kes usuvad, et midagi päriselt osata on uhkuseasi. Ja kas teadsid, et just meie koolist tuleb lõviosa kõrgkooli suunduvatest kutsekooli lõpetajatest?

Hea võimalus neile, kes tahavad ühendada töö ja õppimise, on töökohapõhine õpe: kaks kolmandikku õppest on töö juures, teooriaosa omandatakse koolis. Meistrite käe all võib igaühest meister saada – tähtis on huvi ja motivatsioon!

KÜLLI MARRANDI-KALLAS, Järvamaa kutsehariduskeskuse õppe- ja arendustöö üksuse juhataja: Meie kooli tasub tulla, sest meil on palju selliseid erialasid, mida mujal ei õpetata. Et asume Eesti keskel, on siia igalt poolt hea tulla, kõikidele õpilastele on pakkuda ka koht ühiselamus.

Ootame kõiki, kel soov õppida: põhikooli lõpetanuid kutsekeskhariduse õppekavadele ja täiskasvanuid nii kutsehariduse õppekavadele kui ka täienduskoolituse kursustele.

Uuest õppeaastast hakkame ainsa koolina Eestis pakkuma täiesti uut õpivõimalust: paindliku õppe vormis kutsekeskharidust täiskasvanuile. See tähendab, et kui inimesel jäi omal ajal keskharidus saamata, võib ta tulla meie kooli sessioonõppesse ja omandada töö ja pere kõrvalt nii eriala kui ka keskhariduse.

REKLAAMTEKST

Uudishimulik õppija

MUU DAB O M A E LU

Kristi Treufeldt-Brus (53) oli enne hooldustöötaja koolitusele tulekut aastaid administratiivtöötaja Koroonakriisi ajal pakkus ta end hooldekeskusesse vabatahtlikuks ja avanes uks uude töömaailma

Sotsiaalmeediast nähtud täiendkoolituse

kuulutus pani teda mõtlema edasi õppimisele – Kristi osalemist 212-tunnisel hooldustöötaja veebikoolitusel toetas Eesti Töötukassa Varasem vabatahtlik panus hoolekandeasutuses oli andnud kinnituse, et see töö talle meeldib. Koolitusel tekkisid seosed seni kogetu ja uute teadmiste vahel ning Kristi avastas end uudishimuliku õppija rollist “Koolitus avas mulle ukse uude töömaailma, muutis minu elu Mõistsin et mul on eeldused saada heaks oskustöötajaks. Osalejana tundsin igal sammul koolitajate tuge Pean lugu nende kannatlikkuses ja pühendumusest,” räägib Kristi täna, kui koolituse ja 4. taseme kutseeksami läbimisest on möödas peaaegu aasta. Igapäevaselt pakub Kristi koduhooldusteenust ja kutsub üles pidevalt juurde õppima: Kui sulle on omane mõistev ja kaastundlik suhtumine ning valmisolek aidata ja olla olemas hoolealuse jaoks, siis võib koolitus muuta ka sinu elu ”

Hooldustöötajate põhikoolitaja

Anne-Ly Reede on üle 15 aasta juhtinud

hoolekandeasutusi ning osalenud tervise- ja hooldusteenuste arendamisel mitmetes nõukogudes Tegevpraktikuna peab ta oluliseks, et hooldustöötajad on ettevalmistusega, ja tõdeb, et koolitus annab teadmistele ja oskustele lisaks võimaluse tõsta kvali�ikatsiooni ja arendada tööks vajalikke isikuomadusi. “Hooldustöötaja amet on enam väärtustamist väärt! Inimesed on usaldanud oma lähedased meie kätesse. Oleme abi vajaja jaoks esimese märkajad, ” lisab

Anne-Ly Reede

Hooldustöötajate põhikoolitaja Anne-Ly Reede

HOOLDUSTÖÖTAJA

KOOLITUS 212 TUNDI 04.04–10.10.2023

TEGEVUSJUHENDAJA

JA TÖÖTAMISE

TOETAMISE KOOLITUS

338 TUNDI 05.04–27.09.2023

LAPSEHOIDJA

JA LASTEAIAÕPETAJA

ASSISTENDI KOOLITUS

296 TUNDI

03.05–25.10.2023 ja 02.08–08.11.2023

TUGIISIKU KOOLITUS

262 TUNDI

15.08–24.10.2023

Kursused sisaldavad 80-tunnist juhendatud praktikat ja 16-tunnist esmaabikoolitust.

Kutseline hooldustöötaja Kristi Treufeldt-Brus hoolealusega Pirita Südamekodus.

LAPSEHOIDJA

TÄIENDKOOLITUS 24 TUNDI

01.04 Loov meisterdamine

29.04 Mängud lastega

06.05 Suhtlemine lastega

Koolitaja OÜ on Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Kas konverentsipaik peaks üllatama?

Vahel tundub firmasiseste konverentside-seminaride korraldajaile, et kõik on juba tehtud-nähtud – ja tekib mõte üllatada kolleege või kliente vähemalt originaalse korralduspaigaga. Millega tuleks sel puhul arvestada?

„Kindlasti tuleb arvestada sellega, et ebastandardsed ja erilised toimumiskohad nõuavad enim projektijuhtimist, sest sinna tuleb üldjuhul kõik alles tekitada – alates küttest ja lõpetades tualettruumidega,“ hoiatab konverentsiagentuuri Confent asutaja ja tegevjuht Endrik Randoja. Üllatav paik pakuks kahtlemata head emotsiooni, aga seda ainult sel juhul, kui kõik on pisiasjadeni läbi mõeldud ja päev sujub laitmatult. Et see ebaharilikus paigas nii ka läheks, tuleb ürituse korraldamisele pühendada tavapärasest veelgi rohkem tähelepanu ja aega ning tõenäoliselt ka raha – mida tavatum paik on valitud, seda rohkem.

„Ettevõttel, kes tahab oma konverentsi ise korraldada, tasub aegsasti mõelda sellele, et personali seast tuleb leida inimesed, kellel on oma töö kõrvalt aega sellega tegelda, märgib Randoja. „Kui ülesanded jagataksegi mitme inimese vahel, peaks siiski olema üks projektijuht, kes vastutab terviku eest. Talle tuleb selleks võimaldada aega põhitööst.“

Kogenud konverentsikorraldaja märgib, et isegi siis, kui inimestel on nii tahtmist kui ka aega, võib keeruliseks minna, kui pole varasemat kogemust ega sidemeid. „Sel juhul soovitan küll kaasata mõne kutselise konverentsikorraldaja, kes aitab kontseptsiooni loomisega, sisu genereerimisega, esinejate ajurünnaku, kaasamise ja juhendamisega, vajadusel turunduse ning lõpuks ka lavastuse ja tehnilise produktsiooniga,“ ütleb Randoja. „Ebastandardse kohaga võid tõepoolest pakkuda osalejaile unustamatu kogemuse, aga väheste oskuste ja olematu praktika puhul ei pruugi see olla positiivne kogemus.“

Kõige lihtsam lahendus on Randoja hinnangul hotellide konverentsikeskused. Kuvandilt väärikamad ja huvitavamad on teatri- ja kontserdisaalid ning muud kultuuriasutused. Väiksema osalejate arvuga kammerlikus õhkkonnas seminari võib korraldada näiteks restoranis, kui rahvast on kogunemas rohkem, tasub üle vaadata spordihallid, kuid nende puhul tuleb juba arvestada paljusid üksikasju alates sellest, et üldjuhul pole head pinda pauside tarvis, ruume paralleelsessioonide jaoks jmt.

Kindlasti tuleb jälgida ühe või teise kohaga kaasnevat kogukulu, mitte ainult rendihinda, juhib Randoja tähelepanu. „Hotellide konverentsiruumide rendihinnad on kultuuriasutuste omadest üldjuhul soodsamad, kuid samas võib toitlustus olla kallim kui oma catering’i kaasamine kultuuriasutuses toimuvale konverentsile,“ selgitab ta. IA MIHKELS

Tööintervjuul võib pinge kergesti võimust võtta ja siis kipub suust lipsama ka selliseid lauseid, mida tagantjärele targana sooviksid pigem tagasi võtta –aga siis on juba hilja. Just seepärast tasub vestluseks korralikult valmistuda ja muu hulgas mõelda ka sellele, mida oleks arukam mitte jutuks võtta.

Kindlasti on mõistlik tööintervjuuks valmistudes hoolikalt läbi mõelda, millise mulje tahad endast jätta ja kuidas sellest lähtuvalt vastata eeldatavatele küsimustele. Mõned asjad aga, soovitab duunitori. fi, võiks esimesel kohtumisel võimaliku tulevase tööandjaga pigem enda teada jätta.

1. OTSIN PIDEVALT UUSI

VÄLJAKUTSEID. Omal ajal püsisid inimesed ühel töökohal sageli aastakümneid, nüüd teavad tööandjad aga hästi, et ennekõike noored inimesed hoiavad uute võimaluste asjus silmad lahti ja on valmis hea pakkumise korral pikemalt mõtlemata töökohta vahetama.

Värbamine on ettevõttele suur investeering, rääkimata sellest, et enamasti vajab uus töötaja ka koolitamist, seepärast otsitakse inimest, kes on valmis pakutavale ametile pühenduma ja endast parima andma. Rõhutades tööintervjuul seda, kui aldis oled sa töökohta vahetama, kahandad tõenäoliselt enda võimalusi tööle saada.

2. TAHAN PINGEVABA TÖÖKOHTA. Üha enam on – jällegi esmajoonesi noorte seas – valdavaks muutumas seisukoht, et töö ei tohiks elust liiga palju aega võtta. Töö ja vaba aja tasakaal on kahtlemata oluline, sest see aitab vältida kiiret läbipõlemist ja paljusid muid muresid.

Seega on täiesti mõistetav kandideerija ootus, et ametijuhend ei ole ülearu pingeline ja töö ei nõua pidevalt näiteks märkimisväärset hulka ületunde. Küll aga tuleks see

Kuus asja, mida ei maksa töövestlusel öelda

Parimaid tööandjaid iseloomustab paindlikkus

Mulluste parimate tööandjate pingereas hõivasid kolm esimest kohta LHV Pank, Wise ja Bolt Technology.

Tööportaali CVKeskus.ee igaaastases uuringus nimetavad tuhanded töövõtjad organisatsioone, kus nad kõige enam töötada sooviksid – nii selguvad Eesti ihaldusväärseimad tööandjad. Tänavu esimeseks tõusnud LHV Pank võttis tiitli üle Wise’lt, kes tänavu jäi teiseks. Bolt Technology hoiab kolmandat kohta teist aastat järjest.

Kümne kõige ihaldusväärsema tööandja sekka jõudsid ka Telia Eesti, Eesti Energia, Swedbank, Elisa Eesti, Playtech Estonia, Pipedrive ja Cleveron.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler rääkis, et kaks kõige sagedamini nimetatud omadust, mida vastajad tööandja puhul oluliseks peavad, on korralik palk ja paindlik töökorraldus: Seejuures peavad kuni 35aastased töötajad paindlikkust palgast tähtsamaks.

Paindlikku töökorraldust peavad kõige olulisemaks finants-, in-

fotehnoloogia-, pangandus-, personali-, turundus-, ja avalikus sektoris töötavad inimesed, head töötasu hinnatakse aga olulisimaks ehitus-, kaubandus-, tervishoiu-, transpordi- ja laonduse valdkonnas. Ka juhtidele, spetsialistidele ja teistele kontoritöötajatele on kõige olulisem tegur paindlik töökorraldus (41–48%), millele järgneb hea palgatase (38–39%).

Teenindus- ja müügitöötajad peavad teiste ametirühmadega võrreldes hea palgataseme kõrval (36%) oluliseks võimalust töötundide osas kaasa rääkida (29%). Ka pidasid nad oluliseks motiveerivat lisahüvede paketti, kontoritöötajatega võrreldes on suurema kaaluga kaasaegne töökeskkond. Oskustöötajate seas on ülekaalukalt kõige olulisem tegur palk (46%). Selle järel toodi häid tööandjaid iseloomustavate teguritena välja sõbralik (23%) ja nüüdisaegne töökeskkond (22%), samuti kaasav töökultuur ehk töötajate arvamusega arvestamine (21%) ja head arenguvõimalused (21%).

IA MIHKELS

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kindlasti tasub töövestluseks ette valmistada mõni küsimus tööandja kohta – pingelises olukorras ei pruugi midagi arukat pähe tulla, sisukad küsimused räägivad aga intervjueerijale kandidaadi motivatsioonist ja huvist pakutava töökoha vastu.

ootus sõnastada nii, et see kajastaks sinu väärtushinnanguid, mitte ei jätaks muljet, et otsid mõnusat sooja kohta, kus saaks suurema osa päevast kassivideoid vaadata.

3. MU EELMIST ÜLEMUST OLI VÕIMATU TALUDA. Kahjuks kohtab ilmselt igaüks meist oma tööelu jooksul ülemust või kolleegi, kellega lihtsalt ei klapi, olgu siis põhjuseks erinevad väärtushinnangud ja maailmavaade, otsene kiusamine või erinevate karakterite kohtumine. Tuleb aga meeles pidada, et ükskõik kui kohutav su eelmine ülemus ka oli, ei ole tööintervjuu uue tööandja juures koht, kus neid tundeid välja elada. Igas tülis on alati kaks poolt ja selline väljaütlemine võib tekitada küsimusi ka sinu enda tegutsemise kohta konfliktiolukordades.

Arukam on rääkida oma endisest töökohast positiivses toonis, siis ei teki intervjueerijal tunnet, et mõne aja pärast kirud ehk järgmises kohas juba neid.

4. MIDA SELLES AMETIS ÜLDSE TEGEMA PEAB? Kui esitad sellise küsimuse, on värbajale kohe selge, et oled kodutöö tegemata jätnud. Head muljet see ei jäta, sest üles kerkib küsimus töösoovija motivatsioonist – miks kandideerib inimene ametisse, millest ta mitte kui midagi ei tea? Muidugi võid esitada töö kohta täpsustavaid küsimusi, aga üldpilt peaks ikka olemas olema.

5. MULLE MEELDIB PIDUTSEDA! Oskus lõõgastuda on kahtlemata väärtus omaette ja ka värbajad on inimesed, kellel on vaba aeg ja tööväline elu – aga kas on ikka mõistlik jätta esimesel kohtumisel endast mulje kui inimesest,

kellel võib näiteks esmaspäeviti töölejõudmisega probleeme olla. Kui tahad märku anda, et oled lõbusa loomuga tore inimene, tasub selle esiletoomiseks muid võimalusi leida.

6. MUL POLE KÜSIMUSI. Seda ei tohiks töövestlusel kunagi öelda. Sisukate küsimuste esitamine räägib intervjueerijale kandideerija motivatsioonist ja huvist selle ametikoha vastu. Pakkumine võimaliku tulevase tööandja kohta midagi küsida on peaaegu alati tööintervjuu viimane küsimus, mis annab kandideerijale võimaluse vestlusse lisaväärtust tuua.

Näiteks võid intervjueerijalt küsida, mis on olnud tema karjääri tipphetk selles ettevõttes või mis talle oma töö juures kõige rohkem meeldib. Niisugune küsimus pole liiga isiklik ja näitab intervjueerijale, et kandidaati tõesti huvitab pakutav töökoht, ettevõte ja see, mida siin üldiselt õnnestumiseks peetakse.

Vastus võib öelda palju ettevõtte töökultuuri kohta ja nii saab kandideerija võimaluse järele mõelda, kas ta hindab samu asju või on tema vaated täiesti erinevad. Kui aga intervjueerija näeb vastamisega vaeva ega suuda suurt midagi välja tuua, võib see olla töölesoovijale oluline häirekell: ehk polegi see siin koht, kus oleks võimalik eduhetki kogeda.

Mõistagi ei tööta see küsimus siis, kui tööintervjuud viib läbi firmaväline värbaja. Siiski on ka tema värbamise käigus ettevõtet tõenäoliselt päris hästi tundma õppinud, mistõttu võib küsida, mis on tema arvates pakutava töökoha juures parim.

Mis on palgateadlikkus?

Armastad oma tööd, aga palk teeb meele mõruks – ja ometi ei suuda kuidagi alustada ülemusega palgaläbirääkimisi, sest see tundub lihtsalt piinlik? „Pole mingit põhjust piinlikkust tunda, vastupidi – tuleb tegutseda!“ ütleb äsja ilmunud raamatu „Palgateadlik läbi elu“ autor Irene Annus.

Palgaläbirääkimiste ja tööle kandideerimise küsimustes on Irene Annus head nõu ja praktilisi käitumisjuhiseid jaganud juba aastast 2009. Esialgu hobikorras, praeguseks on tal aga firma Parim Sinust, mis pakub konsultatsioone nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja nende juhtidele.

Mis on palgateadlikkus ja millest see koosneb? Kes on palgateadlik inimene? Kuidas on eneseväärtustamine seotud palgaläbirääkimistega? Millest alustada, kui tahad uut töökohta? Neile ja paljudele teistele tööelu puudutavatele küsimustele vastab autor põhjalikult raamatu rohkem kui paarisajal leheküljel, lisades soovitustele-juhistele ka näiteid elust enesest.

Neil noortel, kes sel kevadel pärast kooli lõpetamist hakkavad elus esimest korda tööle kandideerima, on vastsest raamatust tõenäoliselt eriti palju kasu – selle kaante vahelt leiavad nad kõik vajaliku alates CV ja motivatsioonikirja koostamisest kuni palgateadlikkuse üksikasjadeni.

Raamatu ühes peatükis keskendub autor muu hulgas ka sellele, mida ei tasu mingil juhul öelda, kui lähed palka juurde küsima. Näiteks: „Ma loen uudiseid – igal pool tõusevad palgad. Minu palk peab ka tõusma!“; „Minu sõbra/tuttava/pereliikme tööandja tõstab võrdselt kõigi töötajate palku – meil võiks ka olla selline palgapoliitika, see oleks õiglane.“; „Meeletu inflatsioon sööb kogu raha ära, kõik on läinud kallimaks, selle võrra peaks ka minu palk tõusma.“; „Lahutasin abielu ja pean nüüd lastega üksi hakkama saama.“; „Soovin võtta pangast laenu, et osta kodu.“ jne.

Miks ei maksa selliseid põhjuseid palgaläbirääkimistel esile tuua ja kuidas ikkagi soovitud tulemuseni jõuda?

Vastused leiab raamatust!

Aleksandr Davydov / Alamy Stock Photo / Vida Press