Parim Tööandja jaanuar 2023

Parim tööandja

Teeme töömaailmas toimuva lastele selgemaks!

16. veebruaril 2023 avavad Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Esimesed olulised karjäärivalikud peavad noored tegema juba põhikooli lõpus ning selleks, et nad saaksid teha valikuid teadlikumalt, tuleb kasuks kokkupuude töömaailmaga ja tutvumine eri ametitega.

Kuna lapsevanem on kõige lähem lüli lapsele töömaailma tutvustamisel, siis tule osale algatuses „Tööle kaasa!“, millega kutsume tööandjaid, lapsevanemaid ja koole koostöös looma lastele ja noortele tööeluga tutvumiseks uusi võimalusi.

Loe lähemalt ja registreeri www.töölekaasa.ee

ÕHTULEHE AJAKIRI Teisipäev, 31. jaanuar 2023

EDU VÕTI TÖÖVESTLUSEL: tunne valdkonda ja tea, mida tahad

Mõni inimene võib uut tööd otsides käia töövestlusel mitmes ettevõttes ja osutuda

kõikjal valituks, nii et lõpuks on endalgi raske see üks ja

õige ametikoht välja valida, teine aga ei suuda usinast kandideerimisest hoolimata

kuidagi tööd leida. Kuidas olla tööintervjuul edukas? Nõu

annab Pharma Holding OÜ

personalijuht Piret Aess.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Alustada võib kaugemaltki. Ikka ja jälle kuuleb siit-sealt kurtmist: leidsin huvipakkuva töökuulutuse, saatsin CV – aga sellele järgnes vaikus. Muidugi mõjub asjade niisugune käik tööotsija enesekindlusele üsna kehvasti. Kas tööandjad ei mõtle, et töölesoovijate eneseusku sel moel murendades võivad nad nii mõnelegi neist teha tõsise karuteene?

„Võimatu on vastata kõigi tööandjate eest,“ ütleb Pharma Holding OÜ personalijuht Piret Aess. „Minu meeskonnad on alati lähtunud põhimõttest, et iga kandidaat saab vastuse. Vastus võib tulla rutem ja võib viibida, sõltudes värbamisprotsessi pikkusest. Värbamised on läinud iga aastaga keerulisemaks, on neid, mis jõuavad paari nädalaga lõpule, aga ka neid, mis venivad mitme kuu pikkuseks.“

Mõnikord on kodulehe kaudu kandideerides automaatvastuses kirjas: kui paari nädala jooksul ei ole ühendust võetud, ei osutunud kandidaat valituks. Vabadele töökohtadele ei kandideeri ju ainult töötud – ka paljud töötavad inimesed otsivad aktiivselt teisi võimalust töökohta vahetada. See aga

tähendab, et ühe töökuulutuse peale võib tulla sadu CVsid. „Samas – alati võib esineda kas tehnilisi viperusi või inimlikku eksitust,“ tõdeb Piret. „Seega kandidaat, kelle motivatsioon on kõrge ja soov saada valituks suur, võiks tagasiside puudumisel ise ühendust võtta, et olukorda täpsustada.“

Tee ära kodutöö

Et olla töövestlusel edukas, tuleks kindlasti selleks valmistuda: tutvuda lähemalt ettevõttega, kuhu kandideeritakse, ja tööga, mida soovitakse. „Olen olnud vestlustel, kus kandidaadil pole ühest ega teisest selget arusaama,“ märgib Piret Aess. „Sellist kandidaati on värbajal väga keeruline tõsiselt võtta. Silma saab jääda eelkõige asjalikkusega: tea, mida sa ise soovid, tunne valdkonda, too näiteid oma varasemast kogemusest. Ja muidugi –tundub isegi veider seda ikka ja jälle öelda – ole aus! Ära müü end üle, selle me kipume tavaliselt läbi hammustama.“

Kõrgem pilotaaž on Pireti sõnul see, kui kandidaat suudab õhku visata ka paar head ideed, mida tema uuel ametikohal teeks, kui osutuks valituks.

„Aga elu on kirju nagu rähni kuub, nii et

Parim tööandja

Parim tööandja

ühest ja selget soovitust on kandideerijaile pea võimatu anda. Ole kohal, ole uudishimulik, analüüsiv ja enesekindel. Ole sina ise – nii vähendad võimalust hiljem ise pettuda ja loodetavasti ei pea siis pettuma ka tulevane tööandja. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et Eesti-suguses väikeses riigis, kus kõik tunnevad kõiki, algab iga kandideerimine sinu esimesest töökohast, isegi juba varem. Sinu maine käib sinuga kaasas, tahad sa seda või ei, see järgneb sinu viiendasse töökohta ja seitsmendale konkursile. Ei maksa alahinnata seda, kui oluline on olla igal pool ja alati normaalne inimene, mõistlik ja tore kolleeg.“

Asjatundlikkus maksab

Mõni inimene, kes on pikemat aega tulutult tööd otsinud, näeb valituks mitte osutumise põhjust selles, et kuna tema on vaikse loomuga, siis ta paratamatult ei suuda nende jutupaunikute kõrval, kes on

Töövestlus kolme minutiga

Igas ametis tuleb vahel ette midagi naljakat või üllatavat, nii ka personalijuhi töös. „Kui töötasin lennukihooldusfirmas, asus meie kontor lennuvälja territooriumil, tööintervjuule tulnuile läksin autoga värvasse vastu. Tuli kandidaat, läbis samasuguse turvakontrolli nagu lennukile minnes, istus autosse ja hakkasime kontori poole sõitma,“ meenutab Piret Aess (pildil) ühte juhtumit. „Autos läks jutuks ja muu hulgas uurisin, kuidas on tal lood inglise keelega – lennunduskeeleks on ju just inglise keel. Ta ütles, et ei, seda ta küll ei mõika. Igas meie töökuulutuses oli inglise keele oskuse nõue sees! Polnudki mul muud teha, kui kohe ots ringi pöörata, kandidaat tagasi turvakontrolli viia ja välja juhatada. Ei jõudnud laua tahagi, vestlus sai kolme minutiga läbi.“

iseenda suurepärased müügimehed, kuidagi silma jääda.

„Ma ei ütleks, et alati saab valituks parem müügimees – muidugi kui tegemist pole just konkursiga müügimehe ametikohale,“ kummutab Piret Aess selle arvamuse. „Tõsi, mõnele kohe meeldib rääkida, ükskõik millest, aga töövestlustel on minu huvi selgitada kiireimal moel välja ametikohale sobivus või mittesobivus. Asjasse üldse mitte puutuv info ei aita seda eesmärki saavutada. Mõnikord tahakski öelda, et stopp, räägime asjast! Ja mõnikord ütledki.“

Vahel satuvad aga kandidaadid nii välja lobisema ka infot, mis nende kasuks ei räägi, mistõttu polegi alati mõistlik seda jutuvoogu pidurdada. Üldiselt ei pruugi sõnaohtrus aga mingit eelist anda, ikka asjatundlikkus maksab.

„Näiteks raamatupidajaks ma ei julgeks suure jutuga turundajat küll kuidagi valida,“ märgib Piret. „Igal ametikohal on edukaks hakkamasaamiseks vaja erinevat komplekti oskusi, võimekust ja isikuomadusi. Tähtis on teada ja tunda tööd ning valdkonda, tõendada oma motivatsiooni.“

Kogenud personalijuht julgeb tunnistada, et tõenäoliselt jääb otsusesse siiski alati sisse ka midagi subjektiivset: „Et me veedame enamiku oma ärkvelolekuajast töökaaslastega, siis on ilmselge, et kolleegid peavad meeldima. Ka inimestena, mitte ainult kõndivate ja mõtlevate peadena.“

Küsida või mitte?

ETTEVALMISTUSTAGAB

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele

Eesti keel

Matemaatika

Inglise keel

Bioloogia

HUVIRINGID

KEELTEKOOLTÄISKASVANUTELE

Vaata lähemalt www.gakk.ee

Võta meiega ühendust info@gakk.ee

või tel 6274065

Suur-Kloostri 16,Tallinn

Tuleb ette sedagi, et inimene ei tea ka pärast tööintervjuud, kui suur võiks ametikohal, kuhu ta kandideerib, olla tema palk, sest tööandja seda jutuks ei võtnud ja endal oli piinlik küsida.

Ehkki tööle kandideerijat peaks väga huvitama, mis teda täpselt uuel ametikohal ees ootaks, ja alati rõhutatakse, et tööintervjuu pole ülekuulamine, vaid kahe osapoole vestlus, kipub sõnajärg olema rohkem ikka tööandja poolel, tõdeb Piret. „Tööandjal on selles olukorras rohkem kogemusi, ka pole talle kohtumine nii stressirohke kui kandidaadile – kui tegemist pole just sarikandideerijaga, kes on palju harjutada saanud. Siiski on ka neid kandidaate, kes ise küsivad, kellel on küsimused lausa kirjalikult ette valmistatud. See on normaalne, olen minagi telefoni märkmetesse enne vestlusele minekut oma mõtted-küsimused sisse trükkinud ja need intervjuul lahti võtnud.“

Tuleb ette sedagi, et inimene ei tea ka pärast tööintervjuud, kui suur võiks ametikohal, kuhu ta kandideerib, olla tema palk, sest tööandja seda jutuks ei võtnud ja endal oli piinlik küsida. „Ikka tuleb küsida,“ julgustab Piret. „Rääkida tuleb kõigest olulisest – ja palk on töösuhtes ju kahtlemata oluline!“

Kui aga tööd soovinu saab lõpuks siiski kirja teavitusega, et ta ei osutunud valituks, kas siis on mõtet veel ühendust võtta, et üksikasjalikumat põhjendust küsida ja nii sellest kogemusest järgmiseks korraks midagi kõrva taha panna?

„Mina seda ei teeks,“ ütleb personalijuht. „Valik on ju tehtud. Mingil põhjusel otsustati seekord kellegi teise kasuks – ja me pole ehk iga kord valmis neid põhjuseid kandidaadiga arutama, sest mõnikord ongi keeruline seda väikest subjektiivset nüanssi hästi põhjendada, mis täpselt kallutas sel korral kaalukeele kellegi teise kasuks. Järgmine konkurss on juba teistsugune ja see, mis sel korral võis osutuda puuduseks, ei pruugi seda teises olukorras olla.“

Erakogu

LAPSEHOIDJA JA LASTEAIAÕPETAJA

ASSISTENDI KOOLITUS | 296TUNDI

25.01–19.04.2023

08.02–04.05.2023

12.04–25.10.2023

TUGIISIKU KOOLITUS | 262TUNDI

07.02–14.04.2023

HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS | 212TUNDI

04.04–10.10.2023

TEGEVUSJUHENDAJA JATÖÖTAMISE

TOETAMISE KOOLITUS | 288TUNDI

05.04–27.09.2023

Kursused sisaldavad 80-tunnist juhendatud praktikat ja 16-tunnist esmaabikoolitust.

LAPSEHOIDJATÄIENDKOOLITUS | 40TUNDI

(kõne areng,suhtlemine,mäng, meisterdamine)

18.02–14.10.2023

Ootame Sind sotsiaalvaldkonna veebikoolitustele!

Kutselised lapsehoidjad Helen Adamson ja Keith Kesamaa lastega. Foto IngridTeder

Koolitaja OÜonTöötukassa koolituskaardi koostööpartner

Jah, see amet on mulle!

KeithKesamaa on pärit suurest perest, ta on üheksakordnetädi javäikese tütreema.Töötukassakoolituskaarditoetuseabil õnnestus tal lapsehoidjatekursusega liituda. Kogemusi oli tal 296-tunnisekoolitusega liitudes üksjagu, ent just kursuselt saadudteadmisi peab nüüdseks lapsehoidjanatöötavnaineväga oluliseks.Pealekoolitust sooritasKeith lapsehoidjaviiendatasemekutseeksami.“Jubakoolituseajal mõistsin, et jah, seeame täpselt mulle. Siirastejasärasilmsetelastegategutseminehoiab igapäevast töörõõmu, Keith “Lapsehoidjakoolituseläbimineaitab mul lapsevanemanaparemini mõistaja arendadaka omalast.”

KoolitajaOÜ põhikoolitajaJanneLiidik on kutseliselapsehoidjanaja lapsehoiuteenust pakkuvaettevõtte juhinategutsenud 17 aastat.Tööandjana peab ta oluliseks, etkõiktegutsevadlapsehoidjad on läbinud põhjaliku koolitusprogrammi ja omavadkutsetunnistust.“KoolitajaOÜkursuste suureks plussiks on see,etkõikkoolitajad on ühtlasi tegevpraktikud.Seevõimaldab teooria osanäidetega ilmestadaja õpitut igapäevaelugaseostada, ” lisab JanneLiidik.

Lapsehoidjate ja tugiisikute põhikoolitaja Janne liidik Foto Marilin Leenurm

Parim tööandja

Tallinn jagab konverentsitoetust

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Alates sellest aastast toetab Tallinn pealinnas korraldatavaid rahvusvahelisi konverentse, soovides sel moel suurendada nii Tallinna tuntust rahvusvaheliste konverentside toimumise sihtkohana kui ka välisriikidest pärit konverentsituristide hulka – ja seeläbi ka turismitulusid – ning hajutada turismi hooajalisust.

Võetud on õige suund

Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla ütles ajalehele Pealinn juba eelmise aasta lõpus, kui kavandatavast toetusest juttu oli, et ettevõtjate seas on see vägagi oodatud.

„Toetuse vajalikkuses pole küsimustki, see suund on õige! Seda enam, et pärast pandeemiat pingutavad turismi soodustamise nimel kõik riigid,“ rääkis Maidla. „Kui meie siin ei pinguta, lähevad turistid lihtsalt kuskile mujale

ja viivad oma raha sinna. Kui eestlased rohkem välismaale reisivad, paneb see siseturismi rohkem pinge alla. Pandeemia ajal vähenenud välisturistide arv siinmail tagasi tõusule pöörata on kõigi huvides.“

Maidla märkis, et kui võrrelda rah-

KOOLITUSED, KUS MÕTTED EI LÄHE RÄNDAMA

vusvahelise konverentsi delegaati lühiajalise kruiisituristiga, siis esimene neist toob riiki sisse kakskümmend korda rohkem raha. „Seega suund on väga õige,“ ütles ta. „Hästi läbi mõeldud on seegi, et toetus on mõeldud hooaja pikendamiseks. Suvel on ju nõudlus niigi kõrge, aga tähtis on teenuseid pakkuda aasta läbi. Madalhooajal turistide arvu suurendamine mõjutab hotellide ja restoranide kõrval ka näiteks iluteenuste pakkujaid, juuksureid ja kauplusi.“

Kellele ja kui palju?

Toetust võib taotleda eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Füüsiline isik, kohaliku omavalitsuse ametiasutus, selle hallatav asutus, valitsusasutus ega valitsusasutuse hallatav asutus toetust taotleda ei saa.

Taotleja peab olema äriregistri andmetel registreeritud Eesti Vabariigis.

Toetuse ülemmäär ühe konverentsi kohta on kuni 30 000 eurot.

Taotluste esitamise üks tähtaeg oli

25. jaanuar, järgmised on 3. märts ja 11. september.

Toetust saab taotleda konverents

 mis korraldatakse Tallinnas

12 kuu jooksul taotluse esitamisest;

 mis toimub ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. maini;

 mille programm kestab vähemalt kaks järjestikust päeva;

 kus osaleb välisdelegaate vähemalt kahest välisriigist;

 kus osalevate välisdelegaatide arv on vähemalt 50;

 mille korraldajaks on erialaühendus või äriühing.

Toetust saab taotleda ainult abikõlblike kulude katteks. Abikõlblikuks loetakse

 konverentsiruumide üürikulu;  konverentsi läbiviimiseks vajaliku tehnilise toe teenuse (esitlustehnika, tõlketeenus, hääletus- ja küsitlussüsteemid jms) kulu, välja arvatud virtuaal- ja hübriidkonverentside tehniline teostus;

 Tallinna linna kui konverentsi toimumise sihtkohta reklaamivate turundusmaterjalide (trükised, videod, digitaalsed vahendid jms) kulu;

 sihtkohta ja kohalikku kultuuri tutvustavate tegevustega seotud kulu;

 konverentsi ühe vastuvõtuürituse kultuuri- ja meelelahutusprogrammi korraldamise kulu (kohalike esinejate tasud, ruumide üür, toitlustamine jms);

 konverentsi korraldamise teenuse kulu (sh eelarve koostamine, aruandlus jms);

 konverentsi korraldamisega seotud tööjõukulu kuni 20% toetatavatest abikõlblikest kuludest.

Lisainfo ja taotlemine: https:// visittallinn.ee/est/professionaal

TÖÖTUTOETUSE uus päevamäär on 10,55 eurot. 31-kordne töötutoetuse päevamäär on 327,05 eurot. Kõigil töötukassa klientidel, kellele on töötutoetus juba määratud, muutus toetuse päevamäär 1. jaanuarist automaatselt, inimene ise ei pea senisest suurema toetuse saamiseks avaldust esitama.

TÖÖAMPSUGA teenitav summa võib samuti sellest aastast olla suurem.

Töötuna registreeritud inimestel on õigus töö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Alates selle aasta algusest võib tööampsudega ühes kuus teenida kuni 290 eurot.

TASEMEÕPPETOETUS on samuti

muutunud: nüüd saavad nii töötavad

inimesed kui ka tööd otsivad inimesed tööturul vajalikel erialadel õppimise eest tasemeõppetoetust 327,05 eurot kuus.

TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE uus, sellest aastast kehtima hakanud maksimummäär on esimesel sajal päeval 78,55 eurot kalendripäevas ehk 2435,05 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 52,37 eurot kalendripäevas ehk 1623,47 eurot 31 kalendripäeva eest.

Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 10,90 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 337,90 eurot.

Kõikide siin toodud summade puhul on tegemist brutosummadega. EESTI

TÖÖTUKASSA

Töötukassa toetuste-hüvitiste summad on tänavu suuremad

Heiko Kruusi

Meilt leiad laia valiku IT, arvutikasutaja, turunduse, kujundamise ja projektijuhtimise koolitusi.

Sind juhendavad oma ala parimad praktikud.

Õnnestunud konverents algab oskuslikust korraldusest

Konverentsi korraldamine võib kõrvalt vaadates paista üsna lihtne ettevõtmine, aga tõenäoliselt ainult seni, kuni sellega veel tegeldud pole. Kui firma hakkab mõtet – korraldada klientidele või oma töötajatele konverents – omal käel teoks tegema, selgub tavaliselt õige kiiresti, et suuremaid ja väiksemaid komistuskive on sel teel kaugelt rohkem kui oleks osanud arvata.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tavaliselt arvatakse, et vähemalt esimene samm – valida välja koht – läheb lihtsalt. Tegelikult peab enne, kui üldse saab midagi valima hakata, olema tehtud juba suur hulk tööd, ütleb konverentsiagentuuri Confent asutaja Endrik Randoja. „Kohavalik sõltub sündmuse kontseptsioonist: mida konverentsiga saavutada tahetakse, kes on külalised, kas konverents on oma inimestele või klientidele või mõlemale? Kui palju külalisi oodatakse? Millist miljööd soovitakse konverentsil luua? Kas külalised

Väikse konverentsi võib korraldada kas või kohvikus. Infopäev „Aita luua homne Eesti“ Rakvere Art Cafe’s.

peaksid jagunema laudkondadeks, istuma nn teatristiilis või hoopis mõnes muus leidlikus formaadis? See omakorda sõltub sellest, kui palju soovitakse teha interaktiivset tööd osalejate vahel,“ puistab paarikümneaastase korralduskogemusega mees hetkegi mõtlemata küsimusi, millele juba enne ruumi valimist peab olema vastus leitud.

Muidugi pole see veel kõik. „Kas on vaja ruume paralleelsessioonide jaoks või piisab ühest suurest saalist? Kas on piisavalt ruumi kohvipauside ja lõuna jaoks? Kui ei ole, kas saab selleks kasutada sündmuse põhisaali? Kas on võimalik leida paik, mis haakub korraldajafirma tegevusalaga, või õnnestub ehk leida sobiv koht sootuks oma ruumidest?“ loetleb ta. „Ja ehk tuleks alustada hoopis küsimusest, kui palju jagub eelarvet koha rendi jaoks?“

Hotellid ja kontserdisaalid

Suuri saale otsides läheb varasema kogemuseta korraldaja mõte enamasti kõigepealt teatri- ja kontserdisaalidele või hotellidele, mille juures on ka konverentsikeskus. Viimane võiks justkui eriti hästi sobida, eriti veel siis, kui osalejate seas on ka

Tallinna Kultuurikatel on Eesti populaarsemaid konverentsikohti. Telia Digital Hub.

Joanna Jõhvikas

Joanna Jõhvikas

Parim tööandja

majutust vajavaid külalisi.

„Hotellide konverentsikeskustega on selles mõttes tõepoolest lihtsam asju ajada, et nemad võivad pakkuda lisaks ruumile ka majutust, toitlustust ja lihtsamat tehnilist tuge,“ kinnitab Endrik Randoja. „Kultuuriasutuste puhul tuleb need asjad üldjuhul endal korda ajada.“

Kui aga tahaks olla originaalne ja korraldada midagi sellist, mida siinkandis veel nähtud pole, vähemalt koha mõttes? „Arvestada tuleb sellega, et ebastandardsed ja erilised toimumiskohad nõuavad enim projektijuhtimist, kuna sinna tuleb üldjuhul kõik alles tekitada – alates küttest ja lõpetades tualettruumidega,“ hoiatab asjatundja. „Kui firma korraldab sündmust oma jõudududega, on hotelli konverentsikeskus ilmselt kõige lihtsam lahendus. Teatri- ja kontserdisaalid ning muud kultuuriasutused on jällegi oma kuvandilt väärikamad ning huvitavamad. Ebastandardse kohaga võid pakkuda osalejale unustamatu kogemuse aga väheste oskuste ja olematu praktika puhul ei pruugi see olla po-

Põnev konverentsipaik on tegijale alati väljakutse

Endrik Randoja on oma paarikümneaastase karjääri jooksul korraldanud konverentse kontserdisaalides ja teatrites, spordisaalides ja muuseumides, transpordivahendites ja telgis, aga ka lageda taeva all – näiteks on kõnesid peetud ka keset metsa sõjaväeauto kastist.

Ta on kogenud, et korraldajale võib üllatusi pakkuda ka mõni pealtnäha turvaline toimumiskoht, isegi hotelli konverentsikeskus.

„Näiteks peab sinu konverents hommikul algama, aga eelmisel õhtul oli samas ruumis pidu, mis kestis öö läbi,„ kirjeldab ta. „Siis on vaja väga täpselt läbi mõeldud logistikat, et vaid mõne tunniga kogu produktsioon ette valmistada.“

Viimaste aastate enim väljakutset pakkunud töödest rääkides nimetab Randoja Tallinna-Stokholm liinil seilavat kruiisilaeva, kus kahepäevane konverents leidis aset showbaaris,” meenutab Confenti tegevjuht.

„See oli ainus ruum laeval, kuhu mahtus ligi 300 osalejat. Kuna showbaar on laeva üks oluline sissetuleku-

Kui rahvast on kogunemas rohkem, soovitab Randoja üle vaadata spordihallid: „Näiteks Tallinnas Tondiraba ja Tartus Maaülikooli spordihoone. Tehniliselt sarnase ülesehitusega on ka

allikas siis pidi see õhtuti olema avatud külalistele. See aga tähendas, et meie hakkasime lava, lavataustasid, ekraane, projektoreid ja lisaekraane paigaldama kell neli öösel kusagil Ahvenamaa kandis, tegime päeval konverentsi, võtsime siis kogu setupi maha ja panime tagasiteel Stokholmist jällegi kell neli öösel uuesti üles. Et rühmatööde jaoks kasutasime Worksup konverentsiplatvormi, siis omaette tegu oli Balti merel stabiilse interneti tagamisega. Internetilevi tekitati satelliitside abil.”

Tallinn-Helsinki laeval aga lisati sealsesse 400-kohalisse konverentsisaali aknad, et avarust tekitada. Selleks paigaldati konverentsikeskusese seintele LCDekraanid ja mõlemale pardale kaamerad, tekitades konverentsi külalistele reaalajas vaate merele. „Tõsi, korra juhtus küll nii, et vallatu turist välgutas kaamera ees midagi, mis kindlasti ei klassifitseerunud sulniks merevaateks,“ muigab Randoja. „Aga see vahejuhtum tekitas osalejates pigem elevust kui ehmatust.“

Saku suurhall (Unibet Arena). Kui aga tegemist on tõesti suure rahvahulgaga ja istumiseks kasutatakse tribüüne, tasub mõelda sellele, et sealsed toolid ei sobi pikaks istumiseks, terve päeva kestva konverentsi korral on need osalejaile ebamugavad. Ka pole sellistes ehitistes üldjuhul head pinda pauside tarvis ega ka ruume paralleelsessioonide jaoks.“

Väiksema osalejate arvuga kammerlikus õhkkonnas seminari võib korraldada näiteks restoranis, soovitab Randoja, aga miks mitte ka näiteks rongis, laevas või bussis.

Hoia kuludel silm peal

Kindlasti tuleb jälgida ühe või teise kohaga kaasnevat kogukulu, mitte ainult rendihinda, juhib Randoja tähelepanu. „Hotellide konverentsiruumide rendihinnad on kultuuriasutuste omadest üldjuhul soodsamad, kuid samas võib toitlustus olla kallim kui oma cateringi kaasamine kultuuriasutuses toimuvale konverentsile,“ selgitab ta. „Sõltuvalt sündmuse keerukuse astmest on vaja arvestada ka ettevalmistustundidega, mis võivad olla eri kohtades väga erinevalt hinnastatud. Hotellid on üle minemas nn minimum spend hinnastusmudelile, mille puhul ruumi rendi asemel lepitakse kokku miinimumsummas, mida klient kohustub maksma hotellile teenuste, sealhulgas toitlustuse eest. Ka see muudab hindade võrdlemise keerukaks.”

Ettevõttel, kes tahab oma konverentsi ise korraldada, tasub aegsasti mõelda sellele, et personali seast tuleb leida inimesed, kellel on oma töö kõr-

„Hea konverentsi tunnuseks on kvaliteetne sisu.

Meeletult atraktiivne või väga luksuslik keskkond ei pea olema eesmärk omaette: konverentsipaik peaks sisu toetama, et luua terviklik elamus.“

Endrik Randoja, Confenti asutaja ja tegevjuht

valt aega sellega tegelda, märgib Randoja. „Kui ülesanded jagataksegi mitme inimese vahel, peaks siiski olema üks projektijuht, kes vastutab terviku eest. Talle tuleb selleks võimaldada aega põhitööst. Aga isegi siis, kui inimestel on aega ja tahtmist, võib keeruliseks minna, kui pole varasemat kogemust ega sidemeid. Sel juhul soovitan küll kaasata mõne kutselise konverentsikorraldaja, kes aitab kontseptsiooni loomisega, sisu genereerimisega, esinejate ajurünnaku, kaasamise ja juhendamisega, vajadusel turunduse ja lõpuks ka lavastuse ning tehnilise produktsiooniga, mis sisaldab kohavalikut, tehnilise toe korraldamist ja toitlustust.”

Joanna Jõhvikas

Parim tööandja

HEA TÖÖKESKKOND – nii töötaja kui ka tööandja vastutus

Tihti öeldakse, et tööandja peab tagama meeldiva töökeskkonna, ometi on töösuhe ju kahepoolne – vastastikuste õiguste, kohustuste ja vastutusega. Kuidas jagada vastutust töökeskkonna eest ja aidata töötajatel vastutust võtta, arutlevad Tööinspektsiooni endine peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu, Alexela personalijuht

Katrin Püks ja tööõiguse ekspert Heli Raidve.

Seadus on töökeskkonnas vastutuse jaotuse asjus üsna selge. „Kui räägime töökeskkonnast, siis esmavastutus on alati tööandjal. Tema korraldab tööd. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Siiski ei vastuta tööandja kõige eest. Töötajate vastutus erineb olenevalt positsioonist, sellega kaasnevatest eeldustest ja oskustest,“ ütleb Meeli Miidla-Vanatalu.

Tööandja saab aidata töötajal vastutust võtta. „Väga oluline on inimes-

tele detaile selgitada ja neid julgustada. Samuti tuleb küsida tagasisidet. Meie teeme seda nii anonüümselt rahuoluküsitlusega kui ka personaalselt arenguvestlusel. Kui töötajatelt ei küsi, mida nad mõtlevad, siis ei saa neid aidata. Eeldamine ei tööta, igaühele tuleb läheneda personaalselt,“ soovitab Alexela personalijuht Katrin Püks.

„Tööandja peab vastutusest ja usaldusest rääkima kohe, kui inimene on tööle tulnud. Selgelt tuleb läbi rääkida, mis on töötaja vastutuse piir,

mida see tähendab ja kaasa toob. Selgitamist ja julgustamist on vaja korduvalt,“ sõnab Miidla-Vanatalu.

Töökeskkond peab olemavaimselt turvaline Et töötajad saaksid parema töökeskkonna eest vastutust võtta, peab olema organisatsioonis avatud suhtlus.

„Tööandja peab julgustama inimesi rääkima. Tuleb luua emotsionaalselt turvaline keskkond, kus probleemidest rääkimine on normaalsus,“ ütleb

kogenud tööõiguse ekspert Heli Raidve. „Näiteks tasuks meeskonnaga kokku leppida, kuidas konflikte ennetada ja lahendada. Tööinspektsioonis tegime töökorralduse reeglitesse suunise, et konflikti korral räägivad osapooled avatult läbi, mis meeldib ja mis mitte. Kui see ei aita, saab kaasata erapooletu kolleegi või organisatsioonivälise eksperdi,“ jagab Miidla-Vanatalu kogemusi.

Heli Raidve sõnul on konfliktid normaalne nähtus igas töökollektiivis, aga tööandja peab oskama neid lahendada. „Kui konfliktiga ei tegeleta, siis võivad need eskaleeruda kiusamiseks või kohtuvaidluseks. Ennetusega on aga oluliselt odavam tegeleda kui kohtuvaidlustega,“ ütleb Raidve.

Kui konflikt jõuab kohtusse, võib murekohaks osutuda tõendite kättesaadavus. „Töökiusu võib olla raske tõendada ja kohtuasjade puhul

RAAMATUPIDAMISKOOLITUSED

Raamatupidamine algajatele, raamatupidamine edasijõudnutele.

Raamatupidamise juhendatud praktika

SEKRETÄR-JUHIABI KURSUSED

Palju erinevaid variatsioone!

PERSONALITÖÖ KOOLITUSED

ETTEVÕTLUSKOOLITUSED

RAAMATUPIDAMISTEENUS

Iga ettevõte kes tuleb meie kliendiks, saab endale personaalse raamatupidaja, kes vastutab finantsinfot puudutavatele küsimustele

MÜÜK JA TURUNDUS

TÄISKASVANUTE

KOOLITAJA KOOLITUS

TELLI ERINEVAID KOOLITUSI KA SISEKOOLITUSTENA!

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: koolitus@reiting.ee

TALLINNA ESINDUS

AADRESS: Pärnu mnt 67a

AVATUD E-R 9.00-17.00

TELEFON: 5340 4279

www.reiting.ee

TARTU ESINDUS

AADRESS: Kastani 39

AVATUD E-R 9.00-17.00

TELEFON: 5332 6481

Reitingkoolitus

Parim tööandja

on seega raske ennustada, kumb pool peale jääb. Paljud vaidlused on sõna sõna vastu, sest andmeid on keeruline koguda või piiravad andmete kasutamist seadused. Riigikohtus on aga 2019. aastal jõustunud otsus, et vestluse salajane salvestamine töökiusamise tõendamiseks oli õigustatud, kuna see oli isiku ainus viis töökiusamist tõendada,“ selgitab Raidve.

Samuti näitavad kohtulahendid, et ühekordne halvasti ütlemine ei ole veel töökius. „Ühes Pärnu maakohtu vaidluses arutati olukorda, kus tööandja kasutas töötaja kohta kohatut väljendit. Kohus leidis, et tööandja käitumine oli taunitav ega avalda positiivset mõju töökeskkonnale, kuid puudusid tõendid, et töötaja oleks nõudnud käitumise lõpetamist. Seega tasub töötajatel ka mõelda, kuidas näidata, et neile olukord ei sobi,“ toob Raidve näite.

Konflikt võib peegeldada

suuremat muret

„Meil on olnud üks juhtum, kus esmatasandi juht muutus emotsionaal-

seks ja ütles avalikult kõva häälega välja sobimatuid asju. Saime aru, et tegemist on läbipõlemisega ja suunasime ta kuuks ajaks puhkusele,“ räägib Alexela personalijuht Katrin Püks. „Ta oli veendunud, et pärast puhkust tuleb tal ettevõttest lahkuda, sest oli kehvalt käitunud, kuid seda mõtet meil ei olnud. Piisava puhkuse ja omavaheliste vestluste tulemusena saime töötaja stressiseisust välja ja koostöö jätkub tänaseni. Inimesi tuleb märgata ja hoida.“

Väga oluline on märgata kolleegi muret. „Paljud tööandjad saadavad töötajad vaimse tervise esmaabi koolitusele, et osataks kolleegi frustratsiooni ja ärevust vähendada ning enesekindlust kasvatada nii, et olukorrad ei muutuks agressiivseks, vaid mindaks leppimise teed. Tähtis on ka otsese juhi toetus,“ ütleb Miidla-Vanatalu.

Probleeme saab ennetada ja lahendada väärtuskommunikatsiooni kaudu. „Üks meie väärtusi on, et hoolime üksteisest ja käitume vastutustundlikult,“ rääkis Katrin Püks. „Vastutustundlikult tuleb käituda nii klien-

tide kui ka partnerite ja kolleegidega. Meie väärtused ei ole õpikutest maha viksitud, need on meie oma inimeste loodud. Igaühel on õigus kolleegile öelda, kui see, mis kolleeg teeb, ei vasta väärtustele.“

Tervise hoidmise

mitu tahku

Läbipõlemisest ja teistest vaimse tervise muredest räägitakse järjest enam. Seaduse järgi peab töötaja võtma vastutuse enda tervise eest ja teavitama tööandjat tervisest tulenevatest takistustest, sealhulgas vaimse tervise muredest. „Töötaja kardab öelda, et ta täna ei jaksa või ei saa, sest on tohutu hirm näida nõrk ja kardetakse, et see annab aluse temast kui töötajast sootuks loobuda. Neil teemadel on vaja avatud suhtlust ja korralikku töökultuuri. Mitmed ettevõtjad on selle loomiseks appi kutsunud tööpsühholoogid või coach’id või saatnud meeskonnaliikmed vaimse esmaabi koolitusele, et osataks hädas kolleege märgata,“ ütleb Miidla-Vanatalu.

Hübriid- ja kaugtöö ajal on üha levinum paindlik tööaeg. Oluline on tööandja ja töötaja vahel täpselt kokku leppida, millal on puhke- ja millal tööaeg. „Näiteks on igati sobiv teha kokkulepe, et töötaja töötab hommikul mõned tunnid, võtab päeval pausi ja õhtul jätkab. Oluline on, et mõlemad pooled oleksid korraldusega nõus ning oleks piisavalt ka seda aega, kui inimene saab päriselt puhata,“ ütleb Miidla-Vanatalu.

Tööandja saab inimest toetada

Miidla-Vanatalu sõnul on töö- ja puhkeaja eest vastutuse jagamine diskussiooni koht. „Võib arutleda selle üle, kas tööandja peab töötajatel n.-ö kätt hoidma. Ühest küljest on tore, et inimene ise enda eest vastutab. Teisest küljest tuleb arvestada, et tööandja roll on tööd korraldada ja inimressurssi juhtida. Samuti tuleb arvestada, et ületöötamisel võib olla laiem mõju ühiskonnale, sest inimese töövõime võib püsivalt väheneda, talle tuleb maksta haigushüvitist ja võimaldada sotsiaalseid garantiisid. Rääkimata sellest, et läbipõlemisel on vahetu mõju inimese tööandjatele ja perekonnale,“ selgitab Miidla-Vanatalu.

Alexelas jälgitakse puhkuste pidamist ja tuletatakse juhtidele meelde, et oma inimesi puhkusele saadetaks. „Inimeste hoidmine on väga oluline ja iga juht vastutab selle

eest, et töötajad oleksid töövõimelised. Kui töötajad soovivad puhkusest loobuda, siis räägime nendega ja jälgime seda, et ikka puhataks,“ ütleb Püks. Samuti suhtutakse Alexelas empaatiliselt töötajate elusündmustesse. „Kui inimesel on kurb sündmus, näiteks lähedase surm, anname tasustatud vabu päevi, sest sel ajal on raske tööl olla ja keskenduda,“ tutvustab Püks süsteemi.

Samuti toetab Alexela tervise mitmekülgset hoidmist ja parandamist. „Meie töötajate hüvede paketis on tervisekindlustus, kuhu kuuluvad ennetavad tervisekontrollid ning mitmesuguste professionaalide konsultatsioonid. Inimene saab ise valida, kas soovib tervisekindlustust või spordikompensatsiooni. Ravikindlustus on üha populaarsem,“ räägib Püks.

Vahel tuleb langetada raske otsus

„Juba värbamisel peame aru saama, millised on inimese uskumused ja põhiväärtused ning kas need sobivad meeskonna ja organisatsiooniga. Kui inimene on veendunud, et alati on probleemides süüdi teised, siis vajab ta küll abi, aga organisatsiooni ta sel hetkel ei sobi. Eriti positsioonile, kus tuleb tegeleda konfliktiolukordade lahendamisega,“ ütleb Miidla-Vanatalu.

Raidve sõnul on tööandjal kohustus jälgida, et töötaja töökeskkonda ei rikuks. „Tartu maakohus arutas üht juhtumit, kus inimene ei läbinud katseaega. Kohus ütles, et tööandja ei tohi lasta ühel töötajal rikkuda teiste töötajate õigust meeldivale ja toimivale töökeskkonnale. Katseaeg selleks ongi, et tööandja saaks hinnata, kas isik sobib oma isikuomadustega konkreetset tööd tegema ja meeskonnas töötama,“ räägib Raidve. Ka head erialased teadmised ja tööoskused ei tähenda, et tööandja ei võiks hinnata töötaja isikuomadusi mittesobivaks. „Oluline on aga see, et inimese juures jälgitaks töösse puutuvaid omadusi, mitte ei peetaks teda ebasobivaks isiklike eelistuste tõttu,“ rõhutab Raidve.

Turvalise töökeskkonna eest vastutavad töötaja ja tööandja ühiselt. Mõistlikum ja odavam on konflikte ennetada, kui neid hiljem lahendada. Kasulik on õppida teiste kogemusest ja vajadusel küsida nõu Tööinspektsiooni infotelefonil.

KAROLI NOOR

Artikkel on ilmunud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.

Parim tööandja