Kuidas teha vahet viiruslikul ja allergilisel nohul?

kaob tavaline külmetuse nohu ligikaudu nädalaga, aga allergiline nohu võib kesta isegi mitu kuud,» räägib Baar.

Kevadine ilm paneb jooksma nii puude mahlad kui ka laste ninad, kuid erinevalt talvest, mil enamasti on mõni viirus lapse nohu tekitajaks, lisandub kevadel nohu põhjuste ringi ka õietolmuallergia.

Benu apteegi farmatseudi Lauri Baari sõnul tekib külmetusest tingitud viiruslik nohu, kui hingamisteedesse satub viiruslik haigustekitaja. «Nohu võib tekkida mõne päeva jooksul pärast viirusega kokkupuudet. Allergiline nohu seevastu tekib kohe, kui organismi satub allergeeni, näiteks õietolmu,» selgitab ta. Kui varem ei ole lapsel allergeenide-

Laste puhul tasuks enne allergiaravimite kasutamist konsulteerida arstiga, et olla kindel, millest on sümptomid tingitud. SHUTTERSTOCK ga kokkupuudet olnud, siis võib apteekri sõnul olla raske aru saada, kas lapsel on külmetusest tingitud nohu või on ta millegi suhtes allergiline.

Mõnikord saab nohu põhjustel vahet teha nohueritise värvi ja paksuse põhjal. «Külmetuse nohu on tihti algfaasis põleti- kuline, paks ja rohekas, kuid allergiline nohu on tavaliselt läbipaistev ja vesine,» selgitab Baar. Ta rõhutab aga, et kergema külmetuse korral võib ka viirushaigusest tingitud nohu olla samamoodi vesine. Sel juhul võib apteekri hinnangul anda aimdust nohu ajaline kestvus. «Üldjuhul

Palaviku teke välistab allergia

Nii allergia kui ka viirusliku haiguse sümptomid on sarnased ning mõlemal juhul on apteekri sõnul sagedased tunnused aevastamine, vesised ja sügelevad silmad, tilkuv nina, köha ja ninakinnisus, aga erisus on, et allergiatega ei teki palavikku. «Allergiale võivad viidata turses silmaalused või ka sügelus pea piirkonnas: ninas, kõrvalestadel ja suu ümbruses, mõnikord ka üle keha,» loetleb Baar.

Silmade ja nina loputamine toob leevendust

Kõige tähtsam leevendusmeede on apteekri sõnul allergeenide ehk õietolmu eemaldamine ninast ja silmadest, et see ei tekitaks edasisi vaevusi. Selleks on kõige lihtsam ja kiirem viis silmade ja nina loputamine. «Sil- made loputamiseks võib kasutada vett või isotoonilist soolalahust, kui selleks on võimalus. Hea oleks kaasas kanda silmatilku, mida saab kohe kasutada, kui silmad hakkavad vett jooksma või kipitama ning parasjagu neid veega loputada ei ole võimalik,» õpetab Baar. Kui nina on kinni ja tilgub, soovitab apteeker kasutada mereveebaasil ninatilku. «Neid on kahte tüüpi –ühed, millest tuleb pihustusega üks doos vedelikku, ja teised, mida pihustades on vedeliku juga ühtlane. Just ühtlase pihustusjoaga tilgad sobivad allergia puhul nina loputamiseks paremini,» selgitab Baar. Lisaks võib ninaturse vähendamiseks kasutada erinevaid ravimeid, kuid laste puhul soovitab apteeker neid pigem vältida või kasutada lühikest aega, mitte üle 2–3 päeva. «Laste puhul tasuks enne allergiaravimite kasutamist konsulteerida arstiga, et olla kindel, kas lapsel on allergiast tingitud sümptomid või külmetus,» rõhutab Baar. vad ja nende toime ei ole nii pikaajaline kui ravil,» ütleb Baar ning lisab, et allergiaraviks kasutatavad vahendid ja võimalused on üsna laialdased.

Külmetuse nohu on tihti algfaasis põletikuline, paks ja rohekas, kuid allergiline nohu on tavaliselt läbipaistev ja vesine.

«Esmalt soovitan allergiamurest rääkida perearstiga, kes suunab vajadusel edasi allergoloogi vastuvõtule, kus selgitatakse välja, mis täpselt allergiat tekitab. Kui on teada, mis täpselt allergilist reaktsiooni vallandab, siis on seda allergeeni tulevikus kergem vältida ning teisalt saab konkreetset allergeeni teades määrata täpsemat ja tõhusamat ravi,» selgitab Baar.

Pideva allergiaga pöördu arsti poole

«Leevendusmeetmed on, nagu nimigi ütleb, sümptomeid leevenda-

Allergiate teke ja kadu on apteekri sõnul seotud inimese immuunsüsteemiga ning õietolmuallergia võib vanemaks saades kaduda või vastupidi, vanemaks saades võib allergia järsult tekkida. «Uuringutes on leitud, et ligikaudu viiendik inimestest saavad vanemaks jäädes allergiast priiks. Lisaks on leitud, et pidev kokkupuude väikese koguse allergeeniga aitab kehal sellega paremini toime tulla ja väheneb allergiareaktsiooni tugevus, aga siinkohal rõhutan, et seda ei tohiks kindlasti ise hakata enda või lapse peal enne arstiga konsulteerimist testima,» täheldab apteeker.

Millised märgid viitavad kofeiiniallergiale?

Kohv on paljude lemmikjook, kuid leidub ka inimesi, kellel kohv paneb kõhu valutama või ajab huuled paiste.

Kofeiini leidub kohviubades, teelehtedes ning valmistoodetest ka šokolaadis ja energiajoogis. Kui enamikule inimestest on see mõõdukas koguses ohutu, siis mõnele võib tekitada ka suisa allergiat. Eristada tuleb kofeiinitalumatust ja allergiat.

Need, kes on kofeiinile tundlikud, võivad seda juues tunda südamepekslemist, ärevust, peavalu, närvilisust, raskusi magamajäämisel, kõhuhädasid.

Sel puhul on tegemist ilmselt kofeiinitalumatusega ning parem oleks seda sisaldavaid toite ja jooke lihtsalt vältida. Allergia on tõsisem ja harvemini esinev haigus. Kofeiiniallergia sümptomid on punane sügelev lööve, ülespaistetanud suu ja huuled, sügelevad suu, huuled ja keel.

Kui inimesel on kofeiiniallergia, ilmnevad sümptomid hiljemalt tunni jooksul alates kofeiini tarbimisest. Mõni allergik võib harva kogeda ka anafülaktilist šokki ehk väga tõsist allergilist reaktsiooni. See toob kaasa märksa kiiremini ilmneva ja ohtlikuma paistetuse, hingamisraskused, köhimise, vahel ka iivelduse ja oksendamise.

Kuidas talumatus ja allergia tekivad?

Kofeiiniallergiku organism kohtleb seda ainet nagu sissetungijat. Kui allergik kofeiini tarbib, hakkab keha tootma antikeha nimega immunoglobuliin E. See ergutab keharakke vabastama histamiini, et proovida kahjulikku ainet sisaldavaid molekule eemale tõrjuda. Neidsamu molekule nimetatakse allergeenideks ja kogu protsessi tulemuseks ongi põletik, lööve ja turse.

Pole teada, mis tekitab allergiat või talumatust kofeiini suhtes. Mõnes uuringus oletatakse, et see on seotud geneetikaga, osa teadureid aga arvab, et kohviubadel peitub mikroskoopilist tolmu või hallitust ja hoopiski see tekitab inimestel allergilise reaktsiooni.

Parim ravi kofeiinitalumatule on seda sisaldavate toodete vältimine. Allergik võib vajada ka antihistamiini. Kui peaks juhtuma, et allergikul tekib anafülaktiline reaktsioon, tuleb koheselt kutsuda kiirabi.

Kui palju kofeiini on ohutu tarbida?

Kofeiini ohutuks päevaseks koguseks loetakse 400 milligrammi, mis leidub kahes-kolmes tassitäies kohvis. Kui tarbitakse muud kofeiini sisaldavat toitu, tuleks pakendilt välja otsida kofeiinikogus.