Suurim organ vajab päikeselisel ajal tähelepanu

LY-MARLEEN TAMME

Postimehe terviseportaali reporter

Nahk on inimese kõige suurem organ ja õige nahahooldus on vajalik igal aastaajal. Suvel tuleb keha jumekaks saamise kõrval tähelepanu pöörata ka õigele nahahooldusele.

Nahahooldus algab kogu keha baasvajaduste eest hoolitsemisest ehk küllal dasest ööunest ja puhku sest, piisavast puhta vee joomi sest ja täisväärtusliku toidu söö misest. Olulisel kohal on uni ja regulaarne füüsiline aktiivsus. Kevadisel ja suvisel ajal on naha suurimaks vaenlaseks päike.

Organismi jõuvarude taas tamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab päevas umbes 20 minu tist mõnevõrra paljastatud ihu ga päikese käes viibimisest – pole vaja lõputult rannas või õuemu rul praadida. D-vitamiini ei sün teesita ülearu ega talletata tar gu talveks.

Kui aga ees seisab pikem päi kese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit. Päikesekreemi tuleb kasutada regulaarselt iga päev, seda ka pilves ilmaga. Eriti ettevaatlikud peavad olema rohkete sünnimärkide ning nahaprobleemidega inimesed. Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes. Tuleb sekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele, nagu näiteks nahavähk. Päikesekreemi valides vaadatakse SPF ehk päikesekaitsefaktori numbrit ehk mida kõrgem kese puhul räägitakse kahest erineva lainepikkuse kiirgusest. UVA-kiired tungivad sügavale nahakihtidesse, UV-B-kiired põletavad pindmiselt. Seega on kreemi valides oluline jälgida, et pakendil oleks märgitud kaitse nii UV-Akui ka UV-B-kiirte eest. UV-Akiirguse kaitse üheks märgistuseks on näiteks PA+ või eriti tu- kendile on märgitud vaid päikesekaitse faktori number, siis on sellel kaitse ainult UVB kiirguse eest.

Mõned päikesekreemi koostisosad võivad põhjustada allergiat, mille sümptomiteks võivad olla punetav nahk, sügelus ja paistetus.

Kõige kasulikum on pidada leida sobiv kreem. Kas kookosõli sobib niisutajaks ja päikesekaitsekreemiks?

Kookosõli toimib hea niisutajana, kuna aitab nahas vett kinni hoida. See võib aga pärssida vajalikku higistamist. Sellegipoolest hoiab niisutamine ära veekao, see- ga on kookosõli kandmisel nahale nii plusse kui ka miinuseid. Kookosõli ei tohiks asendada päikesekaitsekreeme. Uuringute kohaselt pakub kookosõli kaitset SPF 8, kuid see on väga madal. Ameerika dermatoloogiaakadeemia soovitab naha kaitsmiseks päikesekahjustuste eest kasutada SPF 30 või kõrgema kaitsega päikesekaitsekreeme.

Kuidas nahka päikese eest kaitsta:

• Päevitada ei tohi kella 11–15 vahel, mil päike on väga intensiivne.

• Suvel kanna pigem heledaid riideid ja peakatet.

• Hoia silmade tervist ja kanna päikeseprille.

• Päikesekaitsekreemi tuleb kanda tervele kehale, ka näole ja kaelale.

• Ära unusta juua vett, sest kuumal päeval higistad rohkem ning võib tekkida vedelikukaotus.

Kuidas ära tunda ja leevendada päikesepõletust?

Päikesepõletuse tunnuseks on punane ja tulitav nahk, tekkida võivad ka turse ja villikesed. Esmaste nähtude ilmnemisel tuleks otsida varjualust. Põletuse saanud nahka on soovitatav jahutada spetsiaalsete põletusvastaste vahenditega, mida leiab apteegist. Nahka saab jahutada ka kas nahale pihustatava veega või teha niiskeid, jahedaid mähiseid. Raskematel juhtudel tuleb pöörduda kindlasti arsti juurde ning kasutada retseptiravimeid. Sagedased päikesepõletused ja intensiivne päevitamine soodustavad melanoomi teket.

Allikas: BENU apteek