Pöördumine

Hea lugeja!

leme jätkuvalt pandeemia küüsis. Päe-

Ovad on pingelised, aga igas päevas on olnud ka positiivset. Eredamalt meenuvad hetked, mil koroonaüksustesse saabusid appi ajateenijad-parameedikud. See oli aeg, mil õendusdirektor ja nii mõnigi kliinikujuht olid haigla staabis üdini rõõmsad. Tänan kõiki, kes on tulnud haiglasse tähtajaliselt tööle, et abistada suure töökoormusega tervishoiutöötajaid. Töö Regionaalhaiglas toimub sisuliselt kolmel rindel: pandeemiline ravitöö, mittepandeemiline ravitöö plaanilise ravi mõistes ning mittepandeemiline ravitöö erakorralise ravi mõistes. Vaatamata töötajate haigestumisele, raviüksuste ajutistele karantiinidele ja kriisist johtuvalt veelgi pingelisemale tööle, oleme suutnud heas koostöös pakkuda patsientidele vajalikku abi.

Ka tugivaldkondade koormus on pandeemia ajal suurenenud. Toon eraldi välja meditsiinitehnika teenistuse ning õigus- ja hanketeenistuse, mis toimetavad erakorraliste soetustega, nagu täiendavad hingamisaparaadid, hapnikravimasinad, ECMO-seadmed, ning peavad tulema toime ka tarneprobleemide lahendamisega. Staap teeb tervikuna suurepärast tööd, et hoida haiglat töövõimelisena kõigil eelnimetatud kolmel rindel.

Erilise tähelepanuga olen jälginud meie uute juhtide – õendusdirektor Katre Zireli, onkoloogia- ja hematoloogia kliiniku juhi dr Helis Pokkeri, sisehaiguste kliiniku juhi dr Pille Muki ja kirurgiakliiniku juhi dr Andre Trudnikovi toimetamisi. Pandeemia ei andnudki neile võimalust uude ametisse rahulikult ja kriitikavabalt sisse elada ning mul on rõõm kinnitada, et juhatus ei ole kordki pidanud neid valikuid kahetsema. Suurepärane, et täiustate meie meeskonda!

Personaliplaneerimine on pidev protsess, olgu see n-ö rahuajal või pandeemiatingimustes. Mure õdede piisava arvu suhtes kestab, kuid aktiivselt tegutsedes leiame kindlasti lahendusi. Isegi kui need on kohati ajutised, siis on need siiski paremad kui üldse mitte midagi. Ka siin kehtib põhimõte – vähem virisemist ja rohkem tegutsemist ning küllap õnnestume. Õdede puudujäägi suhtes ei ole edusammud kiired tulema, aga kui liigume samm sammu haaval, jõuame kaugele. Mul on siiralt hea meel, et meie eesmärk olla avatud organisatsioon on avalike konkursside kaudu näidanud, et meie juures soovitakse töötada. Konkurssidel osalevad nii haigla töötajad kui ka inimesed teistest tervishoiuasutustest, konkursid on arvukate osalejatega ning võiks isegi öelda pingelised. Seda nii arstidest juhtide kui ka õendusvaldkonna juhtide ametikohtadele.

Kriisisituatsioonis ei tohi unustada ära ka seda, et meie töötajad peavad saama piisavalt puhata ja oma vaimset tervist turgutada. Hea meel on tõdeda, et möödunud aastal oli puhkusepäevade arv võrreldav 2019. aastaga, vaid arstidel oli see näitaja veidi vähenenud. Arvestades, et oleme juba aprillikuus ning pandeemia jätkub, siis ei ole ma nii optimistlik, et kogu personal leiaks tänavu võimaluse piisavalt puhata. Staap, juhatus ja ka kõik teised juhid peavad pingutama lahenduste nimel, et tagada kolleegidele puhkus ka personalinappuse, pikenenud ravijärjekordade ning võimaliku pandeemia kolmanda laine korral. Vaimse tervise eest hoolitsemine pole tänapäeval kindlasti enam häbiasi, vaid häbi peaks olema kõigil meil, kes me märkame oma kolleegi raskusi, kuid ei toeta teda või ei suuna teda vajalikku abi saama. Regionaalhaiglas on tööohutuse spetsialistid koostöös palliatiivravikeskuse, psühhiaatriakliiniku ja meie erapartneriga korraldanud parima võimaliku abi. Seda võimalust tuleb just nüüd ja praegu aktiivselt kasutada. Loodame, et näiteks haigla Ampsukliiniku organiseeritud magusad ja soolased vahepalad, massaažitoolide kasutamise võimalus või ka esimese haiguspäeva hüvitamine haigla poolt annavad töötajatele väikest lisamotivatsiooni.

Vähem tähtis ei ole ka meie kollektiivne turvatunne, millele saavad kõik anda panuse end vaktsineerides. Näeme üksustes, kus on kõrge vaktsineeritus, isolatsiooni ja karantiini jäävate töötajate arvu vähenemist võrreldes vaktsineerimiseelse perioodiga. Hea näide on psühhiaatriakliinik. Samas madala vaktsineeritusega keskustes jätkub nii töötajate kui ka kahjuks patsientide nakatumine. Haigla on koht, kuhu inimene tuleb tõsise tervisemurega ravile ja kindlasti mitte sooviga nakatuda haiglas olles koroonaviirusesse. Haiglatöötaja eetilised tõekspidamised ei tohiks sel lasta juhtuda. Patsient tuleb haiglasse, sest tema haigus nõuab meie professionaalset abi, töötaja tuleb Regionaalhaiglasse tööle, sest ta on vabatahtlikult valinud selle oma töökohaks. Ärgem unustagem, et meie haigla põhiväärtusteks on hoolivus ja vastutustundlikkus kolleegide ja patsientide suhtes.

Jõudu ja ikka tervist!

Agris Peedu Regionaalhaigla juhatuse esimees