5 minute read

Vaktsineerimine päästab elusid

lmselt on raske leida kogu maailmast arsti, kellelt

Imurelik patsient poleks küsinud: kas mul on vajalik vaktsineerida COVID-19 vastu või on vaktsineerimise tüsistuse risk liiga kõrge?

Maailmas on koroonaviiruse tagajärjel surnud üle 2,7 miljoni inimese ja nende hulgas on üle 65-aastaseid umbes 80 protsenti. Koroonaviirus ohustab iseäranis kroonilisi haigeid ja üle 65-aastaseid, sest kui haigustekitaja nende organismi satub, ei suuda nad viirusega nii efektiivselt võidelda.

Enamikul kroonilise haigusega patsientidest on seega vaktsineerimisest väga palju võita ja riskid on minimaalsed, eriti vanemaealistel. „Üle 65-aastastel on vaktsineerimise kõrvaltoimeid isegi vähem, kuna nende immuunvastus on leebem,“ kinnitab professor Viigimaa. Eri valdkondade eksperdid räägivad, miks on vajalik vaktsineerida COVID-19 viiruse vastu. Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: Regionaalhaigla, Shutterstock

„Vaktsineerimine päästab väga palju elusid. Seda on juba praegu näha,“ tõdeb Regionaalhaigla kardioloogiavaldkonna teadus- ja arendusjuht professor Margus Viigimaa. Temaga nõustuvad teiste tervisevaldkondade eksperdid.

3 KÜSIMUST RAVIARSTILE

1. Millist riski kujutab COVID-19 teie patsiendile? 2. Kuivõrd mõjutab patsiendi haigusseisund vaktsineerimist? 3. Kes teie patsientidest on rohkem ohustatud?

VAKTSIINI PEAMISED KÕRVALTOIMED

COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed ei erine oluliselt teistest vaktsiinidest. Uuringutes on põhiliste kõrvaltoimetena välja toodud järgmist:  süstekoha valulikkus  allergilised reaktsioonid  nõrkus  peavalu  lihasvalu  palavik Kõrvaltoimed esinevad harva ja kestavad kuni paar päeva.

Südamehaigete riskid on 10–12 korda suuremad

KARDIOLOOG MARGUS VIIGIMAA 1. Südamehaigete riskid viirusega nakatumisel on 10–12 protsenti suuremad kui neil, kel on süda terve. Kardioloogiahaiged vajavad sagedamini kopsude kunstlikku ventileerimist ja intensiivravi, ka nende suremus on suurem. Isegi kõrgvererõhktõbi suurendab riski 10–15 protsenti. Mida teeb südamele koroonaviirus? 1) Äge infektsioon (põletikumarkerid, nagu IL-6 – kõrgenenud tsütokiinide norm) kahjustab südant ja veresoonkonda. See võib viia südamelihase funktsiooni halvenemiseni, südame puudulikkuseni ja raskematel juhtudel ka südamelihase ägeda põletikuni, mis võib lõppeda isegi surmaga. 2) Põletikureaktsiooni tagajärjel võivad tekkida südamerütmihäired. 3) Südamelihase infarktirisk suureneb. Tugev põletik võib soodustada kahjustunud (lupjunud) südamearterites trombi teket. Kõige rängemalt mõjub südamehaigele, kui viiruslik põletik areneb kopsupõletikuks. On juhtumeid, kus patsientidel on tekkinud neerupuudulikkus, nii et nad vajavad dialüüsravi.

Bakteriaalne põletik organismis võib lõpuks viia sepsiseni. Sellised haiged vajavad tohutult meditsiinipersonali. 2. Väga oluline on, et südamehaiged oleksid stabiilses seisundis. Maailma südameföderatsioon ja Euroopa kardioloogide selts soovitavad, et kõikidel südamehaigetel oleks kodus vähemalt kuu jagu tablettravi ja nad raviksid end regulaarselt raviskeemi järgides.

Vaatamata COVID-situatsioonile, mille deviisiks on #püsikodus, tuleb kindlasti minna erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, kui tekib valu südame piirkonnas. Valu võib viidata infarktieelsele seisundile.

Enamikus maailma riikides on langenud (eriti koroonapandeemia alguses) infarktihaigete arv, mõnes riigis isegi kuni poole võrra. Eestis pole sellist langust toimunud. See näitab, et meie meditsiinisüsteem on olnud väga hea ja haiged on julgenud haiglasse tulla.

3. Kõige raskemad juhud on sellised, kui patsiendil on juba südamepuudulikkus, näiteks on põetud mitu infarkti, on südameklapihaigused või klapid vahetatud, ja väga eakad – kui nemad peaksid nakatuma koroonaviirusega, on nende võimalus ellu jääda kahjuks väga väike. Seetõttu on nende vaktsineerimine elutähtis.

Onkoloogilistel haigetel on kuni 60 protsenti suurem oht haigust raskelt põdeda

ONKOLOOG

DR ANU PLANKEN

1. Uuringud on näidanud, et onkoloogiapatsientidel on COVID-iga nakatumisel oluliselt suurem tõenäosus tõsisteks kõrvaltoimeteks. Tavapopulatsioonis on see risk 2–3 protsenti, kuid onkoloogiahaigetel on 5–61 protsenti suurem risk põdeda haigust raskelt, saada tüsistusi või surra. 2. Olemasolevad COVID-19 viiruse vastased vaktsiinid ei sisalda elusat viirust, mistõttu need sobivad ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. Vaktsiinid on ohutud ka patsientidele, kellel on käimas aktiivne onkoloogiline ravi (nii keemia-, immuun-, hormoon-, bioloogiline ravi kui ka kiiritusravi). 3. Enne vaktsineerimist tasub konsulteerida oma raviarstiga, et leppida kokku sobivaim aeg esimese ja teise vaktsiinisüsti saamiseks. Pärast operatsiooni on soovitatav oodata kaks nädalat enne vaktsiini tegemist. Keemiaravikuuri korral on mõistlik ajastada vaktsineerimine vahetult enne järgmist ravi.

Kõrgem risk tõsisemate tüsistuste tekkeks on vereloomekasvajate ja kopsuvähiga haigetel. Suuremas ohugrupis on ka patsiendid, kes on kasvaja diagnoosi saanud hiljuti, viimase aasta jooksul. Aastatega risk viirushaiguse raskeks kuluks väheneb ning pärast viieaastast ravi on see risk tavapopulatsiooniga võrdne.

Iga ägenemine mõjutab kopsude funktsiooni

PULMONOLOOG DR PILLE MUKK

1. Iga kroonilise haiguse korral on organismi reservid ja kompensatsioonivõime langenud ning viiruse põdemise ajal dekompenseeruvad kroonilised haigused. 2. Krooniliste kopsuhaiguste korral on kopsufunktsioon eelnevalt langenud või on patsiendil välja kujunenud krooniline hingamispuudulikkus. Kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele on iseloomulik, et iga ägenemise (nt koroonaviiruse tõttu) järel on patsient kehvemas seisus. 3. Koroonaviirus süvendab kopsukahjustusi ja halvendab kopsufunktsiooni ning selliseid haigusseisundeid nagu intersitsiaalsed kopsuhaigused, kopsufibrsoo, kasvajad. Enne vaktsineerimist peaksid allergoloogiga konsulteerima patsiendid, kellel on varem esinenud tõsiseid allergilisi reaktsioone (anafülaksiat) süstitavatele ravimitele. Vajaduse korral teeb allergoloog allergiatestid.

Krooniliste kopsuhaigustega patsientidel on suur risk saada tüsistusi ja põdeda raskekujulist koroonaviirust, seetõttu on oluline seda patsiendigruppi vaktsineerida.

Hematoloogilised haiged kuuluvad kõrge riski gruppi

HEMATOLOOG

DR MARIKEN ROSS

1. Kui seni on arvatud, et viirushaigused ei ohusta eriliselt neid hematoloogilisi haigeid, kes oma kroonilise haigusega kontrollis käivad või kodus tablette võtavad, siis COVID-19 kohta on teada, et need patsiendid kuuluvad kõrge riski gruppi.

Lisaks on hematoloogiliste haigustega patsiendid rohkem ohustatud COVID-i foonil lisanduvast infektsioonist (nt atüüpiline bakteriaalne kopsupõletik). 2. Nii kroonilised kui ka ägedad verehaigused mõjutavad oluliselt keha immuunsüsteemi. Mingil hetkel tekib pea kõigil patsientidel suuremal või vähemal määral immuunpuudulikkus. Kuidas see vaktsineerimist mõjutab? Väga lihtsalt võib öelda nii – kui puuduvad immuunvastust tekitavad rakud, ei ole ka vaktsineerimisest kasu.

Ka piirangud panevad diabeedihaigeid proovile

ENDOKRINOLOOG

DR MART ROOSIMAA

1. Diabeet on COVID-i korral sarnaselt teiste krooniliste haigustega oluline riskifaktor. Diabeedihaigel esineb suurem võimalus raskemalt haigestuda, sattuda haiglasse või isegi COVID-i tagajärjel surra. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangud võivad avaldada negatiivset mõju ka diabeedi kulule. Vähese füüsilise koormuse ja rikutud toitumisrežiimiga kaasnev kaalutõus võib tõsta ka veresuhkru väärtusi, mistõttu võib tekkida ajutiselt vajadus muuta ravi. Kui insuliinravil olevatel patsientidel on glükomeetriga enesekontroll iseenesest mõistetav, võiks aeg-ajalt mõõtmisi teha ka tablettravi saavad patsiendid. Kui veresuhkur on varasemast 1-2 mmol/L võrra kõrgem, siis vajab raviskeem tõenäoliselt muutmist. 2. Diabeediga patsientidel ei ole vaktsineerimise suhtes vastunäidustusi ja nad peaksid end vaktsineerima. 3. Kõrgema riski tõttu peaksid ennast eelkõige vaktsineerima need diabeediga patsiendid, kellel esinevad ka muud kroonilised haigused, kellel on pikk diabeedistaaž ja kes kasutavad süstitavaid diabeediravimeid või on vähemalt 65-aastased. Sellised patsiendid võivad ka muidu „ühekordseteks” peetud haigusi (COVID, leetrid, tuulerõuged jne) põdeda korduvalt, sest neil ei teki „mälu”, mis edaspidiseid infektsioone ära hoiaks. Selliste patsientide hulka kuuluvad ägeda leukeemia patsiendid, luuüdi aplaasiaga patsiendid, siirdamisjärgsed patsiendid ja paljud lümfoomipatsiendid, kes saavad bioloogilist ravi CD20 rakkude vastu. Neil patsientidel vaktsineerimine ei tööta.

Kõigil teistel patsientidel on soovitatav ennast vaktsineerida. Aktiivravil olevad patsiendid peaksid oma raviarstiga läbi rääkima ka vaktsiini ajastamise. 3. Hematoloogiapatsientidel on kõrge tüsistuste risk, nad võivad põdeda seda viirust raskelt ja pikaajaliselt. Neil, nagu ka teistel patsientidel, on oluliseks murekohaks verehüübimisega seotud probleemid COVID-19 põdemise ajal.

This article is from: