Vaade Regionaalhaigla

Vaade kvaliteedile aastal 2021

Tekst: Priit Tohver Fotod: Aivar Kullamaa

Kui lugupeetud Bostoni kirurg ja üks Ameerika kirurgide liidu rajajaid Ernest Codman esitles 1919. aastal esimest Ameerika haiglate kvaliteediuuringut, visati tema raport pikema jututa põletisse. Nimelt leidis ta, et hinnatud 692 haiglast ainult 82 vastasid viiele tänapäeva mõistes elementaarsele kvaliteedinõudele. Tänaseks on Codmani süsteemist kujunenud Joint Commission International, mille ca 400-leheküljelise kvaliteedistandardi alusel hinnati 2019. aastal ka Regionaalhaiglat.

lles pool sajandit pärast Codmani surma

Aasuti tema panust ravikvaliteeti päriselt ka tunnustama. Ent tänu temasugustele teerajajatele nähakse tervishoiukvaliteeti tänapäeval teises valguses: see pole tüütu norimine, miski inimkauge „kvaliteedikontroll“, vaid lakkamatu professionaalne pingutus patsiendi nimel.

Lugedes Regionaalhaigla missiooni ja põhiväärtusi, julgevad minusugused loota, et lõpetame natukene paremas seisus, kui Codman ja tema raport: pingutus kvaliteetse tervishoiu nimel kumab eredalt vastu. Ent mis on kvaliteet, see väärtus, mida loome?

Milline näeb välja kvaliteetne haigla?

Teel kvaliteetsema tervishoiu poole võiksime juhinduda kahest võtmeküsimusest: 1. Milline on see haigla, kuhu me igal ajahetkel oleksime valmis oma ema või isa tooma? 2. Milline on see haigla, mille puhul võime uhkusega öelda, et see on meie haigla?

Nendele küsimustele ei ole ühest vastust, ent need suunavad meid nägema olulist. Meie teenistuse vaatest toetub vastus kolmele kvaliteedisambale: patsiendikesksus, ohutus ja efektiivsus.

Efektiivne haigla pakub teaduspõhist abi nendele, kes seda vajavad, ja säästab ravist neid, kes sellest tõenäoliselt abi ei saa. Sageli on efektiivsus sünonüümne parima võimaliku raviga. „Parim“ ei ole see, mida kvaliteediteenistus ütleb, vaid mida defineerivad professionaalid koostöös patsientidega. Kvaliteediteenistus saab olla toeks parima tuvastamisel ja saavutamisel.

Ohutu haigla juurib välja välditava kahju teenustest, mis on loodud inimesi aitama. Patsiendiohutus on tegevusvaldkond, mis tunnistab, et tervishoid on kompleksne ja ettearvamatu sageli ülesmäge võitlus, mille käigus paratamatult eksitakse, ent sellest hoolimata püüab pakkuda süsteemseid lahendusi, et hoida ära patsientide kahjustamist. Patsiendiohutuse eeldus on, et tervishoiutöötajad annavad endast parima oma patsientide ohutuse tagamiseks. Seega, kui ohutus ei ole tagatud, tuleb lahendusi esmajärgus otsida süsteemist, mille tõrgete tõttu töötaja parimast lihtsalt ei piisa. Ent patsiendiohutus ei pea tiirlema ainult negatiivse ümber. Andes au tõsiasjale, et ülekaalukalt on tervishoid ohutu, püütakse üha enam õppida nendest juhtumitest, kus olenemata süsteemi tõrgetest suudeti tagada ohutus. Ohutus selles käsitluses ei ole vaid eksimuste väljajuurimine süsteemist, vaid edukas kohanemine paratamatult muutlikes tingimustes.

Patsiendikeskne haigla arvestab patsientide eelistuste, vajaduste ja väärtustega ja kohtleb patsiente austusega. Patsiendikesksus ei nõua meilt palju. Vahel tähendab patsiendikesksus lihtsalt seda, et patsiente õpetatakse õigeid küsimusi küsima, nagu seda tehti Hollandi projektis „Kolm head küsimust“ (Drie Goede Vragen). Pühendumust patsiendikesksusele näeme ka näiteks käimasolevates vähi- ja insuldiravi patsiendi teekondade projektides, milles osaleme.

Arvan, et kvaliteetne haigla mitte ainult ei püüdle patsiendikesksuse, ohutuse ja efektiivsuse poole, vaid teeb seda püsivalt ja läbivalt. Täpselt samamoodi, nagu tahame, et patsiendi raviteekond oleks terviklik, peame tagama, et iga osa sellest tervikust oleks efektiivne, ohutu ja patsiendikeskne. Suurepärane ravi ühes otsas võib saada nullitud, kui samadest standarditest ei peeta kinni teises otsas. See tähendab tervishoiuteenust, kus ei ole väikeseid osi ja üksiksooritusi, vaid kus iga sooritus ehitatakse eelnevale ja sellega valmistatakse ette järgmist.

Meie kvaliteedi vundament

Väidan, et paljud komponendid selleks, et olla efektiivne, ohutu ja patsiendikeskne haigla, on meil juba olemas. Kõige olulisem neist on meie töötajate professionaalsus –

vali teema leia osalised

eeltöö

leia eksperdid loo raamistik muutusteks

õppe seanss 1

A

S P

D

tegevusperiood 1 IHI koostöömudel. Planeeri, teosta, õpi, korrigeeri. Allikas: ihi.org

õppe seanss 2

A

S P

D

tegevusperiood 2

õppe seanss 3

A

S P

D

tegevusperiood 3 kokkuvõttev arutelu

meie põhiväärtustesse ja kutse-eetikatesse põimitud sisemine tung olla iga päev natukene parem meie patsientide nimel. New England Journal of Medicine’i artikkel „Professionalism Revealed“ tõi välja, et koroonakriisi heaks pärandiks on meeldetuletus, et tervishoiutöötajate professionaalne kutsumus pakkuda parimat ravi on parim lootus haiglakvaliteedi tõstmiseks. Seda nägime nii Eestis kui ka mujal maailmas: kui enamik inimesi jäi koju, läksid tervishoiutöötajad tööle, kus pidid ise leidma lahendusi, et pakkuda parimat ravi senitundmatu vaenlase vastu. Tänaseni pea iga päev näeme, kuidas olenemata kasvavast koormusest suudame leida uusi lahendusi. Ükski kvaliteedistandard neid lahendusi ette ei kirjuta.

Kvaliteediteenistuses usume väga professionaalsusesse kui edasiviivasse jõudu, mida peaks hoidma ja võimestama. Üks viimase aja eredamaid näiteid sellest, kuidas meie töötajate algatus võimaldas meil teha olulise arenguhüppe kvaliteedis, on Medical Emergency Team, mis sai alguse meie õendusest. Praegu on kvaliteediteenistuse oluline eesmärk veelgi enam toetada õdesid projekti „Magnet“ kaudu, et nende head mõtted teostuseni jõuaksid.

Professionaalsus käib käsikäes avatud ja õiglase kultuuriga. See tähendab kultuuri, kus ilmselge ebaprofessionaalsuse eest tuleb võtta vastutusele, ent kus kedagi ei karistada inimlike vigade või probleemide tõstatamise eest. Paljuski loovad seda kultuuri meie juhid, aga minu üleskutse igale töötajale on käituda juba praegu nagu juht ning soosida ja esindada endas seda kultuuri, mida näha soovite.Viimane tugi meie kvaliteedivundamendis on meie töötajate oskused ja neid toetavad infosüsteemid. Kui me tahame toetada professionaalset iseorganiseerumist ja et kvaliteet areneks ühtlaselt kõikjal, mitte ei sõltuks mõnest pädevuskeskusest, siis peame ka kvaliteediparendusoskused tegema osaks iga töötaja tööriistakastist. Kvaliteediteenistus saab siin olla kõrgeima kompetentsi kandja, ent iga töötaja võiks omada elementaarseid kvaliteediparendusoskusi ja iga töökeskkond peaks toetama nende oskuste rakendamist. Ka infosüsteemid on osa meie tööriistakastist, sest andmeteta kompame pimeduses. On selge, et sel kvaliteediteekonnal peame kasvatama oma analüütikavõimet ja IT-pädevust, et oskaksime tellida ja kasutada süsteeme, mis päriselt toetavad meie kvaliteedi hindamist.

Mida toob aasta 2021?

Kvaliteediteekond ei eelda ainult õigeid väärtusi, vaid ka konkreetseid tegevusi. Kui meie tervishoiutöötajad investeerivad inimeste tervisesse, siis võib öelda, et meie oluliseks arengusuunaks on investeerimine oma töötajate professionaalsusesse, näiteks Magnet-õenduse projekti ja kvaliteedispetsialistide võrgustamise kaudu. Töötajate oskuste arendamisel oleme teinud algust Regionaalhaigla kvaliteediparenduse arenguprogrammiga ning korraldame koolitusi mitmes kvaliteedi võtmevaldkonnas.

Teine oluline arengusuund on patsiendiohutus, mida juhib märtsist meie esimene patsiendiohutuse peaspetsialist. Võtmetähtsusega on tema töölaual patsiendiohutuskultuuri kujundamine ja toetavate infosüsteemide juurutamine, ent ka koolitamine. Samuti ei saa me ohutuses kuidagi mööda vaadata meie infektsioonikontrolli rollist pandeemia haldamisel teiste haiglatekkeliste nakkuste ennetamise kõrval.

Patsiendikesksuse puhul toome välja peagi algava patsiendikeskse suhtluse projekti, mille käigus soovime parendada patsientide kaasamist oma ravisse teavitamise ja õpetamise kaudu. Vähem tähtis ei ole ka meie panus infosüsteemide arengusse, kus põhieesmärk on edendada ravikvaliteediindikaatorite süsteemsemat kogumist ja üleminekut uuele analüütikasüsteemile. Eelmainitu kirjeldab vaid suuremaid arengusuundi ning kvaliteediteenistuse igapäevatöö sellest seisma ei jää. Oluline ei ole aga teada ainult seda, mida me teeme, vaid ka seda, miks me teeme ja kuidas. Kvaliteet ei ole midagi, mis sünnib kusagil teenistuses: seda luuakse iga päev palatites, kabinettides, operatsioonisaalides ja protseduuritubades. Olles aga ühel meelel selles, miks me seda kõike teeme – et oleks haigla, kuhu võiksime alati oma vanemad tuua –, on meil lihtsam kvaliteeti ehk seda pakutavat väärtust koos meie tervishoiutöötajate ja patsientidega luua.

Teadus, tehnoloogia ja meditsiin

8. aprillil peeti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli II koostöökonverentsi „Teadus, tehnoloogia ja meditsiin“. Konverentsil räägiti e-tervise infosüsteemi (TIS) andmekvaliteedist, aga ka tervislikust valgustusest tervishoiuasutustes ning COVID-19 haigete intensiivravist – Eesti vs. muu maailm.

Koostöö tipphaigla ja tippülikooli vahel on tõeline sümbioos, mis viib tulevikumeditsiini, märkis konverentsi moderaator, Regionaalhaigla kardioloogiavaldkonna teadus- ja arendusjuht prof Margus Viigimaa. „Tehnoloogia areng on tänapäeva meditsiini mootoriks, me peame seda kogu aeg edasi arendama, siin on tähtis koostöö ülikooliga,“ märkis ta. „Tallinna Tehnikaülikool koostöös Regionaalhaigla arstide ja õdedega arendab uusi tehnoloogiaid.“ Viigimaa lisas, et terviseandmed on tänapäeval tõeline varandus. „Peame neid andmeid võimalikult hästi kasutama meie haigete tervise huvides. Meil on väga palju andmeid, saaksime neid veel efektiivsemalt ja paremini kasutada. Ülikooli teadlased koos haigla arstidega saavad siin koos väga palju ära teha. Saame arendada uusi otsusetugesid, uusi algoritme ja sellest sünnib tõeline kasu Eesti inimeste tervisele.“

Konverentsi alustanud ja lõpetanud TTÜ teadusprorektor Maarja Kruusmaa ja Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso rõhutasid mõlemad teadus- ja rakendusalaste koostööprojektide tähtsust ning vajalike prioriteetide seadmist nüüd ja kohe. Regionaalhaigla poolt esinesid konverentsil ka dr Jüri Teras, dr Indrek Rätsep, Tallinna Tehnikaülikoolist esinesid Janek Metsallik, Priit Kruus, Toivo Varjas, Kristel Vene, dr Pirjo Spuul, prof Tõnis Timmusk.

President tunnustas teenetemärgiga

President Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgi tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Regionaalhaiglast pälvis Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi  Merike Luman – Regionaalhaigla nefroloog ja endine sisehaiguste kliiniku juhataja, kelle peamine fookus on neeruasendusravi. Eesti Punase Risti IV klassi teenemärgi pälvisid  Aleksei Gaidajenko – Regionaalhaigla õendusvaldkonna arendusjuht, endine õendusdirektor. Tänapäevase statsionaarse õenduspraktika ja õendusterminoloogia alusklassifikatsioonide maaletooja ning juurutamise eestvedaja;  Mai Kull – Regionaalhaigla usaldusõde, endine psühhiaatriakliiniku erakorralise psühhiaatria osakonna õendusjuht ja üks Eesti

Psühhiaatriaõdede Seltsingu asutajaliikmetest

Regionaalhaigla õnnitleb kõiki teenetemärgi pälvinuid!