Kaitseväe aastaraamat 2021

EESTI KAITSEVÄE AASTARAAMAT

KAITSEVÄE AASTARAAMAT 2021

üksuste rahvusvahelise liikumise korraldamine pandeemia oludes / Martin Niinepuu

▷ Mereväe üleminek divisjonide struktuurile / Jüri Saska

▷ Millal erioperatsioonid õnnestuvad? / Margus Kuul lk 76

▷ Reservväelaste tagasiside õppuselt Okas / Kairi Kasearu ja Eleri Lillemäe lk 80

▷ Okas 1. jalaväebrigaadis / Ainar Afanasjev lk 82

▷ Okas 2. jalaväebrigaadis / Julius Koppel lk 84

▷ Kaitseväe (akadeemia) roll juhtide arendamisel / Vahur Karus lk 86

▷ Pandeemiaajastul on küberkaitse saanud olulisemaks kui kunagi varem / Jaak Tarien lk 90

▷ NATO staabielement Eestis liigub tugeval alusel edasi / Mart Vendla lk 92

▷ Sõjamuuseum orkestri võrra rikkam / Hellar Lill lk 94

▷ Miljon tundi kaugtööd / Küberväejuhatus lk 95

LUGUPEETUD KAITSEVÄE AASTARAAMATU LUGEJA

MARTIN HEREM kindralleitnant, kaitseväe juhataja

Aasta 2021 oli sündmuste ja arengusuundade poolest kaitseväele tõenäoliselt viimase 30 aasta intensiivseim. Sellesse aastasse sisenesime koroonalaines, korraldades oma tegevust pidevalt nii, et viiruse mõju ei takistaks meil hoida lahinguvalmidust ja säilitada tegevusvabadust oma eesmärkide täitmiseks. Vaktsiini saabumisega tuli meil teha keerulisi otsuseid. Otsus vaktsineerida kogu isikkoosseis viis aasta teises pooles kaitseväe nakatumisarvud minimaalseks ning palju väiksemaks kui Eesti ühiskonnas tervikuna. Tõsi, me kaotasime seepärast kümneid inimesi oma koosseisust, kuid samas säilitasime tegevusvabaduse ülesannete täitmiseks.

Maikuus avaldas kaitsevägi oma eelarve kärpeplaanid vabariigi valitsuselt saadud ülesande põhiselt. Need olid efektiivsele organisatsioonile kohaselt varem ette valmistatud ning keskendusid sõjalise võime säilitamisele ja uute võimete loomise võimaldamisele. Ühiskonnas ja meedias nimetati seda tihti «sümbolite kallale minekuks». Aina rohkem esitati selliseid küsimusi: Milleks kaitsevägi valmistub? Mis sõjast te räägite? Aasta hiljem ei julge vist keegi Eestis selliseid küsimusi esitada. Me ei näinud midagi ette, me võtsime oma kohustusi tõsiselt.

Avaliku kriitika sees oli kohati raske aru saada, kus on tegemist lihtsalt keerulise olukorraga või inimeste hirmude, väsimuse, tõekspidamiste ja sõnavabadusega ning kus vaenuliku riigi infooperatsioonidega. Ilmselt nägime 2021. aastal neid kõiki rohkem kui kunagi varem. Kõige selle keskel sattusime aga ehk eneselegi teadmatult sõtta – Venemaa ja Valgevene korraldatud Lääne ühiskonna väärtuste vastasesse hübriidsõtta.

Kuigi praegu puuduvad dokumentaalsed tõendid, et Läti, Leedu ja Poola vastu suunatud migratsioonioperatsioon oli ettevalmistus Ukraina-vastase sõja eskaleerimisel konventsionaalseks operatsiooniks, tundub see tagantjärele küll nii. See operatsioon neil ebaõnnestus. Luhtus ka katse destabiliseerida Balti riike ja Poolat ning

Lääne ühiskonda laiemalt, siduda neid migratsiooniprobleemiga välis- ja sisepoliitikas ning luua sellega soodsad tingimused Ukraina ründamiseks.

Eesti riik ja kaitsevägi seisid selles olukorras sirge selja ja kaine peaga. Me olime esimesed, kes läksid appi Leedule ja Poolale, sest nägime selles ohtu meie väärtushinnangutele ja regiooni ühtsusele. Me pidasime enda kohustuseks toetada oma liitlasi. Kuigi me liigutasime meeskondi ja rühmasid, oli tegemist strateegiliste otsustega.

Kujunenud situatsioonis sai tõestust ka ühe meie peamise jõu olemasolu ja tugevus – kaitsetahtega Eesti kodanikest reservväelased. Hoolimata mitme õppekogunemise tühistamisest tuli reservväelasi vabatahtlikena õppustele ikkagi. Tihti pidime koroonapandeemia pärast andma reservväelastele selgitusi, miks me neid õppekogunemistega riigikaitsesse ei kaasa. Tahe ja motivatsioon olid reservväelastel olemas.

Üle pika aja rakendasime rahvusvahelisel missioonil Iraagis kaitseliitlasi, kes täitsid oma ülesande nii nagu elukutselised sõdurid. Okas 2021 õnnestus nagu eelmised õppused, kuid oli oma tempolt ja komplekssuselt veidi kõrgemast klassist. Enamgi veel – me tegime suure sammu laiapindses riigikaitses, arendades koostööd politsei- ja piirivalveametiga riigipiiri kaitsmisel. Võib öelda, et isegi loogilise järjena jätkasime seda «operatsiooni» üksuse lähetamisega Poola toetuseks.

See kõik ei takistanud meil samal ajal jätkata kaitseväe arendamisega. Me korraldasime planeeritud õppuseid, arendasime oma kaitseplaane ja lahinguvalmidust. Osalesime rahvusvahelistel operatsioonidel, õppustel ja teistel koostööüritustel. Tegelesime ka oma võimete arendamisega.

Alustasime K9 väljaõppega, hankisime meremiinid, allkirjastasime laevatõrjerakettide hanke, tegime ettevalmistusi järgmiste võimete kaitseväkke toomiseks.

Me olime esimesed, kes läksid appi Leedule ja Poolale, sest nägime selles ohtu meie väärtushinnangutele ja regiooni ühtsusele.

Tulevik näitab, kas see on olnud «valmistumine» või «ärahoidmine», kuid ilmselt on kaitseväel keerulisemad ülesanded alles ees.

Toetasime oma analüüside ja kompetentsiga vabariigi valitsuse pooleaastast tööd, mis pärast pea kolmekümmet aastat vaidlusi ja arutamist lõppes otsusega ühendada mereväe ja piirivalve laevastikud.

Detsembris tegi riik kaitseväe nõuandel otsuse toetada Ukrainat üha suureneva Venemaa sõjalise ohu vastu. Ka see kutsus esile vastakaid arvamusi ning kriitkat, kuid moraaliküsimust kriitikud üllataval kombel enam esile ei toonud. Ometigi põhines see otsus peamiselt moraalil. Moraaliküsimus tõusis 2021. aasta jooksul esile pea iga kuu. Kohati oli kriitika nii vali, et tekkiski kahtlus meie otsuste õigsuses.

Kuid arvud ja faktid räägivad otsuste kasuks. Väljalangemine ajateenistusest on ajaloo väikseim ning vabatahtlikult ajateenistusse tulijate osakaal ajaloo suurim. Kaitseväe akadeemiasse astus 2021. aastal rekordarv õppureid. Kuigi kriitikud käsitlesid avalikkuses teenistusest lahkunute arvu, ei tundu see endiselt näitavat moraali või võime langust. Vabatahtlike osakaal eri tegevustes kasvas 2021. aastal ka siis, kui Ukraina sõja eskalatsioon alles tundmatu tulevik oli.

Ma tean, et töökoormus on suurenenud ja isikkoosseisu vaimne pinge on tohutu. See on paratamatu. Venemaa on 2021. aasta jooksul näidanud viimase 30 aasta suurimat agressiivsust ja meie oleme sellele vastanud ühe riigi kaitseväele kohaselt. Tulevik näitab, kas see on olnud «valmistumine» või «ärahoidmine», kuid ilmselt on kaitseväel keerulisemad ülesanded alles ees.

Kaitseväe juhatajana hindan ma heaks kaitseväe olukorda ja samme tuleviku katsumustega hakkamasaamiseks. Isikkoosseisule tahan ma öelda kahte olulist asja. Esiteks, me oleme ise oma elukutse valinud palju raskemate olukordade lahendamiseks, kui me siiani oleme näinud. Teiseks, nii nagu senini, siis ka 2021. aastal tegi kaitsevägi olulisi ja õigeid samme, et nendeks olukordadeks paremini valmis olla. Ainult nii on võimalik neid ära hoida. ||

Foto: Sven Arbet/Ekspress Meedia/Scanpix

TERROR. Režiimi hinnangul on efektiivseim viis igasuguse vastasuse summutamiseks kiire ja jõuline reageerimine.

VENEMAA

JULGEOLEKUPOLIITILISED ARENGUSUUNAD

LUUREKESKUS

Venemaa Föderatsioonis (VF) 2020. aastal tehtud konstitutsioonireform ja viimase pooleteise aasta jooksul märkimisväärselt tugevnenud repressiivmeetmed on kinnistanud režiimi võimutäiuse riigis.

Opositsiooni tasalülitamiseks kasutatakse peaaegu avalikult letaalset jõudu. Halvenevate sotsiaalmajanduslike näitajate valguses on kontrolli hoidmisel peamiseks vahendiks surve ja jõu kasutamine.

Vene Föderatsioon hindas 2021. aastal, et on sobiv aeg kombata lääneriikide valmidust asuda läbirääkimistesse Euroopas kehtiva julgeolekuolukorra otsustavaks muutmiseks. Peamise katalüsaatorina selliste läbirääkimiste toimumiseks kasutati riigi relvajõude, mida oleme näinud eelmise ja selle aasta jooksul – tegevus, mis kinnitab, et VF ei heitu relvajõudude kasutamisest oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Mustrist väljas vägede koondumise ajaraami jäi veel läänesuunaline strateegiline juhtimis-staabiõppus Zapad 2021. Täpsemalt pöörame sellele kõigele tähelepanu siinses artiklis.

VF-i arusaam rahvusvahelisest olukorrast kajastub ilmekalt 2021. a juulis president Putini kinnitatud uuendatud riiklikus julgeolekustrateegias, mis määratleb

üle-eelmisel aastal alanud ja ka 2021. a jätkunud protestilainet suutsid Venemaa eriteenistused vaid jõuga vaos hoida.

Igor Volkov / AFP / Scanpix

Habarovskis

Foto:

riigi ohukuvandi, riiklikud huvid ja sise-, välis- ning kaitsepoliitilised prioriteedid. Julgeolekustrateegia hinnangul on maailm muutunud polütsentriliseks (2015. aasta sama dokumendi põhjal see protsess alles käib), kus on uued globaalsed ja regionaalsed juhtriigid.

Sõjalised ohud tulenevad peamiselt NATO tegevusest VF-i piiride läheduses (mis on tingitud just VF-i enda rahvusvahelist õigust ja norme eiravast tegevusest), sh sõjalise taristu rajamise, luuretegevuse, sõjaliste formatsioonide ja tuumarelvade kasutamise harjutamisega VF-i vastu.

VF-i regionaalsed huvid keskenduvad esmajärjekorras nn lähivälismaa ümber ja

selle igakülgsele kontrollile. Ka uuenenud julgeolekustrateegia kohaselt tahab VF tugevdada oma mõju «Nõukogude Liidu järgses ruumis». Selle ruumi, mida mõne erandiga hõlmab praegune Sõltumatute Riikide Ühendus, suhete tugevdamist on 2021. a jooksul varasemast rohkem ka VF-i režiim toonitanud. VF-i tegevusest Valgevene ja Kasahstani suunal saame lugeda allpool.

Niinimetatud lähivälismaa konsolideerimisel on tuumküsimuseks Ukraina läänesuunalised ja demokraatlikud ambitsioonid. Kontroll nn lähivälismaa üle ja sellele kontrollile heakskiidu saamine lääneriikidelt on VF-i jaoks esimeseks sam-

Kontroll nn lähivälismaa üle on Venemaa jaoks esimeseks sammuks kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberkujundamisel.

muks kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberkujundamisel.

Selle mõtlemise keskmes on arusaam, et suurriikide vahel saab valitseda tasakaal vaid juhul, kui eksisteerivad heakskiidetud mõjusfäärid. VF-i maailmavaates tagab selline vaatenurk stabiilsuse julgeolekus.

VF-s on kujunenud nüüdseks kleptokraatlik diktatuur, kus vananeva personaliga režiim tajub ohtu julgeolekustrateegias kirjeldatud VF-i «hingelistele, kultuurilistele ja ajaloolistele traditsioonidele». Need suundumused on viimase aasta jooksul kiirenenud ja sellisel suhtumisel kinnistub VF-i nn nullsumma suhtumine julgeolekusse.

Selle nullsumma vaimus esitas VF 2021. a detsembris «julgeolekugarantiide» nõudmised, mis õigupoolest nõuavad NATO põhimõttelist lõppu ja mida lääneriikidel on võimatu sellisel kujul aktsepteerida.

VF-i RELVAJÕUDUDE

AKTIIVSUS 2021

2021. aasta oli VF-i relvajõudude jaoks suurema aktiivsusega, sest lisaks tavapärasele väljaõppele ning juba käimasolevatele sõjalistele operatsioonidele toimus korduv vägede koondamine Ukraina piiride lähistele. Peale selle toimus 2021. aastal Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas

Kaitseväe aastaraamat 2020

Vene dessantüksus Kaliningradis alustas 13. septembril lennureisi õppusele Zapad 2021. Foto: Vitaly Nevar / Reuters / Scanpix

Venemaa strateegiline eesmärk suhetes lääneriikidega on saavutada siduv kokkulepe Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmiseks.

strateegiline suurõppus, mis võimaldas erinevatel relva- ja väeliikidel kokkuharjutamist ning on osa väljaõppest sõjalise agressiooni tarbeks.

Aasta 2022 algus jätkus samuti VF-i relvajõudude jaoks intensiivselt: aasta alguses toimus esimest korda Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) artikkel nelja käivitamine, mis lasti käiku rahutu olukorra tõttu Kasahstanis.

Märkimisväärne initsiatiiv 2021. aastal oli elukutseliste reservväelaste projekti arendamine VF-i relvajõududes. Lepingulisse reservteenistusse astudes määratakse reservväelane sõjaaja ametikohale väeosas. Ta kohustub lisaks oma igapäevasele tööle osalema igakuistel kahe- või kolmepäevastel harjutustel ning kuni 30-päevasel õppekogunemisel aastas. Seejuures säilitatakse reservväelasele tema tsiviiltöökohal makstav palk ja iga kuu makstakse talle juurde 12% selle ametikoha palgast, millele ta on väeosas määratud.

Kui eelnevatel aastatel oli projektis osalejate piirarvuks 5000 inimest, siis 2021. aastal suurendati seda 100 000 inimeseni. Võrreldes tavalise reservväelasega, kes osaleb õppekogunemistel heal juhul kord kolme aasta jooksul, on lepinguline reservväelane märksa parema väljaõppega. Väheneb allüksuse kokkuharjutamiseks vajalik aeg reaalse formeerimise korral. Avalike allikate andmetel on 2021. aasta seisuga Lõuna ja Kesk sõjaväeringkondades sõlmitud üle 9000 lepingu. Lõuna sõjaväeringkonnas on kokku harjutatud 30 roodu. Lepinguliste reservväelaste värbamine sõltub regiooni sotsiaal-majanduslikust tasemest. Mitmes piirkonnas ei ole õnnestunud värvata planeeritud arvu reservväelasi.

Kuna projekt on kuulutatud prioriteetseks, siis tehakse pingutusi selle täitmise nimel: väeosade esindajad käivad projekti propageerimas ettevõtetes; planeeritakse igakuise tasu tõstmist 12%-lt 24%-le jne.

SIIRMISED UKRAINA PIIRIDELE, SH VALGEVENE TERRITOORIUMILE 2021. aastal toimus VF-i relvajõudude korduv rutiiniväline siirmine Ukraina piiride lähedusse. Kuigi suve keskpaigaks liikusid mõned üksused tagasi, siis sügisel uuesti alanud siirmised on jätk kevadel toimunule.

Jelnja piirkonda siirdi 41. armee (Novosibirsk) väekontingent, Kurski piirkonda 6. armee allüksused ning Krimmi tõenäoliselt 58. armee (Vladikavkaz), 49. armee (Stavropol), 31. ründedessantbrigaadi (Uljanovsk) ja 247. ründedessantpolgu (Stavropol) allüksused.

VF-i RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE SIIRMINE UKRAINA PIIRIDELE JA VALGEVENESSE

UKRAINA PÕHJAPIIRIDELE KOONDATUD VF-i

RELVAJÕUDUDE ÜKSUSED 2022. A VEEBRUARI SEISUGA

«hingelistele, kultuurilistele ja ajaloolistele traditsioonidele».

VF-i RELVAJÕUDUDE KOONDUMINE KRIMMI (ANNEKTEERITUD UKRAINA TERRITOORIUM)

VF­s on kujunenud nüüdseks kleptokraatlik diktatuur, kus vananeva personaliga režiim tajub ohtu julgeolekustrateegias kirjeldatud VF­i

KJLO LIIKMETE LENNUD KASAHSTANI

PERIOODIL 7.–9. JAANUAR 2022

VF­i regionaalsed huvid keskenduvad esmajärjekorras nn lähivälismaa ümber ja selle igakülgsele kontrollile.

Ka uuenenud julgeolekustrateegia kohaselt tahab VF tugevdada oma mõju «Nõukogude Liidu järgses ruumis».

VF-i RELVAJÕUDUDE 41. ARMEE (KESK SÕJAVÄERINGKOND) ELEMENTIDE PAIKNEMINE VALGEVENE LÄHEDAL JELNJAS. FOTOD SEPTEMBRIST JA NOVEMBRIST 2021

Lisaks algas 2022. aasta alguses Ida sõjaväeringkonna allüksuste siirmine Valgevenesse. Märkimisväärne oli Valgevenesse saadetav vägede hulk. Valgevenesse liikus 35. armee (Belogrorsk), 36. armee (UlanUde), 29. armee (Tšitaa) ja Vaikse ookeani allüksuseid, sealhulgas nii kaudtule- kui ka manööverüksusi.

2021–2022 toimunud Ukraina ja Valgevene suunaliste siirmiste puhul oli keeruline hinnata, kas kavatsetakse reaalselt sõjalist operatsiooni alustada või on tegemist peamiselt survestamise ja heidutustegevusega.

Võimalik, et tegevus täitis mitut eesmärki: surveavaldus ja/või rünnaku ettevalmistus Ukraina vastu; Valgevene lõimumise täielik kinnistamine sõjalise kohalolekuga; lääne ähvardamine Ukraina hinnaga enda «julgeolekugarantiide» aktsepteerimiseks.

Selline kõikidelt strateegilistelt suundadelt koondumine Ukraina piirile (sh VF-i piiridelt NATO riikidega) paljastab ka vastuolu VF-i ohukuvandis – olgugi et agaralt toonitatakse NATO sõjalist ohtu, nõrgendatakse Ukraina survestamisel relvajõudude kohalolu oluliselt NATO-VF-i piirialadel.

ÜKSUSTE SIIRMINE

KASAHSTANI

2022. aasta alguses toimunud rahutused Kasahstanis panid riigi presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi 4. jaanuaril pöörduma KJLO (Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni) poole ohu tõttu riiklikule julgeolekule ja Kasahstani Vabariigi suveräänsusele, mis tema sõnul oli muuhulgas põhjustatud välisest sekkumisest (mis on tingimuseks KJLO sekkumisel).

KJLO otsustas kollektiivse julgeolekulepingu artikliga IV saata rahuvalvejõud piiratud ajaks Kasahstani Vabariiki, et stabiliseerida ja normaliseerida olukord selles riigis. Rahuvalve kontingendi ülemaks määrati VF-i õhudessantvägede (ÕDV) ülem kindralpolkovnik Andrei Serdjukov. Kontingendis oli u 2095 isikut. Üksuste suuremahuline siirmine algas 7. jaanuaril. Kasahstani saadeti Valgevene 103. ründedessantbrigaadist rood ja VF-i ÕDV-st allüksused 45. spetsnazi brigaadist (Kubinka), 98. õhudessantdiviisist (Ivanovo) ja 31. ründedessantbrigaadist (Uljanovsk). Mõned elemendid tulid Kõrgõzstanist, Tadžikistanist ja Armeeniast.

Ülesandeks oli valvata olulisi objekte, nagu Nur-Sultani presidendipalee, julgeolekuasutused koos kindralstaabiga, Almatõ lennujaam, telejaam jne. 19. jaanuariks olid kõik üksused jõudnud tagasi kodubaasidesse.

Rahvusvahelise kriisi tekitas juba see, kui Valgevene võimud sundisid Ryanairi reisilennuki Minskis maanduma vaid selleks, et üht opositsioonilist ajakirjanikku kinni võtta. Foto: Onliner.by / AFP / Scanpix

KJLO üksuste, millest enamiku moodustasid VF-i ÕDV üksused, esmakordne artikkel IV alusel siirmine Kasahstani ilmestab VF-i otsustus- ja tegutsemiskiirust võimaliku sõjalise konflikti korral. Lisaks võib öelda, et arvestades operatsiooni lühiajalisust ja peamiselt VF-i ÕDV valvatud objekte, siirdi Kasahstani üksusi eelkõige president Tokajevi režiimi kaitsmiseks, mitte üleriigiliste rahutuste lahendamiseks.

HÜBRIIDRÜNNAK

LÄÄNERIIKIDE VASTU

Möödunud aastat iseloomustasid Valgevenes eelkõige jätkuvad repressioonid kodanikuühiskonna vastu; pikkamööda süvenevad majandusraskused; migrantide

abil sooritatud hübriidrünnak naaberriikide vastu ning tihenev lõimumine ja sõjaline koostöö VF-ga. Esimest korda pärast iseseisvumist muutus Valgevene otseseks ja vahetuks ohuks oma naaberriikidele.

9. augustil 2020 toimunud Valgevene presidendivalimistele, mille võitjaks kuulutati president Aleksandr Lukašenko, järgnes mitu kuud suurmeeleavaldusi, mis suudeti tõkestada novembriks 2020 ja õigupoolest maha suruda 2021. a kevadeks.

See aga ei lõpetanud juba vallandunud repressioonide lainet, mille tulemusena viibis aasta lõpus kinnipidamiskohtades ligi 1000 poliitvangiks tunnistatud isikut. Protestides osalenud isikute suhtes algatati üle 4000 kriminaalasja, suleti üle 200 mitte-

tulundusühingu ning tunnistati ekstremistlikuks kümneid ja sadu internetilehekülgi ning meediaväljaandeid.

Valgevene KGB-s nimetati toimuvat «puhastuseks». President Lukašenko saavutas olukorra, kus tegelikest protestidest ei saa enam rääkida ja otsest ohtu tema võimule ei ole, kuid tõenäoliselt on ta kaotanud suurema osa Valgevene ühiskonna toetusest.

Leedu ja Läti olid sunnitud kehtestama piirivööndis eriolukorra ning tugevdama piiri kaitseväelastega. Valgevene hübriidrünnaku intensiivsus langes 2021. a lõpuks.

Nende arengusuundade taustal ja olukorras, kus Valgevene juhtkonna välispoliitika kohaselt orienteeruti vaid VF-le, kiirenes detsembris 2018 alanud Valgevene–VF-i lõimumine ja tihenes kahe riigi sõjaline koostöö. 4. novembril 2021 kiitsid

Repressioonide laine ning Ryanairi lennu pettusega

maandamine Minskis 23. mail 2021 tõi kaasa

Valgevene süveneva poliitilise isolatsiooni ning mitu lääneriikide kehtestatud sanktsioonide paketti.

Repressioonide laine ning Ryanairi lennu pettusega maandamine Minskis

23. mail 2021 tõi kaasa Valgevene süveneva poliitilise isolatsiooni ning mitu lääneriikide kehtestatud sanktsioonide paketti, millega kaasnes riigi majandusolukorra mõningane halvenemine (ametlike andmete kohaselt kasvas Valgevene GDP möödunud aastal 2%, inflatsioon tõusis 10% tasemele). Sanktsioonidest tulenevad majanduskahjud moodustasid Valgevene võimude hinnangul sadu miljoneid dollareid.

Kasvava välise surve tõrjumiseks ning Valgevene poliitilise isolatsiooni murdmiseks vallandas president Lukašenko hübriidrünnaku Leedu, Poola ja Läti vastu, kasutades selleks migrante Lähis-Idast. Leedu piiril hakkas kinnipeetud migrantide arv järsult kasvama juunis 2021 ning juulis ähvardas president Lukašenko juba otseselt vallandada migrantide ja narkootikumide vood Euroopasse, kui Valgevenele kehtestatakse uusi majandussanktsioone.

Kõige intensiivsem rünnak tabas Poolat, kus ajavahemikus augustist novembri esimese pooleni 2021 tõkestati üle 30 000 piiriületuskatse. Seejuures aitasid Valgevene jõustruktuurid migrantidel liikuda piirile, lõhkusid piirirajatisi ning juhendasid ja sundisid migrante piiri ületama. Poola,

kahe riigi presidendid heaks 28 lõimumisprogrammi.

VF–Valgevene süveneva poliitilise ja sõjalise lõimumise ning president Lukašenko järjest agressiivsema lääneriikide vastase poliitika ootuspäraseks tulemuseks on Valgevene kaasamine 2021. aastal alanud Ukraina sõjalisse survestamisse. Vihje sellest andis president Lukašenko, kes teatas 2. detsembril 2021, et VF ja Valgevene korraldavad «järgmise kuu-kahe jooksul õppusi Valgevene piiride julgestamiseks».

VF-i TEGEVUS AAFRIKAS

Oleme ka varem kirjutanud VF-i mõjujõu suurenemisest Aafrikas. See kasvas 2021 märkimisväärselt nt Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV) ja Malis. Ennekõike keskendub VF riikidele, mis on pikaajalistest konfliktidest räsitud ja kus saab lihtsalt ning odavalt saavutada maksimaalne mõju.

VF-i «abipakett» koosneb nii majandus- kui relvaabist, millele lisandub piiratud sõjaväelise kontingendi lähetamine, kas relvasüsteemide opereerimiseks, kohaliku armee väljaõppeks vms. Neid ülesandeid ei pruugi täita VF-i RJ regulaarüksused, vaid ka erasõjafirma (vn частная военная компания – ЧВК) võitlejad. ||

Malis toimunud riigipöörde järel on ka Wagner-grupp elavdanud oma tegevust Aafrikas. Muuseas hakati seal korraldama ka meeleavaldusi

Vladimir Putini toetuseks. Foto: Florent Vergnes / AFP / Scanpix

HARJUTUS. Stsenaarium ilmestas nii Valgevene kui ka Venemaa juhtkonna arusaama, et rahvarahutused on üks osa lääneriikide strateegiast nende nõrgendamiseks.

SUURÕPPUS ZAPAD 2021

LUUREKESKUS

Ametliku ehk demofaasi stsenaarium nii Venemaal kui Valgevenes kujutas endast olukorda, kus ühel pool on Polesie vabariik (tõenäoliselt Valgevene) ja Keskföderatsioon (tõenäoliselt VF) ning vastaspoolel Njaris, Pomoria ja Polaarvabariik (üldistatult lääneriigid).

Polesie vabariik reageeris lääneriikide organiseeritud meeleavaldustele ning osalisele territooriumi hõivamisele, mis destabiliseeris olukorda riigi sees. Niisuguses olukorras otsustas liitriik (Valgevene–VF) tegevusele vastata sõjalise operatsiooniga. Sõjaline operatsioon koosnes kahest etapist: esimese etapi (10.–12. september)

käigus ründasid Njaris, Pomoria ja Polaarvabariik Valgevenet, sealhulgas vallutades osa territooriumist ning andes lööke VF-i mereväe allüksustele ja alustele.

Esimeses etapis õpetati VF-i relvajõude mobiliseerima ja toimetama reserve eesliinile ning tegema ettevalmistusi vasturünnakuks. Teises etapis (13.–16. september) oli peamine fookus vasturünnakul, mis sisaldas endas hulgaliselt konventsionaalseid tegevusi.

Stsenaariumi kohaselt siirdi Polesie vabariigi territooriumile 51. armee (vastab tegelikkuses 41. armeele) ja 11. tankiarmee (vastab tegelikkuses 1. tankiarmeele) –vahetult Polesie vabariigi piiride lähedusse Keskföderatsiooni territooriumile olid paigutatud 30. armee (vastab tegelikkuses 20. armeele) üksused.

Üksuste siirmine õppuste alale algas 2021. aasta juuli lõpus. Õppuse aktiivne ehk demofaas toimus 10.–16. septembril. Õppusesse olid kaasatud Lääne sõjaväeringkonna, Balti ja Põhjalaevastiku maaväed, õhuväed, õhutõrjeväed, inseneriväed, logistikaväed ja TBK-väed. Rahvusvahelise koostöö tähe all kaasati demofaasi ka välisriike, mh India ja Pakistan.

Zapad 2021 põhitegevus toimus Nižni-Novgorodi oblastis asuvas Mulino polügoonil, kus toimus demofaasis laia-

STSENAARIUM

TOIMUMISKOHAD

Valgevene president Aleksandr Lukašenko sai pidada kõnet Venemaa ja Valgevene ühendõppuse Zapad 2021 alustuseks, kohal olid ka Armeenia, India, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Mongoolia esindajad.

Foto: Belta / AP / Scanpix

ulatuslik manööverkaitse ja vasturünnak. Nendes tegevustes osales ka 31. ründedessantbrigaad, kes koostöös tema käsutusse antud armeelennuväebrigaadiga sooritas 13. septembril kopteridessandi, et hävitada vastase reservid.

Kopterid olid juurde siirdud tõenäoliselt Kesk sõjaväeringkonnast. Neid kasutati ka õhutuletoetuseks. Samuti võeti kasutusele ründedroonid (Forpost-R), massiivne reaktiiv- ja suurtükiväetuli, miinisõda ja sapööriüksused. Nimetades tegevusi teistes piirkondades, on märkimisväärne pataljonisuuruse üksuse õhudessant koos tehnikaga pimedal ajal, mis toimus 12. septembril Pihkvas, Kislovo harjutusväljal.

13. septembril maandati Rjazanis Žitovo harjutusväljal suurõppusel esimest korda kõige modernsemad õhudessantvägede lahingumasinad BMD-4M. Samuti toimus 14. septembril pretsedenditu mahuga õhudessant Valgevene territooriumil Brestis, mille teostas pataljon 76. ründedessantdiviisist. 76. ründedessantdiviisi pataljon tegi 15. septembril dessandiharjutuse ka Kaliningradis asuval Pravdinski harjutusväljal. Õppuse tegevusse olid kaasatud raketibrigaadid ning õppuse käigus sooritati 13. septembril kolm Iskander-M lasku (lasti nii ballistilisi kui tiibrakette).

Põhjalaevastik tegutses tingliku vastase mereväe vastu, kes Koola poolsaarel oli meredessandi sooritanud.

Tagalatoetuselementidest võib esile tõsta Mulinos asunud remondi-taastusrongi, mis praegu on vaid Lääne sõjaväeringkonna koosseisus, kuid tulevikus on plaanis anda selline igale sõjaväeringkonnale. 1. tankiarmee logistika üksused sooritasid eriõppuse, mille käigus harjutati VF-i ja Valgevene üksuste tagamist elektri, toidu, tanklate ja muu varustusega.

Enamik VF üksusi liikus pärast õppuse toimumist tagasi alalistesse paiknemiskohtadesse, kuid osa elemente jäi paigale. Täpsemalt on teada, et Valgevenesse Grodno piirkonda jäid VF S-300 üksused, mis asuvad Poola piirist umbes 4 km kaugusel. Valgevenesse jäid ka Venemaa Su-30SM hävitajad, mis asuvad Valgevene õhujõudude 61. hävituslennuväebaasis (sõjaväeosa 54804) Baranovitšis. Mainitud elemendid jäid sinna tõenäoliselt seetõttu, et luuakse Valgevene-Venemaa ühised lennu- ja õhukaitse õppekeskused.

Zapad 2021 ajal harjutas VF mastaapset sõda tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud vastase vastu (NATO), lõimides samal ajal Valgevene relvajõud oma vägede tegevustega. ||

OKAS. Lisaõppekogunemist Okas 2021 esitleti Venemaa riiklikult kontrollitud meedias kahe erineva, kohati isegi vastandliku narratiivina. Ühelt poolt võimaldasid kogunemisel korraldatud tegevused kujutada seda järjekordse NATO agressiivse käiguna Venemaa piiri ääres, teisalt püüti näidata õppust tarbetu ja ebaefektiivse asendustegevusena.

KAS NATO ETTURI VAENULIK

SAMM VÕI ÜKSNES NÄITLEMINE?

KAUR PAVES seersant, kaitseväe peastaabi analüütik

Kogunemine tõstis märkimisväärselt Venemaa meedia huvi Eesti kaitseteemade vastu: kajastuste üldarv oli üheksa õppuse päeva jooksul üle 90 protsendi suurem kui sellele eelneva üheksa päeva jooksul ja ligi 140 protsenti suurem järgneva üheksa päeva näitajast. Nagu ootamatute sündmuste puhul tavapärane, võttis idanaabri meediaaparaadil oma kogunemise kohta ühtse meediaplaani kujundamine mõned päevad aega ning suurem kajastuste hulk saabus 19. novembriks.

Esimestel päevadel kajastasid teemat eeskätt regionaalseid uudisportaale imiteerivad kanalid (peamiselt Sputnik ja Baltnews). Tegemist on portaalidega, mille enda loetavus on marginaalne, ent mis toimivad «suure» Venemaa meedia jaoks «korjesaitidena», kus on käepärane erinevaid teemasid käsitleda ja millele saab vajaduse korral kui kohalikule allikale viidata.

Esialgu oli sisu valdavalt kopeeritud kaitseväe enda pressiteadetest ja muudatusi tonaalsuses tehti väga vähe. Näiteks andis Sputnik teada kogunemisel formeeritavatest üksustest ning edastas isegi kaitseväe kontaktid, kust reservväelased edasise tegevuse kohta infot võisid küsida. Pealkirjades esines siiski tavapärast kriitikat ja irooniat, näiteks sildistas Baltnews ühes esimeses

teemat puudutavas artiklis õppekogunemise väljakuulutamise «sõjahüsteeriaks».

18. novembri varahommikul avaldas portaal MK.ru teate Eesti reservistide appi saatmisest Poola – sealjuures ei olnud Eesti ametiasutused sellest veel avalikult teada andnud ning ka esimene selleteemaline spekulatsioon Eesti meedias ilmus Delfis alles kaheksa tundi hiljem. Juhtumit võib pidada pigem kurioossel kombel osaliselt täppi läinud valeinfoks kui infolekkeks, sest väide oli üldine («uudisest» võinuks pigem järeldada, et Poola saadetakse kõik 1684 õppusele kutsutud reservväelast) ning seda ei arendatud edasi ei samas portaalis ega mujal VF-i meedias.

19.–20. novembriks hakati uudistele lisama rohkem oma hinnanguid ja selgemalt välja kujundama narratiivi õppekogunemisest kui järjekordsest NATO agressiooni vormist, mida kroonis välisministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova

21. novembri postitus Telegramis: «Eestist on saanud USA sõjaline tugipunkt VF-i piiridel», mis jõudis ka rahvusvahelisse

Russia Todaysse, kus Eesti teemad tavaliselt tähelepanu ei saa. Zahharova heitis õhku vihje, nagu juhiks käimasolevat õppust tegelikult USA eriväelased, ning sidus teema meelevaldselt 10. novembril Eesti ja USA kaitseministeeriumide vahel sõlmitud vastastikuse kütuse varustamise kokkulep-

pega. Kuigi postitus oli kokku põimitud ebaloogilistest näidetest, oli algallikas siiski küllalt autoriteetne, et sellega kaasneks kogu õppuse kõige ulatuslikum kajastus Venemaa meedias. Russia Today kajastas kontekstist väljarebituna ka Eesti-Vene piiri ääres õppuse tõttu kehtestatud ajutist lennukeeluala kui näidet sõjaõhutamisest.

Kõige põhjalikumalt ja pikemalt käsitles õppekogunemist 20. novembril väljaanne Svobodnaja Pressa, mis avaldas intervjuu Vene Balti uuringute assotsiatsiooni (organisatsioon, mis esitleb end sõltumatu sotsiaal- ja humanitaarteadlaste ühendusena, ent tegelikult toimib osana riiklikust mõjutustegevusest) presidendi nõuniku Vsevolod Šimoviga, kes rõhutas, et piiritõkete rajamine kogunemise käigus kujutab endast sõjaliselt vähetõhusat PR-aktsiooni ja et kogu üritusega üritab Eesti «russofoobsel rongil Lätist ja Leedust ette joosta».

Õppuse kajastamise kahemõõtmelisus ilmneb ehk kõige otsesemalt kahes Sputniku artiklis, mis põhinevad ühel ja samal intervjuul, mille andis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev 22. novembril Vikerraadiole. 21-tunnise vahega ilmunud artiklitest esimene on illustreeritud Valgevene ametliku pildimaterjaliga laagris vaevlevatest põgenikest ning

keskendub sellele, kui jõhkralt ja ebainimlikult Eesti sisserändajaid kohtleb (kuivõrd sarnaseid väiteid vene vähemuse olukorra kohta levitatakse pidevalt, sobib see üldise pildiga). Pikast intervjuust on välja jäetud need tsitaadid, kus vastaja annab mõista, et ebaseaduslikele migrantidele tuleb anda selge märguanne väljasaatmise kohta. Teine artikkel on aga samast algallikast teinud resümee, et piiritõkke ehitamine on kasutu tegevus; ära on kasutatud Belitševi tõdemust, et tõkke ületamiseks võib kuluda kümme minutit. Nii sobitub kajastus laiemasse narratiivi Eestist kui võimetust pseudoriigist, mis isegi omaenda piiride valvamisega hakkama ei saa. Sedasi näitab lisaõppekogunemise Okas 2021 idapiiri tagune meediapilt, et ka säärase (loodetavasti) ootamatu sündmuse puhul on võimalik väikse viiteaja järel erinevaid narratiive auditooriumi peal katsetama asuda. Et need narratiivid omavahel konkureerida või isegi kergelt vastuollu sattuda võivad, pole autorite seisukohast eriline probleem, sest mingit mõõdetavat vastutust lugeja ees ei eksisteeri nagunii. Küll aga näitab kajastuste mahu üldine tõus, et õppekogunemine, millega kaasnevad ka reaalsed praktilised tegevused, nagu piirirajatiste ehitamine ja sihtüksuse lähetamine Poola, annab Venemaale põhjust oma infotegevust intensiivsemaks muuta. ||

Piirivalvejuhi Egert Belitševi intervjuu kõnetas Sputniku kollektiivi sedavõrd, et selle põhjal üllitati kaks erineva vaatenurgaga artiklit. Fotod: kuvatõmmis

1990NDAD. Eesti kaitsejõudude taastamine algas 1991. aastal peastaabi loomise ja ohvitseride väljaõppega, et 1992. aastal juba esimesi väeosi taaslooma hakata. Missioonidel on Eesti kaitsejõud osalenud alates 1995. aastast.

Üksik-vahipataljoni sõdurid 1993. aastal Laidoneri päeval Viimsis. Üks esimesi pilte vahipataljonist. Foto: arhiiv

Johannes Kert õppusel Baltic Challenge aastal 1997. Foto: Tõnu Noorits

Kalevi üksik-jalaväepataljoni sõdurid 1996. aastal lõuatõmbepuul. Foto: arhiiv

Kaitsevägi vajas ohvitsere ja nii algasid juba 1991. aasta detsembris esimesed ohvitseride kursused.

Jaak Mee esimesel Kuperjanovi pataljoni õppusel.

USA õhujõudude A 10 Thunderbolt. Esimene NATO ründelennuk Tallinna lennuväljal 1995. aastal. Foto: kaitsevägi

Eesti kaitseväelased 1997. aastal patrullis Liibanonis.

Balti pataljoni luurerühm 1997. aastal enne saatuslikku Kurkse väina ületamist. Foto: arhiiv

Foto: arhiiv

Foto: arhiiv

Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni õppus 1999. aastal. Foto: kaitsevägi

Foto: Tõnu Noorits

RIIGIKAITSE. Me ei tee õõnest pabersõjaväge, vaid päris sõjaväge ja kavatseme seda kurssi hoida.

EESTI RIIGIKAITSE AASTAL 2031

TIINA UUDEBERG kaitseministeeriumi asekantsler

Uue riigikaitse arengukava 2031 (RKAK 2031) sõjaline osa suurendab iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdab kaitsevalmidust – aktiivselt riigikaitsesse panustades anname sõnumi, et Eesti kaitseb ennast igal juhul. Üleriigilises vaates on riigikaitse aastal 2031 kindlasti laiapindsem ja süsteemsem, selgem ja läbiharjutatum. Kogu riigi ja ühiskonna roll ning erinevate kriiside õpikogemused on ilmselgelt arvesse võetud.

Sõjalisest vaatenurgast on meie riigikaitse tehnoloogiliselt ajakohane, ohule vastav ja liitlastega lõimitud. Kindlasti kehtib endiselt Eesti võimeplaneerimise aluspõhimõte, mille kohaselt peab riigikaitse toimima päriselt, mis tähendab seda, et meil on üksused, mis on päriselt varustatud, relvastatud, väljaõpetatud ja mehitatud.

KÄRBETEST VÕIMETENI

Kõnealuse arengukava ettevalmistamise ja valikukohtade väljatöötamisega hakati tegelema juba 2019. aastal, ent otsustusfaasi eel 2020. aastal jõudis Eestisse COVID-19 pandeemia. Teatavasti on sõjalise riigikaitse üks poliitilisi eeldusi, et iseseisvale kaitsevõimele eraldatakse vähemalt 2% SKPst. COVIDiga muutusid kõik majandusprognoosid kohe oluliselt negatiivsemaks ning tol hetkel otsustades tulnuks olemasolevat

RIIGIKAITSE ARENGUKAVA AASTANI 2031

▶ Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro

▶ Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab 24 200 võitlejalt 26 700 võitlejani

▶ Maakaitsestruktuuri kaasatakse lisaks 3000 võitlejat

▶ Merekaitse tõhustamiseks hangitakse pikamaa-laevatõrje raketikompleks

▶ Kaitsevägi saab politsei- ja piirivalveametilt selge merepiiri kaitse ning reostustõrjeülesande koos vahenditega (laevad, meeskonnad)

▶ Kaitsevägi hakkab vastutama reaalajas sõjalistele standarditele vastava merepildi eest

▶ Ehitatakse välja NATO BRASS meresidekompleks

▶ Luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime

▶ Luuakse mitmikraketiheitjate üksus

▶ 2. jalaväebrigaad viiakse soomukitele

▶ Luuakse 2. jalaväebrigaadi 12 relvaga liikursuurtükkide K9 pataljon

▶ Hangitakse ühekordsed keskmaa-tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele

▶ Kaitseväele hangitakse lisaks õhuseireradarid ning USA toel õhutõrjeradarid ja õhutõrje juhtimissüsteemid

▶ Vahetatakse välja ligi 2200 rivisõidukit ja pioneeritehnikat

▶ Uuendatakse toetustanke ja CV9035 lahingumasinad

▶ Välisoperatsioonidel osalevad üksused varustatakse eraldi relvastus- ja varustuskomplektidega

▶ Kaitsevägi saab endale moodsa lahinguvälja haldamis- ja juhtimissüsteemi

▶ Suurendatakse brigaadide luurevõimet ning luuakse ISR (luure-) pataljonid

▶ 2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni

▶ 2030. aastaks suurendatakse tegevväelaste arvu 3846-ni ning palk hoitakse konkurentsivõimelisena

▶ Tartusse Raadile rajatakse tänapäevane sõja- ja katastroofimeditsiini keskus

▶ Renoveeritakse Ämari lennuväli

kaitsevõimet vähendada. Seega võeti otsustamisaega, et majanduse käitumist oleks võimalik adekvaatsemalt hinnata. Samal ajal otsiti lisakulude vähendamise võimalusi, sh erinevate reformidega. 2021. aasta majandusprognoos oli üllatavalt optimistlik, majandus oli COVIDile vastu pidanud ja taastus väga kiiresti. Kokkuvõttes võib öelda, et säästu otsides jõudsime ühel või teisel põhjusel selleni, et arengukava tegi hoopis suure sammu edasi päris mitmes valdkonnas. Väga uhke on öelda, et merevägi saab juurde päris mitu uut ja olulist võimet, teine jalaväebrigaad jõuab täiesti uuele tasemele ning kaitseliidu ettevalmistatav maakaitse muutub veel teravamaks ja vastasele ohtlikumaks. Kaudtulevõime muutub regionaalsemaks ning suureneb laskekaugus – loodav mitmikraketiheitjate üksus on oluline ka heidutuse vaatenurgast.

MERESÕJAPIDAMINE

Meresõjapidamine on arengukava üks fookustest. Vastase mõjutamiseks merel lisanduvad relvastusse laevatõrjeraketid, samuti on hankes meremiinid. Olemasolevale miinijahtimisvõimele, mis võimaldab liitlastele laevateed lahti hoida, annavad miinid ja miinide veeskamisvõime võimaluse piirata vastase tegevust merel ning rakettidega neid vahetult mõjutada.

Ettevalmistused lahinglaskmisteks mitmikraketiheitjaga MLRS.

Mõlemad projektid viiakse ellu juba sel või järgmisel aastal.

Kaitseväe jaoks on erakordselt oluline olukorrateadlikkus maal, merel ja õhus. See, et politsei- ja piirivalveametilt võetakse üle vahendid, sh mereseireradarid, tähendab, et meil on lõpuks Eestis üks vastutaja, kel on kohustus, vahendid, oskused ja paindlikkus tuvastatud merepildi loomiseks. Lisaks on tähtis see, et meie tuvastatud merepildi vahetamine hakkab toimuma ka Läti ja Leeduga. Loodetavasti seejärel kohe ka Põhjamaadega.

Praeguse arengukava raames mereväe miinijahtijate väljavahetamist ei plaanita, need peaks eluea mõttes kestma veel kümmekond aastat. Samas selliste suurte võimete puhul tuleb hakata väga varakult mõtlema, millised on alternatiivid ja võimalikud lahendused.

MAAL JA ÕHUS

Uue riigikaitse arengukavaga suurendame üksuste kiirust, kaitstust ja tuleulatust.

Juba nimetatud mitmikraketiheitja süsteem kasutab muu hulgas suure laskeulatusega täppismoona, mis võimaldab rünnata suurel kaugusel asuvaid kõrge väärtusega sihtmärke. Selle põhilisteks ülesanneteks lahinguväljal on vastase mahasurumine ja hävitamine ning võimalike ohtude elimineerimine enne nende avaldumist.

Sõjalisest vaatenurgast on meie riigikaitse tehnoloogiliselt ajakohane, ohule vastav ja liitlastega lõimitud.

Foto: Jarkko-Martin Pukki

Mitmikraketiheitjate laskekaugus on piisav, et toetada vajaduse korral ka Lätis paiknevaid üksusi. Sellised plaanid on nii Lätil kui Leedul. Niisugused arengud viivad Balti sõjalise koostöö õigupoolest uuele tasemele.

Teise jalaväebrigaadi areng on märkimisväärne: brigaad relvastatakse liikursuurtükkidega, lisaks soetatakse veokite asemele soomustransportöörid ning jalaväepataljonid muutuvad seega mehhaniseeritud üksusteks.

Samuti suureneb maakaitse ja brigaadide tankitõrjevõime, hangitakse ühekordsed keskmaa-tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele. Kui kehtiva arengukavaga sai

kaitsevägi uued automaadid R-20 Rahe, siis järgmise arengukavaga tahame välja vahetada kuulipildujad ja Carl Gustavi tankitõrjegranaadiheitjad.

Täiendame õhuseire- ja õhutõrjesüsteemi. Kaitseväele hangitakse juurde õhuseireradarid ning Ameerika Ühendriikide kaasrahastuse toel õhutõrjeradarid ja õhutõrje juhtimissüsteemid.

Vahetatakse välja ligi 2200 rivisõidukit ja pioneeritehnika. Uuendatakse toetustanke ja moderniseeritakse CV9035 lahingumasinad.

Kaitseväe juhtimis- ja sidevõime saab samuti tugevdatud, arendatakse välja tänapäevane lahinguvälja haldamis- ja

Võimete arendamise kõrval on samavõrd oluline lahinguvalmiduse, kaitsetahte ning inimvara küsimused.

juhtimissüsteem, mis suurendab sidesüsteemi hukukindlust ja turvalisust ning viib sõjalise sidepidamise uuele tasemele.

Jätkame kaitseväe luurearendamist –seda nii vajaliku tehnika kui inimestega.

Maakaitse roll meie riigikaitses on üsna unikaalne. Sellel on kindel funktsioon ja selged teadmised oma piirkonnast. Eesmärk on, et maakaitseüksused on pigem väiksemad ja regionaalsemad ning lokaalsemad.

Kui kaitseliidu osa kasvab sõjaaja struktuuri suurenemisel 9500-ni, siis saab senisest rohkem kaitseliitlasi osaleda maakaitses ehk täita otseselt sõjalisi ülesandeid. Loomulikult on nende varustus ja rel-

vastus täpselt samasugune nagu kaitseväe väljaõpetatavatel üksustel. Kindlasti aitab see kaitseliidul veelgi paremini kaitseväe sõjalises struktuuris olla oma spetsiifiliste teadmistega.

Võimete arendamise kõrval on samavõrd oluline lahinguvalmiduse, kaitsetahte ning inimvara küsimused. Lähiaastatel on tähelepanu keskmes eri tegevused, mis kiirendaks meie otsustus- ja reageerimisvõimet igas olukorras, et riigikaitse ja selle vajadused oleksid ühiskonnas teada ja toetatud ning et riigikaitses osalemine oleks lihtne, huvitav ja motiveeriv nii tegevväeastele, reservväelastele kui vabatahtlikele. ||

Liikursuurtükk K9 on olnud

Eesti kaitseväe üks suurimaid hankeid viimastel aastatel. Pildil ajateenijad esimest korda laskmas.

Foto: kpr Henrik Mütt

KAITSEVÕIME. Sõjalise kaitse planeerimise ja väeloomega tagatakse võimed nii oma riigi suveräänsuse kindlustamiseks ning võimaliku vaenlase heidutuseks kui ka sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.

RIIGIKAITSE ARENGUKAVA VÕIMALDAB UUSI VÕIMEID ARENDADA

IVO PEETS major, kaitseväe võimearenduse projekti juht

Eesti on aastaid silma paistnud iseseisva kaitsevõime süsteemse arendamise, kaitsekulude hoidmise üle 2% SKP-st, läbimõeldud reservarmee süsteemi ja varustushangete efektiivsusega. Riigikaitse arengukava eesmärk on määrata kindlaks ressurssidega kooskõlas olevad võimearendused, mis tagaksid heidutuse ja võime reageerida agressioonile. Riigikaitse arengukava tervikuna on laiapindne, mis tähendab, et sõjaline riigikaitse on osa laiemast, kogu riigi tegevust hõlmavast kavast.

Uus arengukava, mille sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro, loob tõhusama sõjaaja struktuuri, tõstes kõigi üksuste kaitstust nende tankitõrje- ja kaudtulevõime suurendamise ning strateegilisse ja taktikalisse luuresse panustamisega. Struktuuri lisanduvad regionaalse tuleulatusega mere- ja maismaasüsteemid ning arendatakse üldist olukorrateadlikkust ja lahingujuhtimisvõimet.

Riigikaitse arengukava sõjaline osa oli kaitseväe ja kaitseministeeriumi ühine pingutus. Lisavõimete loomiseks tehti

kaitseministeeriumi valitsemisalas kokkuhoiule ja efektiivsusele suunatud reforme. Sõjaliste võimete kujundamisel ja reformimisel oli esimest korda kandev roll 2018. aastal kaitseväe peastaabi ümberkorralduste tulemusel sõjalise võimearenduse ja väekujundamise toetuseks loodud analüüsi- ja planeerimisosakonnal (APO).

Selle riigikaitse arengukava koostamise ajal tabas maailma COVID-19 viirusest tingitud kriis, mis tekitas ebakindlust ja teadmatust riigikaitseks saadaoleva raha suhtes. Seetõttu valmistus kaitsevägi

kärpima kulutusi organisatsiooni sees, et vajalikud võimearendused saaksid kindlasti rahastatud.

Arengukava valmimimine venis kriisist tingitud muutuste ja valitseva ebakindluse tõttu. Samas avanes ootamatu võimalus rakendada APO juhtimisel juurutatava kaitseväe võimearenduse projekti ettepanekuid ja tulemusi juba selle planeerimistsükli väevõime arendamisel.

Alates kaitseväe taasloomisest on kaitseplaneerijate ette pandud ohuhinnang Eesti kaitsmisele osutanud tühimikule ole-

Mitmikraketiheitja MLRS lahinglaskmised olid avapauguks õppusele Swift Response 2021.

Foto: Jarkko-Martin Pukki

masoleva ja vajamineva väe vahel. Plaanide koostamisel kuni eelmise kümnendi alguseni oli valdavaks pigem ambitsioonika ja kohati ressurssidega nõrgalt seotud raamistiku loomine, millega kaasnevad riskid hakkasid ilmnema koos 2008. a alanud majandussurutisega.

Majanduskriisi järel koostatud arengukava lähtekohaks oli väeloome tarbeks püstitatud eesmärkide vastavusse seadmine riigikaitseks eraldatavate vahenditega. Proovikiviks oli väga piiratud vahenditega rahastada organistasioon selliselt, et see vastaks võimalikult palju väeloome tegelikele vajadustele ja mida arendataks mõõdukate, nelja-aastaste sammudega 10-aastase arenguplaani sees.

Olukorras, kus väga suur hulk vajaminevaid sõjalisi võimeid puudus, oli kaitseväe taasloomise aastatel põhjendatud lähtuda sõjaliste võimete arendamisel soodsatest hankevõimalustest ja pakutavast välisabist. Tulemuseks olid kõrged püsikulud paljude erinevate relvasüsteemide ja platvormide ülalpidamiseks, mis piiravad (kulutavad) tulevikus sõjaliselt olulisemate võimete arendamiseks saadaolevat ressurssi. Uue arengukava koostamisel oli jõutud olukorda, kus lisanduva nelja aasta ressursid olid enamjaolt juba kasutatud eelnevatel perioodidel soetatud sõjaliste võimete ülalpidamiseks.

Kaitseväe sõjaline võimearendus oli astumas perioodi, kus uute võimete arendamiseks tuli ümber hinnata juba olemasolevate tõhusus nii kaitseväes tervikuna kui ka kitsama sõjalise võimevajaduse suhtes, arvestades samal ajal kehtivate piirangute ja tulevikus avanevate võimalustega püstitatud põhiülesannete täitmiseks. Otstarbekaks osutus isegi olemasolevatest võimetest loobumine, et luua tingimusi tõhusamate ja jätkusuutlikumate vahendite hankimiseks tulevikus. Seega vajab vägi oma kujundamisel senisest detailsemat planeerimist.

Väe kujundamine on kaitseplaneerimise ja sellest lähtuva võimearenduse lahutamatu osa. Selle käigus valitakse sõjalised võimed, lähtudes olemasoleva ja tuleviku väe koguvajadusest, ühendades praeguse väe võimalused planeerimisperioodi rahaliste piirangute ja alternatiivsete tulevikuväe võimalustega. Siia lisanduvad ka iseseisva kaitsetegevuse ja NATO kollektiivkaitses osalemise nõuded ning võimalused.

Kuna strateegiliste otsuste mõjud kaitseplaneerimises ja sõjaliste võimete rakendatavuses ilmnevad aastakümneid pärast nende otsustamist, võimenduvad need eelkõige väikeste eelarvete korral. Seega on just sõjaliste võimete arendamisel, mille süs-

VÕIMEARENDUSE VAADE VÄELE

OLEMASOLEV VÄGI

Ülesannete täitmine olemasolevate üksustega

Ressurssidega kaetud ja arendamiseks otsustatud vägi

teemide elutüsklid ületavad sageli 30 aastat, palju võita põhjalikult kavandatud elluviidavast väe kujundamise strateegiast ülipikas ajakavas. Samas eeldab väe kujundamine võimearenduste valikul suurt paindlikkust, mida kaitseväel oma taasloomise järel esimestel kümnenditel oli vähe.

Väe kujundamisel on keskne mõiste organisatsiooni arhitektuur. Lihtsat hütti on võimalik ehitada joonisteta, kuid keerulisemate hoonete jaoks on nende projekteerimiseks, ümberehitamiseks või rekonstrueerimiseks kohustuslik võimalikult detailne dokumentatsioon. Sama kehtib ka keerukate sõjaliste võimete loomisel ja nende koostoimes rakendamisel.

Iga arengukavaga on sõjalisi võimeid lisandunud või olemasolevaid täiendatud, mistõttu kujuneb arhitektuur ajas järjest aktuaalsemaks. Lisades tehnoloogia arengutest tingitud vajaduse ühildada füüsiline domeen kiiresti areneva küberdomeeniga, saame alalise vajaduse olemasolevat väge ümberhinnata ja muuta.

Arengukava jaoks alustati väe korrastamist pärandväe tugevuste ja puuduste kaardistamisega. Pärandväe soovimatu tehnilise killustatuse kaotamise ja tõhusamate lahendite loomise eelduseks oli olemasoleva väe lammutamine hallatavateks tükkideks ehk mooduliteks. Mooduliteks lammutamise järel oli võimalik täpsemalt hinnata soorituse tegelikku puudu- ja ülejääki olemasoleva väe erinevates osades ja osistes.

Pärast üle- ja puudujääkide tuvastamist tuli hinnata nende kaotamise, maandamise või talumisega kaasnevate võimalike riskide suurust. Kaalutletud riski võtmiseks hinnati Ajateenijate esimene laskmine suurtükist

4 AASTAT

RAHASTATUD VÄGI

10 AASTAT

RKAK

TULEVIKU VÄGI KONTSEPTUAALNE VÄGI

Tulevikuväe kontseptsioonid. Tulevikuväe alternatiiviid.

Trendid ja mõjud tuleviku väe kujundamiseks

ilmnes, et praeguse väe lahendites võis ülejääk olla isegi üle 60%, samas puudujääk alla 20% võime maksumusest. Korrigeerimise tulemusena saadi uus lahend, mis vastas püstitatud võimenõuetele, kuid 40% väiksema kuluga.

Kirjeldatud üle- ja puudujääkide põhjuseid oli mitu, kuid peamiste algpõhjustena võib nimetada poolikut võimearendust (nt planeeritud funktsioonidest oli väljaarendatud ainult osa); ebamääraseid eesmärke; konflikte võime rolli ja oodatud mõjude puhul; muutunud keskkonda; õhinapõhisust ja ebarealistlike nõuete püstitamist.

olemasolevaid võimelahendeid valdkonniti ja mõnel puhul ka kogu kaitseväes. Ilmnes, et mida tugevamalt suudame sõjalisi võimeid lõimida, seda väiksem on kulu üksiku sõjalise võime kohta.

Kuigi võimete eraldiseisva rakendamisega võis kaasneda ka soovimatut, oli ressursiline kokkuhoid piisav, et samas raamistikus ja samade vahenditega luua rohkem või koguni uusi sõjalisi võimeid, mis aitasid tekkinud ebakõlasid tasandada. Selle tulemusena kujunesid eraldiseisvad osad tugevamaks tervikuks ja tõstsid tervikuna uuendatava kaitseväe sõjalist võimet ning võimete kogumahtu.

Praeguse arengukava koostamisel tuli olemasoleva väeloome osade korrigeerimisel piirduda vaid kindla valdkonna või struktuuriüksusega. Korrigeerimiseks määrati tegurid ja nõuded, millest olulisimad olid eesmärgipärasus, uuenduste mõjud ja koostöö. Kuna esialgu eelkõige järgmise arengukava eesmärkide täitmiseks moodustatud kaitseväe võimeprojektiks jäi alla aasta, siis kogu kaitseväes ja veelgi mahukama, laiapindse riigikaitse raames tehtavaks analüüsiks puudus aeg. Väe kujundamine jätkub süvendatult nimetatud eesmärkide poole liikudes järgmise arengukava koostamisel.

Korrigeerimise käigus kirjeldati olemasolevate võimete hindamiseks nende sisu ja püstitati praeguse ja vajamineva väe osade hindamise eesmärgid. Sõnastati soovitud roll operatsioonide käigus ja tõenäoline ohukeskkond ning määrati eesmärgi täitmiseks vajalikud ülesanded, mille alusel koostati võimenõuded. Võrreldes neid olemasolevate lahenditega

Niisamuti võis võime ülejääk kujuneda, kui vaadeldud üksuse sees ei olnud arvestatud üksust moodustavates allüksustes esineva võime kogumahuga või olid vahendid nii ebaotstarbekalt jaotatud, et mõju saavutamiseks suurenes vajadus nõutud vahendite järele. Märkimisväärseid tulemusi andis ka olemasolevate üksuste juhtimistasandite ja tugistruktuuride ümberkorraldamine reaalselt vajamineva mahuni.

Alaline muutuja sõjaliste võimete loomisel ja alalhoidmisel on tehnoloogia areng ning uute lahenduste kasutuselevõtuga kaasnevad otsesed ning kaudsed mõjud. Otseseks mõjuks, mida võime ülejäägina likvideerida, oli nt digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmisel olemasolevate allesjäävate analoogvahendite maht.

Kuna sõjaliste võimete puhul kehtivad kõrgendatud nõuded toimekindlusele, võib piiratud aja jooksul olla põhjendatud paralleelsete süsteemide käigus hoidmine, kuid see ei saa väljenduda püsivas topeltkulus.

Tehnoloogia mõjul võib kiiresti muutuda traditsiooniliste sõjaliste võimete tõhusus. Seetõttu tuleb väkke hangitavate lahendite korral leida võimalikud alternatiivid, et soetatud võime rakendamine või selle väärindamine oleks võimalik. Näiteks erinevate mehitamata ja autonoomsete süsteemide lõimimine, mille kasutuselevõtuks peaksid kõik nüüd ja tulevikus soetatavad süsteemid olema ümberkohandatavad või uue tehnoloogai abil väärindatavad.

Kokku vähendas lahendite korrigeerimine ja optimeermine olemasoleva väe kogukulu ligi 10% ehk üle 600 miljoni euro arengukava perioodi kohta. Sellega avanes võimalus koos eeldatust soodsama majandusprognoosiga arendada uusi võimeid planeeritust suuremas mahus ja loodi paindlikkus tuleviku väe kujundamiseks, millega kindlustada parem sõjaline heidutus ja reaalne võime reageerida vaenlase agressioonile. ||

K9. Foto: kpr Henrik Mütt

30 AASTAT 10–20 AASTAT

VIIRUS. Kaitseväes rakendatud isolatsiooni ja muude nakkuse levikut ennetavate meetmetega, sealhulgas kiire ja varajase vaktsineerimisega hoiti ära tegevust halvav nakatumiste laine.

PANDEEMIA-AASTA KAITSEVÄES

TARGO LUSTI

kaitseväe peaarst

LILLI GROSS

kaitseväe peastaap, tervisekaitse spetsialist

Tavapärase töö kõrval tuli kaitseväel 2021. aastal võidelda ka koroonaviirusega. Tegevusi jätkus nii kaitseväe sees kui väljapoole organisatsiooni.

2021. aastasse jõudsime seisuga, kus vabariigi viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli pisut üle 600 (30.12. 2020) ja vaktsiin oli just valitud gruppidele kättesaadavaks osutunud. Ühtaegu vaktsiinide saabumisega jõudis veebruaris Eestisse koos uue eFP rotatsiooniga uus Briti tüvi (alfatüvi). Eelnevaga võrreldes kiiremini leviv viirus koormas riiki nõnda, et terviseamet pidi loobuma nakatunute väljaselgitamisest. Levikulaine vaigistasid kogu vabariigis kehtestatud piirangud.

Iga-aastane suurõppus Kevadtorm toimus planeeritust väiksemas mahus ja mõnede kitsendustega. Õppusel rakendati efektiivselt tol hetkel kehtivaid viiruse levikut tõkestavaid meetmeid (vaktsineerimistõendid, kiirtestid, maskid) – nii suudeti nakkuskollete tekkimine ära hoida.

Esimese mutatsiooni levikust saadud õpikogemuse põhjal jälgiti kogu aasta jooksul ka muude tüvede (LAVi, Brasiilia, lambda) levikut. Siiski sügisel võttis hoo sisse juba suvel endast märku andnud deltatüvi, mille leviku pidurdamiseks piirangute rakendamisega vabariigis viivitati oluliste poliitiliste sündmuste tõttu (valimised) ning hilissügiseks olid haiglad sunnitud koroonahaigetele mõeldud voodikohtade arvu suurendama ja plaanilist ravi edasi lükkama.

Siingi olid kaitseväe parameedikud ja sõjaaja komplektidest pärit meditsiiniline aparatuur abiks olukorras, kus tööjõudu ning meditsiinitehnikat haiglates nappis, kuid abivajajate tulv kasvas.

Kui Indias avastatud deltatüvi jõudis Eestisse suvel ja eskaleerus sügisel, siis kaitseväes oli selleks ajaks saavutatud kõrge, üle 90-protsendiline vaktsineerituse tase, ning vaktsiin aitas ära hoida deltatüve leviku organisatsiooni liikmete seas. Juulikutse ajateenijate vaktsineeritus saadi kiirelt 95% peale. Oktoobris-novembris oli meil ootuspäraselt mõningane nakatumiste tõus, kuid kaitseväe kõrge vaktsineerituse protsendi tõttu möödus see laine samuti igapäevastele väljaõppe tegevustele eriliste tagasilöökideta. 2022. aastasse astusime omikroni tüve laialdase levikuga.

Kõikide «lainete» taustal oli olulisel kohal informeerida isikkoosseisu olukorrast, edastades infot koosolekutel, kirjutiste abil siseveebis või kogu kaitseväe töötajatele saadetud e-kirjadega. Terve 2021. aasta jooksul tehti kaitseväes teste nii sümptomitega isikutele kui masstestimisi, et tuvastada COVID-19 viirusega nakatunuid.

Sellest johtuvalt kujunesid COVID-19 SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide kulud märkimisväärseks. 2021. aastal telliti keskapteeki COVID-19 antigeeni kiirteste nii professionaalseks kasutamiseks kui isetestimiseks kokku 39 000 tükki. 2021. aastal väljastati keskapteegist COVID-19 antigeeni kiirteste kokku 36 850. Iga positiivne kiirtest kinnitati üle laboratoorselt PCR-testiga, mis omakorda lisas eelarvele ligikaudu 50 eurot testi kohta.

Läbivaks teemaks kogu aasta vältel oli vaktsineerimine, mis on ainus tõhus kaitsemeede viiruseleviku tõkestamisel. Selle aasta sisse mahtusid nii COVID-19 viiruse vastase vaktsiini esimesed ja teised doosid kui ka esimesed tõhustusdoosid.

Esimesed koroonavaktsiinid saabusid KV-sse veebruaris, mis võimaldas esmajärjekorras vaktsineerida meedikuid ja missioonidele suunduvaid võitlejaid. Samal ajal käis aktiivne riskigruppide ja vaktsiini esmavajavate isikute väljaselgitamine, et tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus.

Kaitseväe peaarst kol-ltn Targo Lusti kokkuvõte: «2021. aasta alguses hakkas paaniline võidujooks lisakaitsele. See võidujooks oli nii tarbijate kui tootjate vahel. Kaitseväe meedikud olid õnneks esimeste väljavalitute seas, kes vaktsiini kaitse peale said. Meedik on oma töö iseloomu poolest suuremasse ohtu seatud nakkuskeskkonnas viibimise tõttu.»

Aktiivsem vaktsineerimistegevus sai hoo sisse maikuus, kui vaktsiinid said kättesaadavaks üle vabariigi kõikidele vanusegruppidele. Aprilli lõpuks oli kaitseväe teenistujatest vaktsineeritud 1187 isikut, juuli lõpuks oli vaktsineeritute arv tõusnud 3545-ni. Augusti lõpuks oli kaitseväes saavutatud 90% vaktsineeritus.

Aprilli lõpuks oli kaitseväe teenistujatest vaktsineeritud

1187 isikut, juuli lõpuks oli vaktsineeritute arv tõusnud

3545­ni. Augusti lõpuks oli kaitseväes saavutatud 90% vaktsineeritus.

Vaktsineerimist tagati järjepidevalt nii kaitseväe isikkoosseisule kui ka kaitseministeeriumi valitsemisala teistele asutustele. Samal ajal vaktsineeriti ka ajateenijaid. Kui jaanuarikutse vaktsineerimise protsent jäi 85 peale, siis juulikutse ajateenijate puhul saavutati kiirelt 95% vaktsineeritus. Oktoobrikutsega tulid juba täisvaktsineeritud või vaktsineerimisega alustanud ajateenijad ja see võimaldas väljaõppega kohe täiemahuliselt alustada.

Osa tervikust oli kaitseministeeriumi valitsemisala, sealhulgas kaitseväe vaktsineerimistegevust kajastav sotsiaalmeedia kampaania «Pane õlg alla!». Selle käigus kajastas kaitseministeerium kaitseväe vaktsineerimise uudiseid, tõstes positiivse kuvandina esile nii teenistujate kui ajateenijate kõrget vaktsineerituse protsenti.

Lisaks arvudele peab ütlema, et vaktsineerimise reaalne elu ja sisuline pool on

Vaktsineerimine eeldab pisikest süsti. Foto: vbl Ardi Hallismaa

kaitseväe meedikutele hoopis mahukam ja värvikam. Pidev planeerimine vaktsiinide säilivusaegadest, järjestikku manustatavate dooside vahedest ning vaktsineeritavate tööülesannetest ja nende tervislikust seisundist lähtudes. Vaktsineerimisega kaasnes järjepidev nõustamine, kuna uude vaktsiini suhtuti skepsise ja umbusaldusega.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige ametiabi taotluse alusel toetasid

kaitseväe meedikud ajavahemikul augustist septembrini 2021 Tallinnas ja Lõuna-Eesti erinevates asulates elanikkonna vaktsineerimist. Tallinnas vaktsineeriti

582 inimest, Lõuna-Eestis 57 – seega kokku 639 inimest. Lisaks meie meedikutele toetasid vaktsineeritavate registreerimisel, selgitustöös ja jälgimisel Eesti Naiskodukaitse (NKK) vabatahtlikud. Sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise juhtgrupp määras ära ajad ja asukohad ning sellest ka oma tegevuse planeerimisel lähtuti.

Ühe päeva vaktsineerimismeeskonna aktiivtöö oli kuue tunni pikkune, millele lisandus transpordi-, ettevalmistus- ja lõpetamise aeg, sh andmete sisestamine patsiendiportaali. Kahekümne vaktsineerimispäeva peale tekkis kokku 676 töötundi ja sõidukitega läbiti 1541 km. Tallinna vaktsineerimispunkti töö korraldati ära sisemiste töökorraldustega, st panustati tööajal ja tervisekeskuse igapäeva tegevuste arvelt, kuid Lõuna-Eesti vaktsineerimispunkti KVA meedikute rakendamine oli mõeldav ainult nädalavahetustel, kuna tööpäevadel toimusid meditsiinikursused.

Positiivsena saab sellest tegevusest välja tuua kaitseväe toetustegevuse elanikkonna vaktsineerimisel üldiselt, lisaks nähtavus ja tsiviilelanikkonna abistamine. Inimestega suhtlemist tõid meeskonnad ise välja positiivse aspektina: inimesed olid väga meeldivad ja tänulikud. Samuti toonitati head koostööd NKK liikmetega, mis sujus ja kelle kaasabi oli laitmatu. Suurima probleemina tõid meedikud esile inimeste vähese huvi vaktsineerimise vastu ning Lõuna-Eesti piirkonnas vaktsineerimispunkti asukoha teavitustöö korraldamise.

Kaitsevägi jätkas kogu 2021. aasta vältel ametiabi osutamist tsiviilhaiglatele nii aparatuuri kui parameedikutega. Lääne-Tallinna keskhaiglale väljastati kümme hingamisaparaati, kaks defibrillaatorit, kümme patsiendi jälgimismonitori, 30 perfuusorit. Ida-Tallinna keskhaigla sai oma käsutusse üheksa hingamisaparaati, neli patsiendi jälgimismonitori, viis perfuusorit. Viie nädala jooksul (N44-N48), kui delta tüve levik oli kiireim, käisid kaitseväe parameedikud abis nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui Ida-Viru keskhaiglas.

Oluliseks osaks viiruse leviku tõkestamise plaanist on olukorrapõhine töökeskkonna riskianalüüs, mille koostamisega alustati jaanuaris 2021 ning toona oli vaja välja selgitada valdkondade kaupa nakatumise riskid. Samal ajal oli kaitseväes alles alustatud vaktsineerimisega ning juba eelöeldult anti eeskätt võimalus selleks suurema riskiga valdkondade teenistujatele (meedikud, toitlustajad, missioonidele siirdujad).

Riskianalüüsi tulemusest nähtus, et riskitase on kõrgem tegevväelaste, julgeolekuteenistujate, meditsiinitöötajate ja ajateenijate seas võrreldes väljaõpet toetavate ja administreerivate üksustega.

Augustis vaadati üle kevadel kinnitatud riskianalüüs ning leiti, et olukord (vaktsiinid on kõigile kättesaadavad) ja seadusandlus (bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna nõuete määrus) on muutunud. Koroonaviiruse laia leviku tõttu kehtestas vabariigi valitsus oma 13. augusti määruses tööandjatele kohustuse tagada töökeskkonnas personali nakkusohutus eelkõige töötajate COVID-19 (SARS-CoV-2) vastase vaktsineerimise, COVID-19 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate koroonaviiruse testimise kaudu.

Uues riskianalüüsis vaadati kaitseväe tegevusi seadustega pandud ülesannete kontekstis ning linnakute ja hoonete põhiselt. Kaitseväe töö toimub ja toimib suures osas ühistegevustena (väljaõpe, õppused, staabitöö), mis nõuavad pidevat kokkupuudet erinevate teenistujate vahel.

Määrusega pandud kohustus tööandjale tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus võimaldas organisatsioonil oma isikkoosseisult nõuda tõendit, mis kinnitab kas täisvaktsineerimist või COVID-19 viiruse läbipõdemist. Sellekohase käskkirja nr 162 andis kaitseväe juhataja välja 31. augustil 2021.

See oli pretsedent vabariigi tasemel, millest hakkasid lähtuma ka muud ametkonnad. Samuti kaasnes sellega mitmeid kohtuvaidlusi, kus kaitsevägi oma otsusega jäi võitjate poolele. Üliolulised olid 25. novembril avaldatud kaks riigikohtu määrust, mis selgitasid, et kohtutel tuleb kaitseväes kehtestatud vaktsineerimisnõude peale esitatud kaebused sisu poolest läbi vaadata. Kaitseväe peastaabi üldosakond astus kohtuvaidluste lahendamisega aktiivselt 2022. aastasse. ||

Oluliseks osaks viiruse leviku tõkestamise plaanist on olukorrapõhine töökeskkonna riskianalüüs, mille koostamisega alustati jaanuaris 2021.

RÜNNAK. Leedu oli sunnitud oma Valgevene­vastasel piiril erakorralise olukorra välja kuulutama 2. juulil 2021. Riik, mis 2020. aastal võttis vastu vaid 81 varjupaigataotlejat, püüdis juunis kinni 470 piiririkkujat ja juulis kasvas nende arv juba tuhandetesse.

MIGRATSIOONIRÜNNAK

LEEDU JA POOLA VASTU

SUNDIS EESTIT

APPI MINEMA

HEIKI SUURKASK

ajakirja Sõdur peatoimetaja

Seekordne kriis algas juunis 2021, mil Valgevene president Aljaksandr Lukašenka otsusel hakati Iraagist ja mujalt Lähis-Idast värbama «inimsmugeldajaid, narkoärikaid ja relvastatud migrante», et nendega üle ujutada Valgevene diktatuuri kritiseerivaid Euroopa Liidu riike. Leedu, Läti ja Poola piirivalved olid sunnitud järsult sulgema oma Valgevene-vastase piiri tuhandete illegaalsete piiriületajate ees. Ühtlasi õnnestus Lukašenkal Euroopa Liidu kätega sulgeda piir ka põgenemisteed otsivatele riigisisestele teisitimõtlejatele.

Näiteks Iraagi Kurdistanis räägiti migrantidele, et nende sisenemine Euroopa Liitu on legaalne ja neilt kasseeriti viisade eest kuni 15 000 eurot ja nõuti ka suure dollarideposiidi olemasolu. Valgevene võimud said aga ülesande suunata lennukitega riiki toimetatud migrante kindlatesse piirilõikudesse, et neid üle Euroopa Liidu piiri suruda.

7. augustiks oli piiril kinni peetud 4112 isikut, misjärel surve veidi nõrgenes.

9. novembri 2021. a seisuga pärines piiririkkujatest 2811 Iraagist, 204 Kongo Demokraatlikust Vabariigist, 147 Süüriast, 134 Kamerunist, 101 Afganistanist jne. Augusti alguses oli näha katseid murda

Valgevenest Läti territooriumile, kuigi seal suuremast kriisist pääseti.

26. juulil laaditi Eestis veoautodele ja saadeti Leedu poole teele ligi 50 kilomeetrit kaitseväe varudest eraldatud tõkestustraati, et toetada Leedu piiri tugevdamist. Eesti otsustas eraldada Leedule piiri tugevdamise kiirendamiseks kokku ligi 100 km tõkestustraati. Kaitsevägi saatis

1. augustist mõneks ajaks Leetu ka kaks (hiljem ka kolmanda) mehitamata õhusõidukite meeskonda, et toetada Leedut riigivastases hübriidrünnakus.

«Meie kui liitlaste ja sõprade kohus on leedukaid aidata igal võimalikul moel,» kinnitas siis abi teele saatnud kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm. Oktoobris saatis kaitsevägi veel mõneks ajaks Leetu kaks sõjaväepolitseinikku ja teenistuskoera koos koerajuhiga, et toetada julgeoleku tugevdamist Medininkai kinnipidamiskeskuses.

Ka Poola pakkus oma abi Leedule. Augusti alguses hakkasid migrandid juba ületama Valgevene-Poola piiri, mida Poola hakkas omakorda kiirkorras kindlustama.

11. novembri seisuga oli Poola takistanud juba kokku 32 000 piiririkkumise katset, neist u 3500 augustis, 7700 septembris ja 17 300 oktoobris.

Eesti UAV meeskond uurib koos Leedu läviohvitseriga jälgitavat piirilõiku.

Foto: v-srs Siim Verner Teder

Eesti otsustas ka Poolat jõududega toetada. 1. detsembri hommikul asusid Tallinnast, Tapalt ja Paldiskist Poola suunas teele Eesti kaitseväe sihtüksuse põhigrupi elemendid, mis hakkasid toetama Poolat riigivastase hübriidrünnaku tõrjumisel ning võitluses Valgevene kaudu toimuva ebaseadusliku migratsiooniga. Eesti sihtüksus hakkas tegutsema koostöös Poola kaitseväe 18. mehhaniseeritud diviisiga. Sihtüksuse nimi Wisent tähendab Euroopa piisonit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal, sümboliseerides jõudu ja tugevust.

Eesti toetas Poolat pioneeri- ja vaatlustegevuse ning audiovisuaalse materjali jäädvustamisega. Meie riigi umbes 70-liikmelise kontingendi tuumiku moodustas Scoutspataljoni pioneerirühma põhjal moodustatud rühm, mille koosseisu kuulus ka ligikaudu 20 reservväelast.

Eesti pioneerirühma ülesanne oli ehitada ja parandada piiritõkkeid, mehitamata õhusõidukite meeskond hakkas täitma vaatlusülesandeid piiriäärses regioonis, kaamerameeskonnad toetasid audiovisuaalse materjali kogumisel ning toetuselement tagas sihtüksuse logistika ja tagala toetuse.

Ligi kuu aega Lublini vojevoodkonnas

Poolat toetanud Eesti kaitseväe sihtük-

suse liikmed jõudsid aasta lõpuks tagasi Eestisse, ning seal oldud aja jooksul aitas eestlaste pioneerirühm koos Poola

18. mehhaniseeritud diviisi ja päästeametiga piiriala puhastada ja tõkestada lõiketraadiga kokku ligi 22 kilomeetri ulatuses. «On väga oluline Poola rahva jaoks, et Valgevene hübriidrünnaku tõrjumisel ning piiri kindlustamisel ei ole me üksi, vaid oma sõprade ja liitlastega,» ütles sel puhul Poola 18. mehhaniseeritud diviisi ülem kindralmajor Jarosław Gromadziński.

17. jaanuaril 2022 alustas Poolas teenistust uus Eesti sihtüksus Wisent 2. Üksuse tuumiku moodustas kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna ehk Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlastest komplekteeritud jalaväerühm. Koos kaitseliitlastega jätkasid Poolas teenistust kaitseväe luure- ja kaamerameeskonnad ning rahvuslik toetuselement.

14. veebruaril 2022 alustas järgmisena ligi kuuajalist teenistust Poolas uus Eesti sihtüksus Wisent 3. Üksuse tuumiku moodustas kaitseliidu Põhja ja Lõuna maakaitseringkonna malevate kaitseliitlastest komplekteeritud jalaväerühm. Selleks ajaks oli ehitatud üle 40 kilomeetri piiritõkkeid, korraldatud 40 meediaoperatsiooni ning tehtud vaatluslende piiriala jälgimiseks. ||

Sihtüksuse nimi Wisent tähendab Euroopa piisonit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal, sümboliseerides jõudu ja tugevust.

LAHINGUKAAMERAMEESKONNAD SAID POOLAS TULERISTSED

☞

KOMMUNIKATSIOON. Mullu detsembris asus Poolat teiste kõrval toetama strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas kaks lahingukaamerameeskonda. See oli proovikiviks küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskusele, sest varem rakendati meeskondi vaid riigi sees meediaoperatsioonide ja õppuste toetamisel.

GEORGI KOKOŠINSKI

kolonelleitnant, strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülem

Kaamerameeskonnad suudavad koordineerida vastuvõtva üksusega enda liidendamist ja toetada vastuvõtvat üksust meediaoperatsioonide korraldamisel. NATO liitlaste relvajõududes kasutatakse sellise võime kohta nimetust Combat Camera Team ehk lühendatult CCT.

Kaamerameeskonnavõime olulisust meie liitlasele ilmestab hästi novembri lõpus Eestit külastanud Poola peaminister Mateusz Morawiecki pressikonverentsil antud kommentaar, et Poola vajab hübriidrünnaku tõrjumiseks relvi, mida saaks kasutada propagandasõjas, kus käiku lähevad nii migrandid kui väärinfo.

Esimesed meeskonnad komplekteeriti nii strateegilise kommunikatsiooni keskuse tegevväelastest ja töötajatest kui ka reservväelastest. Samuti panid oma õla alla kaitseväe akadeemia ja kaitseliit.

Mõnevõrra keeruliseks osutus keskuse reservväelaste kaasamine, kuna esialgse üleskutse hetkeks ei olnud veel teada väljasõidu kuupäev. Siiski, strateegilise kommunikatsiooni keskuse üleskutsele Poolat toetada reageeris kiirelt pea kümmekond keskuse reservväelast.

Algul planeeriti lahingukaamerameeskondi mehitada umbes kahenädalaste rotatsioonidena, mis oli oluline reservväelaste kaasamise puhul. Olgu öeldud, et keskuses väljaõpetatud reservväelased toimetavad iga päev Eesti meediakanalites reporterite, fotograafide ja videooperaatoritena ning nende pikk eemalolek töökohustustest ei ole mõeldav. Seekord kuulusid Eesti lahingukaamerameeskondadesse teiste seas ajakirjanikud Eesti rahvusringhäälingust ja ajalehest Postimees.

Reservväelastest ajakirjanike huvi oli kahtlemata ajendatud tõsiasjast, et Poola kontrollis kiivalt oma inforuumi ja oli meediale ligipääsu ning tegutsemise piiritsoonis tõkestanud. Liitudes Poola mineva lahingukaamerameeskonnaga, tekkis võimalus kogeda vahetult seda, mis oli rahvusvahelisse meediapilti jõudnud peaasjalikult Valgevene poolel filmitud kaadritest.

Lahingukaamerameeskondade lähetuse ettevalmistamist alustati olemasolevatest kontaktidest Poola kaitseministeeriumis. Valdkonnapõhiselt koordineeriti meeskondade võimalikud tulevased ülesanded nii ministeeriumi kui operatiivstaabiga. Meie sõnum oli liitlasele algusest peale, et meeskonnad saadetakse koostööõppusele primaarse ülesandega toetada Poola kommunikatsioonitegevust ja samas korraldada ka Eesti-suunalist teavitustööd. Poola selge huvi oli näidata, et nad ei ole Valgevenest tulenevate rünnakute tõrjumises üksi.

Poola operatiivstaabi otsuse järel määrata Eesti kontingent Poola-Valgevene piiri lõunapoolsesse vastutusalasse jätkus juba varem alanud koordinatsioon 18. mehhaniseeritud diviisi teabeohvitseriga meeskondade erialaseks rakendamiseks piiritsoonis. Täpsustati üle Eesti meeskondade võimed, lepiti kokku koordinatsioonimeetmed ja eesseisvate ülesannete iseloom. Sihtüksuse Wisent (Euroopa piison) koosseisus lahingukaamerameeskondade tegevuspiirkond oli planeeritud Lublini vojevoodkonna Poola-Valgevene piiritsooni.

LAHINGUKAAMERAMEESKOND

Kolmeliikmeline taktikaline üksus, kuhu kuulub ülem-reporter, fotograaf ja videooperaator.

Suudab koguda, toimetada ja edastada foto- ja videomaterjale kaitseväe üksustele, liitlastele ja meediale, seejuures koos kogutud audiovisuaalse materjali kirjeldava info ja intervjuu-kommentaariga.

Meeskondade komplekteerimist ja ettevalmistust juhtis strateegilise kommunikatsiooni keskuse veebel, kellel oli endal värske kogemus teabeallohvitserina tegutsemises Malis. Tavapärasest erinev ettevalmistus sisaldas automaadi R-20 õpet reservväelastele, kuna varem ei oldud veel seda relva kasutatud. Foto- ja videotehnika käsitsemise omandamine ei nõudnud eraldi pingutust. Küberväejuhatus tagas meeskondadele vajaliku logistilise ja IT-toetuse. Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond valmistas meeskonna ette ülevaatega infokonflikti jõujoontest ja trendidest.

Poola 18. mehhaniseeritud diviis võttis Eesti meeskonnad hästi vastu, nende saabumise olulisust rõhutas ka diviisi ülem kindralmajor Jarosław Gromadziński kohtumisel Eesti kontingendi luure- ja ettevalmistusgrupiga. Tema sõnul toetavad Ida-Poolas diviisi vastutusalas elavad kohalikud inimesed relvajõudude tegevust Valgevene korraldatud rünnakute tõrjumisel,

samas diviisil endal orgaanilisi infovõitluse üksuseid ei ole.

Esmased lahingukaamerameeskondadele püstitatud ülesanded olid seotud Eesti kontingendi saabumise näitamisega. 18. diviis tellis foto- ja videomaterjale nii Leedu-Poola piiri ületamisest kui ka paiknemiskohta jõudmisest.

Oluline erinevus Eesti kaitseväe ja Poola relvajõudude teavitustöös seisneb rakendatavate sotsiaalmeediakanalite valikus. Kui Eestis on kõige olulisemaks sotsiaalmeediakanaliks üle kuuesaja tuhande kasutajaga Facebook, siis Poola rakendab teavitustöös sihtgruppide tabamiseks lühisäutse võimaldavat Twitterit. Sellest johtuvalt muutsid ka lahingukaamerameeskonnad oma toodangu väljundit: ülesfilmitud videomaterjalist toodeti Poola tarvis 10–15-sekundilised videoklipid, mis sobivad paremini Twitteri formaati. Sihtüksuse Wisent tegevusest Eesti suunas tehtavas teavitustöös kasutati pea poole pikemaid uudislugusid. Sisse elades ja rutiiniga harjudes täitsid lahingukaamerameeskonnad erinevaid ülesandeid, mis näitasid Poola ja Eesti koostööd piiri tugevdamisel, sealhulgas meie pioneerirühma tegevust piirikindlustuste ehitamisel. Lisaks jäädvustati diviisi püstitatud ülesandena mõnesid objekte ja näidati Poola sõdurite teenistust ning eluolu. Esimeste lahingukaamerameeskondade tegevusperioodi jäi ka Poola presidendi ja kaitseministri visiitide kajastamine piiritsoonis ja saabuvate jõulupühade perioodil piiril teenivate Poola sõdurite tervituste vahendamine omastele ning laiemalt Poola ühiskonnale.

Seejuures tuli järgida kõiki Poola kehtestatud OPSEC ehk operatsiooni julgeolekureegleid, mis erinevalt tavapärastest õppustest või väljaõppe kajastamistest esitasid teavitustööd toetavatele lahingukaamerameeskondadele kõrgendatud nõudmised. Näiteks ei tohtinud avaldada üksuste täpset paiknemisala või siis tegevuspiirkonda. Jäädvustatud audiovisuaalsel materjalil ei tohtinud kaitseväelased olla identifitseeritavad, välja arvatud teavitustöö eesmärgil määratud kõneisikud.

Migrante piiriületuskatsel kaamerameeskondadel oma teenistusperioodil ei õnnestunud objektiiviga tabada, olgugi et tehniline võime selleks oli olemas. Enamik piiriületuskatsetest võeti vastaspoolelt ette pimedal ajal. Eraldi migrantide tegevuse jäädvustamiseks

lahingukaamerameeskondadele ülesandeid ei püstitatud.

Eesti sihtüksuse lahingukaamerameeskondade toodang leidis laialdast kasutamist juba eespool kirjeldatud Poola kaitsevaldkonna kasutatud sotsiaalmeediakanalites ja seda nii poliitilis-strateegilisel, operatiiv- kui ka taktikalisel tasandil. Indu lisas Eesti meeskondadele ka see, et nende toodetud videomaterjal avaldati Poola telekanalites, millel on miljoneid vaatajaid. Sihtüksuse Wisent tegevusest jõudsid fotogaleriid ja videouudised samal ajal ka Eestisse. Meeskondade toodangu põhjal valmisid uudislood nii Eesti rahvusringhäälingu kui ka teiste meediakanalite uudistesaadetes.

Küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskusele andis lahingukaamerameeskondade Poolas tegutsemine märkimisväärse koostöökogemuse ühe Eesti olulisima liitlasega. Õpikoht oli siin mõlemapoolne. Kui Eesti kaitsevägi sai proovile panna strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas tegevuspõhimõtteid, protseduure ja erialast tehnikat, siis Poola on koostöö alusel hakanud mõtlema sarnase võime loomise peale enda relvajõudude koosseisus.

Koostööõppuselt naasnud meeskonnad tõstsid kokkuvõtteid tehes esile, et üheks erivõimega üksuse tegevuse edu aluseks on piisavalt kiire ja stabiilse internetiühenduse olemasolu. See on ülitähtis, kuna kogutud ja toimetatud audiovisuaalne materjal on mahukas ning tavapäraselt on vaja see edastada tellijale piiratud ajaraamis. Neid aspekte võtab küberväejuhatus tervikuna arvesse ka enda tulevaste õppuste ja operatsioonide planeerimisel. Hea kontakti loomise, koostöö ja kogemuste vahetamise tulemusel on Poola astunud konkreetseid samme luua vähemalt osade enda brigaadide ja diviiside juurde foto- ning videovõimega kaamerameeskonnad. Selleks on juba alustatud vajalike oskustega personali värbamist. Meeskondade loomine toetab oma sõnumi kiiret levitamist tänapäeval juba tavapäraseks kujunenud infokonfliktides.

Tänutäheks lahingukaamerameeskondade hea soorituse ja ladusa koostöö eest kinkis Poola 18. mehhaniseeritud diviis küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskusele väeüksuse lauamündi.

Fotod: Task Force Wisent

Küberväejuhatuse esimeste lahingukaamerameeskondade kogemust on võetud arvesse järgnevate meeskondade lähetamise planeerimisel. Strateegilise kommunikatsiooni keskuse eesmärk on anda väärt kogemus laiemale isikkoosseisule. Tegev- ja reservväelaste kõrval saavad huvi korral oma võimaluse ka ajateenijad, kes on igapäevases erialaväljaõppes koolitatud täitma lisaülesandena reporteri, fotograafi või siis videooperaatori kohustusi. ||

Esimeste lahingukaamerameeskondade tegevusperioodi jäi ka Poola presidendi ja kaitseministri visiitide kajastamine piiritsoonis ja jõulupühade perioodil piiril teenivate Poola

2000NDAD. Eesti ühines NATO­ga 2004. aastal. Sellest alates on järjest

tõhustunud Eesti rahvusvaheline koostöö liitlastega, Eestile laiendati NATO õhuturve, paranenud on relvastuse hankimine ja väljaõpe.

Reservõppekogunemine Viru 2001.

Foto: mjr Tõnu Noorits

Helikopterite Robinson R44 esimene teenistuspäev 2002. aastal. Foto: vbl Ardi

Presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel aastal peastaabi uues hoones Juhkentali 58. Foto: vbl Ardi

Eesti mereväe kolm Sandown-klassi miinijahtijat Tallinna lahel. Foto: mjr Tõ

Scoutspataljoni loomine. Esimesed scoutsid 2001. aastal harjutamas.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

teenistuspäev Ardi Hallismaa

2002. 58. Ardi Hallismaa

miinijahtijat õnu Noorits

Uus välihospital alustas tegevust 2005. aastal. Foto: vbl Ardi Hallismaa

Estcoy-5 patrull Helmandis Now Zadis 2008. aastal. Foto: kol-ltn Georgi Kokošinski

RAHA. Kaitseinvesteeringute keskus tähistab tänavu oma viiendat tegevusaastat. Algsest tagasihoidlikust kavatsusest koondada hanke ja taristu spetsialistid ühe katuse alla on saanud palju ambitsioonikam soov – pigistada igast eurost välja nii palju kaitsevõimet kui võimalik.

REKORDILINE EHITUSAASTA

MAGNUS-VALDEMAR SAAR riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor

Lõppenud aastat jäävad iseloomustama muutused nii julgeoleku- kui majanduskeskkonnas, kus olulise maailmaturu hindu mõjutava pöörde tõi endaga kaasa inflatsioon ja Covid-19 pandeemia, mis põhjustas tarneaegade pikenemise ning mõnede materjalide defitsiidi.

RKIK edukuse mõõdupuuks on eelkõige õigeaegsed tarned ja efektiivse projektijuhtimisega saavutatud sääst. Selles kontekstis oli hea riigikaitsesse investeerimise aasta – hoolimata keerulisest turuolukorrast ja volatiilsusest on ehitusmahud suurenenud, lepingute hulk kasvanud ning paljud kaitsevõime seisukohast olulise mõjuga süsteemid tarnitud. Kirsiks tordil on sõlmitud lepingute tulemusel riigikaitsele säästetud üle 50 miljoni euro. Selle raha eest saab vajalikud võimed planeeritust kiiremini välja arendada.

Kaitseinvesteeringute keskuse üks ülesanne on vähendada kaitseväe koormatust mittesõjaliste ülesannetega ehk kõige sellega, mis ei nõua sõjalist väljaõpet. Kaitseinvesteeringute keskuse igapäeva-

ülesannete hulka on lisandunud mitu uut taristu põhist teenust 2021. aasta algusest on teenuste portfellis harjutusväljade haldamine ning 2022. aasta algusest kaitseväe toitlustamine. Viimase tõttu suurenes keskuse töötajate arv üle 400. Kasvust hoolimata oleme säilitanud oma paindlikkuse ja oleme valmis ka tulevikus uusi teenuseid pakkuma.

FOOKUS SIIRDUB ARENDUSELT ÜLALPIDAMISELE

Ehitusaktiivsuselt oli 2021. aasta Eestis rekordiline ja ka riigikaitseks tehti olulisi taristuinvesteeringuid. Tähtsamatest objektidest valmisid muuhulgas Paldiski kasarm, Tapa tegevväelaste kasarm, terve hulk laskemoonahoidlaid ning varjualuseid.

Tapa spordilinnaku avamisel visati ka pall mängu.

Foto: rms Kevin Orujärv

Praeguseks on kaitseväe taristu arengujärgus, kus olmetingimused on teinud kõikjal olulise kvaliteedihüppe ning põhiline ressurss suunatakse toetava taristu ehitusse. Peale selle oleme ajaliselt jõudnud etappi, kus iseseisvuse taastamise järel rajatud taristuobjektid hakkavad lähenema oma eluea keskele ning tekivad lisavajadused rekonstrueerimiseks ja tehnosüsteemide uuendamiseks.

Eelmist aastat jääb meenutama ka viimastel kuudel aset leidnud kiire ehitusja energiahindade kasv. Varasügisel olid korrashoiukulud graafikus ja aasta keskmine ruutmeetri ülalpidamiskulu olnuks 26 eurot. Viimastel kuudel toimunud energiahindade kasv tõstis aga aasta keskmise üle 35 euro, peamiselt just tarbimisteenuste hindade kasvu tõttu.

Päikeseelektrijaama tasuvus ainult oma tarbeks tootmisel on alla kaheksa aasta, mis tähendab, et sellised taastuvenergia investeeringud on majanduslikult otstarbekad.

Ainuüksi detsembri elektriarve oli riigikaitse jaoks 2020. aastaga võrreldes kolm korda suurem. Järgmiste aastate prioriteediks saab kindlasti kinnisvara ülalpidamiskulude kontrolli all hoidmine, milleks on oluline rendipindade vähendamine ja energiatõhususe suurendamine.

Keskmise päikeseelektrijaama tasuvus ainult oma tarbeks tootmisel on alla kaheksa aasta. See tähendab, et sellised taastuvenergia investeeringud on majanduslikult otstarbekad. Praegu on meie valitsemisalal üle Eesti kokku kolm alla 100 kW tootmisvõimsusega päikesejaama. Osa parke on veel rajamisel ning lähiaastate perspektiivis peaks tootmisvõimsus ületama 500 kW piiri.

Sarnane kaasus on tegelikult ka rendipindadega. Suuremates asulates on näiteks u 2000 m2 kontoripinna iseehitamise tasuvusajaks alla kümne aasta. Seetõttu jätkame jõupingutustega, et rendipindadest loobuda.

OSTMINE ON LÄINUD VIIMASE AASTAGA KIIREMAKS

Materjalide ja teenuste kättesaadavus põhineb kahel tegevusel: partnerite leidmisel ning ostude tegemisel. Esimesel puhul on aluseks paindlikud, kogu kataloogi katvad

Tapa tegevväelaste kasarmu avamine

15. juunil 2021.

Foto: 1. jalaväebrigaad

raamlepingud. Teisel puhul on olulisel kohal tarnitav materjal ja osutatavad teenused, mille maksumus oli 2021. aastal kokku 220 miljonit eurot.

2021. aastal sõlmisime partneritega lepinguid kokku 800 miljoni euro eest. Uutest võimetest on lepingud sõlmitud rannikukaitse loomiseks, keskmaa-tankitõrjevõime tugevdamiseks ja mitme teise relvasüsteemi moderniseerimiseks. 2022. aasta alguses on riigikaitse tarneahelas ligi tuhat eri tarnijat ja teenusepakkujat, neist veidi üle poole moodustavad Eesti ettevõtted.

Kõige olulisemad tarned olid seotud relvastuse ning soomustehnikaga. Kait-

Praeguseks on kaitseväe taristu arengujärgus, kus olmetingimused on teinud kõikjal olulise kvaliteedihüppe ning põhiline ressurss suunatakse toetava taristu ehitusse.

seväe kasutusse jõudsid järgmised kuus liikursuurtükki, automaadid, tankitõrjegranaadiheitjad ning kõige olulisemana hulganisti erinevat laskemoona, miine ja lõhkeainet.

Ostude sooritamine tervikuna on läinud kliendile mugavamaks ja kiiremaks: kogu protsess alates ostuvajaduse kirjeldusest kuni vastuvõtuni on üle kantud materjaliarvestuse infosüsteemi. Keskmine aeg ostusoovist kuni reaalse rahalise kohustuse võtmiseni, sisaldades vajaduse korral ka minikonkursi korraldamist, on kahanenud alla 20 päeva, mis on pea kolm korda lühem kui 2017. aastal.

Kuigi üldiselt on hangete strateegia rajatud suuresti letitoodete ostmisele, siis 2021. aasta oli erandlik ka mitme keeruka arendushanke poolest. Jõudsime lepinguteni nii välihaigla kui ka toetussoomukite ümberehituse projektiga. Viimane on olnud läbi aegade üks keerulisim ülesanne Eesti kaitsetööstusele ning pälvis ka kaitsetööstuse liidu 2021. aasta projekti tiitli.

KUIDAS EDASI?

Hoolimata muutunud keskkonnast jäävad hangete ja taristu arenduse põhimõtted samaks: edu toovad endiselt avatus ja konkurents; lihtsustamine ja standardiseerimine ning konsolideerimine. Kui 2017. aastal oli üle 70% hangetest ühe pakkujaga, siis 2021. aastal oli keskmine pakkujate arv juba 4,1 ning ühe pakkujaga hangete arv alla 10%. Kuigi statistilised näitajad on pealtnäha juba suurepärased, on siiski veel palju ruumi sisulise konkurentsi arendamisel. Peamised meetodid on siin tulemuspõhised tehnilised kirjeldused, hankeprotsessi lihtsustamine ja standardiseerimine. Konkurentsi aitavad tugevdada head tarnijasuhted, turutundmine ja mahtude konsolideerimine.

Keskmine aeg ostusoovist kuni reaalse rahalise kohustuse võtmiseni on kahanenud alla 20 päeva, mis on pea kolm korda lühem kui 2017. aastal.

Olenemata kasvavast investeeringute hulgast õnnestus konsolideerimise tulemusel hankeprojektide koguarvu jõudsalt alla suruda – kokku jõudis lepinguni üle 140 hankeprojekti (võrdluseks: 2017. aastal üle 200 projekti. Oluline on siinjuures rõhutada, et mahu poolest on lepingute väärtus kasvanud üle kolme korra). Rohkem kokku koondatud projektid äratavad turul suuremate tegijate huvi, võimaldavad kaasata lisaks vahendajatele ka tootjaid ning parandada hankija võimalusi läbirääkimistes ja tuua suure säästu. Peale selle vähendab konsolideerimine kokkuvõttes ka halduskoormust ja võimaldab igasse projekti kaasata rohkem pädevat oskusteavet.

Lisaks tarnijasuhetele on parimate tulemuste saavutamiseks eriti oluline just koostöö ja usalduslik suhe kliendiga – lõpuks peituvad igas projektis kõige suurem potentsiaal ja paremad võimalused projekti esimestes etappides. ||

ÕPPUS. Märtsist juunini 2021 toimus USA juhtimisel üleeuroopaline ühendvägede õppus Defender Europe, mille eesmärk oli hinnata ja demonstreerida NATO liikmesriikide ning partnerite vahelist operatsioonilist valmidust ja koostoimimisvõimet suures ulatuses.

ÕPPUS SWIFT RESPONSE 2021 PANI ÕHUVÄE VÕIMED PROOVILE

MARK TRUBOK

kolonelleitnant, lennubaasi ülem

Õppus jagunes mitmeks etapiks ja üheks olulisimaks, millest kaitsevägi ja õhuvägi vahetult osa võtsid, oli õppus Swift Response 2021. Selle õppuse põhirõhk oli lahinguüksuste dessantoperatsioonide demonstreerimisel

kahel operatiivsuunal: regiooni põhja suunal ehk Eestis ja regiooni lõunasuunal ehk

Bulgaarias ja Rumeenias.

Dessantoperatsioonides osales kokku u 7000 võitlejat koos lahingutehnikaga ning kaasatud olid sõjaväelased 11 riigist. Eestisse maandati õhust kokku ligi 1000 võitlejat ja u 30 ühikut lahingutehnikat.

Pataljonisuuruse üksuse dessantoperatsioonile järgnes taktikaline siirmine maabumisalalt operatsioonialale. Siinkohal on oluline märkida, et maabumisoperatsiooni ja taktikalise siirmise vahele olid planeeritud vaid mõned tunnid ja just see

erisus tegi selle õppuse unikaalseks, tegevuste planeerimise keeruliseks ning õhuväe juhtimispunktide töö väga intensiivseks.

Sellega hakkasid ilmnema erisused tavapäraste ja juba mitu korda läbiharjutatud siirmisõppuste vahel. Esiteks tuleb mainida, et maabumisoperatsiooniks ja siirmisoperatsiooni toetuseks vajalik õhusõidukite kogus oli üle kolmekümne. Teiseks tuleb märkida, et u kolmandik õhusõidukeist saabus Eestisse otse Ameerika Ühendriikidest.

Kolmandaks oli dessandi korraldamine planeeritud öisele ajale ning neljandaks, mis oli vaat et kõige keerulisem ülesanne – Eestisse siirdi korraga üheksa C-17 tüüpi transpordilennukit, millega kaasnes enneolematu tegevuste koordineerimine. Eelkõige koordinatsioon ja tegevused Eesti õhuruumis ning siis maandumis-, maandumisjärgsed ja startimiseelsed toimingud Ämaris.

Peale eelneva tuli arvestada sellega, et transpordilennukite C-17 saadavust dessant-

operatsiooni toetuseks oli ajaliselt piiratud ja piiranguks oli kehtestatud viis tundi, millele lisandus kaks tagavaratundi. Sedalaadi piirangud kehtestatakse selleks, et strateegiliste õhusõidukite kasutus oleks ajaliselt võimalikult optimaalne ja et lahingutegevus kulgeks kiires operatsiooni tempos.

Et asjast vähe teadvatele inimestele lahti seletada, millega õhuvägi tegelikult kokku puutus, on siin paslik esitada lisaselgitusi ja mõningaid arvulisi näiteid.

Oletame, et planeerimisalused ja/või -eeldused oleksid olnud väärad/ekslikud

või kui lennukite teenindamiseks ettenähtud eritehnika oleks mingil põhjusel alt vedanud või teenindav personal haigestunud (NB! õppus toimus Covid-19 pandeemia kõrghetkel), siis õppuse alaeesmärk –üksuste kiire siirmine – oleks saavutamata jäänud.

Seejärel tulnuks kiiresti toimida nii-öelda rahuaegsetes tavaoludes ja see tähendanuks, et ainuüksi tankimisprotseduurid kestnuks u 14,5 tundi.

KAASATUD RESSURSID

▶ ligi 80 lennubaasi võitlejat

▶ ligi 20 erinevat ühikut eritehnikat

▶ umbes pool miljonit liitrit lennukikütust

Tuleb rõhutada, et sellise mastaapse ettevõtmise ja oma eripära tõttu lasus kogu vastutus Eesti õhuväelaste õlul, sest õhuruumis toimivaid lennuprotseduure ei saanud täita tsiviillennujuhtimise reeglite järgi ega tsiviillennujuhtide kontrolli all.

Seetõttu kogu maa-õhk-maa lennuinfo koordineerimine, sealhulgas vertikaalne ja horisontaalne hajutamine, toimus õhuoperatsioonide keskuse spetsialistide kontrolli all – tsiviilosalejal pole sellisteks tegevsuteks ei õigusi, oskusi ega pädevusi.

Liitlaste õhusõidukid on ööpimeduses saabunud Ämari lennubaasi. Foto: vbl Ardi Hallismaa

Kokkuvõtteks võib öelda, et pärast niisugust õppust on õhuvägi koostöös liitlastega võimeline lühiajaliselt, üpris lühikese ettevalmistusajaga toetama samamahulisi operatsioone. Olgu veel eraldi öeldud, et kõik üheksa C-17 lennukit suudeti ära teenindada viie tunni ja 23 minutiga, kusjuures nii, et üks kütusemasin lakkas just kõige ebasobivamal ajal töötamast. Nii nagu lennunduses ikka ette tuleb, siis ka tookord mõjutas ilm meie plaane ja dessant lükkus 24 tunni võrra edasi. ||

ÕHUVÄE TOIMEMUDEL

▶ Paar nädalat enne dessanti saabusid Ämarisse logistikutest toetusmeeskonnad.

▶ Kohapeal koordineeriti vajalikud tegevused ja koostöös lennubaasi planeerijatega koostati erinevaid tegevusvariante juhuks, kui kehvade ilmastikuolude tõttu dessant oleks ära jäänud.

▶ Enne oli vaja teha järgmiseid põhipingutusi:

▶ Üheksa lennukit C17+ saabusid Eesti õhuruumi ühtse kooslusena.

▶ Eesti õhuruumis liideti eespool nimetatud lennuüksusele veel kuus C-130 lennukit, mis startisid teistest Euroopa riikidest, et tugevdada dessantoperatsiooni.

▶ Dessantalas oli vaja tagada transpordilennukite taktikaline kontroll, et dessant mööduks ohutult ja viperusteta.

▶ Vahetult pärast dessandi toimumist Kesk-Eestis tuli lennuüksuse formatsioon üksteisest taas eraldada ja suunata lennuvahendid järgmiselt:

üheksa C-17 Ämarisse ja kuus C-130 Leetu.

▶ Ämari õhuruumi piirkonda saabudes oli vaja lennukid vektorjuhtida lennubaasi maandumissuunas.

▶ Ämaris tuli lennukid maandada kolmeminutilise intervalliga.

1. JALAVÄEBRIGAAD. Kokku osales

lahinglaskmistel ligi 2000 kaitseväelast.

LAHINGLASKMISED KUI

RESERVTEENISTUSE VÄÄRIKAS AVAPAUK

Pea 48 tundi laetud relvadega ülesandeid täitnud 22. ja seejärel 12. jalaväepataljon ning neid toetanud üksused kinnitasid, et reservteenistust alustavad sõdurid oskavad lahinguväljal tegutseda, pidades silmas enda ja kaaslaste ohutust ning suudavad samal ajal vastasele võimalikult palju kahju teha.

Teist aastat järjest Kevadtormi kulminatsiooniks olnud ja 1. jalaväebrigaadi korraldatud pataljoni taktikalise grupi lahinglaskmiste planeerimine algas tegelikult siis, kui 2020. aastal kõlas käsklus «lae relvad tühjaks ja näita ette».

Analüüsid, õpituvastused, osalejate ringi suurendamine, ohualade ja üksuste liikumiste peenhäälestamine, olukordade tekitamine, sihtmärkide asukohtade määramine – see on vaid murdosa tegevustest, mis eelnesid kompleksse lahinguvälja tekkimisele. Peale selle oli vaja leida

MARINA LOŠTŠINA leitnant, 1. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Viimased lahingud keskpolügoonil 5. juunil 2021.

Foto: n-srs Mark-Erik Tölpt

võimalusi uute mängijate – kaudtule- ja õhutõrjeüksuste ning ründekopterite –kaasamiseks ja nendele püstitatud ülesanded olukorda põimida.

Kuigi operatsioonide raamid ja üksused, kellega jalaväelastel oli vaja edu saavutamiseks koostööd teha, määrasid korraldajad, siis ajateenistuse lõpueksamil täitsid peamist rolli sõdurid ise (lisapaarina jälgisid nende tegevust pea 200 tulekontrollijat, kelle ülesanne oli võimalikud ohtlikud olukorrad tuvastada ja ära hoida).

Just ajateenijatest ülemad, alustades jaoülemast ja lõpetades kompaniiülema abiga, said planeerida ja oma üksust juhtides ellu viia kaitse- ja viivituslahinguid, varitsusi ja vasturünnakuid koos kaudtule-, pioneeri-, soomusüksuste, tankide, õhutõrje ning õhuvahendite toetusega.

Kaudtuletoetust pakkusid Eesti ja Läti üksuste 81 mm ning 120 mm miinipildujad, 105 mm Ühendkuningriigi kerge suurtükk, 122 mm ja 155 mm haubitsad ja mitmikrake-

tiheitja MLRS. Kaudtuld kontrolliti ja juhiti maastikul paiknenud tulejuhtidele ka droonidega. Maapealsete üksuste tegevust toetasid Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia ründekopterid AH-64 Apache ning AW159 Wildcat.

«Lahinguväli, millel sõdurid oma lahinguid pidasid, oli väga kompleksne ja selle eest, kuidas mõlemad pataljonid on hakkama saanud, võib vaid au ja kiitust anda neid välja õpetanud ohvitseridele ja allohvitseridele. Ma usun, et see on väga väärikas reservteenistuse alguse avapauk,» ütles 2021. a Kevadtormi lahinglaskmiste peakorraldaja brigaadikindral Vahur Karus.

Peale peamiste väljaõpetatavate –22. ja 12. jalaväepataljoni – olid lahinglaskmistele kaasatud ka 1. jalaväebrigaadi staap, staabi- ja sidekompanii, Eesti ja Suurbritannia pioneerid, miinipildujarühmad, luurajad, tankitõrjujad, õhutõrjujad, Scoutspataljon, Ühendkuningriigi tankid ja haubitsad, tagalapataljon ning sõjaväepolitsei. ||

2. JALAVÄEBRIGAAD. Scoutspataljoni kompanii ja lahingumasinate kaasamine tekitas nii elevust kui peamurdmist.

KINNITUS HEAST VÄLJAÕPPEST

JULIUS KOPPEL

lipnik,

Eelmisest aastast peale vaatab

2. jalaväebrigaad juba õppuse Siil 2022 poole. Kevadtorm 2021 oli veel viimane suurem õppus, kus allüksused ei olnud väljas ainult juhtimispunktidega, vaid tegutsesid maastikul reaalse isikkoosseisuga.

Seega sai tuvastada ja kõrvaldada puudusi, mis ilmnevad just mitut allüksust reaalselt maastikul korraga juhtides. Hoolimata sellest, et õppus toimus taas keskpolügoonil, mis maastiku poolest pole just üllatusrohke, saadi suurema koosseisu juhtimisest sellegipoolest mitu kasulikku tähelepanekut, millele omakorda pakkus täiendust koostöö erinevate partneritega.

2. jalaväebrigaadi kolm manööverpataljoni koolitatakse välja 2. jalaväebrigaadi rahuaegses Kuperjanovi jalaväepataljonis. Iga kolme aasta tagant vahetab uus koosseis välja vanema. 2021. aastal oli järg 22. jalaväepataljoni käes, keda ka õppuse käigus hinnati.

Positiivne hinne annab kinnitust heast väljaõppest ja võitlusvõimest. Kuigi pataljoni juhtkond koosneb kaitseväe akadeemia teenistujatest, kes olid iga päev allüksuse vahetust väljaõppest eemal, näitas Kevadtorm 2021, et senine praktika, kus allüksuse väljaõppeperioodil on juhtrollides võimalikult palju üksuse sõjaaja ülemaid, loob piisava kokkuharjutamise ja üksteise mõistmise.

Kevadtormil oli 2. jalaväebrigaadi alluvuses üks Scoutspataljoni kompanii jalaväelahingumasinatel CV9035. Nende kaasamine tekitas nii elevust kui kohati peamurdmist, kuna sellise tehnika kasutamine ei ole igapäevane ja vajas harjumist.

Näiteks allutati kompaniisuurune allüksus meie käsutusse piiratud kilomeetrite arvuga, mis tähendas, et CV-de kasuta-

mine igal operatsioonil pidi olema väga läbimõeldud, et säilitada võtmetähtsusega ressurssi järgnevateks tegevusteks.

Jalaväelahingumasinate reaalne olemasolu pakkus ka hea võimaluse vastase eksitamiseks, kuna just päris CV-ga suutsime petta vastast kompanii tegelikust asukohast. Piisas ühest ringisõitvast CVst, et eksitada vastast ajal, kui ülejäänud kompanii kannatlikult ennast metsas peitis. Vastane sai kompanii reaalsest paiknemisest ja seeläbi ka brigaadi plaanist aru alles siis, kui oli juba hilja.

Kevadtormi lähenedes, kui planeerimine läks üha intensiivsemaks, saabus 2. jalaväebrigaadile uudis, et meile tulevad toetuseks ka poolakad ja prantslased. Esimesed klassikaliste, teised modernsete, tipptehnoloogiliste luurajatena, täpsemalt EW (electronical warfare) üksusena.

Poolakate rollist said kõik aru ja õppuse ajal oli nendega koostöö ladus.

Prantslaste EW juurdeliitmine plaanidesse kõige kiiremal ajal tundus esialgu lisakoormusena, mis vaid peavalu võib tekitada. Tegelikkus oli hoopis midagi muud. Prantslased olid need, kes andsid hea hinnangu, kus paiknevad vastaspoole üksused ja seda vajaduse korral reaalajas. Ehk kui alguses olime veidi skeptilised, et mida EW üksusega viimasel hetkel peale hakata, osutus nendelt saadud toetus kiirelt ülioluliseks.

Hoolimata piiratud lahinguruumist saime Kevadtorm 2021 käigus mõndagi õppida, enne kui brigaad harjutab enda tervikkoosseisu toimimist suurõppusel Siil 2022. Seda nii enda üksuste kui ka partnerite kaasamise vaatepunktist. ||

Foto: n-srs Mark-Erik Tölpt

2JVBr­i infooperatsioonide jaoskonna ülem

22. jalaväepataljoni reservist valmistumas Kevadtormil vaenlast tõrjuma.

EFP. Alates 2017. aastast, mil Eestisse saadeti esimesed NATO tugevdatud kohaloleku (eFP) väed, on tuhanded Ühendkuningriigi, Taani, Prantsusmaa ja Belgia sõdurid ja ohvitserid lõimunud oma Eesti kolleegidega, seistes kindlalt vastase heidutamisel ja valmis oma osa andma Eesti kollektiivkaitsesse.

VIIS AASTAT NATO TUGEVDATUD KOHALOLEKUT EESTIS

Missioon on pakkunud ainulaadseid võimalusi väljaõppe korraldamiseks füüsilises keskkonnas ja tingimustes, millega enamik liitlassõdureid pole kunagi varem kokku puutunud. Peale selle, et üle poole Eestist on metsaga kaetud, moodustavad rabad, sood ja muud turbaalad ligi veerandi maastikust. Suved võivad olla kuumad ja niisked ning talvel võib mitu päeva järjest olla väga külm.

«Eestisse lähetatud Taani üksused on oma Eesti kolleegidelt palju õppinud võitlusest ja manööverdamisest metsas, kus varitsustaktika ja kaitsepositsioonide jaoks tuleb arvestada halva nähtavuse ja takistustega,» kirjeldas kolonelleitnant Thomas Fogh, kes töötas aastatel 2020–2021 Taani kuningliku armee kontingendi ülemana Tapal ja eFP Estonia ülema asetäitjana. «Minu sõdurite jaoks oli see väga tänuväärne ja väärtuslik kogemus ning võin julgelt öelda, et see on toonud kaasa muudatusi meie taktikas, tehnikas ja protseduurides.»

«Eestis viibimine andis meile nii aega kui ruumi, et mõelda uuesti läbi vanad viisid, kuidas keerulistele ülesannetele vastu astuda,» nentis eelmisel aastal Eestisse lähetatud Mercia 1. lahingugrupi ülem kolonelleitnant Dean Canham. «Peale peamise ülesande lõimuda esimesse Eesti jalaväebrigaadi Tapal, saime ka uusi asju katsetada. Kuus kuud samade inimestega

– kui soovite, vangistava auditooriumiga –andis meile väga hea võimaluse olla leidlik ja oma tegevuses edusamme teha.»

«Osalemine eFP-s on võimaldanud harjutada koostegutsemisvõimet koos Eesti ja Ühendkuningriigi kolleegidega,» sõnas aastatel 2021–2022 Eestisse lähetatud Prantsuse vägede ülem kolonel Eric Mauger. «Tapal paiknes ligi 300 sõdurit ja ohvitseri Prantsuse armee suurtüki-, jalaväe-, ratsaväe- ja insenerirügemendist, sealhulgas lahingutankid LeClerc, ning see koosseis sobis väga hästi lahingugruppi ja Eesti 1. brigaadi,» ütles kol Mauger. «Oli nii au kui privileeg olla osa Eesti kaitsest. Meie lähetus andis meile ka väga hea võimaluse keskenduda oma väljaõppele, nii isekeskis, aga veelgi olulisem – koos Eesti ja Ühendkuningriigi partneritega.»

LIHTNE JUURDEPÄÄS POLÜGOONILE

Pidev väljaõpe on iga usaldusväärse sõjalise jõu tunnus ja eFP lahingugrupp Tapal pole erand. Kui aga nende kodumaal paiknevad Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa väed peavad õppused pikalt ette planeerima, et pääseda sellistele väljaõppeväljakutele nagu Salisbury tasandikud Ühendkuningriigis või Canjuerz Prantsusmaal, siis Tapal on vägedel lihtne juurdepääs 119 ruutkilomeetrisele keskpolügoonile, mis asub baasi lähedal.

BJORN MALMQUIST eFP teabeohvitser

eFP Ühendkuningriigi üksuste vahetustseremoonia 25. märtsil 2021.

Foto: Oliver Turp

«Kuigi Ühendkuningriik pakub suurepäraseid väljaõppevõimalusi, andis meie kohalolek Tapal meile lisavõimalusi oma võimeid proovile panna väga erinevas keskkonnas,» ütles kolonelleitnant Jim Hadfield, 5 Rifles lahingugrupi ülem ja 2020. a eFP lahingugrupi komandör eelmisel aastal intervjuus väljaandele Baltic Amber. «Tapal saaksime õppusi korraldada lühikese etteteatamisajaga – pole liialdus, kui ütlen, et minu ohvitserid võiksid ühendust võtta oma kolleegidega Eesti 1. jalaväebrigaadist ja päeva lõpuks on meie üksused metsas kombineeritud manöövreid või muid harjutusi tegemas.»

Aastatel 1957–1992 oli kaitseväe keskpolügoon osa suuremast väljaõppealast, mida kasutas Nõukogude armee. Praegu korraldavad Eesti ja liitlasväed seal väiksemaid ja suuremaid õppusi, sealhulgas viimati 2018. aastal toimunud eelmist õppust Siil, iga-aastast õppust Kevadtorm, aga ka kahenädalast talvisele sõjapidamisele keskenduvat õppust Winter Camp (Talvelaager).

Möödunud aasta veebruari alguses langes Winter Campi ajal temperatuur tugevalt alla 20 miinuskraadi, suur lumesadu kattis kogu keskpolügooni (nagu ka suure osa Eestist). Need ekstreemsed tingimused olid 5 Rifles lahingugrupi soomusjalaväele ja kuninganna kuninglikule husaarirügemendile ning nende Challenger 2 lahingutankidele uued katsumused.

«See on kindlasti uus kogemus paljudele siinsetele komandöridele ja meeskondadele. Me õpime eestlastelt tohutult palju, kuidas nad enda sõidukeid kasutavad, ja proovime oma raskemate tankidega sama teha ning neid hästi toetada,» selgitas 5 Rifles kapral Chris Barrowman Winter Campi ajal Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus.

PIIRIÜLESTE ÕPPUSTE VÕIMALUSED

Keskpolügooni lähedus Tapal ja suhteline lihtsus, millega liitlassõdurid ja nende Eesti kolleegid saavad korraldada väikeseja suuremahulisi õppusi, ei ole ainus kasu, mida väeosad naudivad.

Igal aastal osalevad Tapalt pärit sõdurid õppustel nii Leedus kui Lätis, kus Riia külje all Ādažis asub Balti riikide suurim väljaõppekeskus. Seal on eFP lahingugrupi sõdurid koos oma Eesti kolleegidega osalenud mitmel õppusel, nagu suurõppus Furious Axe, kus 2020. aastal kinnitati Eesti ja liitlaste üksuste koostalitlusvõimet.

eFP väed on osalenud ka õppusel Iron Spear, soomustatud laskevõistlusel,

mida korraldab eFP lahingugrupp Lätis. Leedus on Eesti ja Läti eFP üksused osalenud sellisel õppusel nagu Iron Wolf, mille eesmärk on tõendada Leedu armee mehhaniseeritud jalaväebrigaadi Iron Wolf suutlikkust tegutseda koos teiste NATO üksustega.

Võimalus korraldada rahvusvahelisi õppusi ja väljaõpet ei tähenda ainult rasketehnika viimist üle Balti riikide piiride. NATO õhuturbeüksuste püsiv kohalolek Eestis ja Leedus aitab tihendada koostööd ja tõhustada lõimumist NATO vägede erinevate elementide vahel regioonis.

Hea näide sellest on kaks korda aastas toimuv õppus Furious Wolf, kus eri NATO riikide ühendterminali lennujuhid (JTAC) tulevad kokku ja töötavad koos Eestis Ämari ja Leedus Šiauliai lennubaasis paiknevate hävitajatega.

KOOS OLEME

TUGEVAMAD

«Furious Wolf on suurepärane demonstratsioon NATO erinevate vägede ühtsusest ja koostööst,» ütles endine eFP Eesti üksuste ülem kolonel Paul Clayton, kui 2021. aasta märtsis toimunud õppuse üks

Õhuturbeüksuste püsiv kohalolek Eestis ja Leedus aitab tihendada koostööd ja tõhustada lõimumist.

etapp korraldati Eestis Rakvere linnas. Keskaegses Rakvere linnuses paiknesid Eesti, Suurbritannia, Leedu ja teiste NATO vägede JTAC-id, mis juhtisid simuleeritud operatsioone Leedu ja Eesti baasidest saabuvate Itaalia ja Saksa Eurofighteritega.

«Siin Eestis olnud väljaõppevõimalused on paljuski muutnud meie sõjapidamisviisi nii sellel ainulaadsel maastikul, milleks on Eesti mets ja rabad, kui ka ekstreemsetes ilmastikuoludes, millega siin vahel kokku puutume,» sõnas kolonel Dai Bevan, praegune eFP Eesti

Koostöö liitlastega 2021. aasta õppusel Winter Camp.

Foto: ltn Marina Loštšina

komandör. «Aastate jooksul oleme oma Eesti kolleegidelt palju õppinud ja ma tean, et nemadki on sellest kogemusest õppinud. Kõige suurem kasu on aga pidev lõimumine ja üha kasvav koostöövõime Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Taani ja Eesti väeosade vahel, kes on siin koos harjutanud alates 2017. aastast, et esitleda usutavat lahingujõudu, mis on võimeline heidutama vastast ja kaitsma Eestit.» ||

Ilmunud ka väljaandes Baltic Amber

PRANTSLASED. Nii nagu praegu Eestis NATO lahingugruppi juhtiv Ühendkuningriigi väeosa kuninglik tankirügement, on ka Prantsuse

kontingent täielikult lõimitud Eesti 1. brigaadi koosseisu, mis teeb selle osaks Eesti riigikaitse plaanidest.

AU JA PRIVILEEG SIIN TEENIDA

BJORN MALMQUIST eFP teabeohvitser

Olles sooritanud 2017. ja 2019. aastal kaks kaheksakuulist missiooni Eestis, panustab Prantsuse armee nüüd 12-kuulise kohalolekuga Eestis Tapal asuvasse NATO lahingugruppi vaheldumisi Taani kontingendiga.

«Meie osalemine eFP-s annab meile väga hea võimaluse harjutada koostegutsemisvõimet Eesti ja Ühendkuningriigi kolleegidega,» ütles Prantsuse vägede ülem Eestis kolonel Eric Mauger, NATO tugevdatud kohaloleku (eFP) ülema asetäitja.

Praegune kontingent koosneb Prantsuse armee suurtükiväe-, jalaväe- ja insenerirügemendist. «Meie Tapal asuvas lahingugrupis on ligi 300 sõdurit ja ohvitseri ning meie kontingendi koosseis, sealhulgas lahingutankid Leclerc, sobivad väga hästi NATO lahingugrupi ja Eesti 1. jalaväebrigaadi koosseisu,» sõnas kolonel Mauger.

«On nii au kui privileeg olla osa teise riigi kaitsest. Meie kohalolek Eestis annab väga hea võimaluse keskenduda oma väljaõppele, seda nii isekeskis, kuid mis veelgi olulisem koos meie Eesti ja Ühendkuningriigi partneritega. See missioon on samuti oluline, sest oleme geostrateegilises asukohas ja meie põhiülesanne on kõikvõimalike vastaseid heidutada. Seda tehes on

Eesti oli esimene riik, kes toetas Prantsusmaad

Malis toimuval operatsioonil Takuba, saates sinna oma riigi eriväelased.

Prantsuse üksuse saabumine 9. märtsil 2021 Ämari lennubaasis.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

meil valmisolek ja vajalik väljaõpe, et anda oma osa Eesti kaitsesse,» lisas ta.

Prantsuse vägede kohalolek Tapal pole ainus näide Prantsusmaa ja Eesti sõjalisest koostööst. Alates 2018. aastast on Eesti sõdurid osalenud Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane Malis. Praegu on seal jalaväerühma suurune üksus Eesti sõdureid, kes panustavad väekaitsesse. Pealegi oli Eesti esimene riik, kes toetas Prantsusmaad Malis toimuval operatsioonil Takuba, saates sinna oma riigi eriväelased.

«Mõned meie sõdurid Tapal on osalenud Mali operatsioonidel ja nad on saanud jagada oma kogemusi Eesti sõduritega, kes samuti Malisse lähevad. Oleme korral-

danud selleks eriõppusi, et Eesti sõdurid saaksid Malisse saabumisel kiiresti lõimuda meeskonda,» selgitas kolonel Mauger.

Oma pika sõjaväelase karjääri jooksul on kolonel Mauger teeninud 93. Regiment d'Artillerie de Montagne (mägisuurtükiväerügement) komandörina ning tema operatsioonikogemus hõlmab lähetusi Lääne-Saharasse, Kosovosse, Afganistani, Iraaki ja Malisse. «Olen Eestis esimest korda ja pean ütlema, et mulle avaldab sügavat muljet Eesti kaitseväe professionaalsuse ja võimekuse tase. Prantsuse kontingent viibib siin märtsini, mil saabuvad Taani väed. Järgmisel korral naaseme aastal 2023, et jätkata oma osalust Eesti kaitse tugevdamisel.» ||

Prantslased eFP medalitseremoonial Tapa linnakus.

Foto: rms Karl Kraus

Ilmunud ka väljaandes Northern Star.

KIIRREAGEERIJAD. Scoutspataljon on oma olemuse poolest alalise valmidusega soomusjalaväepataljon, mis tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus.

ALALISELT LÖÖGIVALMIS

EERO AIJA kolonelleitnant, Scoutspataljoni ülem

Eelmise aasta peamine märksõna pandeemia mõjutas kõikide kaitseväe üksuste igapäevast teenistust ja panid ka Scoutspataljoni oma plaane ja tegevust kohandama muutunud olude järgi. Samas sai Scoutspataljon 2021. aastal just piirangute tõttu mõnevõrra juurde paindlikkust, väljaõpet ning võitlusvõimet.

Lahinguvalmiduse hoidmiseks pidime ka meie eelmisel aastal tavapärasest erinevalt teenistust korraldama: viiruseleviku kõrgperioodil teenis isikkoosseis omavahelise kokkupuute vähendamiseks rotatsiooni korras.

Ühelt poolt muutis see kahtlemata harjumuspärast rutiini ja vajas ka eraelu ümberkorraldamist, aga samas tõestas, et scouts’id on valmis suurema eesmärgi saavutamise nimel isiklikud huvid tagaplaanile lükkama. Ööpäevaringne teenistus andis võimaluse ülematel üksuste meeskonnavaimu tõsta ja väljaõppetaset võimalikult kõrgel hoida.

Eelmisel aastal jätkas pataljon lahinguvalmiduse kontrolliks ja alalhoidmiseks mõeldud õppusi ja sai kinnitust, et scouts’id tulevad «vile peale» kohale ükspuha mis ajal, olenemata oma asukohast ning tegevusest, mille peavad kutse saamise tõttu pooleli jätma. Sellisel kujul kiire reageerimise eest oleme tänulikud oma laiemale vennaskonnale ehk oma lähedastele, kes on valmis endiselt kodused mured enda kanda võtma, kui meil endil tuleb «lahingusse» minna.

Oma valmidust paindlikkuseks ja kiireks reageerimiseks näitasid scouts’id ka lisaõppekogunemisel Okas 2021. Ajutiste tõketega tugevdamist nõudnud kriitiliste riigipiirijoone lõikude pikkus oli üsna keeruline ülesanne, et ka Scoutspataljon appi kutsuda. Oli vaja inimesi, kes aitaksid tõkkeid ehitada aladele, mis politsei- ja piirivalve ette andis. Kompaniisuurune

Scoutspataljoni võitleja Lätis Ādaži polügoonil tulistamas kuulipildujast MG3.

Foto: ltn Marina Loštšina

120 mm miinipilduja laskemoona ettevalmistamine õppusel

Terakilp 2021.

Foto: ltn Marina

Loštšina

üksus kogunes lahinguvalmiduse korras ning lühikese ajaga olid nii varustus kui mehed-naised sõidukitel ning valmis liikuma Lõuna-Eestisse.

Ka Poola abitaotlusele reageerisid scouts’id kiiresti ja ilma kõhkluseta oldi valmis Poola liikuma. Hübriidrünnaku tõrjumisel ja võitluses Valgevene kaudu toimunud ebaseadusliku migratsiooniga oli pataljoni tegevväelastest ja lisaõppekogunemisel osalenud vabatahtlikest reservväelastest moodustatud üksusest Poola esindajate sõnul väga palju abi. Meie Poola relvavendadel jagus sõdurite tehtud tööle, nende oskustele ja tahtele vaid kiidusõnu.

«On väga oluline Poola rahva jaoks, et Valgevene hübriidrünnaku tõrjumisel ning piiri kindlustamisel ei ole me üksi, vaid oma sõprade ja liitlastega koos,» ütles detsembris Poola 18. mehhaniseeritud diviisi ülem kindralmajor Jarosław Gromadziński.

Aastast aastasse suureneb igapäevane koostöö liitlastega. Ka 2021. aastal täitsime tähtsat rolli Tapal teeniva liitlaste lahingugrupi lõimimisel, etendades neile taktikalistel õppustel vastast ning jagades näpunäiteid, kuidas Eesti mitmekesisel ja liitlassõduritele üsna võõral maastikul edukalt tegutseda. Koos- ja vastutegevus erinevatel õppustel aitasid väga tugevalt kaasa Scoutspataljoni arengule.

Scoutspataljoni soomusjalaväekompanii saabus Taani öösel ning juba järgneva päeva lõunaks oldi valmis lahinguülesandeid täitma taanlaste juhitud rahvusvahelise pataljoni koosseisus. Muljet avaldavas tulemuses mängis olulist rolli kaitseväe logistikute ja tagavate üksuste professionaalsus ja rahvusvahelises keskkonnas töötamise kogemus.

Kuigi Scoutspataljoni põhikoosseis on lõviosas sama nii rahu- kui sõjaajal, arvestame ka meie oma teenistust reservis jätkavate scouts’idega. Osa neist on kunagi teeninud pataljonis tegevväelastena, osa ajateenijatena. Eelmisel aastal saime reservõppekogunemisel ajakohastada paljude reservväelaste teadmisi ja oskusi, õpetades uute automaatide kasutamist ning jalaväelahingumasinatega tegutsemist.

2021. aastal sai alguse ka kaua aega oodatud täielik ümberrelvastumine: 37 ilma tornita soomukit CV90Mk1 läksid ümberehitusse ning üsna pea liiguvad kõik pataljoni osised roomiksoomukitel. Uutele soomukitele tuleb öise sõidu võime ning kaitstud kuulipildujatorn. Samuti on soomukitele lisatud lahingutoetuse tagamiseks vajalikud erivahendid. Hanke võitja ülesanne on tagada ka järgmisel seitsmel aastal soomukite elutsükli toetuse teenuseid.

Me täiendasime oskust kiiresti ja efektiivselt lõimida oma koosseisu Eesti kaitseväel puuduvat võimet ning tagada juhtimine ja side. Mitmel õppusel tegutsesid meie soomusjalaväekompaniid ühise löögirusikana nende koosseisu lõimitud Ühendkuningriigi tankiüksustega. Väärtusliku kogemuse saime ka Kevadtormil, kus Scoutspataljoni oli lõimitud Taani soomusjalaväeüksus.

Samuti andis Prantsusmaa kontingendi panus meie missioonieelsesse väljaõppesse scouts’idele vajaliku kogemuse ja kindlasti aitas kaasa kiirele ja ladusale sisseelamisele missioonipiirkonda jõudmisel.

Scouts’ide võimet kiiresti ümber paikneda ja lõimuda liitlasüksuse koosseisu näitasime ka NATO valmidusinitsiatiivis osaleva rahvusvahelise pataljoni hindamisõppusel Taani lahingugrupi koosseisus.

Peab tunnistama, et suur töö on veel ees: kohandamist vajab taktika, sõdurite väljaõpe, sõidukite tundmaõppimine ja oma püsitoiminguteni jõudmine. Aga ma olen kindel, et nii nagu jalavägi suutis üsna kiirelt soomustransportööridelt lahingumasinatele üle minna, ei valmista ka lahingutoetusüksustele uute «ratsudega» kohanemine raskusi. Asjaolu, et uute sõidukite ümberehitamine pioneeri-, õhutõrje-, tankitõrje- ja teiste toetusüksuste soomukiteks toimub Eestis, lihtsustab nii soomukite arendust kui ka hilisemat hooldust.

Eelmist aastat ei saa nimetada kergeks. Ehkki aeg-ajalt valmistas pettumust, et me ei saanud korraldada nii nagu tavaliselt kokkusaamisi ja seminare või et õppuste väiksem mastaap ei anna vajalikke õpikogemusi, siis nüüd 2021. aastale tagasi vaadates tundub, et kõik tarvilik ja pisut rohkemgi sai tehtud. ||

Mitmel õppusel tegutsesid meie soomusjalaväekompaniid ühise löögirusikana nende koosseisu lõimitud Ühendkuningriigi tankiüksustega.

2010NDAD. 2009. aastast on Eesti kaitsejõudude nimeks Kaitsevägi. Oleme tunnustatud liitlane NATO­s, suudame ennast järjest tõhusamalt kaitsta ja võime olla kindlad ka selles, et liitlased meid üksi ei jäta.

F-15 hävitajate tankimisharjutus Ämaris aastal 2019.

Foto: kpr Mattias Allik

Valga vallutamine ja kaitsmine 2018. aastal suurõppusel Siil.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

Lahingumasinate CV90 tutvustamine. Foto: Hannes Ivask

Õppus Saber Strike.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

Takistusriba 2014. aasta Admiral Pitka luurevõistlusel. Foto: kaitsevägi

Rahvusvaheline õppus Cyber Coalition aastal 2013.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

SVEN LUIK leitnant, ESTGUARD ­ 4 rühmaülem

Väekaitserühma ESTGUARD-4

ülesanne oli pakkuda mobiilset ja jalastunud isikukaitset NATO Mission Iraq (NMI) ja partnerite isikkoosseisule Suur-Bagdadi alas, kes nõustasid ja toetasid Iraagi julgeolekujõude ja valitsusasutusi. Missioon toimus ajavahemikus juulist detsembrini 2021. Rühma juhtisid leitnant Sven Luik (Hiiumaa malevkond) ja vanemveebel Andrus Aruots (Lihula üksikkompanii).

2018. aasta juulis loodud NMI ülesanne oli nõustada Iraagi julgeolekujõude ja valitsusasutusi, et stabiliseerida riiki, aidata võidelda terrorismi vastu ning takistada ISIS-e naasmist. 2020. aasta alguses pöördus Taani valitsus Eesti, Läti ja Leedu poole palvega osaleda üks kord väekaitserühmaga missioonil Taani kompanii koosseisus.

Kuna kaitseväel olid kiired ajad mujal, siis pakkus kaitseministeerium missiooni kaitseliidule. Kaitseliidu ülem võttis pakkumise vastu ja algasid ettevalmistused. Värbamiskampaania tulemusel laekus ligi sada kandideerimissoovi kaitseliidu vabatahtlikelt liikmetelt üle Eesti. Kuna rühmas oli ette nähtud 36 ametikohta, tehti põhjalik valik, mis seisnes erinevates katsetes (füüsiline test, laskeoskus jms) ja rühma juhtkonna intervjuus.

Kandidaatide hulgas oli võitlejaid kõigist malevatest ning valituks osutusid kaitseliitlased 13. malevast. Vabatahtlikest kaitseliitlastest moodustati ajutine üksus nimega ESTGUARD-4 pärast riigikogu mandaati missiooniks 2021. aasta jaanuaris.

Rühma valitud liikmed võeti tegevteenistusse ja algasid pikad ning sisukad päevad väljaõppes, mille valmistasid ette rühma juhtkond ja toetuseks antud kaitseliidu instruktorid. Kogu väljaõppe korraldus ja tagamine toimus kaitseliidu baasil. Väljaõppe põhiliseks tugikohaks oli Harju maleva taristu ja selle lähiümbrus Männikul.

KAITSELIITLASTE EDUKAS MISSIOON IRAAGIS

Laskelaagrite tarvis liikus rühm üle Eesti erinevatele väljaõppealadele. Nädalapikkune lõpuharjutus korraldati aga Võru linnas ja selle ümbruskaudsetes asulates, kus hoolimata keerulisest COVID-19 olukorrast tulid appi rollimängijatena nii Kuperjanovi pataljoni ajateenijad kui ka kohalikest elanikest võtmeisikud. Rasket, kuid väga hästi õnnestunud lõpuharjutust juhtis kapten Siim Saavaste (Valgamaa malev).

Missioonieelne väljaõpe koosnes üldjoontes kahest osast: jalaväeõppest ning missiooni eriala allüksuse kursusest (MEAK). Kuueteistkümnest planeeritud nädalast keskenduti kuue nädala jooksul jalaväe väljaõppele. See ühtlustas võitlejate taseme, pani

IRAAK. Missioonile suunduti Taani juhitud rahvusvahelise väekaitse kompanii koosseisus, kuhu kuulusid taanlased, eestlased, hispaanlased ja poolakad.

Eesti kaitseinglid õhus. Foto: ESTGUARD-4

üksuse ühte jalga astuma ja valmistas ette erijuhtudeks.

Jalaväe väljaõpet toetas ja korraldas Christopher Alan Sheppard, kes oli enne juba ette valmistanud Operation Iraq Freedom missioonil osalenud ESTPLA-d.

MEAK jagunes omakorda kaheks osaks: sõjaväepolitsei korraldatud baaskursus ja kapten (res) Andrei Ambrosi korraldatud täiendkursus. Kapten Ambros oli just naasnud Iraagist, kus oli pikalt eraturvafirmas isikukaitset pakkunud. Tema teadmised ja kogemused kohalikest oludest võimaldasid üksusel võrdlemisi lihtsalt operatsioonialale jõudes tööle asuda.

Missioonile suunduti Taani juhitud rahvusvahelise väekaitse kompanii koosseisus, kuhu kuulusid taanlased, eestlased, hispaanlased ja poolakad. Üsna pea moo-

dustati NMI laienemise tõttu väekaitserühm, mis koosnes kahest kompaniist: rahvusvahelisest ja Hispaania kompaniist. Rühma liikumisvabadus missioonil oli suur. Operatsiooniala oli kogu Bagdad (nii Green Zone kui Red Zone) ning lisaks Camp Taji ja Camp Al-Rustimayah. Kokku täideti isikukaitse ülesandeid 40 erineval objektil. Missiooni jooksul sooritas ESTGUARD-4 kokku 308 isikukaitseülesannet.

Ülesannete täitmine toimub üldjuhul viies etapis. Esmalt rühm ja siis jagu planeerisid tegevused, patrull kontrollis varustuse ja seadis sõidukid ülesande täitmiseks valmis. Seejärel tagati nõunikele julgestatud transport objektile soomustatud väikebussi ja maasturitega, julgestati nende tööd objektil ja toodi nad tagasi baasi. Ülesanne lõppes varustuse kontrolli ja patrulli tagasisidega, et tuvastada õpikohad.

Võrumaa

Tagasiside andis üksusele kohanemisvõime ja pideva arenemise kogu operatsiooni vältel. Eriti oluline oli see missiooni esimesel poolel, kus tagasiside põhjal muutis või parandas üksus oma tegevusviise.

Peale isikukaitse täitis ESTGUARD luure- ja QRF-ülesandeid. QRF-ülesanded jagunesid toetuspatrullideks, kui väekaitseüksus(ed) oli(d) Bagdadist väljas. Luureülesannete eesmärk oli enamasti varumarsruutide leidmine ning marsruudil olevate takistuste (kontrollpunktid jne) andmete uuendamine.

Tagasiside väekaitserühma juhtkonnalt ja kolleegidelt oli väga positiivne. Märgiline on see, et NMI juhtkond avaldas soovi eestlasi näha ka järgmistel rotatsioonidel. Rühma edu andis kaitseliitlastele kiire kohanemisvõime, kohalike olude mõistmise, rahulikkuse ja julguse suhelda. ||

Nõunikele tagati julgestatud transport objektile soomustatud väikebussi ja maasturitega, julgestati nende tööd objektil ja toodi nad tagasi baasi.

NAISED. Üle 250 Naiskodukaitse liikme täidab maakaitse üksustes sõjalist rolli, kuid organisatsioonis on ka neid liikmeid, kes ei soovi otseses sõjalises riigikaitses osaleda, ent tunnevad siiski soovi mingil moel riigikaitset toetada. Just neile ongi evakuatsioonirühmad mõeldud.

NAISKODUKAITSE EVAKUATSIOONIRÜHMAD –

MISTAHES KRIISIS RAKENDATAVAD SPETSIALISTID

Naiskodukaitse on viimastel aastatel jõuliselt elanikkonnakaitsele kaasa aidanud. Praeguseks on kõikidesse maakondadesse loodud evakuatsioonirühmad, kes toetavad päästeametit, politsei- ja piirivalveametit ning kohalikke omavalitsusi ulatusliku evakuatsiooni ja massilise sisserände ülesande täitmisel. Vajaduse korral aitavad evakuatsioonirühmad või nende osised korraldada vastuvõtva riigi toetuse (host nation support, HNS) operatsioone ning evakueerivad operatsiooniga seotud kaitseliidu (KL) liikmete peresid.

Kui sõjalise riigikaitse puhul võib tekkida – eriti naistel – dilemma, et kas see on tõesti see, mida ma tahan teha, siis võiks öelda, et evakuatsioon on lausa eraldi missiooniga ülesanne, mille vajadust on väga kerge näha. Samas on see ülesanne siiski väga otseselt seotud riigikaitsega ja rakendub mistahes kriisis – kuni sõjalise konfliktini välja. Huvi evakuatsiooni valdkonna vastu on naiskodukaitsjate hulgas väga suur, juba üle 600 naiskodukaitsja on määratud erinevatele ametikohtadele evakuatsioonirühmades.

Naiskodukaitse ülesanne ei ole kedagi füüsiliselt ohualast evakueerida, vaid tagada evakuatsioonikohtade töö ehk tegeleda

evakueeritud inimestega: need vastu võtta ja majutada; tagada neile esmased olme- ja hügieenitingimused; korraldada esmavajalik toitlustamine; osutada esmaabi ja kindlustada füüsiline turvalisus jne.

Evakuatsioonikoha püstipanekuks ja töös hoidmiseks on paslik kaasata vabatahtlikke, kes on tavaolukorras valmisolekus ja kriisiolukorras aktiveeruvad. Siinkohal on mõistlik rakendada Naiskodukaitse inimvara.

Evakuatsioonirühmade liikmed on saanud vajaliku väljaõppe ning nende omandatud oskused on pandud aasta jooksul proovile mitme suurõppuse käigus: rühmad osalesid Kirde Marul, Orkaanil, Põhjatähel ja Sipelgal. Toimunud õppustel on rühmad tutvustanud koostööpartneritele evakuatsioonirühmade võimet ja harjutanud evakuatsioonikoha töö käivitamist ning evakueeritavate kohtlemist.

2022. aasta alguseks on valminud evakuatsioonirühmade baaskursuse õppekava ning korraldatud ka esimene pilootkursus. Kinnitatud on evakuatsiooni sihtüksuse kontseptsioon (DOTMLPFI) ning evakuatsioonirühma võimekirjeldus.

Evakuatsiooniüksus on funktsionaalsuse poolest väga paindlik, sest koosneb eriala-

ELISA JAKSON Naiskodukaitse arendusspetsialist

Naiskodukaitse evakuatsiooniõppuse korraldamine

spetsialistidest. Rühmas on staabiassistendid, kes korraldavad kogu staabitööd, meedikud, toitlustajad, reguleerijad, logistikud. Üksusena on see unikaalne, sest seda võib kasutada ka teist laadi kriiside puhul. Näiteks COVIDi kriisis haiglate juures inimeste suunamine ja testimispunktides reguleerimine on see, mida selle üksuse liikmed saavad suurepäraselt teha.

Praegune kriis ongi hästi näidanud, et erialateadmiste ja -oskustega naiskodukaitsjaid saab rakendada erinevates rollides kõikide kaitseseisundite ajal ka teiste asutuste toetamiseks. Naiskodukaitse organisatsiooni suur eelis on võime kohaneda ning tekkinud tingimusi nii palju kui võimalik enda kasuks pöörata.

Hindamatu väärtusega on ka kogemus, mida oleme saanud, kaasudes koroonakriisi lahendamisse. Kriisi algusajast alates praeguseni on terviseametis Naiskodukaitse staabiassistendid, kes aitavad iga päev kriisistaabi tööd korraldada. Neid tegevusi, kus naiskodukaitsjad on saanud abiks olla kriisiajal, on olnud palju. Näiteks terve 2021. aasta suve hoidsid Tartu linnavalitsus, Tartu ülikooli kliinikum ja Naiskodukaitse kolmepoolse projektina Tartus töös suurt vaktsineerimiskeskust.

Naiskodukaitse oli seal võrdväärne partner kahele väga suurele organisatsioonile ja üheskoos viidi ellu silmapaistev projekt: neli kuud töötanud keskuses panustasid Naiskodukaitse Tartu ringkonna vabatahtlikud kokku üle 1300 tunni. Üks asi on anda oma panus mõnda lühiajalisse projekti, nii kaua kestev projekt näitab aga erilist pühendumist.

Samuti on sõlmitud sotsiaalkindlustusametiga koostööleping, mille raames Naiskodukaitse abistab vajaduse korral hooldekodusid, kes on suurtesse raskustesse sattunud. Peale selle on koostöö häirekeskusega, kuhu naiskodukaitsjad läksid appi 1247 infotelefonile vastama. Ka nüüd veel käivad Naiskodukaitse vabatahtlikud seal abis, kuid just infoliini käivitamise aegu oli meie roll seal eriti suur. Taas oli vaja palju inimesi ootamatult tekkinud ülesande täitmiseks leida ning meie kaudu oli seda võimalik kiirelt ja tõhusalt teha.

Naiskodukaitsel on täita oluline osa maakaitseüksustes. Lisaks kaasatakse organisatsiooni spetsialiste ka kõikvõimalike muude kriiside korral. Naiskodukaitsel on juba olemas oma inimvara ning on selgelt näha, et naiskodukaitsjad soovivad kaasa aidata kriisiolukordade lahendamisel.

|| korraldamine õppusel Sibul 2021.

Foto: Monika Ristisaar

TVJ. Sõjaväelogistikute ülesanne ongi kaoses korda luua ning raskused ongi selleks, et neid ületada – ja just seda me möödunud aastal tegime.

KAITSEVÄE ÜKSUSTE RAHVUSVAHELISE LIIKUMISE KORRALDAMINE PANDEEMIA OLUDES

MARTIN NIINEPUU

kapten, toetuse väejuhatuse liikumisja veoteenistuse strateegilise transpordi sektsiooni ülem

Rääkides 2021. aastast, võib julgelt väita, et enamiku jaoks jääb seda perioodi meenutama globaalne koroonapandeemia ning sellega kaasnev segadus ühes piirangutega pea igas eluvaldkonnas. Töötamine oli kogu maailmas takistatud, vaba liikumine piiratud ning tarneraskustest kuulmine ei pane kedagi enam kulmugi kergitama.

Mõistagi on uued mängureeglid ja muutunud olukord avaldanud oma mõju ka kaitseväe tegevusele ja väljaõppele, muu hulgas on piiranguid põhjustav kriis tekitanud raskusi ka kaitseväe logistikale, sh missioonidega seotud transpordi korraldamisele, mida iseloomustab varasemast piiratum manööverdamisruum. Parafraseerides jultunult aga tuntud ütlust, siis sõjaväelogistikute ülesanne ongi kaoses korda luua ning raskused ongi selleks, et neid ületada – ja just seda me möödunud aastal tegime.

Kui kasutada probleemsuse mõõdikuna avalikkuse tähelepanu, võttes arvesse millised piirangutega seotud teemad praegusel ajal ühiskonna huviorbiidis on, siis võime sel teemal haigutavat tähelepanutühjust võtta omamoodi tunnustusena meie sõjaväelogistikute tehtavale heale tööle. See võib üksuste missioonidele siirmistel paista välja vaevatu sooritusena, kuigi tegelikkuses on see kriis pannud meie võimed tõsiselt proovile.

Koos piirangute ja reeglitega kasvas vajadus neid järgida, vastata järjest uutele nõudmistele. Töötundide arv kasvas plahvatuslikult ning kuigi me ei jõudnud kordagi punkti, kus pidanuksime endalt küsima, kas oleme üldse suutelised mingit vedu tagama, siis kahtlemata olime sellele olukorrale lähemal kui kunagi varem.

Heidame pilgu tagasi eelmisele aastale ja vaatame, kuidas siis olid kaitseväe üksuste rahvusvahelised siirmised ülemaailmse pandeemia oludes korraldatud ehk kuidas mehed missioonidele jõudsid.

Eesti kaitseväe üksuste missioonidele transportimisel oleme pea alati kasutanud oma liitlaste tuge ning teinud kõigis võimalikes valdkondades partnerriikidega koostööd, kuid kriis on pannud seni toiminud ladusa ja laialdase koostöö proovile, veeretades teele väikseid, aga kangeid proovikive, nt erinevaid koroonapiiranguid.

Samas on just kriisioludes tõusnud hästi esile see, milliste liitlastega on suhted sügavamad ja kindlamad, millised praegu veel pealiskaudsemad ja hapramad. Kuid tugevad sõprussuhted ei tekigi lihtsalt üleöö ja iseenesest, selleks ongi vaja käia koos missioonidel, ületada ühiselt raskusi ning suurendada vastastikust usaldust. Ka seda on eelmine aasta meile tõestanud.

Kaitseväe rahvusvahelise transpordi korralduses tõusis eelmisel aastal esile neli olulisimat tegevusliini. Esiteks, varude, varustuse soetamise ja hangetega seotud veod, kus kaitsevägi hoolitseb riigi kaitseinvesteeringute keskuse korraldatud hangete järel logistiliste operatsioonide eest, et meieni jõuaks kõik, mis soetatud on – olgu selleks siis laskemoon, relvastus või sõidukite varuosad.

Teiseks, kõikvõimalikud kaitseministeeriumi haldusala asutuste rahvusvahelised veod, nt välisteenistuses viibivate kaitseväelaste liikumiste või ka sõjamuuseumi eksponaatide transpordi korraldus. Lisaks teistegi asutuste toetamine, nt politsei- ja piirivalveameti abistamine nende relvastuse transpordil.

Tugevad sõprussuhted ei teki lihtsalt üleöö ja iseenesest, selleks ongi vaja käia koos missioonidel, ületada ühiselt raskusi.

Malis teeninud Eesti jalaväeüksus BKN-10 jõudis tagasi koju.

Foto: v-srs Siim Verner Teder

Kolmanda olulise osana peab ära märkima rahvusvaheliste õppustega seotud transpordi. See on tähtis nii meile kui liitlastele erinevatel põhjustel, kuid ühe omaette väärtusena tõstab üksuste rahvusvaheline liigutamine pidevalt logistikute kompetentsivõimet tegutseda mitte ainult üksi, aga ka ühes liitlastega nagu üks mees, demonstreerides ka sõjakatele naabrite-

le meie võimet oma riikide ja rahu eest seista. Näidete hulka mahuvad siirmised nii Scoutspataljoni välisõppustele, Leedu toetamine lõiketraadiga kui ka sihtüksuse Wisent transport Poola.

Viimasena võib mainida kõigi rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega seotud transpordikorraldust, mis oli eelmisel aastal üks keerukamaid ülesandeid. See

hõlmab üksuste sõdurite, nende varustuse ja relvastuse siirmist ja naasmist operatsioonidelt, kus osaleme liitlasvägede koosseisus.

Kuna meie saadetised on liitlastega võrreldes harvad ja väikesemahulised ning meil endil puudub ülesande täitmiseks vajalik lennukipark, siis leidsime end tihti olukorrast, kus sõltusime missioone puudutavaid vedusid korraldades liitlastest. See aga tähendas omakorda, et kaup liikus just siis, kui neile sobis, mitte siis, kui meie seda liigutada soovisime.

Selline olukord on õpetanud meie logistikuid arvestama kõigi võimalike ja võimatute muutujatega selles keerulises logistilises ahelas ning harjutama nii pikemalt ette planeerimist kui ka ootamatute võimaluste avanedes kiirelt reageerima ja operatiivselt tegutsema. See on midagi sellist, mida oleme olnud sunnitud tege-

ma, kuid samas on see meid tugevamaks ja paindlikumaks muutnud.

Mida sügavamaks muutus kriis ja keerulisemaks asjaajamine, seda enam kasvas suhete tähtsus isiklikel tasanditel. Ütlus, mille kohaselt teevad omavahel äri inimesed, mitte organisatsioonid, sai meie erialases kontekstis lõpuni sisustatud ning üha enam tõusevad esile need suhted ja pääsevad mõjule need eelised, mis on tekkinud aastaid arenenud partnerluses. See on nagu tõdemus teatud sorti küpsusest, mida oleme saavutanud oma liitlassuhetes: enam ei juhinduta pelgalt lepingutest või poliitilisest tahtest, vaid on tunda kaitsevägede, üksuste ja neis teenivate inimeste omavahelist partnerlust, vastastikust toetust, omavahelist sidet.

Oli tunda sellist sidusust, mis kujuneb vaid järjepideva panustamise jooksul liitlassuhetesse läbi aja ning mis karastub

Liitlaste lahingutehnika vastuvõtmine Paldiski sadamas septembris 2021. Foto: vbl Ardi Hallismaa

rasketes oludes, mitte ei katke. See on väga rõõmustav ning julgustav teadmine, et meie liitlassuhted on muutunud kriiside ajal sügavaiks ja tähenduslikeks.

Siinkohal soovin tõsta esile sõna otseses ja parimas mõttes partnerlust Rootsi kaitseväega. Hoolimata pandeemia olude sunnil üle maailma rakendatud piirangutest ja esile kerkinud takistustest, nt karantiinide või sulgunud piiridena, on märkimisväärselt positiivne kogemus rootslaste «meest sõnast, härga sarvist» stiilis kokkulepete pidamisele ja toetusele pühendunud hoiak. Rootslased on meid viimastel aastatel toetanud Mali suunal ning samuti nende abil ja koostöös naasime Afganistanist. Sõpra tunned hädas, nagu öeldakse.

Vaatamata pandeemia häirivale mõjule on kaitseväe rahvusvaheline transport endiselt korraldatud ning kõigi takistuste

kiuste ei jää ükski operatsioon teostamata. Oleme elanud läbi tõelise «mis ei tapa teeb tugevamaks» kogemuse ning arendanud selle käigus oma partneritega tugevat, tõeliselt toimivat ja iga vaenlast heidutavat liitlaslikkust.

Nüüd tundub juba, et kriisid ja katsumused vaid karastavad meid ning kogemuste põhjal saadud väärtuslike teadmiste ja oskustega oleme vajaduse korral võimelised Eesti kaitseväe üksuseid kasvõi Kuule siirma.

Mis teeb mind praegu nii enesekindlaks? Teadmine, et oleme alati lähtunud printsiibist train as you fight (ee treeni nii, nagu oleksid lahingus) ehk olenemata olukorrast oleme valmis tegutsema kriisisituatsioonis samamoodi kui iga päev rahuajal – ja see toimib. Nii et vaatame põnevusega tuleviku poole ja oleme uute ülesannete ootel. ||

Oli tunda sellist sidusust, mis kujuneb vaid järjepideva panustamise jooksul liitlassuhetesse läbi aja ning mis karastub rasketes oludes, mitte ei katke.

MEREVÄE ÜLEMINEK

DIVISJONIDE STRUKTUURILE

JÜRI SASKA kommodoor, Eesti mereväe ülem

LAEVASTIK. Indiviididena mõjutas viirus meid palju, organisatsioonina mitte eriti.

Merevägi on saanud ellu viia tegevused, mis olid meie enda mõjutada. Kui midagi jäi tegemata, oli selle põhjuseks ärajäänud harjutus või operatsioon, mis ei olnud meie korraldada.

Riigikaitse arengukava 2030 eelanalüüsis kirjeldasime sõjalisi võimeid, mida on vaja riigi kaitsmiseks merel ja merelt. Keskne relvasüsteem selles on meremiin, mille rakendamist toetavad teised meresõjalised võimed. Nendeks on pealveetõrje, allveelaevatõrje ja õhutõrje. Sõjalise kaitse vundamendi merel moodustavad olukorrateadlikkus ja juhtimisvõime. Eelanalüüsi

EML Wambola osalemas Ühendkuningriigi ja Balti mereväe ühisoperatsioonil.

Foto: n-srs Mark-Erik Tölpt

tulemusena on praeguseks allkirjastatud meremiinide ja pealveetõrje raketisüsteemide hankelepingud.

Organisatsiooniliselt oli aasta suurim muudatus mereväe staabi taastamine ja üleminek divisjonide struktuurile. Lisaks loodi mereväe ülema asetäitja ametikoht, kelle ülesandeks on mereväe ülema asendamine, kuid kes iga päev vastutab mereväe lahinguvalmiduse eest. Mereväe ülema asetäitja igapäevaseks tööriistaks on mereoperatsioonide keskus, mille koosseisus on side- ja seirekeskus.

Divisjonidena loodi esimene divisjon, mis kannab endas miinisõja funktsioone ja mille koosseisu kuulub ka tuukrigrupp. Teine divisjon keskendub rannikukaitsele ning kolmas lahinguteeninduse ehk operatiivlogistika tagamisele. Eraldiseisvana jätkab mereväekool.

Esimene divisjon tegutseb endise miinilaeva divisjoni sümboolikaga, teisele divisjonile luuakse uus sümboolika ja kolmas divisjon kasutab edasi senise mereväebaasi sümboolikat. Mereväel on edaspidi üks lipp – sõjalaeva ahtrilipp.

MEREMIINID JA PEALVEETÕRJE RAKETISÜSTEEMID

Kõige põhimõttelisem muudatus mereväe struktuuris on teise divisjoni loomine, mille ülesanneteks on ajateenijate ettevalmistus kogu mereväele, kaldal asuvate pealveetõrje relva- ja seiresüsteemide opereerimine, väe- ja sadamakaitse. Ajateenijate arv kasvab lähiaastatel ligemale kolmesaja ajateenijani aastas, praegu on see u 50.

Aasta alguses saime kätte väekaitsekaatrid P01 Roland ja P02 Risto. Hoolimata kaatrite väiksusest ja lihtsusest on nende teenistusse võtmine olnud üsnagi aeganõudev. Protsessi on teinud keeruliseks erinevate side- ja seireseadmete paigaldamine ja akrediteerimine. Kaatrite intensiivne kasutus on tõestuseks sellest, et niisugused alused on meile vajalikud.

Tehtud on tuvastamist merel, kadettide praktikat ja inimeste vedu. Kaatrid on andnud ka võimalusi külastada paljusid Eesti väikesadamaid ja saari – varem ei olnud sellist võimalust. Kaatrid kuuluvad teise divisjoni koosseisu ja nende peamiseks ülesandeks on väekaitse merel.

Miinisõda merel ilmestab mitu n-ö teada-tuntud tõdemust, näiteks «iga laev sobib miinitraaleriks, vähemalt ühe korra» või «meremiin on vaese mehe rakettrelv», mida illustreerivad sündmused lähiajaloost. Esimeses lahesõjas 1991.

aastal olid Iraagi väed külvanud 1300 meremiini koalitsiooni «nina alla», piirates sellega oluliselt koalitsioonivägede tegevusvabadust ja aeglustades operatsioonitempot. Miinid kahjustasid kahte sõjalaeva, mis sundis suuremate inimkaotuste vältimiseks kavandatud dessantrünnaku katkestama.

See peegeldas USA mereväe kogemusi neli aastakümmet varem Põhja-Korea idaranniku lähedal, kui üle 3000 miini nurjasid täielikult 1950. aasta oktoobris Wonsani ründamise. Dessantüksuse

ülem kontradmiral Allen E. Smith kurtis: «Oleme kaotanud kontrolli merede üle ja seda riigile, kellel ei olnud mereväge, kes kasutab esimese maailmasõja eelseid relvi ja sõidab laevadega, mida kasutati Kristuse sünni ajal.»

Meremiinide veeskamine tegevusena on taktikaline, veesatud meremiinide mõju aga strateegiline. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et merel lähtutakse meresõiduvabaduse põhimõttest, mistõttu on rahvusvahelise mereliikluse takistamisel või ümbersuunamisel otsene mõju rahumeelsele meresõidule. Tegemata süvasissevaadet rahvusvahelisse mereõigusse, saab öelda, et meremiin mõjutab kõiki pooli, ka neid, kellel ei ole mereala ega laevu. Heaks näiteks on hiljutine konteinerlaeva õnnetus Suessi kanalis, mis blokeeris rahvusvaheliselt olulise transiidikanali, põhjustades ulatuslikke probleeme rahvusvahelises kaupade liikumises. Analoogse efekti loovad ka meremiinid. Probleemi põhjustaja on erinev, kuid tulemus on sama: vaba ja rahumeelne meresõit on häiritud.

Peale meremiinide leiab lähiaastatel aset pealveetõrje raketisüsteemide tarne. Riigi kaitseinvesteeringute keskus allkirjastas lepingu Gabriel pealveetõrjerakettide tooteperekonda kuuluvate Blue Spear relvasüsteemide hankeks 2021. aasta sügisel. Lisaks pealvee sihtmärkide mõjutamisele on relvasüsteemil suutlikkus tabada ka maismaasihtmärke. Raketipatareid hakkavad kuuluma teise divisjoni koosseisu ning nende peamine ülesanne on pealveetõrje.

LAEVASTIKE ÜHENDAMINE

2021. aasta lõpunädalatel otsustas vabariigi valitsus politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja kaitseväe (KV) laevastike ühendamise KV koosseisu. See on oluline samm merejulgeoleku tõhustamisel. Väikeriigile on liiga kulukas pidada mitut julgeoleku suunitlusega laevastikku, mille

Mereväe 103. aastapäeva rivistus.

rahuaegne tegevus paljuski kattub. See kõik räägib laiapindse riigikaitse põhimõtete vastu.

Erinevad lauaõppused, magistri- ja uurimistööd on korduvalt tõestanud, et see on õige samm. Esimest korda kirjutasid sellest juba 1996. aastal Eesti mereväge nõustanud Saksa mereväeohvitserid.

Vabariigi valitsuse otsuse sisu on lühidalt järgmine: PPA neli suuremat laeva – Kindral Kurvits, Raju, Valve ja Pikker – liidetakse mereväe laevastikuga. KV saab enda ülesandeks merereostustõrje ja merepiirivalve ning toetab PPA-d merepääste sündmustele reageerimisel territoriaalmeres ja majandusvööndis. Lennu- ja merepäästekeskus (JRCC, Joint Rescue Coordination Centre) hakkab asuma samal pinnal mereoperatsioonide keskusega. JRCC vastutab merepääste eest ja KV vastutab mereseire, merereostustõrje ja piirivalve eest merel.

tehtud võimeuuendus. Meie toetust NATO

1. alalise miinitõrjeüksuse (SNMCMG1) koosseisule on alati kõrgelt hinnatud ja kvaliteedi näitajaks on juba teist korda meie hoolde usaldatud nimetatud üksuse juhtimine. Olen väga uhke selle üle, et merevägi on ainuke väeliik Eesti kaitseväe koosseisus, kes on kunagi juhtinud NATO kiirreageerimisüksust. Nüüd teeme seda juba teist korda kuue aasta jooksul. See on iseenesest kvaliteedimärk ja see usaldus tuleb välja teenida.

Inimesed on meie kõige kallim vara ja seda vara on meil vähe. Möödunud aasta ei olnud meile hea personaliaasta. Mereväest lahkus rohkem inimesi kui liitus sellega. Ilma et minna liiga detailseks auastmete ja teenistussuhte kaupa saab vaid tõdeda, et peame saama paremini. Selleks et tagada jätkusuutlik personalipoliitika, peaksime jõudma nulli ehk meie iive peab olema nullis või positiivne.

Koospaiknemise asukohaks saab Miinisadama territooriumil olev nn «Punane maja». Oluline on asjaolu, et riigi vaates määratletakse muudatuste tulemusena mereolukorrateadlikkuse eest vastutav ametkond, kelleks saab KV. See omakorda loob võimalused senisest efektiivsemalt koordineerida ja korraldada riigi ressursside kasutamist merel.

Laevastike ühendamise praktiliseks tööks on moodustatud erinevad töögrupid, kes peavad enda ettepanekud esitama juba selle aasta märtsiks. Liitmise tulemusel, mis toimub 1. jaanuaril 2023, saab kaitsevägi juurde üle 70 uue teenistuja. PPA laevadest moodustatakse uus neljas divisjon, mille täpsem nimi on veel arutlusel.

UUED ÜLESANDED

Lihtsustatult saab öelda, et uusi ülesandeid on ja neid on palju. Järsku juurdekasvu ülesannetes ja võimetes on vägagi keerukas märkamatult «alla neelata». Mereväe põhitegevuseks on siiani olnud miinitõrje ja mereolukorrateadlikkuse tõhustamine. Need tegevused toetavad vahetult NATO kollektiivkaitsesse panustamist. Miinitõrjes oleme head, kuigi seda on oluliselt mõjutanud pikale veninud laevadele

Pikalt oleme arutlenud selle üle, milline peaks olema mereväelane tulevikus. Arutelude käigus oleme jõudnud seisukohale, et tulevikus vajame kindlasti rohkem õppesuundi kui ainult kaks. Praegu õpetame tehnika- ning taktikasuuna ohvitsere. Olles tehniline väeliik, vajame tulevikus allohvitseri ja ohvitseri, kellel on elektroonika- ja infotehnoloogiaharidus, samas vajab ta siiski teadmisi mereoperatsioonidest ja meresõja taktikast. Komplekssust lisavad uued hangitavad võimed.

2021 on mereväes olnud huvitav ja kiire aasta. Koroonaviirus on meid mõjutanud, aga mitte ülearu palju. Me lõpetasime Sandown-klassi miinijahtijate moderniseerimise, kuigi selle «sabad» endiselt lohisevad. Suure arenguhüppe tegi mereseire, saades parimaks infoallikaks merel toimuva kohta. Allkirjastati kaks suurt meremiinide ja pealveetõrjerakettide hankelepingut. Ameerika Ühendriikide relvastusabiga tarniti meile mitmesugust seire- ja miinitõrjevarustust. Taristu poolelt valmis Miinisadama linnakus uus universaalhall, milles on moodsad töö- ja sportimistingimused ning samuti paikneb sinna ümber mereväe riideladu.

Head mereväelased ja mereväe sõbrad, lihtsamaks ei lähe, huvitavamaks aga küll! ||

Inimesed on meie kõige kallim vara ja seda vara on meil vähe. Möödunud aasta ei olnud meile hea personaliaasta. Mereväest lahkus rohkem inimesi kui sellega liitus.

Foto: Mathias Väinsar

PILDIL. Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatusele tõi 2021. aasta uusi ülesandeid, mille tagajärjel muutusid Eesti erioperatsioonid oluliselt nähtavamaks kui mõnel varasemal aastal.

MILLAL ERIOPERATSIOONID ÕNNESTUVAD?

MARGUS KUUL

kolonel erioperatsioonide väejuhatuse ülem

Suurenenud tähelepanu tõttu peame erioperatsioonide põhialused üle kordama, et saaksime kõikide üksustega ühel arusaamal olla ja tulevad operatsioonid õnnestuksid. Tuntud strateegi prof Colin S. Gray sõnastatud põhimõtete varal selgitan, kuidas strateegilist võimet efektiivselt ja sihipäraselt kasutada.

Erioperatsioonid on ellu kutsutud selleks, et saavutada lahinguväljal strateegiline efekt. Samas, õnnestumiseks on vaja luua edu tagavad tingimused, mida saab jagada järgmiselt: poliitiline vajadus; riigisisene poliitika; saavutatavad eesmärgid; strateegia; (mõtte)paindlikkus; alternatiivide puudumine; vastase haavatavus; tehnoloogiline tugi; taktikaline kompetentsus; reputatsioon ning ajalugu.

Ajalugu on näidanud, et eriväge võidakse alakasutada, üle kasutada või siis väärkasutada. Väärkasutamine lõpeb enamasti negatiivse poliitilise mõjuga, samas õnnestunud erioperatsioonid on märk taktikalise tasandi professionaalsusest ning strateegilise tasandi haritud tarbijast.

Esimeseks tingimuseks eriväe võime loomisel ja jätkusuutlikul säilitamisel on poliitiline vajadus. Eriväed võimaldavad poliitikutel jõude säästlikult kasutada, pakuvad valikuvõimalusi, väikest taktikalist jalajälge, loomuomast salastatust ning oskust teostada erioperatsioone koostöös kohalike elanike-

Erioperatsioonid eeldavad ka tihedat rahvusvahelist koostööd liitlastega.

Foto: EOVJ

ga. Eesti eriväelased täidavad TAAA (train, assist, advise, accompany; ee treeni, toeta, nõusta, saada) ülesannet, õpetades Prantsuse eriväelastega välisoperatsioonil välja Mali sõdureid, kes võitlevad eestlaste toetusel Al-Qaeda ja Islamiriigi leviku vastu.

Kahtlemata ainuüksi poliitilisest vajadusest eduks ei piisa. Eriväele on vaja ka soodsat riigisisest poliitikat, strateegiat ning poliitilist kultuuri. Praktika on näidanud, et mida tõhusamalt toimub suure aktiivsusega konventsionaalne sõjapidamine või mida paremad võimalused on selleks, seda tugevam on strateegilisest vaatenurgast tavavägede konkurents erivägedele.

Siit me jõuamegi ühe järgmise olulise punktini, milleks on saavutatavad eesmärgid. Edu pandiks on erioperatsioonide olemust mõistvad poliitilised ja sõjalised juhid, kes oskavad õigesti hinnata, mida eriväelased saavad ja võiks teha ning mida mitte teha.

Eelmainitu viib meid strateegiani. Tuleb tõdeda, et sageli väga intensiivseks lahingutegevuseks valmistuv konventsionaalse taustaga juhtkond näitab erivägede suhtes üles teadmatust, tekitades olukorra, kus stra-

Edukaks

teegilist võimet hakatakse kasutama vääralt – taktikaliselt. Siinkohal tuleb kõne alla (mõtte)paindlikkus. Eriväed peavad olema võimelised toetama tavavägesid, kuid samas tegutsema ka iseseisvalt. Eriväelane peab suhtuma igasse konflikti paindlikult ja unikaalselt, mitte kästud tegevuskava alusel, mis võiks töötada. Edukaks tavatuks sõjapidamiseks on vaja mõttemaailma, mis võimaldab leida probleemidele ebastandardseid lahendusi. Seega vajab tavatu sõjapidamine ka tavatut mõtlemist ning üllatusmomenti, mis on taktikalise edu saavutamise aluseks ning mis saab sageli määravaks strateegilise edu saavutamisel. Seetõttu peab eriväelane edu hoidmiseks oma tegevustes vältima mustreid.

Erioperatsioonid muutuvad esmatähtsaks, kui tavavägede operatsioonid on poliitilistel põhjustel keelatud, välistatud, liiga kallid teostada või loetakse ebavajalikeks. On oluline, et poliitikud saaksid vajaduse korral kasutada erivägesid olukorras, kus puuduvad alternatiivid.

Vastase haavatavus ei ole haavatavus, kui seda ei osata ära kasutada. Igal vastasel

tavatuks sõjapidamiseks on vaja mõttemaailma, mis võimaldab leida probleemidele ebastandardseid lahendusi.

on nõrkusi, mida erivägi võib ära kasutada. Vastane, kes oma vigadest ei õpi või ei ole võimeline oma nõrkusi kaitsma, on eriväele hea saak.

Territooriumil, mille on okupeerinud vastane, saab kohalike elanike abil teostada erioperatsioone, mistõttu vajab erivägi igat eelist, mida muu hulgas annavad tehnoloogiline tugi ja erivarustus. Strateegiline edu oleneb taktikalisest teostatavusest. Arvulist vähemust kompenseeritakse eritehnikaga ning selle puudumisel võivad olla arvu poolest väikesele eriüksusele ebaproportsionaalselt negatiivsed tagajärjed.

Strateegilise võime olemasolu nõuab sihipärast kasutust, mis hoiab üleval erioperatsioonidele omast taktikalist kompetentsi täita kõrge riskiastmega strateegilisi eriülesandeid. Olulise tähtsusega on siinkohal mõista igal tasandil eriväe edu tagavaid põhitõdesid ja eriülesannete püstitamise kriteeriume. Nii nagu on piirangud ja võimed tavavägedes, on piirangud ka erioperatsioonidel.

Erivägedele on oluline reputatsioon, sest hea reputatsiooniga professionaalseid ja efektiivseid üksuseid austatakse ja karde-

takse. Hea reputatsiooniga eriüksust saab edukalt kasutada kui arvestatavat faktorit strateegiliseks heidutuseks.

Kogemused ajaloost näitavad, et eriväelane peab arvestama muutujatega, mis mõjutavad strateegilise efektiga ülesande õnnestumist. Siinkohal loetlen olulisimad muutujad: eriülesande raskusaste; salastatus; erioperatsioonide planeerimise iseärasused; ülesande põhine eriväljaõpe; erivarustus; ülesande täitmiseks vajalik kogemus; reageerimise kiirus ning alaline valmisolek. Mainitud loetelu sisu aitab mõista, kuidas eriväele omaselt saab varjatult sisse imbuda operatsioonialale, tegutseda objektil ning operatsioonialalt välja imbuda – vajaduse korral nii maalt, õhust kui vees.

Eriväed saavad olla kasulikud, kui nad on strateegilises kontekstis tavavägede jaoks just toetavas rollis, milleks on vaja sellises olukorras leida kuldne kesktee. Seega erivägi vajab poliitilist ja sõjalist raamistikku ning oma osa andmiseks sobitumist üldisesse sõjalisse strateegiasse. Siinkohal tuleb arvestada nii sise- kui välispoliitikat, mida mõjutab rahva tahe, sest just rahvas otsustab, kas peetav sõda on «hea» või «halb». ||

Ajalooline esimene lend

2021. aastal teenistust alustanud erioperatsioonide väejuhatuse ajateenijate rühm väljaõppel.

Foto: EOVJ

RESERVVÄELASTE TAGASISIDE ÕPPUSELT OKAS

KAIRI KASEARU

empiirilise sotsioloogia professor SJKK uurimisrühma juht, Tartu ülikool

ELERI LILLEMÄE

riigikaitselise inimvara kompleksuuringu koordinaator, kaitseväe akadeemia

Meid ümbritsevas keskkonnas toimuvate pidevate muutustega kohanemiseks on oluline mõista ja mõtestada inimvara kui esmase iseseisva kaitsevõime alustala valmidust. 2016. aastal ellu kutsutud riigikaitselise inimvara kompleksuuringu käigus analüüsitakse iga aasta ajateenijate hoiakuid, valmidust ja teenistuses kohanemist, et anda infot kaitsevaldkonna tegevusalas teadlikumate otsuste tegemiseks ja juhtimise korraldamiseks.

Üldist kaitsevõimet silmas pidades moodustavad riigikaitselisest inimvarast suurima osa aga reservväelased. Kompleksuuringu käigus on reservväelasi küsitletud 2018. aasta õppusel Siil, 2019. ja 2021. aasta Kevadtormil ja viimati 2021. aasta sügisesel lisaõppekogunemisel Okas.

Kaitsetahe ja toetus olemasolevale reservarmee mudelile on eestlaste seas küllaltki suur. Toetudes 2021. aasta uuringule «Avalik arvamus riigikaitsest», peab 84% elanikkonnast ajateenistust vajalikuks. Sügisesel lisaõppekogunemisel Okas 2021 osalenud reservväelaste seas tagasisideküsitlusele vastanutest 87% oleks ohu korral valmis kaitsetegevuses kindlasti või tõenäoliselt osalema.

Peame arvestama, et õppekogunemised toimuvad nii-öelda «omas ajas» – sotsiaalpoliitilises kontekstis, milleks 2021. aasta lisaõppekogunemise puhul oli sündmuste eskaleerumine Valgevene-Poola piiril ja teisalt COVID-i kolmas laine. Seega on iga õppekogunemise laiem sotsiaalpoliitiline kontekst mingil määral erinev, mis omakorda võib soosida või vähendada õppekogunemisel osalemise tahet ja võimalusi.

Viimatine lisaõppekogunemine Okas võimaldas reservväelastel anda praktilise

ÕPPEKOGUNEMISEL

Ühiskondlikriigikaitseline mõõde

Kohusetunne riigi ees Julgeolekuolukorra

halvenemine Euroopas

Ühiskondlik

tunnustus

Osalemise eest makstav toetus

Kaitseväe ergutus või auastme tõus

Tunnustuse

mõõde

Isiklik mõõde Üksuse

ühtekuuluvustunne

Võimalus end proovile panna Saada kokku oma

teenistuskaaslastega

Võimalus välja astuda

igapäevarutiinist Õppuse praktiline tulemus

Selgesisuline teavitamine

Võimalus rakendada oma igapäevase tööga seotud erialaseid oskusi

Selgelt sõnastatud õppuse eesmärk

Tööandja positiivne suhtumine

Korralduslik

mõõde

panuse riigikaitsesse riigipiiri kindlustamise kaudu. Lähipiirkonnas toimuvad sündmused seadsid õppekogunemise ja selle tegevused erilise tähelepanu alla, eristades Okast varasematest õppekogunemistest. Sellist praktilist panust hindasid kõrgelt ka õppusel osalenud reservväelased: vastanutest 81% leiab, et õppus peaks andma selge praktilise tulemi riigi hüvanguks.

Ootuspäraselt hinnatakse aga kõige olulisemaks õppekogunemise eesmärgiks uuenenud sõjatehnika kasutamise õpetamist, üksuste vahelise koostöö parandamist ning üksusesisese koostegutsemise tõhustamist (93%). Need eesmärgid koonduvad riigikaitselise arenduse mõõtmeks, mille kõrval tuleb teisena esile isiklike tsiviilellu ülekantavate oskuste arendamise dimensioon (nt distsipliin, stressiga toimetulek, tsiviilhädaolukordades tegutsemise oskused). Seega täidab reservväelaste jaoks õppekogunemine laias laastus kahte suuremat eesmärki: riigikaitse ja õppekogunemistel tsiviilellu ülekantavate oskuste omandamine.

Kuigi uuringus osalenud reservväelaste arvates on esimene tunduvalt olulisem kui teine, on sügavam analüüs Siil 2018 raames tehtud reservväelaste küsitluse andmetel toonud esile, et õppekogunemistel osalemise valmidus on suurem juhul, kui militaarväljal omandatud teadmisi ja oskusi tajutakse isiklikku arengusse panustamise osana.

Sarnasel viisil jagunevad õppusel osalemist toetavad tegurid isikliku ja ühiskondliku telje vahel, kuid seda suurema sisemise eristumisega. Isiklik mõõde on seotud korraldusliku dimensiooniga ning riigikaitselise mõõtme all eristub eraldi tunnustuse mõõde.

Õppekogunemisel osalemise suurimad takistused on selgelt isiklikumat laadi ja tsiviileluga seotud, peamine küsimus on aja kui ressursi defitsiit ehk õppekogunemisele tulemise tõttu jäävad mingid asjad tegemata või nihkuvad ajaliselt edasi. Nii on õppekogunemisel osalemise suhtes selge ootus, et isiklikult õppekogunemisesse investeeritud ajalist ressurssi kasutab kaitsevägi tõhusalt.

ÕPPEKOGUNEMINE. Tänapäeva ühiskond on liikumas üha enam individualistlike ja neoliberalistlike väärtuste poole, mis esitab väljakutse ka kaitseväele kui kollektivistlikele väärtustele põhinevale institutsioonile.

Õppekogunemisel osalemist soodustavad ja toetavad tegurid, vastuste «kindlasti» ja «mõningal määral» osatähtsus.

Enim levinud probleemkohad on seotud töötamisega: töökohustused, tööülesannete tegemata jätmine ja hiljem järeletegemine ning tööandja suhtumine. Kuigi lühike etteteatamine tähendab ka pereelu kiiret ümberkorraldamist, mida reservväelased samuti välja toovad, siis töötamisega seotut nimetatakse olulisema takistusena kui pereelu. Välkõppekogunemise puhul, nagu oli seda Okas, on tööandjate jaoks peamiseks proovikiviks töö kiire ümberkorraldamine,

kuna kutse saabumisel tuleb reservväelasel saabuda formeerimispunkti viivitamatult ning õppekogunemisele minekust ise tööandjale teada anda.

Arvestades tööandjate olulist rolli reservväelase õppusele tuleku meelestatuses, on üheks arendussuunaks tööandjate otseteavitus õppekogunemise toimumisest, mis võimaldaks olla tööandjal oma reservväelasest töötajatega samas infoväljas.

Kuigi pereelu ümberkorraldamist tajuti lihtsamini kui tööelu ümberkorraldamist, on pereliikmete suhtumisel tugevam mõju sellele, kas reservväelane on valmis osalema järgmisel õppekogunemisel või mitte. Kui lähedased suhtuvad õppekogunemisel osalemisesse hästi, on ligi 90% valmis tulema ka järgmisele õppekogunemisele, kui aga halvasti, siis vaid 20%.

Kõige enam motiveerib lisaõppekogunemisel osalemist teenistuskaaslastega kokkusaamise võimalus (88%) ja kohusetunne riigi ees (73%), mis väljendavad vastavalt rühma sidusust ning teisalt laiemat sotsiaalset sidusust ja solidaarsust oma riigiga. Üha rohkem on kaitsevägi astumas samme reservväelase identiteedi tugevdamiseks.

Nii korraldab näiteks Viru jalaväepataljon mitmel korral aastas oma reservväelastest rühmaülemate ja -vanemate seas erinevaid täiendkoolitusi ja pakub seeläbi eri üksustele võimalust omavahel järjepidevalt kohtuda ning sotsialiseeruda. Sedakaudu kasvab õlg õla kõrval tunne ja omavaheline ühtekuuluvus, mis tugevdab valmisolekut osaleda järgmisel õppekogunemisel ja anda oma osa üldisesse kaitsetahtesse.

Kokkuvõtlikult võib nentida, et lisaõppekogunemisel osalenud reservväelased on teadlikud ja mõistavad õppekogunemise vajadust ja eesmärki ning osalemismotivatsioon toetub tugevalt sidususele nii üksuse kui ka laiemalt riigiga. Samas reaalse osalemisvalmiduse puhul saab suuresti määravaks tahe, võime ja võimalused õppekogunemise internaliseerimiseks oma igapäevasesse elukorraldusse.

Seega on kaitsevaldkonnas inimvara jätkusuutlikkuse tagamisel põhiliseks raskuseks küsimus, kuidas säilitada ühelt poolt kaitseväe põhifunktsioonid ja -väärtused, minnes ühtlasi kaasa ühiskonnas toimuvate muutuste ja väärtusnihetega.

Teaduslikel uuringutel tuginevate andmete laiast kasutusest kaitseväes annab tunnistust järjest suurenev üksuste huvi neid endid puudutavate andmete väljavõtete vastu kompleksuuringust. See näitab, et teadust usaldatakse ning sellele toetutakse oma juhtimisotsuste kujundamisel. ||

Reservväelaste osakaal, kes on valmis osalema järgmisel õppekogunemisel selle järgi, kuidas tajutakse ümbritsevate inimeste suhtumist.

OKAS 2021 ESIMESES JALAVÄEBRIGAADIS

Et pioneeride kompetentsi ja abikäsi läheb riigile vaja, oli teada juba mõned päevad enne seda, kui 17. novembril said nii 1. kui ka 2. jalaväebrigaadi väljaõpetatud pioneeri- ja luureüksused käsu viivitamatult kohale ilmuda. Olukord Valgevenega piirnevates riikides oli muret tekitav ka meie julgeolekule ning kohtumised ja läbirääkimised Eesti piirijoone tugevdamise sammudest toimusid nii riigi tasandil kui ka erialaspetsialistide vahel.

Selleks ajaks, kui kaitseväe juhataja tegi vabariigi valitsusele ettepaneku reservpioneerid ja -luurajad välja kutsuda, olid koostöös politsei- ja piirivalveametiga tugevdamist vajavad piirijoone kriitilised lõigud kaardistatud ning olemasolevad varud üle vaadatud.

Esimestel reservväelastel kulus Tapa linnakusse kohale jõudmiseks mõni tund. Ootamatult avanenud võimalus saada kokku oma ülemate ja kamraadidega ning taas ennast sõdurina tunda tõi kokku pioneere üle Eesti ja kaugemaltki – näiteks Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt ja ka Ühendkuningriigist.

Üksuse formeerimine ja lahinguvalmiduse saavutamine läks ladusalt ning juba vähem kui 48 tundi pärast õppekogunemise väljakuulutamist liikusid allüksused Lõuna- ja Kirde-Eesti poole. Pioneerid koostöös scouts’ide, tagalaosiste ja luurekompanii reservväelastega tõestasid, et me oskame, suudame ja teeme ära. Oleme

võimelised enamaks, kui juhendites ja teoreetilistes käsiraamatutes kirjas on. Reservväelaste sõnul lisas motivatsiooni ka see, et tegime päris asja, mis piiritara väljaehitamisel annab kindlustunde, et kutsumata külaliste liikumine meie kodumaa pinnale on takistatud.

Läbimõeldud mobilisatsioonisüsteem, selged formeerimisprotseduurid, kindel tegevuskava ning pidev lahinguvalmidus võimaldavad lisaõppekogunemise eduka täideviimise ükskõik mis ajahetkel ning igale üksusele. Siiski annavad vaid reaalsed lisaõppekogunemised ja kutse peale kohale ilmuvad reservväelased ainulaadse võimaluse süsteemi tõhusust katsetada ning võimalikud kitsaskohad välja selgitada. Pioneeridel ja luurajatel oli seekord au oma süsteemide tõhususes ja reservväelaste kaitsetahtes veenduda.

Samuti jõudsime järeldusele, et meie sõdurid on valmis oma elu pausile panema ning kohale tulema selleks, et anda oma osa Eesti julgeolekusse ja hoida vajalikud oskused ja teadmised värskena juhuks, kui neid peaks vaja minema. ||

KAITSEVÄE VANASÕNA: «Kui oktoobriks lisaõppekogunemisi ei toimunud, on kindel, et novembris saavad mõne üksuse liikmed käsu viivitamatult kogunemiskohta ilmuda.»

AINAR AFANASJEV kolonelleitnant 17. pioneeripataljoni ülem

Piiritõkete rajamine Kagu-Eestis. Foto: vbl Ardi Hallismaa

ÕPPUS. Eelmise aasta 17.–25. novembril toimus lisaõppekogunemine Okas, kuhu 2. jalaväebrigaadi üksustest kutsuti välja pioneeripataljoni ja luurekompanii reservväelased. Õppusega olid seotud aga kõik brigaadi rahuaegsed üksused. Lisaks valmisolekukontrollile toimus õppuse käigus Lõuna­Eestis Eesti–Vene kontrolljoone tugevdamine ajutiste tõketega.

OKAS 2021

2. JALAVÄEBRIGAADIS

JULIUS KOPPEL

lipnik, 2JVBr­i infooperatsioonide jaoskonna ülem

Esimesed 2. jalaväebrigaadi reservväelased olid kohal ühe tunniga, järgmisel päeval käis allüksustes juba täiendõpe. Kuigi õppuse Okas 2021 etteteatamisaeg oli olematu võrreldes tavalise õppekogunemisega, kus õppuse toimumine on reservväelastele reeglina ette teada mitu kuud enne toimumist, siis suuri probleeme ei olnud. Sellegipoolest said formeerimistegevused Okase tulemusel kõigis üksustes uuesti üle vaadatud, et suurõppusel Siil 2022, kus koormus on arvestatavalt suurem, läheks formeerimine veelgi sujuvamalt. Näiteks esimesena kohale tulnud reservväelaste rakendamise saab edaspidi muuta sujuvamaks hea reservõppe abil ajateenistuses, millel on suurt potentsiaali.

Pärast esimeste päevade täiendõpet ja relvade sisselaskmist algas enim kõneainet pakkunud tegevus – piiritõkete rajamine Eesti–Vene kontrolljoonele. Kui muidu hoiab kaitsevägi riigipiiridest õppuste ajal varuga eemale, siis seekord oli õppus esimest korda asukoha mõttes üsna reaalsetes tingimustes.

Ühelt poolt tegeleti ehitustegevusega, teisalt oli tegu suuremahulise koostööharjutusega politsei- ja piirivalveametiga (PPA). Lisaks tõkkeid rajavatele pioneeridele toetasid piirivalvurid alas olukorrateadlikkust loonud reservväelastest luurajaid. Sellises mahus vaatlusandmete vahetamine kahe jõustruktuuri vahel oli esmakordne, ent edukas.

Formeerimine.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

Koostöö PPA-ga tõi välja põhimõtted, mida ka edaspidi järgida: omavaheline suhtlus peab olema silmast silma avatud kaartidega; ametkondade spetsiifikast lähtudes on kasulik, kui teatud sõlmedes on läviinimesed, kes suudavad selgitada teisele poolele allpool toimuvaid spetsiifilisi tegevusi; peab olema valmis jagama omavahel ressursse, nagu toit, kaardid jne; juhtimisskeem ja otsustustasand peavad olema selgelt paigas.

Pioneerid on saanud mitmekesist väljaõpet ja lõiketraadi vedamine neile tohutut pinget ei tekitanud. Kui varustuse pealevedu ja paigaldamisloogika oli selge, läks piirde ehitamine väga kiiresti. Suisa nii kiiresti, et meediapäevale kohale tul-

nud ajakirjanikud pidid pidevalt liikuma, et saada taustaks pildile tõket rajavaid pioneere.

Selleks, et lisaõppekogunemisest maksimumi võtta, toimus tõkete rajamisega samal ajal keskpolügoonil erinevate pioneeritõkete rajamise harjutamine.

2. jalaväebrigaadi pioneeripataljonil on uhiuus rasketehnika, mis nende ülesannete sooritamisel tõestas enda võimeid.

Okas 2021 oli 2. jalaväebrigaadile põnev katsumus, mis kinnitas meie reservväelaste tasemel väljaõpet ja suutlikkust kiirelt kohaneda. Lisaõppekogunemine oli ainulaadne selle poolest, et varem pole kaitsevägi saanud PPA-ga nii suures mahus koostööd harjutada. ||

2. JVBR-i SUHTLUS RESERVVÄELASTEGA

Möödunud aastal proovis 2. jalaväebrigaad kahel korral kontakti luua enda reservväelastega. Esimesel korral oli vaja saada ülevaade, kas meil on soovi korral võimalik reservväelasega suhelda, kus on meie reservväelased ja kas miski takistab neil tulemast suurõppusele Siil 2022. Teisel korral oli peamine eesmärk teha teavituskontroll, mis andis ülevaate reageerimiskiirusest ja vastajate arvust. Selliste n-ö läbipuhumiste ehk olemasolevate suhtluskanalite hindamise tulemuste põhjal selgus, millised kitsaskohad on praegu reservväelastega kontakti luues ja millist lahendust brigaad vajaks.

▶ Kõige paremate ja värskemate andmete koondumine. Kasutatav andmebaas peab koondama võimalikult paljude andmebaaside teavet, olema vastutavale tegevväelasele kättesaadav ja selles olevaid andmeid peavad reservväelased saama võimalikult lihtsa vaevaga iseseisvalt uuendada.

▶ Minimaalne halduskoormus. Eesti kaitsevägi põhineb reservväel, aga ka tegevväelased on sageli kahel ametikohal: üks on rahuaegne, teine sõjaaegne. Seetõttu on oluline jälgida ajakulu, mis reservväelasel ja tegevväelasel omavahelises infovahetuses tekib. Lahendus peab olema võimalikult automaatne.

▶ Regulaarsus, harjumuspärane tegevus, kahepoolne infovahetus. Teavituskontrollid ja info küsimine reservväelastelt peavad muutuma tavaliseks tegevuseks. Need ei ole sugugi kontimurdvad ülesanded, ent annavad väärtuslikku informatsiooni meie inimeste kohta. Seetõttu peaks neid edaspidi juurutama ajateenistusest saadik.

▶ Turvalisus, info ühes kohas. Oluline on teada, kellele me sõnumeid saadame ja kes sõnumi kätte on saanud – tuleb kasutada riigi autentimisteenust. Plaan on lisada kogu suhtlus juba kasutuses olevale kaitseväeteenistuse veebilehele (kaitsevaeteenistus.ee). Kui näiteks allüksuse ülem vahetub, on just see õige koht, mille kaudu isikkoosseisu teavitada. Erinevate katsete tulemusel on selgunud, kuhu poole tahame liikuda. Loodetavasti juba 2022. aasta esimeses pooles saame proovida esialgset lahendust, mis oleks nii reservväelasele kui ka tegevväelasele võimalikult mugav ja kiire, ent samas turvaline.

Kaitseväe akadeemia 98. aastapäev mullu esimesel oktoobril.

Foto: n-ltn Hans Vega Lehepuu

HARIDUS. Kaitseväe akadeemia on ainulaadne kool Eestis, kus ainsana luuakse eeldused strateegilise tasandi juhiks kasvamiseks.

KAITSEVÄE (AKADEEMIA) ROLL JUHTIDE ARENDAMISEL

Eelmine aasta oli kaitseväe akadeemia jaoks märgiline aasta. Aasta alguses läbis kaitseväe akadeemia edukalt Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri korraldatud institutsionaalse akrediteerimise ja kutseõppe kvaliteedihindamise, mille käigus rahvusvaheline eks-

pertkomisjon hindas akadeemia toimimist, protsesse, õppe- ja teadustegevust ning selleks loodud keskkonda kõrgkooli enese eesmärkide ja arengukava, õigusaktide ja kvaliteedistandardite valguses. Akrediteering näitab, et me oleme liikunud õigel kursil ja teinud õigeid asju.

VAHUR KARUS brigaadikindral kaitseväe akadeemia ülem

2021. aasta oli ka sisseastujate arvu poolest kaitseväe akadeemiale märgiline aasta, sest võtsime maa-, mere- ja õhuväe põhikursusele vastu rekordiliselt palju uusi kadette – kogunisti 94. Keskastmekursusele võtsime vastu 23 uut kuulajat ehk magistranti. Kutseõppe erinevatele kursustele ligi 100 õpilast kaitseväest ning mitmesuguste täienduskursuste kaudu käis akadeemiast läbi üle 2200 õppuri.

See kõik seab kõrged ootused kaitseväele ja kaitseväe akadeemiale.

Kaitseväe akadeemia on ainulaadne kool Eestis, kus ainsana luuakse eeldused strateegilise tasandi juhiks kasvamiseks. Juhtimine on universaalne ning kuigi me kasvatame juhte kaitseväele, siis pole põhjust, miks kaitseväe akadeemiast väljuv juht ei võiks olla tulevane ettevõtte juht, kantsler, minister või ÜRO peasekretär. Meie eesmärk on laiem ja ei tohi piirduda vaid kaitseväega.

Kaitseväe akadeemia puhul räägime juhtidest, kes saavad juba õpingute käigus praktilise kogemuse ning õpingute lõpus asuvad juhtima rühma, kompaniid või juhivad staabiohvitserina pataljoni või brigaadi. Tõsi, kaitseväe akadeemia ei õpeta välja kõrgemaid ohvitsere – seda tehakse Balti kaitsekolledžis või mõne meie liitlase koolis –, kuid praegune kadett ja kuulaja on kaitseväe homne kindral ning meie roll on luua tulevasele kindralile, juhile vundament, mille peale tema juhtimisoskuste maja ehitatakse.

Kuidas me seda teeme? Selleks võtame iga aasta vastu tulevasi juhte rakenduskõrgharidusõppesse. Arendame praeguste kaitseväe juhtide teadmisi ja oskusi keskastmekursusel ehk magistriõppes ja täienduskursustel. Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse abil aitame kaasa Eesti meditsiinipersonali kriisijuhtimisoskuste arendamisel.

Õppus Emajõe Kilp kaitseväe akadeemias.

Foto: n-ltn Hans Vega Lehepuu

Samal ajal korraldame kaitseväe akadeemias riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust, mis ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid reaalsete tulemustega.

2021. aastal ilmus 51 kõrgetasemelist teadusartiklit, 13 artiklit on esitatud avaldamiseks. Meie kaitseväelaste doktoriõpinguid on saatnud edu. Detsembris jõudis doktorikraadini militaarsotsioloogias kolonelleitnant Taavi Laanepere, kes uuris reservväelaste teenistusvalmidust. Major Artur Meerits kaitses 2022. veebruaris edukalt oma doktoritööd esmatasandi juhtide eestvedamispädevuste ja selle mõju teemal.

Samuti lisandus 2021. aastal doktoriõppesse kaks uut tegevväelasest doktoranti, et tegeleda rahvusvahelistes uurimisgruppides võimearengut toetavate uurimisküsimustega. Osalesime NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonis, kus meie esindajad olid kaasatud 2021. aastal viie teaduspaneeli ja 25 töörühma tegevustesse. Lisaks osalesime kolmes Euroopa Liidu teadus- ja arendusprojektis. 2021. aastal algatati ka kuus uut teadus- ja arendustegevuse projekti, mis ulatuvad Eesti sõjalise mõtte ajaloost kuni täppisründevõime arendamiseni. 2021. aasta lõpus leidis vabariigi valitsuse ot-

Meie roll on luua tulevasele kindralile, juhile vundament, mille peale tema juhtimisoskuste maja ehitatakse.

susega toetust projekt, millega hakatakse kaitseväe akadeemia eestvedamisel ja siinsete ning välismaiste teadusasutuste ning kaitsetööstuse ettevõtete ja liitlaste toel looma kaitseministeeriumi valitsemisalas elektroonilise võitluse teadussuunda. Selle uue ja olulise valdkonna loomine ning arendamine muutub järgmistel aastatel akadeemia ning kogu kaitseväe teadus- ja arendustegevusele tõsiseks proovikiviks, aga ka võimearendust edasiviivaks jõuks.

Teadus- ja arendustegevuse väärtusest leiab lugeja ka siitsamast aastaraamatust artikli kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli riigikaitselise inimvara uuringust, mis teaduspõhiselt näitab, mida me ajateenijate ja reservväelaste puhul teeme hästi, aga ka milles on meil arenguruumi.

Juhi kasvatamine, õpetamine ja arenemine on pika vinnaga protsess. See ei juhtu kuude ega aastatega, see on pidev protsess, mida kogu kaitsevägi peab toetama meie kõige väärtuslikuma vara ehk inimestega. See käib nii õppurite kui ka õpetava ja toetava personali kohta.

Mida paremad on õppejõud ning instruktorid, seda paremad on need inimesed või need juhid, kes üksustesse lähevad ja seal tegudele asuvad. Seda paremat vilja me tulevikus lõikame, seda suuremat kasu

2021. AASTA KURSUSED JA LÕPETAJATE ARV

▶ Põhikursus 33

▶ Keskastmekursus 21

▶ Vanemallohvitseride põhikursus 59

▶ Vanemallohvitseride keskastme kursus 29

▶ Vanemstaabiallohvitseride kursus 14

▶ Staabiohvitseri sõjaline baaskursus 45

▶ Reservohvitseri kursus 92

▶ Pataljoni staabiohvitseri kursus 29

▶ Pataljoni staabiohvitseri kursus spetsialistile 29

▶ Pataljoni staabiohvitseri täienduskursus 13

▶ Brigaadi staabiohvitseri kursus 17

▶ Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse kursused (79 kursust) 2146

▶ Keelekursused (12 kursust) 86

me tulevikus saame. On oluline, et kaitsevägi organisatsioonina arvestab, et meie kogenud ja end tõestanud juhid varem või hiljem käiksid akadeemiast läbi nii õppuri kui ka õpetaja rollis. See võimaldab neil omavahel vahetada kogemusi ja parimaid praktikaid ja neid edasi anda. Kogenud õppejõud panevad oma teadmiste ja kogemustega põhikursuse kadettidel ja keskastme kuulajatel silmad särama.

Lisaks on meil kaitseväes ainulaadne positsioon, kus me juba ajateenistuse käigus saame noorte seast otsida üles need noored, kellel on omadused areneda heaks juhiks. Ma teen siinkohal üleskutse, et iga rühma-, kompanii-, pataljoni- ja brigaadiülema roll on leida need noored ja tutvustada neile võimalust sirguda kaitseväe akadeemias juhiks, kes tulevikus suunaksid meie kaitseväge ja ühiskonda.

Kaitseväe akadeemia on meie juhtide kool ja sellisena vajab ta meie kõikide hoolitsust nii õppetöös kui teadus- ja arendustegevuses. Mida rohkem suudavad struktuuriüksused leida tulevasi juhte, seda suurem on valim ja võimalus suunata nende kvaliteeti. Mida paremad kaitseväe inimesed jõuavad kaitseväe akadeemiasse, seda motiveeritumad ja oskuslikumad on meie nooremleitnandid ja kaptenid.

Mida rohkem pataljoniülema teenistust lõpetavad kolonelleitnandid tahavad valida teadusliku karjääri doktoriõppe kaudu, seda paremaks ja süsteemsemaks saavad meie teadmised ja kontseptsioonid ning seda kindlamini tunnevad end meie tulevased juhid teadusvaldkonnas. Endise brigaadiülemana tean ma suurepäraselt, mis seisus on kaitseväe struktuuriüksused, aga praegu on see aeg, kus on vaja kõikidel otsustada, kas me alustame olulise muutusega värbamises ja õppejõudude suunamises või vaatame egoistlikult pealt, kuidas pärast meid tuleb veeuputus. ||

KÜBERKAITSE. Viimase kahe aasta koroonaviiruse

leviku mõju on küberkaitse valdkonnas saanud nii oluliseks takistajaks kui taganttõukajaks.

PANDEEMIAAJASTUL ON KÜBERKAITSE

SAANUD OLULISEMAKS

KUI KUNAGI VAREM

Ülemaailmse kodust töötamise laineharjal on asutuste serverite ja kodustöötajate arvutite vahel hakanud liikuma enneolematu hulk tundlikku infot, mis äratab suurt huvi nii kurjategijates kui ka riiklikes eriteenistustes. Samuti on mitmesugused õppused, konverentsid ning kursused pidanud toimuma ekraanide vahendusel ning sõltuvus virtuaalsüsteemidest on paraku käinud käsikäes küberrünnete kasvuga kogu maailmas.

NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) ekspertidel on seeläbi aga üha rohkem uuritavat, mille tulemusel suureneb teadmus – mida rohkem me kübervaldkonnast teame ja seda teadmist üheselt mõtlevate riikide vahel jagame, seda tõhusam on kollektiivne küberkaitse.

2021. aasta lõpus toimunud küberründed Ukraina vastu näitavad taas, kuivõrd oluline on jagada ja tõhustada nii teadmisi kui oskusi samamoodi mõtlevate riikide vahel. Küberründed on nüüdseks saanud loomulikuks osaks hübriidsõjast. Julgen arvata, et ka üheks keerukaimaks osaks, sest konventsionaalses sõjas näeme tulemust oma silmaga – väed ja tehnika liiguvad üle riigipiiri. Ent milline on meie reaktsioon siis, kui küberründe tulemusel pole linnal enam elektrit või vett?

Möödunud aastal jätkasime akadeemilise uurimise, õppuste ja kursuste korraldamist rahvusvahelise interdistsiplinaarse käsitlusviisi kaudu neljas peamises valdkonnas: tehnoloogia, strateegia, operatsioonid ja õigus. Teist aastat juba avaldame strateegilise tasandi kvartaalse kübersündmuste raportit (Recent Cyber Events: Considerations for Military and National Security Decision Makers) ning koostöös USA kolleegidega andsime välja kolmest esimese 5G varustamisahela raporti.

CCDCOE jätkas ka ühe oma põhiülesandena õppuste ja kursuste korraldamist, mille stsenaariumid on realistlikud ning hõlmavad tänapäevasemaid tehnoloogiaid ning praktikat. Kümnendat korda toimus ründetegevusele keskenduv tehniline õppus Crossed Swords eesmärgiga harjutada kineetiliste üksuste ja ründavate küberoperatsioonide lõimimist nüüdisaegsesse lahinguvälja.

Õppuse unikaalsus peitub võimaluses harjutada küberdomeenis nii ründamist,

AUTOR: JAAK TARIEN kolonel, NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) juht

Kümnendat korda toimus

ründetegevusele keskenduv tehniline õppus Crossed Swords eesmärgiga harjutada kineetiliste üksuste ja ründavate küberoperatsioonide lõimimist nüüdisaegsesse lahinguvälja.

luuramist kui ka olukorrateadlikkust täies mahus – ainult moodsate ründetööriistade ja -tehnikate abil on võimalik üles ehitada tugev ja vastupidav kaitse. Õppus oli

kõikehõlmavam kui kunagi varem ning sisaldas lisaks tehnilisele poolele ka juhtimise elementi ning tõi kokku üle 21 riigist, nii NATO-st kui väljastpoolt, ligikaudu 100 inimest.

Aprillis järjekordse koroonalaine harjal toimunud maailma suurima rahvusvahelise küberkaitseõppuse Locked Shields eest vastutav meeskond töötas esimest korda enamasti distantsilt. Peale ligi 5000 virtualiseeritud süsteemi töös hoidmise ja üle 4000 rünnaku pidid meeskonnad harjutama vahejuhtumitest teatamist, strateegiliste otsuste elluviimist, digitaalkriminalistikat, lahendama juriidilisi probleeme ning suhtlema meediaga.

CCDCOE juhtimisel on varem sündinud kaks kogu maailmas väga menukaks osutunud analüüsi Tallinn Manual ja uuendatud Tallinn Manual 2.0, mis kirjeldavad rahvusvahelise õiguse kehtimist küberruumis operatsioonide korraldamisel. Mullu alustasime meie liikmesriikide taotlusel ka Tallinn Manual 3.0 koostamist, mis on tunnistuseks, et vajadus kokku leppida ühistes reeglites küberdomeenis on suur.

Ka rahvusvaheline küberkonverents CyCon, ülemaailmse küberkogukonna kohtumispaik juba üle kümne aasta, toimus läinud aastal virtuaalselt ning pisut muutunud fookusega. Soovides esitleda küberkaitse valdkonna uusimaid akadeemilisi käsitlusi ja arutleda uuenduslike käsitlusviiside üle, tutvustati konverentsil küberjulgeoleku raskeid ülesandeid ELis ning kosmose ja küberruumi ristuvates valdkondades, hõlmates desinformatsiooni rolli sõjalistes operatsioonides.

NATO keskus osales taas ka NATO suurimal küberõppusel Cyber Coalition, jagades operatiivseid, õiguslikke ja tehnilisi teadmisi stsenaariumide koostamisel. Nii NATO suurim küberõppus Cyber Coalition kui ka ründamist harjutav keskuse õppus Crossed Swords olid juhitud selle aasta alguses Eesti kaitseministeeriumi asutatud väljaõppekeskusest CR14, mis pakub küberturvalisusega seotud uurimis- ja arendustegevusi kodumaistele ja rahvusvahelistele partneritele.

Sel kevadel ilmub esimest korda ka NATO keskuse aastaraamat, mis võtab kokku olulisimad saavutused aastal 2021 ning annab aimu, millega tegeletakse keskuses sel aastal.

Kolonel Jaak Tarien kohtus Sloveenia kaitseväe peastaabi ülema kindralmajor Robert Glavašiga.

Foto: CCDCOE

CCDCOE on 14 aastaga kasvanud 28 NATO oivakeskusest suurimaks nii liikmesriikide kui keskuses töötavate ekspertide arvu poolest. Tänu suurepäraste töötulemustega saavutatud liikmesriikide konsensuslikule usaldusele on liikmesriikide rahaline panus keskuse eelarvesse hakanud alates 2021. aastast iga aastaga suurenema. Keskuses on motiveeritud meeskond ja tugev ühtekuuluvustunne. ||

NFIU. Eesti kontingendil oli järjekordne tegevusi täis aasta, mis osalt koroona tõttu jäi oodatust mõnevõrra hõredamaks.

NATO STAABIELEMENT EESTIS LIIGUB TUGEVAL ALUSEL EDASI

MART VENDLA

kolonel, NATO staabielemendi (NFIU) Eesti kontingendi ülem

Nii KVPSi juhtimisõppus kui ka planeeritud Kevadtorm ning Defender Europe toimus väiksemas mahus. Helgemast poolest vaadatuna võimaldas varajane vaktsineerimine

NFIU-l teenistust jätkata ning täita oma põhiülesandeid ilma suuremate piiranguteta, omandades uusi teadmisi nii operatsiooniala, plaanide kui ka vägede koostegutsemise kohta.

VÕRGUSTIK JA

INFOVAHETUS

NFIU efektiivsuse oluliseks kriteeriumiks on riigisisene ja NATO väestruktuuri võrgustik. Lisainvesteeringud andmeedastussüsteemidesse võimaldasid meil NATO suunas efektiivsemalt ülesandeid täita laua tagant lahkumata, osaledes regulaarselt NATO erineva tasandi töögruppides. Kõrge vaktsineerituse tase lubas uuesti jätkata riigisisese võrgustiku tugevdamist.

Korrapärased kohtumised eri ametkondade esindajatega, andes oma osa inforuumi samakõlastamisse, lõid head eeldused paremaks olukorrateadlikkuseks. NFIU koondas ja esitas järjepidevalt NATO olupilti, võimaldades koostööpartneritel muuhulgas esitada lisaküsimusi, millele oma võrgustikku kasutades vastuseid hankis. Kahesuunaline infoliiklus jääb endiselt efektiivse koostoimimise aluseks. Aasta jooksul toetas NFIU ka erinevate sõjaliste plaanide koostamist/edasiarendamist ning samuti valmis ka NFIU 2028 väljaõppekava.

OPERATSIOONIALA TUNDMAÕPPIMINE

Aasta jooksul on edasi arendatud ka operatsiooniala tundmist. Varasem kaks korda aastas uuendatav ja võrkudes liitlastele kättesaadav CPOE (Comprehensive Preparation of Operational Environment,

NFIU käis 2021.a juunis tutvumas politsei- ja piirivalveameti tööga Eesti idapiiril.

Foto: kpt Merle Norit

ee Operatsiooni keskkonna tutvustus) on kohandatud ümber JIPOE-ks (Joint Intelligence Preparation of Operational Environment, ee Operatsiooni keskkonna luureteabe tutvustus). See aitab võimalike sissetulevate NATO vägede juhtidel aega kaotamata orienteeruda kohalikes oludes, kasutades alusandmeid nii oma üksuse väljaõppeks, tegevusplaanide koostamiseks kui ka reaalse siirmisoperatsiooni tarbeks.

Peale sõbralike, neutraalsete ja vaenulike faktorite tegevuse ja koosmõju traditsioonilise käsitluse on uues dokumendis ka lisadetailsust.

Areng on toimunud ka OLAM-i (Operational Logistics Aide de Memoir, ee Operatsioonide ja logistika keskkonnainfo) kvaliteedis. Uus peatükk sisaldab NATO standarditel põhinevat hinnangut 97. maastiku- ja infrastruktuuri objekti kohta,

luues parema arusaama operatsiooniala võimalustest. Ka droonioperaatorite koolitus toob perspektiivis lisaväärtuse, mis võimaldab anda põhjalikumaid algandmeid nii modelleerimiseks kui tegevuse planeerimiseks. OLAM on kättesaadav nii NATO kui kaitseväe võrkudes, pakkudes värskeid alusandmeid.

VÄLJAÕPE JA

RELVASÜSTEEMID

NFIU selgrooks on valdkondlikud funktsionaalsed andmeedastussüsteemid, mis võimaldavad kuvada NATO olupilti nii luure, operatsioonide kui logistika valdkonnas.

Vilgas rahvusvaheline tegevus NATO huvialas võimaldas lihvida valdkondlikku infovahetust ja koostööd. Koroonaviiruse taandudes sai lisaks tavapärastele süsteemidele korraldada ka sihtmärgistamise süsteemi väljaõpet.

Võrgupõhine andmesisestus ja teenistujate tehniliste oskuste alalhoidmine ning arendamine on võtmeülesanne, mis loob eeldused NATO suuruseks vertikaalseks ja horisontaalseks olukorrateadlikkuseks. See omakorda kiirendab operatiivplaneerimist ning siirmist. Vilgas rahvusvaheline tegevus NATO huvialas võimaldas lihvida valdkondlikku infovahetust ja koostööd. Koroonaviiruse taandudes sai lisaks tavapärastele süsteemidele korraldada ka sihtmärgistamise süsteemi väljaõpet.

ÕPPUSED JA

SERTIFITSEERIMINE

Sel aastal avanes võimalus kaasa lüüa Brunnsumis asuva NATO ühendväejuhatuse staabi (JFCBS, Joint Force Command Brunssum) kiirreageerimisvägede Steadfast Jupiter 21 õppusel. NFIU meeskond osales luure- ja sihtmärgistamise osakondade töös ja logistika vedude planeerimise nõustamises.

Õppus andis hea ülevaate sõjateatri tasandi protsessidest ja protseduuridest, tugevdades sidet erinevate juhtimistasandite vahel. Kokkuvõttes saab öelda, et aasta jooksul läbitud väljaõpe, õppused, kursused ning igapäevane osalus teatri tasandi lahingurütmis on loonud üksusele tugeva aluse, et minna vastu 2022. a sertifitseerimisele. ||

SÕJAMUUSEUMI AASTA. Mullu oli sõjamuuseumi jaoks suuresti orkestriaasta. Kaitseväe orkestri reformimine

sõjamuuseumis asuvaks sõjaväeorkestriks pälvis suurt avalikkuse tähelepanu, küttis kirgi ja tõi kaasa reljeefseid väljaütlemisi.

ORKESTRI

VÕRRA RIKKAM

LILL

Olgu see kohe hakatuseks ära öeldud ja küllap tunnistavad seda ka reformi algatajad – päris kõik polnud hästi läbi mõeldud ja selgelt plaanitud. Ootamatu oli ühiskonna valuline reaktsioon. Vaieldi orkestri tulevase nime, koosseisu, rahastuse, vormiriietuse jne üle. Ent kindlasti ei saa nõus olla ka nendega, kes halvustasid sõjaväeorkestri viimist sõjamuuseumi alla ja arvasid, et see on orkestri häving või orkestrist saab «tolmune museaal» või «haltuurapunt». See pole kaugeltki nii.

Tänapäevased muuseumid kasutavad väga mitmekesiseid vahendeid oma teema vahendamiseks (meiegi oleme terve soomusrongi liikuma pannud) ja tuletagem meelde, et sõna muuseum pärineb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendas Vana-Kreekas muusade (kunstide ja teaduste ning üldisemalt vaimse tegevuse kaitsjad) templit.

Vaadakem seda nii, et kui seni oli sõjamuuseum olnud koduks ajaloomuusale Kleiole, siis nüüdsest ka muusikamuusale Euterpele. Alates 1. oktoobrist 2021 kuulub Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi koosseisu ka sõjaväeorkester. Orkestri rahastus on senisest poole võrra väiksem ja orkestrandid pole enam kaitseväelased, vaid töölepinguga töötajad. Kaitseväe orkestri 42 orkestrandist nõustus sõjaväeorkestris jätkama 34 inimest, aga

Muuseum vahendab

sõjaajalugu ka siis, kui külastamiseks võimalus puudub – sel eesmärgil on arendatud kodulehte, loodud virtuaalse külastamise võimalus.

praeguseks võib öelda, et vabaks jäänud ametikohtadele on olnud korralikud konkursid.

Orkester täidab oma ülesannet, olles riiklik tseremoniaalorkester, aga uus toimemudel vajab veel sisseseadmiseks aega. Novembris toimunud (esimest korda piletimüügiga) sõjaväeorkestri sügiskontsert oli edukas ja sai väga head tagasisidet (võrreldes ERSO sügiskontsertidega oli publikut tunduvalt rohkem). Orkestrit saab nüüd tellida esinema üritusele hinnakirja alusel.

Kui üldiselt on muuseumidel kolm tegevusvaldkonda: vahendamine, uurimine ja kogumine ning säilitamine, siis sõjamuuseumil on ka enne orkestri koduks hakkamist olnud kaitseministeeriumi valitsemisala riigiasutusena lisakohustusi. Näiteks

HELLAR

Eesti sõjamuuseumi –kindral Laidoneri muuseumi direktor

sõjahaudade kaitse seadusest tulenevate ülesannete täitmine, kaitseväe kalmistu ja vabadussõja Võidusamba haldamine ning riigieelarveliste toetuste andmine sõjajaloo pärandi säilitamiseks ja edendamiseks.

Vahendamine ehk näitused ja üritused on koroonapandeemia tõttu enim kannatada saanud. Kui sõjamuuseumi on alates 2015. aastast külastanud keskmiselt 22–23 000 inimest aastas ja 2019. aastal jõudis külastajate arv erakordse 125 000-ni tänu mööda Eestit liikunud sõjamuuseumi soomusrongile nr 7 «Wabadus», siis kahel pandeemia-aastal oleme pidanud leppima 10 000 külastajaga aastas. Nii nagu kõik muuseumid, oli ka sõjamuuseum mõlema aasta kevadel mitu kuud külastajatele suletud (omamoodi sai

tõeks hea kolleegi vana nali, et «muuseum on tore koht töötamiseks, kui vaid neid külastajaid jalus poleks»). Suuresti on ära jäänud turistide külastused ja ka koolide ning teiste gruppide külastused on olnud oluliselt väiksemas mahus. Ära pidi jääma ka mitu traditsioonilist üritust, neist suurimana vabadussõja näidislahing.

Muuseum vahendab sõjaajalugu ka siis, kui külastamiseks võimalus puudub – sel eesmärgil on arendatud kodulehte, loodud virtuaalse külastamise võimalus. Nii koolides kui ka mujal on leidnud hea vastuvõtu koostöös Ajalugu Oskariga tehtud sõjaajaloo animatsioonid.

Koostöös Lasnamäe linnaosavalitsusega tegime 2021. aastal rändnäituse omaagsest Lasnamäe sõjaväelennuväljast. Näitus rändas mööda Lasnamäe kaubanduskeskusi, et tutvustada Lasnamäe elanikele Lasnamäe (militaarset) ajalugu ja ühtlasi anda sealsetele inimestele märku üsna lähedalasuvast põnevast muuseumist.

Erakollektsioonil põhinev näitus 20. sajandi eesti laste mängurelvadest, mis on kõige enam kõnetanud keskealisi mehi, kel suurema osa näituse eksponaatidega isiklik side lapsepõlvest. Koostöös kaitseväe akadeemiaga tegime näituse sõjameditsiini ajaloost. Mitu meie varasemat rändnäitust ringleb teistes muuseumides ja asutustes ning üritustel.

Lisaks orkestrile liitus sõjamuuseumiga administratiivselt ka senine kaitseväe akadeemia muuseum. Sõjamuuseumi Tartu filiaali peamised ülesanded jäävad samaks: toetada õppetööd ja tutvustada sõjalise hariduse ajalugu. Soov on olla senisest rohkem avatud koolidele ja teistele külastajagruppidele.

Ansambli etteaste sõjamuuseumi ukse ees. Foto: sõjamuuseum

Sõjamuuseumi kogusse tuleb arvata Tartus asuvad museaalid, see tähendab nende arevelevõtmist muuseumide infosüsteemis MUIS. Muuseumikogu täienes kaitseliidu lähiajaloo kogumiskampaania käigus: toodi trükiseid, vormielemente jms. Jätkub kogude digiteerimine, mida rahastab suuresti INTERREG Europe program.

Teist aastat järjest oleme Balti kaitsekolledžiga ühendanud jõud sõjaajaloo konverentsi korraldamisel. 2021. aasta konverents käsitles 1941. aasta sõjasuve Balti riikides. Sõjamuuseum osaleb ka kaitseväe akadeemia uurimisprojektis «Eesti sõjaline mõte aastatel 1920–1940». Käimas on riigikogu metsavendluse uurimise töögrupi initsiatiivil alustatud metsavendluse ajaloo uurimine, mis päädib koguteosega ja on plaanitud ilmuma sarja «Sõja ja rahu vahel» VIII köitena. ||

Küberväejuhatus on oluline taustajõud, mis on taganud kaitseväelastele võimaluse 2021. aastal kokku teha ligemale miljon tundi kaugtööd.

MILJON TUNDI KAUGTÖÖD

Et 2021. aasta normtundide arv on 2020, tarbiti kaugtöö teenust umbes 963 540 (477 x 2020) töötundi.

Keskmine kasutajate arv läbi aasta: 477

Suurim korraga teenust tarbinud kasutajate arv: 1107

Aktiivseim kuu: märts (keskmine kasutajate arv: 659)

Väljaandja: Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond

Teostaja: küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus

Koostaja ja toimetaja: Heiki Suurkask

Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Kujundus: Ivo Sokka

Trükitud: Spin Press

ISSN 2613-3334