Sõdur 3/22

EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919

NR 3 (125) 2022

Siil 2022: võidukad lahingud Väike-Emajõe rindel lk 6–15 Intervjuu Eesti kaitseatašeega Ukrainas lk 22–27

USA maaväe uued käsitulirelvad

lk 42–47

Sisukord

6 sisukord 4 Lühiuudised 6 Iga okas loeb! Kokkuvõte õppusest Siil 2022 16 Brigaadikindral Enno Mõts: juhil on vaid üks eesmärk 22 Intervjuu Eesti kaitseatašeega Ukrainas 28 Ukrainlaste võidukas lahing Kiievi all 34 Venemaa juhitud kaose teooria 38 «Pihtas – Põhjas» ehk kuidas ukrainlased «Moskva» uputasid 42 USA maaväe uued käsitulirelvad 48 Millist kasu sai Eesti oma sihtüksusest Wisent?

54 Eesti merevägi Landeswehri sõjas 58 Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal, III osa

Foto: Sander Ilvest (Postimees/Scanpix)

28

66 Uued raamatud

48

Ajakiri Sõdur on tellitav ExpressPosti tellimiskeskkonnas https://tellimine.ee/est/sodur.

Samuti saab ajakirja tellida Omniva postkontoris, postipunktis või kirjakandja vahendusel.

TELLIMISHIND: 12 KUUD 16,30 EUROT, 6 KUUD 8,15 EUROT.

42 Väljaandja Küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Toimetus Filtri tee 12, 10132 Tallinn sodur@mil.ee Peatoimetaja Heiki Suurkask heiki.suurkask@mil.ee / 717 2416 Toimetaja n-ltn Raiko Jäärats Keeletoimetaja Diina Kazakova Kujundaja lvo Sokka Trükitud Spin Press trükikojas Kaanefoto Valmar Voolaid ISSN 1406-3379 SÕDUR juuni 2022 3

Uudised

BKN-11 Estpla viimane patrull Malis.

Eesti jalaväerühm Malis tegi viimase patrulli Major Ivar Sammal võttis Kanakülas toimunud tseremoonial üle õhuseire­ divisjoni juhtimise.

Foto: Rene Riisalu

Õhuseiredivisjoni asus juhtima major Ivar Sammal 26. mail võttis major Ivar Sammal õhuseiredivisjoni juhtimise üle kolonelleitnant Gerry Karrolt.

Uus õhuseiredivisjoni ülem major Sammal on seni juhtinud õhuväe staabi operatiivosakonda. Ta hindas uues ametis kõige olulisemaks osaks hoida töös Eesti õhuruumi puutumatust ja eelhoiatust tagavad süsteemid ning koolitada ja motiveerida neid süsteeme käitavaid inimesi. «Minu esimesed sammud juhina on võita õhuseiredivisjoni teenistujate usaldus, tutvustada neile oma ootusi, aga ka seda, mida teenistujatel minult õigus oodata on,» ütles major Sammal.

4 juuni 2022 SÕDUR

Alates 2017. aastast õhuseiredivisjoni juhtinud kolonelleitnant Karro suundub sõjaväelisele tasemeõppele Ameerika Ühendriikidesse. «Õhuseiredivisjonil on täita väga oluline roll Eesti kaitsmisel. Piltlikult öeldes on õhuseire meie silmad taevas, mis jälgivad ööpäev läbi õhus toimuvat. Aastatega on toimunud märkimisväärne tehnika ja personali areng.

Meie võimete pidev edasiarendamine on kindlasti ka major Ivar Sammalile õhuseiredivisjoni uue ülemana üks olulisimaid ülesandeid ning soovin talle selleks jõudu ja edu,» ütles õhuväe ülem brigaadikindral Rauno Sirk.

Malis välisoperatsioonil Barkhane teeniv jalaväerühm BKN-11 Estpla tegi mai keskel oma viimased patrullid Gao piirkonnas ning alustas ettevalmistusi kojutulekuks. «Meie rotatsioon on olnud tavalisest veidi pikem, kuid see ei ole vähendanud sõdurite motivatsiooni. Rühm on tõestanud oma professionaalsust ülesannete täitmisel ning leian, et kõik väärivad tunnustust,» ütles jalaväerühma BKN-11 Estpla ülem leitnant Mihkel Tamm.

Mullu detsembris Malis teenistust alustanud rühm käis kokku 34 patrullis Gao linnas ja seda ümbritsevates külades ning mõlemal pool Nigeri jõge.

Lisaks mehitasid eestlased 26 korral baasi valveposte ning 28 korral kiirreageerimisüksust. Üksuse rotatsioon Gaos kestab kuni jaanipäevani, kui Eesti lõpetab osalemise operatsioonil Barkhane.

Malis teeniva Eesti üksuse põhiosa koosneb jalaväerühmast BKN-11 Estpla, mis on moodustatud Scoutspataljoni põhjal ning mille põhiülesanded olid tagada Gao linnas paikneva Barkhane baasi julgeolek, täita kiirreageerimisüksuse ülesandeid ning patrullida Gao linnas ja selle lähiümbruses. Lisaks kuulub kontingendi koosseisu eriala­ spetsialistidest koosnev toetusüksus.

Foto: kaitsevägi

Venemaa on hävitajaid Su-35 müünud nii Hiinale kui ka Egiptusele. Foto: Scanpix

Hiina kompab Taiwani õhukaitset Esimest korda ajaloos on kommunistlik Hiina Rahvavabariik läkitanud hävitajad Su-35 kompama Taiwani õhukaitse tuvastusvööndit. Intsident leidis aset 30. mail. Hiina tegeleb pideva Taiwani valmisoleku kompamisega. 30. mail tuvastas Taiwani eelhoiatussüsteem 30 lennuki formatsioonis lähenemise, enamik neist hävitajad, sundides Taiwani võime oma õhukaitsesüsteemid aktiveerima ja lähetama teele hävitajad, et rünnakut tõrjuda. Hiina lennukid pöördusid siiski ise tagasi enne Taiwani õhuruumi sisenemist.

Peale kahe hävitaja Su-35 kuulusid Taiwanile lendu alustanud eskadrilli kaks eelhoiatuslennukit KJ-500, neli elektroonilise luure lennukit, üks elektrooni-

lise sõjapidamise ja üks allveelaevatõrje lennuk Y-8, kuus hävitajat J-16, kaheksa hävitajat J-11, neli hävitajat J-10 ja kaks hävitajat Su-30. Lisaks Venemaale on hävitajad Su-35 kasutusel praegu vaid Hiinas ja 2021. aastast ka Egiptuses.

Samasuguseid intsidente korraldab Puna-Hiina pidevalt. 24. mail korraldasid neli Hiina pommitajat H-6 ja kaks Venemaa pommitajat Tu-95 ühisõppuse Jaapani ja Lõuna-Korea vahel.

Hiina ei tunnista Taiwani õigust eraldi riigina eksisteerida, kuid Ameerika Ühendriigid on toiminud Taiwani võimude liitlasena ning hoolimata ajaloos ette tulnud teravamatest kriisidest pole Hiina Rahvavabariik julgenud Taiwani okupeerima minna.

18. mail andsid Soome ja Rootsi ühel ajal NATO-le üle oma taotlused Põhja-Atlandi kaitsealliansiga liitumiseks. «See on hea päev, oluline aspekt meie julgeoleku jaoks,» teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg (pildil) kahe riigi suursaadikuga koos korraldatud üleandmistseremoonial.

Kuigi 1949. aastal, mil NATO loodi, eelistasid Soome ja Rootsi valida neutraalsuse ja kaitseallianssidega mitte liituda, on mõlemad riigid teinud NATO-ga pidevat koostööd alates liitumisest «Partnerlus rahu nimel» programmiga 1994. aastal ja osalenud ka eraldi NATO sõjalistes operatsioonides nii Balkanil, Afganistanis kui Iraagis.

Positiivne otsus nende kahe riigi NATO-sse vastuvõtmiseks seisab ennekõike Türgi vastuseisu vähendamise taga. Lisaks Soomele ja Rootsile on NATO-ga liitumise soovi väljendanud ka Bosnia-Hertsegoviina, Gruusia ja Ukraina. Viimati liitus NATO-ga Põhja-Makedoonia 30. riigina 2020. aastal.

Vigade parandus Sõduris nr 2/2022 ilmunud artiklis «Ülemveeblite kursus on leidnud endale väärika koha Balti kaitsekolledži kursuste seas» on toimetamisel tekkinud segadus kindralite Tod Woltersi ja Curtis Scaparrotti ametikohtadega. Autori algne tekst oli: «Algne idee leidis Balti mere riikide seas laialdast toetust ning ka kohtumisel viibinud USA Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) ja NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Curtis Scaparrotti asus initsiatiivi toetama.» Scaparrotti täitis mõlemaid ametikohti aastail 2016–2019, Tod D. Wolters võttis samad ametid üle 2019. aastal.

SÕDUR juuni 2022 5

Uudised

Foto: Scanpix

Soome ja Rootsi kavatsevad liituda NATO-ga

Fookus

IGA OKAS ehk tervitustega Lõuna-Eestist

2. jalaväebrigaad valmistub Siilil kaitse­lahinguks.

Foto: Oskar Kivilaan

6 juuni 2022 SÕDUR

Fookus E B

I G O

O

A

LOEB

2022

K A S

L

SÕDUR juuni 2022 7

Fookus

Heiki Suurkask peatoimetaja

A

vapauk oli antud juba aas­ taid tagasi, mil pandi paika, et 2022. aasta Siilist saab 2. jalaväebrigaadi suurim proovikivi.

See brigaad peaks riigikaitse arengu­ kava järgi 2031. aastaks saavutama sama võime kui 1. jalaväebrigaad (v.a Scouts­ pataljoni taoline eliitüksus, mille sarnast sinna veel ei kavandata).

Siilil kontrollitavate üksuste nimekirja lisandus ka küberväejuhatuse stratee­ gilise kommunikatsiooni keskus ning mitu väiksemat üksust.

Niisiis tuli seekord ligi 9000 reserv­ väelasele kutse saabuda mais 2022 formeerimispunktidesse, et mõneks nädalaks uuesti teenistusse asuda ning oma rooste läinud oskusi lihvida ja õpitut meelde tuletada. Peamine ük­ suste formeerimine algas 16. mail ja see korraldati erinevates üksustes eri aegadel, kuni 30. maini välja.

Formeerimine ja järgnenud kok­ kuharjutamine kulgesid edukalt ja nii said üksused järjest teatada lahinguval­ miduse saavutamisest, et juba jätkata ettenähtud tegevusega Siili käigus.

Tegevus Pärnus ja Saaremaal Madinaks läks juba 17. mail, kui me­ reväelased harjutasid Vana-Pärnu sa­ damas muuhulgas miinide transporti, laevale laadimist ja vedu selleks ette­ nähtud merealasse. Kaitseliidu Pärnu maleva ligi kolmekümne mehe ülesan­ ne oli seda tegevust julgestada ja vas­ tutegevuses ehk lavastatud rünnakus osalenud kümmekonna mehe ülesan­ ne oli panna julgestajad proovile.

Rünnak löödi edukalt tagasi ja nagu Pärnu Postimehe reporter ko­ hapealt edastas, siis kohalike elanike tähelepanu paukpadrunite kanonaad üleliia ei köitnud. Küll võis mereväe rannikukaitsedivisjoni ülema abi va­ nemleitnant Eglit Uke nentida, et ku­ nagi varem pole Pärnumaal niisugust mereväe ja kaitseliitlaste ühisõppust toimunud.

Tegevused jätkusid Lääne maakaitseringkonnas, sedapuhku juba pearõhuga Saaremaal. Kuressaa­ re lennuväljal võtsid koha sisse Amee­ rika Ühendriikide õppuse Defender 8 juuni 2022 SÕDUR

Fookus Vastasmeeskond ründab Vana-Pärnu sadamas EML Wambolat.

Foto: Maanus Kullamaa

EML Wambola tuli Pärnusse harjutama miinide pealelaadimist.

Foto: Maanus Kullamaa 1. jalaväebrigaadi reservväelased käisid laskmas tankitõrjesüsteemist Spike LR. Foto: rms Allar Vaha

Europe 2022 raames kohale toodud ründelennukid A-10, Saaremaa ve­ tesse saabus ka USA Wasp-klassi dessantalus USS Kearsarge, millelt oli võimalik teha kopteri- ja meredes­ sante. Pärnus võis samal ajal imetle­ da USA merejalaväe kopterlennukeid MV-22B Osprey, mis samuti tegevu­ ses osalesid.

Lahinglaskmisi korraldati sihtmär­ kide pihta Saaremaa ja Hiiumaa vahe­ lisel merealal Saaremaale toodud USA HIMARS raketisüsteemide ja ründe­ lennukitega A-10.

USS Kearsarge (LHD-3) kodusa­ damaks on Norfolk, Virginia. 1993. aastast teenistuses olev dessantlaev on

ühtlasi helikopterikandja, võimalda­ des sellelt startida nii helikopteritel, vertikaalselt startivatel hävitajatel kui ka kopterlennukitel. Dessantlaev kan­ nab ka maabumisaluseid LCAC (Landing Craft Air Cushion) ja LCU (Landing Craft Utility) või LCM (Landing Craft Mechanized). USS Kearsarge’i saatis ka maabumislaev USS Gunston Hall (LSD-44).

Maabumisaluste ja kopteritega te­ gid ameeriklased kolm päeva järjest meredessante Saaremaa kaldale, samas kui kaitseliidu Saaremaa malev tegi neile vastutegevust. Dessantidega läks sujuvalt ning nagu sai ajakirjanikele ka USA merejalaväe 22. dessantük­

suse komandör kolonel Paul Merida mainida, võttis kaldale tulek laevalt umbes 20 minutit aega. Hõljukitega LCAC ja praamidega LCU toodi kal­ dale ka liitlasüksuste rasketehnika.

Nagu Eesti rahvusringhäälingu korrespondent kohapealt võis edas­ tada, siis 1972. aastal oli Nõukogude armee peaaegu samas kohas teinud samuti õhkpadjal alusega maabumis­ harjutuse, ning kohalikud elanikud mäletasid, et siis läks Nõukogude dessantnike laev rikki ja nad ei saa­ nud enam midagi teha. USA mere­ jalaväelastega nüüd midagi sellist ei juhtunud.

Nagu Saaremaa kaitseliit teada

SÕDUR juuni 2022 9

Fookus

Siil ja Okas Septembris-oktoobris 2008 tõi reservõppekogunemine (RÕK) Siil rivisse tuhat reservväelast. Siis harjutati Lääne kaitseringkonna reservjalaväepataljoni sõjalise valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni korraldamist ning sellele järgnenud kokkuharjutamist. Kuigi üritus ise tundub tänapäeval väikesena, oli see omas ajas ajaloo suurim RÕK. Kevadtormist on alates 2003. aastast, mil osales ligi 2000 võitlejat, kasvanud välja iga-aastane kaitseväe suurim õppus, millel enne COVID-i puhangut 2019. a osales juba 9000 võitlejat.

Siilist sai alates 2015. aastast lihtsalt laiendatud Kevadtorm, kus suurem rõhk on reservväelaste kutsumisel.

Loosung «Iga okas loeb!» läks laiemasse kasutusse nähtavasti toonase kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase artiklist Postimehes 2014. aasta 31. oktoobril. «Kaitseväe eesmärgid on selgemad, tegevus kindlapiirilisem ja tulemused tõhusamad,» rõhutas Terras toona.

Aastal 2015 toodi Siil mai esimesse poolde üle ja üritus omandas nüüdseks juba tuttavama mõõtme.

Kokku kutsuti ligemale 13 000 reservväelast, kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast ning seekord hinnati ennekõike 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ning taktikalise ja operatiivtasandi juhtimist.

Toonane rekord ületati Siilil 2018, kui väljas oli ligi 15 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseväelast, kaitseliitlast, naiskodukaitsjat ja liitlasvägede sõdurit. Seekord oli peamiseks kontrollitavaks üksuseks kaitseliit.

Siili raames toimus 3.–6. maini 2018 ka reservväelaste lisaõppekogunemine Okas 2018, kuhu kutsuti õhuseiredivisjoni reservväelased.

Lisaks 120-päevase etteteatamisega reservõppekogunemistele (RÕK) on vabariigi valitsuse juhtimisel hakatud korraldama ka lühema etteteatamisega lisaõppekogunemisi (LÕK). LÕK Okasest on seega saamas juba eraldi traditsioon. Novembris 2021 kutsuti Okasele 1684 reservväelast, sattudes täpselt Valgevene käivitatud hübriidrünnakute tipp­ ajale. Siis oli vaja hakata kindlustama Eesti-Vene piiri.

10 juuni 2022 SÕDUR

MV-22B Osprey maandumas Kuressaare lennuväljale.

Foto: Saaremaa kaitseliit

USA merejalaväe dessant Saaremaale.

Mereväe lähikaitseharjutus õppuse ajal.

Hõljukiga LCAC Saaremaal maabunud USA mereja

andis, jagus seekordsel Siilil tegevu­ si kogu Lääne maakaitseringkonna aladele. Ühel ajal jõudis sinna nimelt kolm erinevat õppust: Siil 2022, Lää­ ne maakaitseringkonna õppus Lääne Värav ja USA juhitud rahvusvaheline õppus Defender Europe 22.

Elanikke võis küll häirida lahin­ gutegevuse müra, mida riigi kaitsein­ vesteeringute keskus spetsiaalselt õp­ puse ajal ka mõõtmas käis, aga väga palju nurinat siiski ei kostnud.

Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska sai Saaremaal kinnitada, et kõikidel «liikuvatel täppidel» merel hoitakse pilk peal ja kui tegelikult oleks vaenulik alus Saaremaal dessan­ ti üritanud korraldada, oleks see juba Poola raketiüksuse abil põhja lastud.

Nimelt saabusid poolakad Eestisse Paldiski sadama kaudu 18. mail.

Läänemaal Kiltsi lennuväljal toi­ mus lisaks Poola laevatõrjeraketisüs­ teemide katsetustele ka kaitseliitlaste ja Poola rannikukaitseüksuste har­ jutus, kus kaitseliitlased tegid vastu­ tegevust ja poolakad koos Eesti sõ­ javäepolitsei rühmaga kaitsesid oma positsioone.

Samal ajal olid kohad Saaremaal sisse võtnud ka mereväe radarimees­ konnad, et kogu Kura kurk ja Mõntu sadam enda vaatluse alla võtta. «Meie üksuse jõud on piisav, et vastata esi­ mesele rünnakule, kuid lahinguük­ sus me ei ole. Meie oleme silmad ja kõrvad lahinguüksuste merepildi ku­ vamisel,» teatas mereväe seirerühma

Fookus

alavägi toob kaldale oma sõidukeid.

ülem nooremleitnant Janno-Joosep Naaber.

Saaremaa vetes tegutses ka me­ reväe staabi- ja toetuslaev EML Wambola, harjutades merealade mi­ neerimist. Radarimeeskonnad pidid laeva meeskonda hoiatama vastase tegevuse eest, keda õppusel etendasid USS Kearsarge ja USS Gunston Hall.

«Näeme üle 40 kilomeetri kuni Läti­ ni välja, mis selles alas toimub ning tuvastatud saavad ka väiksemad ka­ lapaadid,» märkis n-ltn Naaber. Te­ gemist on uute mobiilsete radaritega (AN/RSQ-288), mis hangiti Eestile eelmisel aastal.

Siili lahinguharjutuste lõpetuseks saabus USS Kearsarge Tallinna rei­ dile, kus seda oli võimalik paar päe­

Fotod: Valmar Voolaid

va imetlemas käia. USA merejalaväe 22. dessantüksuse (22nd Marine Expe­ ditionary Unit) nimel võis kolonel Paul Merida ka igati rahul olla. «Üksuste siirmine, et toetada õppusi nagu Siil/ Hedgehog on tõendiks, et 22. dessant­ üksus ja Kearsarge’i amfiibse valmis­ oleku grupp on olemas ja hästi ette valmistatud selleks, et tegutseda liitlas­ te ja partneritega ükskõik millistele oh­ tudele vastates,» teatas ta USA mereväe veebilehe vahendusel.

Reservüksusena lahingusse Peamisteks kontrollitavateks üksusteks seekordsel Siilil olid 2. jalaväebrigaad (2JVBr) ja küberväejuhatuse strateegi­ lise kommunikatsiooni keskus (Strat­

KomKe), lahinglaskmistel ka reserv­ väelastest koosnev 23. jalaväepataljon.

Kontrolliti nii 2JVBr, StratKom­ Ke, maakaitseringkondade kui ka 13. (Viru) jalaväepataljoni lahinguval­ miduse saavutamist, hinnates nende üksusi operatsioonide korraldamisel, lahinguoperatsioonide täitmist koos­ töös liitlaste, partnerriikide ja NATO struktuuridega, lisaks jalaväepataljoni lahingutegevust brigaadi raamistikus.

Nagu ikka, saame sellistel puhku­ del teada harjumata hulgast reserv­ üksustest, mis muidu eksisteerivad paberil, aga selleks ajaks saavad kogu varustuse kätte ja on õigupoolest valmis kohe rindele minema. 1. ja­ laväebrigaadi Viru pataljonist sai 13. jalaväepataljon, kuhu kutsutud re­

SÕDUR juuni 2022 11

Fookus

A-10 ründab sihtmärki Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel merealal.

Õppus TERVEX – haavatu toimetamine Tartu haig

Mereväe mobiilne radarijaam Saaremaal jälgis mereala kuni Lätini välja.

Fotod: Valmar Voolaid

1. jalaväebrigaadiga liitunud soomlane luurel.

12 juuni 2022 SÕDUR

Foto: Margus Kägu

servväelastega saavutati 91-protsendi­ line lahinguvalmidus.

2. jalaväebrigaadis toodi püsside alla ka 21., 22. ja 23. jalaväepataljon, 25. suurtükiväepataljon, 26. õhutõrje­ pataljon, 27. pioneeripataljon, 62. ta­ galapataljon ja veel hulk väiksemaid üksusi, kes ühinesid pataljoni rahuaeg­ se koosseisuga õppustel Lõuna-Eesti maastikul. Paukmoonaga lahingute­ gevus keskendus seekord pigem Väi­ ke-Emajõe joonele, kus vastutegevust neile tegid peamiselt 1. jalaväebrigaadi (1JVBr) üksused.

Peale StratKomKe õppuse oli Siili puhul maastikule kolinud ka küber­ väejuhatus tervikuna, et tagada õp­ puse juhtstaabi ja juhtimispunktide toimimine. Lahingutegevuse viimasel päeval mängiti läbi ka KüVJ juhti­ mispunkti ründamise stsenaarium.

Ründav üksus KüVJ staapi siiski rivist välja lüüa ei suutnud.

Enneolematu oli aga USA rake­ tisüsteemi HIMARS ja Briti MLRS

Fookus

glasse.

Foto: Maanus Kullamaa

raketiheitjate üheaegne laskeharjutus.

23. mai pärastlõunal tulistas Suur­ britannia 23. suurtükiväerügemendi mitmikraketiheitja M270 Multiple Launch Rocket System Harjumaal kaitseväe keskpolügoonil oma siht­ märkide pihta, samal ajal tulistasid USA üksused mitmikraketiheitjast M142 HIMARS ja ka ründelennu­ kitest A-10 oma sihtmärkide pihta merel.

1JVBr Scoutspataljoniga liitusid Siilil soomlased. Pori brigaadi reserv­ väelastest moodustatud jäägrikompa­ nii ja lahingupioneeriüksuse põhjal pandi kokku 240-liikmeline Soome üksus, mille juht kolonelleitnant Risto Kohonen asus Siili ajaks Scoutspatal­ joni ülema asetäitjaks. Üksuse koos­ seisus oli ka väiksemaid osiseid Kai­ nuu brigaadist ja Karjala brigaadist.

Nende jaoks oli Siil samuti kõi­ ke muud kui lõbureis: tuli hinnata jäägrikompanii ja lahingupioneeri­ üksuse toimetulekut ja kohanemis­

võimet rahvusvahelises keskkonnas.

Soomlaste saabumine äratas laiemat huvi ka rahvusvahelises meedias, eri­ ti just Soome ja Rootsi tehtud otsuse tõttu taotleda NATO liikmestaatust.

Soomlaste kõige nähtavam tegevus Siilil oli Väike-Emajõe ületamine Pikasilla lähistel. Nende saabumine polnud siiski ennekuulmatu, ka 2018. aasta Siilil käisid nad 250-liikmelise üksusega.

1. jalaväebrigaad Lõuna-Eestis 26. mail lõppes Valgamaal õppuse Siil aktiivne lahingutegevus, mille käigus pidi täielikult formeeritud 2. jalaväe­ brigaad kaitsma end vastase pealetun­ gi eest. «Võib kõlada klišeena, et prak­ tika on tõe kriteerium, aga seekordne Siil on seda meile tõestanud,» ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa. «Aastaid tehtud töö üksuste et­ tevalmistamisel peegeldub meile nüüd maastikul vastu.»

Siili stsenaariumi järgi jõudis vastane 2. jalaväebrigaadi vastu­ tusalasse Valgamaal Väike-Emajõe ümbruskonnas. NATO Põhjadiviisi koosseisus alustasid brigaadi ja Lõu­ na maakaitseringkonna võitlejad koos liitlastega planeeritud operatsiooni.

Lõpuks riivistasid nad vastase edasi­ tungi Väike-Emajõe ruumis, et luua tingimused diviisi vasturünnakuks ja vastase väljatõrjumiseks Eestist.

1JVBr koosseisus Siilil vastaseid ehk nn oranže etendanud NATO suu­ rendatud kohaloleku üksus eFP võis teatada, et 23. mail olid nad alustanud pealetungi 2. jalaväebrigaadi posit­ sioonidele, et kindlustada olulisi sildu ja muid objekte Lõuna-Eestis, kuid põrkas oskuslikule 2. jalaväebrigaadi viivituslahingute taktikale, mis üksu­ se edenemist oluliselt pidurdas.

Scoutspataljon koos soomlaste­ ga liikus jalaväe lahingumasinaid CV9035EE kasutades üle Sangaste ja Puka Pikasilla poole, keskel tun­

SÕDUR juuni 2022 13

Fookus

gis Sangaste peale Soontaga ja Keeni kaudu XA-188 Patria Pasi soomukeid kasutanud Viru pataljon. Lõunas suundus eFP Sooru poole üle Tagula, Laatre ja Tsirguliina.

Britid olid relvastatud näiteks la­ hingumasinatega FV510 Warrior, taanlased soomustransportööridega Piranha V ja prantslased soomustrans­ portööridega VAB. 25. mai hommikul olid taanlased küll suutnud ära võtta Väike-Emajõge ületava Valga-Tartu maantee silla, kuid 23. jalaväepatal­ jon lõi nad tagasi ja alles Challenger 2 tankidega saabunud Briti abiväed aita­ sid silla tegelikult kontrolli alla võtta, raporteeris üksusega kaasa liikunud Saksa ajakirjanik Carl Schulze välja­ andele Joint-Forces.com.

Mitu õppust korraga Tartus ja Valgas korraldati ühtaegu õppusega Siil järjekordne kriisimedit­ siiniõppus Tervex. Selle stsenaariumi järgi toimetati Tartu ja Valga kiir­ abibrigaadide ning kaitseväe ühiselt lavastatud õnnetusjuhtumitest ligi 80 eri raskusastmega vigastatut 21. mail Tartu ülikooli kliinikumi. Valga haig­ las harjutati traumahaigete triaaži ehk nende seisundi kiiret hindamist, et va­ jaduspõhiselt suunata edasi kõrgema etapi haiglasse. Mõlema haigla tavapä­ rast tegevust Siil ei häirinud.

Oma tegevusi olid Siili ajaks planee­ rinud ka teised kaitseväe ja kaitseliidu üksused. Näiteks Naiskodukaitse hin­

Sooru lahing: taanlased on maanteesilla oma kontrolli alla võtnud.

Foto: Andrii Võtvõtskõi

das Siilil neljas ringkonnas oma evaku­ atsioonirühmade tegevust.

NATO Põhjadiviisil käis samal ajal Siiliga oma õppus Knight Legion, mis sai läbi samuti siis, kui lõppes aktiivne lahingutegevuse faas Siilil.

Lätis oli juba aprillis alanud sealne kevadtsükli õppus Namejs, mis tipnes eestlaste (Lõuna maakaitseringkon­ na) ja lätlaste kaitseliidu Zemessardze ühise rivistusega Valgas 23. mail. Läti õppusel osales u 3000 võitlejat koos liitlastega.

Nii Eestit kui Lätit puudutas USA õppus Defender Europe, mis kes­ tis 28. veebruarist 17. juunini ja oma 33 000 osavõtjaga hõlmas peaaegu tervet Ida-Euroopat. Siili vahest kõi­ ge nähtavamaks finaaliks kavandatud

USA merejalaväe kopteridessant merelt Võru naabruses olevale Nursipalu har­ jutusväljale pidi aga 26. mail ära jääma äkitselt halvaks kiskunud ilma tõttu, kuid see oli ilmselt ka ainus tegelik eba­ õnnestumine seekordsel Siilil üldse.

On selge, et detailsemad järeldused Siili õpikogemustest tehakse edaspidi, kuid kontrollitavate üksuste, nii 2. ja­ laväebrigaadi, strateegilise kommuni­ katsiooni keskuse kui ka Viru pataljoni ülemate suust kostub peamiselt vaid rahulolu. Õppusele oodati üle 15 000 ajatee­ nija, reservväelase, tegevväelase, kait­ seliitlase ja liitlasriikide sõduri kokku kümnest riigist, sh ligi 4200 välisrii­ kide sõdureid. Siilile kutsuti 8800 re­ servväelast, kellest 1300 olid saanud vabastuse ja 5800 saabusid formeeri­ mispunktidesse. Lisaks 300 olid veel enne Siili lahinglaskmiste lõppu saabu­ mas. Vaid 1400 reservväelast jätsid ette teatamata õppusele tulemata ja neid võib nüüd ähvardada väärteomenetlus ja kuni 1200-eurone trahv. Üksuste lahinguvalmiduse saavutamisele see asjaolu aga suuri takistusi ei tekitanud.

Tsiviil-sõjalise koostöö ohvitserid tegelesid õppuse ajal võimalike kahjude fikseerimisega, et katki sõidetud teelõi­ ke juba enne Siili lõppu korda tegema saaks hakata. Õppuse Siil 2022 tarbeks oli eelarves ette nähtud 12 miljonit, kuid kuna osa reservväelastest jäi tule­ mata, on tõenäoline, et tegelikud kulud olid u 10 miljonit eurot.

Ussikuninga lipu all Ilmselt kunagi varem pole nii palju meedia- ja kommunikatsioonieriala inimesi olnud korraga kaitseväe õppustel digilaiguga sõjaväevormis, kuna üle 400 reservväelase kogunes nüüd koos tegevväelastega strateegilise kommunikatsiooni keskuse õppusele.

Ka selle keskuse lahinguvalmiduse hinnang oli positiivne, olgugi et avalikkus sellest palju teada ei saanud. Kuna mängiti läbi erinevaid stsenaariume kommunikatsiooniks võimalike kriiside korral, oleks nende avalik levitamine hakanud segama tegelik-

14 juuni 2022 SÕDUR

ku teavitust Siilil toimuva kohta.

Niisiis ei kuulnud avalikkus näiteks seda, kuidas üks välisriik on Toompead rünnanud ja kuidas terve riik sellest ja kogu järgnevast tegevusest teavitamise toimimist harjutas.

Siili lõpetuseks annetas riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni keskusele ussikuninga sümboolikat kandva lipu.

Strateegilise kommunikatsiooni keskust juhtis õppusel Siil kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülema abi kolonelleitnant

Uku Arold, rahuajal on selle ülemaks kolonelleitnant Georgi Kokošinski.

Teavituskeskuse nime all 2011. aastal tegevust alustanud ja 2018. aastast strateegilise kommunikatsiooni

keskuse nime kandev üksus allub küberväejuhatusele ja lisaks ajateenijate koolitamisele haldab näiteks ka pildid.mil.ee fotopanka ja annab välja nii Sõdurilehte kui ajakirja Sõdur.

Fookus

Kolm küsimust Kolonelleitnant Uku Arold, kuidas möödus strateegilise kommunikatsiooni keskuse õppus Siilil?

eFP üksused võtmas sisse positsioone lahinguks Väike-Emajõe sildade pärast.

Foto: Maanus Kullamaa

Õppus läks hästi. Oleme valmis infolahinguteks kõi­ gis erialastes relvaliikides.

Strateegilise kommunikatsiooni keskuse kõik allüksused ja keskus ter­ vikuna saavutasid lahinguvalmiduse.

Valdavalt reservväelastest koosnev kes­ kus formeeriti 94% ulatuses.

Suutsime kõiki tegevusi ettenäh­ tud mahus, kiiruse ja kvaliteediga täita. See nõudis väga erineva tausta­ ga tarkade reservväelaste, ajateenijate ja tegevväelaste pidevalt motiveeritud pingutust. Olen oma üksuse reserv­ väelaste kohusetunde ja pühendumuse üle väga uhke.

Mida see õppus endast täpsemini kujutas?

USA HIMARS süsteem tulistas välja raketi Saaremaal.

Foto: Valmar Voolaid

Lahinguvalmiduse kontrollimiseks allutati keskuse allüksused kaitseväe eri juhtimispunktidele ning planee­ riti ja juhiti teavitustöö, otseteavituse ja infooperatsioone strateegilise kom­ munikatsiooni keskuse staabist. Siili stsenaariumile loodi infomõõde, kus paljukeelsena kuvati kõigis meedialii­ kides lahingute käiku ja keskuse koos­ tatud ning edastatud meediasisu.

Harjutustegevuse võimaldamiseks moodustati ligi 90-liikmeline juht­ staap, kes hindas keskuse erialategevust ning mängis erinevate info kogujate ja edastajate rolle. Juhtstaabis osalesid Eesti avaliku, era- ja kolmanda sektori vabatahtlikud ning meeskonnad liitlasja partnerriikide sõsarüksustest.

Millise kogemuse me sellest õppusest saime? Kas me senine tegevus on liikunud õiges suunas?

Soomlaste üksus asub ületama Väike-Emajõge Pikasilla juures.

Foto: Karl Kraus

Terve strateegilise kommunikatsiooni keskuse struktuur oli koos esimest kor­ da. Keskus toimis ühtse organismina.

Väga selgelt joonistusid välja keskuse eri allüksuste rollid ning omavaheli­ ne põimitus Eesti sõjalisel kaitsmisel infokeskkonnas. Õppuse kogemuste põhjal on või­ malik teha väiksemaid parendusi all­ üksuste ülesehituses ja inimeste paigu­ tuses, aga üldjoontes keskuse ülesehitus ja töökorraldus õigustas end hästi.

SÕDUR juuni 2022 15

Juhtimine

Kaitseväes on palju ülemaid. See on vajalik, et tagada otsustuspädevused ja juriidilised volitused. Paraku toimetavad ülemad vahel juhtimise illusioonis. Kulgetakse sisse tallatud püsitoimingute jadas, väljastatakse rutiinseid käskkirju ning kombineeritakse olemasolevate võimetega.

Juhil

on vaid üks eesmärk Enno Mõts brigaadikindral kaitseväe peastaabi ülem

S

õjaline otsustusprotsess nõuab ülemalt taktikalist kompetentsi ja seda meie ohvitseridel jagub, ent ei pane kaalule tema juhtimisos­ kust. Lahingutegevuse planeerimisel ning isegi täideviimisel on otsustustee­ mad ja -ajad1 suuresti ette teada ning sisse drillitud. Juhtimisvõtted ja vali­ kudilemmad on standardsed. Mõned ülemad toimetavad heal juhul juhataja­ tena, kaugeltki mitte juhtidena.

Tõekriteeriumiks saab olukord, millele pole standardeid ega püsijuhi­ seid; ummik, mille läbimiseks tuleb olemasolev süsteem reformida. Selli­ ses keskkonnas avaldub ülema tõeline väärtus juhina, sest ta peab eesmärgi saavutamiseks looma talle seni tund­ matu kontseptsiooni, rakendama res­ sursse teistmoodi ja rajama seda toeta­ va süsteemsuse. Ülem peab otsustavalt raputama harjumuste letargiasse vaju­ nud tüüptoiminguid ja struktuuri, sh inimesi.

Igasugune optimeerimine on vas­ tandumine, sest astutakse kellegi mu­ gavustsooni. Aga juht peab seda tege­ ma, sest vastasel korral ta ei juhi. Tal

16 juuni 2022 SÕDUR

on kaks kohustust: jõustada arenguid ja muutusi ning siis neid võimestada.

Vastutus tuleb pärast, sest see pole ülesanne, vaid tagajärje tunnistamine.

Jõustamine on nõudmine ja kehtesta­ mine, võimestamine on autoriseeri­ mine, prioriseerimine ja ressurssidega täiendamine. See puudutab kogu üle­ mate jada käsuliinis.

Need on alamõistetud funktsioonid.

Vaheastme ülemad peavad hoolitsema oma struktuuriosise ja teenistujate eest, aga esmajoones peavad nad järgima kõrgemate ülemate juhiseid ning sek­ kuma töökorraldusse, mis ei anna soo­ vitud tulemust.

Juhtimise puhul räägitakse palju eestvedamisest, innustamisest ja vi­ sioonist. See on vajalik, inimlik ja üllas.

Siiski moodustub sellest parimal juhul vaid pool, sest tervik koosneb dünaa­ milistest multipolaarsetest suhetest.

Teenistujatele tuleb luua tingimused arenguks, sh kindlasti enesearendu­ seks, aga kui organisatsiooni edasilii­ kumine on takerdunud, tuleb küsida: mida on teinud juht ümberkorraldus­ teks ja miks saamatud alluvad (sh va­ heastme ülemad) endiselt väärpalka saavad? Muutuste toomiseks on vaja lõigata maha «haiged kohad». See on samuti juhi roll, paraku ei kiputa sellest palju rääkima.

Tulevased ohvitserid kaitseväe akadeemia pataljoni staabi­ ohvitseri kursuse lõputseremoonial Võrus 13. augustil 2021.

Foto: n-ltn Mari-Liis Päären

Juhtimine SÕDUR juuni 2022 17

Juhtimine

Jõustamine teenib mh sõjaväelist distsipliini, andes kõrgemale ülema­ le võimaluse keskenduda olulisele.

Sestap peavad allüksuste ülemad (sh jaoskonnad, osakonnad, õppetoolid, juhtimispunktide keskused) keh­ testama rutiinid, lahingurütmi ja tegevustsüklid ning nõudma nende järgimist.

Vaidlus standardi täitmiseks rais­ kab aega. Lahinguväljal ei arutleta julgestuse ja maskeerimise vajaduse üle ning staabitöös ei peaks jaurama esitluskvaliteedi standardite üle.

Korraldamatus hajutab ja ähmastab olukorrateadlikkust, rikkudes ülema aja- ning asjakohaseid otsuseid.

Korraldamatus hajutab ja ähmas­ tab olukorrateadlikkust, rikkudes ülema aja- ning asjakohaseid otsuseid. Ülema juhised pole alati suurejooneli­ sed kavatsused. Kohati on need nori­ nad ja pisiasjad, millega tuleb siiski te­ geleda. Vastasel korral need kuhjuvad ning hakkavad kannatuste tünnist üle ajama, takerdades põhiprotsesse. Töö­ kultuuri lodevus on jõustamise defit­ siidi ilming.

Juht peab tagama tasakaalu. See on väga raske, sest tasakaal ei asu keskel.

Sõjaline ülem teab, et võrdne jaotus on ohtlik. Vaja on põhipingutust, et saavutada läbimurre. Mujal võetak­ se kalkuleeritud risk ja nähakse ette selle maandusmeetmed. Kõike ei saa katta ja ennetavalt korda. Halb prak­ tika on võtta üle kopeeritud tervikla­ hendid teistest organisatsioonidest või süsteemidest. Üldjuhul vajab uus «võime» esmalt ise kohendamist, sest see tuleb spet­ siifilisest kontekstist. Samuti ei pääse juba olemasolevate võimete seadista­ misest, et süsteemid omavahel kokku sobituksid. Vajalik on uuendada prio­ riteete, protsesse ja toiminguid. See on äärmiselt komplitseeritud ja frustree­ riv, sest mõnigi kord tuleb «lõhkuda» toimivat lahendit. Aga seda tuleb teha terviku nimel!

Kogu süsteemiampluaad ei saa lõp­ likult ette valmistada enne muutuste kehtestamist. Kes seda üritab, jääbki seda tegema. Spetsialistidest funkt­ sioonianalüütikud teevad suurepärast

18 juuni 2022 SÕDUR

President Kersti Kaljulaid kõnelemas kaitseväe akadeemia kõrgharidusõppe lõpetamise akt

tööd, aga vajavad veel aega, ja siis veel, et kogu «spageti-skeem» kaardistada, ning see imab endasse nagu mädasoo, millest ei pääsegi välja. Sestap on nii mõnigi kord vaja alustada, mitte ta­ kerduda detailidesse. See «võte» ei jär­ gi ideaali, aga kehtib muutmiste ellu­ viimise reaalsusena.

Sama kehtib teenistujate kaasa­ mise ja nende toetuse kohta. Kõigi poolehoidu pole võimalik saavutada. Äärmiselt raske on hoiakute muut­ mine, eelkõige teenistujatel endil. On tõdetud: pahatihti inimesed ei saa aru mitte sellepärast, et nad ei mõista, vaid seepärast, et neile ei meeldi.

See, mis tõi meid siia, ei pruugi viia edasi. Juhil on vaid üks eesmärk: muuta oma üksus autonoomselt ennast täius­ tavaks süsteemiks, mis pürgib eesmärgi poole. Ei, see ei tähenda, et ülemat pole enam vaja. Tal on endiselt oma roll.

Oluline erinevus on selles, et ta ei pea olema kogu aeg juures selleks, et prot­ sess töötaks. Asine protsessivoog peab end ise korrigeerima, kaasates osalisi, sealhulgas ülemat, õigel ajal, õiges ko­ has ning õige asja pärast.

Selleks peab juht (ülem) enne keh­ testama töökorralduse põhimõtted ja nõudma kalgilt selgust protsessides, infovoos, regulatsioonihierarhias ja toi­

Juhtimine

on oluline, et tagada võime toetada üksteist ja asendada kiirelt. On rais­ kamine, kui inimesed on staabis või lahingukeskuses koos, aga töötavad si­ lotornistunult individuaalselt.

Olukorrateadmus on põhimõte ja siht, mis teenivad mh kulusäästlik­ kust.2 Kõigi tasandi ülemad peavad andma oma osa ka produkti kvaliteedi tõstmisesse, mitte vaid formaadi järgi­ misse. Siingi on juhtimise instrumen­ tidena vajalik kasutada jõustamist ja võimestamist, sh vajaduse korral muu­ ta töökorraldust. Protsessikesksus vää­ rib kiitmist ja on asine vaid siis, kui see annab kvaliteetse produkti.

Juhtimisahela eiramine degradeerib vahejuhtide autoriteeti, kulutab tippjuhi enda aega ning seab organisatsiooni ülemast sõltuvaks.

tusel Tartus 16. juunil 2021.

mingutes. Ta ei tohi teha alluvate tööd, sest sellega süveneb organisatsiooni düsfunktsionaalsus – alluva lohakus ja võimetus kinnistub ning ülema enda ülesannete täitmine seisab.

Juht peab looma organisatsiooni, kus kõik täidavad ametikohale ette­ nähtud ülesandeid. Meeskonna tuge­ vus seisneb selles, et «koostisosadel» on oma funktsionaalne otstarve. Ülem, kes ei juhi, on sobimatu. Teine nega­ tiivne äärmus on ülejuhtimine. Halb juht on see, kellest kõik sõltub; kes on loonud endast infomonopoli; kes pa­ neb suurt rõhku oma isikulisele juhti­ misele; kes annab valdavalt nelja silma

Foto: vbl Ardi Hallismaa

juhiseid. Juht peab olema valmis rääki­ ma kõigiga, aga mitte igaühega.

Juhtimisahela eiramine degradeerib vahejuhtide autoriteeti, kulutab tippju­ hi enda aega ning seab organisatsiooni ülemast sõltuvaks. Kannatab auto­ noomsus ja ennast reguleeriva süsteemi operatiivsus. Protsessi isetoimivuseks tuleb luua, laiendada ja tugevdada olu­ korrateadmust ning omanikukultuuri.

Olukorrateadmust ei saa tekitada sellega, et inforuum paisatakse täis «kodutööks» lugemismaterjali. See soov­unelm ei tööta. Vaja on korraldada lühiülevaateid, anda harivaid rõhutusi, tuua välja planeerimisseisud jne. See

Omanik on «entiteet» ja põhimõte, mis juurutab detsentraliseeritust, tõstes operatiivsust ja kvaliteeti. See on funkt­ sioon, millega tagatakse regulatsiooni loome, kehtivus- ja täitmiskontroll ning parendus. Me tahame ja vajame seda. Üksuses tasub luua omanike re­ gister, millele pääsevad teenistujad ligi, et teada, kuhu pöörduda valdkonna te­ maatiliste küsimuste ja ettepanekutega.

Sestap on vajalik määrata omanikuks asjakohane ametikoht ehk konkreetne isik, mitte osakond ega üksus. Oma­ nikuprintsiip hõlmab juhendeid (sh operatsioonikäske), samuti protsesse ja koosolekuid.

Kaitseväe juhataja allkirjaga kehtes­ tatakse väga paljud üldregulatsioonid, aga see ei tähenda, et ta peaks olema nende omanik. Ta ei korjanud algand­ meid, ei koostanud projekti, ei korral­ danud kontseptsiooni hindamist; ta ei hakka koguma tagasisidet täitmiseks ja arenduseks. See on talle (üks teenis­ tuja) füüsiliselt võimatu. Seega peab juhendite omanikuks määrama pigem vastava valdkonna teenistuja, sisukoos­ taja või asjassepuutuva juhtimistoetuse korraldaja. Juhendi omanik pole for­ maalne, vaid sisuline tegija, kelle eest­ vedamisel liigub dokument kinnitavale autoriteedile.

Selleks, et organisatsiooni mälu ei kaoks koos omanikuvahetusega, tu­

SÕDUR juuni 2022 19

Juhtimine

Brigaadikindral Enno Mõts võtmas vastu kaitseväe peastaabi lippu kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremilt kaitseväe peastaabi ülema vahetustseremoonial Tallinnas 21. juunil 2021.

Foto: v-srs Siim Verner Teder

leb juurutada eelnõude seletuskirjade koostamise, mis kannavad edasi muu­ datuste ja valikute põhjendusi. See on oluline, et vältida vanade vigade kor­ damist. Optimaalsuse, objektiivsuse ja õppiva organisatsiooni põhimõte keh­ tib samuti protsesside ja koosolekute kohta.

Protsessi omanik peab haldama määratud valdkonna ja/või teema töö­ voogu ning rollijaotusi. Ta koostab vastava skeemi. Paber ei tee tööd, aga annab parema eelduse töökorralduse mõtestatuseks ja mõistmiseks. Mõle­ mad on olulised.

Ka kvaliteedikontroll ja parendus peavad olema ette nähtud. Koosoleku omaniku kohustus on jõustada eesmär­ gipära, ettevalmistumine ja valmisolek.

Ta peab juhi tarbeks teadma osalust ja puudumisi ning korraldama esitluste ja vastava tehnika valmispaneku. Tema eriülesanne on koosoleku juhiste ja ot­ suste protokollimise teenuse korraldus, sh nn tagasilugemine. Koosoleku oma­ nik peab «jultunult» pöörama tähelepa­ nu ajadistsipliini järgimisele, sealjuures pausidelt õigeaegsele naasmisele.

Oluline juhtimise ja staabitöö võte on visualiseerimine. See on vajalik kee­

20 juuni 2022 SÕDUR

rukates süsteemides (ja organisatsioo­ nid seda üldjuhul on), et «nakatada» vastuvõtjat kiirelt mõistmisega. Nii toidetakse toimeefektiivsust. Nägemis­ meel on suuremahulise info vastuvõt­ mise kõige operatiivsem viis. See on meie argipäev, me elame pildis, milleks on maailm meie ümber.

Visuaal annab lihtsustatud (NB! vastupidine lihtsameelsele) ülevaate siin ja praegu. Erinevalt tekstist on neid kategooriaid parem saavutada pildiga.

Sõnade jada seob, eksitab ja uputab lugeja tähtede virvarri, ka kuulaja. See muudab terviku haaramise raskeks, kitsendades «siin» adumise üheks fraasiks. Lugemine kulutab aega, kao­ tades fenomeni «praegu» – sekundid jooksevad!

Visuaal on kaardistus suhete skee­ mist ja rollidest, näidates mis millest, kes mida, kust kuhu ning muidugi milleks. Selle looja peab valdama ma­ terjali, aga olema sellest ka üle, nähes printsiipe ja mustreid. Kes on kinni senistes lahendites, ei suuda luua uut pilti, innovaatilist lähenemist. Seepä­ rast on hea visuaalse representatsiooni loomine kõva pähkel, ent tasub end mitu korda ära.

Ülem on koosseisutabeli positsiooni ametinimi, millega kaasneb autorisee­ ring käsuõiguseks. See on formaalsus, mis pole piisav sisuliseks funktsionaal­ suseks. Ülem kuulub organisatsioonile, selle eesmärgile. Ta peab juhtima oma allosa seatud tulemuste saavutamisele.

Selleks tuleb jõuliselt sekkuda alatoot­ likku töökorraldusse.

Inimesi peab õpetama, motiveerima ja juhendama, aga tuleb ka jõustada standardid ja töödistsipliin ning vahe­ tada välja rolli mittetäitvad teenistujad, kuigi nad võivad olla head ja südam­ likud kolleegid. Organisatsiooni kor­ raldus ja kultuur peavad olema rihitud enesetäiustamise autonoomsusele. See on juhi ainus eesmärk. ) Autor ei pea silmas täpset kellaajalist määratust, vaid olukorda ajas ja ruumis, mille taktikalised tingimused eeldavad teatud otsuse vastuvõtmist. Inglise keeles väljendab seda mõiste «decision point».

2 ) Selle vastand on ressursitõhusus, mis para­ku ei keskendu niivõrd probleemi lahendamisele kui töötajate töös hoidmisele. Kulusäästlikkus on laiem kontseptsioon, mille essentsiks on vootõhususe töökorraldus, kus «probleem» ei seisa jõude, vaid saab menetluses pidevat väärtust, teisisõnu kiire lahenduse.

1

KINDEL

TULEVIK E E S T I L E

J A

S U L L E

S I R G U J U H I K S K A I T S E VÄ E A K A D E E M I A S TUTVU JA KANDIDEERI: OHVITSER.EE

Ukraina sõda

Eesti kaitseatašee Kiievis:

«Sõda puudutab kõiki» Raiko Jäärats nooremleitnant, ajakirja Sõdur toimetaja

K

olonel Vahur Murulaid, kes on alates 2018. aastast kaitse­ atašee Eesti suursaatkonnas Kiievis, vastas ajakirja Sõdur küsi­ mustele 11. mail. Just tänu tema ot­ sustavusele oli Eesti suursaatkond üks vähestest, mis kogu sõja vältel on jät­ kanud oma tööd.

Kui lähedal oli Eesti saatkond Kiievis täielikule evakueerimisele?

Igal saatkonnal Kiievis olid ja on ikka veel oma plaanid ning kriteeriumid, miks, millal ja kuidas Kiievist lahku­ da. Sellel väikesel meeskonnal, seal­ hulgas minu asetäitjal kolonelleitnant Andris Sprivul, kes Kiievisse jäi, oli kolm suuremat tegevusvarianti: A – jätkame Kiievis; B – tegutseme Ukrai­ nas, aga väljaspool Kiievit; C – lahku­ me Ukrainast.

Kõikidel tegevusvariantidel olid alaplaanid ning kriteeriumid, mille

22 juuni 2022 SÕDUR

Kolonel Murulaid umbes nädal pärast venelaste väljatõmbamist Kiievi alt, Mõla ja Irpini vahelisel teel, kus 300-meetrisel lõigul hävitasid ukrainlased viis tanki ja sama palju lahingumasinaid ning muud tehnikat.

Foto: erakogu

Ukraina sõda SÕDUR juuni 2022 23

Ukraina sõda

põhjal otsustada, millal ja kuidas te­ gutseda. Täpsemalt neid kirjeldada ei saa, sest sõda pole veel läbi ja võib-ol­ la, loodan et siiski mitte, tuleb mõn­ da neist kasutada. Minu eesmärk oli tegutseda plaani A järgi, ehk nii kaua kui võimalik Kiievis ja saatkonnas olla, sest siin saame ukrainlasi selles sõjas kõige paremini toetada.

Kaitseatašee peab suutma selgitada lähetatud riigis Eesti riigikaitse teemasid ja samal ajal suutma selgitada Eestis asukohariigi kaitseteemasid.

Arutasime omavahel ja Eestiga, kas või millal saatkonnast või isegi Kiie­ vist lahkuda. Olime mingil ajahetkel korraks mõneminutilises valmisole­ kus, kuid siiski jätkasime algse tege­ vusplaani järgi ja Eesti lippu Kiievis maha ei võtnud. Lõplik otsuse tege­ mine jäi mulle, seda muidugi Eestiga koordineerides. Kiievisse jäi kaks saat­ konda: Eesti ja Poola.

Kes on kaitseatašee?

Kaitseatašee on eriala diplomaat, kes esindab kaitsevaldkonna küsimustes oma riiki selles riigis, kuhu ta on lä­ hetatud. Peamine ülesanne on ena­ masti kõikidel kaitseatašeedel sama: info vahetamine ja kaitsekoostöö koordineerimine. Kaitseatašee peab suutma selgitada lähetatud riigis Ees­ ti riigikaitse teemasid ja samal ajal suutma selgitada Eestis asukohariigi kaitseteemasid. Teisisõnu pean tead­ ma Eesti ja Ukraina riigikaitset ning kaitseväge ja suutma teisele poolele nõu anda.

Riigiti on meie kaitseatašeede üles­ anded natukene erinevad. Need sõltu­ vad sellest, mis suhe või kaitsekoostöö meil ühe või teise riigiga on. Ukrainas on kujunenud nii, et mina suhtlen kõi­ giga: Ukraina kaitseministeeriumi, sõ­ javäe peastaabi, väeliikide ja -juhatuste, väeosade (kes on meie koostööpartne­ rid), vabatahtlike, veteranidega jne.

Tean, et paljudel teistel meie kaitse­ atašeedel nii laia koostöö suhtlusringi ei ole. Aga meil ongi Ukrainaga teist­ sugune suhe. Meil on ukrainlastega koostöövaldkondi ja -tasandeid väga palju. Nagu näiteks meditsiin, eriope­

24 juuni 2022 SÕDUR

Osa elumajast Borodjankas Venemaa lennuki pommiga lihtsalt minema pühitud.

ratsioonid, territoriaalkaitse, kaudtuli, pioneer, sõjaväepolitsei, luure, stratee­ giline kommunikatsioon jne.

Esimene kaitseatašee saadeti Uk­ rainasse alles 2014. aastal, kui sõda Venemaaga algas. Sinnamaani resi­ deerisid kaitseatašeed Eestis.

Kas need ülesanded Kiievis on muutunud pärast 24. veebruari?

Põhiülesanded – info vahetamine ja koostöö koordineerimine – jäid sa­ maks. Muutus võib olla fookus. See muutub tegelikult siiani, aga ma ei saa seda praegu täpsemalt kirjelda­ da. Lisaks, kuna meeskond jäi väga väikeseks, täitsime osaliselt ka teiste

saatkonna inimeste ülesandeid, kes Kiievist lahkusid ja mida nad ei saa­ nud eemalt täita.

Andsime soovitusi inimestele, kes tulid saatkonda abi küsima. Näiteks, kuidas Eestisse evakueeruda või kui­ das Ukrainas välismaalaste leegioniga ühineda. Väljastasime saatkonda jää­ nud dokumente. Peale selle valvasime saatkonda ja korraldasime enda elu­ olu, kuna elasime pea kaks kuud saat­ konnas. Tugevdasime enda töövõimet ja ellujäämise võimalusi. Saatkond oli meie töökoht, kindlus ja kodu.

Kuidas teie argipäev praegu välja näeb?

Ukraina sõda

rolli alla saada, et temast ei saaks EL-i või NATO liiget. Kuigi minu arust ei olnud võimalik seda saavutada nende jõudude ja ressurssidega, mis tal in­ vasiooni alguseks olid. Väga palju oli laiaulatuslikuks sissetungiks puudu.

Seepärast ei uskunud mina lõpuni, et selline rünnak mitmelt suunalt, vä­ hemalt tol hetkel, on üldse võimalik.

Väiksem ja piiratud rünnak Donbassis tundus siis tõenäolisem. Aga ka selle­ ga poleks Venemaa suutnud saavutada soovitud lõpptulemust, milleks oli Uk­ raina kontrolli alla võtmine. Ma arvan endiselt, et sõjaliste vahenditega ei saa­ gi ukrainlasi enda kontrollile allutada.

Praegune tulemus kinnitab seda.

Püha Javelini seinajoonistus Solomjanskõi linnaosas Kiievis.

Foto: Oleksandra Butova (Scanpix)

Sõja tõttu on tekkinud Kiievis kütuse Foto: erakogu

Praegu (11. mail) on olukord sarnane sellega, mis oli enne 24. veebruari, sest nüüd on enamik saatkonna isikkoos­ seisust tagasi. Enne teiste tagasitule­ kut tegutsesime üle kahe kuu vältel vahetustega ööpäev läbi. See sarnanes suurel määral sellega, mis toimub meil kaitseväe ja kaitseliidu õppustel või sõ­ jalistel operatsioonidel.

See, kes oli üleval, jälgis olukorda, kogus ja jagas infot, koordineeris te­ gevusi, suhtles ukrainlaste ja Eestiga, valvas maja jne. Vaba vahetus puhkas, hankis vett ja süüa, koristas, majandas saatkonnas muude vajalike asjadega.

Me pidime kogu saatkonna hoone hingeelu tundma õppima, sest vaja­

puudus ja pikad järjekorrad.

Foto: Vjatšeslav Ratõnskõi (Scanpix)

duse korral, ja seda tuli ette, pidime midagi parandama või sättima. Kui lahingud olid Kiievi väravate taga, siis jälgisime pingsamalt olukorda linnas ja lähiümbruses. Pea iga päev käis kee­ gi linnas olukorraga tutvumas. Paaril korral aitasin saatkonna ukrainlastest töötajatel Kiievist evakueeruda.

Kuidas on võimalik, et Venemaa oma hinnangutes Ukraina kohta enne sõda nii suurelt eksis?

Seda on keeruline kommenteerida, sest mul on siiani raske aru saada, mida Venemaa püüdis sõjalise inva­ siooniga saavutada. Selge on see, et Venemaa tahtis Ukrainat enda kont­

Venemaa on kaotanud palju rohkem: lõhe lääne maailmaga, sh Ukrainaga, on kasvanud; sanktsioonide arv suurenenud; suhtumine Venemaasse halvenenud; Soome ja Rootsi on liitumas NATO-ga jne.

Venemaa on kaotanud palju roh­ kem: lõhe lääne maailmaga, sh Ukrai­ naga, on kasvanud; sanktsioonide arv suurenenud; suhtumine Venemaasse halvenenud; Soome ja Rootsi on lii­ tumas NATO-ga jne. Ju siis ei saanud Venemaa juhtkond adekvaatset infot Ukraina ja ukrainlaste kohta või siis tahtsid üllatada, nagu alati. Kuid see­ kord üllatasid vist iseennast.

Tundus ka, et lääneriikide ana­ lüütikud justkui unustasid oma te­ gevusvariantides Ukraina võimed ja inimesed ära. Tundus, et Venemaa sõjamasinat ei takista Ukrainas miski, isegi mitte maastik ega ilmastik, muu­ dest faktoritest rääkimata. Tulemus oli see, mida me Kiievist põhjas ja kir­ des nägime. Hõisata on muidugi veel vara, sest see sõda pole veel kaugeltki läbi. Need tagajärjed, mida Kiievi ja Tšernihivi oblastis nägime, on kah­ juks alles algus.

Ukrainlaste võimete puhul tuleb arvestada sellega, et nad varjasid enda ettevalmistusi, kuigi ka nemad ei us­ kunud sõja laienemist. Nende jaoks al­ gas sõda tegelikult 2014. aastal, mitte 24. veebruaril 2022. Oluline on siin­ kohal ka see, et paljud ukrainlased,

SÕDUR juuni 2022 25

Ukraina sõda

Venemaa sõjapidamise stiilinäited Borodjanka linnast. Linnas ei olnud Ukraina üksuseid, välja arvatud väike territoriaalkaitseüksus, k

kellega vahetult enne Venemaa üksus­ te sissetungi rääkisin, ütlesid, et nad ei karda vene sõdurit nii nagu võib-olla 2014. aastal. Selle aasta veebruariks olid nad vaenlast Donbassi lahingutes küllalt näinud ja teadsid, kes neile la­ hinguväljal võivad vastu tulla.

Ukrainlastel oli selleks hetkeks üle 300 000 lahingukogemusega võitleja, kellest väga paljud olid vabatahtlikud.

Neid on palju ka praegu. Esimesel nädalal, kui neile Kiievis käsituli­ relvi jagati, said relvad (18 000) otsa nagu soojad saiad. Kui need lahingu­ kogemusega võitlejad ja vabatahtlikud kokku liita tahtega enda kodu kaitsta, saame ühe väga tugeva ja motiveeritud väe. See on see, millega Venemaa juht­ kond ei arvestanud.

Milline on teie arvates kõige olulisem õpikogemus selles sõjas?

Mul ei ole ühte kõige olulisemat õpi­ kogemust, aga avaldan mõned mõt­ ted. Venemaa võibki naabrile (loe:

26 juuni 2022 SÕDUR

meile) kallale tulla. Olenemata sellest, mida ta räägib või lubab, või mis suhe meil temaga on.

Kokkulepped praeguse Venemaa­ ga ei maksa midagi. Ei saa välistada, et järgmiseks ründeobjektiks oleme meie. Selleks tuleb valmistuda või teha kõik, et seda ei juhtuks. Selline sõda, kui see meie hoovile tuleb, puudutab kõiki. Mis tähendab, et selleks peavad kõik valmis olema. Mitte ainult need, kes sõdivad, vaid ka need, kes sõdijaid toetavad. Samuti need, kes mingil põh­ jusel ei suuda või ei saa ei ühte ega teist, peavad evakueeruma, ka need, kes ei taha. See peab olema ette valmistatud.

Ma olen näinud, mis juhtub nen­ dega, kes sõjale jalgu jäävad. See on väga kole. Seda on vast kõik näinud, see sõda toimub n-ö online’is.

Mis on see, mida Eesti kaitsevägi võiks õppida Ukraina relvajõududelt?

See sõda alles käib ja põhjalikke ana­ lüüse pole suutnud keegi veel teha, uk­

rainlastel pole selleks ka aega olnud.

Neil pole veel meie mõistes välja ku­ junenud õpikogemuse (lessons learned) süsteemi, mis muidugi ei tähenda, et nad tähelepanekuid ei kogu või käi­ gult ei õpi.

Minu arust tuleb meil enda riigi kaitseks valmistuda kohe. Teha kõik selleks, et vaenlane ei mõtlekski meie vastu sõda alustada. Et see oleks talle väga valus ja kallis. Või nii nagu kait­ seväe juhataja on öelnud, et enda sõja­ liste võimete arendamisel tuleb arves­ tada sellega, nagu algaks sõda homme, mitte kümne aasta pärast. Ma ei tea täpselt, mida ja kui palju ukrainlastel ladudes oli, aga mulle tundub, et mõ­ ned asjad said üsna ruttu otsa.

Veel, vaenlast ei tohi karta. Seda on võib-olla lihtne öelda, aga me võiksi­ me oma väljaõppes mõelda, mismoodi seda saavutada. Et T-72 on tegelikult toruga linttraktor ja selle meeskonna vaatlusväli on piiratud ning nemad seal sees kardavad rohkem kui meie.

Ukraina sõda

kes vaenlase tulles ära liikus. Sellegipoolest pommitas Venemaa elumaju õhurünnakutega.

Üsna tihti nad ei tea, kus nad on ja miks või kuhu lähevad. Et neid lint­ traktoreid ning muud vaenlase tehni­ kat saab lahinguväljal lihtsalt hävita­ da, minema lasta.

Kui kaua ukrainlased veel jaksavad?

Ma arvan, et ukrainlased on valmis minema lõpuni, Ukraina võiduni. Ne­ mad alla ei anna, nad ei alistu. Nende motivatsioon ja tahe kaitsta oma riiki on ülisuur. Ukraina on territooriumilt suur riik ja ukrainlasi on palju. Võitle­ jatest puudust veel ei tunta. Vabataht­ likest, ka välismaistest, valitakse välja ainult need, kellel on sõjakogemus.

Ei ole saladus, et kaotusi kannavad lahingutes ka ukrainlased, aga neid arve operatsiooni julgeoleku eesmärgil veel ei avaldata. Kuid praegu on vabatahtlikke rohkem, kui neid üksustesse võetakse.

Ukrainlased saavad väga hästi aru, et lääneriikide sõdurid praegu nende eest sõdima ei tule. Nad teavad, et nad peavad ise võitlema, aga neil napib

selleks vahendeid. Lääne kohustus on need anda, sest ukrainlased sõdivad meie ja meie ühiste väärtuste eest.

Kuidas see sõda lõpeb?

Ma usun ja väga loodan, et Ukraina võidab. Kuidas täpselt sõda lõpeb, ma ei tea. Südamest loodan, et Ukrai­ na saab oma okupeeritud alad taga­ si. Kuhu sõja lõpus piir tõmmatakse, kummale poole jääb Krimm, seda on väga raske ennustada. Kindel on see, et Venemaa ei tohi seda sõda võita.

Kui Ukraina kaotab, siis kaotame meie samuti. Siis oleme meie järg­ mised. Mina aitan ukrainlasi siin nii palju, kui ma kaitseatašeena teha saan.

See on peamine põhjus, miks ma siia tahtsin jääda.

Mis saab Ukrainast pärast sõja lõppu, ükskõik kuidas see sõda ka ei lõppeks?

Eelkõige ma loodan, et see sõda ei lõppe Venemaa võiduga. Vastasel

Fotod: erakogu

korral see sõda ei lõppegi, see kestab siis ühel või teisel moel edasi. Vene­ maa peab siin kaotama ja tema juht­ kond võib minu pärast kaotuse puhul iseendale võitu kuulutada. Peaasi, et Vene väed oleks Ukrainast kadu­ nud ja et Ukraina ei oleks Venemaa mõjusfääris.

Ukraina taastamiseks ja ülesehi­ tamiseks läheb vaja aega ja ressurssi ning liitlaste abi. Selle poole tasapi­ si liigutaksegi. Riigid kuulutavad, milliste Ukraina piirkondade või linnade ülesehitamist nad soovivad toetada. Ukrainal on tegelikult väga suur loodus- ja inimvara, ukrainlas­ tel on tohutult potentsiaali, loodan et nad suudavad selle kõik enda kasuks pöörata.

Usun, et meie koostöö ukrainlas­ tega kaitsevaldkonnas jätkub ja läheb veel paremaks. Et ka need koostöö­ valdkonnad, mis pandeemia ja sõja tõttu on kannatada saanud, taastu­ vad.

SÕDUR juuni 2022 27

Ukraina sõda

Võidukas lahing Kiievi all

28 juuni 2022 SÕDUR

Ajalukku läheb see ühe suurima talvesõja-järgse alandusena Venemaa relvajõududele.

Ukrainlastele oli Kiievi lahing küll ränk, aga võimas tõrjevõit, mis tõestas, et nende riik on loodud selleks, et kestma jääda.

Ukraina sõda Heiki Suurkask peatoimetaja

U

krainlasi soosis nüüd nii aasta­ aeg, kohalike teede ja olude väga hea tundmine kui ka Venemaa relvajõudude ilmne peataolek rünnakus. Selle ainus selge eesmärk oli kukutada Ukraina demo­ kraatlikult valitud võimuorganid ja panna marionetina pukki Ukrainas riigireetmise eest tagaselja 13 aastaks vangi mõistetud Moskva-meelne eksp­ resident Viktor Janukovõtš.

Enne oli üle saja aasta jooksul lahin­ guid Kiievi all peetud vähemalt kuus korda: aastail 1918–1920 ja seejärel eri­ ti rängalt 1941. a ja 1943. aastal.

Nüüdne Kiievi lahing peeti alates 24. veebruarist 2022, mil Venemaa õhudessantväelased alustasid katseid end maha panna Antonovi lennuväl­ jale Hostomelis. Lahing kestis kuni 29. märtsini, mil Vene vägede riismed alustasid kaootilist taandumist Kiievi linna piirilt ja mõni päev hiljem (lõpli­ kult 2. aprillil) võisid Ukraina võimud juba teatada, et Kiievi oblast on jälle vaenlasest vaba.

Enamasti peetakse Hostomeli lahin­ gut 24.‒25. veebruaril eraldi lahinguks.

Hostomelis (17 000 elanikku) paiknes lennukitootja Antonovi kodulennuväli, mille kaudu olid Venemaa õhudessant­ väed kavatsenud tungida Kiievisse ja seal võimuvahetust korraldada. Janu­ kovõtš oli juba Minskis ootel, aga Kiie­ vi ülevõtmisest midagi välja ei tulnud.

Algsetest sõjaplaanidest, mida on rünnakusuundade põhjal tuletanud näiteks Marylandis tegutsev analüü­ tik varjunimega Jomini of the West (Twitteris nimega @JominiW), võis ar­ vata, et Venemaa 35. ühendrelvaarmee (ülem kindralleitnant Aleksandr Sant­ šik) oleks tunginud Kiievile loodest Mozõri suunast, 36. ühendrelvaarmee (ülem kindralleitnant Valeri Solodšuk) Tšernihivi kaudu Gomeli oblastist ja 41. ühendrelvaarmee (ülem kindralleit­ nant Sergei Rõžkov) Brjanski oblastist.

Samuti 2. kaardiväe ühendrelvaarmee (kindralmajor Vjatšeslav Gurov) Hlu­ hivi-Konotopi suunalt ja võimalik, et 6. ühendrelvaarmee (kindralleitnant Vladislav Jeršov) idast Sumõ linna alt.

Järgnenud nädalail sai selgeks, et Ukraina oli tõhusalt valmistunud sõ­

jaks, tal oli ka piisavalt relvi tankiko­ lonnide hävitamiseks. Sumõ oblastis Hluhivi all teatati juba sõja esimesel päeval Vene kolonni hävitamisest Ja­ velinidega. Ameerika Ühendriigid on tankitõrjesüsteeme FGM-148 Javelin Ukrainale toimetanud juba 2020. aas­ tast alates. Britid saatsid suurema ko­ guse tankitõrjerelvi NLAW Ukrainale 19. jaanuaril. Eestist oli esimene Ja­ velinide saadetis Ukrainasse jõudnud 18. veebruaril. Erinevat tankitõrjerel­ vastust hakkas Ukrainasse saabuma ka teistelt riikidelt.

Kiievisse sisse kihutanud üksikut Vene sõjatehnikat oli kerge maha võtta, diversantide tabamisele keskendus Uk­ raina põhjalikult. Raketilööke Kiievile polnud võimalik takistada. Sõja algu­ ses sai ka Vene õhuvägi üsna julgelt Ukraina kohal tegutseda, aga siis said ukrainlased oma õhutõrje tõhusamalt tööle.

Märtsi keskpaigaks olid venelased kaotanud julguse kasutada nii tanke kui õhusõidukeid, sellest alates kae­ vuti pigem vallutatud aladel maasse ja alustati ümbruskonna rüüstamist.

Kiievi all muutus märtsis Vene vägede positsioon väga ebakindlaks. Ukraina ligi kolme miljoni elanikuga pealinna sissepiiramisest ei tulnud midagi välja, vaid kahelt suunalt jõuti linna piirini ja sealgi hakkas ukrainlaste parem varus­ tatus tunda andma.

Hostomeli lahing Hostomeli lennujaam, u 20 km Kiie­ vi kesklinnast loodes sattus kohe 24. veebruari varahommikul Venemaa raketi- ja seejärel õhudessantvägede rünnaku alla. Räägitakse seal maandu­ nud 11. ja 31. kaardiväe õhudessantbri­ gaadist, mis olevat toodud Burjaatiast ja Uljanovskist. Dnepri suunast madal­ lennul lähenenud ründehelikopterid sattusid kohe Ukraina õhutõrjetule alla ning väidetavalt lasti alla mitu kopterit.

Vastas oli neil Ukraina 3. eriope­ ratsioonide (ehk nn Spetsnazi) polk (ülemaks teadaolevalt polkovnik Mõ­ hailo Krasotin), keda tugevdati kohe 4. kiirreageerimisbrigaadi, vabatahtlike Gruusia leegioni ja õhudessantväelaste­ ga, kes suutsid dessanti oluliselt häiri­ da. Hostomeli lahing lahenes 24. veeb­ ruaril väidetavalt sellega, et lennuväljal maandunud Vene üksused tõrjuti met­ sa, transpordilennukitega Il-76 maan­ SÕDUR juuni 2022 29

Ukraina sõda

Kiievi veehoidla

Ivankiv

duda üritanud üksused (sh 76. kaardi­ väe õhudessantdiviis Pihkvast) olid aga sunnitud pöörduma tagasi, vähemalt osa neist Gomelisse, Valgevenes.

Ajaleht Kyiv Independent väitis, et näiteks Pihkvast oli teekonda alusta­ nud kokku 18 lennukit Il-76. Vähemalt üks, kui mitte kaks lasti väidetavalt alla, kuigi tõendeid napib. Hostomel jäi igatahes järgmisel päeval uut rün­ nakut alustanud venelaste valdusse, aga ukrainlased tegid maandumisraja ise kasutuskõlbmatuks. Maailma suurim kaubalennuk An-225 Mrija hävis la­ hingu käigus täielikult.

Mida me teame Pihkvas baseeruva 76. õhudessantdiviisi tegevusest Ukrai­ nas? Õhudessantdiviisid allusid ühtsele juhtimisele. Osa 76ndast jõudis Hos­ tomelis maanduda, nende maad pidi saabunud luurepataljoni ja õhutõrje­ polgu üksus sattus hävingusse Butša kurikuulsaks saanud «surmaalleel.»

Pihkva õhudessantdiviisi juhti­ nud kindralmajor Sergei Tšubarõkin vahetati aprillis kaardiväepolkovnik Deniss Šišovi vastu, kellele «hiilgavate saavutuste eest» Ukrainas jõuti anda ka Venemaa kangelase tiitel. Diviis on kandnud tugevaid kaotusi, kuid selle võitlejaid süüdistatakse ka päris ränka­ des kuritegudes.

24. veebruaril olid mõned Vene ük­ sused võtnud üle ka Tšornobili tuuma­ elektrijaama territooriumi, kuid neil puudus isegi ettekujutus seal endiselt püsivast radiatsioonist, kui neid kae­ vikuid kaevama pandi. Juba märtsis hakkas tulema teateid, kus kiiritustõve sümptomitega sõdureid toimetati Val­ gevene haiglatesse.

Ivankivi lahing Ööl vastu 25. veebruari lähetasid Val­ gevenes paiknevad Vene väed piki Ovrutš-Kiievi maanteed tugevdusi Hostomeli metsades olevatele üksuste­ le. Ovrutš püsis ukrainlaste käes, sis­ setung toimus nähtavasti Viltša piiri­ punkti kaudu. Ivankivis Teterivi jõge ületava silla lasid ukrainlased õhku ning Ukraina väed pidasid selle juures ägedaid lahinguid Vene soomusüksus­ tega, kelle seas on mainitud 5. kaar­ diväe tankibrigaadi (toodud kohale Burjaatiast). Mingil osal Venemaa soomustehnikast õnnestus enne seda ka Hostomelini läbi murda.

Esimesed videokaadrid näitasid 30 juuni 2022 SÕDUR

Sõjategevuse seis 29. märtsi seisuga

Suurtükkide võimalik 25 km tabamiskaugus Kiievi kesklinnast

35

36

45

Hostomeli Antonovi 98 lennuväli

Borodjanka 31

2

106 O

Butša

4

90

Võšhorod 72

Brovarõ

27

Irpin

14

Makariv

Demõdiv

114

112 K K

25

Bojarka

P V

hulganisti tankitõrjerelvaga NLAW hävitatud Vene tanke Ivankivi all, mille tulemusena oli Vene vägede põhikolonni edenemine seiskunud.

Paar päeva hiljem edastati videopil­ te ka põlevaist tankidest Demõdivi all (enam kui poolel teel Ivankivist Kiievi suunas, Kiievi veehoidla ääres).

Sealtkaudu Kiievi peale ei saanud, sest juba 25. veebruaril olid kohalikud ela­ nikud (või teistel andmetel venelased ise) lõhkunud Irpini jõel oleva tammi ja ujutanud ümbruskonna veega üle.

Demõdivi kandi 750 majast umbes 50 olid küll veevangis, aga Vene tankid pidid leidma teise tee.

Diversantide üksustega pidid Uk­ raina võimud mõõtu võtma juba sõja esimestest päevadest peale. Nähtavasti olid ka nn kadõrovlaste üksused Tšet­ šeeniast (kes olevat lubanud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ära tappa) väidetavalt 250 lahingumasi­ naga Ivankivist siiski Hostomelini läbi murdnud, kuid nende edenemine pea­ tati Ukraina Bayraktar-2 droonide abil 26. veebruaril. Tšetšeenide 141. mo­

V

Kiievi rahvusvaheline lennuväli

Vasõlkiv

Fastiv

Borõspil

Obuhhiv

toriseeritud polgu ülem kindralmajor Magomed Tušajev hukkus kuuldavasti lahingus. Hostomeli ümbruses läks aga laiaulatuslik röövimine lahti, kuna Vene sõdurite varustuskanal ei toiminud.

Juba 27. veebruaril nähti USA era­ firma Maxar satelliitpiltidelt viiekilo­ meetrist soomus- ja varustuskolon­ ni, mis 28. veebruariks oli veninud 64-kilomeetriseks ja seejärel võis rää­ kida juba ligi sajakilomeetrisest «liik­ lusummikust» Ovrutš-Kiievi maan­ teel purustatud Ivankivi silla taga. Kui esimese hooga läkski levima oletus, et nüüd on Kiievi tunnid loetud, tähis­ tas see hoopis logistilist tõrget. Alles 2. märtsil suutsid venelased lõplikult Ivankivi (alevikus 10 000 elanikku) ära võtta, vahepeal tabas häving seal­ set kunstimuuseumi, mida Vene sõdu­ rid lihtsalt rüüstama saadeti.

Butša ja Irpini lahingud Butšasse (37 000 elanikku) sisenesid esimesed Vene üksused (36. ühend­ relvaarmee, samuti SOBR kiirreagee­ rimisüksus ja OMONi üksused) juba

Ukraina sõda

Kiievi lahing

(25. veebruar – 2. aprill 2022) UKRAINA ÜKSUSED 14. mehhaniseeritud brigaad O Omega eriüksus 4. kiirreageerimisbrigaad 112. territoriaalkaitsebrigaad 25. avaliku korra kaitse brigaad K Kanada vabatahtlikud 27. (transpordi)brigaad 72. mehhaniseeritud brigaad P politsei eriüksus 114. territoriaalkaitsebrigaad V vabatahtlike üksused (UVA, OUN) VENE ÜKSUSED Loodes 36. ühendrelvaarmee 35. ühendrelvaarmee 98. õhudessantdiviis 106. õhudessantdiviis 45. spetsnazi brigaad 31. õhudessantbrigaad Kirdes 90. tankidiviis 2. motolaskurdiviis

Selle sõja peamine sõnum teeviitadel.

Vene tankikolonn Brovarõst kaugemale ei saanud.

Fotod: Scanpix

27. veebruaril, aga neid tabas päris korralik häving (maha põles ligi sada lahingumasinat). Ukrainlased olid sunnitud õhku laskma ka Butšat Irpi­ niga (62 000 elanikku) ühendava silla.

Lahingu esimene faas kestis kuni 12. märtsini, kui Butša käis käest kätte.

Seejärel pidid aga ukrainlased tunnis­ tama, et nii Butša kui Hostomel on ve­ nelaste käes, edasi üritati nurjata nende katsed ületada Irpini jõge.

Venelased suutsid veebruari viimas­ tel päevadel Borodjanka kaudu ära lõi­ gata Kiievist Korosteni ja Koveli kau­ du Poolasse suunduva maantee M07, suundudes seejärel otse Makarivi peale, et ära lõigata ka Žõtomõri ja Lvivi suu­ nas kulgeva maantee M06.

See kolonn hävitati vähemasti osa­ liselt ukrainlaste Bayraktar-2 droo­ nide abil. 1. märtsil said ukrainlased näidata ka juba õhutõrjesüsteemi Buk purustamist Ivankivi all. Uue katse Žõtomõri maanteed ära lõigata tegid venelased 5. märtsil, kuid nähtavasti tõrjuti Buzova nimelises külas. Ma­ karivi alevis (10 000 elanikku) peeti

järgnevatel nädalatel uusi lahinguid, kuid 22. märtsiks oli Ukraina ka selle linna jälle vabastanud.

Hostomeli all läks uueks lahin­ guks 3. märtsil, kus ukrainlaste and­ metel hävitati paarkümmend Vene dessandi lahingumasinat (BMD-3 või 4). 28. veebruaril suutis Ukraina snaiper tappa Hostomelis Venemaa 41. ühendrelvaarmee asejuhi kind­ ralmajor Andrei Suhhovetski, sama armee staabiülem Vitali Gerassimov hukkus Harkivi all 7. märtsil.

Venemaa varustuskanalid ei toimi­ nud ja 22. märtsiks teatati juba nende söögivarude väidetavast lõppemisest.

Märtsi keskel kestsid Butšas ja Irpinis tänavalahingud, 27. märtsiks oli Irpin okupantidest vaba, lahingus osalesid ka USA vabatahtlikud.

USA analüütik, kes Twitteris esineb nime all Jomini of the West, märgib märtsi alguses koostatud Ukraina sõja­ kaartidel, et ukrainlaste poolel sõdisid Kiievi all peamiselt 14. ja 72. mehhani­ seeritud brigaad.

Kiievist mobiliseeritud üksuste (vä­

hemalt neli brigaadi linna lääne- ja kolm idapiiril) võitlusvaimu hoidis tu­ gevana ka ekspresident Petro Porošen­ ko aktiivne liitumine linna kaitsjatega.

Kokkuleppel Kiievi linnapea Vitali Klõtškoga määras president Volodõmõr Zelenskõi 1. märtsist Kiievi kaitset juh­ tima kindral Mõkola Žõrnovi.

14. brigaad paiknes märtsi lõpus Ma­ karivi kandis, 72. aga Kiievist kirdes.

Vastas olid venelaste 35. ja 36. ühendrelvaarmee oma üksustega.

Märtsi lõpus koostatud kaardil mär­ gib JominiW Irpini-Butša piirkonnas tegutsevat veel 31. kaardiväe õhudes­ santbrigaadi (Uljanovskist), naabruses tegutsesid ka 98. (Kostroma) ja 106.

(Tuula) kaardiväe õhudessantdiviisi üksused. Lisaks 155. merejalaväe kaar­ diväebrigaad (Vladivostokist).

Pihkva 76. diviisist polnud enam midagi näha, aga seda skandaalsemaid lugusid kostis nende kuritegudest, sh lapsevägistamisest, mille pani toime üks sealne leitnant. Aprillis, kui olid selgunud võikad asjaolud tsiviilelanike järjekindla mõrvamise kohta Butšas ja ümbruskonnas, tuvastas Ukraina ka esialgsed üksused, kes ühel või teisel ajal Butšas tegutsesid: Venemaa rahvus­ kaardi eriüksus Vitjaz, Pihkva 76. õhu­ dessantdiviis ja Kadõrovi tšetšeenid.

Aprilli alguses avalikustas Ukrai­ na aga 35. ühendrelvaarmee koosseisu kuulunud 64. motoriseeritud laskur­ brigaadi (Habarovskist, ülem alampol­ kovnik Azatbek Omurbekov) kuulu­ nud 1500 sõduri nimekirja, kes samuti Butšas tegutsesid ja kellele laieneb otse­ selt süüdistus sõjakuritegudes.

30. märtsil on venelastel juba nii kiire Kiievi alt ja Tšornobilist vägede väljatõmbamisega, et ukrainlased ei jõudnud isegi neid taga ajades sammu pidada. Valgevenes hakkasid Vene sõ­ durid kohe röövsaaki postipakkidena koju saatma.

Tšernihivi all Tegelik põhjus, miks me saame rääki­ da ennekõike vaid sündmustest Kiievi läänepiiril, paiknes Tšernihivi all, kus Ukraina 1. tankibrigaad suutis juba 24. veebruaril pealetungivad vastased (vähemalt Venemaa 11. õhudessant­ brigaad ja 74. motoriseeritud laskur­ brigaad, kelle sõdureid langes vangi) seisma panna ja Kiievi sissepiiramine osutus venelastel lihtsalt võimatuks.

SÕDUR juuni 2022 31

Ukraina sõda

Tšernihivi (300 000 elanikku) pii­ ramine algas 24. veebruaril ja kuigi linn kandis ränki kaotusi ja purustu­ si, lahkusid Vene väed Tšernihivi alt 5. aprilliks ilma linna vallutamata.

Peamise jõuna piiras linna venelaste 41. ühendrelvaarmee. Märtsi alguses Tšernihivis ja Nižõnis piiramisrõngasse jäänud Ukraina üksused suutsid Vene sõjaplaane nii tugevalt häirida, et Kiie­ vile korralikku rünnakut ei tulnudki.

9. märtsil kihutas üks Vene kolonn (peamiselt 90. kaardiväe laskurdiviisi, 6. tankipolgu ja 239. tankipolgu tak­ tikaline grupp) maanteed M01 pidi Tšernihivist mööda Kiievi peale, kuid Brovarõ linna (109 000 elanikku) esi­ sel tabas neid tankitõrjetuli Bayraktari droonide toetusel. Kolonni juhtinud polkovnik Andrei Zahharov sai sur­ ma, enamik kolonnist tõmbus tagasi.

32 juuni 2022 SÕDUR

Samuti panid Ukraina väed vapralt vastu ka Sumõ ja Harkivi all. Linn nimega Konotop (85 000 elanikku) saatis Venemaa esindajad alistumata tagasi, pealegi oli venelastel kiire ki­ hutada edasi Kiievi suunas. 2. märtsil õnnestus kohalikel võimudel teha ka kohalik vaherahu Vene üksustega, kes olid Konotopi sisse piiranud. 3. april­ liks oli ka see Ukraina osa jälle oku­ pantidest vaba.

Märtsis kujutas Venemaa propagan­ da veel kogu Kiievi ja Harkivi vahelist ala Venemaa kontrolli all olevat. Tege­ likult tegutses seal tõesti hulk üksusi, aga kohaliku võimu kehtestamiseni ei jõutud. JominiW väidab 1. aprillil Kiievi idapiiril Nižini kandis tegutse­ vat 2. ühendrelvaarmee, 90. tankidivii­ si (Tšeljabinskist) ja 2. Tamani moto­ laskurdiviisi (Moskva oblastist) üksusi.

Aprilli alguses tõmmati nad kõik Uk­ rainast välja.

Miks Venemaa korraga kõik Kiie­ vi-Tšernihivi-Sumõ rinde üksused välja tõmbas ja jättis paigale vaid Harkivist idas ja kagus sõdinud üksused? See on seotud pigem propagandistliku otsu­ sega, kus Venemaa sai aru, et Kiievi vallutamine ei õnnestu ja lihtsam on selgitada tegevust Ida-Ukrainas nn rahvavabariikide kaitsel.

Otsuse tegi teadaolevalt Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, kes teatas 29. märtsil, et «sõjalise operatsiooni esi­ mese etapi põhiülesanded Ukrainas on täidetud ja peamine eesmärk on nüüd Donbassi vabastamine».

Poolteist kuud hiljem (mai teisel poo­ lel) oli Ukraina siiski tõkestanud ka Ve­ nemaa pealetungi Izjumi all, Donbassis rindejoon üldjoontes pidas.

14. üksik mehhaniseeritud brigaad, mis kannab vürst Roman Suure nime, oli loodud detsembris 2014 peakorteriga Volodõmõris, seda juhtis polkovnik Oleksandr Ohrimenko. Üksus lõi nähtavasti tagasi venelaste läbimurde Makarivisse. Ohrimenkot autasustati aprilli alguses ka Bogdan Hmelnitski 2. järgu ordeniga. Brigaadi koosseisus olid teadaolevalt kolm mehhaniseeritud ja üks tankipataljon, lisaks toetavad üksused.

72. üksik mehhaniseeritud brigaad kannab nime Mustad Zaporižjalased, peakorter asus enne sõda Bila Tsirkvas ja juhiks oli polkovnik Oleksandr Vdovõtšenko. Selle üksuse suurim võit oli Brovarõ suunas 9. märtsil lähenenud Vene kolonni hävitamine. 5. mail on YouTube’i pandud ka Vdovõtšenko kirjeldus toimund lahingute kohta. Brigaadi koosseisus oli enne sõda kolm mehhaniseeritud, üks territoriaalkaitse- ja üks tankipataljon koos toetavate üksustega.

Irpini linnast jäid Vene okupatsiooni järel alles vaid varemed.

Ukraina erioperatsioonide üksusi juhib kindralmajor Grõgori Galagan. Temale allunud 3. spetsnazi polk koos Ukraina rahvuskaardi 4. kiirreageerimisbrigaadiga kandsid põhiraskuse 24. veebruaril Hostomeli lahingus Vene dessandi nurjamisel. Kadõrovlaste hävitamisega tegeles paar päeva hiljem Ukraina spetsnazi eriüksus Alfa.

Kiievi kaitsel sõdisid ka valgevene vabatahtlikud, kes koondusid Kastus Kalinouski pataljoni.

Samuti tegutsesid Kiievis Ukraina territoriaalkaitseüksused, Gruusia ja Kanada vabatahtlikud ning mitmesugused muud üksused.

1. tankibrigaad baseerus alaliselt Tšernihivi oblastis, ülemaks polkovnik Leonid Hoda. Relvastuses peamiselt tankid T-64 ja T-64BM. Brigaad hajutas oma üksused sõja alguses, ennetades vastase õhulööke ja suutis kohe esimesest päevast edukalt vastupanu korraldada. Märtsis anti Hodale suurte saavutuste eest vastase tõrjumisel Ukraina kangelase aunimetus.

Vene soomustehnikast ei jäänud ka Butša «surmaalleel» palju järele.

Fotod: Scanpix

Konotopis paiknenud 58. motoriseeritud brigaad tegeles märtsi alguses vastase tõkestamisega Sumõ ja Kiievi vahelisel alal, kuigi ei suutnud takistada nende läbimurdeid Kiievi alla. Brigaadi ülem polkovnik Dmõtro Kaštšenko («Kaštšei») sai aprillis Ukraina kangelase aunimetuse.

SÕDUR juuni 2022 33

Ukraina sõda

Üksused Kiievi kaitsel

Ukraina sõda

Venemaa

juhitud kaose teooria Jaanus Sägi reservkolonelleitnant kaitseväe peastaap

K

ui Nõukogude Liit alustas 1979. aastal Afganistanis massiivset sõjalist operat­ siooni, siis tabas selle ootamatus, kii­ rus ja ulatus läänt, jätmata kahtlust toimuvas. Samalaadne operatsioon 2013. aastal Krimmis jättis seevastu demokraatlikus maailmas pikalt õhku küsimused, et mis siis ikkagi toimub.

Seda avaliku diplomaatia ja infosõja oskusliku kasutamise tõttu, täien­ duseks kohalikele käsilastele ja Vene eriüksuslastele.

2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa agressioon tabas maailma ikkagi mõnevõrra ootamatult. Isegi hoolimata sellest, et Venemaa oli juba 2021. a kevadest saati kuni agressioo­ nini korraldanud massiivse väekon­ tingendi pööritamist Ukraina piiridel ja USA avalikustanud sellekohased luureteated.

Vene sõjalises mõtlemises olid sel­ leks ajaks tähelepanu alla tõusnud hübriidsõda ja informatsiooniline vas­ tasseis. 2020. aastal avaldatud RAND kokkuvõte toonitab mittesõjalistest vaenulikest meetmetest rääkides Ve­ nemaa rõhuasetust eeskätt informat­ sioonilistele, alles seejärel majandus­ likele ja diplomaatilistele tegevustele.1

Pidev vastasseis kui uus normaalsus Moskvas ollakse veendunud, et nad on juba käimasolevas sõjas läänega, mille käigus toimuvad erineva inten­ siivsuse ja ulatusega majanduslikud, poliitilised ja sõjalised tegevused.

Hübriidsete meetmete kasutamise eeltingimuseks on sõjaliste võimete olemasolu ja kohati ähmastub n-ö sõja- ja rahuaja tegevuste piir või piir 34 juuni 2022 SÕDUR

«kõva» ehk sõjalise ja pehme jõu ka­ sutamise vahel.

Vene sõjaline doktriin on muutu­ nud koos ajaga, olles kombinatsioon suurriiklikest ambitsioonidest ja asümmeetrilisest käsitlusviisist. Prae­ gust perioodi iseloomustab ressurs­ side keskne koondamine, uue Vene rahvusliku identiteedi loomiskatsed ja põhjalike ümberkorralduste tegemine sõjaväes koos läänevastaste suurõppus­ te taastamisega.

Venemaa ühiskond on järjest roh­ kem mobiliseerunud ja seetõttu ka­ sutabki Suurbritannias resideeruv Venemaa julgeolekuekspert Mark Ga­ leotti totaalse riigi asemel mõistet mo­ biliseerunud riik. Selle mõte seisneb üldjoontes kõigi Venemaal leiduvate riigistruktuuri ja eraõiguslike vahen­ dite mobiliseerumist ühtse eesmärgi saavutamiseks. Galeotti sõnul on Ve­ nemaa eriteenistused, nagu välisluure (SVR) föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) ja sõjaväeluure (GRU) allu­ tatud otseste poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Uus vana sõjapidamine USA kunagine suursaadik Moskvas, George F. Kennan kirjeldas külma sõja aegses vastasseisus vastastikku toimuvat sabotaaži, desinformatsioo­ ni ja poliitilise ebastabiilsuse tekita­ mist, nimetades neid tegevusteks, «measures short of war», mis ei ületa sõjalise konflikti puhkemise läve­ joont.2 Kui lahesõja ajal ja Kosovo konfliktis sai Venemaa olla pelgalt statisti rollis, siis 2013. a Krimmi hõivamise ja 2015. a Süüria inter­ ventsiooniga suudeti saavutada stra­ teegiline üllatus ja ka ekspluateerida tekkinud võimalusi nii sõjalises kui poliitilises võtmes.

Keskseks teemaks 2008. aas­ ta Vene- Gruusia sõja järel oli Vene

relvajõudude olukorrateadlikkus, koordinatsioon ja otsuselangetamise mehhanismi kiirus. Hoolikalt ana­ lüüsiti lääne, eelkõige USA kogemusi võrgupõhises sõjapidamises. Lei­ ti, et on võimalik edukalt kasutada strateegilisi vahendeid taktikaliste ülesannete täitmiseks. Samuti näitas lääneriikide praktika, et integreerides vanu riistvaralisi süsteeme uute info­ tehnoloogia võimalustega, võib saa­ vutada uue kvaliteedi. Seda ilma uute kallite tehnoloogiliste seadmeteta, mis aitab suuresti raha ja vahendeid kokku hoida.

Gerassimovi «doktriin» Vene sõjalise mõtte arengu hindami­ seks peaks nimetama kindlasti kindral Gerassimovi sõnavõtte 2013. aastal, 2016.3 ja 2019. aastal. Kuna 2013. a oli toimunud Krimmi annekteerimi­ ne, siis äratas esimene neist suurt tä­ helepanu hilisema külmutatud konf­ likti loomisel Ida-Ukrainas. 2013. a artiklina avaldatud sõnavõttu on tihti tituleeritud Gerassimovi doktriiniks, kuigi tegemist oli kindrali sõnavõtuga kindralstaabi akadeemias aktuaalsetel sõjakunsti teemadel.

Maailmas leidis see Ukrainas toi­ muvate sündmuste tõttu rohket tä­ helepanu. Mitu kindrali väljaöeldud rõhuasetust informatsioonilisest vas­ tasseisust rakendus 2014. a detsembris kinnitatud seni viimases Venemaa sõ­ jalises doktriinis.4 2019. a sõnavõtus tõi kindral sisse aktiivse kaitse mõiste. Lühidalt võib selle termini kokku võtta kui meet­ mete kogumi, mis tagab ennetava löögivõime säilitamise ning mille te­ gevused leiavad aset eelkõige sõjalisele konfliktile eelnevas etapis ja konflikti algfaasis. Leiti, et sobilike meetmete rakendamisel on võimalik ära hoi­ da konflikti jõudmine otsese sõjalise

Ukraina sõda

Mark Galeotti skeem kontrollitud kaosest ehk kuidas Putin koordineerib Venemaa aktiivseid meetmeid

Usuga seotud tegevused

Eksperdid

Ärilobistid

N-ö rahva hääl Organiseeritud kuritegevus

Putini välja­ ütlemised

Uudised ja meedia

Luure­ operatsioonid

Vägivaldsed mitte­riiklikud tegijad

luurekogukond poolriiklikud moodustused presidendi administratsioon relvajõud rahvusvaheline suhtlus meetmed otsene kontroll mõjuvõim

vastasseisu faasi. Samuti lubab selli­ ne käsitlusviis vastase võimeid väga oluliselt vähendada, halvata ja pärssi­ da, et seeläbi luua eeldused edukaks vasturünnakuks.

2022. aasta veebruari alguseks oli Ukraina Venemaa sõjalise ohuga äh­ vardamise tõttu kaotanud umbes ühe neljandiku oma rahvuslikust kogu­ produktist, investorid tõmbasid tagasi oma välisinvesteeringuid ja saatkon­ nad valmistusid lahkuma. Olles juba

Pehme jõud

«Suur­tüki­ diplo­maatia» Diplomaati­ line mõjutus­ tegevus

saavutanud Ukraina osalise paralü­ seerimise ja enda tõusu rahvusvaheli­ se tähelepanu keskpunkti, tuli Vene­ maa otsus täiemahulisest invasioonist üllatusena.

Inforuum sõjalistes doktriinides Venemaa president Vladimir Putin on aina sagedamini nimetanud riigi in­ foruumi (millesse kuulub ka kübersfäär) julgeolekut eluliselt tähtsaks prioritee­

diks. «Piiratud sõjalise operatsiooni» ka­ jastamine on näidanud, et alates 2014. a toimunud agressiivne meediakontroll, vaba meedia likvideerimine ja alterna­ tiivsete vaadete kriminaliseerimine on kaasa toonud valitsuse pea täieliku do­ mineerimise siseriikliku inforuumi üle.

Vähemal või suuremal määral on see mure leidnud kajastamist Venemaa 2014. aasta sõjalises doktriinis, 2021. a riiklikus julgeolekustrateegias ja 2016. aasta infojulgeolekudoktriinis. Viimane

SÕDUR juuni 2022 35

Ukraina sõda

peab äärmiselt oluliseks vastuseisu in­ formatsioonilisele ja psühholoogilisele mõjutustegevusele, et vältida informat­ siooniliste tehnoloogiate abil konflikti­ de tekitamist, tagades seejuures stratee­ gilise heidutuse.

Kui 2000. aasta sõjalises doktriinis kajastusid Tšetšeenia ja Kosovo õpiko­ gemused ja nimetati ka läänt võimaliku vastasena, siis 2010. aasta omas kajastu­ sid Vene–Gruusia sõja järelmid ja samas ka lahesõja kogemus. 2014. a doktriin koondas Põhja-Aafrika värviliste revo­ lutsioonide ning Krimmi ja Ida-Ukrai­ na kogemused, ning leidis väheste täien­ dustega kasutamist 2015. aastal alanud Venemaa Süüria interventsioonis.

Lääs oli kindlalt nomineeritud kui peamine oht Venemaa sise- ja välisjul­ geolekule. 2014. aasta sõjaline dokt­ riin nimetas ka eraarmeesid ühe tegu­ rina tänapäeva konfliktides, misjärel on need laialdast kasutamist leidnud Ida-Ukrainas, Süürias ja mitmes konf­ liktis Aafrika pinnal.

Informatsioonilise vastasseisu strateegia Hilisemad Ukraina ja Süüria konflikti õpikogemused ning muutuv geopolii­ tiline tasakaal on leidnud kajastamist 2021. aasta rahvuslikus julgeoleku­ strateegias.5 Seda võib patuga pooleks nimetada ka informatsioonilise vas­ tasseisu strateegiaks. Dokumendis on suurt tähelepanu pööratud Venemaale eriomastele vaimsetele ja moraalsetele väärtustele ning nende kinnistamisele, samuti nn ajaloo võltsimisele.

Riigiduumas võeti 2021. a menetlus­ se seaduseelnõu, millega Venemaal kee­ latakse Nõukogude Liidu ja Natsi-Sak­ samaa võrdsustamine. 2022. aasta aprillis lisati seadusandlikud muudatu­ sed ka haldus- ja kriminaalkoodeksisse.

Viimaseid samme vaadatakse Venemaa lääneriikide mõju vähendamise ehk läänestamise tõrjumise kontekstis. Aja­ lookäsitlustes minnakse suure isamaa­ sõja võiduga seotud traditsioonilistest narratiividest välja Aleksander Nevski ja tema onu Andrei Jaroslavitši rollideni mongoli-tatari invasiooni ajal.

Kaitsepoliitikat ja sõjalise mõtte arengut jälgides tuleks vaadelda laie­ malt Venemaa välispoliitilisi eesmärke.

Venemaa välispoliitika ühe sõnastaja professor Sergei Karaganovi 1992. a ka­ sutusele võetud lähisvälismaa mõiste ja 36 juuni 2022 SÕDUR

Naine vaatamas televiisorist Putinit, kes kõneleb Venemaa julgeolekunõukogu kohtumisel,

seal elavate venelaste ärakasutamine nn aktiivsete meetmete osana on praeguses vastasseisus endiselt aktuaalne.

Jevgeni Primakov, saanud 1996. aas­ tal Venemaa välisministriks, sõnastas Venemaa eesmärgid talle sobiva multi­ polaarse maailmakorra saavutamiseks, mida hiljem on hakatud nimetama Pri­ makovi doktriiniks.

Erinevalt külma sõja aegsest vas­ tasseisust nähti ette asümmeetriliste vastuste kasutamine, et vältida otsest konfrontatsiooni ja kulukat võistlust.

Selline tegevus on võimaldanud Vene­ maal mängida märgatavalt suuremat rolli maailmapoliitikas, kui tema prae­ gune majanduslik-sotsiaalne olukord võimaldaks.

Asümmeetria sõjapidamises Venemaa sõjalise mõtte arengul on olnud viimased aastakümned taus­ taks nn Primakovi doktriin, selle rakendamisel on läbi aegade tehtud

täiendusi lähtuvalt operatiivkunsti arengust ja ressursside olemasolust.

Lühidalt võib seda iseloomustada asümmeetrilise vastasseisuna lääne­ ga. Infosõda ehk mittelineaarne sõda ei ole midagi uut, samas on infoteh­ noloogiliste vahendite ja kommuni­ katsioonivaldkonna areng toonud valdkonnale tohutult võimsa mõju.

Venemaa seisukohalt on värvili­ sed revolutsioonid näidanud sisemise opositsiooni mobiliseerimise potent­ siaali ja ka ohte, kus on võimalik riike sõjaliselt kokku kukutada ilma oluli­ se otsese sõjalise mõjutamise. Vene­ maalt johtuvad küberrünnakud, sek­ kumised valimistesse või radikaalsete liikumiste toetamine on demokraat­ likule maailmale tekitanud tõsiseid katsumusi.

Venemaa sõjaline doktriin paneb rõhuasetuse sõjaeelses faasis toimu­ vatele tegevustele, kasutades oma eesmärkide saavutamiseks rohkelt in­ formatsioonilisi vahendeid. Nõrges­

Ukraina sõda kus ta teatas, et kaalub Donetski ja Luhanski «rahvavabariikide» tunnustamist 21. veebruaril 2022. Foto: Anatoli Maltsev (Scanpix)

tades ja lõhkudes vastast ettenähtava sõjalise konflikti eel, luuakse eeltin­ gimused vähima sõjalise jõuga oma eesmärkide saavutamiseks.

Venemaa Ukraina sõjakäik on too­ nud kaasa arutelud Vene sõjamasina jõuetusest ja kindral Gerassimovi mõtete paikapidamatusest. Alahin­ nati Ukraina võitlustahet, valitsuse konsolideerumise võimet rahvaga ning lääne reaalset abi. Samas ei saa öelda, et eriteenistused ei oleks olnud sõja alguses kohal ja esimese sõjanä­ dala suur võit oli just võitlus diver­ sioonigruppidega Kiievis.

Gerassimov olevat olnud vastu 2014. a laiemale sõjategevusele ja väidetavalt oleks ise eelistanud mõne­ nädalast õhukaitse ja kriitilise infra­ süsteemi paralüseerimiseks tehtavat kampaaniat. Sellised võimalikud valearvestused lisavad paraku kaalu ka maskeeringule (vn маскировка) tulevikus, mistõttu oleks väga vale võimalikku vastast alahinnata.

Venemaa arvates olid nad lää­ nega sõjaeelses konfliktifaasis juba enne sissetungi Ukrainasse. Selline teadmine jõudis teiste reeglite alusel toimivas läänemaailmas kohale väga raskelt ja valulikult. Väidetavalt on aastaid kinni makstud lääne (endisi) tipp-poliitikuid ja rahastatud erine­ vaid alternatiivseid liikumisi, millel on potentsiaali demokraatlikus maa­ ilmas segadust külvata.

Toetumine nn aktiivmeetmetele ja maskeeringule tõi Venemaale kaasa edu Krimmi hõivamisel 2016. aastal ja käi­ vitas käimasoleva Venemaa agressiooni Ukrainas. Ei tasu unustada, et Ukrai­ na on vaid viiv pikas sõjas, mida Vene­ maa peab maailmakorra muutmiseks.

Eksisteerib realistlik oht, et Venemaal on kiusatus kasutada sõjalist mõjutust edaspidigi olukordades, mida saaks la­ hendada teiste vahenditega.

) Russia’s Hostile Measures. Combating Russian Gray Zone Aggression Against NATO in the Contact, Blunt, and Surge layers of Competition. RAND, Santa Monica 2020.

2 ) Kennan kasutas seda mõistet oma loengutes, sinna kuuluvad tegevused hõlmasid kogu paletti; sabotaaž, diplomaatiline mõjutustegevus, luureoperatsioonid, proksisõjad Aasias, Aafrikas ja Ladina Ameerikas, palgamõrvad, riigipöörete teotus ja ka vahel otsene sõjaline toetus, nagu näiteks Nõukogude Liidu sõjaline toetus Põhja Vietnamile võitluseks USA vägede vastu.

3 ) Kindral Gerassimov hindas oma 2016. a kõnes, et poliitilisi eesmärke on võimalik saavutada vähese sõjalise mõjuga, olles enne vähendanud informatsiooniliste, psühholoogiliste tegevustega tema majanduslikku ja sõjalist potentsiaali. Oluliseks on seejuures sisemise opositsiooni toetamine, kasutades lisaks sabotaažile eriüksusi.

4 ) Venemaa sõjalised doktriinid: «Vene Föderatsiooni sõjalise doktriini põhiseisukohad», mis kinnitati 2. novembril 1993; «Sõjaline strateegia 2000», kinnitatud 21. aprillil 2000; «Vene Föderatsiooni sõjaline doktriin», kinnitatud 8. veebruaril 2010 ja «Venemaa Föderatsiooni sõjaline doktriin», kinnitatud 25. detsembril 2014.

5 ) Eelmine Venemaa Föderatsiooni rahvuslik julgeolekustrateegia pärineb 2015. aastast.

1

SÕDUR juuni 2022 37

Ukraina sõda

«Pihtas – põhjas!»

38 juuni 2022 SÕDUR

Ukraina sõda

Raketiristleja «Moskva» lugu

S

ee ähvardava välimusega raketi­ ristleja ehitati aastail 1976–1982 Lõuna-Bugi jõe pika ja loogelise suudmelahe äärses laevaehitajate lin­ nas Mõkolajivis, mis tolleaegse idaim­ peeriumi põhirahvale oli tuntud veel venekeelse nimekujuga Nikolajev.

Laeva tüüp oli projekt 164 (käibel ka variant 1164 Atlant) ja selle pea­ konstruktor oli alul Aleksandr Per­ kov, seejärel Valentin Mutihhin. Vet­ telaskmisel 1979. aasta 27. juulil sai ta nimeks «Slava» (Au ehk Kuulsus) ja edaspidi oli selle kallal tööd vaja teha veel üle kolme aasta.

Aga laev sai suur ja uhke: täisvee­ väljasurve oli eri andmeil 11 300 t või 12 500 t ja pikkus 186 m. Viis gaasi­ turbiini koguvõimsusega 110 000 hj andsid talle kiiruseks 32 sõlme, mis maameeste keeles on 59 km/h.

Relvi kogunes «Slavale» hulganis­ ti: 16 laev-laev-tüüpi juhitavat raketti P-500 Bazalt ülatekil olevais silind­ rilistes kaldu asetatud konteinerites lennukaugusega 500 või 600 km; 64 õhutõrjeraketti S-300F ahtritekil ole­ vais kaheksas 8-raketilises vertikaalses trumlis; 40 õhutõrjeraketti 9M33M5 käibenimega Osa; üks 130 mm paa­ riskahur vööritekil; kuus 6-raudset 30 mm õhutõrje- ja raketitõrjekahurit

Õhutõrjeradar

130 mm peakahur

P-1000 Vulcan (SS-N-12 SANDBOX) raketid

Mati Õun sõjaajaloolane

Torpeedod S-300F Rif (SA-N-6 GRUMBLE) õhutõrjeraketid

Avatud helikopteri­ angaar

pealisehitustel; kaks 12-torulist allvee­ tõrjepommipildujat (vn бомбомёт) RBU-6000 ja kaks 5-torulist 533 mm torpeedoaparaati.

Lisaks radareid, sonareid, arvuteid (mida tolleaegses Nõukogude Liidus tsiviilkäibes ei olnud) ja palju muud­ ki. 1982. aasta 29. novembril katse­ tati «Slavalt» lastuna Mustal merel tiibraketti Bazalt. Kuna laeval oli ka selle raketi peakonstruktor Vladimir Tšelomei, küllap saadi märgile pihta.

Sama aasta 30. detsembril tunnista­ ti laev valminuks ja järgmise aasta 7. veebruarist arvati see Musta mere laevastikku.

Järgnevalt said Mõkolajivis 15. sep­ tembril 1986 valmis sama tüüpi ristle­ ja «Marssal Ustinov» ja 25. detsembril 1989 «Tšervona Ukraina» (Punane Ukraina). 1990. aasta 11. augustil lasti Mõkolajivis vette neljaski seda tüüpi laev «Admiral Flota Lobov» (Laevasti­ kuadmiral Lobov) ja algul oli plaanis ehitada kümme sellist ristlejat, kuid selleks ajaks olid alanud NSV Liidu lagunemise segadused.

Muide, siin ei ole olnud juttu, mida need uhked ristlejad oodatavas III maailmasõjas õieti tegema pida­ nuksid. Neid kavatseti kasutada «lää­ ne imperialistide» lennukikandjate koondiste vastu, samuti enda laevas­ tikukoondiste õhukaitseks. Aga see suurejooneline laevaehitusprogramm jäi täitmata.

S-300F Rif (SA-N-6 GRUMBLE) õhutõrjeraketid Peamine purustuste ja põlengu ala

Osa-M raketid

Märgatavad suitsukahjustused

P-1000 Vulcan (SS-N-12 SANDBOX) raketid Allikas: H.I. Sutton / @CovertShores

130 mm peakahur

2x AK630 30 mm õhutõrjekahurid

SÕDUR juuni 2022 39

Ukraina sõda

Musta mere laevastiku lipulaevana osales «Moskva» Ukraina Ussisaare vallutamisel, mille käigus piirivalvurid ta parajasse kohta saat

NSV Liit lagunes ja pooleliolev «Admiral Flota Lobov» jäi iseseisvasse Ukrainasse, kus ta nimeks pandi kõi­ gepealt mitteametlikult «Poltava», siis «Bogdan Hmelnitski» ja seejärel 2010. aastal «Ukraina». Vikipeedia andmetel sai laev 95 protsenti valmis, relvastuse demonteerimisest ja laeva müügist on räägitud juba vähemalt 2017. aastast peale.

Lisaks «Slavale» valminud ristle­ jaist läksid «Marssal Ustinov» NSV Liidu Põhjalaevastikku ja «Tšervona Ukraina» Vaikse ookeani laevastik­ ku. 1995. aastal said kaks seda tüüpi ristlejat uued nimed – «Slavast» sai 15. mail «Moskva» ja «Tšervona Uk­ rainast» 21. detsembril «Varjag».

2003. aastal sai «Moskva» oma kald­ konteinereisse uued laev-laev-tüüpi ju­ hitavad raketid P-1000 Vulkan. Nende lennukaugus on kuni 700 km ja lennu­ kiirus enam-vähem sama, mis eelneval Bazaldilgi – ümmarguselt 2,5 M ehk 2600–2700 km/h. Ka lennurežiim on lähedane Bazaldile: alul kõrgel ja mär­ gile lähenedes madalal laineharjade

40 juuni 2022 SÕDUR

kohal. Neil on kumulatiivne laeng ehk teisisõnu kõike sulatava plasmajoana ettepoole suunatud.

Olgu öeldud, et raketi Vulkan kat­ sestart ristlejalt «Moskva» tehti 2003. aasta 15. mail Araabia merel, kus meie loo peategelane oli koos kahe suure all­ veetõrjelaeva, kahe vahilaeva, ühe des­ santlaeva, kahe tankeri ja ühe avame­ repuksiiriga. Parajasti käis 2003. aasta Iraagi sõda, mil USA väed olid Saddam Husseini diktatuuririiki tunginud.

Tundub, et Venemaa laevastiku­ koondis oli Araabia merel nii-öelda igaks juhuks, et võib-olla sõber Sad­ dam palub abi, kuid ei palunud, vaid põgenes oma pealinnast Bagdadist.

Sama aasta 13. detsembril aga Hus­ sein vangistati ja mõisteti 2006. aastal surma.

«Moskva» huku asjaolud on täna­ päevasel informatsiooniajastul üsnagi hästi teada. 13. aprillil 2022 sai ta kaks tabamust Ukraina rannakaitseraket­ tidega PKR Neptun: ristleja vööriosas tekkis tulekahju ja venelased hakkasid seda Sevastoopoli poole pukseerima.

… piirivalvur ja ka laev pääsesid postmargile…

… laevast sai aga põlengu järel merepõhja läinud

Ukraina sõda

Põleng jätkus ja päev hiljem, 14. april­ lil, vajus laev järjest rohkem vasakpar­ dale kreeni ja kadus lõpuks veepinnalt.

Eri andmete kohaselt oli pardal 416-, 480- või 510-liikmeline mees­ kond, mille elusolevad liikmed jõuti väidetavalt enne saatelaevadele võtta.

«Moskvaga» sarnase sõjalaeva hind võib rehkenduste järgi tänapäeval laias laastus olla miljard dollarit.

«Moskva» uputamine näitab, et pik­ ka aega sõjalises vaeslapse seisus olnud Ukrainas on asjad oluliselt paranenud.

Kõrgtehnoloogiast pungil ristleja upu­ tamine ei ole kerge ülesanne.

«Moskva» oli küll juba ligi 40 aas­ tat vana, aga küllap oli selle varustust täiendatud uusimate elektroonilise sõja seadmetega. Muuhulgas tekitanud selle kaitsesüsteem häireid satelliitidelt saa­ davaisse koordinaatide määranguisse, aga tundub, et ukrainlaste Neptun ra­

tsid…

kette see ei seganud. Võib eeldada, et Neptun lendab ettenähtud piirkonda inertsiaalsest navigatsioonisüsteemist (vn инерциальная навигация) juhi­ tuna, kus tal hakkab tööle raketi esiot­ sas olev otsimissüsteem, mille «nägemi­ sulatus» on kuuldavasti 60o.

Jääb veel küsimus, kust Ukraina rannakaitsemehed täpselt teada said, kus «Moskva» asus ja kuhupoole ning millise kiirusega liikus, kui just mu­ retult paigal ei seisnud – sedagi tuleb sõdades ette. Õhuluuret «Moskva» lä­ histel teha ei saanud, sest luurelennuk ja ka droon oleks alla lastud. Samuti on vähe usutav, et ristleja asus kaldal olevate radarite nähtavuspiirkonnas.

Luure­satelliite Ukrainal ei ole, see­ ga võib arvata, et ukrainlased said vajalikud andmed «Moskva» kohta suurriigilt, kellel sellised satelliidid olemas on.

Fotod: Scanpix

Laevatõrjeraketid Neptun tõestasid oma efektiivsust Venemaa laevastiku uhkuse uputamisel.

Ukraina kultuuripärandi objekt nr 2064.

Foto: sotsiaalmeedia

SÕDUR juuni 2022 41

Relvastus 42 juuni 2022 SÕDUR

Raiko Jäärats nooremleitnant ajakirja Sõdur toimetaja

S

elle aasta 19. aprilli pressiteates andis USA maavägi teada, et on sõlminud kümneaastase fik­ seeritud hinnaga lepingu Sig Saueri­ ga uute automaatide ja kuulipildujate tarnimiseks.

See teade tähistab viimase viieküm­ ne aasta kõige olulisemat otsust käsi­ tulirelvade valdkonnas, mis määrab arengusuuna järgmiseks pooleks sa­ jandiks. Samuti on see märk sellest, et 27 kuud kestnud kolme eri relvatootja prototüüpide ülipõhjalik katsetamine on lõpule jõudnud.

Uue automaadi tähis on XM5 ja uue kuulipilduja oma XM250. Tä­ his X USA maaväe nomenklatuuris viitab sellele, et tegu on veel prototüü­ biga. Kui need relvad lõpuks kasutu­ sele võetakse, hakatakse neid ilmselt märkima tähisega M5 ja M250.

Järgmine põlvkond USA järgmise põlvkonna jaorelvade programm sai alguse ideaalse kuju ja kaaluga püssikuuli arendamisest. Lei­ ti, et efektiivsel laskekaugusel 610 m, piisavaks läbistusvõimeks kaugustel kuni 1200 m on optimaalseks kaliib­ riks 6,8 mm juhul, kui kuul lahkub vintrauast algkiirusel üle 914 m/s.

Sellised nõuded kehtestati prog­ rammis osalevatele kaitsetööstuse

ettevõtetele. Nende nõuete väljatöö­ tamisel võeti arvesse kindlasti ka potentsiaalsete vastaste relvade las­ kekauguseid ja nende kehaturviste vastupidavust.

Programmi käigus katsetati kol­ me eri relvatootja väga erinäolisi rel­ vi. Nende võrdluse kohta on põhja­ likumalt kirjutatud ajakirjas Sõdur 3/2020. Sig Saueri pakutud lahendus erines konkurentide omast selle poo­ lest, et oli kõige vähem uuenduslik, kui nii võib öelda. Nende väljatöö­ tatud padrun ei olnud ainukesena polümeerkestaga ja automaat põhines juba järele proovitud MCX Spear mu­ delil, mille kasutamine ei erine AR-15/ M4/ R20 relva kasutamisest.

USA ja Eesti käsitulirelva võrdlus XM5

R20

Kaliiber

6,8 mm

5,56 mm

Padruni/kuuli kaal

30,8 / 8,7 g

11,9 / 4 g

Püssirohugaaside surve

80 000 psi

55 000 psi

Kuuli algkiirus

914 m/s

900 m/s

Efektiivne laskekaugus

518 m

500 m

Kaal sihikuta (summutiga)

3,8 kg (4,47 kg)

3,32 kg

Salve maht

20 padrunit

30 padrunit

Laetud salve kaal

629 g

497 g

Lahingukomplekti kaal sihikuta

8,8 kg (summutiga, 7,7 kg 140 padrunit) (270 padrunit)

Vintraud

330 mm (13 tolli)

363 mm (14,3 tolli)

Kogupikkus (summutiga)

866 mm (914 mm)

880 mm (1020 mm)

Pikkus lühimas asendis

609 mm

797 mm

Foto: Sig Sauer

SÕDUR juuni 2022 43

Relvastus

USA maaväe uued käsitulirelvad

Relvastus

Kui võrrelda General Dynamicsi ja Textron Systemsi polümeerkestaga padrunitega, siis olid need küll oluli­ selt kergemad, kuid nõudsid ka täiesti teistsugust ümberlaadimise süsteemi.

General Dynamicsi relv oli bullpup-la­ hendusega (salv päästesüsteemist taga­ pool) ja kuulipildujaks isegi ei paku­ tud lindist söödetavat relva.

Textroni relval oli märksa rohkem liikuvaid osi ja selle kasutamiseks oli vaja senisest erinevat väljaõpet. Pole välistatud, et näiteks plastikust pad­ runid ei pidanud vastu katsetele ekst­ reemsetes oludes. Relvad pidid töö­ korras olema nii kõrbekuumuses kui arktilises külmas.

Hübriidpadrun SIG 6,8 x 51 FURY ei erine peale vaadates suuresti olemasolevatest padrunitüüpidest. Esimese asja­ na torkab silma, et see koosneb kahest erinevast metallist, mistõttu nimeta­ takse seda hübriidmoonaks.

Padrun on konventsionaalse ehitu­ sega, millel on terasest padrunipõhi.

See on vajalik, et padrun peaks lask­ misel vastu kestas tekkivale 80 000 psi püssirohugaaside survele. Suurem rõhk võimaldab lühikese 13-tollise

rauaga relvast saa­ vutada nõutava kuuli algkiiruse.

Samas vähendab see vintraua eluiga, milleks on ligikau­ du 12 000 lasku. « A meerik la ste 6,8 mm XM5 kasutuselevõtt annab lähitulevikus vastuse küsimusele, mis juhtub, kui igale sõdurile anda kasu­ tada täpsuspüss,» ütleb kaitseväe pea­ relvur major Risto Pärtel. «USA uute käsirelvade hange on edukas näide tänapäevasest soetusviisist, kus soo­ vitud võime saavutatakse teadusliku arendustegevuse abil, mitte juba turul olemasolevate toodete hankimisega.»

6,8 x 51 mm padrun on mõõtudelt sarnane 7,62 x 51 mm padruniga, mis võimaldab olemasolevaid 7,62 relvi vajaduse korral uuele kaliibrile üm­ ber komplekteerida. USA maavägi on toonitanud, et 6,8 mm padrun ei ole selleks kasutusele võetud, et vahetada välja 5,56 ja 7,62 NATO standardne laskemoon, sest need jäävad ka kasu­

tusse. Siiski avab see kaugemas tule­ vikus võimaluse, et USA ja NATO jäävad kasutama ainult ühte kaliibrit käsitulirelvade puhul.

XM5 automaatrelv XM5 on 6,8 mm kaliibriga AR-15 tüü­ pi käsitulirelv, kuid sellel on mõned uuendused võrreldes praeguse USA maaväe M4 relvaga. XM5 on õigu­ poolest militaarversioon juba turul olevast Sig Sauer MCX Spear ver­ sioonist. Nii nagu R20 relva puhul toi­ mub ka selle ümberlaadimine lühikese käiguga gaasikolviga.

Relva alumine osa on pealtnäha pea­ aegu identne M4/R20 alumise osaga.

Tuleümberseadur, salveriiv ja lukuriiv on kasutatavad nii vasaku- kui parema­ käelistele. Püstolkäepide ja päästesüs­ teem on enam-vähem identne M4/R20

XM5 ehk SIG MCX Spear on väga sarnane kaitseväe R20 relvaga – mõlemad on AR-15 stiilis käsitulirelvad, millel on täispikkuses Picadinny liist, külgedel M-LOK kinnitus ja taga Magpul kaba. Lisaks erinevale kaliibrile on XM5 kokkukäiva kabaga ja vasakul küljel on kokkuvolditav vinnastushoob.

Fotod: Sig Sauer

44 juuni 2022 SÕDUR

Relvad

relvadega. R20 väljaõppe saanud kaitse­ väelane oskaks seda relva kasutada ilma raskusteta.

Aga on ka mõned erinevused. Relva kaba saab nii kokku lükata kui ka külje­ le kokku voltida. See on võimalik tänu taandurvedrule, mis ei asu mitte alu­ mises osas luku taga nagu AR-15 süs­ teemidel, vaid ülemises osas gaasikolvi varda sees. See on veidi sarnane Galili taandurvedruga.

Lisaks tavapärasele AR-15 tüüpi rel­ va taga olevale vinnastushoovale on külje vasakul pool kokkuvolditav lask­ mise ajal mitteliikuv vinnastushoob.

See võimaldab paremakäelisel laskjal relva vinnastada ühtaegu sihtimisega ning sellega on palju lihtsam eemaldada tõrkeid laskmise ajal.

XM5 relv on 13-tollise (33 cm) vint­ rauga ning see on veidi raskem M4-st, kaaludes summutita 3,8 kg. Relva efek­ tiivne laskekaugus on kuni 518 meetrit.

Sellisel kaugusel suudab see läbistada kiivreid ja kuuliveste. Relv kasutab 20 padruniga salvesid ja lahingukomplek­ ti tuleb ilmselt 140 padrunit. Võrdlu­ seks, et M4 lahingukomplektis on 210 padrunit.

XM250 kuulipilduja XM250 kuulipilduja kaalub kõigest 6,8 kg koos summuti ja harkjalaga, olles oma eelkäijast M249 üle kahe kilo kergem. Relval on 465 mm pik­

kune vahetatav vintraud, mis taga­ silöögi kompenseerimiseks laskmise ajal liigub edasi-tagasi, tagades täpse­ ma laskmistulemuse.

Relva lindist laadimine käib va­ sakult ja kestad väljuvad paremalt.

Tehniline laskekiirus on 800 lasku minutis. Lisaks valangutele on selle­ ga võimalik lasta ka poolautomaatses režiimis üksiklaskudega. Kuulipildu­ ja peal on sihtimisseadmetele täispik­ kuses Picadinny liist.

«XM250 kergem kaal ja võime ük­ siklaskudega tulistada muudab relva kasutusmugavust, mis sarnaneb roh­ kem automaadi kui seni kasutatava kuulipildujaga,» räägib Pärtel.

Ta lisab, et 6,8 mm kuulipilduja XM250 vahetab välja senised 5,56 mm M249 kuulipildujad, ning väl­ ja on kuulutatud hange, et lihtsa vintraua vahetusega oleks 7,62 mm M240 kuulipildujat võimalik uut 6,8 mm padrunit kasutama panna.

Kui 5,56 mm kaliibriga M249 kuulipilduri lahingukomplektis USA maaväes on kolm 200 padruniga lin­ ditaskut kaaluga 9,4 kg, siis XM 250 kuulipilduri varustusse tuleb ilmselt neli 100 padruniga linditaskut kaalu­ ga 12,3 kg.

Väiksemat padrunite arvu kom­ penseerib täpsem laskmine. Kuuli­ pilduri relva ja laskemoona kogukaal jääb umbes samaks.

Uued relvad, nii XM5 kui XM250, tulevad standardlahendusena juba koos helisummutiga. SIG SLX sum­ mutid ei ole mõeldud niivõrd lasuheli maksimaalseks summutamiseks (üle­ helikiirusel lendav kuul tekitab pau­ gu, mida ei saa summutada), kui lee­ gi ning helijälje maskeerimiseks ning kahjulike püssirohugaaside laskurist eemale juhtimiseks.

XM157 Fire Control «Tänapäevased relvad on üldjoontes võimelised väga täpselt laskma, alla ühe nurgaminuti (MOA), kuid välised tegurid, nagu tuul, temperatuur ja ini­ mese tehtud vead, võivad põhjustada ebatäpse laskmise,» ütleb Pärtel.

Seetõttu on Vortex Optics pakku­ nud lahendi, kus sihikus on koos nii laserkaugusmõõdik kui ballistiline ar­ vuti, mis sätib automaatselt sihtimis­ punki alati õigesse kohta ning laskuril jääb ainult relv sihtmärki suunata ja päästikule vajutada.

«Nii nagu tänapäeva autodel on mitmesugused «juhi abilised» ehk elektroonilised lahendused, siis ka XM157 sihtimisseadmel on sensorid, mis mõõdavad temperatuuri, õhu­ rõhku, laskenurka ja kaldenurka, mis koos laserkaugusmõõdikuga teevad igas parameetris parandused sihtimis­ punkti, et see ühtiks soovitud kohas kuuli tabamispunktiga,» räägib Pär­

SÕDUR juuni 2022 45

Relvastus

tel. «Enamgi veel, sihikut saab tänu sisseehitatud ekraanile kasutada võr­ gupõhisena piiramatult liitreaalsuse elementide kaasamiseks, kuvades näi­ teks teepunkte, oma/vastase asukohti, täpselt nagu arvutimängudes.»

XM157 sihtimisseade.

Foto: Vortex Optics

XM157 1-8 x 30 on tavalisest opti­ lisest sihikust mõnevõrra raskem, kuid samas kergem, kui arvestada kokku kõik sihtimise abilised, mida ta asenda­ ma hakkab. Kui sihikul patareid välja võtta, siis on see oma võimete poolest sarnane LMT täpsuspüssil kasutata­ va Trijicon 1-8 x 28 VCOG sihiku­ ga. Uuendused peituvadki just sihiku elektroonikas ja modulaarses ehituses.

Uus sihik vahetab välja praegustel USA maaväe relvadel kasutatavad M68 punatäppsihi­ kud, M150 fik­ seeritud ja SCO muudetava suurendusega sihikud. Laser­ kaugusmõõdi­ ku moodulisse on integree­ ritud ka nähtav ja infrapunalaser, mis vabastab eraldiseisvate sihtimislaserite kasutamise vajadusest, nagu näiteks AN/PEQ 15 ja 16.

Tulevik Esimesed relvad on plaanis kasutuse­ le võtta 2025. aastal ja kümne aasta pärast peaks need kasutusel olema kõigil maaväe lahinguüksustel. On üsna tõenäoline, et tulevikus lähevad samale kaliibrile üle ka mitmed teised NATO riigid ja kindlasti mõjutab see ka kolmandate riikide otsuseid uute käsitulirelvade valikul.

Kümne aasta jooksul on USA maa­ väel kavas osta 107 000 automaatrelva ja 13 000 kuulipildujat, kattes selle­ ga maaväe lahinguüksuste vajaduse.

46 juuni 2022 SÕDUR

5,56 ja 7,62 kaliibriga relvad jäävad endiselt kasutusse tagala- ja toetusük­ sustele. Tehingu maksumus on umbes 4,5 miljardit dollarit.

Leping võimaldab vajaduse kor­ ral kokku osta kuni 250 000 relva, seda juhul, kui USA merejalavägi ja eriüksused peaksid samuti selle relva kasuks otsustama. Sihtimisseadmete leping võimaldab samuti osta kümne aasta jooksul kuni 250 000 seadet ja selle lepingu maht on u 2,7 miljardit dollarit.

Relvad

Kommentaar Risto Pärtel major, kaitseväe pearelvur

A

XM250 on sisuliselt 6,8 mm kaliibriliga kergem versioon SIG SAUER-i 8,6 mm kaliibriga kuulipildujast MG 338, mida USA eriüksused on kasutanud juba mitu aastat. XM250 on ka parema tulejõuga ja ligi kaks kilo kergem väljavahetatavast M249 jao kergekuulipildujast.

Fotod: Sig Sauer

meeriklaste uus relvastus on mitmes aspektis natuke parem võrreldes traditsiooniliste relvadega, kuid mitte nii palju, et me peaksime LMT automaatide kasutamise korral ennast halvasti tundma.

R20 efektiivne laskekaugus on täitsa piisav meie poolkinnisel maastikul.

Suurem kogus laskemoona sõdurite padrunisalvedes tagab mõistlikul kasutamisel pikemaajalise kestvuse.

Enamik NATO riike jääb pikaks ajaks kasutama praeguseid 5,56 mm ja 7,62 mm kaliibris relvi ja laskemoona. See tagab ka meile sõja korral suurema võimaluse teiste riikidega laskemoona vahetada.

Kuidas edasi, kas kaitsevägi läheb samuti tulevikus 6,8 mm peale? Mina arvan, et ameeriklaste uue kaliibri tulek rikastab ja suurendab meie tulevasi relvastuse soetuse võimalusi. Kindlasti hakkavad paljud relvatootjad valmistama uusi 6,8 mm relvi, vanade relvade uuenduskomplekte ja laieneb sellele laskemoonale pakkujate valik.

Ei ole sugugi võimatu, et hakkame näiteks 7,62 mm täpsuspüsse või kuulipildujaid ümber komplekteerima 6,8 mm peale, mis oleks tunduvalt soodsam kui täitsa uue relva soetamine. Kahte padrunitüüpi laskev relvasüsteem jätaks võimaluse harjutada odavama 7,62 mm laskemoonaga ja vajaduse korral lahingusse minna efektiivsema 6,8 mm padruniga.

SÕDUR juuni 2022 47

Õppus

Wisenti kasutegur

48 juuni 2022 SÕDUR

Õppus Foto: vbl Ardi Hallismaa

Kaitseväe sihtüksuse nimi Wisent tähendab Euroopa piisonit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal, sümboliseerides jõudu ja tugevust.

Andres Rekker kolonelleitnant, sihtüksuse Wisent 4 ülem

E

estis oleme harjunud kasutama mõistet kasutegur, mille inglis­ keelne vaste on efficiency. Vii­ mast saab tõlkida ka efektiivsuse või tõhususena. Sõna tõhusus annab isegi paremini edasi kasuteguri mõiste ole­ must, kuid sõna kasutegur eesti keeles on väga kindlalt juurdunud.

Füüsika seadustesse on sisse kirju­ tatud, et kasutegur on alati väiksem, kui sissepandud energia, muidu oleks ammu leiutatud igiliikur – perpetum mobile. Siin tekkibki küsimus: mis on sihtüksuse Wisent kasutegur, kas see on väiksem, kui me kulutasime oma energiat, lähtudes loodusseadusest?

Sihtüksus Wisent loodi vastukaa­ luks Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka tekitatud hübriidrünnaku­ tele, mille ta korraldas Läti, Leedu ja Poola vastu. «See tegevus on ebasea­ duslik, vastuolus rahvusvahelise õigu­ sega ning kujutab selget julgeolekuohtu mitte üksnes Poolale, vaid kogu Eu­ roopa Liidule,» sõnas peaminister Kaja Kallas.

Poola olulisus Mida tähendab Eestile Poola? Kuidas defineerida Poolat? Vastus on liht­ ne: Poola on Eestile lähim sõbralik suurriik. Vaatame seda läbi riigikaitse prisma. Poola aktiivsete relvajõudude suurus arvestamata territoriaalkaitse üksusi on 120 000 sõjaväelast, samas Soome või Rootsi aktiivsed relvajõud moodustavad sellest vaid viiendiku.

Asepeaminister Jarosław Kaczyński ja kaitseminister Mariusz Błaszczaki ettepaneku kohaselt tuleks Poola rel­ vajõudude isikkoosseisu suurendada 250 000 sõjaväelaseni. See tähendaks ka kaitsekulutuste tõusu 3%-ni SKT-st ja uue moodsa tehnika soetamist. Seda kõike, et tõsta heidutusvõimet uues SÕDUR juuni 2022 49

Õppus

rahvusvahelises olukorras, kus sõda toimub Poola ukse all.

Maakaarti vaadates on selge, et ilma Baltimaade, sealhulgas Eestita, ei ole tagatud Poola julgeolek. Samuti ka vas­ tupidi. Siin on sobilik tsiteerida 1995. aastal kunagise Poola välisministri Wladyslaw Bartoszewski sõnu, mis ise­ loomustavad meie riikide vahelisi suh­ teid: «Meid ei lahuta midagi, ühendab aga kõik!».

Ka kaitseminister Kalle Laanet on ütelnud, et Poola on meie üks olulisi­ maid liitlasi piirkonnas, kelle toetami­ ne praeguses julgeolekuolukorras on võtmetähtsusega.

Piirkondlik julgeolek Hübriidrünnakud said alguse augustis 2021, kulmineerudes sama aasta no­ vembris. Valgevene diktaator lennutas otselendudega Lähis-Idast hübriidrün­ nakuteks pettusega «eksootilisi turiste» Valgevenesse, väites, et nad pääsevad sealt väga lihtsalt edasi Euroopa Liitu «meepottide» juurde.

Maakaarti vaadates on selge, et ilma Baltimaade, sealhulgas Eestita, ei ole tagatud Poola julgeolek. Samuti ka vastupidi.

«On vastuvõetamatu, et Valgeve­ nesse saabunud inimesi suunatakse ebaseaduslikult EL-i välispiiri poole ja sunnitakse seda ületama,» kirjuta­ sid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peami­ nister oma ühisavalduses 23. augustil 2021. aastal. «Valgevene režiimi taoli­ ne käitumine ohustab piirkondlikku julgeolekut. Immigrantide kasutami­ ne naaberriikide destabiliseerimiseks rikub selgelt rahvusvahelist õigust ja kvalifitseerub hübriidrünnakuks Läti, Leedu, Poola ja seega kogu Euroopa Liidu vastu.»

Selge on, et käimasolevat kriisi on kavandanud ja süstemaatiliselt korraldanud Aljaksandr Lukašenka režiim Venemaa vaikival nõusolekul.

Eesti on alates 2021. aasta juulist toe­ tanud liitlasi hübriidrünnaku vastu võitlemisel. Nii olid Leedus korda valvamas politsei- ja piirivalveameti ESTPOL meeskonnad ja kaitseväe sõjaväepolitsei.

Detsembri alul algas Wisenti esime­ ne rotatsioon Poola idaosas Włodawa

50 juuni 2022 SÕDUR

Sihtüksus Wisent paigaldamas ajutist piiritõket Bugi jõele Poolas 15. detsembril 2021.

linna lähistel Bugi jõe ääres. Valge­ vene oli suunanud hübriidrünnakute teraviku Poola suunas, lootes tekitada lõhet Euroopa Liidus, arvates, et Poola valitsust ei peeta EL-is paipoisiks ning see oleks võimaldanud vastandada EL-i riike üksteisele illegaalsetesse im­ migrantidesse suhtumise tõttu. Eelni­ metatud lootus ei pidanud paika, vaid Euroopa Liidu riigid koondusid üht­ se rindena toetama Poolat illegaalses immigratsioonikriisis.

Tilkadest moodustub meri Sihtüksuse Wisent tuumiku moo­ dustas pioneerivõimega jalaväerühm.

Sihtüksus komplekteeriti kaitsering­ kondade vabatahtlikest reservväe­ lastest, kes kuuluvad enamikus kait­ seliitu. Eri rotatsioonidel oli ka teisi erialaspetsialiste, nagu lahingukaame­ rameeskond ja mehitamata õhusõidu­

ki meeskond. Üksust toetas rahvuslik toetuselement. Üksuse suurus kõikus rotatsioonide kaupa 50–70 kaitseväelaseni. Sihtük­ sus oli allutatud taktikalise käsuõigu­ sega (TACOM) Poola relvajõudude 18. mehhaniseeritud diviisile. Kokku oli viis kuuajalist rotatsiooni.

Eesti üksuste Poolasse lähetamise puhul oli tegu kahepoolse kaitsekoos­ töö projektiga Poola-Valgevene piiri kindlustamisel, mille käigus valmistati ette tõkete rajamist, tugevdati olemas­ olevaid piirikaitse rajatisi ja rajati ker­ gemaid piirdeid ning sildasid. Lisaks toetati diviisi meediakajastust lahingu­ kaamerameeskonnaga, kogudes Poola ja Eesti üksuste tegevuste kohta foto- ja videomaterjali.

Mida andis Eesti panus, mis oli nagu piisk meres (Poola vanasõna üt­ leb, et tilkadest moodustub meri ehk

Õppus

Poola sümboolne ning näitab Eesti ja Poola ühtekuuluvust. Ta kinnitas, et tähtis ei ole, mitu eestlast on kohapeal ja mitu meetrit traataeda päevas pandi, vaid see, et oleme kohal oma sinimust­ valge lipu all.

Samas saadi palju positiivset taga­ sisidet diviisi ülema kaudu nii Poola kaitseväelt kui piirivalvelt. Meie tege­ vuse kvaliteediga ollakse väga rahul.

Kindral on kindel, et Poola relvajõud tulevad vajaduse korral appi ka Eestile, kui peaks tekkima tarvidus.

Koostöö teeb eriti väärtuslikuks, et mõlemalt poolt on vabatahtlikud.

Meie poolt kaitseliitlased ja reservväelased ning Poola poolt territoriaalkaitse vabatahtlikud.

Foto: n-srs (reservis) Joakim Klementi

Kropla do kropli i będzie morze), prae­ gusel ajal immigratsioonikriisis Poola välispiiride kaitseks? Mis on väikese Eesti kontingendi kasutegur, kui Poola relvajõud koos territoriaalkaitsega on umbes 170 000 sõdurit? See on õlg õla tunne – relvavendlus.

Sihtüksuse Wisent embleemil on kõrvuti Eesti ja Poola lipuvärvides va­ pikilbid Euroopa piisoni kõrval. See käiseembleem oli «kuum kaup». Poola sõdurid tahtsid seda vahetada eestlaste­ ga, andes vastu oma üksuse embleemi.

Selle tulemusel kandsid piiril nii Eesti kui Poola sõdurid mõlema riigi emblee­ me, uurisid teineteise varustust ja rel­ vastust ning vaatamata keelebarjäärile suheldi aktiivselt.

Koostöö teeb eriti väärtuslikuks, et mõlemalt poolt on vabatahtlikud. Meie poolt kaitseliitlased ja reservväelased ning Poola poolt territoriaalkaitse va­

batahtlikud. Selline sõduri tasemel rel­ vavendlus on suur väärtus, mille juures ei räägita kõlavaid sõnu, vaid tehakse vajaduse korral tegusid.

Tõenäoliselt ei olnud osa Poola vaba­ tahtlikest kuulnudki Eestist, heal juhul oli see üks abstraktne riik. Ega ka eest­ lastele ei olnud Poola ajaloo tundmine tugev külg, kuid iga päevaga läks asi paremaks. Praeguseks on neist saanud relvavennad, kellega ühiselt kindlustati Poola piiri ning sellest räägitakse ka las­ telastele. Kui tuleb vajadus teineteisele appi tõtata, siis nad teavad, kellele nad appi lähevad.

Rohujuure tasand Rääkides 18. mehhaniseeritud divii­ si ülema kindralmajor Jarosław Gro­ madzińskiga, kellele on Poolas olles allutatud Eesti sihtüksuse isikkoosseis, on tema arvates Eesti üksuse saatmine

Poola riik ja poolakad tunnevad, et neid ei ole jäetud üksi illegaalsete piiriületajate tekitatud kriisis. Eesti ja Suurbritannia olid esimesed, kes tulid appi Poolale ning seda siin ei unusta­ ta. Sihtüksuse Wisent liikmed tajuvad Poolas olles poolehoidu igal sammul.

Toetus ei ole tuntav üksnes ametli­ kul, vaid ka rohujuure tasemel, mis väl­ jendub kohalike inimeste poolehoius, naeratuses, millele eestlane vastab püüdlikult keelt painutades «część» – tere. Seda tunnetavad kontingendi liik­ med iga päev, olles ükskõik kus­kohas.

Kohalikud talunikud ei hoia eesti sõ­ durist eemale, vaid pakuvad kohvi, sest ehitades piirirajatisi, parandati ära ka taluniku teeots. Lihtsalt niisama, möödaminnes.

Paljud Poola ääreala inimesed, kes ei olnud Eestist kuulnudki, teavad nüüd, et Eestis elavad nende sõbrad ja liitla­ sed. Poolakad on katoliiklased ning paljuski põhinevad nende eetika ja kõlbluse kuldreeglid jumalasõnal, mil­ lest nad oma elus lähtuvad. Seda ise­ loomustab tsitaat piiblist: «Kõike, mida iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!» (Mt 7:12).

Sihtüksus Wisent andis ainulaad­ se võimaluse kaitseliitlastele tegutseda rahvusvahelises keskkonnas, tutvuda Poola relvajõududega ning võtta mõõ­ tu liitlastega pioneerivõistlustel. Kaitse­ liitlaste võistkonna keskmine vanus oli tunduvalt kõrgem kui Ameerika lan­

SÕDUR juuni 2022 51

Õppus

Eesti ja Poola võitlejad Poola-Valgevene piiril 23. jaanuaril 2022.

gevarjuritel ja Suurbritannia merejala­ väelastel, kuid meeste talupojamõistus ja elukogemus tõid võistlustelt esikoha.

See positiivne emotsioon tõstis rühma enesekindluse kõrgustesse.

Eesti jalajälg Sihtüksusel tekkisid neljanda rotat­ siooni ajal Włodawa linnaga head suhted. See andis suurepärased või­ malused Wisenti ja kogu Eesti tutvus­ tamiseks kohalikele elanikele. Pidev Eesti kaitseväelaste teadlikkuse tõst­ mine, tutvudes Poola kohaliku eluolu, kultuuri ja tavadega teenistusest vabal päeval, on oluliselt lihtsustanud siht­ üksuse eesmärkide saavutamist ja ko­ halike poolehoiu võitmist.

Eesti kaitseväe sõidukid liikusid iga päev läbi Włodawa, kus tee ääres võis näha kaitseväelastele lehvitavaid lapsi.

Seetõttu tekkis eestlastel soov anda panus laste liiklusohutuse kasvatusse, et muuta nende liiklemine pimedal ajal veelgi ohutumaks.

52 juuni 2022 SÕDUR

Käidi kohalikus algkoolis ning rää­ giti liiklusohutusest, samas tutvusta­ des Eestit ja tegemisi Poolas ning jaga­ ti kaitseliidu sümboolikaga helkureid.

Eestis on tavaks, et koolide juures on helkuripuud ning tehti ettepanek samasuguse helkuripuu rajamiseks.

Külastus ei olnud ühekordne ja vii­ mane rotatsioon aitas korrastada kooli liiklus­õppe parki ning osales liiklus­ ohutuse päeval.

Wisent 4 rotatsiooni lahkumis­ rivistus korraldati kohalikul sõjaväe­ kalmistul, et langetada pea Katõni massimõrva ohvrite mälestuseks. Tse­ remoonial osalesid Poola relvajõud, sisejulgeolekuüksused, omavalitsuse esindajad ja riigitegelased ning Katõni ohvrite omaste ühingu liikmed. Selli­ ne eestlaste suhtumine liigutas poola­ kate südant ning Katõni massimõrva ohvrite omaste ühing Włodawas an­ netas sihtüksusele Wisent 4 auliikme staatuse.

«On väga oluline mitte unustada

Foto: rms (reservis) Silver Jaanson

Katõni massimõrva ja teisi sõjakurite­ gusid,» ütles Włodawa linnapea Wies­ law Muszynski. «Kes oleks uskunud, et 82 aastat hiljem pannakse endiselt toime massimõrvu meie naaberriigis.

Eestlased mäletavad koos meiega ja selle tõestuseks oletegi täna siin ning ma tänan teid siiralt selle eest.»

Mitte kunagi ei õnnestu tööd teha nii, et saavutada vaid püstitatud ees­ märgid. Artikli alguses esitatud kü­ simusele võib vastata, et tegemist on kahekordse võiduga: pakkudes julge­ oleku vihmavarju Poolale, ei ole me leidnud üksnes relvavendi, vaid ka tee lihtsate Poola inimeste südametesse.

Seetõttu on ka sihtüksuse Wisent ka­ sutegur ühest suurem.

Sihtüksusest Wisent jääb tegutse­ misalale mälestus – koos Włodawa linnapeaga istutatud sümboolne tamm. Puu, mis on eestlasele püha hiiepuu, ning mida peetakse kõige tu­ gevamaks, vastupidavamaks ja pika­ ealisemaks.

Raiko Jäärats nooremleitnant, ajakirja Sõdur toimetaja Wisent 4 lahingukaamerameeskonna läviohvitser

P

eale pioneeride andis Wisent sihtüksusse oma panuse ka kaitseväe lahingukaamerameeskond.

Ligi neli kuud kestnud õppusel osales kokku vahetustega 26 küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse tegevväelast, ajateenijat ja reservisti.

Lahingukaamerameeskonnad olid liidendatud Poola relvajõudude 18. mehhaniseeritud diviisi koosseisu, mille üks brigaad vastutas Poola-Valgevene piirile ajutise tara ehitamise ja piiri mehitamise eest.

Poola relvajõududel endal oli meediavõime olemas ainult ministeeriumi tasandil, kuid nähes eestlaste pealt, kui kasulik see on, alustas diviis kiirkorras ka ise sarnase võime loomist.

Strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülem kolonelleitnant Georgi Kokošinski arvab, et lahingukaamerameeskonna kaasaaitamise tõttu Poolas on seda võimet nüüd märganud ka paljud teised meie liitlased. Näiteks uuritakse tema käest päris tihti kogemuse kohta, kuidas sellist võimet luua. «Ülitähtis on ka erialane otsekontakt ja koordinatsioon meie regiooni ühe olulisima liitlasega,» ütleb Kokošinski. «Samuti andis osalemine koostööõppusel võimaluse katsetada meeskondades tegutse­ mispõhimõtteid ja -viise. Saime kindluse selles osas, mida praeguse väljaõppe ja varustatusega suudame koduüksusest kaugel toimetades korda saata.»

Vabatahtlikult olid õppusel ka strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenijad, kelle jaoks oli see osa väljaõppest ja teenistuspraktikast. Poolas saadud kogemused olid tulevastele reservväelastele hindamatu väärtusega, sest nähti lähedalt, kuidas toimivad meie liitlaste relvajõud.

«Kõige rohkem jäi mulle meelde üks meedia­ operatsioon, mille tegime Poola uute luuresõidukite kohta,» räägib strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenija reporter nooremseersant Andero Kitt. «Sai mudas mütata ja see oli ühtviisi nauditav nii meile kui poolakatele – väga lahedad videod sai sellest.»

Ü

Lahingkukaamerameeskonna pildistatud Poola 18. diviisi võitlejad enne päikesetõusu Bugi jõe ääres 22. märtsil 2022.

Foto: kaitseliit

pris tihti näidati Eesti lahingukaamera­ meeskondade salvestatud materjali Poola rahvustelevisioonis. Viimane lahingukaamera­ meeskond tuli tagasi aprilli keskel, selleks ajaks oli Poola 18. mehhaniseeritud diviisil juba oma meedia­ meeskonnad olemas. Diviisi ülema diviisikindral Jarosław Gromadziński sõnul jätsid Eesti lahingukaamerameeskonnad olulise jälje Poola relvajõududesse. Õppuse käigus Poolas tulid välja ka mõningad õpikogemused. Suureks proovikiviks osutus näiteks IT-tehnika, kuna toodetava audiovisuaalse materjali maht on suur ja see tuleb tihti aegkriitiliselt edastada adressaatideni.

«Kuna strateegilise kommunikatsiooni keskuse peamine igapäevane ülesanne rahu ajal on ajateenijate erialane koolitamine, siis oli probleeme ka meeskondade mehitamisega,» ütleb Kokošinski. «Õla panid alla nii kaitseliit, kaitseväe peastaap kui ka kaitseväe akadeemia, mille eest olen neile väga tänulik.»

SÕDUR juuni 2022 53

Õppus

Lahingukaamerameeskonna tuleproov

Ajalugu

Kuigi Landeswehri sõda ja vabadussõda tervikuna peeti peamiselt maismaal, oli merejõududel seal oma osa.

Eesti merejõudude roll Landeswehri sõjas

54 juuni 2022 SÕDUR

Ajalugu Autor: Taavi Urb NATO mereväejuhatuse N7 staabiohvitser

E

esti merejõudude jaoks algas Landeswehri sõda 19. juunil 1919, kui suurtükilaev Lembit hakkas Tallinna reidil vahiteenistust pidama, et hoiatada Saksa laevastiku lahele ilmumise eest (kardeti Saksa me­ reväe sekkumist konflikti). Ööl vastu 22. juunit teatas sõjavä­ gede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner merejõudude juhatajale me­ reväekapten Johan Pitkale, et üks laev tuleks Riia lahte saata ja Pitka andis hävitajale Wambola kohe käsu ennast sõiduvalmis seada.

22. juunil arutasid Laidoner ja Pit­ ka operatsiooniplaane. Nõupidamisele oli kutsutud ka Suurbritannia sõjali­ ne esindaja Vivian H. C. Bosanquet.

Laidoner soovis, et merevägi toetaks suurtükitulega Põhja-Lätis tegutseva 3. diviisi paremat tiiba. Pitka plaa­ nid olid kõrgelennulisemad: ta tah­ tis mere poolt Riiga tungida ja sealt Landes­ wehri positsioone tulistada, aga Bosanquet oli selle vastu.

Samal päeval saadeti Heinastesse (lt Ainaži) hävitaja Wambola, et luua kontakt Eesti 3. diviisi paremal tiival tegutseva 9. jalaväepolguga ja tutvuda olukorraga. Wambola jõudis Heinaste lähedale 23. juunil, pärastlõunal koh­ tus paadiga maale sõitnud laeva ko­ mandör mereväeleitnant Tiido Kraus polguülemaga.

Laevastik Pärnus Maaväe palvel tulistas Wambola Lan­ deswehri positsioone Niebādes ja Car­ niklavas. Leitnant Kraus saatis mere­ jõudude juhatajale ettekande, kus ta soovitas loobuda meredessantidest Liivi lahe rannikul, aga saata maaväe toetu­ seks suurema laevastikukoondise, muu­ hulgas 130 mm suurtükiga relvastatud jäälõhkuja Tasuja ja miinitraalerid.

28. juuniks kogunesid Pärnusse Wambola, Tasuja, traalerid Olev ja Kalev ning naftapraam. Suurtükilaev Lembit jäi Kuressaare reidile, et tõrjuda Saksa laevastiku või Landeswehri või­ Miiniristlejad (hävitajad) Lembitu ja Wambola.

Foto: meremuuseum

SÕDUR juuni 2022 55

Ajalugu

malikku dessanti Saaremaale. Samal päeval sai Pitka ülemjuhataja asetäit­ jalt polkovnik Jaan Ringilt (ülemjuha­ taja ise oli Valgas) telefonis loa Riiga tungimiseks.

Kuna Heinaste ja Carniklava juu­ rest miine ei leitud ja ei Saksa ega Lan­ deswehri laevastikku polnud nähtava­ le ilmunud, saatis Pitka 29. juunil nii Lembitu kui Pärnu lahes paiknenud laevastiku Salatsi juurde. Tasuja tulis­ tas veelkord Carniklavat, et maaväe edasitungi toetada.

30. juunil andis 3. diviisi ülem kind­ ralmajor Ernst Põdder käsu kogu rinde ulatuses pealetungi alustada. Polkov­ nik Rink teavitas teda mereväe tege­ vusest Liivi lahel ja käskis laevastikuga viivitamatult ühenduse luua.

Samas hakkas lõviosa Eesti laevas­ tikust – hävitajad Lennuk ja Wam­ bola, suurtükilaevad Sulev ja Tasuja ning traalerid Kalev ja Olev – ühel ajal maaväega Väina (Daugava) jõesuud­ messe liikuma. Teel vangistati Riiast välja sõitnud puksiir Pernau, millelt saadi väärtuslikku infot Landes­wehri vägede kohta Riias ja miiniväljade kohta Väina jõe suudmes. Laevastik jäi Magnusholmi merekindluse tule alla ja tõmbus tagasi.

Pealetung Riiale 1. juunil andis kindralmajor Põdder 3. diviisile käsu pealetungi alustada ning palus laevastikul üle Väina jõe viivad Riia raudteesillad oma kontrolli alla võtta ja 9. jalaväepolgu edasitungi suurtükitulega toetada. Merevägi tu­ listas vastase positsioone Carniklavas ja Ādažis ning 9. polk tungis jälle Koiva jõe lõunakaldale. Peeti tulevahetust Magnusholmi merekindlusega, aga hal­ va ilma tõttu Väina jõkke ei tungitud. Ööl vastu 2. juulit ilm paranes ja laevastik hakkas liikuma Väina jõe­ suudmesse. Magnusholmi suurtükitu­ li suruti varahommikul maha ja maa­ vägi vallutas kindluse. Samuti hävitati Vecāķis maaväe edasitungi takistanud kuulipildujapesad. Lembit sõitis Väina jõkke sisse, Lennuk ja Wambola jäid jõesuudmesse ning tulistasid sealt Dü­ namünde merekindlust ja arvatavat Landeswehri jõelaevastikku Lielupe jõel.

Lembit likvideeris Saksa välipata­ rei ja tõrjus kaks õhurünnakut. Eesti mereväelased vallutasid Dünamünde 56 juuni 2022 SÕDUR

Vabadussõja kaart Punaarmee kaugeim edasitung, jaanuar 1919 Eesti vägede kaugeim edasitung, suvi 1919 Eesti Vabariigi piir 1920 Inglise laevastiku appitulek Punaarmee pealetung 1918‒1919 Eesti vägede vastulöögid 1919 tähtsamad lahingud

merekindluse, hõivasid Landeswehri jõelaevastiku laevad ja ajutiselt Boldera asula.

3. juulil kavatseti Boldera uuesti hõivata ja koostöös 3. diviisiga Lan­ deswehri üksused Väina jõe vasak­ kaldalt välja tõrjuda. Selleks selgitati välja Saksa välipatareide asukoht ja hakati seda tulistama, aga operatsioon jäi lõpule viimata, sest kell 12 jõustus relvarahu.

Merejõud andsid 9. jalaväepolgu toe­ tuseks vabadussõja kontekstis arvesta­ tava tulejõu. 9. jalaväepolgu käsutuses oli kokku kuus 87 ja 57 mm suurtükki.

Hävitajad Lennuk ja Wambola ning suurtükilaevad Lembit ja Tasuja ühes­ koos suutsid sellele lisada ühe 130 mm, kaks 120 mm, kümme 102 mm, kaks 76 mm ja kuus 75 mm kahurit.

See tulejõud aitas 9. jalaväepolgul korduvalt toppama jäänud pealetungi liikuma saada. 1. juulil ei avaldanud vastane 9. polgu ees enam tõsist vas­ tupanu, vaid taganes relvi ja varustust maha jättes.

Olulisem oli merejõudude roll ope­ ratsioonitasandil, sest merejõud äh­ vardasid Landeswehri vasakut tiiba ja ühendusteid. 1963. aastal raamatu

Ajalugu

nägi Eesti laevade taga silmapiiril hoopis Briti laevade suitse. Samuti te­ kitas hirmu ja segadust Riias levinud valeinfo, et laevadelt pommitatakse linna. Briti kergeristlejate eskaader oli sel ajal hoopis Soome lahel, kus 21. ja 22. juunil peeti tulevahetust Balti lae­ vastiku tegevsalga laevadega ning 23. ja 26. juunil toetati tulega Vene valgete Loodearmee lahingutegevust. Seega oli Briti eskaadril Landeswehri sõjas kaud­ ne roll: Balti laevastikku Soome lahel vaos hoides võimaldas see kogu Eesti laevastiku Liivi lahte koondada.

Wambola kapten Tiido Kraus.

Relvastus Wambola ahtris.

Fotod: meremuuseum

Allikas: wikipedia

«Vor den Toren Europas 1918–1920.

Geschichte der Baltiscen Landeswehr» avaldanud Claus Grimm kirjutab, et 1. juuliks muutus Landeswehri posit­ sioon kaitstamatuks, sest seda ähvar­ das Eesti laevastik ning Eesti maavä­ gi oli Carniklava ja Adleri juures läbi murdnud.

12. maakaitseväediviisi ülem Rüdiger von der Goltz (pildil) kirjutas hiljem oma mälestustes, et 2. juuliks kavandatud Rauddiviisi rünnakust tuli loobuda, sest muutunud positsioo­

Eesti esindus – kolonel Karl Parts, kindral Ernst Põdder, kolonel Nikolai Reek - läbirääkimistel Landeswehriga Rodenpoisis. Foto: ajaloomuuseum

nide tõttu oleks sellest saanud fron­ taalrünnak ning Eesti laevastik ähvar­ das Dünamündet ja Riia sildu, mis olid Väina jõe idakaldal võidelnud vägede ainsaks ühendusteeks.

Psühholoogiline mõju oli ilmselt isegi suurem kui tegelik. Claus Grimm väljendab seda ehedalt kirjutades: «Koitis saatuslik 30. juuni.

Läänemere horisondil hak­ kasid paistma suitsupilved.

See oli Eesti sõjalaevastik, mis Eesti vägede paremat tiiba toetama tossutas.»

Rüdiger von der Goltz

Merevägi tegutses ise Omapärane oli mereväe ja maaväe koostöö korraldus Landeswehri sõjas.

Otsuse Väina jõkke tungida tegi me­ rejõudude juhataja iseseisvalt ja sai siis selleks ülemjuhataja kohusetäitjalt loa. Ülemjuhataja pigem palus merejõudu­ del maaväge toetada, kui andis selleks selge käsu ja suunised. Näib, et 3. di­ viisi ülem sai merejõudude tegevusest teada alles 30. juunil.

Alles 1. juulil palus kindralmajor Põ­ dder merejõududelt toetust ja nimetas ka konkreetsemad eesmärgid. Taktika­ lisel tasandil koostöö siiski sujus, kuigi sidet 9. jalaväepolgu ja laevade vahel peeti paatide ja signaalrakettidega.

Laevasuurtükkidega suruti maha vastase vastupanu või sunniti ta põge­ nema ja maavägi sai uued positsioonid hõivata. Võib eeldada, et maaväe pea­ letung lühendas Magnusholmi mere­ kindluse vastupanu.

Kuigi Landeswehri sõda otsustati maismaal, oli Eesti merevõimul seal oluline roll. See mitte ainult ei lisanud maaväele tulejõudu, vaid ohustas pide­ valt ka Landeswehri merepoolset tiiba ja ähvardas lõpuks Väina jõe põhjakal­ dal tegutsevate Saksa vägede ühendus­ teed läbi lõigata.

Ilmselt oleks Landeswehri sõda võidetud ka mereväge kaasamata, aga selle võimaluse kasutamine säästis nii eestlaste aega kui elusid. Aega polnud raisata, sest juba 19. juunil oli Punaar­ mee Petrogradi all Loodearmee vastu pealetungile asunud ja 8. juulil alustas Nõukogude Vene 7. armee pealetungi Pihkva tagasivallutamiseks. Johan Pit­ ka ise nimetas Riia lahe operatsiooni oma kõige õnnestunumaks vabadus­ sõjas, sest kõik eesmärgid saavutati ühtegi kaotust kandmata.

SÕDUR juuni 2022 57

Ajalugu

Alamsaksikeelse nimega suurtükitorn Kiek in de Kök vajas pärast Liivi sõda taastamist. Ülesvõte 1885. aastast.

Foto: Ivan Teterin / ajaloomuuseum

58 juuni 2022 SÕDUR

Ajalugu

1571. a kevadel-suvel näis, et Liivi sõjas on toimunud otsustav pööre: kümmekonna tuhande venelase ja viie mõisameeste lipkonna ettevõetud Tallinna ja Paide piiramised ebaõnnestusid.

Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal

III osa

Autor: Andres Adamson ajaloolane

Sõjategevus Liivimaal alates 1570. aastast Narva

I osa Sõduris nr 6/2021, II osa Sõduris nr 2/2022

D

etsembris 1570 Saksa-Rooma keisrikoja vahendusel Põhja­ maade seitsmeaastase sõja lõpetamiseks sõlmitud Stettini rahu lubas siinsed Rootsi valdused Taani­ le, kuid endiselt keisririigi koosseisus; «kuningas» Magnuse ja kaude tsaar Ivan Julma teenistuses olnud mõi­ samehed tegid katse Tartu venelaste käest tagasi vallutada ning selle nurju­ mise järel naasid oma enamuses Root­ si ja Poola-Leedu poolele; Krimmi ta­ tarlased põletasid maha Moskva...

Ent keiser ei maksnud kokkulepitud lunaraha ja Rootsi ei loovutanud oma vallutusi. Vahepeal juba tsaari viha eest Saaremaale pagenud Magnus läks oma venna kuningas Frederik II-ga neid le­ pitanud ema surma järel lõplikult tül­ li ja naasis 1572. a Ivan Julma poolele (kuni 1578. a). Moskoviidid lõid tagasi tatarlaste edasised kallaletungid. Sa­ muti hääbus Poolas-Leedus Jagelloo­ nide dünastia ning see riik vajus kuni 1578. aastani siseprobleemidesse, ajuti kodusõtta. Rootslasi tabas üks ebaõn­ nestumine teise järel nende teisel rindel Soomes ja Ingeris.

Kuningas Johan III vend hertsog Karl pakkus end Rootsi vägede ülem­ juhatajaks Liivimaal. Johan nõustus, maksis Karlile välja osa tolle soovitud

Tallinn

Novgorod Paide

Haapsalu

Viljandi Tartu Pärnu Petseri

Staraja Russa Pihkva

Võnnu Riia Rootsi (Pontus de la Gardie) sõjakäik 1581 Venemaa sõjakäigud ● Tallinn 1570, 1577 ● Novgorod–Paide–Tallinn 1572 ● Paide–Haapsalu 1576 ● Paide–Pärnu 1575 ● Dünaburg–Võnnu–Tartu–Pihkva 1577 Poola (Stafan Batory) sõjakäigud ● Polotsk–Velikije Luki–Staraja Russa– Vilnius Pihkva–Petseri 1580 ● Polotsk–Pihkva 1581 Linna piiramine

toetusest ning hertsog värbas 3000 li­ sameest ja laevatas need Tallinna.

Et kuningas ei maksnud aga väl­ ja kogu lubatud toetust, teatas Karl oktoobris 1572, et lükkab asja edasi. Vägi oli siiski juba siin ja sellele tuli tegevust lei­ da. Detsembris 1572 läks asehaldur Claes Åkesson Tott 5000 mehega Põlt­ samaad piirama.

Ent kohale jõudnult saadi teateid, et ootamatult

Velikije Luki

Dünaburg

Polotsk Vene vallutuste piir 1577 Poola vallutuste piir sõja lõpuks 1582

on väga suur Vene vägi üle Narva Pai­ de alla, nende selja taha ilmunud. Rus­ sowi järgi oli selles väes 80 000 meest, tegelikult 32 000 ümber. Seegi arv on väga suur, kuid usutav, sest esi­ mest korda ilmus Liivimaale ka tsaar Ivan Julm (pildil) isiklikult koos oma mõ­ lema pojaga. Tott pages seepeale ringiga Tallin­ nasse tagasi.

Paide garnison oli tü­ hine, sest sealtki oli enamik

SÕDUR juuni 2022 59

Ajalugu

mehi koos Tottiga Põltsamaa alla läi­ nud. Kindlust kaitsesid ainult poolsa­ da sõjasulast ja pool tuhat kohalikku talupoega, kes jõudsid müüride vahe­ le põgeneda. 1. jaanuaril 1573, pärast kolmepäevast suurtükituld, millega müürid osaliselt purustati, võtsid mos­ koviidid mitmetunnise tormijooksuga Paide ära.

Oma soosiku, ühe opritšnina endise juhi Maljuta Skuratovi surmasaamisest ja teistestki kaotustest (nt üks vürst Gagarin) raevunud tsaar lasi kaitsjad armutult hukata. Inimeste põletamine, keetmine, nülgimine ja teibasse ajami­ ne kestis mitu päeva. Ka pealik Hans Boije ja tema abi, endine liivimaalastest jalaväelipkonna ülem Hans Kraft põ­ letati elavalt teivastatuina. Pääsesid ai­ nult mõned talupojad, kel oli oidu lossi langemise ajal vangitorni keldritesse laskuda ja Magnuse alamatest vangide­ na esineda. Nemad vabastati.

Koluvere lahing – ka tallinlaste võit Paide alt naasis tsaar osa väe ja saagiga Novgorodi. Üheks põhjuseks olid il­ maolud. Lund oli väga palju ja pakane erandlikult karm, surnuks külmunuid ja külmakahjustusi saanuid oli arvu­ kalt. Nii suur armee ei saanud laasta­ tud maal nagunii kuigi kaua viibida. Ülejäänud vägi jagati kaheks. Osa suundus lõunasse ja hõivas pea ole­ matu vastupanu järel Karksi linnuse.

Sõjakäigu peasihiks jäi aga endiselt Tallinn. Teine, suurem ja parem osa Vene väest Kassimovi khaani Simeon Bek­ bulatovitši (pildil) ja Juhotski osastisvürsti Ivan Mstislavski juhti­ misel suunduski esmalt Läänemaale, et selle valluta­ mise või lihtsalt rüüstamise järel edasi Tallinna alla minna.

Vene allikate põhjal jooksis tsaa­ ri endine naisevend, kabardiini vürst Aleksander Tšerkasski millalgi sel ajal rootslaste poole üle ja rääkis paljude vene teenistuslaste koju pagemisest, niisiis Vene väe madalast moraalist.

Võib-olla nende teadete mõjul otsustas Tott ainult parema osaga oma Tallin­ na müüride varjus olevatest jõududest samuti Läänemaale minna ja lahingut otsida.

60 juuni 2022 SÕDUR

23. jaanuaril 1573 said moskoviidid Koluvere all suures vähemuses olnud rootslastelt lüüa. Kaotatud olevat 7000 meest (väidetavalt 16 000st) või enam­ gi, tuhat valitud hobust, lipud ja kogu kaasaveetud piiramissuurtükivägi.

Mstislavski ja suure polgu kolmas vojevood Mihhail Morozov said haa­ vata, üks vojevoode vürst Ivan Šuiski (tulevase tsaari Vassili Šuiski isa) sai surma. Tottil olevat olnud ainult 600 ratsanikku ja tuhatkond (Russowil ekslikult sadakond) musketäri, lisaks lahingu alul Vene väeliinist küll läbi murdnud, ent vastaste suurt hulka näi­ nuina eri suundades hajunud ja kaotu­ seteadet levitanud mõisameeste kuni 2000-meheline ratsavägi.

Seda ei pea nii mõistma, et «saks­ lased» (liivimaalased) põgenesid ja rootslased võitsid lahingu. Lange­ nud ohvitseride nimedest on ilmne, et paigale jäänute seas oli piisavalt liivimaalasi, küllap ka eestlasi, sest näiteks Hans Grote valdavalt eestlas­ test jalalipkond oli kohal. Totti väli­ väe suuruseks on pakutud ka oluliselt suuremaid arve, nt 5000 meest. Peale selle oli rootslastel 25 välisuurtükki,

neist 12 küll kerged falkonetid, mis asetati kuude «vankerkantsi» ja tegid lahingu vältel u 1200 lasku. Rootsi jalavägi liikus lume tõttu regedel ja viimastest moodustatigi improvisee­ ritud liikuvad kindlustused. Ülekaal tulejõus nähtavasti otsustaski võitlu­ se tulemuse.

Venelaste kaotus oli nii ränk (ehkki kindlasti mitte nii suur kui rootslaste ülespuhutud sõjateadetes), et ka Kaa­ sanimaal puhkenud suuremast üles­ tõusust häiritud ja pingsalt Poola-Lee­ du olukorda jälginud Ivan Julm käskis Rootsiga vaherahu sõlmida (kehtis 1573–1577, alates 1574. aastast vaid Soome suhtes). Peatse vaherahu ja va­ rustusraskuste tõttu laevatati suurem osa Rootsi vägesid juba 1573. a suvel Tallinnast Soome.

Šotlased Tallinnas ja Rakvere all Vaherahu Liivimaal rikkusid roots­ lased ise. Šoti kolonel Archibald Ruthven oli 1573. a Šotimaal värva­ nud jalaväelasi Rootsi väkke (plaani­ de järgi 2000, tegelikult eri teadetel 3500–5000 meest) ja need üle mere

Ajalugu

raldasid. Rootslased ei osalenud, küll aga hilisemas arveteõiendamises šoti ohvitseridega, kes ahelais Stockholmi saadeti.

Oma poolteist tuhat šotlast leidis Rakvere müüride all otsa («sakslasi» 30), ülejäänuist pages osa metsadesse laiali või võeti neilt relvad ja saadeti minema ning talupojad nottisid nad maha, osa aga (u 70 meest) põgenes venelaste manu Rakvere linnusesse, kus neid esiotsa hästi vastu võeti, hiljem aga sõjavangidena Venemaale saadeti. Rakvere piiramine lõpetati ning Viru- ja Tartumaa järjekordse laastamise järel taganeti Tallinna.

Ivan Julm laseb Paide garnisoni ülema soomerootslase Hans Boije ja liivimaalasest jalaväelipkonna ülema Hans Krafti oras praadida 1573. aastal. Matthäus Merian vanema vase­graveering aastast 1630 (ülal), koloreeritud hiljem (vasakul).

Fotod: Scanpix

Rootsi (kus Ruthven ja tema ohvit­ serid sekkusid vandenõusse Johan III tapmiseks, mille eest nad hiljem süüdi mõisteti) ja sealt osakaupa Lii­ vimaale toonud.

Siin selgus, et sõda hetkel nagu polegi. Oodatud abivägi osutus nüüd maa nuhtluseks, muutus rahapuu­ duses mässuliseks ja vägivallatses suurejooneliselt Harjumaal. Nende kontrolli alla saamiseks, palgaraha otstarbekohaseks kulutamiseks, ja et vaherahu peeti nagunii ajutiseks, otsustasid Rootsi väeülemad keset kehtivat vaherahu ette võtta Rakvere piiramise.

Selleks oli aga vaja ka mõisamehi, kes olid omakorda järjekordselt ra­ hulolematud, sest Rootsi riik oli neile endiselt võlgu. 1573. a lõpus nõustu­ sid mõisamehed pika veenmise peale võtma avansina vastu 26 000 taalri väärtuses hõbenõusid jm vara.

Varasema palgavõla katteks, mis oli paisunud 194 108 taalrini, pidid rootslased aga loovutama neile pan­ diks Läänemaa koos Haapsalu, Ko­ luvere ja Lihulaga ning Muhu saare.

Juhul, kui võlga 1574. a jaanipäevaks

ära ei õiendata, oli neil vaba voli müüa Läänemaa mistahes kristliku­ le valitsejale peale tsaari ja hertsog Magnuse.

1574. a esimesteks päevadeks olid kõik ettevalmistused tehtud ning Johan III usaldusmehe ja hilisema väimehe (abiellus tema vallastüt­ rega), Lõuna-Prantsusmaa kaupmeheperekonnast pä­ rit avantürist Pontus De la Gardie (pildil) juhitud sõjaretk Rakvere valluta­ miseks võis alata. Nüüd selgus korraga, et poo­ led seni kärarikkalt palka nõudnud šotlastest ei olegi sõdurid, vaid markitandid (s.o välikaubitsejad), käsitöölised või liht­ salt turistid. Juba teele asunud Liivi­ maa ja Rootsi lipkonnad pidid isegi linna tagasi pöörduma, et šotlased vägisi ühes võtta.

Rakvere piiramine kulges ebaõn­ nestunult ja suurte kaotustega. Lõp­ pes kõik šoti jalaväelaste ootamatu kallaletungiga liivimaalaste purjus väeleerile, kes end aga kiiresti kogu­ sid ja šotlastele tõelise veresauna kor­

Mõisamehed pööravad taas Rootsile selja Ränk lüüasaamine, sest mis see ter­ ve väikese armee häving muud oli, muutis rootslaste olukorra kriitiliseks.

Peagi lisandus suurem tatarlaste rüüs­ teretk Tallinna alla. Muidugi tehti vasturetki, kuid mitte niivõrd roots­ lased, kuivõrd mõisamehed, ja põh­ juseks eelkõige terav puudus kõigest.

Jaanipäevaks Rootsi kroon oma võlga mõisameestele ei tasunud ja tõenäoli­ selt nende enamik seda enam ei soovi­ nudki, ehkki rootslased veel venitada ja lubadustega aega võita üritasid.

Rootsi alamad Liivimaal olid pet­ tunud ja ärritunud: sõda jätkus, häda ja viletsus kasvasid, kuningalt abi ei saadud. Mõisameeste ja Tallinna rae ilmselt omavoliliselt augustis ja sep­ tembris ette võetud katsed uut vahe­ rahu saavutada ei õnnestunud.

Sügisel paiskas torm Rootsi laevastiku Narva all ran­ da ja ehkki enamik laevu päästeti, langes osa mehi moskoviitide kätte vangi.

Taani asehaldur Saare­ maal, läänemaalane Claus Ungern soovis olukorda ka­ sutada Läänemaa ning võimaluse korral ka Tallinna ja Harjumaa taas Taani võimu alla toomiseks. Asi läks avalike läbirääkimisteni tallinlaste ja saaremaalaste vahel, millest võtsid osa ka Toompea Rootsi garnisoni esinda­ jad, kes pealt pidid kuulama, kuidas tallinlasi Taani poole kallutati.

Oktoobris 1574 saabus lõpuks Henrik Klasson Horn lübecklastelt vallutatud laevadega, mille kaubalaa­ dungeid mõisameestele palgaks paku­ SÕDUR juuni 2022 61

Ajalugu

ti, ehkki sellest ei jätkunud. Võtme­ küsimus oli siiski see, kas rootslased suudavad saavutada venelastega uue pikema vaherahu. Selleks tehti taas ühiseid katseid, kuid siduvaid lubadu­ si ei saadud.

Rootsi oli ilmses pankrotis ja näi­ liselt lootusetus sõjas Moskooviaga.

Poolas käis kodusõda. Valik Magnu­ se kasuks (isegi Johan III kaalus sellal Läänemaa vastutasu eest Magnusele loovutamist) tähendas käimasolevas Rootsi–Vene sõjas vaid poolevahetust.

Ka Rootsi alamlusse jäämine tähendas sõja jätkumist, Taani aga – võib-ol­ la – rahu Moskooviaga. Mõisamehed alustasidki avalikke läbirääkimisi Lää­ nemaa Taani võimu alla andmiseks.

Enim oleks Läänemaa eest arvata­ vasti pakkunud Moskoovia, kuid seda võimalust mõistagi ei kaalutud. Otsus Taani kasuks oli ka õiguslikult kor­ rektseim: Läänemaa oli juba Taanile kuulunud ja Stettini rahuga uuesti talle määratud; selle taga oli kaudselt Saksa-Rooma keisri autoriteet. 1575. aastal peetud Rootsi–Taani läbirää­ kimistel nõustusid ka Rootsi krooni esindajad Läänemaa kuulumisega Taanile.

Kui mõisameeste põhimass toetas valikut Taani kasuks, siis nende juht­ kond oli lõhenenud. Kuus rittmeistrit eesotsas hiidlase Hans Wachtmeiste­ riga ning «vähesed mõisamehed» ot­ sustasid pakutud kaubad vastu võtta, teatasid, et jäävad ustavaks Rootsi kroonile, ja lahkusid leerist.

Usutavasti olid koos rittmeistritega lahkujad valdavalt harjumaalased ja tallinlased, kokku sadakond meest.

Nende seas oli ka Ivo Schenkenberg, hilisem kuulus «Liivimaa Hanni­ bal» (sest oli ühesilmaline nagu too), hiljem Tallinnas moodustatud ta­ lupojalipkonna pealik (1576. a kuni oma vangilangemise ja hukkamiseni Pihkvas 1579).

Edasised raskused Tallinna linlaste ja aadli seas küdes edasi rahulolematus. 1575. a jaanuari viimastel päevadel saabusid Tallinna alla Rakvere ümbruses kogunenud vene ja tatari väesalgad, tekitasid kor­ raliku segaduse ning pidasid siinsete ratsasalkadega kähmlusi ja tulevahe­ tusi. Linn valmistus uueks piirami­ 62 juuni 2022 SÕDUR

Kaks Vene suurtükki 16. sajandist hüüdnimedega Kult ja Emis, praegu Rootsis Gripsholmi lo

Propagandapilt Vene vägede roimadest Liivimaal 16. sajandist. Foto: wikimedia

Ajalugu

ossi ees.

Foto: Janders/wikimedia

seks, selle ümber asuvad kodanike aiad ja eeslinnad lammutati ja osalt põletati. Ootamatult hakkasid venela­ sed aga uuesti liikuma – Läänemaale, rüüstama. Ka Taani oli nõnda jälle sõjas.

Suvel loodeti Tallinnas taas vahera­ hu uuendamisele, kuid seda pikendati vaid Soome puhul. Vahepeal hakkasid venelaste salgad Rakvere juurde kogu­ nema. Jälle ootas Tallinn piiramist, kuid vaenuvägi liikus hoopis Pärnu alla, mis juulis suurte kaotuste hin­ naga vallutati, ehkki oli vahetult enne seda end Taani võimu alla andnud.

Taani asehaldur Claus Ungern, kes oli mõisameestega kokku leppinud omal algatusel, ei saanud omakorda samuti mingit abi ega rahalist tuge ning otsustas oma suhted Tallinnaga üles soojendada.

Ei peaks Tallinn isegi Taani krooni alla tulema, siis õnnestuks nõnda ehk

rootslastega mingisugust koostööd korraldada. Seepärast kutsus Ungern kõiki Haapsalu, Lihula ja Koluvere mõisamehi 1575. a jaanipäevaks Ku­ ressaarde, et neile lepingujärgne võlg tasuda, saatis aga ühtlasi Tallinnas­ se sõna, et kõik, kellele mõisamehed võlgu on, samuti kohale ilmuksid.

Kui siis mõisamehed saabusid, arves­ tati neilt kõigepealt maha kõik nende võlad. Õnnetud mõisamehed ei saanud kokkuvõttes enamikus mitte midagi või pidid veel juurdegi maksma. Sel­ lise toimimise tulemuseks oli, et mõi­ samehed moskoviitidele poole aasta pärast järgnenud Läänemaa valluta­ misel peaaegu mingit vastupanu ei osutanud ning veel hiljuti enam kui tuhandemeheline ja väga võitlusvõi­ meline liivimaalastest maakaitsevägi lakkas sõjalise jõuna olemast.

Septembris 1575 Padisel peetud

kohtumisel Pontus De la Gardie ja Tallinna esindajatega üritas Ungern veel kord Tallinna Taani krooni al­ luvusse üle tulema meelitada. End Rootsi kuninga poolt hüljatuna tun­ dev Tallinna raad ei pöördunud küll tõepoolest kirjadega mitte ainult Taa­ ni kuninga, vaid ka Saksa-Rooma keisri ja teiste valitsejate poole, ent see ei viinud millenigi peale Rootsi ku­ ninga tõsise meelepaha.

Peatselt, nagu juba öeldud, hõivasid venelased Läänemaa, Frederik II ta­ gandas Ungerni ja taanlased lakkasid olemast tõsiseltvõetava alternatiivina.

Ka hertsog Magnus tegi kõikide nende sündmuste taustal märtsis 1576 Tallinnale veel ühe läbirääkimis- ja alistumisettepaneku, millele seekord ka vastati. See ilmneb Magnuse viimasest säilinud kirjast Tallinnale (17. maist 1576), milles ta peab saadud vastust ja kaitsekirja saadikutele ebapiisavaks

SÕDUR juuni 2022 63

Ajalugu

ning kinnitab, et on «ainus inimene maailmas», kes võib Tallinna selle hä­ das aidata.

1576. a suvel Rootsi sõdurite ra­ hulolematus kasvas, hilissuvel toimus nende seas mäss, sest kuningas ei pi­ danud kevadel antud lubadust väeosa­ de väljavahetamise kohta, vaid keelas enne täienduste saabumist igasugused lahkumised Tallinnast. Üks Dalarna jalaväelipkond koos hulga Upplandi ratsameestega tegi siiski omavoliliselt minekut. Rootsi võimud alustasid värbamistega ko­ halike seast, lisaks moodustasid nii Rootsi võimud kui raad uusi üksusi ja allüksusi linna kogunenud talupoe­ gadest, kelle ülevalpidamine ei läinud suurt midagi maksma – ka Schenken­ bergi lipkonna lõi raad just siis.

Tallinna piiramine 1577. aasta talvel Sügisel sagenesid teated eesseisvast uuest piiramisest. Novembris käskis kuningas saata kiiresti Soomest appi 500 meest, samuti suuremaid vilja-, või- ja soolakoguseid. Sõduritele kästi ka palgad välja maksta, et mässuvaimu vähendada. 1576. a lõpus oli rootslas­ tel Tallinnas vähemalt 1400 jalameest, sh Hans Grote «eesti» lipkond ja kolm Rootsi lipkonda, ning Wachtmeisteri väikesearvuline mõisameeste lipkond. Ülevedu segas maad tabanud en­ neolematu ja kauakestev maru, mis juuris välja puid, puhus ümber maju ja paiskas laevu kaldale. Kirikutor­ ne varises ja Tallinna sadamaehitised uhuti merre. Läbi kogu sügise kestnud hiigeltormide tõttu jäid saabumata Lübeckist ja Danzigist rae värvatud palgasõdurid. Järgnes varane ja karm talv, oli palju lund ja kõik see sundis nähtavasti ka venelasi viivitama.

Lõpuks, 22. jaanuaril 1577, ilmu­ sid linna juurde nende luuresalgad, päev hiljem ka peavägi. Algas Tallin­ na 50-päevane piiramine, milleks linn oli seekord valmis. Toompeal, nagu juba nägime, oli ligi 1500 sõjameest.

All-linnas lisandus veel kuni 500 lin­ nasõdurit ja koguni 4000 võitlusvõi­ melist linlast, aadlikku ja talupoega.

Kaitset juhtis soomlane Henrik Horn koos oma poja Karliga.

Vene väe suuruseks pakuti 50 000 meest: just sellise arvu lasi 1577. a käi­ ku Russow Tallinna piiramise puhul 64 juuni 2022 SÕDUR

Koluvere linnus, mille all Liivi sõjas peeti maha mitu lahingut.

ajalookirjanduses. Venelaste pealike ja alampealike arvu järgi tehtav reh­ kendus annaks aga vaid 12 200 meest, mis on palju usutavam, ehkki ilmselt ikkagi ülepakutud, sest ei arvesta neid jõude, mis tuli juba enne Tallinna maha jätta tagala ja järeleveo kindlus­ tamiseks, aadlimaakaitseväe sotnjate juba kroonilise vaegkomplekteerituse­ ga Liivi sõja selleks faasiks jne. Ühesõnaga, piirajaid oli vaid kaks korda rohkem kui piiratavaid ja kogu ettevõtmine seetõttu juba ette läbikuk­ kumisele määratud. Osa piiramisväest olid pealegi tatarlased, kellest polnud kindlustatud linna vastu mingit kasu.

Piiramisväe esimeseks vojevoodiks oli vürst Fjodor Mstislavski, teiseks Ivan Šeremetjev-Koltsov, suurtükiväe­ ülemaks vürst Nikita Priimkov-Ros­ tovski, kel oli abiks ka saksa ja šoti suurtükimehi. Piiramissuurtükke ja laskemoona veeti seekord kohale pii­ savalt, Russow loetleb vangidelt kuul­

dut ümber jutustades 46 kahurit ja müüsrit. Venelased ei asetunud suur­ de ühisleeri, vaid ümbritsesid linna viie väiksema kindlustatud laagriga.

Muldkantside ja blokhauside vahel olid suured, piiratavate väljatunge või­ maldavad tühimikud.

Piiratavad segasidki alaliste välja­ tungidega piiramiskantside lõhkumi­ seks ja põletamiseks, mis viisid vahel suuremate kähmlusteni,w ja andsid müüridelt tuld. Ühe sellise tulelöögi ajal sai suurest kahurikuulist surmavalt haavata Ivan Šeremetjev – piiramise te­ gelik juht, sest oma väga sinise vere tõt­ tu ülemjuhatajaks pandud Mstislavski oli veel liiga noor.

Pommitamine, sh süütekuulidega, 200–300 seeriat (mitte kogupauk, vaid suurtükkidest üksteise järel jutti antud tulelöök, laadimine ja uus löök jne) päevas. Püssirohtu olevat venelas­ tel piiramise ajal kulunud 2000 tünni.

Kiek in de Köki suurtükitorni sisse

Ajalugu Fotod: autori kogu

Suurtükikuulid Kiek in de Köki müüris.

lasti suur ava, mille hilisemal paran­ damisel müüriti seina ka seal tänini näha olevad kivikuulid.

Suurtükikuulidest tuli venelastel siiski nähtavasti peagi kätte puudus.

Võib-olla osalt seepärast rüüstati 1. veebruaril muidu alati rahule jäe­ tud Pirita kloostrit või õigemini selle kirikut, kust äraveetud kiviplokkidest tahuti uusi kuule.

Vene süütekuulid põhjustasid lin­ nas hulga tulekahjusid. Muuhulgas süttis Uus seek Rüütli tänaval, st kohe Kiek in de Köki taga. Schenkenbergi talupojalipkond paistis piiramise ajal

silma just tuletõrjekomandona, ehk­ ki osales muidugi ka väljatungides.

Kaitsjate meeleolu püsis hea, piirami­ se ajal peeti linnas isegi hulk pulmapi­ dusid ära – koos pralle, omavaheliste ärplemiste ja kaklustega.

Piiramise ajal toimus 1200 tatar­ lase rüüsteretk Prangli saare juurest üle jää Uusimaale. Helsingit ja Por­ vood ei suudetud vallutada, kuid kü­ lasid rüüstati ja põletati laialdaselt, nooremad meesvangid aga toimetati tööjõuks Tallinna piiramislaagreisse.

Saarestikus pesitsenud ja sealt omi röövkäike teinud tatarlastele hakati

siiski kõvasti vastu ja pooled neist löö­ di maha või uppusid tagasiteel merejää lahvandustes.

Oma peapositsioonilt Tõnismäelt hakkasid venelased kaevama kahte mii­ nikäiku Kiek in de Köki suunas, kuid sattusid veesoontele ja jätsid asja katki.

8. märtsil põletasid venelased sadamas jäävangis olevad laevad. 9. märtsil vas­ tasid tallinlased suurema väljatungiga vangide võtmiseks, mille käigus siiski u 30 meest kaotati.

Võetud vangidelt saadi kindla­ maid teateid vastaste kavatsusest pii­ ramine katki jätta. Seda oli vangidelt ja ülejooksikutelt küll juba varemgi kuuldud. 11. märtsil jätsidki mos­ koviidid kaitsjate tule all maha oma peapositsiooni, kaks kantsi Tõnis­ mäel, 13. märtsil aga süütasid ülejää­ nud laagrid ning asusid koduteele.

Tallinna piiramisel kaotasid ve­ nelased väidetavalt 3000 meest (soo­ vitav jagada umbes kahe ja poolega), kaitsjad üsna kindlasti vaid sadakond (arvestades ka üksikuid pommitami­ sel hukkunud naisi-lapsi). Peagi linnas järgnenud katkulaine viis märksa roh­ kem elusid.

Piiramise lõppedes näis olukord Liivimaal siiski endiselt olevat pigem moskoviitide kontrolli all. Peale Tal­ linna lähiümbruse ja Hiiumaa (kuhu nad olid samuti teinud paar rüüsteret­ ke) polnud rootslastele jäänud enam midagi, ka taanlased olid Saaremaal ahtale aetud.

Suvel 1577 vallutas Ivan Julm taas ise kohale tulles lisaks kogu Väina jõest põhja poole jäävad veel hõivamata alad, v.a Riia. Ent tegelikult oli sõja käigus tõesti juba otsustav pööre toimu­ mas: Poolas-Leedus läks võim kindlalt uue võimeka kunin­ ga Stefan Bathory (pildil) kätte, kes sõja järgnevalt Venemaale viis ja 1582. a võidukalt lõpetas.

Rootslased kasutasid seda aega Põhja-Eesti tagasivallutamiseks ja retkedeks Ingeris, sõlmides samuti 1583. a võiduka vaherahu. Kogu selle aja toimis Tallinn nende tagalabaasina, vägede maabumis-, kogunemis- ja lä­ bimarsikohana. Kuid lahingutegevus kuni Liivi sõja lõpuni enam kordagi Tallinnani ei ulatunud.

SÕDUR juuni 2022 65

Raamatud

Jocko Willink Juhtimise strateegia ja taktika: käsiraamat Äripäev, 2022

Hanno Ojalo Tartu Teises maailmasõjas 1939–1945 Ammukaar, 2022

Andrew Urban, Chris L. McLeod Zelenskõi: ootamatu kangelane Ukrainast, kes astus Putinile vastu ja ühendas maailma Paradiis, 2022

Koostaja Merike Jürjo Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936–1940: Eesti ohvitser Euroopas Nornberg & Co., 2022

Jaanika Merilo Minu Ukraina: lubaduste maa Petrone Print, 2011

Mis saab siis, kui asuda juhtima oma seniseid kolleege?

Kuidas juhina mõistlikult tunnustust jagada? Aga karistust?

Millal asuda mikrojuhtima ning millal tõsta sootuks käed?

«Juhtimise strateegia ja taktika» on praktiline käsiraamat, mis aitab juhtidel teha seda, milleks nad on valitud – juhtida. Kui oled juht, pole sul mingeid vabandusi, toonitab Jocko Willink, suure lahingukogemusega USA mereväe eriüksuse NAVY SEAL ohvitser, kes töötas välja suure osa SEAL üksuse juhtide koolitussüsteemist.

«Sina pead otsused vastu võtma. Sina pead suhteid looma.

Sina pead suhtlema nii, et kõik saaksid sinust aru. Pead kontrollima oma ego ja emotsioone. Pead suutma eemalduda. Pead suutma kinnistada uhkust oma meeskonna tegevustesse. Pead suutma neid välja õpetada.»

See nimekiri on lõputu, moodustades keeruka süsteemi, mida nimetame juhtimiseks.

Raamatus antakse ülevaade Tartu linna saatusest Teises maailmasõjas.

Esmalt on kirjeldatud, milline oli Tartu, selle ettevõtted ja eluolu enne sõja algust.

Seejärel on kirjeldatud Nõukogude Liidu okupatsioonivägede saabumist ja punaste võimuhaaramist suvel 1940, samuti juuniküüditamist 1941.

Juulis 1941 toimunud Tartu ülestõus tõi linnale kaasa suuri inimohvreid ja ränki purustusi. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal oli elu üsna kasin ja rahutu.

1944. aasta algas mitme Vene õhurünnakuga linnale, kuid eriti rängalt mõjusid visad lahingud suvel 1944. Suur osa Tartu kesklinnast põles maha, elanikud pagesid linnast ja need, kes olid alles jäänud, saatis Tartusse tunginud Punaarmee sõja jalust linna piiridest välja. Alles siis, kui lahingud lõppesid, alates septembrist 1944 algas vähehaaval linlaste tagasitulek.

Ukraina populaarseim komöödianäitleja oli presidendiks ootamatu valik. Aga nüüd on Volodõmõr Zelenskõist veelgi ootamatumalt saanud üks austatumaid riigijuhte kogu maailmas.

Kes ta on? Kuidas temast sai meie aja rahvusvaheline kangelane?

Käesolev raamat on kaasahaarav lugu selle huvitava ja omapärase riigijuhi elust.

Kirjeldades ta lapsepõlve, perekondlikku tausta ja hämmastavat elukäiku, mille kestel telekoomikust sai Ukraina esimene juudi soost president, kõneleb see raamat kõigest, mida on vaja teada uuest staarist maailmalaval.

Zelenskõi on suutnud innustada ja ühte koondada nii oma kaasmaalasi kui kogu maailma ning vaevalt on keegi sellest üllatunum kui just Vladimir Putin, kes lootis nõrgema naabri Ukraina ühe pärastlõunaga ära võtta.

Kolmas raamat teemal «Eesti ohvitser Euroopas» keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile.

1936. aasta suvel saabus Berliini esimene ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis sõjavägede staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek.

Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja Harald Rass ning nooremveebel Konstantin Brock.

Tegusa hõimuliikumise tuules suhtlesid ka Ungari ja Eesti sõjaväelased – kapten Enn Vellend pani paberile oma muljed 1939. aasta suvel toimunud István Horthy de Nagybánya nimelisest ratsamatkast Ungaris.

«Minu Ukraina» on huvitav ja sisutihe autobiograafiline teos, mis autori elutee tõttu on väga lähedalt seotud Ukraina viimaste aastakümnete eluolu ja poliitilise võitlusega. Ema poolt eestlanna, isa poolt ukrainlanna, tema jaoks on kodu nii Eestis kui Ukrainas.

Aastast 2007 on ta ka tööalaselt Ukrainaga tihedalt seotud.

Jaanika Merilo on Ukrainas tuntud ja talle on usaldatud vastutusrikkaid ametikohti.

Ta on olnud Dnipro aselinnapea, mitme ministri nõunik ning valitud mõjukuselt 42. naiseks Ukrainas.

Raamatu kaks esimest peatükki kajastavad lapsepõlve­ mälestusi. Seejärel suundume oligarhide-punadirektorite, tärkava turumajanduse, e-reformide ja digiriigi maailma.

Lugeja saab teada, miks pettuti president Leonid Kutšmas, milles seisnes oranž revolutsioon, milline tähendus on Maidanil. Julm sõda muutis kõik.

66 juuni 2022 SÕDUR

Tule sõjamuuseumisse! www.esm.ee

Peamaja K-P 11-18 Mõisa tee 1, Viimsi

Sõjatehnika angaar R-P 11-18 Vehema tee 1a, Viimsi (300 m peamajast)