Sõdur 5/22

EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919

NR 5 (127) 2022

Kaitseväe relvahanked lk 8–13

Scoutspataljoni Okas 2022 lk 14-17

Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis lk 28-33

Eestlastest Korea sõjas lk 50-57

KINDEL

TULEVIK E E S T I L E

J A

S U L L E

ÕPI ALLOHVITSERIKS! K VA K . E E / K U T S E Õ P E

Sisukord

8 sisukord 4 Lühiuudised 8 Eesti relvastushanked muutuvas julgeolekuolukorras 14 Scoutspataljoni okkad 18 Õppus Baltic Tiger 22 Agressiooni lõpetab vene rahvas, mitte Putin 28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis 42 Sõdur on Sõdur ka 30 (ja 103) aastat hiljem 50 Korea sõda ja eestlaste roll 58 29. politseipataljoni lahing Narva rindel 2. veebruaril 1944

18

66 uued raamatud

28 58 Ajakiri Sõdur on tellitav ExpressPosti tellimiskeskkonnas https://tellimine.ee/est/sodur.

Samuti saab ajakirja tellida Omniva postkontoris, postipunktis või kirjakandja vahendusel.

TELLIMISHIND: 12 KUUD 16,30 EUROT, 6 KUUD 8,15 EUROT.

Väljaandja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Toimetus Filtri tee 12, 10132 Tallinn sodur@mil.ee Peatoimetaja Heiki Suurkask heiki.suurkask@mil.ee / 717 2416 Toimetaja n-ltn Raiko Jäärats Keeletoimetaja Diina Kazakova Kujundaja lvo Sokka Trükitud Spin Press trükikojas Kaanefoto Kristo Sepp ISSN 1406-3379 SÕDUR november 2022 3

Uudised

Välisluureametil on uus ülem 13. oktoobril kinnitas vabariigi valitsus välisluureameti peadirektoriks senise küberväejuhatuse ülema kolonel Kaupo Rosina (pildil). Ametisse asub ta 1. novembril. Küberväejuhatuse juhtimist jätkab senine ülema asetäitja kolonelleitnant René Innos.

2. jalaväebrigaad selgitas parimad takistusraja läbijad Oktoobris toimusid 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus esimest korda takistusraja läbimise võistlused, millest võtsid osa nii ajateenijad, tegevväelased kui tsiviiltöötajad.

Võistluse algatas 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu, kelle sõnul võiks takistusraja läbimine kuuluda kõigi kaitseväelaste rutiinse treeningu hulka. «Takistusraja läbimine arendab kehalist võimekust ning takistuste kiiret ja ohutut ületamist. Ühtlasi aitavad need omadused lahinguväljal kiiremini liikuda ning vastasele järele jõuda,» ütles kolonel Mati Tikerpuu.

Brigaadi liikmed võtsid mõõtu rahvusvahelise sõjaväespordi nõukogu (CISM) reeglitele vastaval takistusrajal, mis koosneb 20-st erinevast elemendist. Läbitavate elementide arv olenes võistleja vanusest ja soost – noored mehed läbisid rohkem takistusi ning naised ja vanemad mehed paar takistust vähem.

Iga vanuseklassi parimaid autasustati medali ja meenetega ning kokkuvõttes parima koha saanud allüksus teenis kolm lisapuhkepäeva.

4 november 2022 SÕDUR

Töökoosolek Tallinnas NATO sõjalise komitee konverentsil.

Tallinnas lõppes NATO sõjalise komitee konver

18.

septembril lõppes Tallinnas NATO sõjalise komitee konverents, kus liitlasriikide kaitsevägede juhatajad arutasid alliansi strateegilisi arenguid.

Esimest korda osalesid konverentsil külalistena Soome ja Rootsi kaitseväe juhatajad.

«Käes on katsumusrohked ja ebakindlad ajad,» ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer laupäeval istungitele järgnenud ühisel pressikonverentsil Eesti kaitseväe

juhatajaga. Admiral Baueri sõnul arutasid NATO kaitsevägede juhatajad kollektiivkaitse ja NATO idatiiva tugevdamise, 360-kraadise julgeolekutagamise kontseptsiooni juurutamise, Ukraina toetamise ja NATO operatsioonide teemadel. Samuti tänas Bauer Eesti kaitseväe juhatajat sooja vastuvõtu eest.

«Tänased arutelud peegeldasid ühist arusaama, et liigume õiges suunas. Siiski peame meeles pidama, et ka aeg ja kiirus on olulised,» ütles Eesti kaitseväe

Uudised

Demineerijad leidsid Lääne-Virumaal tuhat lõhkekeha

Foto: Ardi Hallismaa

rents juhataja kindralleitnant Martin Herem pressikonverentsil. Kindral Heremi sõnul oli tal eriti hea meel tervitada konverentsil osalenud Soome ja Rootsi kaitseväe juhatajaid; nende riikide ühinemine tugevdab nii Läänemere regiooni kaitset kui allianssi tervikuna.

Ta lisas, et alliansil tuleb jätkata Ukraina toetamist, sest oleme näinud, kuidas see võib muuta sõjakäiku ning aidata ukrainlastel rahu saavutada.

Sõjaline komitee kohtub kaitseväe juhatajate sessioonil kaks korda

aastas NATO peakorteris Brüsselis ja kord aastas korraldab konverentsi üks liitlasriikidest. Sõjaline komitee tuleb kokku, et arutada NATO operatsioone, missioone ja tegevusi ning anda Põhja-Atlandi Nõukogule (NAC) konsensusel põhinevat sõjalist nõu selle kohta, kuidas allianss saaks paremini lahendada ülemaailmseid julgeolekuprobleeme. Iga päev täidavad sõjalise komitee ülesandeid riikide alalised sõjalised esindajad NATO peakorteris Brüsselis.

Kaitseväe demineerijad leidsid eile Lääne-Virumaal Äntu järvede lähedal planeeritud alade puhastamise käigus 1000 lõhkekeha.

«Tahtsin kontrollida vana legendi, mille kohaselt olid sellel alal II maailmasõja ajal sakslaste laskemoonalaod. Hiljem Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal maeti sealt kokku korjatud lahingumoon maha. Mõni aeg tagasi käisin seal luurel ning tuli välja, et midagi seal alal on. Ma ei osanud ettegi näha, et me nii palju lõhkekehi sealt ühe päevaga leiame,» ütles kaitseväe demineerimiskeskuse demineerija veebel Mario Maripuu. «Alustasime töödega eile hommikul poole kümne paiku ning lõpetasime kell neli.»

Puhastatud ala asub riigimaal ning kuigi matkaradu lähedal ei ole, kujutasid leitud vanad lõhkekehad endast ohtu.

Euroopa militaarajakirjanikud kohtusid Helsingis Euroopa militaarpressi assotsiatsiooni (EMPA) kongress toimus sel aastal 4.–7. oktoobril Helsingis. Üritusega samal ajal tähistati ka Soome kaitseväe ajakirja Ruotuväki 60. aastapäeva.

EMPA ühendab Euroopa sõjavägede kirjastusi, era- ja riiklikke ajakirju ning endiseid ja praeguseid sõjanduse ajakirjanikke. Ajakiri Sõdur on EMPA liige alates 2019. aastast.

Kongressi läbiv teema oli sõda Ukrainas ja ajakirjanduse proovikivid sõja ajal. Ürituse üks korraldajaist, Soome kaitsevägi, demonstreeris ka oma erinevaid võimeid ja ajateenistusel põhinevat terviklikku riigikaitselahendust.

SÕDUR november 2022 5

Uudised

Maakaitseringkonnad harjutasid sõjalise tegevuse juhtimist

K

aitseväe staabiõppus Decisive Lancer toimus 3.–7. oktoobrini, mille eesmärk on valmistada ette maakaitse ringkondade juhtimispunkte sõjaaja ülesannete täitmiseks koostöös teiste kaitseväe üksuste ja riigiasutustega. «Õppuse käigus harjutati läbi maakaitseringkondade staapide staabitöö- ja juhtimisprotseduure koostöös kaitseväe ja teiste riigiasutustega. Õppuse eesmärk oli tõsta maakaitseringkondade juhtimispunktide võimet, valmistada ette ja koostöös teiste üksuste ja riigiasutustega juhtida sõjalist tegevust oma territooriumitel nii kriisi- kui sõjaolukorras,» ütles õppuse juhtstaabi ülem kolonel Viktor Kalnitski.

Staabiõppusel Decisive Lancer 2022 hinnati maakaitse juhtimisstruktuuri toimimist ning maakaitseringkondade sisekaitseliste ja sõjaliste tegevusplaanide vastavust, et koguda maakaitse ülesannete ja juhtimisstruktuuri edasiseks täiustamiseks vajaminevaid tähelepanekuid. Õppusega luuakse vajalik keskkond, et planeerida maakaitseringkondade juhtimispunktidele kriisi- ja sõjaaja ülesandeid, harjutada olukorrateadlikkuse hoidmist ja juhtimist ning koostööd kaitseliidu ja maakaitse eri osiste vahel. Õppus Decisive Lancer 2022 oli osa õppuse Okas raames korraldatud tegevuste seeriast.

Kapten Janari Kintsiraud ja kaptenmajor Ingrid Mühling õppusel.

Tallinnas käis visiidil Saksa Saksa fregatt FGS Sachsen saabus Tallinnasse planeeritud visiidile 30. septembril, mis enne Vanasadamasse jõudmist tegi koostööharjutuse Eesti mereväega. Kõigil huvilistel oli nädalavahetusel võimalus fregatti külastada.

Enne Tallinnasse saabumist toimus Saksa fregati, Eesti mereväe miinijahtija EML Sakala ja väekaitsekaatri EML Risto vaheline koostööharjutus, mille eesmärk oli harjutada nii tavapäraseid laevade vahelisi protseduure kui tavatuid olukordi tsiviil- ja vaenulike laevadega.

EML Sakala ja FGS Sachsen harjutasid postipaki üleandmist, sideprotseduure ja merel

6 november 2022 SÕDUR

Uudised

Küberväejuhatuse tulevased jaoülemad panid end proovile lipurännakul Septembris läbisid tulevased küberväejuhatuse jaoülemad Ämari linnaku lähistel nooremallohvitseride baaskursuse algust tähistava traditsioonilise lipurännaku, kus näitasid meeskonnatöö sujuvust ja oma juhiomadusi.

Samuti toob rännak välja üksikvõitleja nõrgad ja tugevad küljed.

«Lipurännaku võitnud jao liikumiskiirus täisvarustuses ja lisakoormusega oli muljet avaldav,» ütles staabi- ja sidepataljoni veebel staabiveebel Jevgeni Kuznetsov. «Staabi- ja sidepataljon harjub oma uue asukohaga järjest enam. Seetõttu olid meil tänavu uued nii rännaku koht kui marsruut ning maastik võimaldas meil ka kahte

Foto: kaitsevägi

fregatt FGS Sachsen varustamise manöövreid. «Meie meeskonna jaoks osutusid harjutused sakslastega korralikuks proovikiviks, sest nende fregatt on meie miinijahtijast kolm korda pikem. Mõlema laeva meeskonnad on hästi kokku harjutanud, mistõttu kulges harjutus plaanipäraselt,» ütles EML Sakala komandör kaptenmajor Annes Babenko.

Väekaitsekaatri EML Risto meeskond sai proovile panna nii fregati FGS Sachseni kui miinijahtija EML Sakala, kuvades koostööharjutuse viimases osas vaenulikku või tundmatut väikealust, mis oli kaotanud juhitavuse ega allunud kummagi sõjalaeva korraldustele.

kontrollpunkti uuendada.»

Ligi 60 juulis ajateenistust alustanud sõdurit ja tegevväelast läbisid lipu­ rännakul jao kaupa ligi 20-kilomeetrise vahepunktidega raja, kus pidid lahendama erinevaid meeskonnaülesandeid ja -harjutusi. Viies punktis tuli sõduritel täita eri ülesandeid, muu hulgas transportida haavatut, käsitseda relvi, lugeda kaarti ja läbida veetakistus.

Pärast kuus nädalat kestvat nooremallohvitseride baaskursust ootab sõdureid ees seitse nädalat kestev nooremallohvitseride erialakursus, kus tulevased jaoülemad omandavad vastava allüksuse erialaspetsiifilised teadmised.

Reservväelased täiendasid õppusel Viru Sügis oma teadmisi Ligi 30 Viru jalaväepataljoni reserv­ väelast täiendas kolm päeva kestnud õppusel Viru Sügis teadmisi pataljoni lahinguvalmiduses.

«Teie, reservväelased, tagate meie kordamineku nii riigi, kaitseväe kui pataljoni tasemel. Selleks peame andma teile võimalikult hea sõjalise väljaõppe, mis on pidev töö. Õppekogunemisi toimub veel ja et need õnnestuksid ning pataljon oleks lahinguvõimeline, peate olema oma rolliga hästi kursis,» ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Viljar Laaneste. Õppuse jooksul tutvustatakse reserv­väelastele, mismoodi tegutseda kogunemise või häire korral. Seda ala-

tes kohale jõudmisest kuni õppekohtadesse suundumiseni. Tehakse sidekontrolle, tehnikud saavad üle vaadata sõidukid ja rühmavanemad varustuse, mida neil vaja võib minna. Peale selle tutvutakse uue granaadiheitjaga Carl Gustav M4 ja lastakse püstoliga. «Õppusest on olnud palju kasu, kuna saab unustatut meelde tuletada ja teadmisi täiendada. Isegi ootasin õppekogunemist, sest relvavendasid on tore uuesti näha,» ütles lipnik Matthias Siirak.

1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni eesmärk on õpetada välja kaitseväe sõjaajakoosseisu jalaväe rea- ja noorem juhtivkoosseis.

SÕDUR november 2022 7

Fookus 8 november 2022 SÕDUR

Fookus

Üldine julgeolekuolukord on sõja tõttu Ukrainas tugevalt muutnud ohuhinnanguid ja sellest lähtuvaid tegevusi. Pea kõik Euroopa riigid suurendavad oma kaitse-eelarvet, küll kiirete lisarahastuse pakettide kui ka kaugemas plaanis üldiste kaitsekulutuste tõstmisega.

Eesti relvastushanked

muutuvas julgeolekukeskkonnas Ramil Lipp riigi kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht

E

ttenägelikult jõudis Eesti üldisest investeerimisrallist ette.

Valitsus eraldas esimese osa lisarahast juba jaanuari lõpus ning selleks ajaks, kui enamik riike oli olukorra tõsidusest aru saanud, kirjutati juba lisainvesteering kogu mahus lepingusse.

Selle aasta veebruaris otsustas Vabariigi Valitsus vastu võtta esimese lisarahastuse paketi, mille põhieesmärk oli suurendada laskemoona – eriti just kaudtule- ja tankitõrjerelvade – varusid. Kiirkorras tuli soetada nii lühimaa ühekordseid tankitõrjelaske, Carl Gustafi tankitõrjegranaadiheitjate laskemoona kui ka n-ö tarka/juhitavat kesk- ja pikamaa-tankitõrjemoona tankitõrjerelvadele Javelin ja Spike.

Olulise osa erakorralisest laskemoona soetamisest moodustas miinipilduja 81 mm, 120 mm ning 155 mm suur­ tüki laskemoon. Möödunud aastal sõlmiti ettevaatavalt raamlepinguid suures mahus ning mitme partneriga, mis võimaldas teha tellimusi kiiresti ning jõuda ette teistest tellijatest. Veebruarist märtsini sõlmis riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) hankelepingud erineva laskemoona soetamiseks, mille väärtus oli üle 300 miljoni euro.

Õlalt lastav õhutõrjesüsteem Piorun on välja töötatud Poolas.

Foto: Mesko SA

Märtsiks ammutati tähtsaid õpikogemusi Ukraina sõjast, mille põhjal püüti sama kuu lisarahastuse paketi abil meie relvastuses ilmnenud puudujääke kõrvaldada. Põhieesmärk oli suurendada õhutõrje-, tankitõrje- ja pikamaa-täppisründevõimeid.

Teise lisarahastuse paketiga eraldatud vahendite eest on praeguseks soetatud näiteks õlalt lastavad õhutõrje­süsteemid Piorun, lisaks 12 liikursuurtükki K9 Kõu ja tankitõrjerelvi.

Õlalt lastavate õhutõrjesüsteemide Piorun soetamisel tehti Poola riigi juhtimisel ühishange. Piorun on Poolas väljaarendatud lühimaa õlalt lastav õhutõrjeraketisüsteem, mis suudab sihtmärke tabada kuni kaheksa kilomeetri kauguselt, võimaldades üksustel tegutseda nii öösel kui päeval. Süsteemi hakatakse kasutama nii brigaadides kui ka maakaitseüksustes, mis aitab luua lähiõhukaitsevõime üle Eesti.

Kuna relv on õlalt lastav ning kaasaskantav, annab see üksustele suurema võimaluse vastaseid üllatada. Praegu kasutatakse seda süsteemi Poolas ja Ukrainas, kusjuures viimases riigis on see oma töökindlust hästi tõestanud, olles Ukraina sõja üks tõhusamaid relvasüsteeme. Poolaga koos tegutsemine tähendab Eestile olulist rahalist säästu, paremaid tingimusi, efektiivsemat projektijuhtimist ja suurel määral teiste riikide insener-tehnilise oskusteabe kaasamist.

Kogemus sõjast Praegu on veel pooleli pikamaa-täppisründevõime ja keskmaa-õhutõrjevõime soetamine, kus esimese puhul hangitakse Ameerika Ühendriikide ühisrahastusega mitmikraketiheitjaid ning lisaks varitsevat õhuründemoona.

Varitsev õhuründemoon on ennast väga hästi tõestanud nii Aserbaidžaani ja Armeenia konfliktis kui ka Ukraina sõjas.

SÕDUR november 2022 9

Fookus

Nagu ka teised olulised võimed, on varitsev õhuründemoon oma olemuselt mitmekihiline ning mitmesuguste võimaluste ja erineva hinnaga. Distantsid ulatuvad alates kümnest kilomeetrist (lähidistantsist) kuni 90 kilomeetrini või veelgi kaugemale.

Sel aastal oleme relvastuse kategoorias kuulutanud välja 22 riigihanget ning kaasanud hulganisti ressursse selleks, et kinni pidada planeeritud tegevustest. Enamik hankeid on olnud konkurentsipõhised ja keskmine vastavaks tunnistatud pakkumuste arv jääb kolme pakkuja juurde. Seega oleme hangete ettevalmistamise ja elluviimisega hästi hakkama saanud.

Hangete kogumaht järgmise seitsmeaastase perioodi peale on 1,4 miljardit eurot.

Peamine eesmärk on soetada iga euro eest võimalikult palju kaitsevõimet, mida saab eelkõige saavutada konkurentsi abil. Nende hangete kogumaht järgmise seitsmeaastase perioodi peale on 1,4 miljardit eurot. See summa sisaldab ka äärmiselt olulise uue relvastuse ehk mitmikraketiheitjate hankimist USA kaasrahastusel.

Hankeid on tehtud mitmele erinevale materjalivaldkonnale. Näiteks on koostatud hankeid nii laskemoona ning olemasolevate vahendite elutsükli tagamiseks kui ka täiesti uute võimete loomiseks. Mitmikraketiheitjate süsteem HIMARS on oma võimekuselt maailmas üks parimaid relvasüsteeme.

Ühtne platvorm Pakutavate rakettide valik on oma laskedistantsi poolest kuni 70 km GMRLS ja kuni 300 km ATACMS. Eesti soetab mõlemat tüüpi rakette. Samuti on USA-s arenduses juba veel võimekamad raketid GMLRS ER laskeulatusega kuni 150 km ja PrSM, mille laskeulatus on lausa kuni 500 km. HIMARS-id on meie regioonis levinud relvasüsteemid ning neid hangib endale ka Läti ja Leedu. Varem on neid hankinud ka Poola ja Rumeenia. Ühtse platvormi kasutamine tõstab üldiselt professionaalsust kogu regioonis, sest see võimaldab jagada kasutaja­ kogemust ning aitab tagada hilisema elutsükli ja parandada õppevõimalusi.

10 november 2022 SÕDUR

USA merejalaväe kapral Hunter Cross tulistamas mitmeotstarbelisest tankitõrjerelvast Carl

Peale uute võimete teeme lisahankeid ka käsitulirelvade uuendamiseks ja väljavahetamiseks. Eesti on soetamas uusi 7,62 mm kuulipildujaid, mis peaksid lähima paari aasta jooksul välja vahetama olemasolevad MG-3 ja KSP58 mudelid. Hankemenetlus on viimases etapis ning praegu toimuvad katsetused kolmanda poole juures.

Katsetuste läbimisel sõlmitakse leping koos elutsükli tagamisega ning tarned peaksid toimuma 2023. ja 2024. aastal. Uute kuulipildujate soe-

tamise esmatähtis kriteerium oli relvastuse kaal ning ergonoomilisus. Kuna tänapäeva sõduri varustusele lisatakse aina rohkem võimekaid elemente juurde, mis annavad lisakaalu, on oluline, et uus varustus ja relvastus oleksid võimalikult kerged, kuid vastupidavad ja täpsed.

Kaalu vähendamisega ei saa pisendada relvastuse võimeid. Relva kasutamine peab olema lihtne, seda peab saama paigaldada erinevatele platvormidele ning vajaduse korral lisada

Fookus

kus on kohal relvatööstuse tipplaskurid tõestamaks pakutavate relvasüsteemide ja lisavarustuse võimekust Eesti oludes.

Proovilaskmised toimuvad nii päevasel kui öisel ajal distantsidel 100– 1500 m. Hanke ettevalmistamine ning elluviimine on olnud tihedas koostöös kaitseväe ja kaitseliiduga ning eeldatava lepingu sõlmimise aeg on 2023. aasta esimene pool, kusjuures tarned toimuvad 2024. aastal.

Tänavu on 110 miljonit eurot eraldatud laskemoona ostuks, millest suur osa on seotud meie varude täiendamisega.

2022. aasta on märkimisväärne aasta ka tarnete poolest. Relvastuse kategoorias on eeldatav tarnete maht üle 150 miljoni euro. 150 miljonist 110 miljonit on eraldatud laskemoona ostuks, millest suur osa on seotud meie varude täiendamisega. Seitsme miljoni eest soetatakse automaate ja 40 mm relvaaluseid granaadiheitjaid. 15 miljoni eest tarnitakse tankitõrjegranaadiheitjaid Carl Gustaf.

l Gustaf M4.

relvale erinevaid seadmeid, näiteks sihikuid, lampe või lasereid. Lõplike pakkujate seas oli kaks ettevõtet – IWI ja FNHerstal –, kelle esitatud tooted vastasid kaitseväe kriteeriumitele.

Teine ja spetsiifilisem käimasolev hange on 8,6 mm snaipripüsside soetamine, kus hankemenetlus on esimeses faasis. Pakkumuses on hetkel neli erinevat relvasüsteemi: SAKO TRG M10, Desert Tech SRS-M2 (mitu optikavarianti), Haenel HLR338 Pro, Unique Alpine TPG NX.

Foto: Brian Bolin/USA merejalavägi

Uued snaipripüssid soetatakse komplektidena, kuhu lisaks relvale kuuluvad kandekott, vastav optika ja termovaatlussihik. Uue snaiprirelvaga peab elukutseline snaiper saama teha oma tööd kõikides ilmastikuoludes ööpäev läbi.

Hankele kvalifitseerunud ning nõuetekohastele pakkujatele on seatud tingimuseks tulla pakutava toote komplektiga Eestisse kohale ning seda siin esitleda. See tähendab, et Eestis tulevad põnevad katsetamispäevad,

Tankitõrje Selle aasta lõpuks saabuvad ka esimesed tankitõrje raketid LR II Spike relvasüsteemi jaoks ja ühekordsed tankitõrjerelvad Spike SR. Viimane nimetatud süsteem on nii oma võimekuse, laskedistantsi kui ka sihti­misseadmete poolest maailma tipptasemel. See annab juurde olulise võime, mis asendab siiani kasutuses olnud 90 mm Rootsi päritolu tankitõrje tagasilöögita kahurid.

Teisalt parandab selline asendus suurel määral tankitõrjevõimet ja asetab selle suurusjärgu võrra paremale tasemele. Suur osa selle aasta kõikidest tarnetest toimub aasta teises pooles, kuigi pea poole tarnetest oleme juba praegu kätte saanud.

Relvastuse kategooriat, sellega seotud hankeid ja tarneaegu silmas pidades peab tõdema, et toimingud on üldjuhul pikaajalised, kuid nende õnnestumisel on ka tulemused ja mõjud kaitsevõimele üliolulised. Meie jaoks on äärmiselt tähtis tarnida kaitseväele ja kaitseliidule õigeks ajaks kvaliteetseid tooteid ja teenuseid, mistõttu peame juba kaks-kolm aastat ette mõtlema ja selle järgi tegutsema.

SÕDUR november 2022 11

Fookus

Lähitulevikus hangitavad relvad

Tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustaf M4 Tootjariik Rootsi Tootja SAAB Kaliiber 84 mm Efektiivne laskekaugus: seisev sihtmärk 350–400 m liikuv sihtmärk 500 m suitsu- ning kildgranaate kasutades kuni 1000 m kasutades rakettmootoriga versiooni laserjuhitavat laskemoona kuni 2000 m Kaal 6,6 kg Pikkus 950 mm Laskemoona tüübid 84 x 246 R Granaadi algkiirus (olenevalt tüübist): Meeskond 2

olenevalt tegevusest ka 1

Mitmikraketiheitja M142 HIMARS Tootjariik Ameerika Ühendriigid Tootja Lockheed Martin Kaal 16 250 kg Pikkus 7m Laius 2,4 m Kõrgus 3,3 m Meeskond 3 Maksimaalne kiirus 85 km/h Tegevusraadius 480 km Efektiivne laskekaugus 9–499 km olenevalt laskemoonast Raketid 6 mitmikraketti GMLRS, 1 rakett ATACMS Mootor Caterpillar 3115 ATAAC 6, kuueliitrine diiselmootor Võimsus 290 hobujõudu

12 november 2022 SÕDUR

Õlalt lastav õhutõrjesüsteem PIORUN Tootjariik Poola Tootja Mesko Laskemoon kildgranaat Laskedistants 400–6500 m Lennukiirus 560 m/s Laskeseade kaal 19,5 kg

Fookus Tankitõrjerelv Spike LR II Tootjariik Saksamaa Tootja EuroSpike Efektiivne laskekaugus maapinnalt 5,5 km

helikopterilt 10 km Kaal 12,7 kg Juhtimine sihitamine kaksikversioonis – modernne elektrooptiline ja IR sensorid Laskerežiim lase-ja-unusta Platvormid maapealne statiiv sõidukid soomukid meresõidulaevad kopterid Lõhkepea Tandem mitmeotstarbeline

HEAT Smart sütikuga

Tankitõrjerelv Spike SR Tootjariik Saksamaa Tootja EuroSpike Efektiivne laskekaugus 50–2000 m Kaal 9,6 kg Laskerežiim lase-ja-unusta

40 mm relvaalune granaadiheitja M203 Kaliiber 40 mm Granaat 40 × 46 mm Sihikuline/efektiivne Laskekaugus 400/350 m Granaadiheitja üldpikkus 318 mm Vintraua pikkus 229 mm Relva kaal 1 kg

SÕDUR november 2022 13

Õppus

Valitsus otsustas 22. septembril kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele Okas 2022. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele Scoutspataljoni ja õhutõrjepataljoni reservväelased ning Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.

Scoutspataljoni okkad Raiko Jäärats nooremleitnant toimetaja

14 november 2022 SÕDUR

L

isaõppekogunemiste peamine eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine. Õppusel mängitakse läbi kogu käsuahel valitsuse otsuse langetamisest reservväelaste kogunemiseni.

Erinevalt korralistest reservõppekogunemistest, milleks valmistutakse pikalt ette, tulevad lisaõppekogunemised üksustele ilma etteteatamiseta.

See on justkui lakmustest, mis peaks näitama, kui hästi on õppusel osalevad üksused teinud ettevalmistusi oma põhiülesande täitmiseks.

«Scouts’i tase» Scoutspataljon on mitmes mõttes väga eriline üksus. See on peamiselt tegevväelastest koosnev üksus, kus teenivad ka ajateenijad ja osa kohti on täidetud reservväelastega.

«Scoutspataljon on alalises valmisolekus üksus, mis on mõne tunniga valmis minema ükskõik millal ükskõik kuhu,» räägib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik, kes on sellel ametikohal olnud kõigest mõned kuud.

See üksus võiks olla mehitatud tegevväelastega, kuid paraku pole seda seni veel suudetud teha. Selle poole küll püüeldakse, aga kuni seda pole saavutatud, õpetatakse ka ise reservväelasi välja. Scoutspataljoni juhtkond on palju mõelnud selle peale, et kas

Õppus

niisugustest lühikestest õppekogunemistest ikka piisab, et hoida võitlejaid «scouts’i tasemel».

«Korraldades nüüd seda väljaõpet, võime öelda, et viie päevaga saab tegelikult hakkama,» ütleb Raudsik. «Näiteks miinipildujameeskonnas olid enamasti reservväelased ja osa ülesannetega said nad mõnepäevase väljaõppe järel paremini hakkama kui ainult tegevväelastest mehitatud meeskond. Tegelikult tulevad paljud asjad kiiresti meelde.»

Raudsik arvab, et «scouts’i taset» on võimalik hoida nende reservväelaste abil, kes on teenistusest eemal

olnud alla viie aasta. Nad on hiljuti reservi läinud ja käinud aeg-ajalt reservõppekogunemistel.

Mitte ainuüksi väljaõpe Üks neist, kes alles hiljuti (kolm kuud tagasi) reservi läks, on veebel Alari Mägi. Alates oktoobrist töötab ta riigi

kaitseinvesteeringute keskuses, kuid õppekogunemisele tuli ta jaoülemaks.

«Kuna naasin enda üksuse juurde, siis tunne on nagu oleks justkui pikalt puhkuselt tagasi tulnud,» räägib Mägi. «Varem olin rühmavanem samas rühmas, aga kuna see koht on juba täidetud, siis nüüd olen jaoülem.» Õppusest sai ta teada sõnumi kaudu, aga kuna oli väikese lapsega üksi kodus, siis ootas ära, kuni naine töölt koju tuli. Mäe naine on kaitseväelane ja õppusele minek mingisuguseid arusaamatusi ei tekitanud.

«Mu naine saab kõigest sellest väga hästi aru,» ütleb Mägi.

«Kui ma ütlen näiteks, et tahan kalale minna või midagi sellist, siis tal on nägu veidi krimpsus, aga õppusele mineku kohta

SÕDUR november 2022 15

Õppus

vastas kohe, et jah, muidugi. Isegi veidi kade oli.»

Mäe jaos on ka reservväelasi, kes olid kunagi tema rühmas ajateenijad.

Mõned asjad on neil veidi meelest läinud, aga suures pildis tuleb kõik välja, kui need üle korrata. Ta arvab, et väljaõppe seisukohast on sellised õppekogunemised vajalikud neile, kes on üle aasta eemal olnud.

Väljaõpe on küll tähtis aspekt lisaõppekogunemiste korral, aga kõige olulisem on ikkagi meie reservväel põhineva süsteemi kontrollimine.

Seetõttu on väga tähtis, et ülemad pidevalt oma alluvatele selgitaksid, miks me kõike seda teeme.

On paratamatu, et selliste suurte õppuste korraldusel tekib seisakuid ja «niisama passimist», mis tekitab reservväelastes rahulolematust. Seda on võimalik vältida, kui reservväelastele ammendavalt suuremat pilti seletada.

Kindlasti mõjutaks see positiivselt ka tulevastel õppekogunemistel osalevate reservväelaste protsenti.

Lihasmälu Nooremseersant Jan Golõnski on meditsiini- ja evakuatsioonirühma parameedik. Scoutspataljonis teenis ta paar aastat tagasi. Praegu õpib ta inseneriks Tallinna tehnikaülikoolis.

Lisaõppekogunemisest sai ta teada üldsegi Facebooki kaudu. Sõnumit nägi veidi hiljem, misjärel kontrollis info tõesust veebilehelt. Kohale jõudis ta kolme tunniga. Õppusele minek ülikoolis probleeme ei tekitanud.

«Hea on see, et sai oma relvavendi näha,» räägib Golõnski. «Veidi oli passimist alguses, aga hiljem on päris palju tegemist olnud.»

Pa r a me e d ikuna on tema väljaõpe koosnenud peamiselt ülevaatest esmaabist.

Harjutati sidumist ja kanüüli panekut, tehti triaaži ja mängiti läbi mõned olukorrad.

16 november 2022 SÕDUR

«On olemas lihasmälu,» ütleb Golõnski. «Enamasti tuleb kõik kiiresti meelde, vaid mõned üksikud asjad on veidi rohkem ununenud.»

Golõnski arvab, et Scoutspataljon on väga eriline üksus. Seda õhkkonda võib kirjeldada väljendiga «scouts’i tunne»: nii tegevväelased, ajateenijad kui reservväelased teenivad kõik koos, keegi ei tunne ennast teistmoodi ja kõigisse suhtutakse ühtemoodi.

Laiem kontekst Nooremseersant Heimar Vaht on lisaõppekogunemisel laskurina Bravo soomusjalaväekompaniis.

Scoutspataljonis oli ta ajateenijana 2019. aastal ja tema peamine ülesanne toona oli aidata nooremallohvitseri kursust korraldada.

«Päris hea on tagasi olla,» räägib Vaht. «Kui vaadata seda, mis maailmas praegu

Õppus

sai ta tööl koolitusel olles. Tema juhataja istus tal parasjagu kõrval ja kui Siilbek talle sõnumit näitas ja ütles, et tuleb minna, noogutas juhataja nõus olles pead.

See on tema esimene lisaõppekogunemine. Korra varem on ta käinud reservõppekogunemisel, kus tutvustati uut R20 relva. Relva tundis ta nüüd uuesti ära, veidi oli vaja lihtsalt meelde tuletada selle lahtivõtmist.

«Muu väljaõppega on nii, et kõik ei ole küll meeles, aga kohe kui keegi mainib midagi, siis tuleb kõik uuesti meelde,» ütleb Siilbek. Kui on vaja, on ka Siilbek valmis sõtta minema, aga loodab, et seda ei juhtu.

toimub, siis see lausa kutsub õppusele tulema, et asjad uuesti meelde tuletada.»

Sõnumi sai ta töölt koju tulles. Esialgu arvas, et mõni sõber teeb nalja, aga veebist kontrollides selgus, et peab ikka kohale minema. Kohale jõudis ta mõne tunniga.

«Teistele tuttavatele tuli ka kutse, ajasime kamba kokku ja tulime Tartust neljakesi ühe autoga,» ütleb Vaht.

Küsimuse peale, et kas selle väljaõppe järel oleks ta valmis nüüd ka sõtta minema, jääb Vaht pikalt mõttesse ja vastab lõpuks: «Kindlasti hätta ei jääks ja loomulikult tuleks kohale. Elagu Scoutspataljon ja Bravo kompanii!»

Reservväelaste vägi «Ajateenistus Scoutspataljonis oli väga võimas, seal sai normaalse väljaõppe,» räägib reservväelane kapral Ego Siilbek, Bravo soomusjalaväekompanii la skur-pa ra meedik. «Uhke tunne oli ajateenistuse ajal Scoutspataljonis olla.»

Praegu töötab Siilbek müüjana.

Sõnumi Okkale tulla

Tulevikupataljon Kolonelleitnant Raudsiku eesmärk on viia Scoutspataljon sellisele tasemele, et kogu pataljon oleks võimeline tegutsema soomusjalaväe lahingugrupina juunis 2024. Eelkõige peaksid üksusel olema selleks ajaks kõik vajalikud toetussoomukid.

«See tähendab, et vajaduse korral oleksime võimelised tegutsema brigaadist eraldi koos suurtükiväe toetusega,» räägib Raudsik. «Vahe-eesmärk on, et kõik manööverkompaniid suudaks vajaduse korral ka iseseisvalt tegutseda soomusjalaväe kompaniirühmana koos kaugtuletoetusega.»

Scoutspataljon otsib pidevalt lahendusi, kuidas asju paremini teha. Ka lisaõppekogunemisel on juba erinevaid tähelepanekuid tehtud selle kohta, mismoodi näiteks sõdurid kiiremini riidesse saada, kuidas neile relvad välja jagada ja sealt edasi väljaõppesse suunata.

«Peame mõtlema rohkem ka selle peale, kuidas kiiremini ja tõhusamalt reserv­ väelased põhiüksusele järele saada, kui me juba maastikul paikneme,» ütleb Raudsik. «Kõike seda ikka selleks, et reservväelane tunneks, et on tagasi heas Scoutspataljoni vennaskonnas ning et ta on alati teretulnud.»

SÕDUR november 2022 17

Liitlased

Eesti ja Saksamaa mereväe ja õhuväe ühisõppus Baltic Tiger toimus 1.–27. oktoobril. Ühendrelvaliigi väekaitseõppusel harjutati olulise infrastruktuuri kaitsmist ning omavahelist koostööd Ämaris ja Tallinnas.

Väekaitse koostööõppus Bal Raiko Jäärats nooremleitnant, toimetaja

S

aksamaa panus Eesti ja Balti riikide kaitsmisse on olnud viimasel ajal märkimisväärne, kuid kahjuks ei ole see pälvinud palju avalikkuse tähelepanu. Alles hiljuti teatas Saksamaa, et suurendab oma kontingenti Leedus kaks korda. Eestis on Saksamaa õhuväelased korduvalt osalenud Balti õhuturbe tagami-

18 november 2022 SÕDUR

sel ja lisaks osaletakse ühiselt NATO alalises miinitõrjegrupis.

Baltic Tiger toimub peamiselt mereväebaasis, aga mõned tegevused on kavandatud ka Ämari õhuväebaasi.

Sadamatel on tähtis roll mistahes kriisiolukorras. Ligi 98% maailma kaupadest liigub mereteid kaudu.

Igasugune oht mereteede ohutusele võib suurel määral piirata riigi tegutsemisvõimet. Sadamate kaitsmine on eluliselt tähtis kogu NATO alliansile ning seda tuleb harjutada eri riikidega koostöös.

«Õppusel Baltic Tiger harjutatakse peamiselt sadamate ja lennuväljade kaitsmist, et aru saada, kuidas kummagi riigi erinevad väeliigid toimivad, et vajaduse korral saaks kiiresti reageerida,» räägib Saksamaa mereväe kõne­ isik, kolonelleitnant Johannes G.

Sadama väekaitse Väekaitse eest Miinisadamas õppusel Baltic Tiger 2022 vastutab Saksamaa mereväe jalaväe rühmaülem leitnant Philipp G, kes on Eestis alles esimest korda. Eesti on talle hea mulje jät-

Liitlased Eesti mereväe väekaitsekaater EML Risto ja Saksamaa mereväe väekaitse RIB paat Miinisadamas õppusel Baltic Tiger 2022.

Fotod: kaitsevägi

ltic Tiger nud ja temale tundub, et siin on päris palju kohti, mis on Saksamaaga sarnased.

Mereväe jalavägi on suhteliselt väike üksus Saksamaal – see on merejalaväest palju väiksem.

Merejalaväge kasutatakse peamiselt dessantväena, samas kui mereväe jalaväe põhiülesanne on sadamate ja laevade kaitse.

Mereväesadamad on peaaegu alati asulates, kus ümberringi on tihe tisviilasustus. Vastase eristamine on väga raske ning sadamatesse on või-

Saksa ABC-kaitseüksuslane keemiakaitseülikonnas.

malik paigutada tavaliselt ainult väga väike jalaväeüksus.

«Sadamate väekaitse suurim raskus seisneb selles, et kaitstakse põhimõtteliselt ainult sisemist perimeetrit,» ütleb Philipp. «Sadamast väljaspool sõltutakse tsiviilpolitseist, Eesti kaitseväest ja teistest liitlastest.»

Omaette murekoht on see, et ohud võivad lähtuda nii maalt, õhust, vee pealt kui ka vee alt. Enamik väekaitse tegevusi on seotud mereväe laevade turvalisusega. Laevad liiguvad üpris aeglaselt ja ettekavatsetult ning erine-

vaid ohte neile tuleb pikalt ette näha.

Mitmesuguste mustrite nägemine ja tavapäratu tuvastamine on oluline osa väekaitse rutiinist.

«Mõned päevad tagasi nägime väikest alust möödumas Miinisadamast väga lähedalt ja ei olnud võimalik tuvastada, millega on tegu,» räägib Philipp. «Aga kui see alus möödus ka järgnevatel päevadel, siis sellest oli võimalik järeldada, et pigem on tegu tavapärase mereliiklusega.» Õppusel tehakse koostööd ka Eesti mereväe väekaitseüksusega,

SÕDUR november 2022 19

Liitlased

mis koosneb enamasti ajateenijatest.

Philippi sõnul on Eesti ajateenijate väekaitseõpe väga sarnane Saksamaa mereväe väekaitse väljaõppega, nii et suuri probleeme omavahelises koostöös ei tekkinud.

Miinituukrid Õppusel osalevad ka Saksamaa mereväe miinituukrid, kelle tiimipealik on vanemleitnant Fabian S. Nende põhieesmärk on parandada koostööd Eesti mereväe miinituukritega. See ei ole esimene kord, kui need kaks üksust koos teenivad.

Mereväed on tihti kõige väiksemad väeliigid mõnedes NATO riikide relvajõududes ja seda olulisem on relvaliikide omavaheline koostöö, mida tuleb pidevalt harjutada.

«Eesti ja Saksamaa miinituukrid ei erine suuresti teineteisest,» ütleb Fabian. «Toimingud on identsed, mõned erinevused võivad tekkida veidi erineva tehnika kasutamisest.»

Miinituukri teenistus on ainulaadne, sest see on seotud suurte ohtudega ka rahuajal. Peale selle, et töötatakse eluohtlikus meresügavuses, tegeldakse ka ohtlike lõhkeseadmetega. Läänemeres on endiselt kümneid tuhandeid lõhkemata meremiine.

«Kunagi sukeldus minu üksus ühes fjordis Oslo lähedal, kus avastasime geopeituse asukoha kõrvalt suure lõhkekeha,» räägib Fabian. «Pärast lõhkekeha ohutuks tegemist kontrollisime selle sütikut ja avastasime, et selles oli piisavalt elektrilaengut lõhkekeha initsieerimiseks. Risk, et midagi oleks võinud juhtuda, oli väga suur.»

Baltic Tiger harjutust kasutavad miinituukrid peamiselt väljaõppeks. Üksteiselt proovitakse õppida, et märgata pisikesi erinevusi teiste toimingutes ja vajaduse korral enda omi paremaks muuta.

Nähtamatud ohud Võib-olla on ABC-kaitsevõime NATO sõjavägedes viimastel aastakümnetel veidi tagaplaanile jäänud. Koroonapandeemia ajal tuli see küll veidi roh20 november 2022 SÕDUR

ABC-kaitsevarustuse selga aitamine.

kem päevakorda, aga mitte nii palju kui vaja.

Vanemleitnant Jens E. on Saksamaa mereväe õhuväest ja õppusel Baltic Tiger on ta koos eriotstarbelise üksusega, mis on spetsialiseerunud just tuuma-, bioloogiliste ja keemiaohtudega võitlemisele.

«Me näeme praegu Ukrainas, et bioloogilised ja keemilised ohud mõjutavad vägesid iga päev,» räägib Jens.

«Me peame olema valmis nendega tegelema.»

ABC-kaitseüksus suudab tuvastada kõiksuguseid ohte ja lisaks nende tekkimise algallika. Neil on teadmi-

Liitlased Saksamaa ABC-kaitseüksuse liige saastunud autot puhastamas.

Eesti ja Saksamaa mereväe väekaitseüksus valmistumas ülesande täitmiseks.

Saksamaa mereväe väekaitse RIB paat patrullimas Miinisadamas.

sed ja erivahendid oma üksuste kaitsmiseks ning tihti saavad nad ohu ise neutraliseerida.

#StrongerTogether Mereväed on tihti kõige väiksemad väeliigid mõnedes NATO riikide relvajõududes ja seda olulisem on relvaliikide omavaheline koostöö, mida

tuleb pidevalt harjutada. Õppus Baltic Tiger toimub Eestis Saksamaa initsiatiivil ja see saadab välja mõjusa sõnumi, et Saksamaa osaleb NATO liikmena kogu alliansi kaitses.

Liitlased peavad pidevalt omavahel jagama infot toimingute kohta ja taktikat ning «jätma oma jalajälje» üksteisele, kui seda kunagi vaja peaks

olema. Sellised harjutused muudavad üksteise relvajõudude tugevdamise tulevikus väga lihtsaks. «Üldise olukorra tõttu Ukrainas peame välja saatma väga selge sõnumi NATO-st, et vajaduse korral suudame vägesid kus iganes väga kiiresti tugevdada,» ütleb kolonelleitnant Johannes G.

SÕDUR november 2022 21

Venemaa

Ukraina on Venemaa valitsejate ja nende impeeriumipoliitikat toitnud ideoloogide sajanditepikkune luupainaja. Moskvast juhitud kommunistid tapsid miljoneid ukrainlasi eelmisel sajandil ning alandasid ja surusid alla ukraina keele ja kultuuri. Ikka selleks, et ukrainlased ei tõstaks enam pead ja nende rahvuslik identiteet kustuks.

Agressiooni lõpetab vene rahvas, mitte Putin Kalev Stoicescu rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur

K

reml tegi nõukogude ajal Ukrainale ühe ainsa suure kingituse – Krimmi –, mis osutus Trooja hobuseks ja praeguseks üle kaheksa aasta kestva barbaarse agressiooni alguspunktiks. Ukraina iseseisvus oli kahtlemata väga oluline aspekt Putini kibestumises kurjuse impeeriumi lagunemise tõttu. Ta asetati kesksele kohale president-tsaari revanšistlikus poliitikas alates 2004, kui Putin tundis ennast ohustatuna «oranžist revolutsioonist» ning alandatuna «ameeriklaste kandidaadi» Viktor Juštšenko võidust vabadel ja ausatel presidendivalimistel.

Venemaa peab Krimmi piltlikult oma Taiwaniks, mida tal õnnestus kahjuks vastupanuta anastada, ning ülejäänud Ukrainat oma Tiibetiks, mille vallutamiseks ta kasutab suures osas «uiguure» ehk sõjaburjaate ja -dagestanlasi, tšetšeene ja teisi mitteslaavi rahvusvähemusi. 24. veebruaril alanud koletu ja täiemahuline agressioon on putinistide primitiivses käsitluses koduvägivald, milles on süüdi lääs, kes ühtlasi osaleb võõras kakluses.

22 november 2022 SÕDUR

Meeleavaldus sõja neljandal päeval Peterburis.

Foto: Anton Vaganov / Reuters / Scanpix

Kremli propagandamasin valmistas Venemaa rahvast hoolikalt ette «Ukraina küsimuse» Endlösung’iks. Propagandistlik-patriootiline ettevalmistus algas juba enne 2014. aastat. Krimmi ebaseadusliku annekteerimise järel see lahvatas ning eelmise aasta sügisel saavutas oma kliimaksi, märguandena saabuvast tormist. Kreml eitas viimase minutini agressiooni kavatsust, ui-

nutades vene rahvast ning kasutades diplomaatiat pettemanöövrina lääne suunal.

Niinimetatud kollektiivse Putini sisering, kes tegi lõpliku otsuse nädalapäevi enne 24. veebruarit, valmistus hiljemalt veebruari lõpus või märtsi alguses välja kuulutama võitu. Propagandamasin oli sellele stsenaariumile häälestatud. RIA Novosti jõudis too-

Venemaa Sama sündmus septembris Peterburis. Meeleavaldaja pisteti ka nüüd kongi.

Foto: AP Scanpix

SÕDUR november 2022 23

Venemaa

na isegi võiduteemalise teate avaldada oma koduleheküljel, mis ruttu ära koristati.

Kremlis oldi kiires võidus täiesti kindlad. Võib arvata, et vastasel juhul oleks Putin ja tema seltsimehed pikalt kukalt kratsinud ning sõda oleks võib-olla ära jäänud. Eriti siis, kui nad oleks pidanud küllalt tõenäoliseks Ukraina tugevat enesekaitsetahet ja -võimet, mis viib pika ja verise sõjani. Nähtavasti oletati, et kui Ukraina poliitiline juhtkond ja kaitsejõud hakkavadki vastu, siis suur osa elanikest pöörab oma näo Venemaa poole, tuhanded reeturid ja mõjuagendid tegutsevad edukalt, toimub massiline deserteerimine ning lääs hoidub kaosse laskunud Ukrainat toetamast.

Ukraina oligarh Kõik läks teisiti. Need oletused või õigemini pika ja põhjaliku ettevalmistuse tulemusel koorunud eeldused osutusid Putini märjaks unenäoks.

Vangide vahetus päeval, mil Putin pidas oma «osalise» mobilisatsiooni ja tuumaähvarduste kõne, kukkus Kremli jaoks ebamugavalt välja, sest ukrainlased tõid koju üle saja Mariupoli (Azovstali) kaitsnud kangelase, kuid tsaar sai endale Ukraina oligarhi Viktor Medvedtšuki.

Ukrainat ja/või läänemaailma süüdistatakse ja kahtlustatakse kõiges selles, mida Venemaa ise tegi ja teeb või kavatseb tegema hakata. Näiteks rünnaku ettevalmistamises, laste tapmises ja genotsiidi toimepanemises.

Medvedtšuk, kellele kuulusid ka meediakanalid, oli Putinile lähedane isik ja tema peamine mõjuagent Ukrainas. Kreml suunas temale rahavoo, väidetavalt pool miljardit eurot mõjutustegevuseks (ilmselt ka oluliste isikute äraostmiseks).

Putin lootis Medvedtšukile ning usaldas tema tegevust (mida FSB ei kontrollinud?) ja nähtavasti temalt saadud infot ja hinnanguid. Kuid rikastunud oligarh osutus nii Ukraina kui Kremli reeturiks. Nüüd on ta

24 november 2022 SÕDUR

Mobiliseeritud reservväelane kordab õpitut Doni-äärses Rostovis.

Mornid näod Moskva mobilisatsioonipunktis.

Foto: Maksim Šipenkov / ETA / Scanpix

Venemaa

Putini käes. Ta laulis Ukraina SBU-le kõik ette. Mida ta Putinile laulab?

Pöördume tagasi Kremli propaganda ja desinformatsiooni juurde, mis toimis Venemaal, kuid Ukrainas ainult okupeeritud Donbassis ja Krimmis. Isegi mitte Harkivis ja Mariupolis, mida Moskva peab ka praegu «vene linnadeks».

Propaganda narratiiv oli ja on endiselt ehtbütsantslik. Vastaseid, Ukrainat ja/või läänemaailma süüdistatakse ja kahtlustatakse kõiges selles, mida Venemaa ise tegi ja teeb või kavatseb tegema hakata. Näiteks rünnaku ettevalmistamises, laste tapmises ja genotsiidi toimepanemises.

Venemaa toime pandud kuritööde loetelu, mida ta omistab Ukrainale (ka läänele) on liiga pikk, et seda siin tervenisti välja tuua.

Nähtavasti oletati, et kui Ukraina poliitiline juhtkond ja kaitsejõud hakkavadki vastu, siis suur osa elanikest pöörab oma näo Venemaa poole.

Foto: Arkadi Budnitski / EPA / Scanpix

Proteste Venemaal endiselt ei lubata.

Foto: Anatoli Maltsev / ETA / Scanpix

Venemaalastele maaliti enne 24. veebruarit pilti Ukrainast kui räigest russofoobsest ja fašistlikust riigist, kus vene keel ja kultuur on keelatud ning vene inimesi mitte ainult ei kiusata, vaid lausa tapetakse. Propagandamasin muudkui korrutas, et Kiievi võimud panid toime genotsiidi Donbassis, mida «rahvavabariikide» jõududel õnnestus Venemaa abiga «vabastada». Donbassis olevat koguni tapetud laste kalmistud. Kreml muidugi ei esitanud mingeid tõendeid, sest neid lihtsalt pole.

Kuriteod antakse andeks Välksõda kukkus läbi ja muutus barbaarseiks ning pikale venivaiks tapatalguiks. Putini režiimi kõige suuremaks mureks sai kodupubliku kontrolli all hoidmine. Jäledast sõjast pidi saama televiisori-erioperatsioon, mis venemaalaste elu «normaalsust» ei kõiguta. Tuhanded venelased, peamiselt noored, tulid tänavatele protestima veebruari lõpus ja märtsi alguses. Nendega said Rosgvardija ja politsei lihtsalt hakkama. «Normaalsus» jäi püsima.

SÕDUR november 2022 25

Venemaa

Venemaa demograafiline struktuur ning ajalooline ja kultuuriline taust selgitab enamiku venemaalaste poolehoidu riigivõimule. Samuti nende ja paljude välisriikides elavate venelaste teeseldud huvikaotust poliitika vastu, kui Moskva paneb toime ilmselgeid kuritegusid, mis neid siiski otseselt ja füüsiliselt ei puuduta. Kuigi ka need antakse andeks, näiteks Stalini Gulagi arhipelaagi.

Idanaabri umbes 110 miljonist täiskasvanust, kellel on õigus valimistel osaleda ja kelle arvamust uuritakse küsitluste kaudu, on ligi 87 miljonit sündinud Nõukogude Liidu ajal.

Idanaabri umbes 110 miljonist täiskasvanust, kellel on õigus valimistel osaleda (olgu nendega kuidas on) ja kelle arvamust uuritakse küsitluste kaudu, ligi 87 miljonit on sündinud Nõukogude Liidu ajal. Vähemalt 70% venemaalastest igatseb Nõukogude Liitu, mõistagi Brežnevi-aegses «stabiilsuses» elanud pensionäride (43 miljonit) ab-

soluutne enamik, eriti vaesemates ääre­ piirkondades. Putin püüdis neile seda pakkuda mingis uues kuues, kasvõi jõhkral ja ebaseaduslikul jõumeetodil.

Venemaa propaganda, mis peegeldub ka Putini kõnedes, kasutab vanu nõukogudeaegseid klišeesid konfrontatsioonist läänega, kelle eesmärk on Venemaa lagunemine ja selle ressurssidele käpa peale panemine. Nüüd on lisandunud Ukraina kui lääne «rünnakuplatsdarm». Nõukogude Liit on aga põhisümbol, mida otseselt või kaudselt taotletakse. Putinistide massile, mida režiim suurendab nooremate põlvkondade abil, on läänelikud väärtused ja mentaalsus ning ka turumajandus (olgu riigi «reguleeritud») täiesti võõrad.

Sovettide põlvkonna sõda Siit me jõuame tõdemuseni, et küsimus pole kaugeltki mitte ainult liidri ja isegi režiimivahetuses Venemaal, mis lõpetaks sõja Ukrainas, kasvõi ajutiselt, ning annaks lootusekiire Euroopa rahvastele, eriti naaberriikidele, et Venemaa ohuga ei pea elama veel aastakümneid. Küsimus on pigem Venemaa rahva hoiakutes, mis tekitavad

Nii nägi sild tegelikult välja 8. oktoobril 2022.

26 november 2022 SÕDUR

Foto: AP / Scanpix

nõudluse Kremli poliitika järele. Need hoiakud on kujunenud aastakümnetega, isegi aastasadadega, ning neid ei muuda mõne aastaga. Jeltsin ei saanud sellega hakkama 1990. aastate esimeses pooles, kui oli suurepärane võimalus.

Sõda Ukrainas on samas Venemaa rahva kätes. Putin pigem sureb (kui teda ei kõrvaldata), kui nõustub kaotusega. Kas venemaalased lähevad resigneerunult Putini hakklihamasinasse või lihtsalt põgenevad oma riigist? Putin hoidus seitse kuud mobilisatsiooni väljakuulutamisest, sest ta teadis, et see tähendab sõja toomist venemaalastele koju. Ei ole kahtlust, et Kreml on meeleheitel, kuid vene rahvas veel pole.

Putini režiim kukub, kui Venemaa suurlinnade tänavatele ei tule mitte tuhanded, vaid sajad tuhanded inimesed ning meeleavaldused kestavad võimalikult pikalt. Näiteks kommunistliku Rumeenia diktaatori Nicolae Ceauşescu tunnid olid (detsembris 1989) järsult loetud, kui Bukaresti kesklinnas kogunesid (irooniliselt tema enda käsul) sajad tuhanded inimesed, kes vilistasid ta välja ja hõivasid tormijooksuga peamised valitsushooned.

Ceauşescul oli samuti väga tugev julge-

Venemaa Putin imetlemas oma suurehitist teoorias 2019. aastal koos transpordiministri Jevgeni Ditrihiga.

Foto: Aleksei Nikolski / Sputnik / Scanpix

olekuteenistus, kuid sõjavägi läks rahva poolele. Oli palju ohvreid, aga kodusõda ei puhkenud.

Lääs peab järelikult kõnetama Venemaa rahvast, lihtinimesi, olgu nad putinistid või mitte. Võimalusi oma sõnumeid nendeni viia ei ole palju, kuid need pole siiski olematud. Need sõnumid peavad andma neile lootust, et Venemaa kestab ka pärast Putinit ja

tema režiimi ning riik muutub paremaks. Et lääs ei ole vaenulik Venemaa suhtes ega soovi sõda.

Venelastel on vajalik ja võimalik enesepuhastust läbida, sealhulgas tunnistades Ukraina õigust olla iseseisev riik ning Putini sõjamasina sooritatud kuritegusid. See kõlab võib-olla soov­ mõtlemisena, kuid see peakski olema meie soov. Ka nõukogude kurjuse­

impeeriumi lagunemine oli kunagi soovmõtlemine.

Praegu käib Putini, ühtlasi viimase täielike sovettide põlvkonna sõda, mille eesmärk on impeeriumi ja suurriigi staatuse taastamine. Kogu maailm peab Venemaad austama ja tõsiselt võtma (see tähendab kartma, lähtudes vene kultuuri tüüpilisest kontekstist).

Endiselt surevad tuhanded inimesed, seitsme kuu peale kokku kümned tuhanded ning sõja lõpuks kardetavasti sajad tuhanded, tegelikult Putini ja putinistide rumala uhkuse ja upsakuse tõttu.

Lõpuks väärib märkimist seegi, et agressioonil on ka majanduslik taust, mida Venemaa propaganda ning kahjuks ka lääne meedia ignoreerivad. Idaja Lõuna-Ukrainas avastati märkimisväärseid gaasimaardlaid ja isegi sõlmiti lepinguid lääne energiafirmadega enne 2014. aastat. Ukraina oleks võinud potentsiaalselt Venemaale konkurentsi pakkuda Euroopa gaasiturul. Ta oli õigupoolest sama suur teravilja, terase ja söe eksportija kui Venemaa. Kreml tahtis koos Ukraina riiklusega ka konkurentsi elimineerida ning Ukraina kogu ressursi endale krahmata.

SÕDUR november 2022 27

Ukraina sõda 28 november 2022 SÕDUR

Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste või arsenalis – imerelv nutikalt rakendatud ressurss Kaarel Mäesalu kolonelleitnant, kaitseväe peastaabi võimearenduse jaoskonna ülem

SÕDUR november 2022 29

Ukraina sõda

Praeguses Venemaa–Ukraina sõjas on olnud palju juttu raketiheitjatest ja mitmikraketiheitjatest ning nende märkimisväärsest mõjust sõjakäigule.

Ukraina sõda

E

riti tähtsaks on osutunud lääneriikide sõjalise abi korras saadud mitmikraketiheitjad ja eeskätt USA tarnitud M142 e. HIMARS-id.

Viimaseid on ülistatud ning nimetatud lausa sõjakäigu olulisteks muutjateks ukrainlaste kasuks.

Tõsi on see, et HIMARS-ide abil on ukrainlased hävitanud hulganisti venelaste jaoks tähtsaid laskemoonaladusid ja juhtimispunkte. Samas, kas see tuleneb ainult relvasüsteemi tehnilistest omadustest või on siin mängus ka ukrainlaste nutikus kasutada väheseid ressursse oluliste sihtmärkide mõjutamisel? Selles artiklis käsitletakse seda teemat lähemalt.

15. sajandi Hwacha Raketiheitjate eelkäijad leiutati Hiinas umbes 12. sajandil, kus noolte külge kinnitati ilutulestikurakett ja selliseid lennutati vaenlase suunas. Hiinlased arendasid niisuguse süsteemi, kus vaenlase poole suudeti lennutada isegi u 100 noolt korraga ja laskekauguseks saadi umbes 300–400 sammu. Ilmselt maailma esimeseks mitmikraketiheitjaks võib pidada 15. sajandil korealaste leiutatud Hwacha, kus vastase poole lennutati korraga suurem kogus ligi kahemeetriseid nooli.

Ukrainlasest Gradi üksuse ülem.

Tulistamine nõukogude päritoluga mitmikraketihe

Mitmikraketiheitjaks võib pidada relvasüsteemi, mis võib ilma ümberlaadimiseta välja tulistada rohkem kui ühe raketi.

Korealased lennutasid nooli samamoodi nagu hiinlased, kuid paigutasid nooled juba vankrile asetatud torude pakki ja lennukauguseks sellisel seadeldisel oli u kaks kilomeetrit. Seesugustel relvadel oli oluline osa Jaapani vallutussõjas Korea poolsaarel (1592–1598), kus Haengju lahingus tõrjusid korealased edukalt jaapanlaste ülekaaluka pealetungi.

Hiljem ilmus mitmikraketiheitja nähtavalt esile II maailmasõjas sakslaste ja NSV Liidu armee poolel. Kõige efektiivsemalt rakendas raketiheitjaid NSVL, pannes laskeseadeldised veoki kasti ja rakendades neid tõhusalt idarindel. Sestpeale on mitmikraketiheitjad kujunenud oluliseks relvasüsteemiks venelastele, mida on arendatud üsna efektiivseks kogu külma sõja ajal.

30 november 2022 SÕDUR

Mitmikraketiheitjaga Grad suunamine Harkivi all oktoobris 2022.

Artikkel keskendub peamiselt ainult mitmikraketiheitjatele ning teisi raketiheitjaid siinkohal põhjalikumalt ei käsitleta. Mitmikraketiheitjaks võib pidada relvasüsteemi, mis võib ilma ümberlaadimiseta välja tulistada rohkem kui ühe raketi. Samas, kui vaadata viimase aja mitmikraketiheitjate arendust, siis pole see definitsioon enam nii

täpne, kuna tänu modulaarsusele võib mitmikraketiheitjatest lasta ka ühe pikamaaraketi.

Selguse mõttes jääme praegu siiski kasutatava termini juurde. Mitmik­ raketiheitjad võib jämedalt jagada kahte rühma. Esimesed ja varasemad mudelid on sellised, kus alusvankrile on püsivalt installeeritud torude pakk

Ukraina sõda

Ukrainlaste relvastuses olid sõja alguses peamiselt Venemaal toodetud raketiheitjad: 122 mm BM-21 Grad ja sellest ukrainlaste arendatud BM-21 Verba ning tšehhide versioon RM-70; 220 mm BM-27 Uragan ja sellest ukrainlaste arendatud BM-27 Burevyia; 300 mm BM-30 Smertš ja ukrainlaste arendatud BM-30 Vilkha.

Erinevatest vene mitmikraketiheitjatest arendatud ukraina versioonid on saanud võrreldes algupärase relvasüsteemiga suurema laskekauguse ja moodsad navigatsioonisüsteemid.

Ukrainlastel on nõukogude ajast säilinud üsnagi tõsiselt võetav sõjatööstus koos vajalike spetsialistidega, mistõttu on neil väga hea võimalus iseendale sõjatehnikat arendada ja toota. Erinevatest vene mitmikraketiheitjatest arendatud ukraina versioonid on saanud võrreldes algupärase relvasüsteemiga suurema laskekauguse ja moodsad navigatsioonisüsteemid. Ukrainlased on edukalt arendanud laskemoona, suurendades üpris tõhusalt rakettide laskekaugust ja -täpsust.

Kuna ukrainlased on Venemaale kehtestatud sanktsioonidest lääne pool, siis on neil ka juurdepääs lääne tehnoloogiale, mida oma relvastuse arengus efektiivselt ära kasutada. Võib tekkida küsimus, miks nad ei kasuta oma raketiheitjaid ja soovivad lääneriikide abi? Ilmselt seetõttu, et Venemaa suutis üsna palju Ukraina sõjatööstust rivist välja viia ja laskemoona tootmise jätkusuutlikkus sai kannatada. Seepärast pole arvatavasti sõja käigus kulutatud laovarusid võimalik täiendada.

eitjast.

BM-21 Grad tagantvaates.

ja rakette laetakse käsitsi või poolmanuaalselt torudesse. Kui raketid on välja lastud, siis laetakse uued raketid samadesse torudesse.

Teine rühm on mitmikraketiheitjate edasiarendus, kus torude asemel on alusvankril laskeseade, mille külge pannakse tehases enne juba valmis laetud rakettide konteiner. Kui see tühjaks

Fotod: AFP / Scanpix

lastakse, siis vahetatakse see täidetud konteineri vastu. Viimased on tänapäeval enim levinud lääne relvastuses, mis on avardanud ka mitmikraketiheitjate mõistet, nagu ma eespool mainisin.

Teise rühma eelis on kiirem ja turvalisem ümberlaadimine, mis tunduvalt kiirendab raketiheitjate tegevust tulepositsiooni alal.

Lääne abi Ukrainale on abi korras tarnitud mitmesuguseid mitmikraketiheitjaid: USA-st HIMARS M142, Ühend­kuningriigist MLRS M270 ja Saksamaalt MARS II (õigupoolest M270). Peale selle on tšehhid tarninud ukrainlastele oma BM-21 põhjal arendatud ja 8 x 8 Tatra alusvankrile paigaldatud RM-70.

Kui viimane sõltub ukrainlastel olemasolevast (või vaenlaselt üle võetud) SÕDUR november 2022 31

Ukraina sõda

laskemoonast, siis kahe esimese relvasüsteemi puhul saab laskemoona ainult tänu lääne toetusele. Seetõttu on oluline, et pärast relvasüsteemide tarnimist jätkuks lääneriikidel veel võhma tarnida piisavalt laskemoona.

Kui rääkida lähemalt HIMARS-i ja MLRS-i mitmikraketiheitjatest, siis nende kontseptsioon on teistsugune kui vene päritolu raketiheitjatel. Kui vene raketiheitjad põhinevad mitu korda laetavatel torude pakil, siis MLRS ja HIMARS rakendavad oma laskemoona varem tehases laetud konteineritena.

Konteinerid on suletud ja need pole maastikul ümberlaetavad.

Teisisõnu, kui üks konteiner tühjaks lastakse, eemaldatakse see ja laetakse uus. See kiirendab märgatavalt relva ümberlaadimist, sest ei ole vaja rakette pakist välja võtta, hooldada ja seadistada. Õigupoolest viib laskemoonamasin konteinerid kuhugi kokkulepitud kohta ja relvasüsteem sõidab ise juurde, tõstab konteineri enda külge ja liigub tulistamiseks uuele positsioonile.

Vene raketiheitjad peavad sõitma laadimispunkti, kus meeskonnad laevad iga raketi eraldi torude paketti.

Lisaks vajab selline laadimispunkt asjakohast ettevalmistust, mis on üsna

Ukrainlane kohaliku neljatorulise raketiheitjaga.

BM-30 Smertši esitlus Moskva messil Army 2016.

32 november 2022 SÕDUR

ressursi- ja aeganõudev. Kuigi vene raketiheitjatel on olemas spetsiaalsed laadimismasinad, siis ikkagi peab raketisüsteem sõitma laadimismasina juurde ja rakettide seadistamine ja sisestamine toimub lõppkokkuvõttes käsitsi.

HIMARS-i eelised Vene päritolu raketiheitjad saavad kasutada ainult ühele kaliibrile mõeldud laskemoona, aga HIMARS ja MLRS saavad tänu konteinersüsteemile kasutada rohkem kui ühte kaliibrit. See on oluline erinevus nende kahe relvatüübi vahel, kuna vene raketiheitjad on seotud konkreetse laskekauguse vahemi-

Foto: AFP / Scanpix

Foto: Shutterstock

UK ja Ukraina sõdurid kaudtule väljaõppel Suurbr puudub eelnev sõjaline kogemus.

Ukraina sõda

kuga. See teeb HIMARS-i ja MLRS-i rakendamise tunduvalt paindlikumaks, võimaldades lasta nii tavarakette kuni 80 km kaugusele kui ka pikamaarakette ligi 300 km kaugusele.

Ukrainlased on uued relvasüsteemid kiirelt omaks võtnud ja neid lahinguväljal efektiivselt rakendanud. Ilmselt keskendus ukrainlaste väljaõpe peamiselt relvasüsteemi kasutusõppele ja kõige lihtsamatele hooldustöödele.

Omaette küsimus on selles, kuidas ja millises mahus korraldati HIMARS-i ja MLRS-i väljaõpet tehnikutele, kui palju tarniti varuosi, kas koos relvadega tarniti ka eritööriistu ja katsetussead-

meid ning milline on relvade tarnijate elutsükli toetus ukrainlastele. Loodetavasti on selleks mingisugune toimiv lahendus välja mõeldud, kuna erinevalt näiteks lääne tarnitud liikursuurtükkidest pole raketiheitjate tõsisematest riketest veel teada. Kuigi ukrainlased võivad lihtsalt seda informatsiooni väga hästi varjata.

Samas miks on HIMARS-ite rakendamine toonud ukrainlastele lahinguväljal nii suurt edu, mida paljud imetlevad? Siinkirjutaja hinnangul tuleneb see mingil määral küll HIMARS-ite tehnilisest ülekaalust venelaste raketisüsteemide ees, kuid enamasti on see

ilmselt seotud nende nutika rakendamisega lahinguväljal.

Ukrainlased teavad nende nõukogudeaegse tausta tõttu väga hästi, milline on laiaulatuslik sõda. Seetõttu on nad neid relvasüsteeme üsna pragmaatiliselt lahingusse rakendanud.

Nad teavad, kuidas vastaspool võitleb ja mõtleb. Ukrainlased tunnevad läbinisti venelaste suurtükiväe kasutuspõhimõtteid, ka patarei vastase tegevuse printsiipe, mistõttu oskavad juba eos ennetada venelaste vastusuurtükiväe tegevust oma suurtükiväe mahasurumiseks. Samuti on ukrainlased väga nutikad, et rakendada uudseid

ritannias 25. juunil, taustal GMLRS mitmikraketiheitja. Suurbritannia on andnud väljaõppe tuhandetele Ukraina vabatahtlikele, kellel Foto: OR-6 Robert Weideman / UK kaitseministeerium / Crown Copyright

SÕDUR november 2022 33

Ukraina sõda

tehnoloogiaid oma lahingupidamise tõhustamiseks.

Ukrainlased kasutavad HIMARS-e selleks, milleks nad on mõeldud, ehk lase-ja-unusta põhimõttel. See tähendab seda, et laskepositsioonid hõivatakse kiirelt ja ainult laskmiste sooritamiseks, misjärel liigutakse varje­ positsioonile. Kui vähegi võimalik, siis ei hõivata samu laske- ja varjepositsioone, vältides selliselt vastase jaoks tegevuse kindla mustri tekkimist.

HIMARS-ite edukas rakendamine sõjas on olnud seotud nii selle relvasüsteemi tehnoloogilise ülekaaluga kui ka ukrainlaste targa ja läbimõeldud sõjapidamisega.

See kõik on võimalik tänu sellele, et HIMARS-i pardal on navigatsiooni­ süsteem, mis määrab pidevalt kindlaks relvasüsteemi asukoha võimalikult täpselt, mistõttu saab tuletegevust kiirelt alustada, ilma et raisataks aega manuaalsetele topogeodeetilistele protseduuridele relva laskeasendisse paigutamisel. See pole ka oluline, kuna kõigil rakettidel on samuti navigeerimisvõime ning need saavad lennu ajal oma trajektoori korrigeerida sihtmärgi tabamise täpsuse tagamiseks.

Nagu tulepositsioonid nii ka laskemoona konteinerid paigutatakse võimalikult laiali, jällegi selleks, et vaenlasel oleks neid raskem tabada. Seda tehakse soodsates aja- ja ilmaoludes ja väliselt täiesti tavaliste veokitega.

Peale selle kasutatakse kuuldavasti pettepositsioone ja HIMARS-i mulaaže, et varjata oma tegelikke asukohti.

HIMARS on mõõtudelt mõnevõrra lühem kui näiteks BM-27 või BM-30, mispärast on seda ka kergem varjata maastikul või asulates.

Venelased raiskavad rakette Erinevalt vastaspoolest ei raiska ukrainlased oma nappi laskemoona maaala sihtmärkide mõjutamiseks, vaid otsivad hoolikalt sobivaid sihtmärke, mis on lahingu jaoks olulised. Venelased raiskavad oma laskemoona pigem massilisele ja arutule pommitamisele, mille eesmärk on eelkõige tsiviilisikute suur34 november 2022 SÕDUR

HIMARS-ist tulistamine Ukrainas.

Täpne asukoht teadmata.

Foto: Reuters / Scanpix

HIMARS-i laskeharjutus Saaremaal õppusel Siil 2022.

Foto: Valmar Voolaid

Ukraina sõda

te kaotuste ja olulise taristu hävitamise kaudu mõjutada ukrainlaste võitlusvaimu ja ühiskonna toimepidevust.

Ukrainlased seevastu määratlevad hoolikalt, millised on sihtmärgid, mille abil on võimalik vastase tegevust pärs­sida. Seejärel need fikseeritakse, et sooritada täpne tabamus. Ja mis võiks selleks parem olla, kui täpsed ja suure tulejõuga HIMARS-id.

Seega on HIMARS-ite edukas rakendamine sõjas olnud seotud nii selle relvasüsteemi tehnoloogilise ülekaaluga kui ka ukrainlaste targa ja läbimõeldud sõjapidamisega. Selge on see, et

tulevõimsuselt ei suuda ükski riik Venemaa suurtükiväele vastu panna, kuid seevastu oma väheste, aga efektiivsete relvasüsteemide nutika kasutamisega saab üsna palju korda saata.

Seni on ukrainlased seda ka veenvalt tõestanud. Edu lahinguväljale ei too üksnes HIMARS, vaid kõikide relvaliikide ja relvade kombineeritud ja läbimõeldud kasutamine konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Ainult suurtükiväest pole lahinguväljal kasu, kui manööverüksused ei suuda suurtükiväe loodud olukorda ära kasutada ja siduda tuletegevust manöövriga.

SÕDUR november 2022 35

Ukraina sõda

Mitmikraketiheitjate võrdlus Laskekaugus HIMARS M142, MLRS M270 (ATACMS) BM-30 VILKHA

130 km

HIMARS M142, MLRS M270 (GMLRS) BM-21 VERBA RM-70

92 km

40 km

20 km

Rakette Laskekaugus (km) Tootja Kaal (t) Pikkus (m) Laius (m) Kõrgus (m) Meeskond Sõidukiirus (km/h)

HIMARS M142 6 GMLRS või 1 ATACMS 92 (GMLRS) 300 (ATACMS) USA 16,5 7,7 2,4 3 3 95

MLRS M270 12 GMLRS või 2 ATACMS 32–92 (GMLRS) 300 (ATACMS) USA 25,2 6,9 3 2,6 3 65

BM-21 VERBA 40

BM-30 VILKHA 12

RM-70 40

40

130

20

Ukraina 18 9,8 2,8 3,65 5 85

Ukraina 33 12 3,05 3,05 3 60

Tšehhi 33,7 8,75 2,5 2,7 6 85

Kertši sild ja olukord Krimmis

K

ui Venemaa president Vladimir Putin oli 2014. aastal meelevaldselt otsustanud Krimmi Venemaaga liita, puudus sellel otsene maaühendus Venemaaga. Seetõttu ehitati 2018. aastaks Krimmi Venemaaga ühendav Kertši väina sild – pikima sillana Euroopas (19 km) –, mille ehitamiseks kulutati ligemale 3,9 miljardit dollarit. Putin käis ise seda silda tseremoniaalselt sisse pühitsemas. Rekordarv ehk 36 393 autot loeti üles silda ületamas ühe päevaga 15. augustil 2020. Sild oli Putini isiklik uhkus ja Krimmi annekteerimise kõige nähtavam sümbol.

Ukraina ei saa seda anneksiooni tunnustada, kuid vähemalt oktoobris 2022 polnud neil veel rakette, mis oleks selle sillani ulatunud, ka oleks õhuväe lennukite või droonide löök

36 november 2022 SÕDUR

silla vastu olnud liiga riskantne. Kuni püsis maasild Krimmi ja Donbassi vahel, poleks ka silla hävitamine veel tähendanud Krimmi äralõikamist.

Ometi suudeti 8. oktoobril 2022 anda löök silla pihta, nähtavasti Venemaa poolelt sillale sõitnud veoauto plahvatusega, millega süttis ka silda ületanud kaubarong ja vähemalt üks teepool autode sillast paiskus paigast.

Mis autojuhist sai, ei ole teada, küll aga hakkas Venemaa vahistama ilmselt isikuid, kellel plahvatusega otsest pistmist ei saanud olla. Venemaa väitis, et lõhkeaine olevat kohale toimetatud Bulgaaria, Armeenia ja Gruusia kaudu, ning Venemaal laaditud Simferoopoli poole teel olnud veoautosse (mingil põhjusel vaikiti nende vahel paiknev Türgi üldse maha). Paraku erines Venemaa

Ukrainlaste järjekordne võit: pilt Kertši sillast 8. oktoobril, katki ja põleva rongiga. Foto: AFP / Scanpix

Ukraina sõda 300 km

130 km

BM-30 SMERTŠ 40 km

BM-21 GRAD

34 km

Lisaks on HIMARS-i ja MLRS-i tootja Lockheed Martin arendamas neile relvasüsteemidele suurema laskekaugusega laskemoona: ER GMLRS rakette kaugusega u 150 km ja PrSM rakette laskekaugusega u 500 km.

Viimaseid mahub erinevalt praegustest 300 km laskvatest ATACM rakettidest kaks tükki ühte konteinerisse.

fotodel näidatud auto sellest, mis sillal tegelikult plahvatas. Fabritseerimine ja lavastamine koos kõrvaliste isikute vahistamisega on kuulunud tšekistliku ametkonna taktikasse juba 1920. aastatest peale.

Plahvatus Kertši sillal toimus täpselt päev pärast seda, kui Putin oli teatanud nelja Ukraina oblasti – Hersoni, Zaporižzja, Donetski ja Luhanski – liitumisest Venemaaga, viidates võltsitud ja relva ähvardusel korraldatud referendumitele. Annekteeritud territoorium oleks kahe Eesti suurune (90 000 km2), kuigi ükski neist oblastitest polnud tegelikult Venemaa täieliku kontrolli all.

Venemaa süüdistas Ukrainat terrorismis sillal ja korraldas kättemaksuks järjekordse tiibraketilöökide laine Ukraina linnade pihta. Kertši sild püsis

BM-27 URAGAN

BM-21 GRAD 40

BM-30 SMERTŠ 12

BM-27 URAGAN 16

40

130

34

Laskekaugus (km)

Venemaa 13,7 7,35 2,4 3,1 3 75

Venemaa 43,7 12,4 3,1 3,1 4 60

Venemaa 20,2 11,5 3,1 2,7 4 70

Tootja Kaal (t) Pikkus (m) Laius (m) Kõrgus (m) Meeskond Sõidukiirus (km/h)

küll vähemalt osaliselt autoliikluse jaoks kasutatavana. Praamlaevaühendusele nagu ka sillaületusele tekkis aga tohutult pikk autode järjekord.

Ukraina võimud on selgelt märku andnud, et kõik illegaalselt ehitatu, sh Kertši väina sild, kuulub hävitamisele.

P

lahvatustest Krimmis on teatatud 30. septembril, 4. ja 5. oktoobril Sevastoopolis, 8. oktoobril Jevpatorijas, 9. oktoobril Džankois, mis viitaks, et Ukraina relvad on hakanud jõudma ka Krimmi aladeni välja.

Septembri keskel märgati läänes, et Venemaa Musta mere laevastik on alustanud vähemalt allveelaevade äraviimist Krimmi sadamatest. Samas andis USA vägede endine ülemjuhataja Euroopas kindral Ben Hodges hinnangu, et laevastik, mis veel veeb-

Rakette

ruaris kontrollis peaaegu kogu Musta merd, on juba sama viletsas seisus kui Venemaa maaväed.

Samal ajal võimendas Venemaa oma hirmujutte võimalikust tuumarelva kasutamisest Ukraina vastu, reklaamides jälle oma skandaalset tuumatorpeedot Poseidon. Kõmulisem meedia hakkas sellest suuri lugusid tootma, kuigi mererelvade eksperdid kahtlevad tõsiselt kõikides selle torpeedo arvulistes näitajates. Juba algusest peale on tuumatorpeedot kasutatud rohkem propagandistlikes infooperatsioonides.

Teada on, et 2019. aastal katsetati seda demonstratiivselt. Kohalikus propagandas on üritatud esitleda seda tõelise imerelvana, mis laseks terve Suurbritannia merepõhja (eeldusel, et sinna üldse tuumalõhkepea sisse pandaks). Heiki Suurkask

SÕDUR november 2022 37

Ukraina sõda

Ukrainlased tagasi Izjumis Heiki Suurkask peatoimetaja

K

uskil see rinne pidi murduma. Esimest korda nägime seda Kiievi all, kui 24. veebruaril puuduliku plaaniga Kiievit võtma saadetud väeosad olid sunnitud 2. aprilliks korratuses taanduma.

Siis leidsid Vene väed aseainet just nimelt rünnakuga Izjumile Harkivi oblastis, mille nad vallutasid 1. aprillil, lootes sellega põhjast Ukraina üksusi ümber piirata ja kogu Donbassi piirkonna okupeerida. Vahepeal nähti vihaseid lahinguid, millega venelased olid suutnud ukrainlased Sjevjerodonetskist ja Lõssõtšanskist taganema panna, aga kevadel ukrainlaste Izjumi all peetud kaitselahingutega jooksis ka venelaste uus rünnakuplaan liiva.

Mai keskel koostatud sõjakaardil märgib USA analüütik, kes esineb Jomini of the West nime all, et Izjumi all pidid Ukraina üksustest põhilöögi vastu võtma 25. langevarjudessantbrigaad, Ukraina vabatahtlike korpuse üksused, 3. tankibrigaad, 81. õhudessantbrigaad ja 57. motoriseeritud bri-

38 november 2022 SÕDUR

gaad. Võib vaid oletada, kui suuri ohvreid nad kandma pidid. Teadaolevalt on mais juurde paisatud ka 4. ja 17. tankibrigaadi ning 95. õhudessantbrigaadi üksusi.

Vene poolel näeme motolaskurbrigaadide ja -diviiside kõrval ka Pihkva 76. õhudessantdiviisi võitlejaid, kuigi see üksus oli ränki kaotusi kandnud juba varem ka Kiievi all. Kuskil kaugemal, Starõi Hutõri kandis, näeme ka enne 1994. aastat Tallinnas Tondil paiknenud (ja 2016. aastal Venemaal taasloodud) 144. motolaskurdiviisi üksusi. Septembri lõpus teatas Ukraina, et ka see üksus polnud võitlusvõimeline (ka seni polnud nad end sõjas eriti näidanud). Kogu Vene 1. kaardiväe tankiarmee olevat puruks löödud.

Ukrainlased seiskasid venelaste kevadise läbimurde Izjumi all, samas ei olnud võimalik vältida Sjevjerodonetski langemist venelaste kätte 14. juunil 2022 ega ka Lõssõtšanski langemist 3. juulil. Seejärel venelaste edenemine takerdus. Mitmikraketiheitjate HIMARS jt saabumine rindele avas ukrainlaste jaoks võimaluse tulistada üle 70 kilomeetri kaugusele Vene vägede

selja taha, purustades ka laskemoonadepoosid Kupjanskis ja Kivšarivkas.

Loomulikult ei saa Izjumi rindelõiku vaadelda lahus muust tegevusest kogu rinde ulatuses. Ukraina valmistus suuremaks pealetungiks lõunas Hersoni suunal, vihaseid lahinguid peeti ka Donetski suunal, mis nähtavasti sundis venelasi oma üksusi lõunasse ümber paigutama.

Nüüd piisas kaheksapäevasest operatsioonist, et venelased Izjumist taas välja lüüa. 6. septembril Harkivi alt alanud vastupealetung tuli venelastele nähtavasti üllatusena, juba 9. septembriks oli tagasi võetud üle tuhande ruutkilomeetri okupeeritud territooriumi, 10. septembril vabastati ka Izjum, mis tähistas venelaste põgenemist. Läbimurde teinud Ukraina üksustest tuleks mainida 25. langevarjudessantbrigaadi, 80. õhudessantbrigaadi ning 92. ja 93. mehhaniseeritud brigaade.

Tagasi oli võetud ka Oskili jõel olev Kupjansk (mida venelased kasutasid Harkivi oblastile seatud nukuvalitsuse keskusena), avades võimalused edasiseks pealetungiks. Suurte raskustega suutsid venelased läbimurde Oskili

Ukraina sõda

Jälle uus kindral

K

Massihaua lahtikaevamine Izjumi lähistel. Seal ja ümbruskonnas leiti ligemale 1100 hukkunut.

Foto: AFP / Scanpix

Purustatud vene tank Izjumi lähistele tekkinud sõjatehnika surnuaial.

Foto: EPA / Scanpix

Izjum pärast okupantide lahkumist.

Foto: AFP / Scanpix

jõel seisma panna, kuid 13. septembriks vabastasid ukrainlased ka kogu põhjapoolse Harkivi oblasti seni veel venelaste käes olnud alad. 1. oktoobriks vabastati ka Lõman. Uut kaitseliini pandi mobiliseeritud venelased kaevama Svatove-Kreminna joonel.

Izjumi vabastamise järel avastati paraku seal ka massihaudu üle 1100 hukkunuga, millest osa olid põlenud, sest Vene armee üritas oma sõjaroimasid varjata. Läheneva talve eel on sajad tuhanded ukrainlased ilma koduta, mis võib veelgi suurendada põgenike survet läände.

H

ersoni lahingu alguseks tuleb pidada juba 24. veebruari, kui Vene väed Krimmist Hersoni oblastisse tungisid. Antonovskõi sillal, mis oli valminud juba 1985. aastal, suudeti venelaste edenemine esialgu küll seisma panna, kuid piki hüdroelektrijaama tammi kulgevat Nova Kahhovka silda blokeerida ei suudetud, ning venelased hakkasid sealtkaudu edenema Mõkolaivi poole.

2. märtsil hõivasid venelased Hersoni ja seadsid seal ametisse kohaliku marionettvalitsuse. Linnaelanike protes-

tid Hersonis suruti maha, pealetung Mõkolaivile ja Krõvoi Rihile takerdus aga ukrainlaste vastupanule.

Kuigi Hersoni ümbritseva korral on tegemist venelaste sillapeaga Dnepri läänekaldal, ühendab seda piirkonda muu venelaste okupeeritud alaga vaid kolm silda: kaks Hersonis ja üks Nova Kahhovkas. Ukrainlased on hoidunud otseselt nende sildade ründamisest (neil on endal vaja sealtkaudu hiljem edasi liikuda), kuigi raketilööke sildade ümbrusesse on olnud näha järjest rohkem. Üha enam raketilööke tehti ka Krimmi objektide pihta, kuigi seni peaks nad olema HIMARS-itele kättesaamatus kauguses.

Venemaa on vastanud järjepideva kahuri- ja õhutõrjerakettide tulega rindelähedaste külade pihta, kuigi sellel ei ole sõjalist mõju olnud. Oktoobri keskel igatahes polnud ka ukrainlased veel suutnud Hersoni-Nova Kahhovka joonele välja murda, kuigi surve Hersonile kasvas järjest. Kogu muul rindel, lõunas Enerhodarist Donetskini ja idas Donetskist Lõssõtšanskini on juba ligi pool aastat nähtud tulevahtust positsioonisõjas, ilma et üks või teine pool nähtavat edu oleks saavutanud.

uni Venemaa relvajõude juhib KGB-lase väljaõppega Vladimir Putin, on armeekindralite käed lahingutandril olnud tugevalt seotud.

Oktoobri alguses määras Putin Ukrainas sõdivate vägede uueks juhatajaks armeekindral Sergei Surovikini (pildil), kes oli varem juhtinud Venemaa üksusi Süüria sõjas.

Oma jõhkruse eest sai kindral meedias hüüdnime kindral Armageddon, kuid sarnaseid tühje tiitleid on ju omistatud ka tema eelkäijaile.

Kindralpolkovnik Gennadi Židko, Venemaa relvajõudude sõjalis-poliitilise peadirektoraadi ülem, sai juhtida Vene vägesid Ukrainas juunist oktoobrini, kaotades ameti ennekõike Izjumi langemise ja ka Kertši sillaplahvatuse tulemusel.

Armeekindral Aleksandr Dvornikovi, kes juhtis Vene üksusi Ukrainas aprillist kuni juunini, tituleeriti kõmulises meedias Süüria lihunikuks, aga tema juhitud rünnakud samamoodi ebaõnnestusid. Mõned allikad arvavad, et Dvornikov oleks olnud siiski ametis juulini, teised aga, et oktoobrini, mis viitab veelgi enam peata­ olekule Venemaa staapides.

Enne Dvornikovi olevat Vene vägedel Ukrainas üldse puudunud keskne juhtimine kohapeal, igat rindelõiku juhiti eraldi ja käske jagas Moskva.

Nurjumisele määratud sõjas pole pööret aidanud tuua ka kindralite üha sagedasem vahetamine. Vähemalt on viimastel kuudel tulnud vähem teateid Vene kindralite hukkasaamisest, nii palju on sõja algusest õpitud. Kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov ja kaitseminister Sergei Šoigu on ise eelistanud pigem sõjatandrist eemale hoida.

SÕDUR november 2022 39

Ukraina sõda

Iisraeli kaitsejõudude reservväelane, praegu erasektoris töötav laskeinstruktor Eran Casher (pildil) elab vahetult Gaza sektori naabruses ning pidevalt Iisraeli suunas välja tulistatavad raketid palestiinlaste aladelt on tema jaoks pigem argipäev. Kui tuleb häire järjekordse raketi lendu laskmise kohta, on seal keskmiselt vaid seitse sekundit varjumiseks.

Elu pidevas raketiohus: Heiki Suurkask peatoimetaja

Iisraeli kogemus

H

äire võib tulla mitut moodi: esiteks tuleb neile televiisori alaserva tekstiribana hoiatus, teiseks saadetakse hoiatusi sõnumitena mobiiltelefonidele, kolmandaks üürgavad ka tänavail õhuhäiresireenid.

Ideaalis peaks tormama kohe varjendisse, aga reeglina seitsme sekundiga seda ei jõua, seega tuleb sageli vaid oodata ja palvetada, et ka seekord oht tabamata mööda läheks. Õnneks on need raketid, mida palestiinlastest terroristid tulistavad, vanad ja algelised, ka pole neid eriti sihitud, mistõttu on enamik neist kerge Raudkupli kaitserakettidega maha võtta või kukuvad nad ise tühermaale.

Aga mõni rakett siiski tabab ka midagi ning siis on purustused kerged tulema.

«Ma arvan, et Raudkuppel on ime. Uskumatu süsteem, mis on päästnud palju inimelusid. Probleem on selles, et me kasutame seda süsteemi ainult kaitseks, ja kui sa Lähis-Idas tegeled vaid enesekaitsega, ei ole sellest tegelikult kasu ohu vähendamisel,» märgib Casher.

Kuidas on elada sellises riigis, mis on pideva raketihirmu all? «Me ei räägi palju «ilmast». Kuna ma olen sündinud ja kasvanud Iisraelis, olen kogu elu teadnud, et see on osa minu elust. Et ma olen sunnitud kaitsma oma peret, oma kogukonda ja oma riiki. Minu jaoks on see alati nii olnud. See on minu elu. Olen selle eest tänulik, sest see teeb meist need, kes me praegu oleme. Kui inimesed on pideva ohu all, os-

40 november 2022 SÕDUR

Kui inimesed on pideva ohu all, oskavad nad ka lihtsaid asju elus rohkem hinnata.

Iisraeli kaitsejõudude reservväelane laskeinstruktor Eran Casher

kavad nad ka lihtsaid asju elus rohkem hinnata,» märgib Casher.

Uute majade ehitamisel on lausa nõutav juba pommikindlate varjendite või ruumide ehitamine, mis vähemalt teoreetiliselt peaks päästma elusid. Ka Casher, kui tahab omale kodu ehitada, peab arvestama nõuetega lisada sinna pommikindel ruum, olgugi et see läheb kalliks ja ta peab selle omast taskust kinni maksma. Raudkuppel küll kaitseb, aga igaüks peab ennast ka ise kaitsma.

Casher on veendunud, et «Ohu korral ei peaks ootama valitsuse tegevuse järele, kuna enesekaitsel toovad suurima vahe sisse nimelt ennast kaitsvad eraisikud». Ka sisekaitse väejuhatus on seotud kodanike igapäevase kaitsega ja reservistina on Casher ise värvatud oma koduküla kiirreageerimisüksusse.

Endise sõjaväelasena ta teab, mida selleks vaja on – rääkida sõdurite keeles.

Kuigi Iisraeli ja Gaza sektori vahel on juba aastaid tegelikult sõjaolukord, käib iga päev ligemale 15 000 palestiinlast ikkagi Iisraelis tööl ja omavahelist läbikäimist ei saa vältida. Aga ligi pooltel juhtumitel, kui keegi palestiinlastest on üritanud toime panna terroriakti

Iisraeli pinnal, on ohu neutraliseerinud nimelt relvastatud tavakodanikud.

Mitte selle pärast, et võimude reageerimiskiirust ei usaldataks, vaid just seetõttu, et ennast kaitsta. Samas on ikka väga vähe juhtumeid, kus relvakandmisõigust oleks kuritarvitatud, mille juures annab jälle tunda see, et pidevas sõjaohus kodanikud tunnevad oma vastutust palju rohkem.

Casher on aastaid töötanud riigi väliskülaliste kaitseüksustes, lisaks on olnud laskeinstruktor riigi eriüksustes ja terrorismivastases üksuses. Eestis käis ta riigikantselei kutsel jagamas oma kogemusi kriisiolukordades tegutsemisest. Just see, kuidas pidevalt raketiohu all elada ja milliseid varjendeid rajada, pakkus ka eestlastele suurt huvi.

Küsimusele «Kas Iisrael on saavutanud lõpuks ülekaalu võidurelvastumises naaberriikidega?» vastab Casher nii: «Kui Iisrael peaks sõdima ühel või kahel rindel, on asi ühtmoodi, kuid kui teised pooled peaks liituma, on teine lugu. Ma arvan, et ühel või kahel rindel võitlemisega saame hakkama, aga sellest suurema sõja korral pandaks Iisrael tõsiselt proovile.»

Iisrael pole kunagi piisavalt relvastatud. «Iisrael ei ähvarda kedagi, kuid Iraan nõuab selle hävitamist,» märgib Casher. Samuti ütleb ta, et Iisraelil oli palju lihtsam ookeani taga mõistmist leida Donald Trumpi ajal, kui on olnud Barack Obama või Joseph Bideni ajal. «Iisraeli rahvas peab alati elama koos oma mõõgaga. Me oleme valmis maksma palju, et turvalisust suurendada, kuid olen endiselt pessimistlik rahu saavutamise suhtes.»

Ajalugu

on Sõdur

42 november 2022 SÕDUR

Ajalugu

ka 30 (ja 103) aastat hiljem 30 aastat tagasi pandi uuesti ilmuma ajakiri Sõdur, esialgu sõjaajaloolaste ajakirjana, mille väljaandmise kaitsevägi hiljem üle võttis. Varem oli Sõdur ilmunud vabadussõjast okupatsioonini, aastail 1919-1940.

Ivar Jõesaar erumajor, Academia Militaris tegevtoimetaja (autor oli ajakirja Kaitse Kodu! toimetaja 1995–2011 ja ajakirja Sõdur toimetaja aastail 1997–2004 ja 2012–2016)

M

inu elul ajakirjanduses on olnud palju salme, kuid omalaadseks refrääniks on ikkagi jäänud ajakiri Sõdur. Kusjuures mitte mina pole otsinud Sõdurit, vaid Sõdur on ikka ja jälle leidnud mind.

Kunagi ennemuistsel ajal, üheksakümnendate algul püüdsime koos praeguse kolonel Peeter Taliga käima tõmmata temaatilist vahelehte Sõjamees (1991. aastal Postimeheks ümber nimetatud Edasi vahel), mis pidanuks kajastama esimesi raskeid samme Eesti kaitsejõudude ja kaitseliidu taastamise okkalisel rajal. Siis kujunes justkui iseenesest välja, et Vene sõjaväes käinud Peeter Tali keskendus rohkem verisulis kaitseväele ning mind vana «patsifistina» tõmbas kaitseliidu asjalikuks kirjutamise poole. Minu ajakirjandusõpingute ajal ülikooli raamatukogu erifondis luku taga hoitud sõjaeelsetest Eesti sõjandusajakirjadest ei teadnud ma toona midagi.

Ajakirjaga Sõdur puutusin esimest korda kokku aastal 1992, mil kadunud kaasvilistlane korporatsioonis Sakala Rein Helme näitas meile või-

SÕDUR november 2022 43

Ajalugu

30 p e n n i ÜKaiK n i x m m e r

B-£+H .

1871

Teime tua ja tailtug TALL INNA S,

Tellimise hind k saatmisega i lg numbri et st 5

. Pagari uul. nr. f

SÕJ AAS JAN DUS

TelmeUJa könetunnla

Kuulutuste ja teäda, annete hind 1 iga kor-

E AJA KIR I.

pusrea

NÄDALAS U L ÜKS KORD ILMUB ESIALG staabi wäljaanda!.

kella 12—t.

ülemjuhataja

ja era-raamatU\auplu wabariigi posti sutused wõtabad wastu kolk Tellimisi ja kuulutusi

^$^-9-%SA

m ä r t s i l 1919.

K o l m a p ä e w a l , 26.

Kt 1.

S I S U k o r d:

kaasas kaart: „Me ie Sel numbril ,n eralisana sil 1919 ." märt wäer inna liin 19.

....

e järele, poolt kinnitatud tabelit ' ja Ajutise Walitsuse palga määramist. kuni damist ja alandamists. b) Auastmete» tõlgen arwate ühes ka st wiima Pollowuilu auastmeni,

I. Ametlik osa. Ülemjuhataja Wäljawõtted Wägeda päewakäskudest.

11. Üleüldine os*.

damine lite auastmetesse kõrgen piirlolüia.

M ä r k u s : Kindra Ajutise Walitsuse wsiulu ja alandamine jääd '

. t . Sõdu ri ülesa nded

§2.

nÜlemjuhataja wõimupVi

2. Sõiawägede dest.

e et suurel hulgal sõjawä On awalikuks tulnud, koju kirjutades oma wäe* kirjeldada. See teenijatel on kombeks saanild

da ja sõjakawanusi luõnikümmend indadet. »sa seisukohta nimeta luse se agentidele «öima 3. Seisukord meie wäer ära wõtta ja sõjawäel istest küsi- annab waenlatulewa t kilja kuidagi wiisi had ja sõjaka4. Meie ajakirjandus sõjawäljilt wäeosade seisuko mustest. nende najal lõik meie a j.i seda Eesti wabariigi sõja» märkid towatsuseb üles Et seda takistada,wäeada. tarwit 5. Koguge kaartisidl ära ladjuls wägede oma all seiswatele rahwa 6. Segateated. husta» töili ülemaid kabja nad niisuguste kirja1

•

.,

ust lastele seletada, missugle sünnitawad. esi*» dega «eie oma fõj,«äe eda kõikides roodudes, See piewakäst ettelug komandodes. «ronides, batarrides ja

B

Ametlik osa.

I

;

wägede ÜlemjuhaWäl jawõ tted Söja t. taja päcw atäsk udcs Nr. 88.

•

t s i l isif. ».

S a l l i » * ai, t. « i r

Ajutise Valitsuse poolt Awaldan täitmiseks (friü«. «astuwöctnd seäduse 1213. ise 23ulal Weebruariluhataja »silnupilrton»« «auram Sojalvägede Ülemj Asjus. ametnikkude eride, arstide j« amist, auast„Et sõjaajal ohwits st tagalid ametite misl, nimeta a ta sõjaaegstte kohtade peäle ja nlaudamist, niisam kinnitatud jrtfti< ülendamist linuitu nlist j,a A. W. poolt, ja tiitenajuliete staaride määramist Korraldada wõimu'tabelite jäiele pulga Wägede Ülemjuhataja bada, otsusta* A. W. Hiiri anda: atud isikute ametisse määnäe^su») Kõikide ülemal tähend auiist, wäeosude ja sõjiliultitamist ramist, auietitest tagnnd koosseisu (staarile) AlHte sõjaaegse ajutise 1

S

Õ

D

U

Walitsuse alla kuuluwate asutuste sõjawäelaste — Narustuse Wallitsusse ja kõikides teistes sõjawäe asu<ustes, nii kui komandantide komandodes, registreerimise büroodes, haigemajades (peäle welskerite) teeniwate föjawäelaste — selle diwiisi tagawara bataljoni, kelle raionis fõjawäeasutus seisab. Nende asutuste käfutada peawad pärast terwekssaamist sõjawäelased ilmuma, kust neid üleüldisel korral uuesti kohtade peäle määratakse.

Sõjawäelased, kes enne kahte kuud haigemajast wälja kirjutatakse, tulewad saata: paranenud — oma Meosasse, need aga, kes arstlise komisjoni otsuse põhjal kauemat aega puhkust wõi terwiseparandamist tarwitawad — ülemalnimetatud asutustesse., kus nemad «rwele wõetakse, neile tarwilised tunnistused wälja antakse ja neid koju saadetakse.'

Kõik üle kahe kuu puhkusel wõi terwiseparandamisel •lewad sõjawäelased kustutatakse wäeosade nimekirjast maha ja nende dokumendid ühes palgaattestaatidega saadetakse ülemalnimetatud asutustesse, kust sõjawäelased oma palga (wäljaarwatud päewaraha ja pajuki) lätte saawad.

Nr

96

T a l l i n n a » , 13. m ä r t s i l

R

H 1

M l

l9lV. a.

§ *.

Wabariigi sõjawäes ei saa olema alamlipniku au««tet, nagu see endises Wene sõjawäes oli, mille Põhjal kõik praegusel ajal sõjawäes teeniwad alamlipnikud, kes nimetud auastme endises Wene sõjawäes on saa,ud, ning kellel keskharidus on, ja Wabaduse sõjas tublidust üles on näidanud, wõiwad oma ülemuse ettepanekul lipnikuks ülendatud saada. Need alamlipnikud, lellel wähem haridus on, kui keskharidus, ning kes praeguses Wabadusedas wahwust ja tublidust üles on näidanud, wõiwad saada ettepandud määramiseks ohwitseride asetäitjateks wabade ohwitseride kohtade peale.

Kõik teised alamlipnikud, kes ülemalpool tähendatud kahte liiki ei kuulu, tulewad weltweeblite ehk rühma klemate kohtade peale määrata.

'

D

Toimetus näeb ette, et kõigeraskem eeSkawa punkt on sõjateaduse laiendamine meie wägede seas, sest et meil ülepea wäga wähe söja-eriteadlasi on, ja needki kes on, on tõik wastuta» wate! kohtadel, ja oma tdõga liiga koormatud, mida wilunud abide puudus weel suurendab.

Kuid toimetus arwad, et selle punkti täitmine wäga tarwilik on, sest et ka tulewikus, wõtku meie sõjawägi mis tahes kuju, ikkagi üks õpetatud sõjainstruktorite kaader peab olema.

Sellepärast arwab toimetus omaks kohuseks sellest küsimusest kuidagi üle iaaha.

Poliitikat leht ci aja ja tahab selles mõttes täiesti erapooletu olla.

Et sarnase ecskawaga lehe tarwiduse suurus Ecstis weel teadmata ;on, ei wõi kindlaks määrata, kui sagedasti leht saab ilmuma, kawat. seme aga esiotsa teda kord nädalas wälja anda.

Leht loodab, et teda saawad toetama mitte üksi söjawäclased, waid ka muud, keda isamaa kaitsmise mõte huwitab ja kes selleks kaasa ta" hawad aidata.

§ 1.

Nr. 105

Zõjawägede Klemiuhataja wöimupiiridest.

T a l l i n n a s , 23. m ä r t s il 1919 a.

Warustuse Walitsuse reserwi ametniku Albert J a l oslaw'i, kui oma tegewuse ja kohuste täitmisega sellele nimetusele mitte wastawat, alandan wailemaks ftrjutajoks, 16-st märtsist lugedes.

Seda juhtunust silmas pidades, teatan, et kõik ametnikud, kes nende peäle pandud kohuseid iseseisWalt täita ei oska, sõjawäe ametniku nimetuse wäärt ei ole ja minu poolt, sellekohase Ülemuse ettekandel, kirjutajateks alandatud saawad.

S

Ajakirjanduses ja Maanõukogus on märkusi teh? tud, et Ajutine Walilsus sõjawägede ülemjuhataja nimetanud m ametisse pannud, kuna samal ajal mitte ei ole antud teadust, mis Ülemjuhataja wõimupiirid ära määraks. Sellest tekkinud olukorras ei teadwat Ülemjuhataja, kus tema õigused lõpewad wõi kohustuscd algawad, s. t. Ülemjuhataja toimetawat täiesti oma heaksarwamist mööda, ilma et kellelgi oleks woli teda oma paigale panna ja äranäidata, et nii ja nii, sugused Ülemjuhataja oisused on seadusepärased, nii ja niisugused seadusewastased. Teiselt voolt jälle on kõige kindlamal kujul kinnitatud, et nii ja niisugused Ülemjuhataja määrused käiwad seadusele lausa wastu.

S i l e juures mõeldakse muidugi harilitta todanlisi

Sõjawägede Ülemjuhataja: Kindralstaabi Kindral-Major L a i d o n e r .

—

—

Üleüldine usa.

— • —

,

ü

üldises osas.

•

Nr. 104: Tallinnas, 21. märtsil 1919. a.

6. Igasugune sõjawäe osade, kraami ja warustuse saatmine Tallinnast sünnib Kindralstaabi Sõjawäe Liikumise jaoskonna kontrolli all. Selleks peawad kõik Tallinnas olewate wäeosade ülemate poolt wäljaantawad sõjawäe ja kraami saatmise dokumendid (sõjawäe weopiletid) Sõjawäe Liikumise jaoskonda registreeri» mifeks saadetama. Wäljaspool Tallinnat peawad wäe»

m~\

seadusi.

�Sõduri" ülesandeks

Asja selgituseks olgu siin meele tuletatud, et Eesti Ajutine Walitsus kuni Eesti Wabariigi sellekohaste seaduste wäljatöötamifeni need Weneriigi seadused, mis 24. oktobrini 1917. a. makswad olid, Wabariigi piirides käsitatawateks administratiiwseadusteks on wälja kuulutanud (Aj. Walitsuse poolt 19. nowembr. m. a. wastu wõetud „Ajutifed administratiiw-feadufed" punkt 2, ^Riigi Teataja" nr. 1, 27. nowcmbrist 1918. a.).

Kui Ajutine Walitsus nn. Kerenski aegsed seadused maawalitsemise korra aluseks wõttis, siis ei wõinud sõjawägede ülemjuhatus õiguslifelt õhku rippuma jääda. Sõjawägede ülemjllhatamine pidi samuti seaduslifele alusele põhjendatama. S e l l e k s wõeti föja«

<n: 1 neid wägede juhatuse päewakäskusid ja korraldusi, millede teadmine laiematele ringkondadele soowitaw ja tarwilik, rutemini ja suuremale hulgale laiali kanda, kui seda ametlikud paberid üksi suudaksid teha; "2. laiendada meie sõjawäe seas sõjateadust; 3. anda wõimalust ' sõjawäe korralduste ja nende kawatsuste üle mõtteid wahetada, et

järelaimamine, nagu mõued ehk walesti aru saawad, waid ainult lugupidamine sõjameeste wahel. Sõjameest Peab igaüks austama, aga et seda lugupidamist . ära teenida, peawad sõjamehed ka omakeskis üksteist austama ning kõige peält wastastiku terwitufega üles, näitama.

Seniajani on tähele pandud, et sõjawäelased minu päewakäsu nr. 9, § 3, 6-mast jaanuarist 1919. a wastastiku terwituse üle hoopis täitmata jätawad

§2.

Awaldan siin juures sõjawäe- ja kraamiwedamifcks raudteel määratud dokumentide (^sõjawäe weopiletiie") tarwitamise kohta käiwad üleüldised juhtnöörid:

-

Ajutise Walitsuse otsuse põhjal, 18-st märtsist s. a. keelan ära sõjawäeülemustele keele asjus wälja anda üleüldiseid sunduslikka määrusi, mis Vljutise Walitsuse poolt õigekstunnistatud põhjusmõtete wastu käiwad.

M ä r k u s : Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 24. wecbr. 1918 a. (Riigi Teataja Nr. 1 — 1918 a.), Gifeministri ringkiri 28-st weebruärist 1919 a. _ — •

Et paljud wäejooksitud vriitahtlikult oma wäe osa- osa ülema poolt allakirjutatud weopiletid sõjawäe osa desse tagasi on ilmunud ja wäeosade ülemad õigel ehk kraami saatmiseks nõutawa weoruumi saamiseks ajal nende tagasiilmumiscst ei teata, nii kestab tagasi komandandi laudu, ehk, kus teda ei ole, otsekohe \aat ilmunud wäejootsikute ülesotsimine edasi, mis palju maülemale saadetama. ülearust tööd ja kirjawahetust omawalitsuse asutuste wahel tekitab.

Nr. 99.

Tulewikus selle wäärnähtufe kõrwaldamiseks kohus* tan kõiki wäeosade ülemaid ajawiitmata peale wäeT a l l i n n a s , 15 märtsil 1919 a. jooksiku tagasiilmumist wäeosasse, sellest teatama teate§ «• lehega diwiisi staabi ülema kaudu — Ülemjuhataja Igas haritud riigis on sõjawäeliste gwahel, teatud Staabi Korralduswalitsuse Inspektori jaoskonda, kuna kõik teiste wäiksemate wäeosade ja asutuste ülemad, ühendus ning teineteisest lugupidamine, mis wastaskes diwiiside wõimupiiri ei kuulu, seda otsekohe peawad tilufes terwituses ennast awaldab. See ei ole mitte . mõnesuguste wanade seaduste ehk uinuwa litsuste kombete tegema.

Nr. 97.

Õ

Nr. 101.

T a l l i n n a s , 16. märtsil 1919. «. § 1.

Seda tähele pannes, et Balti bataljon seisab Eesti Wabariigi alamatest koos, ja et Wabariigi ametlisets teelets Eesti teel on tunnistatud, nõuan, et kõik kirjawahetus Balti bataljorn ja teiste wäeosade wahel, niisama ka bataljoni poolt wälja antawad tunnistused ja sõidulubad Ecsti keeles oleks kirjutatud, millel soowitorral saksa- eht wenekeelne tõlge juures wõib olla.

Kodune kirjawahetus, f. o. bataljoui osade wahel, wõib soowi järele kas Eesti, Satfa eht Weue keeles olla.

6. Iaamakomandantidel peab iga wäljaantud weo> pileti kohta tõendaw dokument olema, mille põhjal ta wälja on antud.

T a l l i n n a s , 14. märtsil 1919. a.

§1. t te pärast sõjawäe osades fod*» Et haawade ja Haigus arstide, ametnikude ja ewakueerltu» obwilseride, kasen: ada, korrald rda seisuko rite te Pärast ewakueeritu» pärast Koit haawade ja haigus jääwad ametnikud ja sõduridnimekirja. ohwitserid, arstid, kuud sõjawäe osade elrakneerimist k^ks jooffnl peäle ewukueeriniist oma wäeja nende Kes kahe kliu kse nimekirjast mähikse: ohwitosasse ei ilmu, kustuta ttcstaatidega sandeta i ülemale, palglm ühes dokumendid ohwitseride reserw seride ja ametnikkude —ja weisteate — Terwisi)om —: oma te elas arstide, rohuteadlaste ja sõdurite — salawä — Ratsawäe Walitsuse üle nialebatal^jo ni, ratsawaelosie dilriisi tagawara oui, snurtükiwäelaete — tagawara ui, merebataljo taganiara eekadr ri Iuseue -4. sõjawäe tegewuse ja elu üle kirjeldusi toa», te wäelas i täitmiseks langeb ^Sõduri" Selle eeskawa lq, Warustufe balli reie se, insener sisu kahte osasse: ametlikckipafh ja üleüldine. i Amet-ülemate äe wäeülemate mercio osas mahutatakse päewakasud wäe las te — likus ja korraldused, kõik muu aga awaldatakse üle-

M»UHN, et sõjawäelased uulitsal teineteisele waStutulle» ie,»itak« pahemat kätt mütsi juurde tb3te<, aga mitte teineteisele wõõriti otsa wahtides, nag, jetza mõned Ämmaani teewad.

Wanemad peawad selle üle walwama, et noorem*h seda nõudmist täidaksid.

!. Sõjawäe weopiletid (^dokumendid sõjawäe- j« kraamiwedamiseks raudteel") on määratud igasuguse, sõjawäe warustuse, kraami ja wäeosade (mitte üksikute sõdurite) wedamiseks raudteel.

M ä r k u s : Sõjawäe kraamiks tuleb tugeda iga» sugust warustust jn kraami, mis sõjawäe osa tarwidusea on määratud. Üksikutel juhtumistel otsustab küsimust, kas kraami sõjawäe wõi era kraamiks lugeda, wäeosa ulem„ kes weopileti wälja annab 2. Õigus sõjawäe weopiletisi wälja anda on iga sõjawäe osa ja asutuse ülemal, kellel iseseisew majapldae mine ja polgu ülema õigused. Wähemad, mitte iseseiswad wäeosad, kellel mingisugustel põhjustel wõimata onomtt staabist weopiletid wälja nõuda, saawad weopileti kraami eht inimeste saatmiseks lähemalt jaama komandandilt Selleks tuleb jaama komandandile kirjalik nõudmine sisse anda, milles oleks ära tähendatud saadetama kraami kaal, tüki arw, ehk tui saadetus suurem, nõutawate wagulüte arw. Nõudmistel peab wäeofa ülema allkiri ja pitsat olema. Jaama komandant annab selle nõud* mise põhjal kraami saatjale weopileti wälja, kellel sellega jaamaülema poole tuleb pöörata.

3. Iga weopileti raamatu saamise "orral peawad saadud weopiletite numbrid wäeosa päewakäsus axoat* batud saama. Iga weopileti wäljaandmine peab ka wäeofa päewakäsus ühes saadetama kraami arwu ehk kaalu ülestähendamisega awaldatama.

Päewalas». nummer ja kuupäew märgitakse wastawa weopileti kontsu peäle.

4. Iga weopilet peab wäeosa ülema ehk adjutandi (ehk wastawa ametniku) poolt allakirjutatud ja wäeosa pitsatiga warustatub olema.

Nr. 93.

sil 1919. « £«H inna s, 9. märt

neid küsimusi selgitada;

>

4

S

Õ

D

U

«ögede walitscmise määrused sõjaajal („rio.ioase»U 0 ÄojieBOM^ ynpaB-aeniH loficKi. B% aoeHHoe Bptua", C.-IleTepöypri» 1914), mille järele Wene wägede zilmjuhalus soja friteS käis. Et feda seadust ainult piiratud arwul trükiti ja mitte awalikult wälja ei > kuulatatud („H6 noiAexHTh orjaineirii)"), waid oma sõjcifaladusliku laadi pärast üksnes Väejuhatuse tead» «lia anti, siis jäi ta kaugemaile kodanlistele wõimudele ja adwokalidele tundmataks. I « just õigusteadlife asjatundmatilfega wõibki seletada seda "ärewust, mis Ecsti Wabariigi fõjawägede Ülemjuhataja arwataw omawolitarwitamiue awalikus arwamises esile kutsunud. Järjekindlad olles, peab eeldama, et need erilised seadused, mille m^kswust ka Kerenski walitsus tunnistas, meil sõjapidamises sama mõõduandwad pe«« wad olema nagu üleüldised administratidwseadused riigi, walitsnfel. Nõnda siis rrn ka wägede Ülemjuhataja kohustatud oma wõimupiiribe äramääramise kohta käi»waid §§, mis alamal eestikeelses tõlkes järgnewad, juhtnööriks wõtma. Seadus ise »n l i 14. «. wälja antud, 1915. «. täiendatud ja peäle rewolutsioni sai igale poole sõna «^keiser" asemele sõna ^ajutine walitsus" pandud. Ncnde parandustega jr sõna .Wene riigi" asemel ^Eesti Wabariik" tarwitades kõlawad need paragrafid järgmiselt:

'

ü l e ü l d i s e d määrased.

6. Ülemjuhatus kõigi maa- ja mnewägede üle, mis ^õj^tegewufe jaoks määratud, usaldatakse wägede üleme snhatajale.

6. Territorium (maa»ala), «is sõjariistus jõudude awardamifeks ja tegewuseks (ette määratud), samuti aende seljataguste asutuste asendamiseks, «oeadab sõjalise tegewuse piirkonna.

14. Koik asukohad ja kõik kodanline walitsus sõja* lise tegewuse piirkonnal alluwad, mobilisatsiooni wälja«tuulutamise päewast peale, wastawa ringkonna sõjawäe Ülemale ehk kindralkubernerile; seal juures «ääratatse neis kohtades, mis sõjaseaduse alla kuulutatud, koda» likkude ja sõjawäe wõimude wahekord ^Seadlustega aeude paikade kohta, mis sõjaseaduse alla kuulutatud'*, weis kohtades aga, mis mitte ei ole sõjaseaduse alla tuulutatud, allub kodanline Walitsus fõjüriugkouna ila«ale, kellel lindral-kuberneri õigused.

20. Wägede Ülemjuhataja on ainult ja wahendita Vjutisele Walitsufele oma korralduste ja tegewuse eest wastutaw ja üksi Ajutise Walitsuse ees. Kõigil juhlumistel, mil ta selle kasuliku ja tarwiliku leiab, on tal õigus pöörata wahetumalt Ajutise Walitsuse poole.

Mitte ütski Walitsuse koht, asutus ega isik riigis

eeskirju ega wõi

21. Mitte ükski Walitsuse koht, asurus ehk isik riigis ei tohi otsekohe pöörda Ülemjuhataja poole, wäljaarwatud ministrid, iseseiswate peawalitsuste ülemad ja isikud, kes Ülemjuhatajale wahendita alluwad.

S

Õ

D

U

R

Keisukord meie wäerindadel.

Waenlane lowatses meie wäerinnale kaks löögi oruppet asutada: esimife Narwa sihis ja teise PihkwoWõru sihis. See' kawatsus foi ka täidetud, kuid peale mõuepäewalist pealetungimist Narwa oll, mis waenlasele õnnetult lõppes, langes Narwo löögigrnppe täielikult kokku. Uusi jõudusid ei olnud waenlane siia juurde toonud; praegu wõib koguni arwata, et waenlase jõud siin kahanemas on. Endistest põlludest on 186. polk siit ära wiidud, kuna meeste orw teistes polkudes täienduste peale waatamata kokku on sulamas.

Pihkwo-Petferi löögigruppel oli alguses edu, fest siia oli waenlane suured jõud koondanud. Oma parema tiiwa kaitseks saatis waenlane wäiksed salgad isegi Pihkwa järwe lääne kaldale. Polkude arw ulatas waenlase! siiu kuni 15-ni, ning nende hulgas ka Eesti brigaad. Ka siin sai waenlase jõud murtud. Ta sunniti taganema, ja Pihkwa järwe läänekallas puhastati rööwsalkadest.

.M l

D

• * s.

•

D

O

«««««»H«G«

Nagu �Estur" teatab, on Inglise merewäe kapten Harold' Granfel, kes seni Helsingis Soome Walitsuse juures oli, oma Walitsuse!» tasu saanud, ka meie sõjawäelisi asju silmas pidada. H-ra Granfel «n sellet» meie walilsuselt materjali palunud.

R

Reuteri ametliku teadaande järele oli Inglise sõjawägede üleüldine arw kõikidel wäerindadel I. märtsil 1.324.000 meest suur.

R W e n e w a l g e sõjawäe s u u r u s .

Nõukogude sõjawäed.

K a s p i a laewastit inglastele alla andnud. ^Morniltg Posti" teatel on Wene nõukogude Kaspia laewastit on inglastele alla annnd. Lae- sõjawägi praegu 800 000 meest suur, kuna aga wastikus on 9 laewa. Selle laewastiku asutas omal sellest arwust hädawaewalt weerand miljoni tegeRzal fotsialrewolutsionääride walitsus wõitlufeks enamlaste ja türklaste wastu. Wiimasel ajal oli laewastit likult wõitlustest osa wõtawad. See sõjawägi Astrahanis ja sõbrustas enamlastega. Inglaste poolt on 15 osasse jagatud, millest 12 õige hästi «andi laewastikule ultimaatum ette, kas alla anda wõi organiseeritud. Igas sõjawäe osas on 17.000 lastakse kõik laewad põhja, mille peale siis ta laewastit. meest. alla andis. Inglaste seisukord on nüüd Kaspia merel Esimese armee juhatajaks on kindral. Mihael Bndlam kui kunagi enne.

(Estur).

Tuhatschewski, kes rewolutsioni algul kuskil B a l t i pataljon Gestt sõjawäes. jalawäe polgus leitnant oli. Tema sõjawäeline Igasuguste kuulujuttude tagasitõrjumiseks wäljamaa haridus ei ole kuigi suur, luna tema juhatuse VJakirj.lnduses awaldab meie Sõjawägede Ülenijuha- all olew peastaad endistest Wene kindralstaabi taja Kindralmajor Laidoner Soome lehtedes järg- ohwitseridest koos seisab. Teist armeed juhatab m\t seletuse: .Koit Eestis enamlaste wasm födiwad sakslasid staab, mis koos seisab kolmest endise Wene km»n koondatud ühte bataljont, millest wäerinnal wõit- oralstaabi kaptenist. 3-da armee eesotsas seisab lemas 29 ohwitseri, 2 arsti ja 445 soldatit ühes 128 isik, kes kuni rewolutsionini ühes Siberi jalawäe töörühma mehega. Sama bataljoni reserwi-roodus on polgus alamohwitserina teenis. < ohwitseri, 2 arsti, 1 ametnik ja 163 soldatid Tei«« Suurtükkidest on enamlastel puudus. Tiws Eesti wäeosades ei ole saksa ohwitseriad ega soldatid teenistuses. Eesti wägede juhatamine on ainuüksi wiisi kohta tuleb umbes 5 kuni 8 suurtükki. testi ohwitseride käes. Ülemjuhataja staabis kui ka biwiisi Laskemoona rrnudus on ka tuntaw. Kindralstaabi tzaabide juhtiwail kohtadel ei ole ühtegi saksa ohwitseri". ülemaks on keegi lätlane Watsehtis. (Estnr.)

L ä t i walitsuswägede edusammud enamlaste ü l e .

Läti walitsuswägedel on wiimastel päewadel oige tubliste edu olnud. Nii on nad juba Tukkumi, M i i tawi ja Klapkalnzemi Riia lahe ääres ära wõtnud.

Euamlased on endid Schlocki koondanud. Läti wägede ülemjuhatajaks on kindral M i f f i n nimetatud, kes neil päewil wäljamaalt tagasi o ; tulnud.

H»««««««««

R a u d t e e l i i k u m i f e seisak W e n e m a a l .

Helsingist telegrafeeritakse �Times'ile" 5. märtsil. &e terwe Kesk- ja Põhja - Wenemaa on peatset laudteeliikumise seisakut oodata, nagu Moskwast ametlikult teatatakse.

Pea põhjuseks näib olewat kütte ja õppinud weduriparandajate tööliste puudus, kuid ka määratumad lumehanged, mis talwe jooksul kokku tuisauud; 26. weeb-

J* l

Enamlaste mobilisatsioon Lätimaal. ruarist kuni 1. märtsini on Petrogradist Moskwasse Nagu „Timeö" teatab, on enamlased Riias sõitnud ainult üks reisijate rong, millel ainult enamÜleüldise mobilisatsiooni wälja kuulutanud. Lipu laste saadikud peal olid Moskwa-Kurst-Harkowi raudteel on mitmed rongid 11 päewa lume sisse tui»lla kutsutakse kõigist seisustest isikud kuni 47 ja satuna seisnud. Ametlik ,,Sewernaja Kõmmuna" on ohwitserid kuni 55 aasta wanaduseni.

Nõukogu kiirkäsu ära trükkinud, talupoegade mobilisee2ati nõukogude walitsus endise Moskwa nou- rimise üle kuni 55 aastani, funduslife raudteeteenistufe kogu liiklne Stutshkaga eesotsas, formeerib 3 tarwis. Moskwa nõukogu on meeleheitliku tihutuskirtööliste poole pööranud, tunnistades, et enne selle suurt sõja kogumislaagrit, 2 Kura- ja ühe Liiwi- jaga kuu lõppu täielik kokkulangemine sünnib, sest et tuhanmaale' ded töölised igapäew linnast ära sõidawad.

• Leedu sõjawägi.

SÕDURI"

Inglise fgjawäe suurus.

ü

Endine Wene sõjaminister on Pariisi ajalehtede kirjasaatjatele ülemääre annud Wene walgest sõjamäest, Kindral Denikini sõjawäes on praegu umbes i 00.000 meest. Siberi sõjawäes on unches niisama palju sõjamehi. Üleüldse on walges sõjawäes Wenemaal praegu umbes 300 000 meest. Et walge sõjawägi suuremat tagajärge ei ole faawutanud, ei tule mitte selle wäiksest arwust, waid sõjariistade ja laske moona puudusest. Iseäranis suur on puudus suurtükkidest. Wäga raskelt mõjub ka see asjaolu, et üksikute söjawägede wahel mingisugust sidet ei ole.

(Estur.)

Eesti sõjamehi loetakse liitlaste fõjawõimude poolt paremateks ja paljud neist on Prantsuse aumärkide saamiseks ette pandud. Liitlased loota, et ka Eesti Ajutine Walitsus ära ei unusta neid, kes kaugel oma iodumaast, ausalt oma kohut täitawad ühise ülisande heaks." (^Waba Maa".)

Khulaowastiku instruktorid I n g l i s m a a l t .

Nagu ^lehcd teatawad, tulla Inglismaalt meie lendurite õpetainiseks kaks lennu instruktor rit ja mõned mehaanikud.

Inglismaa peab Eesti fSjawäelisi asju silmas.

i

R

pärimata, täpipealt ja körwalckaldumata koob peawad töötama ühise asja — kodumaa kaitsmise — kallal. Kui halwawalt ja häwitawalt kihutustöö sõdurite wõitluswõime peale wõib mõjuda, selleks toob autor, Wene Kerensti-acgse sõjawäe kohutawaks näituseks.

Ka TrotskiLenini enamlased olla nüüd kihutustöö omas sõjawäes ära keelanud. Autorile on üks punase sõjawäe päewakäsk kätte juhtunud, kus teäda antakse, et ühe koosoleku tõttu olla puuased mcie wägede poolt lüüa saanud, mispärast koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja teistele hoiatuseks maha lastud.

Hra Juhtund ei usu küll, et kihutustööl meie sõjawäes suuremat pinda, oleks, sest politiline iseteadwus ja erakondline meelekindlus olla wäerinnal tugewasti kaswauud, kuid sellegipärast Peab ta tarwilikuks hoiatada.

&e$ti leegion Põhja Wenemaal.

Teatawasti koguti läinud aasta ügisel salk Eesti Djamehi Põhj i-Wenemaale, et seal liitlaste sõjawägetzega kaasas sõdida ühise asja eest.

Eesti sõjamehed olid seal koondatud oma rahwuslifesfe wäeofasfe E e s t i leegioni nime all.

Nagu nüüd Arhangelist teatatakse, on Testi sõjamehed wiimastest lahingutest osa wõttes enamlased tagasi löönud ja enamlaste wäesalgad häwitanud.

Surma on saanud sel puhul muu seas alamohwitser St vt o l l

Koguge kaartifid!

I 33

0

11. märtsil andis Trotski kasu, et Walga linu tahe nädala jooksul ära wõetud peab olema. Sello« pärast tõi waenlane neile wäeosadele, mis Marien, burgi-Walga sihis töötasid, mitu uur polku juurde.

Niiwiisi läks waenlase! korda ka siin ühte uut löögigruppet asutada ja suuremate jõududega pealetungimist alata. Waenlase! oli edu ja ta jõudis kuni Koiküla jaamani, kuid siin pandi tema edasitungimine seisma ja algatus kisuti tema käest ära. j Walga-Wolmari ja Nuhja-Wolmari sihil ei ole waenlane suuremat tegewust awaldanud, siin on. isegi waenlase jõudude nörkenemist märgata, mis Miitawi äroandmifega ja Rii« kaitsmisega ühenduses seisab.

Waenlane on siit 8-da Läti kütipolgu juba Riio wäerinnale üle wiinud.

Waenlase tegxwiifi järele wõib tema seisukord, järgmiselt hinnata:.

2äü wabariigi wäed tungiwad lõuna poolt Riio peäle ja ähwardawad Riia-Dünaburgi raudteed. Selle raudtee lübilõikamiseza ja Riia linna äraandmisego jääksid waenlase wäeosao, ka meie wäerinnal, sopi sisse ning tagauemise teed neil enam ei oleks. Et uut taganemise teed enesele luua ja korralikku taganemist wõimaldoda, oli waenlase! tarwis Walga-Pihllva raudteed oma wõimuasse saada. Seda lootis waenlane sel teel lätte saada, et ta ka Narwa alla ühe löögigruppe usuta* ja meid eksiarwamisele püüdis wiia, et tõsine hädaoht meid Nanoa poolt on ähwardawas.

Reed plaonid ei ole waenlofel seniajani täide läinud ja nagu Wiimaste päewade teated wäerinnalt «aitawad, on waenlane kõikidel sihtidel, kus tal enne •

Järjesti kordub ülikurb nähtus, et sõjakaartideg» wäga lohakalt ja hoolimata ümber käialse. Kaarlisib tarwitatakse isegi pakkimise paberiks ja muudeks farnastets otstarwetets.

Meil ei ole praegu wõimalik sõjawäe tarwiduse!* igat seltsi kaartisid walmistada ja trükkida, sellepärast, peame esialgul nendega leppima, mis ühes ehk teises kodumaa nurgas juhtumisi leiduwad.

Kaart, millel mingit wäärtust ega tähtsust ei ole, kui ta kusagil riiulil, kapi taga wõi poelaua all webeleb, omandab tähenduse ainult siis, kui ta niisugusesse kohta juhitakse, kus teda hädasti tarwis läheb. Ja niisuguue koht on praegu meie froni.

Kui sõjawägedel head kaardid on, siis nad teawad, kuhu lähewad ja mis neid eespool ootab. Suurtükituli muutub mim korda tabawamaks, kui teda kaardi järele. wõib juhtida. Sõdur ilma kxardita on kui pilne rändaja, kes enesele käsi kaudu kobades teed otsib.

Mõne kodumaa koha jaoks puuduwad meil mõl.esugused kaardid täiesti, nii et neid wõimata on uuesti järel trükkida ja paljundada.

Et kaartide hulgas, mis weel päewawalgele ei ole ilmunud, palju haruldasi leidub, on kindel.

Iga kaart on meile tähtis ja tarwilik, kuid mõneb iseärauis.

Sellepärast tulewad tõik kodumaal leiduwad sõjakaardid, s. o. ühe, kahe, kolme- ja kümuewerstalised, missuguses keeles nad ka olelsid ja inissugust maakohta nad kä kujutaksid, wiibimata kokku koguda ja wägede Ülemjuhataja Staabi Tl'pografia jaoslouda saata, lus neid korraldatakse ja tarwwust mööda wäcriunale saadetakse.

Kõik Wabariigi Walitsuse asutused, kodanikud, sõdu* rid, ohwitserid ja ametnikud asligu kaartide kogumisele.

Tooge isiklikult wõi saatke posti kaudu, järgmisel adreösil: T o p o g r a f i a j a o s k o n d , S a l l i n i t a * P a g a r i uu l. nr. 1.

Sõjawäe Topograsia jaoskonna ülem kapten Bach.

Palutakse ka teisi ajalehti seda üleskutset ära trullid»

Zegnteated. O

0

14. Nende paikade, mis sõjaseaduse alla knulutatnd, politsei ülemuseo aitawad wäeülemusele tema peäle pandud kohuste, koi korralduste täitmisel, mis §§ 10 ja 11 äratähendatud, igate wiisi kaasa.

-. 15. Koik kodanlised wsimnd kui ka lin»« ja »aatonno walitsused on kohustatud wäekle«usele tem« nõudmistes, mis selle «aa-osa elanikkude ja üksikute isikute «stawuse ja materjali tagawara kohto teodete ondmisesse puutub, täielikult kaasa ait«»a.

16. Piirkonnas, mis etopi k omaudonti «5i etapi l pnnkci ülema teadu ala käib, ou lõik linno? ja maopolitfei-ametnikud, niisama k« linna ja maa/osutused ja kehalikud elanikud kohustatud, wasturäälimota ollo edu oli, tagaueuia sunnitud. heitmo etapi komandandi wõi etapi punkti ülema nou»* mistele ja korraldustele kõiges, mis puutub fõja-polit> - stiliste abinõude täitmisesse, korteri ja koüdi kohustuse tesse, kui ka moono, tööliste ja weoabinsude ondmi» Meie ajakirjandus sõjawäefesse, hoides õiguse, nende nõndmiste ja korralduste listest küsimustest. iile tagant jirele kaebtust tösto, olol.

Nii siis seadus, mille olemasolemine jubo ruunis* ^ P ä e w a l e h e s " wõtab I o h . Juhtund —»b, et sõjawägede ülemjuhataja wõimul ikkagi piirid on, kui ka see seadus tema lätte tõesti erakorralise eelseiswalt Asutawa Kogu walimiste puhul — . wõimu annab. Kuid sõda on ka erakorraline osi. Näk soua t i h n t u s t ö d w a s t u s õ j a w ä e s . Wäg« zede juhatamise praktika on lõik riigid niikaugele wii- õieti täheltdai ta, et sõjawägi on elawatest iui- uud, et neil peotsclt ühesarnane wägede juhatamise mestest kokku pauduo, wäga keeruline ulasin, kus seadus on, ja ülemjuhatajal igalpool erakorraline kõik osad, ühest keskkohast juhitud, eneselt aruwõim.

wäga hea, kuid seda retsepti, kuidas p r a e g u rah« teha ^Postimees" ei anna.

!«««««««S«

S O

«ete tagawarasid ei »le, sed« wäetenlijatega ühetaoliselt määrata.

12. Kui paigas, mis sõjaseaduse all« kuulmatud, niklise korra alalhoidmiseks wõi sõjapidamise eduks tar«ilikliks tunnistatakse, tarwitusele wõtta niisugune era« torraline abinõu, mis selles lisas ei »le ettenähtud, siis teeb Ülemjuhataja wahetumalt wõi fõjawäcjuhataja ettekandel korralduse, selle abinõu tarwitusele wõtmisckt »»al wõimul, sellest Ajutisele Walitsmsele teatades.

lll. K o d a u l i s t e « o i m u d e w a h e k , r r « s i »äeKlem»sez«.

13. Sõjawäe (armee) tegew«fe piirkonnal allub <ema juhatajale ki»»ral-kuberner, wsi isik kellel wiimase sigused (§ 18 selles lisa), kus juures sõjawäe (trmee) nihawjal õigus »n muuta nende korr«ldusi, »is riiklise korra ja feltsko»dlife rah« alalhmdmisesse pnxt»? »ad, jck neile eeskirj» audo.

«. Sõjaseaduse maksmapanekuga kaotawad selles paigas riiklise korra ja seltskondlise rahu alalhoidmise abinõude wäirused oma makswuse (Yc-r. Hpeji,CT. CT. I, •pu*. 2, n p i j . I), ja riiklise korra ning sellskoudlise rahualalhoidmise tegewuse ülemjuhtimine läheb UleVjuhatajale ja sõjawäe (armee) juhatajale üle. ». Paikades, mis wahetumalt Ülemjuhatajale alluwad, lähewad temalt wälja kõik need korraldused, millede teostamiseks wõtmine, alamaljärgnewate päragrafide padjal, sõjawärjuhataja hooleks antakse.

10. Sõjawärjuhatajale antakse »aikades mis sõjaseaduse all, sigus: 1) iira keelda, oma elukohast lahkuda niifugufeid isikuid, keda nende oskuse, käsitöö wõi ameti poolest, kawatsetakse tööle pan".a, sõja eesmärgi faawutamistks; 2) määrata üleüldisi ja osalisi rekwisilsioone; 3) ära keelda töö jaoks tarwilikkude tööriistade ja materjalide wäljaweo, samuti tarbe- ja weoabiuõude, loomatoidu, küttepuude ja sellesarnaste asjade, mis sõjawägedele wõib, tarwis tulla, ja 4) volitada felle paragrafi punkt 2 ja 3 tähendawd abinõude tarwitusele wõtmiseks temale alluwaid wäeülemaid. .••.-.

M ä r k u s : Isikutele, kes selle (10) paragrafi punkt 1 äratähentalud, wõib kui neil enestel 'tarbeai-

aagu Ajutise Walitsuse käskusid.

I

vV

« i s sõjaseaduse all.

Sõjawägede Ülemjuhatajast.

„ S otfialdem okraat" harutab ja selgitab terwelt neljas juhtlirjas r a h u t e g e m i s e wõimalust.

Esimeses juhtkirjas, 9. märtsist, toonitab leht kindlasti ebafifõdimise tarwidusi.' „ R a h u ei \aa. (Sotsialdemokraadi harwendus). Allaandmine rahu ei too.

Ainult sõba toob rahu, sõda — kuni rahwas waheliselt sarnane seisukord luuakse, et wenelased meile enam peale tungida ei wõi". J a selle silmapilgu loodab leht hilistewadeks wõi warafuweks kätte jõudwat, siis tui rahukongress oma töö on lõpetanud. Seni aga peame wastu pidama ja edasi s õ d i m a .

Kuid hilisemates juhtkirjades taganeb leht sellest seisukohast. See seisuloha muutus on sündinud kuulujuttude mõjul, et Lenini walitzus liitlastele rahu paktuwat ja walmis olla Doni, Kubani, Siberit ja Läänemere maid ifcseiswatets tunnistama. Kui kuidagi wõimalik olla Wene enamlise walitsusega rahu teha, siis haaratagu sellest wõimatest nngimata kinni.

Leht teab aga, et enamlaste walitsus rahulepingute peale täiesti keiser Wilhelmi wiisi nagu paberilipakate" peäle waatab, mida iga silmapilk wõib puruks rebida, sellepärast loeb ta tarwilikuks ka rahutegemise korral walwel ja sõjawalmis olla. Ühtlasi olla meil, kui meil korda läheb enamlastega rahu — tas wõi waherahu -- teha, fee paremus, et liitriigid siis meiega järgnewaas rahufobitustes tahes wõi tahtmata kui iseseiswa politilise suurusega pidawat rehkendama. See olla aga meie iseseiswuse tunnistamiseks hulga tähtsam kui köit platoonilised betlaratsioonid ja tunnistamised. — Muidu üsna kena mõt.. tuid kuidas faktiliselt rahu \aat$ teha, seda leht ei nimeta. Pealegi oleme, senini kuulnud, et liitlased ainult nendega tahawad rääkida ja läbitäia, kes^ enamlaste wastu wõitlewad. Kuidas nad aga nende peale waatawad, kes enamlastega rahus elawad, seda meie weel ei tea. „^3ostimees" awaldas hiljuti soowi, et meie walitsus ja wäejuhatus muutunud oludel, kus enamlased liitlastele luulu järele rahu pakkuwat, ka omalt poolt r a h u k ü s i m u s t tõsiselt silmas peats. Nüüd parandab end leht, — seletades, et see märkus ei olnud mitte selles niõttcs kirjutatud, nagu oleks meie walitsus rahutegemise waslu. waid selleks, et selgitada rahu w õ i m a l u st, mis nüüd ikka suuremaks minewat.

Aluseks wõttes roomlaste kuulsat põhjusmõtete si vis pacem, pära bellum (kui tafyab rahu, walmis ta sõda), manitseb leht, et meie nüüd, kus rahu wõimalus ikka rohkem ja rohkem silmapiirile kerkib, ära ei wäsiks wastu panemast, mis kahtlema löönud wastases uut wõidulootust wõiks äratada. „Meie ei ole — kirjutab ta— praegust sõda alganud, ega pea teda uhtc tundigi lusti pärast. Kui aga kellegile nuga kõri peäle pannakse, siis peab ta oma elu kaitsema. Selles seisukorras oleme meie. Eesti wabariigi kodanikud.

Meile on ilma sõja kuulutamata salaja nurga tagant kallale tungitud, meie oleme sunnitud ennast kaitsema, maksku mis maksab. Meie oleme aga ka iga silmapilt walmis rahu tegema, niipea kui waenlane oma pealetungimise jätab ja meile kindlustuse annab, et ta seda enam ei korda. Kui mõned heaks arwawad, Geitit imperialismi eest hoiatada ja noomida, siis on see täitsa ülearune, sest Eesti riigi juhid ei ole pimedufega löödud. Nemad teawad paremini, kui üksikud kodanikud, kui raske meil praeguse sõja pidamine on, ja löoetatsid selle sõja parem täna kui homme. Siiamaani ei ole see aga mitte wõimalik olnud". — Köit

Ml

M l

S õ j a w ä e ülemuse õigustest paikadel,

17. Sõjawägede Ülemjuhataja on kõigi sõjani** ms maa- ja merejõudude, mis fõjategewusse määra» tud, kõrgem Ülem. Tema warustatakse e r a k o r r a lise w õ i m u g a ja tema käskusid täidawad sõjatege« wuse piirkonnas ilma erandita tõik W a l i t s u s e a s u t u s e d ja k o g u k o n d l i s e d walitsused, samuti kõigi wõimkoudade ametnikud ja tõik elanikud,

ei anna wägede Ülemjuhatajale -temalt aruandeid nõuda.

R

29. Wäerinna sõjawägede peajuhatajale (§ 98) ja wäejvhatajäle (§ 419) antud õigus kuritööde ja kuritegude eest seaduses aromääratud karistusi lõwendada kuulub Ülemjuhatajale ühesugustel alustel lõige sõjalise tegewuse piirkonna ja kõigi temale allüwate sõjariistus maa- ja merejõudude kohta, ilma karistuse määra kitsenduseta.

Seejuures teatab Ülemjuhataja niihästi neist ab»» nõudest, mis ta selles sihis ise tarwitusele wõtnud ja nende tungiwuse põhjustest, kui ka «iisugustcst abinõudest, mis §§2* ja 419 mõjul wäerindade sõjawägede peajuhatajad ja teised wüeülemad tarwitusele wõtnud.

Ajutisele Walitsuselele.

39 a. (Kinnitatud 14-«l «ail 1915 «.), Kõigi asjadr lshta, mis ssjakohtu alla antakse, milles süüaluste karst* alla ««dmine weel mitte ei ole sündinud, wõib ülemjuhataja teha karraldusi süüaluste üle kohtumõist» «iftls föja-willjakohtus. Need korraldused wõiwad olla tehtud teatud liiki kuritööde ja kuritegude ütsiluts as« jade, kui ka asjade terivete kategoriate kohta, wiimasel juhtumisel seda üleüldiseks teatawaks tehes. .,«0. Sõja ajal paneb Wägede Ülemjuhataja Aju* tisele Walitsufele ajutised teadaanded ette, aga sõja lõpul aruande tema alla usaldatud maa- ja merewägede tegewuse ile, Khes algupäraste aruantietega kõigilt wahendita temale aluwatelt sõjawägede Ülematelt (maaja merewäes).

•7 p. 7. Sõjawägede Ülemjuhatajal »» ligu»; ««enst tagandada kõiki ametitotzuslisi isikuid kõigis tzlõimllkondades, mis temale alluwates maawägedes ja «erewäes teeniwad, aga niisama ka riigi-maawalitjuse wii linna teenistuse temale allumas raionis seisawad, auastme ja kutse peäle waatamata.

Et meie waa kõik sõjaseaduse alla käib, o« siia makswad ka seadused, mis nende maade kohta kuulu» wad, kus sõjaseadus wälja on kuulutatud. Nendeft määrustest awaldame paragrafid, mis sõjawäe wõim, esitaja, s. ». wägede Ülemjuhataja, wõimu kohta käiwad.

«««««<

Nagu �Morning Posi" teatab, olla Leedu sõjaWägi praegu 4000 soldatit ja 300 ohwitseri juur.

Wastutaw toimetaja: Kindralstaabi alampollowuit Rink.

Wäljaandja: Wägede ülemjuhataja staab.

tciiimisl wõtawad wastu kõik D1W1 ISI- ja POLGUSTA ABID. T«IIImiM tingimi •

se* «n I«hc «««etsa s Mr* tähend atut •

e® C€ €t CC CC €C

•

•

•

,

C€ €C €€ C€ CC €€

C€ CC C€ CC eC 90

Ligemal ajal ilmub Sõjawäe Topografia Jaoskonna wäljaandel JESLd , r

T Y I i3,o \7ü ex ,> s 1 : a , l l i 3 L Os

l e h t JV§ 2.

Kaart on neljawärwili ne. Kaartil on nratäh endatua* kihelkonna-, maak onna- ia keelepiirid.

•

.

•

•

..

•

•

•

-

.

'

• •

' '• • ;

•;

•' .

.

wõtab laastu Sõjawäe Topcgr afiä Jaoskond Talli nnas , Paga ri uul.

Ns i.

Sõdurid.

lÄrderindadel I SöQtEe ema. lehe sejaKirjelöasi meeleolu piltile Ja sid, eeslinna lt.

Sõduri" toim etus.

Xxftfuu* cwiuiuac ttünfüja*

Sõduri kõige esimene number 26. märtsil 1919.

44 november 2022 SÕDUR

.

•

.

'.

•

;

'

•

•

,

.

•

-

.*•

i

Ivar Jõesaar ajakirja Kaitse Kodu! peatoimetajana Kevadtormil 2011.

dukalt Sõduri vastselt trükist tulnud esimest numbrit. Ajakirja oli kokku pannud Akadeemiline Sõjaajaloo Selts ja kuuldavasti oli vil! Rein Helme selle trükkimist toonasel paberivaesel ajal ka oma rahakoti raudu liigutades toetanud. Rosinaks selle kirsi peal oli tujutõstev tõdemus, et mingid kallutatud jõud kusagil trükiprotsessi käigus näisid olevat kaane trükiplaatide komplementaarsuse sassi ajanud ja eeldatava oliivrohelise asemel tervitas Sõdur taas vabaks saanud Eesti militaarhuvilist lugejat nipsaka vanaroosa taustavärviga.

Isiklik tutvus tundmatuga Järgmine ja selgelt omakasupüüdlik kokkupuude Sõduriga oli siinkirjutajal aastal 1996, mil kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! neli numbrit anti välja kaitseministeeriumi eelarves algselt ajakirjale Sõdur ettenähtud raha eest.

Vajadus Sõduri rahakoti kallale minna tekkis ootamatul moel. Nimelt kui 1995. aasta lõpul pandi kinni ka

ajakirja Kaitse Kodu! rahastama pidanud Kaitseliidu Fond, siis puhusid õige pea külmad jaanuarituuled ka ilma peale jäänud peatoimetaja jalge alt läbi. Ainsaks õlekõrreks, mida keegi paljulugenud heasoovija teadis soovitada, oli lause toona kehtinud riigikaitseseaduses, mille kohaselt oli kaitseministeeriumi ülesanne tagada ka kaitsejõudude ja kaitseliidu ajakirjade väljaandmine.

Nüüd on imelik mõeldagi, kuid 1996. aasta algul võis Tartust tulnud kodanik lihtsalt Tallinnas Sakala tänava omaaegse ohvitseride kasiino hoones asuva kaitseministeeriumi neljandale korrusele marssida ning seal koridori aknalaual jalga kõlgutades tööpäeva lõppu oodata, et siis möödaruttaval kaitseministril ajakirja rahastamise vajaduse jutuga nööbist haarata.

Toonane Tartu taustaga kaitseminister Andrus Öövel oli paari kohtumise järel valmis peatoimetajata jäänud (Tiit Noormetsa lahkudes)

Ajalugu Foto: Tõnu Noorits

Sõduri raha Kaitse Kodu! tarvis ümber tõstma, aga seda vaid tingimusel, et 1997. aastast hakkab siinkirjutaja toimetamisel taas ilmuma ka sõjandusajakiri Sõdur. Ja ikka nii, et aastas ilmub kuus numbrit Kaitse Kodu! ja neli numbrit Sõdurit. Kuniks Sõdurile leitakse oma peatoimetaja.

Reamehest kindralini Sõduri 1999. aasta teisest numbrist loeme kindral Jaan Sootsi meenutust, et sõjavägede ülemjuhataja staabi väljaandel 1919. aasta 26. märtsil ilmuma hakanud erialaajakirja nimeks «valiti «Sõdur», mõistes selle nime all sõjaväelasi kindralist kuni reameheni».

Kahe ilmasõja vahel kujunes Sõdur tõeliselt sügavaks erialase mõtte kandjaks, mille lugemiseks isegi Soome ohvitseridel soovitati õppida eesti keelt. Sellise väärika ajalooga ajakirjaga jätkamiseks ei piisanud üksnes peatoimetaja entusiastlikust ponnistusest vajalikud tekstid kokku kirjutada. Algusest peale oli selge, et kirjutama pea-

vad ikka need, kes teavad, mida öelda, ehk koolitatud sõjaväelased, härrased ohvitserid-allohvitserid ja sekka ka riigikaitses pädevad ametnikud.

Oma visiidilt eelmise peatoimetaja Tiit Noormetsa juurde ei saanud siinkirjutaja kaasa ei seni ilmunud tosinast Sõduri numbrist üle jäänud kaastööde virna ega ka märkimisväärset võimalike autorite loetelu.

Tundmatus kohas vette hüpanud uuel peatoimetajal tuli nüüd hakata kaastöölisteks veenma neid väheseid kirjasuutlikke inimesi, kes meil sellel ajal kaitsejõududes olid. Nagu Kaitse Koduski! keskenduti teemades oleva ja tuleva ülesehitamisele, samal ajal kui mineviku kangete tegude kirjeldus ning kogu tõde tegelikest ajaloolistest sündmustest jõudsid peatoimetaja asjatundmatusest lähtuvalt mõlema ajakirja veergudele vaid episoodiliselt.

Paljud teemad, millest tegime juttu neis esimeste aastate numbrites, on aktuaalsed praegugi. Näiteks väljaõppe arendamine, õhuväe osa kaitseväes, ohvitseride haridus, sõjaväepsühholoogia ja -psüühika, koostööõppused NATO-ga, suuremate õppuste praktiline korraldamine, Balti riikide ühistegevus, reservõppekogunemised, mereväe sihid, rannikukaitse edendamine, rahvahulkade mõjutamine, kaitsemotivatsioon (mida tänapäeval nimetame kaitsetahteks), väikeriigi paindlikkus lahinguväljal jne.

Kuna Andrus Öövel omaaegse kodukaitse juhina kinnitas, et tema ajal kaitseliit kunagi oma ajakirja tagasi ei saa, ja toonasel kaitsejõudude peastaabil ei olnud võimalust Sõdurit üllitada, ilmusidki samal ajal nii Kaitse Kodu! alates aastast 1996 kui ka Sõdur aastast 1997, kaitseministeeriumi väljaantuna, mõlemad mittekoosseisulisest töötajast peatoimetaja ainujuhtimise all. Paaril korral tuli kokku ka ajakirjade kolleegiumi nimeline kogu, kuid midagi olulisemat üldiste põhimõtete ülerääkimisest ja senise tegevuse sobivuse möönmisest neist kohtumistest meelde pole jäänud.

Kuigi väljaandja oli kaitseministeerium Tallinnas, asus toimetus Tartus, paiknedes alates 1997. aasta sügisest ajaloolises kaitseliidu hoones Riia tänaval 12.

Sõdur 1919–1940 ja 1992– ▶ Ajakiri Sõdur alustas ilmumist vabadussõja lahingute laineharjal 26. märtsil 1919 ning ilmus kuni 1940. aastani iganädalase teabelehena, hiljem ajakirjana, vormiliselt 52 numbrit aastas. ▶ Viimane, okupatsiooniarmeele allutatud number kannab kuupäeva 7. september 1940, mille järel ka siinset sõjandusajakirja rohkem ei talutud. ▶ Ajakiri ilmus eri aegadel ülemjuhataja staabi, sõjavägede staabi, sõjaväe õpetuskomitee ja kindralstaabi valitsuse, 1924. aastast kirjastuse Sõdur väljaandel. ▶ 1991. aastal asuti taastama Eesti kaitsejõudusid.

1992. aastal oli peastaabis juba kindel otsus panna käima ajaleht Eesti Sõdur, kuid sellest kunagi asja ei saanud, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ettevõttel hakkas samal aastal uuesti ilmuma Sõdur, nüüd juba kuus numbrit aastas ilmuva ajakirjana. ▶ Aastail 1997–1999 andis ajakirja välja kaitseministeerium, 2000–2004 kaitseliit. ▶ 2005. aastast alates kaitsejõud ehk uue nimega kaitsevägi.

SÕDUR november 2022 45

Ajalugu

Kommentaar Tiit Noormets ajakirja Sõdur toimetaja 1992–1995

S

õduri taastamine oli Hannes Walteri mõte, kui ta asus tööle kaitseministeeriumisse 1992. aastal (alates 1993 kantslerina). Mingil ajaloo hämarusse kadunud põhjusel oli kahe esimese numbri väljaandja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts (EASS), edasi minis­teerium (kusagil oli väljaandjaks märgitud ka üks väike kirjastus, aga see tegi kujunduse, trükitöö ja muu sellise).

Aastail 1992–1995 tegin 12 numbrit mina üksinda, sest mingit toimetust ei olnud. Mul puudusid ka eelnevad ajakirjanduslikud oskused-kogemused.

Esimesed kaks numbrit tegin ilma tasuta kui EASS liige, 1993 läksin tööle ministeeriumi ja siis koostasin Sõdurit juba palgatööna.

Teine raskus oli kaastööde vähene saadavus, kiirkorras tehtud ohvitseridest ei olnud kirjutajaid ja tollane teenistuskoormus ei jätnud suurt aega muuks. Sisu täitmiseks pidin ka ise kirjutama. Nendel põhjustel sai ajakiri sõjaajaloo poole kaldu, kuigi tegelikult tahtsin just vastupidi, uudse sisuga ajakirja. Aga algus sai tehtud.

1995. a venis sisu kokkupanek eriti ja kui lõpuks selle aasta ainus number ilmus, siis ikka suure hilinemisega (enne olin teinud aastas viis numbrit).

Mulle tehti tungiv soovitus kirjutada lahkumisavaldus omal soovil (väike rahaline kompensatsioon anti ka) ja seda ma tegin. Tundsin ka ise, et olen ennast ammendanud, nõndamoodi ajakirja edasi teha ei saa.

Eks kogu see asi oli ka üks osa tollase kaitseministri ajal tehtud «kaadripuhastusest». Sõdur jäetigi seisma.

Kui 1997 pandi Sõdur uuesti käima, siis oli toimetaja juba elukutseline ajakirjanik Ivar Jõesaar. Hakati looma tegelikku toimetust ja töö käivitus uue hooga.

46 november 2022 SÕDUR

Sõduri toimetaja Sverre Lasn õppusel Siil 2015 võtmas allohvitserilt kommentaari lahinglas

Ministeeriumi all töötamise ajal sai löödud ka üks olulisimaid eksistentsiaalseid lahinguid ajakirjade uuemas ajaloos. Nimelt tehti ministeeriumi kulude optimeerimise käigus ettepanek ühendada valdavalt elukutselistele sõjaväelastele suunatud ajakiri Sõdur ja peamiselt vabatahtlikele kaitseliitlastele mõeldud Kaitse Kodu! ühise nimetuse, näiteks «Kaitse Kodu, Sõdur!» alla. Õnneks oli peatoimetajal varrukast võtta kolmekümnendate aastate majanduskriisiaegse samalaadse vaidluse järeldused, millest tuli üheselt välja, et kahte erinevat kaitsevaldkonda pole siiski mõistlik ühes ajakirjas käsitleda, ning sellega see asi jäigi.

1999. aastal lõi aga ministeeriumi all töötamise idülli sisse riigikontroll. Auditi käigus oli selgunud, et kaitseministeerium tegeleb tulundus­ tegevusega, sest tema väljaantavatesse ajakirjadesse oli müüdud reklaami ja ajakirju oli püütud ka tellijatele turundada.

Otsus tehti kiirelt ja nii saigi kaitseliit 2000. aasta algul oma ajaloolise ajakirja tagasi ja peatoimetaja leidis ametikoha kaitseliidu peastaabi koosseisus. Sõjaeelsel ajal oli Kaitse Kodu! peatoimetaja amet olnud struktuuri järgi tegevteenistuja koht. Seega vormistati paari kuu jooksul ka siinkirjutaja tegevteenistusse ning kaitseliidu

Ajalugu

Kommentaar Sverre Lasn ajakirja Sõdur toimetaja/ tegevtoimetaja 2015–2017

A

skmiste ajal.

peastaap asus välja andma mõlemat Eesti sõjandusajakirja.

Kindral Johannes Kerdi kunagine prohvetlik soovitus osutus toimivaks ning 1997. aastal lahingukoolis omaaegsest nõukogude reservvanemleitnandist Eesti Vabariigi nooremleitnandiks saanud peatoimetajal oli edaspidi hoopis kergem teiste vormikandjatega ajakirja kaastööde asjus jutule saada.

Selgitus digieelsest ajastust Tegelikult on ju ühe ajakirja tegemine imelihtne. Võtad tarkadelt inimestelt kuuldud sõnad, toksid need arvutisse, palud tulemuse keeletoimetaja Viire Villandil eestikeelseks kohendada ja

Foto: kaitsevägi

saadad kujundaja Matis Karule, kes need sujuvalt külgedele laiali tõmbab ning piltidele ja pealkirjadele õige suurusega kohad jätab.

Pisukese erinevusena tänapäevast, mil küljendaja valminud printfailid otse trükikoja serverisse saadab, tuli toona pärast ajakirja sisu kokkusaamist veel omajagu käsitööd teha ja pildisuurusi arvutada. Esmalt tuli korrektuuri ja parandused läbinud leheküljed tahmaprinteriga peegelpildis plotterikalkale (on selline piimjasvalge poolläbipaistev trükitehniline materjal) välja trükkida.

Enne selle kraamiga trükikotta minekut oli vaja veel veeta päevake Tallinnas Nõmmel asunud Reprokes-

lustasin ajakirja Sõdur toimetajana 2014. aastal. See osutus mitmes mõttes pöördeliseks hetkeks – Venemaa tungis kallale Ukrainale, ajakiri aga otsis oma identiteeti. Sisult ja vormilt sõjateaduslik ajakiri vajas otsust, kas muutuda kanaliks, kus toimub artiklite eelretsenseerimine ja artiklite avaldamine ning mis annab teaduskraadideks vajalikke punkte, või muudetakse ajakiri köitva kujunduse ja laiema autori- ning teemaderingiga populaarteaduslikuks väljaandeks. Minu senine töökogemus meedias sobis teise valikuga ja sellele toetudes tegin oma ettepanekud. Alates 2015. aastast anti mulle võimalused nimetatud soovitused ellu viia.

Praegu võibki juba kuues aasta järjest näha minu alustatud töö tulemusi, mida edukalt on edasi arendanud ajakirja praegune toimetus.

Minu kogemus kaitseväes töötamisest oli väga positiivne. Nähes kogu süsteemi sisemist toimimist, olin meeldivalt üllatunud, kui palju on meil professionaalseid allohvitsere ja oma ala spetsialiste.

Samuti toimisid käsuahelad operatiivselt, initsiatiivi ülesnäitamine oli pigem soositud.

Ukraina sõja teemat sain uurida süvitsi ja käia rindel toimuvat uurimas ka Donetski lähedal eesliinil.

Humoorika noodina lisan, et meie kaitsejõududest ei puudu ka Jaroslav Hašeki raamatust «Vahva sõdur Švejki juhtumised» tuttavad tegelaskujud ja temaatika, mis ometi ei sega meie kaitseväe tõhusat toimimist.

SÕDUR november 2022 47

Ajalugu

Kommentaar Heiki Suurkask ajakirja Sõdur peatoimetaja alates 2017

K

ui ma siia tööle tulin, oli parajasti personalivahetuse tõttu üks ajakirja number 2017. aastal jäänudki ilmumata, mispärast anti 2017. aastal välja vaid viis Sõduri numbrit.

Peatoimetaja ametikohale tulin ajendatuna sellest, et 1990. aastal osalesin kaitseliidu taastamisel Tallinnas, 1992 olin ka mõne aja ajateenistuses Kuperjanovi pataljonis. Sõjalised konfliktid on minu erialaks olnud, mis teemal andsin kunagi loenguid Tartu ülikoolis. Sõduri artikleid olin 2014. aastast järjest Delfi Forte portaali üles pannud, seega polnud raske Sverrelt teatepulka üle võtta.

Pealegi oli mu sugulane, kol-ltn Jüri Kõrge, Sõduri toimetaja aastail 1934–1936.

Põhimõttelist muutust ajakiri seekord ei vajanud. Eelnenud igavate lugude perioodidest oli ajakiri üle saanud ning nüüd oli ja on praegugi vaja leida vaid autoriteetseid ja häid autoreid, et ka vorm võimalikult hea sisuga täita. Seni on see enamasti ka õnnestunud.

Nüüd saab ajakirja tellida ka väljaspool kaitseväge – Eesti Posti ja ExpressPosti tellimiskeskkonnas. Peamiselt n-ltn Raiko Jääratsi ettevõtmisel kuulume ka Euroopa sõjandusajakirjade liitu. Eks aeg näitab, milliseid muudatusi me edaspidi planeerime.

48 november 2022 SÕDUR

kuses, kus kõik numbri jaoks kogutud fotod-pildid sisse skaneeriti ja õiges suuruses fotokilele välja lasti, mida siis hiljem tublid trükikoja käsitöömeistrid kalkale väljatrükitud külgedel piltide jaoks jäetud raamidesse paigutasid. Siis asetati kogu see lapp-lapil käsitöö trükiplaadile, mis võimsa fototehnoloogilise menetluse käigus lõplikult trükivalmiks sai.

Sõdur kodus tagasi Eelarvamuste kummutamiseks võin öelda, et ka toona oli võimalik ajakirju neljavärvitrükis teha ja klantspaberile trükkida, kuid meie olime säästlikud ning hoidsime kallist fotokilet kokku, kus aga saime.

Neli erinevate värvide jaoks mõeldud fotokilet lasksime teha vaid värviliste kaante trükkimiseks. Sõduri sisu veidigi lõbusamaks kujundamiseks printisime sinist värvi pealkirjadega kalkad lihtsalt eraldi.

Sellise Matis Karu loodud sinimustvalge sisukujundusega ilmus ajakiri Sõdur kümmekond aastat, kuni uudse ja siinkirjutaja meelest veidra ning raskesti loetava ühevee-

rulise tekstiosaga sisukujunduse kasutuselevõtuni 2008. aastal.

2005. aasta algul jõudis kätte uus ajajärk Sõduri uuemaaegses ilmumisloos.

Ajakiri jõudis tagasi lätete juurde kaitsejõudude peastaapi ning selle peatoimetajaks sai alates 44. numbrist kapten Peeter Tali. 2005. aastal ilmunud ühe numbri ja 2006. aasta esimese ja neljanda numbri tegevtoimetajaks oli leitnant Andres Sang. 2006. aasta teisest numbrist kuni 2008. aasta lõpul ilmunud 61. numbrini toimetas ajakirja Liivi Parrest (nüüd Reinhold). Sõdur kosus, 2007. aastast hakkas ilmuma kuus numbrit, 2008. aastal muutusid need tunduvalt mahukamaks.

Tegevtoimetajata jäänud Sõduri vastutav väljaandja major Peeter Tali kutsus 2009. aasta suvel kokku «ajakirja Sõdur sõprade seltsi» ning selle seltsi mahitusel ja siinkirjutaja kõrvalisele silmale märkamatu tegevuse abil ilmusid ajakirja Sõdur numbrid 62–68 aastatel 2009–2010. Järgneval 2011. aastal ja suurel osal 2012. aastast valitses Sõduri lehekülgedel trükirahu (ajakiri nr 68 ilmus oktoobris 2010, nr 69 alles detsembris 2012 – toim).

Ajalugu

Toimetuse koosseis viimased 30 aastat Toimetajad, tegevtoimetajad, peatoimetajad 1992–1995 Tiit Noormets 1997–2004 ja 2012–2016 Ivar Jõesaar 1998–1999 Toomas Väli 2005–2006 ja 2009–2010 Peeter Tali 2005–2006 Andres Sang 2006–2008 Liivi Parrest 2015–2017 Sverre Lasn 2017 Ken Rohelaan 2017– Heiki Suurkask 2018– Raiko Jäärats Kujundajad 1992–1995 kirjastus Janus 1997–2004 ja 2010 Matis Karu 2005 Markko Liutkevicius 2006–2007 Marina Ottmaa 2007 Marko Levin 2007–2008 Kärt Liekis 2008 Karina Lichfeld 2008 Marju Püümets 2012 Siim Saidla 2013–2016 Meelis Piller 2016–2019 Ragne Rikkonen-Tähnas 2019– Ivo Sokka

2012. a varakevadel tundis siinkirjutaja ühtäkki, et 17 aastat pidevat kaastööde püüki ja ajakirja Kaitse Kodu! tegemist on vajutanud tema näkku sügavad vaod, värsked ideed on otsa saanud ning on aeg uuteks ülesanneteks. Kaitse Kodu! peatoimetajana jätkas senine toimetaja Liivi Reinhold, siinkirjutajale pakkus uue ametikoha koduseks saanud hoones Riia 12 Tartus KVÜÕA ülem major Aarne Ermus.

Karjäär KVÜÕA teabeohvitserina jäi aga üürikeseks, sest ajakiri Sõdur vajas ju taas tegevtoimetajat ning 2012. aasta detsembris ilmus uuendatud kujunduses Sõduri 69. number uue/vana tegevtoimetaja abiga jälle.

See ajajärk Sõduri loos kestis 2015. aasta sügiseni, mil kalendritegijad majoriks sirgunud siinkirjutaja lõpuks kinni püüdsid (major Jõesaar saadeti reservi – toim) ning septembrikuus võttis Sõduri tegevtoimetaja tooli üle senine toimetaja Sverre Lasn. Siinkirjutaja andis üle arhiivikarbid kõigi seni ilmunud Sõduri numbritega ning jättis õhku lootuse, et sõjandusajakiri Sõdur on leidnud endale püsiva koha meie riigikaitseliselt mõtlevate kaaskodanike lugemislaual.

Enne teavituskeskuse loomist nägid peatoimetajad lahingutegevust Kevadtormil peamiselt läbi oma foto­aparaadi.

Pildil Ivar Jõesaar 2011. aastal.

Foto: Ardi Hallismaa

Keeletoimetajad 1997–1999 Viire Villandi 2008–2010 Kairit Henno 2013–2017 Kairi Vihman 2017 Kristina Ehrenpreis 2017– Diina Kazakova Reklaam ja levi 1997–1999 1999–2004

Marek Kokk Virgo Tamm

Sõduri toimetus oktoobris 2022. Kirjastusgrupi ülem, nooremleitnant Raiko Jäärats (vasakult), peatoimetaja Heiki Suurkask, keeletoimetaja Diina Kazakova ja kujundaja Ivo Sokka.

Foto: Valner Väino

SÕDUR november 2022 49

Ajalugu

Sõjapõgenikud üritavad pääseda lõunasse üle purustatud silla Pyongyangis 4. detsembril 1950. Foto: Max Desfor / AP / Scanpix

50 november 2022 SÕDUR

Ajalugu

Korea sõda oli relvastatud konflikt, mis algas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Korea Vabariik) 25. juunil 1950, millesse hiljem sekkusid USA, NSV Liit, Hiina ja hulk teisi riike. Sõda kestis kolm aastat ja lõppes relvarahuga 27. juulil 1953.

Korea sõda

ja eestlaste roll selles

Hanno Ojalo sõjaajaloolane

S

õjas osalesid Korea Vabariigi poolel ka Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO mandaadi kohaselt ja vabastasid Lõuna-Korea kommunistliku okupatsiooni alt. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu väeosad.

NSV Liit osales põhiliselt lennuväe ja õhutõrjesuurtükiväega.

Põhja-Koreas oli elanikke kümme miljonit, Lõuna-Koreas aga 20 mln.

1950. aastal ei olnud kummaski riigis võõrvägesid, Põhja-Koreast ja Lõuna-Koreast olid NSV Liidu ja USA väeosad lahkunud juba 1948. aastaks.

Põhja-Korea valitseja oli kommunistliku partei juht Kim Il Sung (venepärase nimekujuga Kim Ir Sen, elas 1912–1994), Lõuna-Korea president Syngman Rhee (elas 1875–1965).

On erinevaid teooriaid, kas Kim Il Sungi rünnak oma lõunanaabrile oli mehe omalooming või oli see kooskõlastatud NSV Liiduga ja osa uue maailmasõja vallapäästmisest. Igal juhul näib, et Hiinale tuli Korea sõja algus ootamatusena.

Sõjategevuse võib lihtsustatult jagada kaheks: 1. Manööversõja periood: suvi 1950 – suvi 1951 2. Positsioonisõja periood: suvi 1951 – suvi 1953

Sõja algus. Põhja-Korea edusammud 1950 25. juunil 1950 ületas 135 000 Põhja-Korea sõdurit 38. paralleeli (Põhja- ja Lõuna-Korea vahelise piiri).

Põhja-Korea valitsus väitis, et vastab Lõuna-Korea vägede (90 000 sõdurit) piiriprovokatsioonidele.

Põhja-Korea sõjavägi oli sõjaks hoolikalt valmistunud. Nõukogude Liidult saadud relvastuse (sh tankide) abil oli ta oma üllatusrünnakuga üliedukas. Seevastu umbes kaks kolmandikku Lõuna-Korea sõjaväest oli tollal puhkusel ja polnud seega üldse sõjaks valmis.

Põhja-Korea kasutas võimalust ning ründas mitut olulist tugipunkti. Mõne päeva möödudes olid Lõuna-Korea väed lüüa saanud ja sunnitud viivituslahinguid pidades taganema lõuna poole. Peagi, 28. juunil vallutasid Põhja väed Lõuna-Korea pealinna Souli.

Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma põhieesmärke: kukutada Syngman Rhee valitsus, purustada täielikult Lõuna-Korea sõjavägi ja vallutada

Eestlased Korea sõjas NSV Liidu sõjaväes olevatest eestlastest autoril infot ei ole (neid võis seal olla küll), kuid USA sõjaväes oli neid kindlasti. Aga muidugi vähem, kui hiljem toimunud Vietnami sõjas.

Kõige tuntumad mehed olid loomulikult tulevane kindral Aleksander Einseln ja tulevane kolonel Jüri Toomepuu, kes hiljem Eestis silmapaistvat rolli etendasid. Einseln oli tol ajal lihtne õhudessantväelane, Toomepuu aga jalaväe reamees (sõja jooksul sai allohvitseriks).

Peale nende on välja selgitatud veel terve hulk eesti mehi, kes Korea sõjas USA üksustes osalesid.

Need olid Harald Raamot, Guido Kajando, Tõnu Vanderer, Tõnis ja Rein Kirsimägi.

Enamasti on tegu USA kodakondsuse saanud (või seda taotlenud) Eesti juurtega noormeestega, kes sõdisid USA sõjaväes mitmel põhjusel: lojaalsusest riigile, kes oli andnud neile varjupaiga, võimalusest teha sõjaväelist karjääri ja õppida tasuta USA ülikoolides. Pikemalt on oma sõdimisest Koreas kirjutanud Jüri Toomepuu (pildil, vaata ka lk 56), ajalehtedes on kajastatud ka Guido Kajando haavata saamist.

Toomepuu ülendati rindel viie kuu jooksul reamehest vanemallohvitseriks.

Ta sooritas ajakirjanduse andmeil 150 luurekäiku ja neist umbes 20 kolmemehelise luuresalga juhina vaenlase tagalasse. Pärast kaheaastast tegevteenistust astus reservi. Kongressi eriseaduse alusel võimaldati tal lahinguteenete eest saada USA kodakondsus ja ülendus ohvitseriks.

Guido Kajando sai 1951. aasta algul Hiina täpsuslaskuri kuulidest haavata pähe, kätte ja jalga ning pidi peaaegu verest tühjaks jooksma, kuid pääses õnneks eluga ja suri Kanadas 1992. aastal.

Sõjas peab õnne olema!

SÕDUR november 2022 51

Ajalugu

Korea sõda 1950–1953 Korea jagamise joon piki 38. laiuskraadi 1945. aastast

Põhja-Korea vägede kaugeima edasitungi ulatus

Liitlasvägede kaugeima edenemise joon Hiina vägede sissetung 25. novembril 1950

Panmunjomi vaherahu joon 27. juulil 1953

Busani perimeeter 4. augustist 1950 USA ja ÜRO vägede dessant Inchonis 15. septembril 1950

kiiresti välksõjaga kogu lõunanaabri territoorium – enne kui mõni välisriik sekkuda jõuab.

Lõuna-Korea saatus oleneski nüüd eelkõige USA kiirest abist.

Rünnak Lõuna-Korea vastu tuli üllatusena ka USA-le ja tema liitlastele. Kui president Harry Trumanile teatati sündmustest mitu tundi pärast sissetungi algust, oli ta esialgu koguni veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas.

Lähim koht, kust USA sai abivägesid Koreasse saata, oli Jaapan, kus viibisid USA okupatsiooniväed kindral Douglas MacArthuri juhtimisel.

Truman andiski vastava käsu. Lisaks rakendati tegevusse Taiwani kaitseks piirkonnas paiknev USA 7. laevastik.

Oma abi pakkus ka Hiina kodusõjas saarele põgenenud Jiang Jieshi valitsus, kuid ameeriklased lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see tooks kaasa kommunistliku Hiina sekkumise Koreas. Teised lääneriigid nõustusid USA tegevusega ning pakkusid oma toetust.

Lõuna-Korea abistamine sai 27. juunil toetust ka ÜRO julgeolekunõukogus (kus Hiina alaline koht oli veel Taiwani

52 november 2022 SÕDUR

Punavägede maksimaalne edenemine 5. septembriks 1950

käes ja protestiks selle vastu NSV Liit boikoteeris sel ajal julgeolekunõukogu tööd), mistõttu sõdisid liitlasväed (kes 90% koosnesid USA vägedest) ametlikult ÜRO lipu all.

Augustiks olid aga Lõuna-Korea ja USA 8. armee, kes olid saabunud appi Lõuna-Koreale kommunistide pealetungi tõrjumiseks, surutud väiksele alale Korea poolsaare lõunapoolseimas tipus, Busani sadamalinna ümber (nn Busani perimeeter). Ameerika varustuse, õhuvägede ja abivägede toel suudeti seda platsdarmi kaitsta. Kuid olukord oli väga raske ja kuigi üha rohkem USA abivägesid oli saabumas, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu Korea poolsaare üle.

ÜRO vägede vastupealetung 1950–1951 Olukorra leevendamiseks korraldas kindral MacArthur 15. septembril 1950 ootamatu meredessandi Põhja-Korea vägede tagalasse Souli juures Incheonis. See oli ülimalt ohtlik ettevõtmine, kuid õnnestus hiilgavalt väikeste omapoolsete kaotustega. Seal kohati vaid põhjakorealaste nõrga-

poolset vastupanu ning ameeriklased liikusid kiirelt edasi Souli, mis vallutati 28. septembril. Kui Põhja-Korea väed avastasid, et nende varustamisteed olid katkenud, hakkasid nad tõsiseid kaotusi kandes kiiresti põhja poole taganema. See andis ka kohe võimaluse Busani platsdarmile surutud ÜRO ja Lõuna-Korea vägedele edasiliikumiseks 16. septembril ning ülejäänud vägedega liitumiseks. ÜRO väed tõrjusid Põhja-Korea väed tagasi üle vana riigipiiri. Eesmärk päästa Lõuna-Korea oli saavutatud.

Edust innustust saades otsustati ühendada kogu Korea Lõuna-Korea valitsuse alla. Seega oli USA veendunud, et peab sõda jätkama ja saatma oma väed Põhja-Korea territooriumile.

Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema Hiina Rahvavabariigi, kes kartis, et ÜRO väed ei kavatsegi peatuda Hiina ja Põhja-Korea riigipiiril, vaid tungivad edasi Hiina territooriumile. Kindral MacArthur oli kindel, et sõja levitamine Hiinasse on vajalik. President Truman ja teised riigijuhid aga keelasid sõja laiendamise ja MacArthurilt

Ajalugu

Sõjas osalemine Maksimaalne vägede arv Lõuna-Korea

603 000

Hiina

USA

327 000

Põhja-Korea

Suurbritannia

14 200

Kanada

8100

Türgi

5500

Kolumbia

4300

Austraalia

2300

Filipiinid

1500

Uus-Meremaa

1400

Tai

1300

Etioopia

1300

Kreeka

1300

Prantsusmaa

1200

Belgia

900

Lõuna-Aafrika Vabariik

800

Holland

800

India

300

Rootsi

200

Jaapan

100

Norra

100

Taani

100

Itaalia

100

Luksemburg ÜRO väed kokku

100 972 000

NSV Liit

1 450 000 267 000 26 000

Kommunistlik blokk kokku 1 742 000

USA 2. jalaväediviisi 23. rügemendi sõdur Paul Rivers põlevas Korea külas 16. septembril 1950.

Foto: AKG Images / Scanpix

Kindral Douglas MacArthur vestlemas sõjakirjasaatjatega Koreas augustis 1950.

Foto: AKG Images / Scanpix

nõuti Hiina piirile lähenedes ettevaatlikkust, et seda mitte ületada.

Paraku isemeelne MacArthur keeldus kuuletumast, väites, et Põhja-Korea väed saavad oma varustust Hiinast ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid Põhja-Korea vägesid. Kõigest hoolimata ei pommitanud ameeriklased siiski Hiinat terve sõja vältel.

Hiina aga hoiatas USA-d, et nad Põhja-Korea territooriumile ei tungiks, kuid Truman pidas seda tühjaks ähvarduseks. Päev pärast seda, 8. oktoobril 1950, kui Ameerika väed olid kahe Korea vahelise piiri ületanud, saatis Mao Zedong Hiina sõjaväe Korea piirile, olles valmis käsu peale kohe piiri ületama. Mao nõudis abi ka Nõukogude Liidult. Ta ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA-l terve Korea vallutada, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab.

Hiina peaminister Zhou Enlai saadeti Moskvasse, et Mao väiteid kinnitada. Mao Zedong lükkas kavandatud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates venelaste abi. Venelaste abi jäi aga kasinaks, sest NSV Liit oli nõus kasutama vaid lennu­ väge ja seda mitte lähemal kui 96 km rindejoonest.

Nõukogude lennuväe salajane osalemine sõjategevuses oli ebameeldiv üllatus ÜRO õhuvägedele. Nõukogude Liidu roll oli USA-le sõjas teada, kuid sellest vaikiti, et vältida vahejuhtumeid ning halvimal juhul tuumasõda. Ka Stalin ei soovinud otsest ja avalikku sekkumist Korea sõtta ning Nõukogude lennukid märgistati Hiina eraldusmärkidega.

Hiina sekkub sõtta. ÜRO vägede lüüasaamine 15. oktoobril 1950 kohtusid Wake’i saarel president Truman ja kindral MacArthur, et arutada Hiina sekkumise võimalust ning soovi piirata sõja ulatust. 19. oktoobril 1950 langes Põhja-Korea pealinn Pyongyang ÜRO vägede kätte.

Põhja-Korea sõjaväe riismed ei suutnud enam tõsist vastupanu osutada – seega pidi Hiina oma liitlase Põhja-Korea täieliku lüüasaamise ja riigi territooriumi okupeerimise vältimiseks sekkuma. Formaalselt ei sõdinud Korea sõjas mitte Hiina rahvavabastusarmee, SÕDUR november 2022 53

Ajalugu

tas MacArthur Hiina vastu kasutada USA tuumarelvi ja arvas koguni, et selle otsuse peab tegema tema, mitte president.

MacArthurit asendas kindral Ridgway, kel õnnestus ÜRO väed korrastada, ette valmistada edukas vastupealetung ja Soul tagasi vallutada. Mitme pealetungiga suutsid ÜRO Hiina ja Põhja-Korea väed raskete kaotustega tõmbuda tagasi enam-vähem vanale piirijoonele.

Leitnant Baldomero Lopez ronimas üle kaldakindlustuste Koreas 15. septembril 1950. Hetk hiljem sai ta surma.

Foto: Cpl. W.T. Wolfe / US Marine Corps / Scanpix

vaid nn vabatahtlike väeosad – kokku oli neid ligi miljon meest.

Marssal Peng Dehuai juhtimisel algas 25. oktoobril 1950 Hiina rünnak, 270 000 sõjaväelast ületasid Korea piiri. Hiina sekkumine tabas ÜRO vägesid suure üllatusena. Saanud mitmes lahingus lüüa, olid ÜRO väed sunnitud kiiruga lõuna poole taganema. Sellele järgnes USA 8. armee taganemine, mis on USA ajaloos pikim.

Ameeriklased kandsid seejuures raskeid kaotusi, ka sõjavangidena. ÜRO väed suutsid taganedes meritsi laevadega evakueerida 1950. aasta detsembri lõpus umbes 100 000 sõjaväelast ja 100 000 Korea tsiviilisikut.

Hiina sõjavägi tungis edukalt edasi lõuna poole ja ületas kahe Korea vahelise piiri. 4. jaanuaril 1951 vallutasid kommunistliku Hiina ja Põhja-Korea väed taas Souli. ÜRO väed on sunnitud taganema lõuna poole. 8. armee

54 november 2022 SÕDUR

juhataja kindral Walton Walker sai taganemise käigus autoavariis surma ning teda pandi asendama kindral Matthew Ridgway, kes teises maailmasõjas juhtis õhudessantvägesid.

Ridgway hakkas kohe tugevdama ennist lüüa saanud 8. armee võitlusvaimu, mis oli ennist nõrgenenud.

Vaatamata sellele oli olukord siiski nii sünge, et MacArthur mainis, et võib-olla peaks Hiina vastu koguni tuumarelva kasutama. Märtsis 1951 suutis taas võitlusvõime taastanud 8. armee pealetungile minna ja vallutas hiinlaste käest Souli tagasi.

11. aprillil 1951 tagandas president Truman kindral MacArthuri ülem­ juhataja ametikohalt. Selleks oli mitu põhjust. MacArthur oli kahe Korea vahelist piiri ületades ekslikult arvanud, et Hiina ei sekku sõtta ning tema eksisamm põhjustas hiljem liitlasvägedele suuri kaotusi. Samuti soovi-

Positsioonisõja periood 1951–1953 Ülejäänud sõda hõlmas suhteliselt väikest ala kahe Korea piirivööndis ja kogu selle aja toimusid pikaldased rahuläbirääkimised sõja lõpetamiseks.

Toimusid väiksemad vahelduva eduga pealetungid ja vastupealetungid.

Samuti pommitati õhust Põhja-Korea linnu, sildu, tamme ja kõikvõimalikke sõjalise tähtsusega sihtmärke.

Selleks perioodiks oli tänu Hiina ja NSV Liidu abile taas võitlusvõimeliseks muudetud Põhja-Korea sõjavägi, kes nüüd koos Hiina vägedega rindel võitles. Nende vastas olid peamiselt USA ja Lõuna-Korea väed. Teiste riikide osalus oli tühine.

Korea sõda iseloomustas ka mõlemapoolne terror ja vastuterror ning just vaenlase süüdistamine kõikvõimalikes hirmutegudes. Eelkõige kannatasid selle all tsiviilelanikud.

Läbirääkimised sõdivate poolte vahel said alguse 10. juulil 1951. Siiski toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Põhja-Korea ja tema liitlaste eesmärk oli tagasi saada alad, mis enne olid neile kuulunud ja seda enne kokkuleppe saavutamist, et mitte ilma jääda nendest aladest.

Läbirääkimistel oli suureks murekohaks sõjakahjude tasumine. Kommunistid nõustusid vabatahtlikult reparatsioonimaksudega vaid ühel tingimusel, et enamik kommunistidele kuulunud sõjaeelsetest aladest tagastataks ka neile. See soov lükati kohe tagasi. Sõda kestis seni, kuni kommunistid sellest soovist loobusid.

Sügisel 1952 valiti USA uueks presidendiks kindral Dwight Eisenhower, kes oli lubanud sõja lõpetada ja rahu sõlmida. Valimislubadust täites sõitiski ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. ÜRO nõus-

Ajalugu Sõjapõgenikud Pohangis 12. augustil 1950.

38. rügemendi vahipost.

25. jalaväediviisi vahipost.

Põhja-Korea diktaator Kim il Sung kirjutab alla vaherahule 27. juulil 1953.

Fotod: AKG Photo / Scanpix

Foto: US Army / Reuters / Scanpix

olekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli 38. laiusjoon jooksnud. Demilitariseeritud ala rajati selle ümber, mida tänapäevani kaitsevad ühelt poolt Põhja-Korea ja teiselt poolt Lõuna-Korea väed. Rahulepingut pole siiani suudetud alla kirjutada.

Hiina viis oma väed Põhja-Koreast välja 1958. aastaks, USA vägede väike kontingent aga kaitseb Lõuna-Korea iseseisvust tänapäevani.

Sõja tulemused Kolmeaastane sõjategevus tõi Korea poolsaarel kaasa suuri purustusi ja põhjustas tohutuid inimohvreid – eelkõige just korealaste hulgas. Kokku sai surma kaks-kolm miljonit inimest. Põhja-Korea sõjavägi kaotas surmasaanutena ja teadmata kadunutena ligi 400 000 meest, hiinlased 183 000 ja NSV Liit 315 (põhiliselt lendurid). Vastaspoolel langes 160 000 Lõuna-Korea sõjameest, 54 000 USA sõjaväelast (peaaegu sama palju kui hiljem Vietnami sõjas), muid liitlasi kokku 4000.

Seniajani on andmed kaotuste kohta ebatäpsed ja sõjas osalenud riigid püüavad nagu tavaliselt suurendada vaenlase kaotuste arvu ja vähendada endi oma.

SÕDUR november 2022 55

Ajalugu

Jüri Toomepuu Koreas 1952. aastal New Yorgis ilmuv World Telegram and Sun toob ära Scripps Howardi agentuuri Korea kirjasaatja O.D. Russelli sulest eriti kiitvas toonis kirjutise Jüri Toomepuust, kes viibib praegu Korea rindel. Mainides, et vahvas sõduris on tegemist eestlasega, kes koos oma vanematega põgenenud kommunistide eest ja emigreerudes USA-sse on astunud USA sõjaväkke. Selle koosseisus on ta saadetud Koreasse tema enese soovil, kus temast saanud nüüd spetsialist öiste luurekäikude alal vaenlase tagalas.

Noorel, 22 a vanusel sõduril on selja taga juba 150 luureretke, millelt ta on ka vange kaasa toonud.

Rühmas, kellega nad sooritavad oma retki, on üks indiaani päritoluga ameeriklane Milwaukeest ja üks korealasest seersant. Andes lehes kirjelduse meeste ettevalmistusist luurekäikudeks, toob leht ära Jüri Toomepuu vastused küsimusele, mis ajakirjanik temale esitanud kohe pärast seda, kui rühm saabus tagasi ühelt kaks ööd ja üks päev kestnud retkelt. Kirjutis lõpeb Jüri Toomepuu sõnadega, et kommunismi vastu võitlemine on tema isiklik asi. Meelsamini laseks ta küll venelaste pihta, kuid praegu peab leppima sellega, mis on Koreas.

Jüri Toomepuu isa on meremees ja sõidab praegu nii Atlandi kui Vaikse ookeani vetel laeva juhtkonnas. Omal ajal teenis ta Eesti mereväes, viimati presidendi mootorpaadil. Eestist põgenes ta Rootsi, kust siirdus merele, võttes kaasa vahel ka poja, kes neil sõitudel isalt mereasjandust õppis.

Hiljem jäi noor Jüri USA-sse. Isa perekonnaga eluneb aga Kanadas. Jüri, saades mobilisatsiooni ealiseks, siirdus sõjaväkke, kus ta Koreas saanud julge ja ettevõtliku sõduri kuulsuse.

Ta teenib seersandi aukraadis. Tal on olnud palju sõduriõnne, mis tingitud suuresti noormehe isiklikest võimetest ja otsustamisvõimest.

Jüri Toomepuu on ikka olnud hea eestlane. New Yorgis elades esines ta juba kommunismi puudutavate küsimuste selgitamisega. (11. oktoobril 1952 avaldatud Vaba Eesti Sõna artikkel)

Foto: Peeter Langovits

56 november 2022 SÕDUR

Selgituseks. Jüri Toomepuu (sündinud 1930 Valgamaal) sai Korea sõjas teenimise eest USA kodakondsuse, sõdis veel 1966–1968 ka Vietnami sõjas. Pikemat aega töötas ta USA armee värbamisväejuhatuse uurimistööde ülemana. Enne langevarjuhüppe ajal vigastada saamist sai ta kolonelleitnandiks.

Toomepuu oli 1990–1992 Eesti eksiilvalitsuse sõjaminister, millises rollis aitas kaasa ka kaitseliidu ja kaitsejõudude taastamisele Eestis.

1990 oli ta Eesti Kongressi saadik ja 1992–1995 riigikogu liige, olles ainuisikuliselt kogunud oma valimisringkonnas ligemale 17 000 häält.

Viimastel andmetel elab Floridas.

Tema isa Juhan Toomepuu (1902– 1990) oli vabadussõja veteran. Vend Tõnu Toomepuu jõudis USA armees välja koloneli auastmeni. Tema poeg Aldo Toomepuu on teeninud USA väes Iraagis ja Afganistanis kaptenina, uuemal ajal töötab küberkaitse eksperdina.

Tule sõjamuuseumisse! www.esm.ee

Peamaja K-P 11-18 Mõisa tee 1, Viimsi

Sõjatehnika angaar R-P 11-18 Vehema tee 1a, Viimsi (300 m peamajast)

Ajalugu

29. politseipataljoni Narva rindel 1944. aasta 2. veebruaril

A

rtiklis püütakse peamiselt mõlema poole arhiividokumentide põhjal 2. veebruari sündmuste käiku selgitada. Olgu lisatud, et Saksa poole dokumente korpuse­ tasemest allpool on säilinud väga vähe, mistõttu paljuski tuleb toetuda vastaspoole materjalidele.

Autori käsutuses pole siiski kaugeltki kõiki asjassepuutuvaid Punaarmee dokumente ja on kindel, et tulevastele uurijatele jääb sellel teemal veel palju avastamis- ja täpsustamisrõõmu.

Nii mõnigi sõjaajaloohuviline küllap teab, et pataljoni veteranide memuaare peaaegu ei leidu, erandiks on vaid Allan Ventseli mälestused. Kuid teiste

allikatega võrdlemisel osutus Ventseli kirjapandu lootusetult ebausaldusväärseks (kas siis autori viletsa mälu või ilukirjanduslike ambitsioonide tõttu), mispärast ei ole seda kirjutist artiklis kasutatud.

29. politseipataljon formeeriti 1942. aasta detsembris eestlastest, kes olid varem vabatahtlikult astunud Omakaitse palgalistesse vahiüksustesse. Pataljon allus Saksa korrapolitsei (Ordnungspolizei) ülemale Eestis ja selle allüksused olid kuni 1944. aasta jaanuarini rakendatud vahiteenistuses mitmel pool Eestis. Pataljoni isikkoosseisus olid vabatahtlikud, kuid selle kitsendusega, et osalema nõustuti va-

Narva rindel vangi langenud Saksa sõjaväelased 1944. aasta veebruaris.

Võimalik, et kolonn sisaldab 314. laskurdiviisi 2. veebruaril võetud vange.

Foto: Filmiarhiiv

58 november 2022 SÕDUR

hiteenistuses. Rindevõitlusteks ei olnud pataljon ette nähtud ega vastavat põhjalikumat ettevalmistust saanud.

Rindele läkitamine 1944. aasta jaanuari lõpus võis paljudele selle liikmetele niisiis tulla halva üllatusena. Üksusest loeti 28. jaanuaril omavoliliselt lahkunuks 26 inimest. Võimalik, et nad deserteerusid, et rindeleminekust kõrvale hoida. Ent piisavalt oli pataljonis neidki, kes olid valmis osalema lahingutes Eesti piiridele jõudnud Punaarmee vastu.

Pataljoni ülem oli major Karl-Richard Ant (1897–1966), kes oli vabadussõjas teeninud ohvitserina kuperjanovlaste ridades ja jätkanud teenistust

Ajalugu

lahing Reigo Rosenthal ajaloolane

rahuaegses Eesti kaitseväes, kus ülendati 1931. a majoriks. Punarepressioonid läksid 1940–1941 Antist ilmselt mööda. Saksa vägede saabudes 1941 liitus ta Omakaitsega. Pataljoni kompanii­ ülemad olid veebruari alguses kapten Konstantin Merioja (1. kompanii), kapten Vassili Villemson (2.), kapten Robert Simon (3.), kapten Jaan Palo (4.).

Saabumine Narva rindele Säilinud Saksa dokumendid kinnitavad, et 1944. aasta 29. jaanuari õhtul laaditi 29. politseipataljon Jõhvi jaamas maha koos 30., 31. ja 32. politseipataljoniga. Kõik neli pataljoni allutati kindralleitnant Erich Hoff-

1944. aasta jaanuari lõpus, mil Saksa väed taandusid Punaarmee surve all Eesti piiride suunas, saadeti Narva rindele neli eestlastest formeeritud politseipataljoni järjekorranumbritega 29.–32. Neist 29. politseipataljon sattus 2. veebruaril 1944 sündmuste keerisesse, mis jättis üksuse mainele halva varju: vastane tungis pataljoni kaitselõigus üle Narva jõe, millega pandi alus Punaarmee nn Auvere platsdarmile. mannile, kes oli 27. jaanuarist Narva võitluskomandandi (Kampfkommandant Narwa) ametikohal, alludes 18. armeele. Narva võitluskomandant pidi organiseerima Panther-liini kaitset Narva lahe ja Peipsi järve vahel, milleks tema käsutusse anti lisaks politseipataljonidele teisigi üksusi.

Panther-liiniks nimetati alates 1943. aasta teisest poolest Saksa väe­ gruppide Nord ja Mitte tagalas rajatud kindlustatud liini, mis Eestis kulges üldiselt piki Narva jõe läänekalda joont ning Peipsi ja Pihkva järve läänekallast. Hoffmanni tegevus Panther-liinil kandis Saksa väejuha-

tuse silmis esialgu ettevaatusabinõu iseloomu, sest jaanuari lõpupäevil seisis Punaarmee Narva jõest veel kaugel ning sakslased ei olnud sel hetkel matnud lootust vastast enne Narva jõge peatada. Hoff­mann suunas 29. politseipataljoni 30. jaanuaril Krivasoo sillapeasse. Tegemist oli ühega kahest Panther-liini sillapeast Narva jõe idakaldal – teine asus Jaanilinna ümbruses. Pataljoni tugevuseks raporteeriti 286 meest koos viie kergekuulipilduja ja ühe tankitõrjekahuriga. Nagu

SÕDUR november 2022 59

Ajalugu

peagi allpool näeme, on kuulipildujate arv ilmselt ebatäielik (võib-olla tehti arvu kirjapanekul viga).

Saksa väejuhatuse lootused Punaarmeed Narvast idas peatada ei täitunud. Rindevägede Panther-liinile taandumist ette valmistades allutati kindralleitnant Hoffmann 31. jaanuaril III SS-soomuskorpusele. Viimane omakorda allus kindral Otto Sponheimerile, kes juhtis Saksa vägesid Narva suunal (ehk Sponheimeri gruppi, mis allus 18. armeele). 1. veebruariks saabus Krivasoo sillapeasse ja anti Hoffmanni käsutusse ka 938. julgestuspataljon. 29. politseipataljon läks hiljemalt 2. veebruariks 938. julgestuspataljoni ülema kolonelleitnant Winkelmanni alluvusse, millega moodustati Winkelmanni grupp. 2. veebruaril Narva võitluskomandandi ametikoht likvideeriti ning Winkelmanni grupp anti otse III SS-soomuskorpuse käsutusse.

Kaevikud olid madalad, sügavus sobis põlvelt tulistamiseks.

Samuti leidus tulepesi laskuritele ja kuulipildujapesi ning meeskonnavarjendeid. Kaetud tulepesi sealjuures ei olnud.

Sellega katkevad Saksa dokumentides 29. politseipataljoni jäljed rohkem kui kaheks nädalaks. Tõsi, Sponheimeri grupi olukorrakaartidel 3.–5. veebruarini ja 5. veebruari organisatsiooniskeemil pataljon küll figureerib, olles justkui antud kapten Holzi grupi koosseisu. Need andmed on jõudnud ka eestikeelsesse ajalookirjandusse. Kuid võrdlusel teiste dokumentidega võib järeldada, et päris kindlasti oli tegemist eksitusega – Holzi grupp (pataljon) koosnes tegelikult hoopis 18. armee allohvitseride kooli põhjal moodustatud kompaniidest.

Pataljon asub positsioonile 29. politseipataljoni asetuse ja jõudude kohta enne vastase rünnakut on kõige põhjalikumaks seni teadaolevaks allikaks 4. kompanii ülema kapten Jaan Palo ütlused ülekuulamisel kohe pärast vangilangemist 2. veebruaril. Palo sõnul laaditi pataljon 30. jaanuaril Auvere jaamas maha (järeldub, et Jõhvist sõi60 november 2022 SÕDUR

Veel üks pilt Narva piirkonnas vangi langenud sõduritest.

deti rongiga edasi – R.R.). 31. jaanuaril asus neli kompaniid positsioonile järgmiselt: vasakul tiival 4. kompanii Narva jõe joonel Pljussa jõe suudmest kuni Vääskani; 3. kompanii Narva jõe joonel Vääska ja Krivasoo vahel; 1. kompanii Krivasoo sillapeas; 2. kompanii Krivasoo sillapeast lõunas. Pataljoni staap asus Krivasoos.

Pataljoni kompaniides oli 65–70 meest, kokku pataljonis kuni 280 meest. 1. kompanii relvastuses oli kaks raskekuulipildujat Maksim, üheksa kergekuulipildujat DP-27 ja üks tankitõrjekahur (kõik olid NSVL-i päritolu trofeerelvad). 4. kompaniis oli

kuus kergekuulipildujat DP-27. 2. ja 3. kompanii relvastust Palo täpselt kirjeldada ei osanud.

Tema sõnul oli Saksa sideohvitser pataljoni juures major Kreuzhofen talle 30. jaanuaril öelnud, et Narva jõe joonel tuleb pataljonil viibida vaid ajutiselt, kaitstes seda partisanide vastu, kuni peagi saabuvad suuremad Saksa üksused. Kui 4. kompanii asus positsioonile, siis kohati seal kindlustustöödel viibivaid Saksa sõjaväelasi ja sõjavangide gruppe.

Palo kirjeldas ka kindlustusi Narva jõe ääres oma kompanii lõigus: valminud oli katkendlik kaevikuliin, mille

Ajalugu Foto: Narva muuseum

ees asus üherealine traattõke. Kaevikud olid madalad, sügavus sobis põlvelt tulistamiseks. Samuti leidus tulepesi laskuritele ja kuulipildujapesi ning meeskonnavarjendeid. Kaetud tulepesi sealjuures ei olnud. Hilisemal ülekuulamisel lisas Palo, et tema 4. kompaniis oli rindele saabudes vaid kaks rühma tavapärase kolme asemel. Palo antud teated pataljoni tugevuse ja relvastuse kohta ühtivad niisiis ülalpool esitatud Saksa andmetega, välja arvatud kuulipildujate kohta. Kuid Saksa dokumendis väidetud viis kergekuulipildujat terve pataljoni peale näib liiga vähesena ning Palo andmed on ilmselt õigemad.

Narva tugiplaan 1944. aastast.

Palo kirjeldust mitte kuigi tugevatest ja puudulikest kaitseehitistest võib samuti usaldada. Panther-liin Narva lahe ja Peipsi järve vahel oli üldiselt nõrgalt kindlustatud. Ehitatud oli küll arvukalt meeskonnavarjendeid (punkreid), kuid näiteks kaevikute kaevamine ei olnud 27. jaanuari seisuga veel alanud.

Traattõkkeid oli Narva linna ja Krivasoo vahel selleks ajaks kõigest 150 meetri ulatuses. Jaanuari lõpupäevadel algas kaevikute, tulepesade ja traattõkete kiirendatud ehitamine, kuid mingit võimsat kaitseliini, millest mõnikord räägiti hiljem NSV

Foto: Arhitektuurimuuseum

Liidus välja antud ajalookirjanduses, enam luua ei suudetud.

29. politseipataljoni ülem major Ant, olles 1944. aasta sügisel sattunud Nõukogude julgeoleku küüsi, kinnitas ülekuulamisel, et pärast mahalaadimist Auvere jaamas saadeti kompaniid Narva jõe joonele, kus nende ülesandeks pidi olema takistada sõjapõgenike Eestisse valgumist. Viibides Krivasoos, puudus tal 2. veebruari lahingus pataljoni üle kontroll, sest kompaniid olid allutatud Saksa üksustele. Saksa sideohvitser major Kreuzhofen oli maha jäänud Auvere jaama.

Nõukogude julgeolekule antud ütlus-

SÕDUR november 2022 61

Ajalugu

te puhul tuleb siiski silmas pidada, et ülekuulatav võis mõistetavatel põhjustel püüda enda rolli Punaarmee-vastases sõjategevuses esitada tagasihoidlikumana, kui see tegelikult oli.

29. politseipataljon ei olnud Narva jõe ääres üksi. Krivasoo sillapeas asus, nagu juba märgitud, 938. julgestuspataljon (240 meest), samuti oli seal kindlustustöödel 735. positsiooniehitus-pioneeripataljoni 3. kompanii.

Sillapea taga Narva läänekaldal oli alates jaanuari lõpust kindlustustöödel diviisi Nordland välitagavarapataljoni allüksus ning sealt ida pool pidid Narva jõe joont kindlustama 735. positsiooniehitus-pioneeripataljoni ning 121. ja 505. ehituspioneeripataljoni allüksused. Nii nagu 29. politseipataljon ei olnud ka nimetatud pataljonid lahinguteks vastase regulaarvägedega ette valmistatud.

Pole teada, kas nende isikkoosseis üldse jõudis Narva jõe joonel 2. veebruaril enne vastase rünnakut kaitsepositsioonile asuda või tabas Punaarmee jõeületus pataljone ootamatult, kui nad parajasti täitsid kindlustustöödega seotud ülesandeid. Viimase varian-

Punaarmee luurajad Narva tänavail.

62 november 2022 SÕDUR

Rindelehe esikülg 19. veebruarist 1944.

di korral peab märkima, et 29. politseipataljoni 3. ja 4. kompaniil tuli oma vähem kui 150 mehega üksinda katta tervelt ligi 12 kilomeetri pikkust rindelõiku. Kompaniide jõudude jaotuse (rühmade või jagude asukoha) kohta ei ole kahjuks täpsemat teavet õnnestunud leida, kuid pole mõtet kahelda, et järgnevalt üle jõe tunginud Punaarmee polkudel oli ükskõik millises pealetungilõigus suur ülekaal.

Sponheimeri grupi ja III SS-soo-

muskorpuse juhatuse tähelepanu oli veebruari esimestel päevadel keskendunud Narva–Kingissepa suunale, kus III SS-soomuskorpus taandus punaste 2. löögiarmee 43. ja 109. laskurkorpuse surve all. Samal ajal puudus Saksa väejuhatusel täpsem ettekujutus vastase jõudude edenemisest maa-alal, mis jäi Luuga jõe ja Narva jõe vahele lõunapool Narva linna ja Kingisseppa.

Seal aga tungis vastupanu kohtamata – Saksa 18. armeel lihtsalt ei jätkunud vägesid, mida sinna saata – kiiresti edasi 2. löögiarmee 122. laskurkorpus oma kolme laskurdiviisiga. Neist kaks liikusid edelasse Narva jõe ülemjooksu suunas, samal ajal kui 314. laskurdiviis eesotsas kindralmajor Ivan Alijeviga saavutas 1. veebruari jooksul Krivaja Luka–Monastõrjoki piirkonna, seistes Narva jõest seega vaid 10–15 kilomeetri kaugusel.

Punaarmee 1078. laskurpolk põrkas samal päeval Krivaja Luka lähedal kokku Nordlandi soomusluurepataljoni luuregrupiga ja Narva ida-tagavarapataljoni 2. kompaniiga; õhtul tõmbusid sakslased-eestlased Narva suunas tagasi. See kokkupõrge võis

Foto: Ajaloomuuseum

Ajalugu

küll Saksa väejuhatust hoiatada vastase jõudmisest Narva keskjooksule ohtlikult lähedale, ent tugevdust sinna saata enam ei jõutud, sest 314. diviis jätkas 2. veebruari hommikul vastupanu kohtamata kiiret edenemist ja tungis päeval kõigi oma kolme laskurpolguga välja Narva jõeni. Olgu lisatud, et jõele selleks ajaks tekkinud jää kandis nii inimest kui ka kergemaid suurtükke.

Punaarmee pealetung Punaste 2. löögiarmee koosseisu kuuluva 314. diviisi 1074. ja 1076. laskurpolk saavutasid Narva jõe joone Ust-Žerdjanka piirkonnas ning 1078. laskurpolk koos diviisi suusapataljoniga paar-kolm kilomeetrit Pljussa suudmest edela pool. 1074. ja 1076. polgus oli kaks laskurpataljoni, 1078. polgus oli neid kolm.

Pataljonide tugevus võis jääda 250– 350 inimese vahele. Laskurpolkude relvastuses olid 76 mm jalaväekahurid, 45 mm tankitõrjekahurid ning 82 mm ja 120 mm miinipildujad.

Diviisi suurtükiväepolgust oli jalaväega kiirel edasitungil suutnud sammu pidada vaid kaks patareid. Puuduvad andmed, kas need 2. veebruaril tule avasid. Samal ajal oli ka Saksa suurtükiväe toetus 314. diviisi vastas kaitsel seisvatele üksustele 2. veebruaril tõenäoliselt nõrk või lausa olematu.

Nõukogude andmeil forsseerisid 314. diviisi polgud Narva jõe kella 17 ja 17.30 vahel nn Moskva aja järgi (vastaspoolel samal ajal kasutusel olnud ajaarvestuse kohaselt kella 15 ja 15.30 vahel). Enne seda oli juhtivkoosseis jõudnud jõe ääres teha maastikuluuret. Kella kuueks olid kõik polgud vastaskaldal kanda kinnitanud.

1076. polk ületas jõe Ust-Žerdjanka juures, saates kõigepealt kella 17.20 paiku teisele kaldale polgu sapööri­ rühma ja luurerühma isikkoosseisust moodustatud eelsalga, millele anti kaasa kaks 45 mm kahurit polgu tankitõrjepatareist. Vastane avas eelsalga suunas kuulipildujast tule, kui see oli jõudnud jõe keskele, kuid idakaldale positsioonile jäänud kaks 45 mm kahurit surusid kuulipilduja maha.

Eelsalk asus teiselpool jõge kaitsele, misjärel algas polgu peajõudude üleminek.

Varsti sooritas vastane kuni 80 mehega vasturünnaku (siinkohal peab arvestama, et vastase tugevust mainides kiputi pigem liialdama – R.R.), väljudes metsatukast, mis jäi eelsalga kahe 45 mm kahuri positsioonist 30–40 meetri kaugusele. Suurtükimeeskonnad suutsid rünnaku tõrjuda, vastane jättis taandudes maha väidetavalt 20 surnut. 1076. polgu I pataljon edenes

õhtu jooksul piki Narva läänekallast kuni poolteist kilomeetrit lääne suunas, põrgates kokku 938. jul­gestus­pataljoni kompaniidega, mis olid sinna vastu saadetud Krivasoo sillapeast. Kokkuvõttes kohtas 1076. polk jõeületusel väga nõrka vastupanu. Polgu ületuleku rajoon jäi 29. politseipataljoni 3. kompanii vastutusalasse. Jääb mõistatuseks, kas vasturünnaku sooritas nimetatud kompanii allüksus või tegid seda hoopis näiteks ehituspioneerid.

1074. polk forsseeris jõe oma I pataljoniga Vääska küla juures ja II pataljoniga sealt lääne pool. Enne oli teisele kaldale suundunud polgu luurerühma 12 liiget, kes varitsesid mööduvat varustusevankri meeskonda, võttes kaks vangi. Viimastelt saadud andmeid kasutati pealetungi planeerimisel. Pataljonid ründasid suurtükkide ja miinipildujate tule toel, sealjuures I pataljoni lõigus olid otsesihtimisega positsioonile asetatud polgu 76 mm patarei kahurid. Nõukogude poole dokumentide põhjal avaldati II pataljonile

Pommitamise järgne vaade Narvale. Foto: Ajaloomuuseum

SÕDUR november 2022 63

Ajalugu

vastupanu vähemalt kahest tulepesast, mille likvideeris esimesena üle jõe tunginud võitlejate grupp, saagiks saadi kaks kergekuulipildujat. Järgnevalt vallutasid pataljoni allüksused ühe komandopunkti ja varustuslao, võeti kuus vangi. Saksa 735. positsiooniehitus-pioneeripataljoni veterani Peter Dimti mälestuste põhjal võib oletada, et selles piirkonnas viibis pataljoni 1. kompanii, mille telklaager ja voor sattusid ootamatu rünnaku alla.

1074. polgu I pataljon hõivas vahepeal lahinguga Vääska, vallutatuks loeti kaheksa tulepesa. Saksa poole hukkunuid olevat Vääska juures olnud üle 250, mis on siiski suure tõenäosusega Punaarmee ettekannetes esinenud tavapärane liialdus vastase kaotuste kohta.

257 meest võeti vangi Võib oletada, et 1074. polguga olid vastamisi seisnud vähemalt 29. politseipataljoni 3. kompanii allüksused.

3. kompanii rühmaülem ülemleitnant Evald Allet kinnitas mitu aastat hiljem ülekuulamisel Nõukogude julgeolekus, et kompanii pidas Narva jõe ääres Punaarmeega lahingut, ehkki tema enda rühm olevat jäänud sellest kõrvale, seistes vaid kaitsepositsioonil.

29. politseipataljoni 3. kompaniist ida pool positsioonil olnud 4. kompanii ülema kapten Palo vangistuses antud ütluste kohaselt tema kompanii lahingus Narva jõe ääres ei osalenud, vaid kui 3. kompanii taganema sunniti, siis alustas Palo oma meestega taandumist Narva poole. Jõudmata kuigi kaugele, langes ta kõrgendiku 23,5 piirkonnas koos Saksa sõjaväelaste grupiga (25–30 meest) vangi, alistudes umbes jaosuurusele vastasele. Palo jõudis enne näha, kuidas ta kompanii mehed püüdsid end päästa metsa põgenemisega.

Palo ja tema kaaslaste taganemistee oli ära lõiganud 1078. laskurpolk, mille esijärgus tegutsev I pataljon ületas polgu suurtükiväe tule toel Narva jõe Pljussa suudmest lõunas. Polgu ülejäänud kaks pataljoni järgnesid lühikeste vaheaegadega. Pole õnnestunud leida andmeid, mil määral 1078. polk otseselt jõeületusel vastupanu kohtas. Seal läheduses tungis üle Narva ka 314. diviisi suusapataljon, kandes kergeid kaotusi.

64 november 2022 SÕDUR

Sõjavangide transportimine üle Narva jõe.

Pataljoniülema Karl-Richard Anti kartoteegikaart Eesti sõjaväest.

Foto: Rahvusarhiiv

Ajalugu

kümne kilomeetri laiuses lõigus sisse nõrgalt kaitstud Panther-liini. Diviisi kaotused surnutena olid 2. veebruaril olemasolevail andmeil 46 meest, neist 25 kuulusid 1078. polku, 13 – 1074. polku, seitse – 1076. polku ja üks – suusapataljoni. Haavatuid võis olla umbes kolm korda rohkem. Mainitud olgu veel, et Krivasoo sillapea juures 2. veebruaril lahinguid ei toimunud.

29. politseipataljoni kaotuste kohta 2. veebruaril on puudulikud andmed.

Lahingus langenuks peeti nelja sõdurit või allohvitseri. Teada on ka kuue teadmata kadunuks loetud sõduri ja allohvitseri nimed (kõik kuulusid 4. kompaniisse), kuid neid oli kindlasti rohkem. Teadmata kadunute kategooriasse loeti isikud, kelle saatuse kohta andmeid polnud, olid nad siis näiteks hukkunud või vangi langenud. Haavatute hulk pole teada.

Foto: Narva muuseum

Pärast Narva ületamist võttis 1078. polk suure hulga vange. 314. diviis luges 2. veebruaril saadud vangide koguarvuks 257 inimest (nende hulgas kapten Palo kui ainuke ohvitser), kes kuulusid 29. politseipataljoni, 735. positsiooniehitus-pioneeripataljoni ning 121. ja 505. ehituspioneeripataljoni. Peaaegu kõikide nende vangistajaks oli 1078. polk. Eraldi 29. politsei­pataljonist pärit vangide arv pole teada.

Teada on, et vangidest ligi 80 meest loeti Saksa sõjaväelasteks, ülejääänuid aga endisteks punaarmeelasteks, kes olid pärast sakslaste kätte vangilangemist (või ülejooksmist) astunud Saksa armeesse. Nende hulgas grusiinid, kes kuulusid 121. ehituspioneeripataljoni 7. kompaniisse. Ühel selle kompanii liikmel õnnestus hiljem, märtsis, Nõukogude vangistusest põgeneda ja Saksa rindeni jõuda, seletades, et oli 2. veebruaril vangi langenud koos 180 mehega oma pataljonist.

2. veebruari lahingute tulemusena murdis 314. laskurdiviis niisiis umbes

Kokkuvõtteks 29. politseipataljoni tegevuse kohta 2. veebruari lahingu järel leiab andmeid selle liikmete hilisemates ütlustes Nõukogude julgeolekule. Nii väitis pataljoniülem major Ant, et sakslaste taganemist nähes lahkusid tema pataljoni kompaniid rindelt vastupanu osutamata.

Seejärel koguneti Auvere jaamas, kust pataljon eesotsas Antiga viidi edasi põhjarannikule Võsule. 1. kompanii rühmaülem ülemleitnant Ernst Palvari kinnitas, et Punaarmee pealetungi ajal pataljon põgenes, hiljem koondati mehed Võsule. Pataljoni 3. kompanii allohvitser Eduard Pärisalu seletas, et rinde tagalas kogunes eesotsas major Antiga vaid 50–60 meest, kes saadeti Võsule. 3. kompanii rühmaülem ülemleitnant Allet kinnitas pärast lahingut Võsule viimist.

Võsule ei lahkunud siiski terve pataljon. Saksa dokumendid kinnitavad, et 17. veebruari seisuga tegutsesid 29. politseipataljoni 2. ja 3. kompanii endiselt rindel, asudes Narva jõe joonel Uusnova piirkonnas ja alludes 94. julgestusrügemendi I pataljonile (viimane allus 61. jalaväediviisi 151. grenaderirügemendile). Tegemist oli rahuliku rindelõiguga, kus toimus madala intensiivsusega positsiooni­ sõda. 24. veebruaril vahetati kompaniid seal välja ja saadeti oma pataljoni käsutusse. Narva jõe ääres kaotasid 2.

ja 3. kompanii kokku kaks meest surnutena (19. ja 20. veebruaril) ning vähemalt samapalju haavatutena. Terve pataljon asetati veebruari lõpuks Soome lahe ranniku kaitsele Mahu piirkonda (Kundast idas). 1. märtsil loeti pataljonis 158 meest.

30. politseipataljoni ohvitseri Voldemar Madisso mälestuste kohaselt kuulis ta varsti pärast veebruarikuiseid lahinguid 29. politseipataljoni kohta, et see oli oma positsioonid vastupanuta maha jätnud, mistõttu eriti pataljoni ohvitserkond sattus Saksa korrapolitsei staabis Tallinnas halba valgusesse.

Vangidest ligi 80 meest loeti Saksa sõjaväelasteks, ülejääänuid aga endisteks punaarmeelasteks, kes olid pärast sakslaste kätte vangilangemist (või ülejooksmist) astunud Saksa armeesse.

Artiklis esitatud andmete põhjal võib 2. veebruari lahingu kohta järeldada järgmist: 314. laskurdiviis ründas 29. politseipataljoni 3. ja 4. kompanii lõigus. 3. kompanii või vähemalt osa sellest võttis lahingu vastu, ent ei suutnud ülekaalukat vastast peatada.

4. kompanii lahkus seejärel positsioonilt lahinguta, sattudes taganedes ikkagi löögi alla. Krivasoo sillapeas viibinud pataljoni juhatus ja 1. kompanii lahkusid tõenäoliselt omavoliliselt positsioonilt ja suundusid tagalasse. Seejärel Auvere jaama kogunenud isikkoosseis (peamiselt 1. kompanii koos pataljoni juhatusega, mingil määral ka 3. ja võib-olla 4. kompanii mehi) saadeti rindelt minema.

Krivasoo sillapeast lõunas asunud 2. kompanii jäi ilmselt edasi positsioonile Narva jõe äärde (kuni 24. veebruarini).

Sinna koondati pärast 2. veebruarit ka 3. kompanii need mehed, kes olid kogunenud arvatavasti mujal kui Auvere jaamas ja seega koos pataljoniülemaga rindelt ei lahkunud. Pataljoni kaotused surnute, haavatute ja vangilangenutena ulatusid arvatavasti kümnetesse inimestesse, päriselt ei saa välistada kolmekohalist arvugi.

SÕDUR november 2022 65

Raamatud

Bill Browder Arestimiskäsk: lugu rahapesust, mõrvast ja Vladimir Putini vihast Sinisukk, 2022

Hanno Ojalo; Ranno Sõnum Permisküla ja Mehikoorma.

Kaks unustatud lahingut 1944 Ammukaar, 2022

Mart Laar Veri mullal: Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) lugu Grenader, 2022

John Kelly Stalini päästmine: Roosevelt, Churchill ja Stalin: liitlaste võidu hind Euroopas Rahva Raamat, 2022

Marat Gabidullin Mina, Wagneri armee komandör Sinisukk, 2022

Kui Bill Browderi venelasest advokaat Sergei Magnitski surnuks pekstakse, otsustab Browder iga hinna eest välja selgitada, kes on selles mõrvas süüdi.

Esimese sammuna tuleb tal välja uurida, kes on 230 miljoni dollari suuruse pettusega seotud kriminaalse rahapesu taga, mille Sergei avastas ja mille eest ta tapeti. Browder ja tema meeskond jälgib, kuidas raha liigub Venemaalt Küprosele, Leetu, Lätti, Eestisse ja sealt edasi Lääne-Euroopasse ning Ameerikasse. Selle kõige taustal selgub, et Sergei Magnitski surmast lõikab kasu ka Vladimir Putin.

Kui õiguskaitseorganid hakkavad venelaste varasid külmutama, äratab see Putinis viha. Putin ja tema käsilased üritavad iga hinna eest Browderi tegevusele kriipsu peale tõmmata. Putin on valmis tegema ükskõik mida, et oma raha kaitsta…

Teises maailmasõjas peeti Eesti pinnal rohkesti suuremaid ja väiksemaid lahinguid, sõjalisi operatsioone ja relvakokkupõrkeid.

Osa neist on hästi tuntud ja ulatuslikku uurimist ja kirjeldamist leidnud, teised aga seevastu vähem tuntud.

Selles raamatus on teise maailmasõja vähetuntud lahingutest välja valitud kaks augustis 1944 toimunut: Narva jões asuval Permisküla saarel ja Mehikoormas Peipsi ääres. Mõlemas lahingus osalesid eestlased ja need toimusid ühe nädala jooksul. Ühine oli ka see, et mõlemas osalesid piirikaitse­ rügementide sõdurid: Permisküla lahingus 6. piirikaitserügement ja Mehikoorma lahingus 5. piirikaitserügement, kes kandsid seejuures raskeid kaotusi.

Kahjuks lõppesid mõlemad lahingud Punaarmee väeosade võidu ja eestlaste kaotusega.

Ukraina Ülestõusuarmee (Українська повстанська армія, UPA) kujutas endast Euroopa üht suuremat partisaniarmeed, kes võitles II maailmasõja ajal ja pärast seda Ukraina vabaduse eest nii fašistliku Saksamaa kui kommunistliku Venemaa vastu. Teda võis küll võita, kuid oli võimatu alistada.

UPA pärand, selle punamustad lipud ja laulud, nagu «Punane lodjapuu» («Tšervona kalina ») on kujundanud praeguse Ukraina vastupanutahet.

UPA lugu näitab igale soovijale, et Ukraina ei anna kunagi alla ja tõuseb isegi suuremast hävingust.

1942. aastal ametlikult asutatud UPA koosseisu kuulus hiilgeajal 25 000– 40 000 võitlejat, kokku käis aastatel 1944– 1950 sellest tugiteenuseid, luuret, meditsiini, propagandatööd arvestades läbi u 400 000 meest ja naist. Tegemist oli ikka päris armeega, mida Roman Šuhhevõtš kindla käega juhtis.

On asju, millest ajalugu pigem soovib vaikida.

Venemaa on maalinud võimsa pildi, kuidas ta alistas Saksamaa ja päästis kogu maailma.

Millest aga rääkida ei taheta, on see, kui palju lääs ikkagi aitas ja varustas Vene armeed. Mingil põhjusel ei taha ka lääs sellest väga palju rääkida.

Kui Saksa ja Nõukogude väed 1939. aastal Poolasse tungisid, avastasid sakslased, et nende liitlane jääb neist maha pea kõigi olulisemate näitajate poolest, sealhulgas vägede liikumiskiirus, varustuse ja juhtimise kvaliteet ning väljaõpe.

Kui Saksa armee mööda Poola steppe edasi kihutas, läbides vahel mitukümmend kilomeetrit päevas, siis vene sõdurid istusid põldudel ja teedel ning jõid viina, oodates varustusüksusi, kes pidid neile tooma kütust ja tankide varuosi. Soomes, kuhu venelased kaks ja pool kuud hiljem sisse tungisid, sai Punaarmee ebakompetentsus veelgi kinnitust.

«Meie kaasmaalased, venelased, ei tahtnud mõelda sõjast kui millestki, mis võiks põhjustada surmajuhtumeid.» Seega tuli leida kompromiss. Üks lahendustest oli üleskutse luua paralleelstruktuur, mille osalemist lahingutegevuses saaks vajaduse korral eitada, kuid samas saaks näidata meie kaaskodanikele endiselt ilusat pilti, mis rahustaks neid, et nad aplodeeriksid sõjaväeparaadidele Punasel väljakul ja tunneksid aukartust meie relvajõudude võimsuse ees.

Wagneri armee on eraõiguslik sõjaline kompanii, mis tegutseb ilma auastmeteta ja koosneb suures osas endistest sõjaväelastest. Marat Gabidullin on teeninud selles varjatud, ebaseaduslikus armees, mida süüdistatakse kõige hullemate rüüstamiste, vägistamiste, piinamiste ja mõrvade sooritamises tsiviilelanike vastu riikides, kus kompanii on olnud tegev.

66 november 2022 SÕDUR