Kaitseministeeriumi asekantsler riigikaitse arengukavast

Riigikaitse arengukava aastani 2031

▶Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro ▶Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab 24 200 võitlejalt 26 700 võitlejani ▶Maakaitsestruktuuri kaasatakse lisaks 3000 võitlejat ▶Kaitsevägi hakkab vastutama reaalajas sõjalistele standarditele vastava merepildi eest ▶Ehitatakse välja NATO BRASS meresidekompleks ▶Luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime ▶Kaitsevägi saab politsei- ja piirivalveametilt selge merepiiri kaitse ning reostustõrjeülesande koos vahenditega (laevad, meeskonnad) ▶Luuakse mitmikraketiheitjate üksus ▶2. jalaväebrigaad viiakse soomukitele ▶Luuakse 2. jalaväebrigaadi 12 relvaga liikursuurtükkide K9 pataljon ▶Hangitakse ühekordsed keskmaa-tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele ▶Kaitseväele hangitakse lisaks keskmaa-õhuseireradar ning USA toel õhutõrjeradarid ja õhutõrje juhtimissüsteemid. ▶Vahetatakse välja ligi 2200 rivisõidukit ja pioneeritehnika ▶Uuendatakse toetustanke, moderniseeritakse CV-9035 lahingumasinad ▶Soetatakse eraldi relvastus- ja varustuskomplektid välisoperatsioonidel osalevate üksuste tarbeks ▶Kaitsevägi saab endale moodsa lahinguolukorrateadlikkuse ja -juhtimise süsteemi ▶Merekaitse tõhustamiseks hangitakse pikamaa-laevatõrje raketikompleks ▶Suurendatakse brigaadide luurevõimet ning luuakse ISR (luure-)pataljonid ▶2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni ▶2030. aastaks suurendatakse tegevväelaste arvu 3975 inimeseni ning palk hoitakse konkurentsivõimelisena ▶Tartusse Raadile rajatakse tänapäevane sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ▶Renoveeritakse Ämari lennuväli

Asekantsler Uudeberg:

Autor: Heiki Suurkask peatoimetaja

Kaitseministeeriumis kaitseplaneerimise eest vastutav asekantsler Tiina Uudeberg selgitas ajakirjale Sõdur uut riigikaitse arengukava (RKAK 2031), mis viib meid edasi aastani 2031.

Milline on Eesti riigikaitse aastal 2031? Tahaks öelda, et see on kindlasti laiapindsem ja süsteemsem. Me ei räägi ainult sõjalisest kaitsest, vaid tegelikult kogu riigi ja ühiskonna rollist, vastupidamisvõimest jne. Juba praegu võtame kriisi riigina palju tõsisemalt, meil on häid ja halbu õpikogemusi, ning loodetavasti me nendest ka õpime.

Sõjalise kaitse mõttes tahan rõhutada meie eesmärki, et riigikaitse toimiks päriselt, mis tähendab seda, et meil on üksused, kes on päriselt varustatud, relvastatud, väljaõpetatud ja mehitatud. Me ei tee pabersõjaväge, vaid päris sõjaväge ja seda kurssi tuleb hoida. Kindlasti on meie riigikaitse tänapäevane, ohule vastav ja liitlastega lõimitud.

Kas seekordset arengukava on põhjust pidada pigem säästuaja kavaks või siiski suuremaks sammuks riigikaitse tõhustamisel? Kui 2019. a hakkasime arengukava tegema, siis tuli peaaegu kohe peale COVID-19 pandeemia. Võib öelda, et alguses oli hirm, et RKAK-ist saabki selline säästukava, sest COVIDi tõttu tuli kõik majandusprognoosid kõrvale heita ning arusaam, kui palju raha saaks riigikaitsesse suunata, muutus väga hägusaks.

Meie rahaline piir – riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust – on ju otseselt seotud majanduse käekäiguga. Tol hetkel arvati, et majandus ilmselt langeb märgatavalt ja kiratseb pikemalt, ehk siis ka meie vahendite hulk oleks pidanud vähenema. Läks teisiti, kriisiga saadi enam-vähem hakkama, majandus pidas vastu ja taastus väga kiiresti.

Seega oli uuem majandusprognoos, mis kujunes ka arengukava aluseks, meie jaoks varasemaga võrreldes tunduvalt soodsam. Mis on selle juures eriti oluline, et säästuhirmus tegime tegelikult väga palju olulist tööd oma süsteemi sees. Kaitsevägi vaatas üle üksuste varustatuse vajaduse. Arutati selle üle, kas kõik on ikka hädavajalik. Samamoodi vaadati kaitseväge varustuse poolest kui tervikut.

Kokkuvõttes võib öelda, et säästu otsides jõudsime ühel või teisel põhjusel selleni, et arengukava tegi hoopis suure sammu edasi ja ikkagi päris mitmes valdkonnas. Merevägi saab päris mitu uut võimet. Teine brigaad jõuab täiesti uuele tasemele. Maakaitset kujundame ümber. Lisaks mitmikraketiheitja süsteem, millest on väga palju juttu olnud ja mis on olulist ja arusaadavat heidutust ja kaitset pakkuv võime.

Kas võrreldes eelmiste riigikaitse arengukavadega, mis lõpevad aastail 2022 ja 2026, on siiski midagi, mis jääb saavutamata? Kui riigikaitse arengukavadele mõelda, siis on need tegelikult ikkagi evolutsioonilised ja kehtivad omas ajas olnud ohustsenaariumite järgi ja nende ressursside piires, mis meil tol hetkel olid. Nii et tegelikult ei saa öelda, et midagi jääb vanadest plaanidest tegemata.

Me oleme vahepeal võib-olla targemaks ja rikkamaks saanud. Ka tehnika on edasi arenenud. Näiteks eelmise arengukava kohaselt pidi teises jalaväebrigaadis olema kaks 122 mm suurtükiga pataljoni, aga nüüd uue arengukava järgi on sinna hoopiski liikursuurtükid ette nähtud, mis on parem, kuid kulukam.

Kas on juba plaane, mis ulatuvad kaugemale kui 2031? Kindlasti on üks valdkond, millel tuleb pidevalt silma peal hoida – nimelt

paberarmeed me ei ehita

Asekantsler Tiina Uudeberg vastutab kaitseministeeriumis kaitseplaneerimise valdkonna eest. Foto: Andres Putting / Ekspress meedia / Scanpix

uus tehnika ning oskus seda oma eri väeliikidesse integreerida. 2031. aastast kaugemale vaadates võib juba rääkida mitmest vajadusest ja valikukohast, samuti on olemas pikemaajalised visioonid erinevate valdkondade jaoks.

Praegused mereväe miinijahtijad kestavad eluea mõttes võib-olla kümmekond aastat. Selliste suurte võimete puhul tuleb hakata väga varakult mõtlema, millised on alternatiivid ja kuhu poole minna. Mis on mõistlikum ja mida on võimalik teha?

Minu meelest on üks väga põnev projekt Euroopa kaitsetööstuse abil väljaarendatav modulaarne, multifunktsionaalne mereväealus. Mul on suur lootus, et sellest tuleb just selline süsteem, mida me saame ka ise võib-olla järgmises arengukavas juba konkreetsemalt arutleda ja kümmekonna aasta pärast ka Eesti mereväes näha.

Kas parandatud merepilt võiks olla üks põhisõnumeid selles arengukavas? Kaitseväe jaoks on erakordselt oluline omada olukorrateadlikkust maal, merel ja õhus. See, et politsei- ja piirivalveametilt võetakse üle vahendid, sh mereseireradarid, tähendabki, et meil on lõpuks Eestis üks vastutaja, kes mereseirepilti peab tootma, oskab seda teha ja tal on selleks ka vahendid ja paindlikkus. Riigi vahendeid saab efektiivsemalt kasutada. Lisaks on tähtis see, et meie mereseirepildi vahetamine hakkab toimuma ka Läti ja Leeduga aasta või kahe jooksul. Ma loodan, et seejärel kohe ka Põhjamaadega.

Kas meresõjapidamises on veel arenguid oodata? Kindlasti, see on arengukava üks keskpunktidest. Vastase mõjutamiseks merel arendame välja laevatõrje raketivõime ja hangime meremiinid. Olemasolevale miinijahtimisvõimele, mis võimaldab liitlastele laevateed lahti hoida, annab miinide veeskamine võimaluse sulgeda vastase juurdepääse. Miinidega piirame vastase tegevust merel ning raketid annavad võime vastase vahetuks mõjutamiseks. Mõlemad on projektid, mis juba sellel ja järgmisel aastal ellu viiakse.

Riigikaitse arengukava 2022 lubas juba teise jalaväebrigaadi täies Poola käis mullu Kevadtormil ka oma laevatõrjeraketisüsteemi näitamas.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

mahus välja arendada. Kas nüüd, kui brigaad K9 liikursuurtükid saab, võib brigaadi lõpuks väljaarendatuks pidada? Selleks korraks küll. Liikursuurtükid jõuavad tõepoolest teise brigaadi, aga tegelikult soetatakse manööverpataljonides veokite asemele ka soomustransportöörid. Sellega on meil esimene ja teine brigaad põhimõtteliselt ühtemoodi välja arendatud, välja arvatud Scoutspataljon, mida teise brigaadi koosseisu sellisel kujul ei tule. Nii et teine brigaad teeb lähiaastatel kindlasti väga suure ja olulise hüppe.

Kaitseväe sõjaaja struktuuri ja maakaitsesse kaasatakse lisaks 3000 inimest. Kui palju see ümbermuudatusi toob? Maakaitse roll meie riigikaitses on

üsna unikaalne. Sellel on kindel funktsioon ja selged teadmised oma piirkonnast. Eesmärk on, et maakaitseüksused on pigem väiksemad ja regionaalsemad ning lokaalsemad.

Inimeste arvu kasvu tõttu saab senisest rohkem kaitseliitlasi maakaitses ehk otseselt sõjaliste ülesannete täitmisel osaleda. Kaitseliit tegi suure töö: kaardistas oma liikmeskonna ja selle võimalused ära. Nii et tegelikult see avab võimaluse kaasata lisainimesi, kes riigikaitsesse sõjaliselt panustada saavad.

Mida see kaitseliidule tähendab? Tehniliselt on see inimeste ümbermääramine uutesse väiksematesse üksustesse ja ma eeldan, et ühe-kahe aasta jooksul on see tehtud. Loomulikult on nende varustus ja relvastus täpselt samasugune nagu kaitseväe ettevalmistatavatel üksustel. Kindlasti aitab see kaitseliidul veelgi paremini kaitseväe sõjalises struktuuris olla oma spetsiifiliste teadmistega.

Kas see nõuab ka taristu uuendamist? Loomulikult mingil määral ka taristu uuendamist, lisavarustust, uusi transpordivahendeid.

Keskmaa-õhutõrjet arengukavasse ei kirjutatud. Kuidas selle asja teostatavus praegu tundub? Tegelikult on see arengukavas olemas, nii-öelda joone all ehk siis sellise võimena, mida me saaksime ja tahaksime (ja mida Eestil on vaja) hankida kohe, kui vajalik raha juurde antakse.

Eksperdid tunnevad kogu seda turgu päris hästi ja ka kõik analüüsid on tehtud. Ma kujutan ette, et kui peaks tulema positiivne rahastamisotsus, siis me võib-olla räägime kolmest kuni neljast aastast. See on siiski väga ambitsioonikas ajaraam. Praeguse arengukava vahendite olemasolul pole õhutõrje väljaarendamine aga paraku võimalik ilma mõnest teisest võimest või üksusest loobumata.

Kas see eeldab ka uute inimeste värbamist? Jah, kindlasti. Tegelikult on see väga oluline aspekt, et mida keerulisem on relvasüsteem, seda rohkem on selleks vaja tegevväelaste osalust. Tegevväelaste saadavus on ju alati olnud üks piirang. Arusaadavalt tuleb hoolikalt vaadata, et need tegevväelased leitaks õigel ajal, et nad saaksid siis väljaõppe jne.

Kas te räägiks veidi ka valitsuse lubatud lisarahastusest? Valitsus eraldas 380 miljonit eurot lisarahastust kogu riigikaitsele, millest u 340 miljonit on meie valitsemisalale s.o sõjalisele riigikaitsele ette nähtud. Valdavalt läheb see raha laskemoona hangeteks. Me hangime laskemoona nii, et kõikide olemasolevate kaitseväe relvasüsteemide moonavaru suureneb.

Seejärel ehitame vastava taristu, mille osakaal sellest 340 miljonist on loomulikult väike – umbes 30 miljonit eurot. Aga me ei räägi siin ainult sellest või järgmisest aastast, sest osa tarneist jääb ka 2024. või 2025. aastasse.