Uued raamatud

Vello Loemaa

Sinisilmselt unistuse poole

Argo, 2021

See on raamat sõjaväelenduriks saamisest ja eneseteostusest läbi kolme kümnendi, sealhulgas külma sõja taasägenemise aastail ja lõpus.

Poisikesepõlves tärganud unistus lennata reaktiivhävitajaga viis Vello Loemaa Paide keskkooli lõpetamise järel sõjaväe lennukooli kaugel Venemaal. Järgnes teenistus piloodina ja pärast sõjaväeakadeemiat juhtivatel ametikohtadel kuni diviisikomandöri asetäitjani polkovniku auastmes.

Lisaks Venemaale tuli teenida Ukrainas, Taga-Kaukaasias ja – Hiinaga puhkeda võiva suure sõja õhkkonnas – Mongoolias. Kokku kogunes talle 2150 lennutundi ning 14 lennukitüüpi ja nende modifikatsiooni.

Raamatus on juttu ohvitserikarjääri olemusest ja keerdkäikudest, erinevate lennukite omadustest, lendamise spetsiifilistest külgedest ja seikadest, kuid ka elust-olust eri maanurkades tol Nõukogude impeeriumi aina kiireneva allakäigu ajastul. Markus Saksatamm, Andrei Ambros

SOG: Eesti eriüksuse lugu: Andrei Ambrose mälestused

Rahva Raamat, 2021

Spetsiaalsete operatsioonide grupp (SOG) oli ainulaadne allüksus Eesti kaitsejõududes nii sisu kui ka saatuse poolest. See oli meie esimene sõjaväeline eriüksus, mis kuulus algul kaitseliidu ja seejärel kaitseväe koosseisu. Selle väikese, aga kaaluka grupi mõju ei tohi ega saagi alahinnata: tegu oli oma ala fanaatikutega, keda ajendas eelkõige isetu patriotism. Selle teose esmaeesmärk on anda ülevaade tunnustuseta jäänud eriüksuse tegevusest nende enda vaatevinklist.

Andrei Ambros on hinnatud professionaal julgeoleku valdkonnas. Sellele on aluse pannud tema 14 aastat kestnud sõjaline karjäär Eesti kaitsejõududes, üheksa-aastane kogemus eriüksuste juhtimisel, mis hõlmas ka teenistust NATO sõjaliste jõududega, ning sellele järgnenud mitmekülgne ja ohtlik töö turvalisusspetsialistina Iraagis aastatel 2006–2020. Hannes Walter

Vabadussõda 1918–1920: artiklite kogumik

Vesta, 2021

Hannes Walter (1952–2004) oli üks neid Eesti ajaloolasi, kes andis suure panuse meie tõelise ajaloo taasavaldamisse 1980. aastate lõpus alanud Nõukogude okupatsioonirežiimi nõrgenemise ja lõpliku kokkuvarisemise perioodil. 1992–1998 ja 2000–2004 oli ta Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi esimees, 1999–2004 ka Eesti sõjahaudade hoolde liidu president. 2001–2004 oli ta Laidoneri muuseumi direktor. Kaitseministeeriumis töötas ta aastail 1992–1994 ja 1997–2001, vahepeal ka kantslerina.

Walter kirjutas mitu uut käsitlust vabadussõjast, kasutades oskuslikult aastatel 1920–1940 avaldatud materjale, samuti oli tal ajaloolasena võimalus kasutada Venemaal avaldatud allikaid. Kogumikust leiab neli põhjalikku kirjatööd: «Eesti Vabadussõda 1918–1920», «Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust ja Riia operatsioonist», «Vabadussõda – moodne sõda» ja «Inter arma caritas». Peep Pillak

Norrapoisid: Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940

Eesti Muinsuskaitse Selts, 2021

Raamatus antakse ülevaade eestlaste minekust talvesõja ajal Soome, et seal vabatahtlikena sõjaväkke astuda ja Nõukogude Liidu agressiooni vastu võidelda. 12 eesti vabatahtlikku läksid talvesõja lõppedes Norrasse, et seal Saksa invasiooni vastu sõdida. Keskseks teemaks on eestlastest vabatahtlike teekond Soomest Norrasse ja osalemine sõjategevuses Alta pataljoni koosseisus alates 13. maist kuni Norra kapituleerumiseni 10. juunil 1940.

Avaldatud on kaheteistkümne norrapoisi elulood. Üks neist – Arnold Soinla – langes Lillebalaki vallutamisel lahingus ja on maetud Lenviki kalmistul Evenesis.

Raamat «Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940» põhineb Eesti rahvusarhiivi, Soome rahvusarhiivi ja Eesti sõjamuuseumi dokumentidel, samuti Eestis, Soomes, Norras ja mujal välja antud uurimustel ja mälestustel. Hanno Ojalo, Mati Õun, Ranno Sõnum

Eesti Diviis. Teatmik. Vorm; eraldusmärgid; relvad; autasud

Ammukaar, 2021

Raamat on täienduseks aastatel 2015–2021 ilmunud 10 raamatust koosnevale Eesti diviisi võitlusi käsitlenud raamatuseeriale.

Selles teatmiku nime saanud raamatus on kokkuvõtlikult esitatud andmed Eesti diviisi vormiriietusest ja eraldusmärkidest, relvastusest, autasudest, lippudest. Samuti on kirjeldatud pataljoni «Narva», Eesti brigaadi ja Eesti diviisi struktuuri ning üksuste ülemaid aastatel 1943–1945. Lisatud on ka 12 Eesti diviisi ohvitseri ja allohvitseri elulood.

Samuti on lisaks eesti leegionäridele antud Saksa aumärkide loetelule ja kirjeldusele selgitatud ka Eesti Vabadusristi kandmist ja selle sümboolika kasutamist Eesti diviisis.

Raamatus käsitletavad teemad on kolme autori vahel ära jagatud ja lahti kirjutatud, kusjuures on säilitatud kirjutajate erinev terminoloogiakasutus. Raamatus on värvipiltide poogen autasude ja eraldusmärkide piltidega.