Sõjalisest pettetegevusest

Kas teate, mis on Magruderi printsiip või Jonesi dilemma ehk maakeeli, mis vahe on A- ja M-tüüpi (sõjalise) pette vahel? Kui ei tea, siis on väga suur tõenäosus, et olete enda teadmata pette sihtmärk olnud.

Autor: Jaanus Sägi kolonelleitnant (reservis)

Maailmas viimasel kümnendil valitsev segadus on loonud olukorra, kus mitte ainult n-ö tavakodanikud, vaid ka otsuste tegijad enam päris täpselt ei tea, kus nad asuvad. Venemaa tegevus vägede Ukrainasse ümberpaigutamisega koos varasemate ülehelikiirusega relvade katsetamiste ning läänemaailmale esitatud ultimaatumitega on musternäited pettetegevusest. Nende alla sobitub ka eelmise aasta Valgevene korraldatud hübriidrünnak Leedu ja Poola piiridel.

Kui paljud peavad pettetegevust ajalooliselt taktikaliseks tegevuseks, siis nüüd võib julgelt öelda, et pettetegevus läbistab ühel ajal erinevaid ühiskonna valdkondi ja sotsiaalseid kihte. Tavapäraselt on pete toetanud nõrgemat tugevama vastu, olles ühtlasi ka asümmeetriline viis sõda pidada.

Sõjaline pettetegevus (ingl deception) on «ettekavandatud meetmed, mis tõukavad sihtmärgi langetama otsuseid, mis on kasulikud petja eesmärkidele» (NATO AJP 3.10.2 Allied joint Doctrine for Operations Security and Deception). Üldistades võib öelda, et me pelgalt ei soovi, et vastane mõtleks nii nagu meie tahame, vaid on oluline, et ta lõpuks ka teeks nii, nagu meie seda tahame.

Pete on kõige efektiivsem, kui ta on kõiki planeerimise (strateegilisi, operatsiooni- ja taktikalisi) tasandeid läbiv. Pette planeerimine eeldab omaette narratiivi ehk petteloo tekitamist. Eduka loo koostamiseks on vaja nii vastast kui tema planeerimise aluseid hästi tunda.

Seega on meil lisaks teadmisele, mida meie tahame, vaja leida luuremeetodid ja vahendid, mille abil välja uurida, kes võiks olla see, kel on volitused ja kes on suuteline tegema seda, mida soovime. Samuti tuleb selgeks teha vastase otsuste tegemise loogika.

Kontrollitud kaos

Tahaks veel esile tuua, mille poolest erineb Vene vaade pettele lääne omast. Kui läänes korraldatakse petteoperatsiooni pigem sõjaajal, siis venelastel on see osaks igapäevasest n-ö «kontrollitud kaose süsteemist» ning tavapärasest vastase ehk lääne mõjutamise poliitikast.

Petteoperatsiooniks võib pidada survestamist ülekaaluka jõuga ähvardamise kaudu; ülekaaluka jõu näitamist; psühholoogilisi rünnakuid; ultimaatumite esitamist ja sanktsioonidega ähvardamist. Samuti on petteoperatsioon jõuga tehtav luure; provokatiivsed manöövrid; demonstratiivsed katsed; vastasele mingile valdkonnale juurdepääsu piiramine; vägede valmisoleku taseme ette teatamata tõstmine; ootamatute koalitsioonide loomine ehk vastase tagalas juba tegutsevale destabiliseerivale liikumisele toetuse osutamine.

Muidu ei oleks eeltoodud sammud osa pettetegevusest, kui oleks selge, mis eesmärki need tegevused taotlevad. Sellise «kontrollitud kaose süsteemi» toimimist toetavad aktiivmeetmed, mille üheks osaks on omakorda maskirovka (ee maskeering) koos sellele omase reflektiivse kontrolliga. Reflektiivset kontrolli võib kirjeldada

protsessina, mille käigus sobiliku info/ märguande edastamisel mõjutatavale poolele pannakse too tegema etteaimatavaid otsuseid, mis on kasulikud petet korraldavale poolele.

Maskirovka

Maskirovkat võib pidada osaks Vene sõjakunstist. Selle tüüpilised alategevused on vägede või relvasüsteemide varjatud liikumine või vastupidi vägede liikumise demonstreerimine; vastase olukorrateadlikkuse blokeerimine; vastase relvasüsteemide nägemise võime; vastase tähelepanu ümbersuunamine ja vastase luure analüüsivõime ülekoormatus. Samuti saab end ja oma võimeid pisendades luua võltsi turvatunde.

Vastase tähelepanu on võimalik näiteks suunata alale, kus ei ole ohtu, valeohtu näiliselt ette manades. Eeltoodud tegevusi üldistab see, et need ajavad vastase segadusse ja ei lase tal mõista täielikult toimuvat, mistõttu ei saa ta asjakohast vastusammu astuda.

Heaks näiteks on Venemaa poolt Krimmi hõivamine 2014. a veebruaris-märtsis. Põhiliseks faktoriks oli segase olukorrapildi loomine, kus ei ukrainlastel ega lääne poliitikutel ei olnud Venemaa agressiooni ulatusest sellist selgust, mis oleks võimaldanud vastusamme astuda.

Pettetegevus võib olla hoolika ja läbimõeldud planeerimise tulemus, aga võib olla ka juhuslikult tekkinud võimaluse enda kasuks pööramine. Lääne ja Vene mõtteviiside erinevus raskendab läänel pette abil toimuvat sõjapidamist ulatuslikult rakendamast. Läänelik moraal ja eetika ei luba kasutada samu võtteid, kui on ida pool harjutud Kuldhordi aegadest tegema.

Pettemeetodid

Pete on kommunikatiivne protsess, kus saatja otsustab saata sõnumi, loob seejärel selle sisu, valib sõnumi kohaletoimetamiseks sobivad edastajad, mis kohale jõudes peaks mõjutama vastuvõtjat. Kuna tegemist on tsüklilise protsessiga, on järgnevate sammude planeerimiseks äärmiselt oluline tagasiside (vt joonist lk 28‒29).

Planeerimise puhul hindab pette korraldaja, mis meetod oleks tulemuslikum johtuvalt vastase otsuse langetamise mudelist. Seejärel hinnatakse potentsiaalsete otsuselangetajate varasemat käitumist ja nende väärtushinnanguid, et kindlaks teha võimalikud reaktsioonid ja lahenduskäigud. Lisa luureinformatsiooni kogumine ja hindamine võimaldab plaani korrigeerida.

Plaani elluviimise korral tuleb teha valik erinevate meetodite vahel. Üheks võimaluseks on infokanalite blokeerimine, misläbi tõese info puudumisel ei ole võimalik ka õigeaegne ja asjakohane vastureaktsioon.

Teiseks võimaluseks on oluliselt valdkonnalt tähelepanu kõrvale juhtimine, suunates samal ajal tähelepanu teisele teemale. Selleks saab ka sihtauditooriumi eelarvamusi ja kahtlustusi kasutada. Nii-öelda valejälgedele juhtimiseks programmeeritakse ette, et kuhu või mis ajal on sihtmärgi tä-

helepanu keskendunud, mõjutades seega seda, mida sihtmärk paneb tähele. Kindluse mõttes võidakse anda selge ja üheselt mõistetav märguanne, et sihtmärk jälgiks etteantud mustrit.

Kolmandaks viisiks on vale ettekujutuse loomine või tegelikkuse peitmine, sest vale olukorrapildi (-taju) tingimustes realiseerub petteplaan eelkõige ebaõigete hinnangutena. Pette õnnestumiseks peab petetav ise uskuma kunstlikult loodud pilti. Teadlikult loodud ebaõige pilt tekib, kui näeme, et tegemist on pettega, aga keeldume oma ettekujutuste tõttu seda uskumast. Eksitaju võib olla ka ettekavatsematu, kui puudulikud (luure) võimed ei suuda petet tuvastada.

Vale ettekujutuse loomiseks võidakse näidata võimeid, mida tegelikult seal ei ole. Tegelikkuse varjamine võib olenevalt asjaoludest anda sama efekti (näiteks relvastuskontrollile näidatavad kehvad töö- ja olmetingimused, olematu tehnika hooldus jne). Mõlema edukus põhineb ideedel, mis vastane on varem omaks võtnud.

Üldiselt on lihtsam suunavaid märke kasutades suunata sihtmärk juba varem olemasolevat nägemust jälgima, kui uut luua. Sellist tehnikat kutsutakse ka USA lõunaosariikide kindralmajor John Magruderi järgi «Magruderi printsiibiks».

USA kodusõjas Gaines Mill lahingus 1862. a kasutas konföderatsiooni kindral Magruder oskuslikult ära põhjaosariikide kindralmajor George Mc Clellani kinnistunud eelarvamust lõunaosariikide suure väe kohalolekust. Magruder tekitas väikeste üksuste ja trummarite liigutamisega suurt müra, lasi sporaadiliselt avada tuld, luues mulje suurtest manööverüksustest.

Neljandaks meetodiks on ebakindluse tekitamine olukorra kaudu, kus on hulganisti võimalusi (A-tüüpi pete). Sellele vastandub sihilikult «ainuõigetele» järeldustele juhtimine (M-tüüpi pete) (vt tabelist).

A- ja M-tüüpi pete

Ebakindluse suurendamisega A-tüüpi pette korral aetakse sihtmärk (sihtgrupp) sedamoodi segadusse, et too ei tea enam, mida uskuda. Esitatavad valeväited peavad olema piisavalt usutavad, et hoida sihtmärk turvatsoonis. Ebakindlust suurendatakse vähehaaval uue lisainfo esitamise kaudu. Võimaluste paljusus sunnib sihtgruppi otsuse langetamisega viivitama, andes ühtlasi petteoperatsiooni korraldajale võimaluse ressursside ümbermängimiseks ning initsiatiivi hoidmiseks.

Selle tulemusel peab sihtmärk jagama oma ressursse 360 kraadi, et katta kõiki võimalikke nõrku kohti, piirates seeläbi tervikuna oma reageerimisvõimet. Heaks näiteks on Vene Föderatsiooni ultimaatumid läänemaailmale 2021. a lõpus ja vägede liigutamine Ukraina piiride ümber 2022. aasta algul.

Ebaõigetele järeldustele juhtimine ehk M-tüüpi pete vähendab vastandina sihtgrupi ebakindlust, pannes teda eelistama ühte turvatunnet tekitavat, kuid valet alternatiivi. Sedakaudu koondab sihtmärk kogu tähelepanu üheleainsale võimalusele.

Tähelepanu kõrvale suunamine annab vastasvõistkonnale võimaluse segamatumalt mujal toimetada. Näitena võib tuua Venemaa suurõppuse Zapad 2017 ajal läänemaailma tähelepanu suunamise Valgevenes toimuvale, kuigi olulised tegevused toimusid mujal.

Desinformatsiooni ehk teadlikult

Pettetegevuse korraldamise skeem

Planeerimine Petja Pette eesmärkide määratlemine ↓ Sihtmärgi kohta info kogumine ↓ Tegevuskavade väljatöötamine ↓ Petteplaan Eitus

Valejälgedele juhtimine

Vale ettekujutuse loomine või tegelikkuse peitmine

Ebaselguse (võimaluste rohkuse) loomine või sihitud valed

Valeinfo Diplomaatia

Luure

Meedia

(Mõju) agendid

Valitsusametnikud

Agentidena kasutatavad isikud

Meetodid Rakendamine Edastamise vahendid

Pettetegevus: jätka, kohanda, lõpeta

Täispuhutav S400 õhutõrjesüsteem pildistatuna Kubinka relvanäitusel Moskva oblastis Venemaal 2016. aasta 6. septembril. Foto: Shutterstock

Sihtmärgid Avalikkus

Poliitikud ja riigiametnikud

Diplomaadid

Sõjaväelased

(Luure) teenistuste liikmed Tulem

Mõju

Manipuleeritud olukorrateadlikkus

Üllatus

(Ette) määramata mõju Vale hinnang

Otsuse langetamine

Muutusteta

EBAKINDLUS

Tagasiside

Allikas: Kolonel H. Bowmeester, The art of military deception revisited. Militaire spectator 9, 2021

M- ja A-tüüpi pette erinevus

«Ainuõigetele» järeldustele juhtimine (Mtüüpi pete)

Ebakindluse tase Vähendab valikute paljusust ühe vale alternatiivi usutavaks muutmise kaudu.

Soovitav mõju

Vastane koondab oma väed valesse asukohta, mis võimaldab enda jõududel hõivata soovitud asukoht. Varjamine Üksiku operatsiooni toimumise aja ja asukoha varjamine. Eesmärk Keskendub ühele otsusele või olulisele infole.

Operatsiooni tase Operatsiooni ja taktikaline tase Valikute paljususe loomine (Atüüpi pete) Valikuid palju või väga palju, mis loob ebakindluse fooni.

Vastase tervikliku olukorrapildi moonutamine, häirib läbivalt kõikides planeerimisprotsessides. Kogu sõjatandri tegevusplaani varjamine.

Valik paljude võimaluste vahel viib valede kavatsuste formuleerimiseni. Strateegiline tase

Näide Operatsioon Mincemeat (Sitsiilia või Sardiinia maabumiskoha valik) Operatsioon Bodyguard (Normandia)

Allikas: Charmine L Martin. Military deception reconsidered, Monterey, NPS, 2008

Austraalia pioneerid 4. diviisist kandmas peibutustanki La Catelet’ lähedal PõhjaPrantsusmaal, et eksitada sakslasi liitlasvägede liikumise kohta esimese maailmasõja lõpu eel 1918. aastal. Foto: Imperial War Museum (Scanpix) loodud valeinformatsiooni levitamine on osutunud üsna efektiivseks viisiks mõjutada kas kitsamat sihtgruppi või terve ühiskonna arusaamu. Eesmärgiks on sageli ühiskonnas eksisteerivate eraldus- ja/või konfliktijoonte võimendamine vastandlike veendumuste kinnistamise kaudu ja seeläbi ohustades ühiskondlikke väärtusi. Visuaalse pettega, mis põhineb süvavõltsingute (ingl deepfake) tehnoloogiate kasutamisel, mõjutatakse avaliku arvamuse olukorrateadlikkust ja emotsioone enda jaoks soovitud suunas.

Jonesi dilemma

Asjakohane on nimetada ka Jonesi dilemmat, mille kohaselt petteoperatsiooni korraldamine muutub seda raskemaks, mida rohkem erinevaid infokanaleid on sihtmärgile info kontrollimiseks kättesaadavad. Kaalukausi teises otsas on teadmine, et mida suurem on petteplaani kaasatud edastajate (infokanalite) hulk, seda usutavam on pete.

Petteloosse uskumisel võib sihtmärki tabada ebasobival ajal üllatus või ta võtab omaks manipuleeritud olukorrataju. Üllatus võib sihtmärgi halvata sedavõrd, et ta jõuab ebaõigetele järeldustele või ei suuda üldse mingeid järeldusi/otsuseid teha, mis loob omakorda manipuleeritud olukorrataju, mis mõjutab ka otsuste kvaliteeti.

Petteplaani koostajal on väga oluline saada sihtgrupi tagasisidet pette õnnestumise tasemest. Tagasisidest olenevalt on võimalik kas jätkata, peatada või intensiivistada petet. Nii petteoperatsiooni korraldaja kui ka selle sihtgrupp hindavad oma tegevusi ja üritavad oma sooritust parandada. Juhul, kui sihtmärk avastab käimasolevad pettetegevused, võib ta tagasiside võimalusi kasutada omakorda vastupetteks.

Lõpetuseks võib nentida, et kuigi pette põhimõtted on jäänud ajas samaks, võimaldab kommunikatsiooni osa suuresti asendada paljusid varem maastikul tehtavaid tegevusi efektiivselt info- ja küberruumis toimuvaga. Pettetegevuse õnnestumise kõige olulisemaks eeltingimuseks on ebamäärase ja ebakindla õhkkonna loomine. Pettetegevuse planeerimine toimub samas nii nagu iga teise operatsiooni planeerimine.