Strateegia
Kas teate, mis on Magruderi printsiip või Jonesi dilemma ehk maakeeli, mis vahe on A- ja M-tüüpi (sõjalise) pette vahel? Kui ei tea, siis on väga suur tõenäosus, et olete enda teadmata pette sihtmärk olnud.
Sõjalisest pettetegevusest Autor: Jaanus Sägi kolonelleitnant (reservis)
M
aailmas viimasel kümnendil valitsev segadus on loonud olukorra, kus mitte ainult n-ö tavakodanikud, vaid ka otsuste tegijad enam päris täpselt ei tea, kus nad asuvad. Venemaa tegevus vägede Ukrainasse ümberpaigutamisega koos varasemate ülehelikiirusega relvade katsetamiste ning läänemaailmale esitatud ultimaatumitega on musternäited pettetegevusest. Nende alla sobitub ka eelmise aasta Valgevene korraldatud hübriidrünnak Leedu ja Poola piiridel. Kui paljud peavad pettetegevust ajalooliselt taktikaliseks tegevuseks, siis nüüd võib julgelt öelda, et pettetegevus läbistab ühel ajal erinevaid ühiskonna valdkondi ja sotsiaalseid kihte. Tavapäraselt on pete toetanud nõrgemat tugevama vastu, olles ühtlasi ka asümmeetriline viis sõda pidada. Sõjaline pettetegevus (ingl deception) on «ettekavandatud meetmed, mis tõukavad sihtmärgi langetama otsuseid, mis on kasulikud petja eesmärkidele» (NATO AJP 3.10.2 Allied joint Doctrine for Operations Secu-
26 märts 2022 SÕDUR
rity and Deception). Üldistades võib öelda, et me pelgalt ei soovi, et vastane mõtleks nii nagu meie tahame, vaid on oluline, et ta lõpuks ka teeks nii, nagu meie seda tahame. Pete on kõige efektiivsem, kui ta on kõiki planeerimise (strateegilisi, operatsiooni- ja taktikalisi) tasandeid läbiv. Pette planeerimine eeldab omaette narratiivi ehk petteloo tekitamist. Eduka loo koostamiseks on vaja nii vastast kui tema planeerimise aluseid hästi tunda. Seega on meil lisaks teadmisele, mida meie tahame, vaja leida luuremeetodid ja vahendid, mille abil välja uurida, kes võiks olla see, kel on volitused ja kes on suuteline tegema seda, mida soovime. Samuti tuleb selgeks teha vastase otsuste tegemise loogika.
Kontrollitud kaos Tahaks veel esile tuua, mille poolest erineb Vene vaade pettele lääne omast. Kui läänes korraldatakse petteoperatsiooni pigem sõjaajal, siis venelastel on see osaks igapäevasest n-ö «kontrollitud kaose süsteemist» ning tavapärasest vastase ehk lääne mõjutamise poliitikast. Petteoperatsiooniks võib pidada survestamist ülekaaluka jõuga ähvardamise kaudu; ülekaaluka jõu näi-
ck rsto utte h S : ioon rats t s u Ill
tamist; psühholoogilisi rünnakuid; ultimaatumite esitamist ja sanktsioonidega ähvardamist. Samuti on petteoperatsioon jõuga tehtav luure; provokatiivsed manöövrid; demonstratiivsed katsed; vastasele mingile valdkonnale juurdepääsu piiramine; vägede valmisoleku taseme ette teatamata tõstmine; ootamatute koalitsioonide loomine ehk vastase tagalas juba tegutsevale destabiliseerivale liikumisele toetuse osutamine. Muidu ei oleks eeltoodud sammud osa pettetegevusest, kui oleks selge, mis eesmärki need tegevused taotlevad. Sellise «kontrollitud kaose süsteemi» toimimist toetavad aktiivmeetmed, mille üheks osaks on omakorda maskirovka (ee maskeering) koos sellele omase reflektiivse kontrolliga. Reflektiivset kontrolli võib kirjeldada
