Sõdur 6/23

EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919

Ameeriklaste kogemus Eesti missioonilt Fookus lk 6–11

Kaitseväe uued soomukid lk 12–17

Venemaa lagunemist tõsiselt võtta veel ei saa lk 30–37

Iisraeli iseseisvussõda 1948–1949 lk 54–65

NR 6 (134) 2023

Sisukord

sisukord 4 Lühiuudised

6 USA pataljon esimest korda Euroopas pärast Normandia dessanti 12 Kaitseväe uued soomukid arvestavad Eesti vajadustega 18 Saksamaa salto ehk Bundeswehri võitlusvõimeliseks muutmine 24 Ukraina vasturünnaku esialgsed tulemused 30 Venemaa lagunemist oodata oleks pisut ennatlik

6

38 Reservväelaste tervis ehk mida näitab Eesti meeste tervisepeegel 44 Relvajõudude kasutamine avaliku korra kaitsel 46 Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi panus kaitsejõudude taastamisse 50 Auastmete andmisest taasiseseisvunud Eestis 54 Iisraeli riigi teke ja iseseisvussõda 1948–1949 66 Uued raamatud

54

24

Ajakiri Sõdur on tellitav ExpressPosti tellimiskeskkonnas https://tellimine.ee/est/sodur.

Samuti saab ajakirja tellida Omniva postkontoris, postipunktis või kirjakandja vahendusel.

Tellimishind: 12 kuud 16,30 eurot, 6 kuud 8,15 eurot.

38 Väljaandja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Toimetus Juhkentali 58, Tallinn 15007 sodur@mil.ee Peatoimetaja Heiki Suurkask heiki.suurkask@mil.ee / 717 2416 Toimetaja n-ltn Raiko Jäärats Keeletoimetajad Diina Kazakova, Marianne Tähe Kujundaja lvo Sokka Trükitud Joon trükikojas Kaanefoto Robert Markus Liiv ISSN 1406-3379 SÕDUR detsember 2023 3

Foto: Ardi Hallismaa

Uudised

Maakaitseringkonnad harjutasid juhtimist ja koostööd Kaitseväe diviisi juhitud staabiõppus Decisive Lancer 2023 toimus 20.–25. novembrini. Õppuse eesmärk oli valmistada ette maakaitseringkondade juhtimispunkte kriisija sõjaaja ülesannete täitmiseks koostöös teiste kaitseväe üksuste ja riigiasutustega.

Staabiõppused Decisive Lancer arendavad Eesti maakaitseringkondade juhtimisvõimet, keskendudes selgete ülesannete ja oskuste lihvimisele. Õppuse ajal tehakse tööd selle nimel, et juhtimispunktid saaksid kriisi- ja sõjaolukorras tõhusalt toimida, ning parandatakse koostööd riigikaitse eri osaliste vahel. Õppuses osalevad kaitseväe ja kaitseliidu üksused ning siseturvalisuse eest vastutavad politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet.

Koostöö aitab kaasa ühise kaitsevõime tugevdamisele.

Suurtükiväelased said tuleristsed lähedaste aplausi saatel Neljapäeval, 30. novembril tegid oma esimesed lasud liikursuurtükist K9 juulis teenistusse asunud diviisi suurtükiväepataljoni tulepatarei sõdurid. Laskeharjutusele eelnes peaaegu kolme kuu pikkune liikursuurtüki baaskursus koos erialakursustega. Esimest korda said nad võimaluse kohale kutsuda ka oma lähedasi – kokku jälgis laskeharjutust ligi poolsada inimest.

Esimene liikursuurtükiväelaste laskeharjutus on staatiline, mis tähendab, et liikursuurtükid asuvad määratud positsioonidel ning tuleülesande ajal sihtmärki ei muudeta.

Eesmärk on kinnistada teoorias ja eri harjutustel omandatud teadmisi, oskusi ja toiminguid ning selgitada välja võimalikud nõrgad kohad. Kokku lasevad liikursuurtükiväelased oma teenistuse jooksul kuus korda.

4 detsember 2023 SÕDUR

Kindral Herem osa Balti mere julgeole E esti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem osales 28. novembril Stockholmis peetud Balti mere julgeoleku konverentsil, mis keskendus Põhja-Euroopa julgeolekuolukorrale ja piirkondlikule kaitsekoostööle. Balti mere julgeoleku konverents toimus viiendat korda ja selle korraldasid Rootsi kaitsejõud koostöös Põhjamaade Nõukoguga. Konverentsi põhiteemad olid Rootsi ja Soome NATO liikmelisuse mõju Põhja-Euroopa julgeolekule, samuti Venemaa agressioon Ukrainas ja selle tagajärjed meie piirkonnale. Kindral Herem rõhutas oma sõnavõtus kaitse tähtsust. «Venemaad ei ole võimalik heidutada. Peame keskenduma kaitsele ja selle ülesehitusele. Selleks on vaja arendada kaitsetööstust, koolitada Euroopas rohkem sõdureid ja muuta kaitseplaneerimine ning hanked kiiremaks. Õppuste põhirõhk peab olema plaanide harjutamisel, et olla valmis tegelikeks olukordadeks ja tuvastada võimalikud puudused,» ütles kindral.

Valiti kaitseväe aasta ohvit

K

aitseväe 105. aastapäeva tähistati 16. novembril piduliku vastuvõtuga Estonia kontserdimajas, kus kuulutati välja ka aasta ohvitser ja aasta allohvitser. Tänavu pälvisid tunnustuse major Rivo Aavel ja vanemveebel Keith Tarakanov.

Aasta ohvitseriks valitud major Rivo Aavel on teeninud kaitseväes ja kaitseliidus alates 2002. aastast eri ametikohtadel, olles nüüdseks tõusnud kaitseliidu Tartu maleva staabi tagalaülemaks. Oma üle 20-aastase teenistuse kestel on major Aavel teeninud sõjalisel välisoperatsioonil, täiendanud end arvukatel erialakursustel ning omandanud kaitseväe akadeemias magistrikraadi sõjaväelises juhtimises. Major Aavelit on autasustatud muu hulgas kaitseväe

teenetemärgi ning maaväe ohvitseri hõberistiga.

Aasta allohvitseriks valitud vanemveebel Keith Tarakanov teenib diviisi staabis, olles oma 19-aastase kaitseväe karjääri kestel täitnud vastutusrikkaid ülesandeid mitmesugustel positsioonidel ning end pidevalt täiendanud oma erialal kaitseväe akadeemias.

Vanemveebel Tarakanovit on autasustatud muu hulgas maaväe hõberisti ja kuldristiga ning kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest. Samuti eriklassi teenetemedali ja kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga.

Ohvitseri ergutuspreemia pälvisid kapten Allar Olesk ja kolonelleitnant Lauri Teppo ning allohvitseri ergutuspreemia vanemveebel Janar Päll ja staabiveebel Ott Sepp.

Uudised Ämari lennubaasis toimus 1. detsembril pidulik õhuturbemissiooni vahetustseremoonia, kus Balti riikide õhuruumi valvanud Hispaania õhuväelased andsid valvekorra üle Poola õhuväelastele, kes hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega F-16.

Poolast Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäev läbi, sooritavad vajaduse korral tuvastuslende ja teevad regulaarselt õppelende. See on Poola õhuväelastele teine kord osaleda Ämaris õhuturbemissioonil. Viimati valvasid nad Eesti õhuruumi aastal 2020.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus õhuruumi valvavad Belgia õhuväelased hävituslennukitega F-16 ja Prantsusmaa õhuväelased hävituslennukitega Mirage 2000.

Foto: Marcus Liinamäe

ales eku konverentsil

Poola õhuväelased võtsid üle Eesti õhuruumi turvamise

Foto: kaitsevägi

itser ja allohvitser

Aasta ohvitser Rivo Aavel, president Alar Karis, kaitseväe juhataja asetäitja Ivar Tamm ja aasta allohvitser Keith Tarakanov. Foto: Mihkel Leis / kaitsevägi

Kaitseväe akadeemia mälestas langenud kadette Kaitseväe akadeemia pidas 1. detsembril Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees mälestusrivistuse 1924. aasta riigipöördekatse ajal langenud kadettide auks.

Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 99 aastat tagasi rünnati riigipöördekatse ajal Tondi sõjakooli.

Kaitseväe akadeemia kadettveebel Martin Melnitšuk tegi mälestus­ tseremoonial kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas.

Mälestustseremoonia järel külastasid kadetid Tondi sõjakooli muuseumit, kus neid võttis vastu aastatel 1993–1997 riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ülema kohusetäitja ülesandeid täitnud erukolonelleitnant Jaak Haud.

SÕDUR detsember 2023 5

Fookus

Hiljuti Eestis rotatsiooni lõpetanud USA armee 101. õhuväediviisi pataljon U.S. Army battalion of the 101st Airborne Division (Air assault) lahkus siit oktoobris, võttes kaasa väärtusliku väljaõppekogemuste pagasi.

Esimest korda Euroopas pärast Normandia dessanti

6 detsember 2023 SÕDUR

Fookus Üksuse Red Currahee võitlejad valmistuvad lahkuma Nursipalu harjutusväljalt helikopteritel UH-60 Black Hawk.

Foto: Oscar Gollaz / USA armee

SÕDUR detsember 2023 7

Fookus

Joe Trovato major, Wisconsini rahvuskaart 112. teavituskeskuse ülem

E

estis viibitud aja jooksul arendasid nad nii väiksematel kui suurematel õppustel koos­ talitlus­võimet Eesti kaitseväe, NATO lahingugrupi ja teiste lähiriikidesse siirdud USA üksustega. Koos lihviti lahinguoskusi, kuid ühtlasi anti panus regiooni kaitsesse ja heidutusse vaenlase võimaliku agressiooni vastu.

Ehk kõige olulisem, mida Eestis oldud aeg USA sõduritele andis, on murdumatud sidemed, suhted ja sõprus kaitseväelaste ja ka Eesti rahvaga.

USA väed jõudsid siia 2023. aasta alguses, et täita lubadus, mille andis USA president Joe Biden 2022. aasta NATO Madridi tippkohtumisel – tugev­dada NATO vägede kohalolekut idatiival.

506. jalaväerügemendi 1. pataljon (1st Battalion, 506th Infantry Regiment, edaspidi 1-506), mis kuulub USA armee kuulsasse 101. õhuväe­ diviisi, saabus siia 2023. aasta alguses, et koos Eesti kaitseväelastega teenida ja harjutada. Ühtlasi oli rotatsioon Eestis 506. rügemendi jaoks esimene kord olla tagasi Euroopas alates sellest, kui nende langevarjud 1944. aasta juunis Normandia dessandi käigus Prantsusmaal maandusid. Üksuse ajalugu on täis värvikaid seiku – alates teenistusest teises maailmasõjas ja Vietnamis kuni globaalse terrorismivastase sõjani. Eestis teenisid nad õlg õla kõrval teise ajaloolise üksuse, Kuperjanovi pataljoniga, mis on tuntud oma rolli poolest vabadussõjas, kus nad vabastasid 1919. aastal Lõuna-Eesti Punaarmee käest.

Saabunud üksus, mida tuntakse ka Red Currahee nime all, teenis küll põhiliselt Tapa ja Võru linnakus, kuid õppustel osaleti üle kogu Eesti ning isegi Lätis. Eestis harjutasid nad paiguti koos siin viibiva USA HIMARSi üksusega, Lätis USA õhuväeüksusega.

Juba mõni nädal pärast saabumist täitis Red Currahee laskurkompanii vaenlase rolli NATO lahingugrupi hindamis- ja lõimimisõppusel (validation and integration exercise). See oli pataljoni esimene võimalus koos eest-

8 detsember 2023 SÕDUR

Sihtüksus Knighthawk katsetas 6. septembril varustuse transportimist trosside otsas, et näidata, kui kiiresti saab HIMARSi laskemoona kohale toimetada.

Foto: H. Howey / USA armee

Sihtüksus Võit korraldas M142 HIMARSi raketisüsteemi lahinglaskmisi kaitseväe keskpolügoonil 27. septembril.

Foto: H. Howey / USA armee

lastega töötada ja harjutada olukorras, kus vastaseks olid NATO liitlasväed. Üksuse ülem kolonelleitnant Eric Evans meenutas, kuidas esimene suurem õppus pani aluse rotatsioonile, millest kujunes omanäoline ja väärtuslik partnerlus. «Paljudele meist oli esmakordne võimalus osaleda NATO partneritega väljaõppel, kus sai tankidega päriselt võidelda,» ütles Evans.

«Sellel õppusel saime aru, et meie üksusel on vaja objekti kaitsmisel lisatuge. Võtsime ühendust oma Eesti

Fookus Evakuatsiooniõppus Tartus 4. augustil. USA sihtüksuse Knighthawk meditsiinihelikopter Black Hawk äratas lastes suurt huvi.

Foto: Oscar Gollaz / USA armee

liitlastega, kes saatsid kohe tankitõrjekompanii ja raskekuulipildujad, mille me oma kaitsesse saime lõimida. Õppelahingu hilisemas osas kasutasime miinipildujaid, et toetada eestlaste sihtmärke.»

Red Currahee teenis USA armee sihtüksuse Marne all. Seda juhib 3. jalaväediviis, kuhu kuuluvad Poolasse, Leetu, Lätti ja Eestisse siirdud USA üksused.

«Aastast 1942 on meie pataljoni moto «Currahee», mis tšerokii in-

diaanlaste keeles tähendab «seisab üksi»,» selgitas Evans. «Kui meie üksus Eestisse suunati, kuid ülejäänud brigaad Rumeeniasse jäi, olime valmis taas üksi seisma. Siiski näitas juba esimene kokkupuude selgelt, et me tõesti seisame koos Eesti ja teiste NATO liitlastega ning meist on saanud üks tihedamalt seotud üksusi idatiival.»

Eestis viibimise ajal oli üksuse eesmärk arendada küünarnukitunnet NATO liitlastega – jagada parimaid tavasid, õppida üksteise püsitoimin-

gute, taktika ja muu kohta. Muuhulgas harjutas Red Currahee koos Eesti liitlastega sellisel suurõppusel nagu Kevadtorm, mis tõi maikuus kokku umbes 14 000 NATO liitlast tosinast riigist. Õppus toimus üle Eesti, kus reaalsed sihtmärgid paiknesid nii linnaruumis kui maapiirkondades.

Veebel (ingl MSgt) Kayne Melko, rühmaveebel laskurkompaniist, rääkis sellest, kuidas Eestis olemine andis väärtusliku lisavõimaluse arendada nii lahinguoskusi kui ka tööd kogukon-

SÕDUR detsember 2023 9

Fookus

dadega. «Kodus USAs toimub kogu meie väljaõpe suletud väljaõppebaasides, sellistes nagu teie keskpolügoon,» selgitas ta. «Aga siin Eestis olid meie sõdurid tõeliselt vaimustatud võimalusest tegutseda päris asulas, Kadrinas, kus ümberringi käis elu.

See oli meie üksuse ülematele keeruline, kuid samas väärtuslik katsumus, mille nii käegakatsutav seos päriseluga andis juba eos meie üksustele hea arusaama sellest, kui tähtis on meie missioon siin Eestis.»

Sellised õppused aitasid veelgi tugevdada koostalitlusvõimet nii USA ja Eesti kaitsevägede vahel kui ka teiste NATO lahingugrupi liitlastega. Koostalitlusvõime on määrav kõigi osaliste julgeoleku tugevdamiseks ning Eesti kaitse- ja heidutusvõime arendamiseks. Veel korraldas üksus hulgaliselt väiksemaid õppusi ja üritusi, kus osalesid ka kohalikud elanikud.

Juunis võttis pataljon osa võidupüha paraadist Viljandis. Vähem kui kuu aega hiljem oli sama seltskond linnas tagasi, sel korral kahe UH-60 Black Hawki ja kahe CH-47 Chinooki helikopteriga. Viljandi lennuväljal korraldati õhuründeõppus ja kohtuti kaitseliidu kohaliku üksusega, mille liikmed kindlustasid maandumisala.

Eestis viibimise ajal oli üksuse eesmärk arendada küünarnukitunnet NATO liitlastega – jagada parimaid tavasid, õppida üksteise püsitoimingute, taktika ja muu kohta.

Augustis ja septembris ühendas Red Currahee jõud USA 3. ründeõhuväe­ brigaadiga 3. jalaväediviisist, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi ja Kuressaare haiglaga. Läbi mängiti liitlaste personali meditsiiniline evakueerimine kohalikesse ravi­ asutustesse. Kopterimeeskonnad said kokku harjutada kohalike erakorralise meditsiini meeskondadega. Peale selle said nii haiglatöötajad kui ka kohalikud elanikud õhusõidukitega lähemalt tutvuda.

Pataljon korraldas õppuseid üle Eesti ja ka Lätis koos teiste Eestisse siirdud USA väeüksustega, näiteks mitmikraketisüsteemide HIMARS üksuse (Alfa patarei, 3. pataljon, 27. suurtükirügement) ja USA 2. pataljoni 3. lahingukopterite brigaadi

sihtüksusega Knighthawk, mis paikneb Lätis Lielvārdes.

Kõik üksused ja kohalikud partnerid kohtusid Ridali lennuklubi lennuväljal Põlva maakonnas, kus harjutati trosside otsas transportimist. Sealhulgas harjutasid USA ja Eesti kaitseväelased koos, kuidas UH-60 Black Hawk helikopteritega HIMARSi laskemoonavarusid täiendada. HIMARSi üksus ehk sihtüksus Võit on Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ja NATO lahingugrupi partner, kellega koos harjutatakse regulaarselt. Nad kuuluvad samas käsuliinis 3. jalaväe suurtükidiviisi alla.

«Võimalus koos 1-506 õhuründeüksuse ja 2-3 õhuväe pilootidega harjutada oli meie jaoks eriline ja väga tänuväärne, sest raketiheitjatega üksused kohtuvad õppustel harva helikopteritega ja sellist trosside otsas vedu ei tule meil peaaegu kunagi ette,» ütles leitnant Alexandra Gummere, rühmaülem USA armee 3. pataljoni 27. suurtükirügemendist. «Asjaolu, et me saime koos Eesti partnerite abiga harjutada õhusõiduki külge lasti kinnitamist pilkases pimeduses, tegi selle kogemuse veelgi erilisemaks.»

Viimase aasta jooksul on USA suurendanud Eestis teenivate sõjaväelaste arvu. USA üksused aitavad Eesti kait-

USA üksuse lõpurivistus koos medalitseremooniaga Võrus 17. oktoobril. Keskel USA suursaadik George P. Kent ja Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Foto: Marcus Liinamäe / kaitsevägi

10 detsember 2023 SÕDUR

Fookus

seväel arendada ka oma diviisi, näiteks taktikaliste ja operatsioonitasandi õppuste ja ürituste, nagu rahvusvaheliste staabiõppuste kaudu.

Major Craig Hymel, 1-506 operatsiooni­ohvitser, rääkis sellest, kuidas NATO liitlastega Eestis harjutamine andis väga hea võimaluse arendada koostalitlusvõimet: «NATO õppustel osalemine on alati ülihea kogemus,» ütles ta. «Saame vahetada teadmisi taktikast ja protseduuridest. Nii Kevadtormil 2023 kui ka selle jätkuõppusel (staabiõppusel) saime jagada Eesti kaitseväega oskusteavet, mis puudutas õhusõidukite rakendamist jalaväelaste veoks. NATO üks põhilisi tugevusi seisnebki oskuste ja teadmiste vahetamises. Ma naudin seda nii töös kui isiklikus elus.»

Loodud suhted ja ühised kogemused on kasulikud mõlemale poolele.

USA üksuste rotatsioonid toimuvad kahepoolse kokkuleppe alusel Eesti valit­susega. Siin viibides oli neil võimalik töötada ja harjutada koos 2. jalaväe­ brigaadiga ehk spetsialistidega, kes aitasid kaasa püsitoimingute arendamisele ning üldisemalt Eesti kaitseväe struktuuri kujundamisele. Samuti õpivad USA üksused endiselt oma Eesti kolleegidelt ja põimivad õpitu oma püsitoimingutesse, taktikasse ja tegevus-

Eriti nautisid USA sõdurid Võru linnas tõukeratastega ringi vuramist, veemõnusid Tamula järvel, rannavõrkpalli mängimist ja palju muud. se, mis puudutavad koostööd NATO liitlaste ja soomusüksustega.

«Partnerlus 2. jalaväebrigaadiga andis meile võimaluse õppida nende süsteemide ja püsitoimingute kohta. Õpitu põhjal saame jäljendada nende võimeid ja seega parandada enda omi,» ütles major Chris Cummings, 1-506 üksuse ülema asetäitja. «Näiteks siin nähtu põhjal lõime mobiilse staabi, mis suurendab meie ellujäämisvõimalusi ja liikuvust lahinguväljal.» Üksuse Eestis viibitud aja vältel said ameeriklased tundma õppida siinseid tavasid ja kultuuri ning proovida kohalikku toitu. Peale selle kasutasid nad võimalust näha vaatamisväärsusi nii Tartus, Tallinnas kui ka mitmes teises Eesti paigas. Eriti nautisid USA sõdurid Võru linnas tõukeratastega ringi vuramist, veemõnusid Tamula järvel, rannavõrkpalli mängimist ja palju muud.

Red Currahee aeg Eestis oli järgmine peatükk pikas loos, mis räägib liitlassuhtest ja sõprusest Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel. Meie riigid lõid diplomaatilised suhted 1922. aastal, kui Eesti pärast esimest maailmasõda iseseisvus. Seda suhet hoidsime ka siis, kui Nõukogude Liit Eesti 1940. aastast kuni 1991. aastani ebaseaduslikult okupeeris. USA valitsus tunnustas Eesti diplomaatilist esindust kui Eesti vabariigi seadusjärgset esindajat ja see järjepidevus on olnud USA ja Eesti vahelise suhte nurgakivi.

Red Currahee Eestis veedetud aja jooksul meie riikide vahelised head suhted vaid tugevnesid. Pataljoni aeg Eestis lõppes tseremooniaga, kus USA üksusi autasustati Eesti medalitega «NATO kaitsel», et avaldada tunnustust nende teenistusele ja pühendumusele NATO idatiiva kaitse tugevdamisel. Medalid andsid üle Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti kaitseväe juhtkond.

Kui Red Currahee novembris lahkus, asus nende asemel teenima sõsarpataljon, samuti 101. õhudiviisist – 1. pataljon, 187. jalaväerügement hüüdnimega «Rakkasans», kes kirjutab järgmise peatüki meie kahe riigi partnerluse loos.

SÕDUR detsember 2023 11

Tehnika

Kaitseväe uued soomukid arvestavad Eesti vajadustega

12 detsember 2023 SÕDUR

Tehnika

18. oktoober oli Eesti riigikaitse jaoks märkimisväärne päev: Tallinnas Haven Kakumäe sadamas sõlmiti lepingud soomukeid tootvate Türgi ettevõtetega Nurol Makina ja Otokar, et esimest korda ajaloos osta Eestile uued soomukid, mis toodetakse meie nõuete kohaselt.

Karmo Saar riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) õhu-, vee- ja lahingusõidukite kategooriajuht

S

ee ligi 200 miljoni euro suurune investeering mõjutab kõige enam Eesti sõdureid. Nimelt kasutab 2. jalaväebrigaad tänaseni oma üksuste transpordiks veoautosid, mis kaitsevad küll vihma ja lume eest, ent ei rohkemat.

Kui soomukid kohale jõuavad, paraneb Eesti sõdurite kaitstus oluliselt.

Liikudes mobilisatsioonialalt operatsioonialale või positsioone vahetades on üksused tulevikus kaitstud nii käsitulirelvade, kaudtule kui ka maamiinide eest. Selle tulemusel suureneb tõenäosus, et kaitseväe sõjalised operatsioonid on edukad.

Soomustransportööride hanget pla­ neeriti riigi kaitseinvesteeringute keskuses juba 2020. aastast, mil hakati otsima võimalikke lahendusi 2. jalaväebrigaadi soomustamiseks. Turu-uuringusse kaasati kõik suuremad soomukite tootjad Iisraelist, Ameerika Ühendriikidest, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast, Türgist, Soomest ja isegi Lõuna-Koreast.

Võttes arvesse erisuguste ratassoomukite tehnilisi võimalusi ja maksumust, otsustati soetada suuremate meeskondade jaoks 6 x 6 ning väiksemate tarbeks 4 x 4 soomukid. Loomulikult vaatasime ka teiste riikide kasutatud ratassoomukite müügipakkumisi, kuid meie jaoks sobilikke lahendusi kellelgi ei olnud.

Hanke alustalaks said RKIKi ja kaitseväe koostöös loodud tehnilised kirjeldused, millele pidid kõik pakkujad vastama.

Hanke eri etappides ühtlustati dokumentatsiooni selliselt, et kirjeldusele vastaks piisavalt suur arv mitmesuguste tootjate soomukite platvorme ning et konkurentsi tulemusel kuju-

neks võimalikult madal hind. Lähtuti põhimõttest, et tarnekindluse suurendamiseks oleks võimalikult suur hulk komponente ja alamkomponente saadaval riiulikaubana, mis langetaks hinda veelgi.

Võitja väljaselgitamiseks võrreldi eri soomukite hindu ja tarneaegu.

Hinnakomponent, mis moodustas 80% väärtuspunktidest, koosnes peale soomukite hinna veel nende transpordi, eritööriistade, koolituste, tehniliste dokumentide ja elustsükli maksumusest.

Elutsükli jaoks oli loodud lihtsustatud mudel, kus hinnati korraliste hoolduste ja varuosade paketi hinda kümne aasta vältel. Arvestades praegust erakorralist julgeolekuolukorda, sai tarneajakomponent 20% lisakaalu.

Iga soomuki tarneaega hinnati eraldi, et panna tootjad pingutama nende võimalikult varase Eestisse toomise nimel.

H

anke võitjateks nii 6 x 6 kui 4 x 4 segmendis osutusid Türgi tootjad: NMSide tootja Nurol Makina (4 x 4) ja Armade tootja Otokar (6 x 6). Võib rahul olla, et nii tähtis hange oli väga edukas. Esiteks, esimeste pakkumustega võrreldes olid viimased ligi viiendiku võrra soodsamad.

Teiseks, kõige paremad pakkumused erinesid üksteisest vaid ühe–kahe väärtuspunkti võrra, mis tähendab, et pakkujad pidid konkurentsis püsimiseks pingutama ja vähendama enda kasumit ning tarneaega.

Kolmandaks mängis oma osa turukonjunktuur: ettevõtted olid valmis oma tooteid Eestis odavalt müüma ja turundama, et saada tähelepanu, suurendada tootmisvõimet ja luua soodsaid tingimusi järgmisteks hangeteks. Kõigi tegurite koosmõjul saime enda vajaduskohased soomukid vägagi soodsa hinna ja ülimalt kiire tarneajaga.

SÕDUR detsember 2023 13

Tehnika

6 x 6 Arma ▶ 6 x 6 segmendis erines Arma konkurentidest eelkõige seetõttu, et sõidukil puudub kuulikindel tuuleklaas – ees on ainult soomusteras, mis suurendab meeskonna kaitstust. ▶ Soomukit juhitakse periskoopide abil või avatud luugi kaudu, kuhu saab kehvema ilma korral pleksiklaasist tuulekaitse ümber panna. ▶ Manööverdamist muudavad ohutumaks nii ees kui taga asetsevad kaamerad.

Konkurentidest eristab sõidukit suurendatud kandevõime ning tugevdatud katus. ▶ Eesti versioonis tuleb katusetorni 12,7 mm raskekuulipilduja.

Tulevikus on võimalik otsetuletoetuseks peale panna kuni 30 mm kiirlaskekahur või isegi 120 mm kahur. ▶ Soomuk mahutab 11 inimest koos varustusega. Soojendusja jahutusfunktsioon teeb salongis olemise mugavamaks. ▶ Sõiduki täismass on 23 tonni, millest kandevõime on üle nelja tonni. ▶ Edasi viib kuni 450-hobujõuline Cumminsi diiselmootor koos automaatkäigukastiga ning liikuvust annavad kõik kuus vedavat ratast diferentsiaalilukustitega. ▶ Vajaduse korral saab automaatse rehvirõhu jälgimissüsteemiga parandada rehvide haarduvust. Hätta sattudes saab vintsi kasutada suunaga nii ette kui taha.

Rehvi purunemise korral aitavad olukorrast välja mobiil- ehk run-flat-rehvid.

14 detsember 2023 SÕDUR

Tehnika SÕDUR detsember 2023 15

Tehnika

4 x 4 Nurol Makina ▶ 4 x 4 soomukid on keskmiselt umbes kaks korda soodsama hinnaga kui 6 x 6. Eelarvet silmas pidades otsustati soetada viie- kuni seitsmeliikmelistele meeskondadele samasuguse kaitstuse ja liikuvusega, kuid odavam lahendus. Pärast esimest vooru jäid alles ainult Türgi tootjad, kes pakkusid märksa paremat hinda ja tarneaega kui teised hankes osalejad.

4 x 4 kategoorias osutus võitjaks Nurol Makina NMS-i pikendatud teljevahega versioon. ▶ Tegu on täiesti uue platvormiga, mida esitleti esimest korda 2017. aastal.

Sõiduki täismass on 14,5 tonni. Meile kohandatud versioon mahutab kuni seitse inimest ning kaasa saab võtta üle 2,5 tonni varustust. ▶ Soomukit veab edasi kuni 300-hobujõuline Cumminsi diiselmootor koos Allisoni käigukastiga. ▶ Esindatud on kõik eeskujulikule soomukile kohustuslikud maastikuläbivuse omadused, nagu sõltumatu vedrustus, telgede ja telgedevahelised diferentsiaalilukud, automaatne rehvirõhu jälgimissüsteem, vints ja run-flat. ▶ Katusele paigaldatakse ümberringi kaitstud ja pealt avatud 12,7 mm raskekuulipildujaga torn ning ohu korral saab suitsugranaadiheitjate abil kiiresti tekitada suitsukatte.

16 detsember 2023 SÕDUR

Tehnika Mõlema platvormi esimesed soomukid koos varuosade ja eritööriistadega jõuavad Eestisse 2024. aasta lõpus, misjärel saab kaitsevägi alustada soomukijuhtide ja mehaanikute väljaõppega. Sellisel juhul saavad väeosad kohe, kui 2025. aastal soomukite regulaarsed tarned algavad, sõidukid kasutusele võtta. Soomukeid hakatakse hooldama Eestis konkursil välja valitud kohalikus ettevõttes.

Fotod: Kermo Pastarus

SÕDUR detsember 2023 17

Liitlased

Saksamaa salto

ehk Bundeswehr peab

Saksamaal esitleti uut alusdokumenti, mis muudab järgnevatel aastatel riigi senist kaitsepoliitikat täielikult.

Andres Rekker kolonelleitnant (reservis)

T

änavuse aasta 9. novembril allkirjastasid kaitseminister Boris Pistorius ja Bundeswehri pea­ inspektor (Eesti mõistes kaitseväe juhataja) kindral Carsten Breuer ühiselt «Kaitsepoliitika suunised» (Verteidigungspolitische Richtlinien ehk VPR).

See on kaitsepoliitika alusdokumentide hierarhias teisel kohal. Sellest kõrgemal on vaid Bundeswehri valge raamat.

Erinevus kahe dokumendi vahel on, et valge raamat kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega ja selle kinnitab valitsuse tasandil kantsler (Saksamaa mõistes peaminister). VPR aga ei vaja valitsuse kooskõlastust ning selle allkirjastavad kaitseminister ja Bundeswehri peainspektor.

VPR on Saksamaa kaitsepoliitika kontseptuaalne alus. Suunis sätestab kaitsepoliitika kujundamise põhimõtted. Defineeritakse ja määratakse Bundeswehri põhiülesanne ning kõrvalülesanded ja seatakse siht relvajõudude tulevaste võimete kohta. Suunis koostatakse 10–15 aasta tagant ning praegune on viies redaktsioon. Esimene suunis ilmus 1972., viimane aga 2011. aastal. Vahepealse tühimiku täitis Bundeswehri kontseptsioon 2018 (Die Konzeption der Bundeswehr),

18 detsember 2023 SÕDUR

Kaitseminister Boris Pistorius ja Bundeswehri peainspektor kindral Carsten Breuer on Saksamaa kaitsepoliitikale uue suuna leidnud.

Foto: Photothek / Scanpix

Liitlased

saama sõjavõimeliseks

SÕDUR detsember 2023 19

Liitlased

mis oli kaitseministri katusdokument ja pidi pikaajaliste põhimõtetena määrama Saksamaa sõjalise kaitse üldise käsitluse.

Julgeolekustrateegia põhijooned 2023. aasta juunis võttis Saksamaa valitsus esimest korda vastu riikliku julgeolekustrateegia dokumendi «Saksamaa integreeritud julgeolek», millele toetub ka VPR. Julgeolekustrateegia tühistas Saksa valitsuse kõrgeima kaitsepoliitilise dokumendi ehk Bundeswehri valge raamatu aastast 2016.

Julgeolekustrateegia toetub niinimetatud kolmele sambale, milleks on kaitsevõime, vastupidavus ja jätkusuutlikkus.

Strateegias defineeritakse Saksamaad kui majanduslikult tugevat riiki, kus valitseb demokraatia ning ollakse Euroopas ja maailmas tugevates partnersuhetes. Julgeolekustrateegia toetub niinimetatud kolmele sambale, milleks on kaitsevõime, vastupidavus ja jätkusuutlikkus. Vastupidavuse valdkond seisneb «suutlikkuses kaitsta Saksa riigi demokraatlikku ülesehitust väljastpoolt tuleva ebaseadusliku mõju eest».

Jätkusuutlikkuse valdkond seisneb võimes tulla toime kliima-, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemikriisidega, tagada riigi toiduga kindlustatus ja pandeemiate ennetus.

Kaitsevõime kohta kajastab dokument Bundeswehri tugevdamist, tsiviilkaitset ja kodanikukaitset.

Strateegiast tulenevalt on julgeolekupoliitika esmane ülesanne tagada, et Saksamaa kodanikud saaksid oma riigis ka tulevikus elada rahus, vabaduses ja turvalisuses. Saksamaa julgeolek on lahutamatult seotud Euroopa partnerite ja liitlaste omaga. Ta on pühendunud NATO liikmesriik, mis lähtub Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5, ning on Euroopa Liidu põhimõtetele vankumatu. Saksamaa tugevdab Bundeswehri, et see oleks Euroopa kaitse nurgakivi.

Riigi- ja liidukaitse on Bundeswehri põhiülesanne; see on ka panus NATO heidutusvõimesse. Esiteks toetab Saksamaa 2%-lise SKT-ga NATO eesmärke Bundeswehri erifondi kaudu. Samal ajal suurendatakse

20 detsember 2023 SÕDUR

Bundeswehri võitlejad õppusel Griffin Lightning Leedus Pabradė harjutusalal.

investeeringuid üliolulise infrastruktuuri kaitsesse, kübervõimetesse, tõhusasse diplomaatiasse, kodanikukaitsesse, partnerite stabiliseerimisse ning pühendutakse humanitaarabi andmisele ja arengukoostööle.

Kaitsepoliitika suunised Mida ikkagi VPR sisaldab? Selle sissejuhatus on 30-aastase tegevuse aus peegeldus ja oma vigade ülestunnistus. Lühidalt öeldes – Saksamaa ja tema valitsus olid ohtude suhtes ebaadekvaatsed.

Sissejuhatuses annavad nii kaitseminister kui ka kindralinspektor kaitse­ poliitilised juhised uueks ajastuks.

Nende kinnitusel on sõda Euroopasse tagasi jõudnud ning Saksamaa ja tema liitlased peavad taas tegelema sõjalise ohuga. Kokkulepitud rahvusvaheline õiguskord on Euroopas ja kogu maailmas rünnaku all. Tegemist on pöörde­ punktiga, mis muudab põhjalikult Saksa riigi ja Bundeswehri osa selles rahvusvahelises süsteemis.

Suurima elanikkonna ja tugevaima majandusega riigina keset Euroopat on Saksamaal kanda suur vastutus. Saksa-

Liitlased

ülemaailmsete rahvusvaheliste kriisioperatsioonide tarbeks, loobuti riigi ja alliansi kaitseks vajalikest ja iseenesestmõistetavatest struktuuridest ning võimetest.

«Me peame Bundeswehri ümber orienteerima riigi ja alliansi kaitsele ning suurendama märgatavalt selle operatsiooni- ja heidutusvõimet – et saaksime ka homme elada rahus ja vabaduses,» ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius 20. juulil 2023 Berliinis Bendlerblockis, pidades mälestuskõnet Hitleri-vastase vastupanuliikumise märtrite mälestuseks.

VPR 2023 on jagatud viieks osaks.

Esimene on kaitsepoliitiline hinnang, milles rõhutatakse, et Saksamaa kaitsevõime nõuab sõjavõimelist (kriegstüchtig) Bundeswehri. Sõna «sõjavõimeline» on tekitanud Saksamaal tormi veeklaasis. Sotsiaaldemokraadist kaitseministrit süüdistatakse ja kritiseeritakse selle sõna kasutamise eest nii vasakult kui paremalt. Rõhutatakse, et ta on kaitse-, mitte sõjaminister. Leitakse, et Saksamaa – riik, mis on süüdi nii esimese kui teise maailmasõja vallapäästmises – ei tohi relvajõudude kohta sellist sõna kasutada. Pigem võiks öelda «kaitsevõimeline».

Pärast külma sõja lõppu arvati Saksamaal, et sõjaohtu Euroopas ei ole ja sõjaline kallaletung Saksamaale on vaevu usutav.

Foto: Kay Nietfeld / DPA / Scanpix

maa peab olema Euroopa heidutus- ja kollektiivkaitse selgroog. See tähendab Bundeswehri isikkoosseisu arvulist kasvu, tehnikaga varustatust ning uut infrastruktuuri.

Nii kaitseminister kui peainspektor on kindlad, et Saksamaa elanikkond, kuid ka partnerid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujal maailmas, ootavad selle vastutuse võtmist. Samas näitavad uuringud, et 71% vali­ jatest ei soovi riigi uue eesmärgina Euroopa kaitsmise juhtrolli. Selle kohustuse võtmine eeldab mentaliteedimuutust mitte ainult Bundesweh-

ris, vaid kogu Saksa ühiskonnas ja poliitikas.

Juhises tunnistatakse, et Saksamaa on Bundeswehri aastakümneteks unarusse jätnud. Pärast külma sõja lõppu arvati Saksamaal, et sõjaohtu Euroopas ei ole ja sõjaline kallaletung Saksamaale on vaevu usutav. VPR 2023-s väljendub oluline muudatus mõtlemises võrreldes eelmise, 2011. aasta omaga.

Seal oli kirjas, et vahetu territoriaalne oht Saksamaale konventsionaalsete sõjaliste vahenditega jääb ebatõenäoliseks. Bundeswehr kujundati ümber

Baieri Kristlik-Sotsiaalse Liidu esimees Markus Söder on seisukohal, et on tõesti hea, kui Bundeswehr lõpuks tugevneb. Kuid ta ei jaga selgelt valitsuse eesmärki olla sõdiv ja sõjaks valmis.

Saksamaa ja Bundeswehr peaksid olema valmis kaitseks, mitte sõjaks.

Põhjusel, et Saksamaa sai külma sõja ajal rinderiigina liitlaste kohalolekust kasu, on tal nüüd kohustus nendegi kaitsesse ja julgeolekusse märkimisväärne osa anda. See hõlmab ka uue kvaliteedi pakkumist, olles püsivalt kohal NATO välispiiril, näiteks lahingu­ brigaadi (Panzerbrigade 42) alalise paiknemisega Leedus.

Ilma põhjalike sisemiste muutusteta jääb Venemaa Euro-Atlandi piirkonna rahu ja julgeoleku suurimaks ohuks.

SÕDUR detsember 2023 21

Liitlased

Bundeswehr on põhijõud, et kaitsta riiki sõjaliste ohtude eest. Selle mõõdupuuks on see, et ollakse alaliselt valmis suure intensiivsusega võitluseks ja edu saavutamiseks. See on ainus viis heidutuse ja rahu tagamiseks.

Saksamaa julgeolek on endiselt lahu­tamatult seotud Euroopa partnerite ja kogu Atlandi piirkonna liitlaste julgeolekuga. Hiinast tulenevate ohtude tõttu kajastab VPR 2023 ka Saksamaa valitsuse Hiina strateegiat. Hiina on ühteaegu partner, konkurent ja süsteemne rivaal, kes taotleb üha agressiivsemalt piirkondlikku ülemvõimu ja tegutseb tihti vastuolus Saksa väärtuste ja huvidega.

Kaitse- ja koostöövõime tugevdamise eesmärk on, et Bundeswehr oleks Euroopa konventsionaalse kaitse püsiv ja kindel nurgakivi.

Saksamaa kaitsepoliitika strateegilised prioriteedid on kaitse- ja NATO koostöövõime tugevdamine, stabiilsuse edendamine Euroopa naabruskonnas ja rahvusvahelisele õigusele tugineva korra säilitamisele kaasaaitamine. Kaitseja koostöövõime tugevdamise eesmärk on, et Bundeswehr oleks Euroopa konventsionaalse kaitse püsiv ja kindel nurgakivi. See eeldab NATO eesmärkide kiiret täitmist ja Bundeswehri kui usaldusväärse sõjalise partneri kuvandit.

Bundeswehri roll Bundeswehri põhiülesanne on riigikaitse ja NATO kaitsekoostöös osalemine. Selle järgi tuleb kohandada isikkoosseis ja struktuur. Kõik muud käsud ja ülesanded on sellele allutatud. Sealjuures on iga tegevuse aluseks Saksamaa põhiseadus ja rahvusvaheline õigus. Bundeswehr on Saksamaa heidutus- ja kaitsevõime garant.

Saksa­ maa osaleb ka alliansi tuumaheidutuses. Tal ei ole küll tuumarelva, kuid on vahendid nende transportimiseks ja kasutamiseks.

Bundeswehr aitab ennetada, ohjeldada ja reguleerida rahvusvahelisi kriise. Kõige tähtsam nende hulgast on just ennetustegevus. Bundeswehr toetab piirkondlikku julgeolekut ja 22 detsember 2023 SÕDUR

stabiilsust, eriti Euroopa naabruses.

Seda nii kahepoolsetes suhetes, rahvusvahelistes organisatsioonides, liitudes kui muudes partnerlussuhetes.

Bundeswehr osaleb ka riigisiseses kriisi- ja riskiennetustöös. Bundeswehrile on Saksamaa kodanike kaitse väga tähtis. Seetõttu hoitakse üksused riigi kriisi- ja riskivalmiduse osana alalises valmisolekus, et vajaduse korral osaleda riiklikes pääste- ja evakueerimisoperatsioonides. Tähtsamad ülesanded on sisejulgeoleku tagamine, Saksamaa õhu- ja mereruumi seire ja turvamine, kriitilise kosmose­ taristu seire, abi loodusõnnetuste ja muude raskete õnnetuste korral, osalemine terrorismivastases kaitses põhiseadusest tulenevate nõuete piires ning pantvangide päästmine välismaal.

Poliitilised suunised n-ö tõlgitakse sõjalise kaitse kontseptsioonis selgeteks sõjalisteks eesmärkideks ning uuendatakse nende tagajärgi silmas pidades korrapäraste ajavahemike järel. Juhises on toodud nõuded Bundeswehri sõjalise kaitse kontseptsioonile. Selles rõhutatakse, et kuna ressursid on piiratud, on olemas vaid üks väekomplekt (one set of forces) ning ülesandeid saab täita vaid olemasolevate üksuste ja võimete abil.

Kontseptsiooni alusel peab olema suuteline igasugustes geostrateegilistes ruumides (maa, õhk, sh kosmos, meri, küber- ja inforuum) mõtlema ja tegutsema ning neid valdkondi strateegiliselt siduma. Seega muutub järjest olulisemaks koostöö tsiviilkaitses tegutsejatega ning seetõttu on riigi- ja tsiviilkaitsekontseptsioon omavahel seotud. Ühe väekomplekti kontseptsioon peab võimaldama võimalikult suurt paindlikkust ja kiirust Bundeswehri siirmiseks eri piirkondades kogu ohuspektri ulatuses. Peale selle peab Bundeswehr suutma rutem kasutada kõrgtehnoloogilise sektori uuendusi.

Kontseptsiooni kohaselt peab Bundeswehr vastavalt ohule ja vaenlase eesmärkidele kasutama erisuguseid vastumeetmeid – heidutusest ja sõjalisest kaitsest kuni diplomaatiani.

Näiteks Bundeswehri brigaadi Leedus paiknemisega tahetakse saavutada mõju, mis aitab kaasa NATO alliansi territooriumile suunatud rünnaku usutavale heidutusele. Samal ajal või-

Saksa sõjaväelased Leedu relvajõudude aastapäe

vad ühised õppused Vaikse ookeani piirkonna partneritega avaldada asjaosalistele mõju ja tugevdada rahvusvahelisel õigusel põhinevat olukorda.

Oma tegevuses lähtutakse NATO kaitseplaneerimise protsessi (NDPP) eesmärkidest. Sellest tuleneb alliansi üldine heidutus- ja kaitsevõime. Selge on, et heade tulemuste saavutamiseks vajab Bundeswehr vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust.

Juhises tuuakse välja riiklik eesmärk, mis rõhutab, et Bundeswehr ei eksisteeri vaakumis. Riigikaitse- ja NATO põhiülesannet saab täita vaid kogu riigi koostöös. Kaasatud peavad muu hulgas olema infrastruktuur, logistika ja tervishoid. Kaitse- ja julge-

Liitlased

eva paraadil 25. novembril 2023.

Foto: Yauhen Yerchak / SOPA Images / Scanpix

olekuvaldkonnas tuleb tagada elanikkonnale hädavajalikud tugiteenused kodanikukaitse kaudu. Kaitseministeeriumi arvates on see esmatähtis.

Tsiviilkaitse läbiv eesmärk on olla suuteline varustama nii tsiviilelanikkonda kui ka oma ja liitlasvägesid, et nad saaksid vajaduse korral tegutseda vabalt, ilma igasuguste piiranguteta ja jätkusuutlikult. Et Saksamaa saaks täita oma tuumrolli, mida saab teha ainult riik tervikuna, peavad võimete arendamise fookuses olema ka sõjalised aspektid.

Kuna Saksamaa soovib suurendada oma rolli liitlaste tugipartnerina, peab koostöövõimalusi edasi arendama.

Liidrivastutuse võtmiseks tuleb toe-

tada oskuste ja võimete paindlikku ja sünergilist integreerimist nii, et need sobiks ka liitlastele.

Bundeswehri tulevik VPR-i viimane peatükk vaatab tulevikku. Nii nagu Eesti kaitseväeski on suurim probleem isikkoosseis. Vajaliku arvu teenistujate leidmine on lähitulevikus üks Bundeswehri keskseid eesmärke. Esimene samm on jätkata asutusesisest optimeerimist ja olemasolevate inimeste potentsiaali efektiivset kasutamist. Seda täiendab noorte talentide aktiivne ja paindlik värbamine, mis põhineb teenistuse vabatahtlikkusel ja atraktiivsusel.

Riigi ja alliansi nõuded, eriti välisoperatsioone puudutav, teevad keeruliseks pereelu ja teenistuse kokkusobitamise.

Organisatsioonilisi ja struktuurilisi otsuseid tuleks vaadelda demograafilist stabiilsust silmas pidades.

Bundeswehri taristut peaks kiirendatud tempos ajakohastama ja laiendama.

Vajadused tuleks prioriseerida põhiülesande kohaselt. Arvestades Saksamaal vohavat bürokraatiat, tuleb protsessi kiirendamiseks lepingute sõlmimisel kohaldada Bundeswehri jaoks kehtivaid erandiklausleid ja kasutada ära hankeseadusest tulenevaid võimalusi.

Rääkides eelarvest ja finantsidest, vajab Bundeswehr pikaaegset kindlust. Et edasi areneda ja endale seatud ülesandeid täita, peab olema tagatud rahaliste vahendite eraldamine kaitse-eelarvest ja muudest investeeringutest. NATO seatud eesmärkide täitmiseks ja riigi võimete pikaajaliseks arendamiseks on vaja pidevalt kasvavat eelarve ülemmäära, mis on vähemalt 2% SKT-st.

Bundeswehri põhiülesande ja korralduste täitmisel tuleks arvestada kliimamuutuste mõju. Selleks on kavas koostada mõjude vähendamise strateegia. Eesmärk on selle abil suurendada Bundeswehri kiirvalmidust.

Relvapoliitika ja -hangete osa on kogu varustushangetes kõige komplit­ seeritum eesmärk. Esmatähtis on kiirus. Tugev Euroopa relvatööstus on Bundeswehri jaoks oluline tegur. Samal ajal tuleb arvestada pideva moderniseerimisega, et võtta arvesse üha kiiremaid innovatsioonitsükleid ja tööstuse arengusuundi.

Kasutades IT-teenuste spiraalset arengut, tuleks platvorme hoida töökorras pika aja jooksul, neid tehniliselt pidevalt täiustades. Varustuse ladustamine ja piisavad varud on sõjaliste operatsioonide jaoks hädavajalikud. Riiklik hankesüsteem, selle protseduurid ja eeskirjad peavad olema viidud kooskõlla Bundeswehri vajadustega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Saksa kaitsepoliitika juhised on sarnased Eesti kaitseväes kasutatava kaitseplaneerimise dokumentatsiooniga. Erinevus on, et samal tasemel Eesti dokumendid sisaldavad rohkem arve ning on konkreetsemad. Saksamaal kajastuvad tehnilised detailid peamiselt alama astme dokumentides, mis on tingitud ka mahtude erinevusest.

SÕDUR detsember 2023 23

Ukraina sõda

Ehkki Ukraina kaitsesõjas Venemaa vastu algas 5. juuni paiku kauaoodatud vasturünnak, suutsid Ukraina väed ligi viie ja poole kuuga läbida vaid alla viiendiku raskest teekonnast Aasovi mere rannikuni, Melitopolini või Berdjanskini.

Ukraina vasturünnaku senised tulemused Urmas Salo erukapten

S

ooritatud luurerünnaku põhjal valiti ründeoperatsiooni peasuunaks edenemine Orihhivist Tokmaki ja Melitopoli suunas. Ukraina võimaluste vähendamiseks õhkisid venelased 6. juuni öösel Kahhovka hüdroelektrijaama tammi ja ujutasid Dnepri alamjooksu üle. See võimaldas venelastel suveks osa jõude Hersoni rindelt paisata mujale, eelkõige Zaporižžja rinde tugevdamiseks.

Ukraina rünnaku esmane põhieesmärk oli läbi lõigata raudteeühendus Donetski ja Krimmi vahel ning selleks tuli hõivata vähemalt Tokmak. Sealt saab juba raketiheitjate abil rünnata sõjalisi objekte Aasovi mere rannikul ning Melitopolis. Ukraina väed alustasid rünnet luurerünnakuga 4.‒5. juunil lääne pool Vuhledari, kuid 37. merejalaväebrigaad edu ei saavutanud. Ka ründekatse 68. jäägribrigaadi ja 35. merejalaväebrigaadiga Vuhledarist lõunas 10.‒12. juunil ei viinud läbimurdeni.

Orihhivist algas Ukraina vägede rünnak 6.‒7. juuni öösel algul kahes

24 detsember 2023 SÕDUR

suunas: lõuna poole Robotõne suunas ja 25 km lääne pool Lobkove‒Zerebrijanka rajoonis. Mala Tokmatškast lõuna pool Robotõne suunal toimusid esimesed võitlused, õieti luurerünnak.

Ukraina 47. mehhaniseeritud brigaadi roodude luure- ja lahingugruppidel olid sõidukid MRAP Mastif, MaxxPro, soomustransportöörid ja jalaväe lahingumasinad Bradley koos tankidega Leopard 2A4 ja A6 ning demineerimistankid Leopard 2R. Need lahingugrupid sattusid rünnaku ajal miiniväljadele ning jäid Vene suurtükiväe, armeelennuväe kopterite Ka-52 tankitõrjerakettide Vihr ja maismaa-tankitõrjeraketikomplekside tule alla ning kandsid raskeid kaotusi. Ka juulis hukkusid Ukraina sõdurid miiniväljadel, sest venelased said isegi demineeritud alad kiiresti taas mineerida süsteemiga Zemledelije või reaktiivlaskeseadete Grad ja Uragan kassettlahingumoonaga.

Ukrainlased olid sunnitud juuni lõpus taktikat muutma ja tegutsema roodu taktikaliste gruppidega, liikudes lahinguväljal kuuest, kaheksast või mõneteistkümnest mehest koosnevate

Kolonelleitnant Andrii Ilkiv järjekordset miini kahj

jutuks tegemas. Demineerijad kannavad selles sõjas suurt vastutust ja ka palju ohvreid.

Foto: SIPA / Scanpix

Ukraina sõda

jagude kaupa. Samm-sammult tehti droonidega luuret, purustati suurtükitulega Vene kaitsepositsioone, hävitati Vene üksusi ja relvastust, demineeriti miinivälju.

Läbimurde järel tuleb saavutatud positsioone kindlustada ja laiendada läbimurret külgsuundades, et vaenlane ei saaks oma reservidega ründavaid üksusi tiibadelt rünnates ära lõigata ja hävitada. Samal ajal tuleb tõrjuda venelaste pidevaid vasturünnakuid.

Ukraina vägedel õnnestus vaenlase esimesest kaitseliinist läbi murda vaid ühes lõigus, pidades selleks peaaegu kolmekuulist võitlust.

Ukraina vägedel õnnestus vaenlase esimesest kaitseliinist läbi murda vaid ühes lõigus, pidades selleks peaaegu kolmekuulist võitlust. 25. juulist saadeti Robotõne ja Verbove suunal võitlevatele 47. brigaadi ja 78. eriotstarbelise polgu allüksustele appi soomusroodud tankidega Leopard 2, T-72, jalaväe lahingusoomukitega Bradley ja BMP-1. Üks soomusrood löödi puruks Robotõne juures.

Alles 28. augustil vabastasid 47. meh­ haniseeritud brigaadi allüksused täielikult Robotõne asula, venelaste esimese kaitseliini kaitsesõlme Tokmaki suunal. Septembris jätkusid võitlused nii Robotõnest idas Verbove juures kui ka lõunas Novoprokopivka pärast. Seal kaitsel olnud Vene Musta mere laevastiku 810. merejalaväebrigaad kandis raskeid kaotusi. Oktoobri alguseks jõudsid Ukraina väed Vene teise kaitseliini juurde umbes poolele teele Orihhivist Tokmakki.

Oktoobris saatis Vene väejuhatus põhja poolt Kreminna rindelõigust piirkonda toetuseks 76. dessantründediviisi üksused ehk Pihkva dessantväelased. Kuigi oktoobri lõpus viidi osa Ukraina vägesid Avdijivka suunale kaitse tugevdamiseks, on ukrainlased püüdnud novembri lõpus ka lõunas rünnakut jätkata, laiendada platsdarmi Verbove suunal.

Donetski oblasti edelaosas, Velõka Novosilka piirkonnas õnnestus Ukraina vägedel, 35. merejalaväe­ brigaadil ja 3. erivägede polgul pärast

SÕDUR detsember 2023 25

Ukraina sõda

ägedaid lahinguid 27. juulil hõivata Staromajorske.

Olukorda ei muutnud ka kurnatud Vene 60. motolaskurbrigaadile appi saadetud 7. dessantründediviisi polgu taktikaline grupp. Urožajnet suutsid venelased siis hoida veel enda käes, kuid 16. augustil vabastasid 35. ja 38. merejalaväebrigaadi allüksused ka selle asula.

Venelased kasutasid siin vasturünnakutel lennuväge juhitavate lennupommidega FAB-500M62 ja ründekoptereid Ka-52.

Ukraina suurtükiväe tulejõud Lennuväe puudusel oli rünnakus oluline roll Ukraina suurtükiväel, mis näitaski oma efektiivsust. Kui tavaliselt täitis Ukraina Tavrija väegrupi suurtükivägi ööpäevas 800‒1000 tuleülesannet ja hävitas ühe jalaväeroodu, siis vasturünnaku algusperioodil täideti 1400‒1500 tuleülesannet ning hävitati mitu roodu.

9. juunil täideti isegi 1900 tuleülesannet, hävitati neli jalaväeroodu, 60 relva- või sõjatehnika ühikut. Tulistati nii kaitse eesliini kui ka sügavust, nt õhutõrjet ja raadioelektroonilise võitluse süsteeme. Patareivastaseks võitluseks kasutati HIMARS-eid. Ühel päeval hävitati näiteks nende abil vaenlase liikursuurtükkide Msta-S patarei ja teisel neli Vene Gradi raketiheitjat ja kaks suurtükki.

Kuna nende suurtükivägi polnud selles võitluses nii tugev, kasutasid Vene väed ründedroone ehk ründemoona Lancet. Mõlemad pooled kasutasid ka improviseeritud droone ehk FPS-e, millega heideti granaate alla.

Ukraina suurtükiväe efektiivsust rünnaku ajal aitas parandada USA valit­ suse otsus anda Ukrainale kassett­ lahingumoona DPICM nii tavalisele kui reaktiivsuurtükiväele.

Juuli teisel poolel täienesid Ukraina vägede varud 155 mm granaatidega M864, milles on 72 osamürsku. Vene vägede kaotused suurenesid.

Augustis-septembris oli sõjapoolte varustatus laskemoonaga peaaegu võrdväärne, kuid viimastel kuudel on Vene vägede varustamine paranenud.

Putinil õnnestus uue rünnaku tarbeks hankida laskemoona Põhja-Koreast.

Euroopa riigid pole oma miljoni mürsu lubadust suutnud täita.

26 detsember 2023 SÕDUR

Ukraina merejalaväelas

Sõjaaja pereidüll okupatsioonist vabanenud Hersonis.

Foto: Roman Pilipey / AFP / Scanpix

Paraku näeb leina palju rohkem. Hukkunud Ukraina sõduri matused Zaporižžjas.

Foto: Roman Pilipey / AFP / Scanpix

Oktoobri keskel jõudsid Ukraina HIMARS-ite relvastusse kauaoodatud raketid ATACMS, kuid mitte 300 km tegevusraadiuse, vaid 165 km tegevuskaugusega kassettlõhkepeaga mudelid M39.

Nendega sooritati 17. oktoobril üllatusrünnak kahe Vene lennuvälja pihta: Luhanski oblastis ja Zaporižžja oblastis Berdjanski lähedal. Hävitati või vigastati üle kümne Vene lahingukopteri.

Kahju, et neid rakette polnud juunis, kui Berdjanskist startisid Vene ründekopterid, mis ründasid Ukraina ründevägesid.

Aasovi mere äärsete sõjaliste objek­ tide ründamiseks kasutas Ukraina

varem pommitajatelt Su-24 rakette Storm Shadow. Lennu­välja ründamiseks oli vaja aga kassettlahingumoona.

Ülepingutatud ootused ja reaalsed võimalused Millegipärast oodati lääneriikides Ukraina relvajõududelt imet: Vene kaitseliinide kiiret läbimurdmist ehk midagi sarnast eelmise suure rünnakuga Harkivi piirkonnas septembris 2022. Tegelikult võis oodata aeglast edasitungi nagu Hersoni rindel 2022. a sügisel. Ei osatud õigel määral hinnata ka lääne soomustehnika võimalusi rünnakul.

Ründeoperatsiooni eel korraldati sõjamäng, kuid kõiki edasisi sündmusi ei suudetud siiski ette näha.

Ukraina sõda

terid saavad hävitada tankitõrjerakettidega tanke kuni 8 km ja isegi 15 km kauguselt, st väljaspool Ukraina lähimaa-õhukaitse tuleulatust.

Kahtlemata jäi puudu ka keskmaa-õhutõrjevahenditest, sest ka neid vajati mujal, kui Venemaa sooritas pidevalt drooni- ja raketirünnakuid Ukraina tagala ja linnade vastu.

Siinkohal tahaks küsida, miks Ukraina pole lääneriikidelt moodsaid lahingukoptereid saanud. Nende abil oleks võinud nõrgestada Vene armeelennuväe tegevust ja anda lööke Vene kaitserajatiste pihta.

sed Hersoni all Dneprit ületamas.

Foto: Alex Babenko / AP Photo / Scanpix

Suurtükiväelased Avdijivka all vaenlasele tuld andmas.

Foto: Genya Savilov / AFP / Scanpix

Miks Ukraina vasturünnak ei olnud edukas? Ukrainal polnud rünnakuks vajalikku kolmekordset ülekaalu tule- ja elavjõus, kuid kahtlemata olid nende võitlejad paremini motiveeritud ja ka relvastatud. Samuti oli Ukraina suurtükivägi tõhusam, suurema laskekaugusega ja täpsem.

Ukrainlased on olnud sõja algusest peale leidlikud, kasutades droone tulejuhtimiseks. Samas hakkasid Vene väed Ukraina soomustehnika vastu kasutama rohkem ründedroone Lancet-3. Ukrainlastel sarnaseid ei ole, on veidi kehvemad FPS-id. Vene väed võtsid kasutusele ka raadioelektroonilise võitluse vahendid Ukraina droonide segamiseks.

Droonide sõda ägenes sügisel, kui venelastel ilmusid lahinguväljale moodsamad vaatlusdroonid ja tandemlõhkepeaga ründedroonid. Nendega saavutas Venemaa kohati täieliku ülekaalu õhuruumis lahinguvälja kohal.

Ukrainal puudus ülekaal õhus ja vähesel lennu- ja armeelennuväel oli Vene õhutõrje ülekaalu tõttu raske rindepiirkonnas tegutseda. Nii said seal vabamalt tegutseda Vene lennu- ja armeelennuvägi.

Vene lennuvägi võttis kasutusele juhitavad lennupommid mooduliga UMPK, nt FAB-500M62 ja FAB-1500 MS4, mille tegevuskaugus ulatub isegi 70 km. Vene armeelennuväe ründekop-

Ukrainal polnud rünnakuks vajalikku kolmekordset ülekaalu tule- ja elavjõus, kuid kahtlemata olid nende võitlejad paremini motiveeritud ja ka relvastatud.

Uutel, kiiruga formeeritud, lääneriikide abil relvastatud ja väljaõpetatud brigaadidel ei olnud enamikus sellist lahingukogemust nagu seni rindel võidelnud regulaarvägede brigaadide võitlejatel. Samuti pole piisavalt kogenud juhte ning kõik see on mõjutanud rünnaku kulgu.

Näiteks 47. mehhaniseeritud brigaad, mis formeeriti 47. polgu põhjal, kandis Orihhivist lõunasse tungides juunis-juulis suuri kaotusi isikkoosseisus ja tehnikas. Sügisel paisati lahingusse ka teisi juurde formeeritud lääne tehnikaga varustatud brigaade 10. korpusest. Kriitikat on saanud ka Ukraina uute brigaadide võimetus mitmeriigioperatsioone sooritada. Tegelikult selgus, et lääneriikide õpetatud lahingutaktika ei sobi Ukrainale, sest tal ei ole ülekaalu õhus, mida näeb ette NATO doktriin.

Venelased teadsid, et Ukraina vasturünnak tuleb lõunas Zaporižžjas ja neil oli üle poole aasta aega piirkonnas sügavate kaitsevööndite, tankitõkete ja miiniväljade rajamiseks. Ka suhteliselt lage maastik on soodne kaitsjatele.

Venelased saavad demineeritud miiniväljad raketiheitjatest kassettmoona abil kiiresti taastada.

Lääneriigid abistasid päris palju pioneeritehnikaga, kuid ilmselt jõudis osa kohale alles rünnaku ajal. Saksamaa andis 42 demineerimistanki Wiesel ja

SÕDUR detsember 2023 27

Ukraina sõda

President Volodõmõr Zelenskõi arutamas Kupjanski-Lõmani rindejoone olukorda maavägede ülema Oleksandr Sõrskõi, oma kabinetiülema Andri Jermaki ja kaitseminister Rustem Umeroviga.

Soome kuus demineerimistanki Leopard 2R. Saadeti ka igasuguseid, sh robotiseeritud demineerimissüsteeme ja soomustatud remondi-evakuatsioonisõidukeid. Esimestes lahingutes sai mitu pioneerisõidukit viga.

Võrdluseks võib meenutada 1943. aasta 5. juulil alanud Saksa rünnakut Kurski kaarel, kus Nõukogude vägedel olid rajatud tugevad kindlustusvööndid. Intensiivsete ja kaotusrohkete lahingute järel lõpetasid Saksa väed Hitleri käsul rünnaku juba 13. juulil.

Ukraina pidi oma vähest moodsat tehnikat, ligi 100 lääneriikidelt saadud tanki ja 300 lahingusoomukit hoidma, et saaks kaitseliinide läbimurdmise järel rünnakut jätkata. Ehkki tanke Leopard 2 ja Challenger 2 on Ukraina tankistid kiitnud, on neid liiga vähe – kokku ligi 90. 25. septembril saabusid Ukrainasse esimesed jaanuaris lubatud lahingutankid M1A1 Abrams, kuigi rindele need veel jõudnud pole, ilmselt on vaja lisaväljaõpet.

28 detsember 2023 SÕDUR

Rünnaku ajal pidi Ukraina väejuhatus juuni lõpus loobuma vaenlase kaitseliinide ründamisest mehhaniseeritud brigaadide soomusüksustega, sest see oleks kaasa toonud nii lääne sõjatehnika kaotamise kui ka suured inimkaotused.

Võitlused Donbassis ja Harkivi oblasti idaosas Ukraina pidi hoidma tugevaid jõude ja olema aktiivne ka teistes rindelõikudes, et tõkestada Vene vägede ümberpaigutamisi lõunasse. Osa moodsat lääne soomustehnikat anti idarinde vägedele. Sellist jõudude killustamist on kritiseerinud mõned NATO kindralid.

Kuna wagnerlased viidi juuni algul Bahmutist ära ja toodi asemele Vene armee sõdurid, dessantväelased, siis seda olukorda kasutasid Ukraina väed enda kasuks ära. Nad asusid tiibadel vasturünnakule ning saavutasid nii põhja kui lõuna pool linna edu.

16.‒17. septembril vabastasid Ukraina väed Bahmutist lõunas Andrijivka ja Klištšijivka asula. Kuna ukrainlased asuvad nüüd kõrgendikel, saavad nad Bahmutis asuvate venelaste ühendusteid tulistada. Vene väejuhatuse katsed oktoobris-novembris vasturünnakutega Bahmuti all ukrainlasi tagasi tõrjuda pole suurt edu toonud.

Teistes suundades Donetski lähedal, Avdijivka ja Marjinka juures toimusid suvel Vene vägede edutud rünnakud.

Venelased püüdsid suvel Ukraina lõunarinde rünnaku takistamiseks ähvardada Ukraina vägesid vasturünnakuga Harkivi oblasti idaosas ja Luhanski oblasti põhjaosas Kupjanski, Svatove ja Kreminna suunas. Neil õnnestus saavutada vaid väikest edu Kupjanski all.

Hoolimata sellest, et maastik on siin metsane ja seega rünnakuks soodne, on Ukraina väed suutnud venelaste läbimurdekatsed tõrjuda.

Ukraina sõda

mandat ründelainet. Selle tulemusel on venelastel õnnestunud tungida edasi Avdijivka tööstustsooni. Juba oktoobri lõpus tõi Ukraina väejuhatus lõunarindelt siia toetuseks 47. mehhaniseeritud brigaadi tankidega Leopard 2.

On selge, et Venemaa juhtkond tahab saavutada Ukrainas mingit edu enne märtsis toimuvaid presidendivalimisi. Seega on talvel oodata linna all ägedaid lahinguid. Venemaa ründeviisid pole muutunud. Kui nad ei suuda saavutada edu ümberpiiramisega, siis korraldatakse lainetena hulgaliselt otserünnakuid väikeste nn kahuriliha gruppidega.

Vene väejuhatus ei hooli mitte mingisugustest kaotustest. Ründeüksustesse määratakse mobiliseerituid sunniviisil või meelitatakse lisaraha maksmisega. Sinna astunud on tunnistanud, et ellujäämise võimalus on vaid 20 protsendil.

Foto: Zumapress / Scanpix

Strateegilist olukorda muutis Venemaa salaliitlase Hamasi terrorirünnak Iisraeli vastu. Vene väed valmistusid Ukrainas sügistalviseks rünnakuks, mis pidi algama ilmselt novembris nagu ka eelmisel aastal. Moodustati reservarmee ehk 25. armee.

Nüüd otsustas Venemaa juhtkond olukorda ära kasutada ja saatis väed rünnakule, et hõivata Avdijivka. Tegelikult ei olnud Vene väed rünnakuks veel päriselt valmis, sest nad polnud täielikult komplekteeritud, relvastatud ega varustatud. 10. oktoobril alanud rünnakud nii põhjast kui lõunast Avdijivka ümberpiiramiseks kiiret edu ei toonud, ehkki Vene vägedel õnnestus veidi edasi tungida.

Avdijivka on kindlustatud juba 2014. aastast ja kaitset toetab Ukraina suurtükivägi kaugemalt. Venelased kandsid suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas. Samuti ebaõnnestus Vene vägede teine rünnakute laine ning novembri lõpus alustasid Vene väed kol-

Venemaa ja Ukraina kaotused sõjas Tavaliselt on ründaja kaotused kaitsja omadest suuremad, kuid Ukraina rünnaku ajal hinnati Ukraina ja Vene kaotusi suhtes 1 : 1,5. Ukraina kaitseministeeriumi allikail on Venemaa kaotused viimase viie kuuga u 108 500 langenut, kuid ilmselt on nende seas ka raskelt haavatuid. Venelased sooritasid mitmel suunal halvasti ettevalmistatud vasturünnakuid.

Ukraina väejuhatus püüab igati hoida oma võitlejate elusid ja seetõttu on ka edasitung aeglane. Neis rindelõikudes, kus rünnakul olid Vene väed, võis kaotuste suhe küündida 1 : 3. Viimastel nädalatel on rünnaku tõttu Avdijivkale Venemaa kaotuste arv märgatavalt suurenenud ja räägitakse isegi kaotuste suhtest 1 : 5 Venemaa kahjuks.

Infoportaali Oryx andmetel on venelased alates juuni algusest kaotanud u 475 tanki ja 1015 lahingusoomukit, 290 suurtükki ja 100 raketiheitjat.

Seda on päris palju, arvestades et Vene väed olid mitmel suunal kaitsel. Ukrainlaste kaotused lahingutehnikas on umbes kolm korda väiksemad.

Ehkki Ukraina vasturünnak ei saavutanud oma eesmärke, ei saa siiski öelda, et ta ei ole 2023. aastal edu saavutanud. Oluline on enamiku Vene vägede rünnakute või vasturünnakute kordaläinud tõrjumine idarindel. Uk-

raina väed on suurel hulgal hävitanud okupantide elavjõudu ja tehnikat ning tagalas ka ladusid. Venemaa kaotused on olnud kaks kuni kolm korda suuremad Ukraina omadest, aga ka Bahmuti vallutamist ei saa pidada Venemaa eriliseks eduks, sest linna lähistel on taas Ukraina väed.

Ukraina suurimaks eduks saab pidada drooni- ja raketilööke Krimmi pihta, mille tulemusena nõrgestati Vene õhukaitset ja enamik Musta mere laevastikust evakueeriti sügisel Novorossiiskisse ja mujale itta. Sellega loodi paremad võimalused viljaveoks Ukraina sadamatest.

Siiski on kahju, et juunis-juulis, kui Venemaa oli nõrgas seisus Vene vabaduse leegioni või wagnerlaste tegevuse tõttu, ei olnud Ukrainal piisavalt jõudu või vahendeid aktiivsemaks tegutsemiseks. Ukraina olukorda raskendas Kahhovka tammi lõhkumine Vene sõjaväe poolt.

Venemaa on suutnud maismaarindel oma positsioone strateegiliselt hoida, sest ta on rikkunud kõiki sõjapidamise põhimõtteid, sooritanud sõjakuritegusid või ökokatastroofe.

Samuti on ta hirmutamise ja tuuma­ šantaažiga suutnud nõrgestada lääneriikide abi Ukrainale.

Musta mere laevastiku evakueerimine on selge strateegiline lüüasaamine, kuid Venemaa olukorda on aidanud leevendada liitlased, eelkõige Hamas. Venemaa saab tänu liitlaste, Põhja-Korea ja Iraani, abile valmistuda pikaajaliseks kurnamissõjaks.

Juhul kui Ukraina käed oleks lääne relvade kasutamisel vabamad ja oleks rohkem ATACMS-i rakette või lennuväe tiibrakette, võinuks ka Ukraina strateegilised võimalused paremad olla. Ukraina peab Venemaa tagala nõrgestamiseks jätkama löökide andmist Krimmi, aga ka Venemaa muude sõjaliste objektide pihta.

Ukraina territooriumi vabastamine saab tulla alles raskete võitluste järel ning vaja on laiaulatuslikumat sõjalist abi, sh ka lennuväge. Ilma selleta ei saa korraldada suuremat dessantoperatsiooni üle Dnepri. Ka Eesti peaks pöörama rohkem tähelepanu Ukraina abistamisele, miks mitte arendada ka oma kaitseväe huvides droonide tootmist.

Sláva Ukraini! Herójam sláva!

SÕDUR detsember 2023 29

Venemaa

Juhul kui Vladimir Putin peaks Venemaal võimust ilma jääma, oleks see sama suur sündmus kui Berliini müüri langemine 1989. aastal. Esialgu hoiab ta kümne küünega riigitüürist kinni ja pole ka näha, et riigi sees teda kukutavat jõudu tekiks. Kõik eelmiste aastate jõupingutused Venemaast üleilmset impeeriumi luua on aga karile jooksnud.

Heiki Suurkask peatoimetaja

L

ääne pealinnades kestab hirmusegane tunne, et järjekordse impeeriumi kokkuvarisemine tooks kaasa suure tohuvabohu ja lagunemise. Seetõttu ilmub ridamisi artikleid teemal, kas ja kuidas Venemaa killustub ja kuidas me sellesse üldse suhtuma peaks. Mõni autor loodab Putini langemisest laineharja, mis pühiks võimult ka terve hulga autokraate teistes riikides, teine kardab, et Venemaa langus aitaks Hiinal veelgi enam tugevneda.

Kõige rohkem «eksperte» pelgab aga tegelikult segaduste aega, mis muudaks edasised arengusuunad lihtsalt prognoosimatuks. Muutus ei pühiks jalgu alt mitte ainult despootidest valitsejatel, vaid ka teadlastel, kes sündmustest tegelikult aru ei saa. Just see juhtus 1989. aasta järel paljude sovetoloogidega, kes lihtsalt polnud võimelised prognoosima pööret külma sõja jõusuhetes.

Venemaa lagunemise stsenaarium on tegelikult läbi mängitud lausa kahel korral: aastail 1918 ja 1991–1992.

Esimene ehk Soome, Balti riikide, Poola, Valgevene, Ukraina ja Kaukaasia riikide lahkulöömine 1917–1918 tuli lääne pealinnadele paraja šokina, kuna samal ajal lõid kõikuma ka sealsed koloniaalimpeeriumid. Räägiti pigem sanitaarkordoni loomisest bolševistliku Venemaa ja muu Euroopa vahele, kui riikide tegelikust iseseisvusest, ja paraku just selline ükskõikne

30 detsember 2023 SÕDUR

Venemaa lagun oleks pisut enn

1990. a hukkunud Viktor Tsoi mälestusmüür Moskvas meelitab ka praegusaja Venemaal mu

suhtumine võimaldas Stalinil 1940. aastatel saatuse hooleks jäetud IdaEuroo­pa endale allutada.

Balti riigid, nagu tegelikult ka kogu Ida-Euroopa, leidsid läänes aastail 1986–1991 eest äärmist umbusku,

proovides end kurjuse impeeriumist lahti rebida. Õnneks ei kuulatud siin sel ajal lääne manitsusi ja tulemuseks oli siiski Eesti iseseisvuse taastamine.

Montaigne’i instituut vahendas 20. märtsil 2023 Bruno Tertrais’

Venemaa

unemist oodata natlik

uutuste nõudjaid oma sõnumit lisama.

mõttearendust teemal: «Pärast langust. Kas me peaks valmistuma Venemaa lagunemiseks?». Ta tsiteeris venelasest politoloogi Sergei Medvedevit, kes kirjeldas, et Venemaa koosneb 89 föderaalsest subjektist,

Foto: Alexander Nemenov / AFP / Scanpix

millest 21 on mitteslaavi autonoomsed vabariigid. Venelaste osakaal riigi rahvastikus kahanevat ja teiste suurte rahvuste, nagu tatarlaste, baškiiride, tšuvaššide ja tšetšeenide oma kasvab.

Just vähemusrahvused kannavad Ukraina sõjas ebaproportsionaalselt suuri kaotusi, mis peaks nende rahulolematust veelgi suurendama.

Nii teadis Tertrais märkida, et juba 27. oktoobril 2022 kuulutas kal-

SÕDUR detsember 2023 31

Venemaa

Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks 46 oblastiks 2 keskalluvusega linnaks (Moskva ja Peterburi) 21 vabariigiks 9 kraiks 4 autonoomseks ringkonnaks (a/rgk) 1 autonoomseks oblastiks (a/o)

NORRA ROOTSI

TAANI SAKSAMAA

SOOME I ST

TI LÄ U ED

LE

POOLA

EE

Kaliningradi oblast

VALGEVENE

Peterburi

Moskva

27

26

28

32

33

45

39

Permi krai

40 46

mõkkide rahvuskongress Venemaast lahkulöömist. Ta nimetas võimalike eraldujate seas Põhja-Kaukaasia vabariike, Tõvat ja Burjaatiat. Jõukamatest vabariikidest mainis ta veel Volga jõgikonnas olevaid Tatarstani ja Baškortostani. Kuid Tertrais oli sunnitud samas nentima, et ajalooliselt on Venemaa end lõpuks ikkagi uuesti üles ehitanud.

Ka Venemaa ajaloo professor Susan Smith-Peter New Yorgi linna ülikoolist möönis veebilehel The Conversation, et teadlasena peab ta Venemaa lagunemise väljavaadet ebausutavaks, aga prognoosis, et kui see tegelikult

Jamali Neenetsi a/rgk

KASAHSTAN

toimuks, kujuneks see õudusunenäoks läänele ja uueks võimaluseks Hiinale.

Tõestama ei vaevunud ta aga kumbagi väidet. Hiinas on küll avaldatud kaarte, millel Venemaa Kaug-Ida linnu ja piirkondi on ümber nimetatud hiinapäraste nimedega, sh Vladivostok saanud nimeks Haishenwei, Sahhalin aga Kuye Dao. Koostatud on ka üks edetabel, mis väidab, et autonoomianõue on Venemaa vabariikidest kõige tugevam Tatarstanis, Tšetšeenias, Adõgees, Kabardi-Balkaarias, Baškortostanis, Tõvas, Sahha vabariigis (Jakuutias) ja mujal; kõige nõrgem aga Komis ja

Krasnojarski krai

Handi-Mansi Jugra a/rgk

Sverdlovski oblast Tjumeni 34 Kurganioblast Omski oblast oblast

I

41 38 42 43 44

32 detsember 2023 SÕDUR

Komi vabariik

35

37

KASPIA M ER

I

ER

TM US

M

TÜRGI

36

Vologda oblast

12 8 9 10 11 Kirovi 14 15 13 16 17 oblast 19 25 18 23 24 21 31 20 22 29 30 7

UKRAINA

3 6

Nižni Novgorodi oblast Belgorodi oblast Lipetski oblast Voroneži oblast Tambovi oblast Penza oblast Mordva vabariik Tšuvaši vabariik Mari Eli vabariik Rostovi oblast Volgogradi oblast Saratovi oblast Uljanovski oblast Tatarstani vabariik Udmurdi vabariik Samara oblast

Neenetsi a/rgk

Arhangelski oblast

4

17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32

Leningradi oblast Pihkva oblast Novgorodi oblast Tveri oblast Smolenski oblast Jaroslavli oblast Brjanski oblast Kaluga oblast Moskva oblast Vladimiri oblast Ivanovo oblast Kostroma oblast Kurski oblast Orjoli oblast Tula oblast Rjazani oblast

Karjala vabariik

1

2

5

Murmanski oblast

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

Tomski oblast Novosibirski oblast Kemerovo oblast Hakassi Altai vabariik krai Tõva Altai vabariik vabariik

Karjalas. Kuid ka see tabel räägib vaid autonoomiast, mitte Venemaast lahkulöömisest. Karjala rahvastikust on põlisrahvast järele jäänud vaid 5,5%.

Enamusrahvust autonoomia ei huvita.

Putinlik venestamine Venemaa vabariikide autonoomia nõuetest rääkivad eksperdid pole eriti süvenenud nende 21 vabariigi etnilisse kooslusse. Stalinliku rahvuspoliitika tulemusel kujutavad need piirkonnad vaid rahvusautonoomia imitatsiooni ja on algusest peale rajatud vähemusrahvuste mahasurumisele ja assimilatsioonile.

Venemaa 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46

Baškortostani vabariik Tšeljabinski oblast Orenburgi oblast Krasnodari krai Adõgee vabariik Stavropoli krai Kalmõkkia vabariik Astrahani oblast Karatšai-Tšerkessi vabariik Kabardi-Balkaari vabariik Põhja-Osseetia vabariik Tšetšeeni vabariik Dagestani vabariik Ingušši vabariik

Moskva alla kirjutada eraldi lepingu alles 1994. aastal, teise allutamiseks tuli maha pidada kaks sõda ja leppida tšetšeenide ja inguššide omavahelise lahutusega.

Kui Doku Umarov 2007. aastal džihadistliku Kaukaasia islamiemiraadi välja kuulutas, levis tšetšeenide vabadusvõitlus ka teistesse Põhja-­ Kaukaasia piirkondadesse: nimelt Inguššiasse, Adõgeesse, Nogai steppi, Dagestani, Kabardi-Balkaaria-Karat­ šai ja Põhja-Osseetia aladele. Siiski õnnestus Moskval see mäss 2016. aastaks maha suruda.

Tšuktši a/rgk

Magadani oblast

Praeguse Venemaa lagunemise stsenaarium mängiti tegelikus elus läbi 1992. aastal.

Kamtšatka krai

Sahha (Jakuutia) vabariik OHHOOTA MERI

Sahhalini oblast

Juudi a/o

TagaBaikali krai

Primorje krai

HIINA JAAPANI MERI MONGOOLIA

Põlisrahvad on tegelikult enamuses vaid Tšetšeenias, Tšuvaššias, Inguššias, Kalmõkkias, Põhja-Osseeti­as, Sahhas, Tatarstanis ja Tõvas. Tingimisi ka Dagestanis, mis on ise omamoodi rahvaste vangla. Venelased rahvusena on saavutanud enamuse Adõgees, Altais, Burjaatias, Karjalas, Hakassias, Komis, Marimaal, Mordvas ja Udmurtias. Mujal on loodud süvenev etniline konflikt kas venelaste ja põlisrahvaste või kohalike põlisrahvaste vahel, nagu Karatšai-Tšerkessias ja Kabardi-Balkaarias.

Praeguse Venemaa lagunemise stsenaarium mängiti tegelikus elus

JAAPAN

Burjaatia vabariik

Habarovski krai

Amuuri oblast

Irkutski oblast

läbi 1992. aastal. Kuigi peaaegu kõik senised autonoomsed nõukogude sotsialistlikud vabariigid ja ka mõned autonoomsed oblastid kuulutasid liiduvabariikide eeskujul end Nõukogude Liidu lagunemise ajal suveräänseks, kirjutasid nad 31. märtsil 1992 Moskvas föderatsioonilepingule kuulekalt alla. Vormiliselt jäljendas see midagi Nõukogude liidulepingu taolist, kujunes aga rahvusautonoomiate alistamiseks, ning rajas teed uuele venestamislainele.

Alla kirjutamast keeldusid siis vaid Tatarstan ja Tšetšeenia-Inguššia vabariik. Esimesega neist suutis

Föderatsioonileping kulissina kaotas omakorda tähenduse, kui kehtestati Venemaa uus põhiseadus. Venemaa on siiski konstitutsiooniline, mitte lepinguline föderatsioon. Vabariigid on kaotanud isegi nominaalselt nende nimes eksisteerinud autonoomia, ka sunniti neid taganema suveräänsuse nõuetest. Juba 2002. aastal tegi Putin vähemusrahvustele kohustuslikuks kirjutada oma tekste kirillitsas.

Protestid uue venestamislaine vastu õnnestus tõhusalt maha suruda ning vähemusrahvuste eneseteadvus on järjekindlalt löögi all.

Putini võimu ajal on venestamine veelgi süvenenud. 2018. aastal tekkis protestilaine Põhja-Kaukaasia ja Uurali-­äärsetes vabariikides, kui riigiduuma asus jõustama seadust, mis kaotas kohustuse koolides kohalikke keeli õpetada. 12 vabariiki nõudsid seaduse tõkestamist, aga neid ei võetud kuulda. Üha selgemini tehti seadusi vaid venelaste kui riiki moodustava rahva (государствообразующий народ) huve silmas pidades. 1989. aastal Balti riikide keeleseadustest alanud rahvuskeelte tugevdamise laine oli Venemaal jõudnud tõelise lõpuni.

Putini võim on vähemusrahvuste identiteedile veelgi suurema hoobi andnud, jätkates tõhusalt stalinliku rahvuspoliitika kurssi. 2021. aasta rahvaloendus Venemaal näitas mitme rahvusgrupi arvu kahanemist: tatarlastel 600 000 inimese võrra, maridel 22,6%, tšuvaššidel 25% ja udmurtidel

SÕDUR detsember 2023 33

Venemaa

30%. 16,5 miljonit inimest isegi ei julgenud rahvaloendusel oma rahvuslikku kuuluvust märkida.

Enamiku vähemusrahvuste ees seisab võitlus ellujäämise nimel. Neil pole isegi nende nime kandvates vabariikides piisavat osakaalu, et venelaste võimumonopoli kõikuma lüüa. Seega pole võimalik ka eeldada, et nad suudaks Venemaast lahku lüüa.

Radikaalsete islamistide katsed Kaukaasias Putini võimu kõigutada on tegelikult nurjunud.

Kui karjalasi oli 1926. aastal oma «rahvusvabariigis» 37,4%, siis 2021. aastaks veel vaid 5,5%. Arvuliselt on neid 100 000-st järel vaid 26 000 ning ainuüksi viimase 20 aastaga on sellest vabariigist kaduma läinud 40 000 karjalast. See vabariik tühjeneb rahvastikust üldse pöörase tempoga.

Narmendav Venemaa Venemaa koosseisus on küll vabariike, mis soodsate olude kokkusattumisel võiks hakata nõudma oma suveräänsete õiguste taastamist või nende suurendamist, aga selle tulemusel hakkaks riik parimal juhul vaid Põhja-Kaukaasias veidi narmendama. Tatarstanist ei ole saanud Moskva-vastase protesti suurt vedajat, ka Sahha on protestimisele eelistanud majanduslikke hüvesid.

Radikaalsete islamistide katsed Kaukaasias Putini võimu kõigutada on tegelikult nurjunud. Põhja-Kaukaasias on juba aastaid prognoositud, et Ramzan Kadõrovile antud peaaegu piiramatu võimuga valitsemist on võimalik lõpetada alles kolmanda Tšetšeenia sõjaga. Praeguste tingimuste jätkudes elaks Kadõrovi võim üle ka Putini oma. Õigupoolest ei tea me, kui tugeva pärandi Džohhar Dudajevi 1991. aasta iseseisvuskatse tegelikult tšetšeenide teadvusse jättis ja kas Kadõ­rovi võimul hoidmine on nende jaoks vaid ajutine episood.

Kõige nähtavam on praegu protest Kalmõkkias. End kalmõkkide esindajaks kuulutanud oiraadi-kalmõki rahvuskongress (Конгресс ойраткалмыцкого народа) tuli esimest korda kokku 2015. aastal Elistas. 26. või 27. oktoobril 2022 kuulutasid 34 detsember 2023 SÕDUR

Tõva šamaanid esinemas. Paraku kasutatakse rahvakunstiansambleid propagandistlikult ära, et tegelikku venestamist varjata.

Foto Ilja Naymushin / Reuters / Scanpix

nad aga välja Kalmõkkia iseseisvuse.

Kongressi esimees Arslang Sandžijev oli sunnitud kaks päeva pärast seda Venemaalt lahkuma. Kalmõkkidest poliitvangide nimekiri on järjest pikenenud, aga seda protesti pole Putin suutnud maha suruda.

Selleks et Venemaa tegelikult üldse lagunema saaks hakata, peaksime kõigepealt nägema, et venelased riigi kaugemates osades hakkaks ise Venemaa vastu mässama ja sellest lahku lööma.

See pole aga tõenäoline.

Tehislikke moodustisi oleme küll varemgi näinud. 1993. aastal eksisteeris üürikest aega Uurali vabariik, mille alistamisega polnud Moskval mingeid raskusi. Samal ajal arendati ka nn Siberi vabariigi ideed, mida propageeriti veel 2014. aastalgi, aga ka selle õnnestumiseks pole tegelikke väljavaateid. Sellist lõhkiminekut nagu Venemaa kodusõja käigus 1918. aastal pole kusagil näha. Pealegi keeldusid kodusõjas bolševike vastu sõdinud valgekaartlased siis ka ise Venemaast

Venemaa Burjaatia tahaks küll vabadust, aga ei suuda vabaneda isegi hiigelsuurest Lenini peast Ulan-Ude keskuses.

Foto: Maxim Shemetov / Reuters / Scanpix

Venemaa peaminister Mihhail Mišustin võttis vastu Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi järjekordse aruande 27. aprillil 2023.

Foto: Aleksandr Astafjev / Reuters / Scanpix

lahku löömast. Kaug-Ida vabariik aastail 1920–1922 oli tüüpiline bolševike lavastus, maskeerides selle ala hõivamist.

Ometi tuleb tähele panna, et 1991. aasta NSV Liidu lõplikku lagunemist, mida Putin on avalikult kuulutanud sajandi geopoliitiliseks katastroofiks, ei toonud ju tegelikult kaasa mitte liiduvabariikide suveräänsustaotlus, vaid KGB ja relvajõudude nurjunud putšikatse. Vigu, mida keskvõim kohalike võimudega suhtlemisel teha

võib, saame näha ehk alles siis, kui nende autoriteet lõplikult põhja käib.

Kõigist läänemaailma sanktsioonidest hoolimata pole raha siiani suhtluses takistuseks olnud.

Putini-vastase revolutsioonilise pro­ testilaine kujunemist ei saa küll mingil juhul välistada. Wagneri grupi juhi Jevgeni Prigožini räuskamisest ja suvisest mässukatsest tehti läänes ennatlikke järeldusi kui võimalikust režiimivahetusest, kuid sama enneaegsed on ka tema hukkumisele järgnenud versioonid, et

režiimipöörde asemel seisab Venemaal ees aeglane allakäik. Prigožin juhtis seda organisatsiooni kogu aeg pigem tankisti rollis. Tegelikult polnud Wagner kunagi mässuline jõud: grupeeringu lõid Venemaa relvajõud selleks, et maailmas oma agressiivset välispoliitikat ajada. Seega ei saa Wagnerit mingiks eraarmeeks pidada.

Lääne liidrite meeltes elab endiselt ekslik arusaam, mis peab natsionalismi ja igasugust separatismi hirmsamaks nähtuseks kui despootlikku valitsemist. Seetõttu on seni alati eelis­ tatud toetada pigem keskvõime kui nende alt lahku löömist taotlevaid rahvaid.

Samas on praegusaja Venemaal juba ammu selge, et Putin ei suuda riigis stabiilsust taastada, ja mida rohkem noori mehi Ukraina rindel langeb, seda sügavamaks riigisisene depressioon muutub.

Lääne liidrite meeltes elab endiselt ekslik arusaam, mis peab natsionalismi ja igasugust separatismi hirmsamaks nähtuseks kui despootlikku valitsemist.

Uut rahvuslikku ärkamist Venemaal võimendab vähemusrahvuste paiskamine Ukraina sõja hakklihamasinasse ning aina suurema hulga langenud sõdurite tinakirstude saabumine nimelt vähemusrahvuste kodudesse.

Sõduriemade organisatsioon, mis oli eriti tugev Nõukogude Liidu lagunemise aastail, ning Afganistani ja hiljem Tšetšeenia sõjas ilmnenud agressiivse militarismi vastu välja astus, on Putini ajal vaikima sunnitud. Läänes ei suudeta isegi nende jätkuvast vaikimisest aru saada. Kas tõesti on hirm Venemaal nii sügavale jõudnud või on emad end ikkagi Putini propagandast pimestada lasknud?

Tegelikult on märgata, et varasem sõduriemade organisatsioon on võimu käepikenduseks muutunud. Protest püüab läbi murda pigem suhtlusvõrgustike kaudu. Nende vaoshoidmine on aga palju võimatum ülesanne, kui oli samizdati ajakirjanduse lämmatamine enne 1991. aastat.

SÕDUR detsember 2023 35

Venemaa

Putini Venemaa maailmakorra murenemine Heiki Suurkask peatoimetaja

M

e ei tea siiani, mis põhjusel andis Venemaa president Boriss Jeltsin 1999. aasta viimasel päeval kogu võimu ootamatult üle Vladimir Putinile; ka Jeltsin ise üritas iga hinna eest vältida selle nimetamist riigipöördeks.

Samas võis seda tõlgendada just Jeltsini ametist tagandamisena 1998. aasta majanduskriisi tõttu.

Varasema KGB-lase (riikliku julgeoleku komitee, vn Комитет государственной безопасности, KGB töötaja) Putini võimuletõus oli aga alanud 1999. aastal Tšetšeenia sõja taaskäivitamisega ning sellele propagandistliku aluse loomisega: selleks ei kõheldud õhku laskmast isegi elumaju Buinakskis, Moskvas ja Volgodonskis, mille tagajärjel sai surma ligi 300 inimest. Ärimees Boriss Berezovski, kes süüdistas nendes plahvatustes otseselt Venemaa julgeolekuagentuuri FSB-d, leiti 2013. aastal Londoni lähistel surnuna, ning väited, nagu ta oleks sooritanud enesetapu, polnud just veenvad.

Putini ajal ei ole teisitimõtlejate, ajakirjanike ja poliitiliste rivaalide mõrvamine Venemaal enam erand, vaid lausa reegel. Anna Politkovskaja, Aleksandr Litvinenko, Sergei Magnitski, Boriss Nemtsovi ja teiste mõrvad on olnud vaid

36 detsember 2023 SÕDUR

jäämäe nähtavaks tipuks.

Juhul kui Jevgeni Prigožin 23. augustil tõesti lennukiga alla kukkus, võis ka selle lennuki reisijad putinismi mõrvaohvriteks lugeda.

Vladimir Vladimirovitš Putin esindas võimule tulles selgelt endiste KGB-laste masinat, mis oli riigi agressiivse sise- ja välispoliitika aluseks olnud juba 1954. aastast alates. Putin ise sai kodus stalinliku kasvatuse, arvestades et tema vanaisa Spiridon oli Staliniga lähedalt seotud (töötades kokana partei­bosside puhkekeskuses) ja isa Vladimir oli endine hävituspataljonlane (kui me üldse võime riigipea elulugu uskuda).

Putini tulek aitas võimule tagasi nõukogudeaegse nomenklatuuri eesotsas tema kolleegidega KGB-st, välis- ja sõjaväeluurest, aga ka arvukalt endiseid kompartei ja komsomolitöötajaid, kes küll olid valmis loobuma kommunistlikust retoorikast, kuid mitte oma võimust. Tagasi toodi ka KGB-like lisanditega agressiivne sise- ja välispoliitika, mida nad ise eelnenud aastakümnetel üles ehitasid.

KGB ja Nõukogude armee olid juba 1980ndatel oma provokaatorite abil asunud levitama vande­ nõuteooriaid, millega võimuvastaste mainet diskrediteerida. Samal ajal, 1988. aastast peale hakati Kaukaasias, Kesk-Aasias, Moldovas, Donbassis ja Krimmis ning Balti riikides looma avalikke ja hiljem külmutatud konflikte,

Kaamerasse vaatab Talibani välisminister Amir Khan Muttaqi. Venemaa anis toimunud 5. Moskva-formaadi kohtumisele ka Talibani esinduse. V

Meeleavaldajad Riias teavad täpselt, kuhu Putin võiks pista oma Valgevenesse paigutatud raketid.

Foto: Evija Trifanova / LETA / Scanpix

Venemaa

a tahtmine ennast suure vahendajana näidata tõi 29. septembril KaasVenemaa liitlaseks siiski Talibani veel pidada ei saa.

Foto: IMAGO / SNA / Scanpix mis sobival hetkel uuesti lõkkele puhuda. Esimene katse uinunud konflikte äratada tehti 2008. aastal Gruusia-vastase agressiooni käigus, mil annekteeriti Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. Teine katse tehti 2014. aastal, Krimmi ja Donbassi Ukrainast lahku kiskudes.

Geopoliitiline jõukatsumine on viinud endistest liiduvabariikidest Aserbaidžaani lääneriikide ja Armeenia Venemaa mõju alla, Valgevene liidril on aga algusest peale olnud omad diktaatorlikud ambitsioonid.

Gruusias ja Moldovas käib agressiivne mõjutustegevus ja riigi lõhkiajamine tänini.

Balti riikides pole Moskva

mõjuagentuurist aga piisanud, et siinset avalikku arvamust Venemaale soodsas suunas nihutada.

Venemaa rahvastiku seas, aga ka üle maailma levitatud paranoiat on järjekindlalt libauudiste ja vandenõuteooriatega suurendatud. Seetõttu on olnud lihtsam propagandistlikke valesid maha müüa. Nii kujunes uus viies kolonn, millega koroonakriisi laineharjal sai Venemaad kuuletuma panna ja läänemaailma seesmiselt ründama hakata.

Seejärel lavastati 2021. aastal Poola ja Leedu piiril migratsioonikriis, et varjata ettevalmistusi sõjaks Ukraina vastu.

Montenegros aga üritati 2016. aastal lausa riigipööret korraldada, et seal Moskva agente võimule panna.

Väljaspool endist Nõukogude Liitu ja selle mõjuala asus Putini KGB-laste kollektiiv 2000. aastal taas üles ehitama külma sõja aegset läänemaailma ja eriti Ameerika Ühendriikide vastaste riikide rinnet.

Selle ühisrindega tõi Putin Venemaa selja taha endiselt kommunismi ehitavad riigid Aasiast eesotsas Hiina ja Põhja-Koreaga. Shanghai koostööorganisatsioon loodi Venemaa ja Hiina vahelise liiduna 2001. aastal, BRICS aga Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika liiduna aastail 2009–2010.

Juba 1960ndatest peale on Moskva jõuliselt investeerinud mõjuagentuuri loomisesse Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. Selgelt Moskva ässitustöö tulemus on Venezuela ja Nicaragua libisemine tagasi läänevastaste riikide ühisrindesse ning Putin on sealseid despoote igati toetanud. Väga aktiivset Vene mõjutustegevust ja näiteks hispaaniakeelse Sputniku propagandat on olnud näha teistegi Ladina-Ameerika riigijuhtide kummalise käitumise taga nii COVID-i pandeemia kui ka Ukraina sõja ajal.

Kui 2010. aastal vahistati ja saadeti USA-st välja suurem hulk Venemaa «uinunud» agente, sh Anna Chapman, sai peale selle avalikuks ka KGB endiselt tugev jalgealune Zimbabwes ja mujal Aafrikas.

Chapmani isa oli olnud Nõukogude saadik Keenias ja esindas suurt luurevõrgustikku lõunapoolses Aafrikas.

Eelnenud aastakümnetel tehtud jõupingutused Aafrika Moskva kiiluvette keeramiseks said siiski

1990. aasta demokraatialaines tagasilöögi. Eriti ränk kaotus oli Liibüa režiimi langemine 2011. aastal araabia kevade protestide käigus. Kuid nüüd jagati Liibüa suured relvaarsenalid laiali terrorirühmitustele Sahara-taguses Aafrikas.

Seetõttu oleme näinud järjest uusi riigipöördeid Malis, Nigeris, Gabonis ja mujalgi, millest küll kõiki ei saa otseselt Moskva ja Wagneriga seostada. Venemaa on aga avalikult toetanud uusi diktaatoreid Egiptuses ja Liibüas, et demokraatiapüüdlusi lämmatada.

Süürias peab Venemaa avalikult sõda 2011. aastast peale. Seal, nagu ka Liibüas, on nende ainsaks tegelikuks vastaseks olnud oma sõjalise sekkumisega Türgi.

Palestiina (nagu ka mitmete teiste) terrorirühmituste loomist toetas KGB ja sellest väljakujunenud üleilmne masin juba 1950ndatest alates.

Hiljem kasutati vahendajana Ida-Euroopa satelliitriikide, kuid ka Süüria, Liibüa, Iraagi ja teiste riikide luureametkondi. Näiteks Palestiina Vabastusorganisatsioonis ja terves hulgas terroristlikes rühmitustes tegutsesid ka teada-tuntud KGB agendid.

Seos Venemaa luureasutuste ja Hamasi vahel pole küll veel seni tõestamist leidnud. «Ülemaailmse Putini» tipphetk oli kõikvõimalike läänevastaste libateooriate levik 2020. aasta koroonapandeemia ajal, mil neile ilmselt tundus, et lääs on enneolematult nõrgaks muutunud. Venemaa maine ja autoriteet lõi aga rängalt kõikuma Ukraina-vastase agressiooniga 2022. aastal ning isegi kõige tuntumatel Moskva mõjuagentidel on olnud raskusi Venemaa tegevuse õigustamisega.

SÕDUR detsember 2023 37

Tervis

Reservväelase Mida näitab Eesti meeste tervisepeegel?

Ajateenijad järjekorras küberväejuhatuse meditsiinikeskuse vastuvõtule.

Foto: Kaimar Tauri Tamm / kaitsevägi

38 detsember 2023 SÕDUR

Tervis

tervis

Reservvägi on läbilõige Eesti ühiskonnast ja peegelpilt meie meeste tervisest.

Mida see peegel meile näitab? Kahjuks mitte väga rõõmustavat pilti.

Liina Kähri Fertilitase turunduspartner

T

ervisekassa 2022. aastal korraldatud uuringust selgus: iga neljas Eestis elav mees oli rasvunud, ligi pooled meestest olid ülekaalulised, vererõhk oli kõrge veidi üle pooltel meestest ja vaid veerand uuringus osalenuist oli normaalkaalus. Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja ülekaal oli seotud peaaegu kõikide kehvade tervisenäitajatega. Neil oli kõrgem vererõhk, madalam testosterooni tase ning halvemad maksa- ja vaimse tervise näitajad. Samuti tarvitasid nad sagedamini valuvaigisteid.

Sama puudutab ka reservväelasi ja kaitseliitlasi. Kaitseliidu rühmaparameediku Andrus Rummu sõnul leitakse kaitseliitu astumisel soovijale alati sobilik roll. Siiski on ülekaalus ja rasvunud meeste kehakaalu probleem ilmselge ja eriti nukraks teeb see näitaja just noorte meeste puhul. Veedetakse ju igapäevaelus tööpäevi kontoris ja kutse saabudes tormatakse õppusele, kus vähene füüsiline ettevalmistus selgelt esile tõuseb.

Nii mõnigi kord ilmnevad tervisemured just õppuste käigus, kus selgub, et meestel on ebapiisavast füüsilisest aktiivsusest või vaimsest ülepingest kõrge vererõhk. Samuti võimendab ülekaal selja- ja liigeseprobleeme. Kui varustuse kaal võib ulatuda 30 kilogrammini, sisaldades lisaks baasvarustusele ka laskemoona, granaate, miine, varuvett, kiivrit ja killuvesti, koormab see paratamatult ka meeste selga.

Rumm meenutab muret tekitavat olukorda, kus kompaniimeedik analüüsis 30 kaitseliitu tuleva mehe tervist, kellest pooled oleks tulnud tegevliikme kohalt tervislikel põhjustel vabastada.

SÕDUR detsember 2023 39

Tervis

ussisõnalastest tuli kõlbmatuks tunnistada

M

ehe tervis on viimastel aastatel üha laiemat kandepinda leidev teema. Seda vaadatakse nii riigikaitse, rahvatervise kui ka pikema sõpruse seisukohalt. Mure tuum on siiski sarnane.

Füüsiline võimekus meeste seas väheneb, elustiilihaigustel lastakse tervisele liiga teha, füüsilise ega vaimse tervise muredega ei pöörduta piisavalt spetsialistide poole ning kõige selle tulemusena väheneb sooritusvõime ja kahaneb tervena elatud aastate arv.

Kaitseressursside amet tegi 2022. aastal arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud 8448 kutsealusele.

Neist ainult 50% vastas täielikult tervisenõuetele. Teine pool kas ei vastanud neile või vastas vaid osaliselt. Kahel eelmisel aastal on sobivuse protsent olnud vastavalt 47% ja 49%. Seega näeb kaitsevägi peaaegu pooli Eesti mehi.

Ajateenistuses saame esmasel kohtumisel noore mehe tervisest üldpildi. Üks probleem on saneerimata hammaskond, kuigi kuni 19-aastastele peaks tasuta hambaravi kättesaadav olema. Järgmine murekoht on vähene füüsiline ettevalmistus ja koormustaluvus, millele lisandub heaoluühiskonnast tuttav teen-mida-meeldib-mentaliteet.

Kehalise koormuse kasvu ja kindla tegevusraamistiku tõttu langeb veel ligi 5% ajateenistusest tervislikel põhjustel välja.

Järgmine kohtumine on üldjuhul paari aasta jooksul pärast ajateenistust. Tervislikus seisundis selle aja jooksul väga palju ei muutu, kuid kui lasta teha näiteks kehaliste võimete kontrolltesti, on taas näha füüsilise vormi halvenemist. See kõik kehtib

40 detsember 2023 SÕDUR

nooremate, keskmiselt kuni 25-aastaste meeste kohta.

Maakaitseüksuste loomisel kasutatakse ära põhiliselt kaitseliidu liikmeskonda ja kohalikke reserv­ väelasi. Nende puhul on üldine keskmine vanus 36 aastat. Võiks arvata, et reservväelane on heas vaimses ja füüsilises vormis, sest temast sõltub ju riigi tervis. Siiski oli sügisesel Ussisõnade õppusel vaja vabastada õppekogunemisele ilmumisest või sellel osalemisest u 15% kutse saanutest just tervisliku seisundi tõttu. Pooled neist olid sellise diagnoosiga, millega tulnuks end juba varem kohuslaste registrist maha võtta.

N

äeme sama mustrit käimasolevas Ukraina konfliktis, kus 2022. aastal mobiliseeriti enamasti nooremaid ja tervemaid mehi. Hea tervise ja tugeva motivatsiooni tõttu oli väljajäetute protsent peaaegu olematu. Poolteist aastat hiljem, kus mobiliseeritava keskmine vanus on kasvanud 12 aasta võrra ja teataval määral on tekkinud sõjaväsimus, läheneb tervislikel põhjustel väljalangemine hinnanguliselt 20%-ni (täpseid andmeid Ukraina ei avalda).

Hoidmaks nii üksikisiku kui rahva tervist üldiselt on vaja rakendada erimeetmeid, et terviseteadlikkus ja tervisekäitumine jõuaks rohkemate meesteni. Nii püsivad nad kauem hea tervise juures, jõuavad eraelus ja tööl palju enam teha ning riik saab neile enda kaitsmisel kindlamalt loota.

Targo Lusti kolonelleitnant, kaitseväe tervisekeskuse eriarstikeskuse ülemarst

Õppusele Ussisõnad kutsutud reservväelane Lään

ne maakaitseringkonna formeerimispunktis.

Tervis

Pärnu haigla kirurgiakliiniku juhataja, uroloog Margus Krabi sõnul ohustavad Eesti meeste tervist üldtuntud terviseriskid ja haigused: südame-veresoonkonna haigused, hingamiselundite haigused, diabeet, kasvajad jne. Nende tekkepõhjused on mitmetegurilised: geneetika, keskkond, eluviisid, toitumine jms.

«Kombineerides elu kaardipakist välja tõmmatud kaarte, saame kokku mitmesuguseid tervisehädasid. Me ei saa kõiki võimalikke haigusi täielikult vältida, aga saame nende tekkeriski vähendada, jälgides oma kehakaalu, olles alkoholiga mõõdukas, mitte suitsetades, vältides sugulisel teel levivaid infektsioone, tegeledes kehakultuuriga,» loendab Krabi.

Foto: Dairi Õun / kaitsevägi

Kuidas valmistuda õppusteks nii füüsiliselt kui vaimselt?

Andrus Rumm soovitab Eesti meestel harrastada regulaarset liikumist, mis oleks pigem stabiilne iganädalane harjumus või positiivne rutiin kui jõusaalis rassimine. Õppuste kontekstis on oluline ka õige varustuse valik ning ettevalmistus. Kui jalad on õppusel märjad ja külmad või saabastes katki hõõrdunud, siis tuleb varustust kokku pakkides neid nüansse silmas pidada.

Loobuda tuleks mugavusasjadest ning kotte komplekteerides lisada vaid tegevuseks vajalik. Vanemad osalejad oskavad varasemale kogemusele tuginedes mõistlikke valikuid teha.

Rumm toob näite Afganistanist, kus lääne sõduritel oli raske kaitsevarustus. Hommikul enne laagrist lahkumist söödi kõhud soolast ja rammusat toitu täis. Selle tõttu tuli kaasa võtta ka rohkem vett, sest mehed higistasid palju ning olid lõpuks pidevalt kurnatud. Seevastu afgaanid jõid päeva alustades teed ja pudelitäie vett ning sõdisid pigem hommikuti ja õhtuti: siis oli rohkem energiat ja polnud päevast palavust. Seega on tähtis leida õige tasakaal tegevuse ja varustusastme vahel.

Tegevväelastele kehtivad üldfüüsilise testi normatiivid, mis on kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad. Liikumine ja füüsiline aktiivsus on head ka vaimsele tervisele. «See on teaduslikult tõestatud, et füüsiline aktiivsus on meeleoluhäiretele ning kergele/ mõõdukale depressioonile samaväärSÕDUR detsember 2023 41

Tervis

ne ravim kui medikamentoosne ravi.

Ei taha nüüd öelda, et probleemide korral on üks teisest parem, sest kõik on oluline: nii füüsiline aktiivsus, teraapia kui ka medikamentoosne ravi,» räägib dr Margus Krabi.

Kuidas on lood Eesti meeste vaimse tervisega?

Vaimse tervise ja tervisemurede teema on viimastel aastatel Euroopas ja ka Eestis üks suurimaid murekohti. Eesti sõdurite vaimne tervis on eriti tundlik teema, sest nad peaksid olema igal ajal valmis sõtta minema ja olema konflikti keskmes. Vaimse tervise nõuetele tuleb tähelepanu pöörata, kuna see on oluline osa nende töö sobivuse säilitamiseks.

Eestis on palju sõdurite vaimset ja kehalist tervist mõjutavaid riskitegureid. Need hõlmavad füüsilist tööd, stressi, unetust, ohus viibimist ja sõtta minemist, relva kasutamist ning pikaajalist konflikti.

Andrus Rummu hinnangul on aktiivsed võitlejad füüsiliselt heas vormis ja vaimne stabiilsus käib sellega kaasas. «On väga oluline, et sa saad aru ja oled enda jaoks lahti mõtestanud, miks sa sõtta lähed, miks sa kannatad, miks sa jäid näiteks invaliidiks. Siinkohal on emotsionaalne ja vaimne ettevalmistus ääretult oluline, sest sõjakoldes puutud sa kokku väga erinevate mõjuritega (nälg, külm, pettumus, konfliktid ülemuste või kaaslastega, kes ei pruugi sulle üldse meeldida või kes sind ei salli). Sel juhul võib ilustatud pilt enda mõttemaailmast, tervisest ja vaprusest saada probleemiks.

Dr Krabi nimetab ka tähtsa nüansi – julguse rääkida oma probleemidest ja muredest. Eesti mees võib olla «tantsulõvi», aga tihti on raske oma muresid jagada. Hea füüsilise ja vaimse tervise aluseks on aga head perekondlikud, sotsiaalsed ning töösuhted. Tihti on ka täheldatud, et paarisuhtes mees on üldjuhul parema tervisega. See pole muidugi reegel ning alati leidub erandeid.

Kokkuvõttes on iga Eesti mehe tervis tema enda kätes. Regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislikum elustiil võivad olla oluliseks vahendiks oma tervise ja heaolu edendamisel. Oma probleemide tajumine, tunnistamine ja muredest rääkimine toetavad vaimset tervist.

42 detsember 2023 SÕDUR

Tervis

Kaitseliidu Tartu malev Ussisõnade lõpurivistusel.

Foto: Henry Narits / kaitsevägi

Inimsuhete nõiaring ehk miks mees oma probleemidest ei räägi

Ü

tle mulle, luua kuvandi – mees millised on su ei räägi. suhted ja ma Olen tihti mõelnud, ütlen sulle, milline on kellele see sobib või su tervis. Pereteraakuidas seda toetatakpia uskumus on, et se. Pereterapeudi elu parim sümptomi ravi oleks justkui lihtsam, on perekond. Inimese sest üks seansi liikmeFoto: Shutterstock jaoks on tähtis kuulutest kindlasti ei räägi. da, olla mõistetud ja tunda, et ta on Sellisel juhul peab olema keegi, keloluline. Head suhted pereliikmetega lele see sobib ja ühtlasi ka mehe eest võimaldavad seda kõike ühel või tema tundeid ja mõtteid väljendab. teisel moel kogeda. Pere on väärtus, Tulemuseks on see, et mees ei peagi suhted on väärtus. Oluline oleks vaarääkima. Ja kõik on «rahul». delda suhete kvaliteeti kogumis: kes Peresuhetel on täiskasvanueale mul olemas on. Elu on täis katsumusi vertikaalne mõju. Oskused, väärja tagasilööke. See kujuneb sageli tused ja hoiakud saame me enda selliseks, nagu me ei planeerinud. tööriistakasti kaasa oma päritolu­ Inimesel on toimetulek keerukate perest. Kuidas me oma vanemaid või olukordadega märksa lihtsam, kui ta vanavanemaid mäletame? Kuidas saab kellelegi toetuda. nendes suhetes enda vajaduste Tuleb endalt küsida, kas minul eest seisti? Milliselt väljendati enda kui mehel on tahet ja oskust jagada rahulolematust? Millised olid nende kõike seda, mis minu elus toimub, toimetulekumehhanismid või millinii heas kui halvas. Või pigem olen sed olid konfliktilahendusoskused? ma harjunud jagama vaid eduluguNeed kogemused ajaloost mõjutasid. Endast rääkimise teeb enamasti vad horisontaalselt meie suhtlust keeruliseks uskumus, et minu mured paarisuhtes. ei ole teistele huvitavad või tähtsad.

Samuti on levinud hoiak, et isiklikke iimaseks oluliseks teguriks asju ei jagata ehk ollakse lojaalsed pean kuulamist. Rääkijaid on perele ja peresuhetes toimuvale. meie ilmas tunduvalt rohkem.

Sellega luuakse saladus, mis Kuulajaid paraku vähem. Selliseid nõuab varjamist ja «maski» kandkuulajaid, kes päriselt kohal on ja mist, mis omakorda tekitab ärevust osavõtlikud ilma lahenduse pakkuja «vaenlasi». Tekib hulk inimesi, miseta, aga veelgi vähem. Kui mehel kellega kohtumisi me väldime, sest on olnud varasem kogemus, kus ta nad võivad tahta meie «maski» taha tundis, et teda ei kuulatud, ei mõistepiiluda ja huvituda, kuidas meil tegetud või veelgi halvem, naeruväärislikult läheb. tati, võib tulemuseks olla otsus enda Jagamist/suhtlemist/rääkimist sisemaailma mitte jagada. pärsib ka hirm, et seame (lähi-) Mees võib tunda, et ta ei oska, on suhted ohtu: hirm, et võin omakorda läbi kukkunud ja vale; et mitteräälähedasi muretsema panna. See, mis kimine on siiski turvalisem ja sellel minuga toimub, ei pruugi olla minu ei ole suhetele nii suurt mõju. Ka partnerile turvaline, ehk on parem, partnerile võib mehe eneseavamikui ta ei tea. Ebaturvalisus võib ne, enda vajadustest, igatsustest ja panna kahtlema, kas ma olen ikka hirmudest rääkimine teraapia käigus see õige, kes suudab pere eest hoolt mingil hetkel ebamugav ja ehmatav kanda. olla. Mehe uute, teraapias toetatud oskustega jagatu võib sisaldada atsionaalne on mõelda, et ma midagi, mis võib anda suhtele uue ei taha oma perekonda selliselt vaate ja perspektiivi, kuid võib olla tundma panna, seega saan teha mõtlemapanev ja ootustest kaugel. otsuse pereliikmeid säästa ja päästa Peale selle võib abikaasa/naine/ ning hakkan varjama. Vähem tähtis elukaaslane kogeda, et ehk oli varem pole ka mehe kuvand või stereosiiski parem, kui mees enda tunnetüüp ühiskonnas. Kuidas poisse on test ja mõtetest ei rääkinud, ning kasvatatud? Kas edule orienteeritult, soodustatud suletud «nõiaring» saab läbi lööma, ilmtingimata hakkama jälle otsast alata. saama ja mitte kurtma? Selliselt võib Renee Nahkur, pereterapeut

V

R

SÕDUR detsember 2023 43

Sisekord

Relvajõudude kasutamine Silva Kirsimägi politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli lektor

T

änapäeval puudub selge piir riigisisese ning -välise rahu kaitsmise vahel ja seetõttu ei piirdu relvajõudude ülesanded üksnes riigi territoriaalse kaitsega. Eesti Vabariigi õigusruum lubab relvajõude kaasata mitmesugustesse korrakaitseülesannetesse, eristades vahetu sunni kasutamise õigusega ja õiguseta tegutsemist.

Vahetu sunni kasutamise õigusega tegutsemiseks võib vabariigi valitsus otsustada kaasata kaitseväge ja/või kaitseliitu eri sündmuste lahendamisse, näiteks terrorikuriteo ennetamiseks või tõkestamiseks, riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamiseks, erakorralise seisukorra ajal vägivallaga seotud massilise korratuse lõpetamiseks või eriolukorra ajal turvalisuse tagamiseks.

44 detsember 2023 SÕDUR

Vahetut sundi võib kaitseväelane kohaldada ka juhtudel, kui ta kasutab edasilükkamatut pädevust korrakaitsesündmuste lahendamiseks Eesti merealal ja väikesaarel. Näiteks siis, kui politsei- ja piirivalveamet ei või või ei saa õigel ajal tõrjuda ohtu inimese elule või tervisele.

Olukorrad, kus kaitseväel ja kaitseliidul ei ole õigust kasutada tsiviilkriiside lahendamisel vahetut sundi, on seotud näiteks lennuõnnetuse korral maismaal otsingutööde tegemise ja päästesündmuste lahendamisega.

Kui kaitseväelane või kaitseliidu tegevliige on kaasatud korrakaitseülesande täitmisesse, siis piltlikult öeldes muutub sõdur politseinikuks, kel tuleb asuda tagama avalikku korda riigis. Paraku ei pruugi kehtiv õigus olla piisavalt selge, et korrakaitsesse kaasatud kaitseväelane või kaitseliidu tegevliige saaks määratud ülesandeid efektiivselt täita.

Relvajõudude kaasamise Achilleuse kannaks on olukord, kus seadu-

se tasandil puuduvad selgepiirilised normid väljaõppe sisule ja selle läbimise tingimustele. Kehtiv õigus sätestab lakooniliselt, et avaliku korra kaitsmisega seotud ülesande täitmisele võib kaasata vaid selle kaitseväelase või kaitseliidu tegevliikme, kes on läbinud vajaliku väljaõppe.

Mida lugeda vajalikuks väljaõppeks ja kuidas tagada, et konkreetse juhtumi tarvis vajalik väljaõpe olemas oleks, kui õiguslikult ei ole reguleeritud, millistele tingimustele väljaõpe peab vastama? Samas võib tsiviilvõimul olla ootus, et avaliku korra kaitsesse kaasatavad relvajõudude liikmed tunnevad end riigisisese kriisiolukorra lahendamisel enesekindlalt ning neil on vastavad teadmised ja oskused.

Isegi kui toimuvad õppused, kus politseinikud koostöös relvajõudude liikmetega harjutavad mitmesuguste sündmuste läbimängimist, ei lahenda see küsimust, mis on seaduse järgi vajalik väljaõpe. Korrakaitsesse kaasatud relvajõudude liige peab tundma end

Sisekord

avaliku korra kaitsel korrakaitseõiguse valdkonnas kindlalt, kuna ta tegutseb kaasamise korral korrakaitseorganina, kes peab tagama riigi põhiväärtuste kaitse.

Rakendades korrarikkujate suhtes näiteks isiku kinnipidamist, temale kuuluvate asjade läbivaatust või eluruumi sisenemist, kaasnevad nimetatud meetmete rakendamisega ka mitmesugused menetlustoimingud, nagu dokumentide täitmine või tõendusteabe kogumine. Üks aspektidest on meetmed, mida relvajõudude liige avaliku korra kaitses rakendab, teine külg on seotud korrakaitse põhimõtete tundmisega.

Sündmust juhtiv politseiametnik ja relvajõudude liige peavad rakendama lubatud korrakaitsemeetmeid sarnaselt ning piltlikult öeldes hingama sama hapnikku.

Eesti õiguskirjanduses ilmunud artiklites on väljendatud seisukohta luua seaduslikud tingimused relvajõudude korrakaitsesse kaasamiseks, et välistada võimalikku ohtu isikute põhiõigustele ja demokraatiale.

Kui ei ole selge, millised on väljaõppe sisulised nõuded, siis võivad ohtu sattuda nii isikute põhiõigused kui ka usaldus jõustruktuuride vastu.

Sel juhul ei saa selles süüdistada korrakaitseorganeid, vaid seadusandjat.

Samuti võib väljaõppe sisuliste nõuete reguleerimatus panna kaitseväelase või kaitseliidu tegevliikme alusetult olukorda, kus sündmuse lahendamiseks puuduvad neil vajalikud oskused ja teadmised ning oht võimuliialduseks on suur.

Nõuded väljaõppele on vajalikud ka seetõttu, et relvajõudude tegevus avaliku korra tagamisel erineb jõu kasutamisest riigi sõjalisel kaitsel.

Teadaolevalt erineb relvajõudude liikme väljaõpe ka politseilisest väljaõppest. Selle üks osa on oskus rakendada ohtude tõrjumisel proportsionaalseid ja eesmärgipäraseid korrakaitsemeetmeid ja valida isikute põhiõigustesse sekkumisel sobiv taktika, sealhulgas sobiv vahetu sunni vahend.

Sõjaväepolitsei vahipataljoni ajateenijate massirahutuste ohjeldamise lõpuharjutus.

Foto: Martin Vesberg / kaitsevägi

Väljaõpe on vajalik, sest relvajõudude liikmed võivad oma kogemustele tuginedes tunnetada ohtu endale ja oma kaaslasele erinevalt ja kasutada surmavat jõudu kiiremini, kui seda teeks politsei. Korrakaitseülesannete täitmine ei tähenda automaatselt vajadust kasutada vahetut sundi. Seetõttu on tähtis, et väljaõppes keskendutaks ka riikliku järelevalve meetmete ja korrakaitseõiguse, nagu selgituskohustuse või otstarbekuse põhimõtte tundmisele.

Avalik võim saab eksisteerida üksnes ja tänu oma riigi inimestele, mitte vastupidi. Eksistentsi alus on usaldus oma jõustruktuuride vastu. Usaldust aitavad luua selged ja üheselt arusaadavad õigusnormid. Elanikel on õigus teada, kuidas käitub kriisiolukorras jõustruktuuri liige. Samas aitavad väljaõppele seatud selged nõuded valmistada relvajõudude liikmed ette kriisiolukorra lahendamiseks ja aidata kaasa tsiviil- ning militaarvõimu omavahelisele tõhusale koostööle.

SÕDUR detsember 2023 45

Ajalugu

Vabadusvõitluse üheks tipphetkeks oli president Konstantin Pätsi ausamba taastamine Tahkurannas 25. juunil 1989. Peale muinsusk Matti Päts oli ise ka EASS-i liige.

Eesti Akadeemilise Sõjaaja panus Eesti kaitsejõudude Mati Õun Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi aupresident

V

eidi üle 35 aasta tagasi, 29. aprillil 1988 pidasid härrasmehed Tallinna meremuuseumis koosoleku ja asutasid Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi (lühend EASS).

EASS asutati vastukaaluks tollal vohanud punasele pseudoajaloole ning seltsi põhieesmärk oli eesti ajalootõe

46 detsember 2023 SÕDUR

taastamine. Tegemist oli esimese organisatsiooniga, mis hakkas koondama Eesti sõjandustegelasi, ohvitsere, sõjaajaloolasi.

Seltsi asutajaiks olid Kaupo Deemant Tallinna linnamuuseumist; Urmas Dresen, Vladimir Kopelman, Ants Pärna ja siinkirjutaja meremuuseumist; Maido Limbak ja Mati Mandel ajaloomuuseumist; Evald Laasi, Toe Nõmm ja Hannes Walter ajaloo instituudist; Rein Helme riiklikust keskarhiivist (praegu riigiarhiiv); Peep

Pillak arhiivide peavalitsusest; Tiit Noormets filmi-, foto- ja fonodokumentide keskarhiivist (praegu filmiarhiiv) ning pensionär Taavet Poska.

Viimane oli enne teist maailmasõda Eesti vabadussõja muuseumi hoidja, kes valiti ühel häälel EASS-i auliikmeks. EASS-i esimeseks esimeheks valiti Mati Õun, aseesimeheks Rein Helme ja laekuriks Toe Nõmm.

Kõigepealt koostas selts põhikirja, et määratleda tegutsemisülesanded.

Põhikiri valmis ühe kuuga, sama

Ajalugu

neid lahinguohvitsere, kes teises maailmasõjas olid sõdinud kas Saksa või Soome sõjaväes. Punaarmee lippude all sõdinud meestest astus EASS-i vaid Edgar Arumeel, ilmselt leidsid ülejäänud endale tegevust olemasolevais Eesti NSV asutustes.

kaitsjate andsid selle taastamisse oma panuse ka sõjaajaloolased. Presidendi pojapoeg Foto: Rene Viljat / ERM

aloo Seltsi taasloomisse 1988. aasta 3. juunil võeti see peakoosolekul vastu ja 17. juulil registreeriti Eesti NSV kultuurikomitee käskkirjaga.

Tollal nõuti, et igasugused seltsid pidid olema kinnistatud mingi riigiasutuse juurde, nood kandsid seltsi eest ka vastutust. Meie selts asutati meremuuseumi juurde ja seetõttu sai EASS-i aadressiks tollane meremuuseumi aadress Pikk tn 70.

Põhikirja kohaselt pidi EASS tegelema ajalootõe taastamisega senise

punase pseudoajaloo asemele. Õhus oli juba tunda Eesti Vabariigi taastumise hõngu ja EASS-i vaimsus kandus ideele, et meie selts peaks olema koht, kuhu kogunevad mehed taastatavate sõjavägede staabi, sõjaministeeriumi ja sõjakoolide tarbeks. Et neist kaks esimest asutust hakkavad 1991. aastast kandma nimetusi kaitsejõudude peastaap ja kaitseministeerium, ei olnud veel teada.

EASS kosus algusajal liikmete arvu poolest üsna kiiresti. Seltsi astus küm-

Vabadussammaste taastamine EASS kogus tuntust oma liikmete osalemisega vabadussammaste taastamisel ja muudel isamaalistel üritustel, avalike esinemiste ja artiklitega vabadust piiluvas Eesti ajakirjanduses.

EASS-i liikmeid hakati kutsuma kultuuri- ja teadusasutuste juhtideks.

Rein Helme valiti ajaloo instituudi direktoriks, Toomas Tamla ajaloomuuseumi direktoriks ja Hannes Walter selle Maarjamäe filiaali juhatajaks. Siinsete ridade kirjutajale pakuti 16. veebruarist 1989 teatri- ja muusikamuuseumi direktori kohta.

Ants Pärna oli juba varem meremuuseumi direktor ja Toivo Kamenik samas seisuses Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumis Palamusel. Enn Tupp aga valiti aastal 1989 Võru linnapeaks – kah tähtis amet, kus Eesti iseseisvusliikumise heaks sai paljutki ära teha.

Põhikirja kohaselt valiti EASS-i esimees kaheks aastaks ja 1990. aastal asus sellesse ametisse Rein Helme. Samal aastal, viimastel Eesti NSV ülemnõukogu valimistel said selle liikmeiks EASS-i meestest Küllo Arjakas, Enn Tupp ja Ülo Uluots. Kui ülemnõukogu järgmise aasta 20. augustil Eesti Vabariigi taastatuks kuulutas, oli selle taga oma liikmete kaudu ka EASS. Esimene uue vabariigi militaarasutus, mille organiseerimisele EASS märgatavalt kaasa aitas, oli Tallinna piirivalvekool. Kooli asutamine algas kontseptsiooni koostamisest. Kogu ettevõtmise innukas eestvedaja oli Andres Ehrenbuch, meie seltsist lõid kaasa Sven-Aleksander Ise, Toe Nõmm ja siinkirjutaja.

Kuna taastataval riigil polnud veel arvestatavaid relvajõude, pidi sellest koolist saama ka «vabariigi valvur», kes pidanuks tollal tegutsenud kommunismimeelse Interrinde mässukatse korral minema Toompeale meie valitsust kaitsma.

Koolile õnnestus saada õppehoone Endla tänava alguses, kust kiirSÕDUR detsember 2023 47

Ajalugu

Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmed Orlovi lossi ees Maarjamäel 22. juunil 1989.

Foto: Ants Teetsov / EASS

EASS-i esimesel teaduskonverentsil 29. novembril 1989 Tallinna kinomajas. Kõneleb Mati Õun, laua taga istub Rein Helme.

Foto: autori erakogu

marsil Toompeale minek võtnuks vaid viis või kuus minutit. Hankisime koolile ka relvastuse: Kalašnikovi automaadid koos laskemoonaga.

Kooli avamisel 2. jaanuaril 1992 sai selle ülemaks Andres Ehrenbuch, meie meestest hakkasid õppejõuna tööle Sven-Aleksander Ise, Olev Raidla ja siinkirjutaja.

Mina, Mati Õun, õpetasin seal piirivalve ja sõjaajalugu.

Kaitsejõudude taastamine Kui Eesti piirivalve taastati üsna kiiresti, siis kaitseväe taastamisega asi venis. Meie seltsi arvates lausa kuritahtlikul kombel. Aeg kulus ja 1991. aasta septembris võeti endine Nõukogude polkovnik Ants Laaneots valitsuse ja EASS-i liige Olev Raidla ülemnõukogu kaitsenõunikuks, aga sellega asi piirduski.

48 detsember 2023 SÕDUR

Tolleks ajaks oli juba eraalgatusel taastatud kaitseliit, kuid sellele tehti valitsusringkondadest niisugust vastupropagandat, nagu oleks iga kaitsetahtega mees lausa kurjategija, kodus käed rüpes istujad aga patrioodid.

Olev Raidla ilmutas tollal ajalehes artikli, mille moto oli: «Lauldes koos me algasime, lauldes lõpetame...»

(Päevaleht, 24. aprill 1992). Eks «lauldes alustamise» all mõtles ta nn laulvat revolutsiooni, «lauldes lõpetamise» mõte oli aga selles, et kui Eestile kaitseministeeriumi ei looda, oleme üsna pea jälle iseseisvusest ilma.

Midagi hakkas roostese raginaga tööle ka meie valitsusringkondades ja 1991. aasta oktoobris otsustati asutatavale kaitsejõudude peastaabile ülem leida. Valitsus või ülemnõukogu oli sellele kohale esitanud Ants Laaneotsa kandidatuuri, aga tolleaegsele paralleelparlamendile Eesti komitee-

le ei meeldinud Vene polkovnikust staabiülem.

Oma ebapädevust tajudes pöördus Eesti komitee minu kui EASS-i esimese esimehe poole eksperthinnangu saamiseks. Käisingi seetõttu Eesti komitee istungil, kus tuletasin meelde Eesti Vabariigi sünnilugu 1918. aastal ja tõin esile asjaolu, et kõik võimekad vabadussõja kindralid-ohvitserid olid pärit endisest Vene armeest.

Toonitasin, et Laaneots tunneb vaenlast, selle tehnikat, taktikat ja mõttelaadi. Ma ei olnud tollal Laaneotsaga (ehk Tanki-Antsuga, nagu sõbrad teda nimetasid) isiklikult tuttav, aga olin kuulnud ta esinemist Eesti Ohvitseride Liidu asutamiskoosolekul ja ta jättis mulle hea mulje. Ütlesin seda ka Eesti komiteele ja 1991. aasta 31. oktoobrist kinnitati Ants Laaneots formeeritava peastaabi ülemaks.

Ajalugu EASS liige Hannes Walter (1952– 2004) oli 1992. aastal kaitseministri asetäitja, 1992–1993 ministri nõunik ja 1993–1994 ministeeriumi kantsler.

Uuesti oli ta nõunik kaitseministeeriumis aastail 1997–2001, seejärel kolm aastat Laidoneri muuseumi direktor.

Foto: Verner Puhm / autori erakogu Rein Helme kõnelemas vabadussõja veteranide kokkutulekul Adavere lähistel. Täpne kuupäev teadmata.

Foto: autori erakogu

1992. aasta sügisel valiti taastatud Eesti Vabariigi seitsmes riigikogu ja selle riigikaitsekomisjoni etteotsa määrati meie Rein Helme. Juba 27. aprillil 1992 sai meie seltsi liikmest Ülo Uluotsast taastatud Eesti Vabariigi esimene kaitseminister. Ega see amet Ülole mingi meelakkumine ei olnud, sest sama aasta 18. märtsil oli asutatud kaks esimest uue kaitseväe väeosa: Kalevi üksik-jalaväepataljon Jägalas ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon Võrus.

Nende olmetingimused Vene sõja­ väe rüüstatud kasarmuis polnud sugugi inimväärsed ja Uluotsa põhitööks saigi kasarmute korrastamise organiseerimine. Peale selle kõik muu, mis sõjaväe loomiseks tarvilik oli.

Sama aasta 27. juulist kutsus Uluots endale asetäitjaks ühe meie seltsi kandetaladest – Hannes Walteri.

Tema kutsus omakorda vabadele

ametikohtadele teisi EASS-i kamraade, keda ta teadis sõjanduse asjatundjatena: Leho Lõhmuse, Toe Nõmme, Olev Raidla, Tiit Noormetsa ja Ants Teetsovi. Viimasel oli mitu keelt suus ja temast sai ministeeriumi välissuhete osakonna ülem.

1992. aasta 22. maist asutati veel üks väeosa – Viru üksik-jalaväekompanii. Septembriks aga hakkas Tallinna külje all Pirita-Kosel tööle sisekaitseakadeemia ja selle koosseisus ka kaitseväe ohvitsere ettevalmistav kaitsekolledž. 1992. aasta oktoobris pani Uluots uue valitsuse moodustamise tõttu ministriameti maha ja kaitseministriks sai teine EASS-i liige – Hain Rebas. Ta oli intelligentne mees, Kieli ülikooli professor ning Toronto ja Tartu ülikooli külalisprofessor, ühtlasi ka Rootsi sõjaväe kapten.

Minister Rebase ajal asutati 14. detsembrist 1992 Võru külje alla Meegomäele kaitseväe lahingukool ning Rein Helme, siinkirjutaja ja Tiit Noormetsa algatusel taastati ajakirja Sõdur väljaandmine. Selle peatoimetajaks sai Noormets ja ajakirja esimene number ilmus 1992. aasta lõpul. Eesti kaitseväe taasloomise kroonikasse aga võis kirjutada üksik-vahipataljoni taasloomise 22. jaanuarist 1993.

Neil aegadel kogunes EASS-i liikmeid ka peastaapi. Neist tõusis kõrgeimasse auastmesse – mereväekapteniks – Roland Leit, kes 26. jaanuarist 1994 sai taasloodava Eesti mereväe juhatajaks.

Kolonelleitnandiks sai peastaabis kuus EASS-i liiget: Rudolf-Alfred Bruus, Sven-Aleksander Ise, Einar Laigna, Leo Reinsalu, Harri Rent ja Robert Eduard Telliskivi.

Neist Telliskivi ja Laigna tõusid kaitseväe peainspektoriks, Reinsalu oli kaitseväe juhataja vanem käsundusohvitser ja Rendist sai 1994. aastast Sõdurilehe asutaja ja esimene toimetaja.

Olgu veel öeldud, et veidi hiljem, 1. juulist 1994 kuni 18. aprillini 1995, oli kaitseminister veel kolmaski EASS-i liige – Enn Tupp. Tema on vast ainuke meie kaitseministreist, kes on kirjutanud kaks romaani: «Detsembripäike» (pseudonüümi Arju Virukas all, 2008) ja «Dekoreeritud jumalad» (2012).

EASS tegutseb praeguseni

E

esti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts oli 1990-ndate teisel poolel ja 2000-ndate alguses vähese aktiivsusega. Suurt elavnemist ei ilmutanud selts ei Hannes Walteri ega ka Mati Õuna teistkordse esimeheks olemise ajal. Hannes Walteri juhtimisel ei kutsutud regulaarselt kokku koosolekuid ega korraldatud juhatuse ümbervalimisi.

2004. aasta kevadel saatis Walter seltsi liikmetele ringkirja, milles teatas, et selts on oma ülesande täitnud ja otsustanud seltsi tegevuse lõpetada. Seltsi põhikirja järgi ei saanud küll esimees sellist otsust vastu võtta, sest see kuulus seltsi peakoosoleku kompetentsi, kuid selts vajus lihtsalt varjusurma.

Seltsi tegevuse taasalustamisel 2004. aastal on suured teened ajaloolastel Jüri Kotšinevil ja Aart Nõmmil, kes võtsid ühendust Mati Õunaga ja moodustasid kolmekesi selle aasta kevadel n-ö seltsi taasasutava toimkonna.

Peakoosolek kutsuti kokku 4. septembril 2004 Tallinnas Kivimäel. Osavõtt koosolekust oli väikesearvuline, kuid kokkutulnud (nende hulgas Mati Õun, Tiit Noormets ja Toe Nõmm) otsustasid seltsi juriidiliselt taasasutada.

Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts registreeriti uuesti mittetulundusühinguna 23. detsembril 2004 ja see tegutseb sellest ajast pigem klubina.

Koostööd on tehtud nii Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi kui meremuuseumiga.

Liikmete arv on jõudnud poolesajani. Seltsi tegevuse väljapaistvaim tulemus on sõjaajaloo konverentside korraldamine peaaegu igal kalendriaastal.

Hanno Ojalo

EASS-i esimehed 1988–1990 1990–1992 1992–1998 1998–2000 2000–2004 2004–2013 2013–2019 2019–2022 2023–

Mati Õun Rein Helme Hannes Walter Mati Õun Hannes Walter Hanno Ojalo Merike Jürjo Jüri Kotšinev Aart Nõmm

SÕDUR detsember 2023 49

Ajalugu

Auastmete andmisest

taasiseseisvunud Eestis

50 detsember 2023 SÕDUR

Ajalugu Heiki Suurkask peatoimetaja

O

li aprill 1992. Taasloodud Kuperjanovi pataljoni esimeseks ülemaks määratud Johannes Kert käis pataljoni staabis ringi ja pahandas, et ta ei tea, kes ta on, kas kaitsejõudude ohvitser või Tartu loodusmaja fotograaf. Laual oli 1931. aasta rivimäärustik ja teised sõjaeelsest ajast pärit dokumendid, mis nägid ette ka auastmete andmise korra, kuid Eesti Vabariik oli ikka veel üleminekuajas, presidenti ja riigikogu polnud valitud ning endiselt oli ebaselge, kellel on õigus ohvitseridele auastmeid anda.

Kaitseministeeriumgi oli veel loomata, seda asuti taastama 13. aprillil 1992 ülemnõukogu otsusega, kuigi minister Ülo Uluots saadi ametisse alles 18. juunil. Seni täitis kaitseministri ülesandeid riigiminister Uno Veering.

Kaitseliidu taastaja Kalle Eller oli juba 1990. aastal kaitseliidu esimese ülema ja hiljem rahvusliku kaitsealgatuskeskuse juhina leidnud väljapääsu, pöördudes eksiilvalitsuse sõjaministri Jüri Toomepuu poole, kes hakkas auastmeid määrama, kuid eksiilvalitsusel puudus tegelik autoriteet Eestis.

Kaitsealgatuskeskus olnuks juba 1991. aasta augustis valmis ise kaitsejõudusid taastama. Saavutati aga kompromiss ning 1991. aasta lõpus hakati looma ühtset kaitseväge taasloodud peastaabi ja kaitseliidu malevate kaasabil, kuigi usalduskriis eri struktuuride vahel kestis nn jäägrikriisini, kuni 1993. aastani välja.

Kaitsejõudude peastaabi ülemaks 1991. aastal kutsutud Ants Laaneots oli Nõukogude armee polkovnik. Kaitseliidu taastaja Kalle Eller sai eksiil­ valitsuselt koloneli auastme, kuid Eesti kaitsejõududel, mida 1991. aasta sügisel veel nõukogudeaegseid seadusi järgides looma hakati, polnud otsest kohustust eksiilvalitsuse auastmeid tunnustada.

Praegune kindralmajor Riho Ühtegi sai näiteks eksiilvalitsuse otsusel kapteni auastme, mille ta pidi hiljem Eesti kaitsejõududes uuesti välja teenima.

Eesti ohvitseride liit loodi 8. septembril 1991 katsena veelahet ületada.

Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on presidendi käskkirjade alusel kindraliks, admiraliks või kommodooriks saanud 28 isikut. Neist kolm on juba meie keskelt lahkunud.

Juhatusse valiti nii Jüri Toomepuu kui Ants Laaneots, nagu ka riigi- ja piirikaitseameti (varasem kodukaitse) ülem Andrus Öövel ja kaitseliidu ülem Manivald Kasepõld. Kaitsejõudude taastamisel üritati kaasata nii kodanikualgatusel loodud kaitseliidu inimesi kui ka nõukoguliku pärandiga riigikaitseosakondi. Oma sõna ütles sekka ka Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts. Märtsis 1992 alustasid tegevust Kuperjanovi ja Kalevi pataljon.

Kaitsejõudude peastaabi esimene ülem polkovnik Ants Laaneots ja peastaabi operatiivjaoskonna ülem polkovnik Raul Luks said koloneliks ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli 1992. aasta otsusega. Kuna nõukogude võimu esindajana ei olnud Rüütlil voli seda teha, siis tema 1992. aasta 19. mail määratud auastmed kinnitas Lennart Meri põhiseadusliku presidendina 1993. aastal üle. Nõukogude armees välja teenitud auastmeid automaatselt Eesti kaitseväkke üle ei kantud.

1992. aasta juulis olid Eesti kaitsejõududes teenivate meeste auastmed järgmised: Ants Laaneots ja Raul Luks – kolonel; Valeri Saar, Vladimir Loginov jt – major; Johannes Kert, Albert Helme, Alar Laneman jt – kapten; Aarne Ermus jt – leitnant; Riho Terras, Hannes Toomsalu jt – nooremleitnant. Nende kõrval kandsid kaitseliitlased ja kaitsealgatuskeskuse inimesed eksiilvalitsuse auastmeid,

millele ajakirjandus kippus jutumärke ümber panema. Kas Toomepuu antud auastmeid tunnustada või mitte, on siiani õiguslikult ebaselge.

Eksiilvalitsus andis küll 1992. aastal oma volitused põhiseaduslikule (Mart Laari) valitsusele üle, aga dokumentatsioon jäi üle andmata ja nii ei teadnud ka Eesti kaitsejõud aastaid, et 1992. aastal oli kaitseliidu toonane ülem Manivald Kasepõld eksiilvalitsuse otsusel kindralmajoriks ülendatud. Praegu Eesti eruohvitseride kogu juhtiv Kasepõld saadeti kaitseväest erru kolonelleitnandina, mitte kindralmajorina, kelle õlakud talle alles 2022. aastal tagasiulatuvalt kätte anti.

1992. aasta sügisest kujunes välja kindel rutiin: president annab oma käskkirjaga ohvitseridele sõjaväelisi auastmeid, enamasti vabariigi aastapäeva või võidupüha eel, vahel ka eripuhkudel, nagu erru minek vms.

Politseiteenistuses kehtivad omad polit­ seikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmed ametikoha ja vanuse järgi – politsei- ja piirivalve­ ameti või kaitsepolitseiameti peadirektorid ja nende asetäitjad kindrali auastmeid otse presidendilt ei saa.

Tulevane esimene kaitseväe juhataja Einseln oli USA armee erukolonel, kellest sai president Lennart Meri 1993. aasta otsusega kindralmajor.

Eestis ametis olles jõudis ta kahe aastaga kindrali auastmeni välja. Samal ajal vaadati siin ka erilise imetlusega teise väliseestlasest koloneli Tiiu Kera (snd 1945) poole, kes 1995. aastal teenis välja USA õhujõudude kindrali auastme.

Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on presidendi käskkirjade alusel kindraliks, admiraliks või kommodooriks saanud 28 isikut. Neist kolm on juba meie keskelt lahkunud. Kaitseväe senised juhatajad Einseln, Laaneots, Terras ja Herem on jõudnud nelja tärniga kindrali auastmeni, Kert jäi kindralleitnandiks ja Kõuts viitseadmiraliks.

Peastaabi ülemaist on kindralmajori auastme saanud Neeme Väli, Vello Loemaa, Veiko-Vello Palm ja Enno Mõts, brigaadikindrali auastme Alar Laneman ja Peeter Hoppe ning kontr­ admirali auastme Igor Schvede.

SÕDUR detsember 2023 51

Ajalugu

n kindral, Kõrgemad ontradmiral

Kõrgemate ohvitseride ülendamised 1992

KINDRALID

40

Peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark

2004

1991–1994 ja 1997–1999 kaitsejõudude peastaabi ülem; 1999–2001 Balti kaitseuuringute keskuse ülem; 2001–2006 kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) ülem; 2006–2011 kaitseväe juhataja)

▲ kindralmajor Harry Hein ▲ kindralmajor Teo Krüüner

(snd 1952; 1990–1992 kaitseliidu ülem)

40

1993

35

38

KINDRALID kontradmiral Tarmo Kõuts

(snd 1953; 1993–2000 piirivalveameti peadirektor; 2000–2006 kaitseväe juhataja)

President Lennart Meri

KINDRALID

37

2005

38

kindralmajor KINDRALID Manivald Kasepõld

2009

KINDRALID KINDRALID

brigaadikindral Alar Laneman (snd 1962;

1995–1998 Balti pataljoni ülem; 2001–2002 maaväe staabi ülem; 2002–2007 kaitsejõudude peastaabi ülem)

brigaadikindral Urmas Roosimägi (snd

1958; 1999–2000 kaitseväe juhataja kt; 2004–2008 Kirde kaitseringkonna ülem; 2008 maaväe ülema kt; 2008–2009 maaväe staabi ülem)

 Pime aeg o varustamiseks söök jalaväela

 Pime aeg on p varustamiseks, s söök jalaväelase

2000

tal on neid ast. Nelja

BRIGAADIKINDRAL VIITSEADMIRAL MÄRT TIRU (2000) TARMO KÕUTS (2002)

BRIGAADIKINDRAL KINDRALMAJOR ALAR (2005) HARRYLANEMAN HEIN (2004)

BRIGAADIKINDRAL

SÕDURSÕDUR NR 1 (99) NR 2018 1 (99) 2018

SÕDUR NR 1 (99) 2018

SÕDUR NR 1 (99) 2018

SÕDUR NR 1 (99) 2018

KINDRALMAJOR ROOSIMÄGI (2009) TEOURMAS KRÜÜNER (2004) brigaadikindral Neeme Väli Märt TiruKõuts sündis 10. oktoobril 1947. Alar sündinud mail 1962(snd Roosimägi on sündinud 18.

1965; 1993–1996 Tarmo on sündinud 27. novembHarryLaneman Hein on on sündinud 22.6.veebruaTeo Urmas Krüüner on sündinud kaitselii8. juulil 1943 aastal Tallinnas.

NõukoguTa on esimese Eesti ohvitserina aprillil 1958 Tallinnas.

Urmas peastaabi ülem; 1996–1997 OTOD: KAITSEVÄGI, ril 1953 Pihtla Tiru vallas,teenis Saaremaal.

Ta on Vändras. ril 1945 Valgas.

Ta lõpetas aastal 1967 du Antslas.

Ta on lõpetanud kiitusega (cumRoosikindralmajor CANPIX de lõpetanud armees motolaskurdiviisi vanem- lõpetanud õpingud Londoni üldväkuning-kaitseliidu mägi alustas oma Tallinna riikliku merekooLeningradi kõrgema sõjakooli laude) Tšernigovi õhuväe akadeemia, ülema kt; 2006sõjaväeteenistust ja brigaadikindral Aleksander Einseln (1931– insenerina, raadiomõõtmise insene- likus kaitseuuringute Varem2007 1980. aastal, Taani pärast Kiievi li ja Kaliningradi Tehnilise Instituudi. gede ohvitserina.

Aastalkolledžis.

1982 lõpetas läbinud kursused Kuninglikus kaitsejõudude juhataja kt; kõrgema KINDRALID 37 Loemaa (snd 1951; 2017; 1993–1995 kaitseväe rinaSõjalise ja väeosa ülema asetäitjana.

Pe- on Laneman lõpetanud Tallinna kõrge-2007–2011 õhutõrje-raketiinseneride ettevalmistuse sai ta Tallinna taVello Frunze-nimelise sõjaväeakadeemia, kaitsekolledžis, Norra kaitsekolledžis ja kaitseväe peastaabi sõjakooli brigaadikindral Märt Tiru 1994–1996 ülem; juhataja) riiklikusajal merekoolis ja Soome kus ta õppis õhuväe üldvägede ja staapide NATO kaitsekolledžis.

Krüüner teenis kuhu restroika lasi Tiru end Vabariigi Eestisse ma ehitusvägede poliitsõjakooli, aastalülem; lõpetamist, Nõukogude armees, 2011–2012 Eesti sõjaline (1947–2005; 2000 kaitseväe 1995–1997 kaitsejõudude kõrgkoolis. operatiivtaktikalist juhtimist. aastail 1966–1991 Nõukogude ülemaakaitse tuua ja töötas 1991. aastani Rapla 1985.

Aastatel 1998-2001 õppis Aastail Lanemanesindaja ta jäi 1991. ja aastani, tõustesarmee rühmaüleNATO EL-i Sõjalise 1995 juhataja peastaabi ülema kt ja 1995– 1973. – kohusetäitja) 1990. aastani sõitis Kõuts Rootsi 1967–1989 teenis tasõjaväeakadeemias.

Kaug-Ida sõjaväe- KINDRALMAJOR õhuvägedes ja sai polkovniku auastme. KINDRAL KINDRALMAJOR KINDRAL sõjakomissariaadis. kuningriigi mast juures; väeosaülemaks.

Komitee 2012–2016 merd Eesti Merelaevanduse laevadel, ringkonnas rühmaülema, rooduülema, Ta teenis Eesti õhuväes alates 1991.

VELLO LOEMAA (2010) VÄLI (2012) VALERI S ALEKSANDER EINSELN (1995) Novembris 1996 juhataja kt; ▲ kindralleitnant 1991 sai ta Raplamaa Alarkaitseväe Laneman alustas teenistust Ees-NEEME Aastatel 1991–1995 oli ta Hiiumaa 2002 NATO rahvusvahelise alustades osakonna madrusena ja tõustes juhenpataljoni staabiülema, pataljoni üle- -Neeme aastast.

1996on – 1998 oli sõjalise ta ülem, õhuväe üle-Valeri Saar 1997–1998 õhuväe ülema Aleksander Einseln sündis 25. ok- riigikaitse ülemaks.

Järg- ti kaitseväes esimese kaitseväe riigikaitseosakonna 1995–1998 Vello Loemaa on sündinud 18.üksuse jaaVäli sündinud 1. juunil Aleksander Einseln KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR KINDRALM staabi ülema esimene asetäitPresident Aastail Arnold1990 Rüütel – 1993 oli ta ma, polgu staabiülema, polguülema ma kohusetäitja, 1998. Bunaastast1955 Valga toobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos nesduskapteniks. kt; 1998–2002 Eesti sõjaline nuaril 1951 Paides.

Sõjalisi õpinguid NEEME 1965 Paides.

Ta onalates lõpetanud teenistus kaitsejõudude peastaa- kaitsejõudude peastaabi staabikompanii üksiku raadiotehnilise õhukaitsepatalVELLO LOEMAA (2010) VÄLI (2012) VALERI SAA ja poliitika planeerimise ▲ kindral Einseln Tallinna merekooli ülem ja Eesti mere- jaesindaja diviisitastaabiülema kohal.sõjakoolis Aastatel deswehri aganing õhuväe ülem.

Brigaadikindraliks emaga EestistAleksander 1944. aastal Saksamaale alustas Jeiski kõrgemas staabija juhtimisakadeemiri kõrgem NATO-s; 2008–2011 ▲ viitseadmiral Tarmo Kõuts bis hariduskeskuse kantseleiülemana.

Vahepeal töötas ülemana 1991. aastal.

Aastatel 1992-94 joni (hilisema õhutõrjedivisjoni) ülem, Vello Loemaa on sündinud 18. jaaNeeme Väli on sündinud 1. juunil Valeri Saar o osakonna rektor ning 1993 – 2000 1989–1991 oli ta Eesti NSV1973. tsiviilkaitse ülendati tadirektor) aastal 2003, kindralmajori ja elas alates 1949. aastast Ameerika Venemaal, mille lõpetas aastal mia Saksamaal ning Tartu Ülikooli kohuseroonika sõj Eesti sõjaline esindaja NATO ja Märt Tiru ka piirivalveametis.

Pärast teenis Laneman Kalevi üksik-jalaväepa1999–2000 kaitseväe juhataja 1997 nuaril 1951 Paides.

Sõjalisi õpinguid 1965 Paides.

Ta on lõpetanud Bun1955 Valgas.

BRIGAADIKINDRAL Ühendriikides. piirivalveameti peadirektor. Kontr- BRIGAADIKINDRAL staabi ülem. auastme andis vabariigi president talleakadeemia hävituslendurina.

Pärastjuures) lõpetamist BRIGAADIKINDRAL õigusinstituudi.

EL-i Sõjalise Komitee 2010 alustas ta Jeiski kõrgemas sõjakoolis deswehri staabija juhtimisakadeemiripeakõrgema Aleksander Einselni ametist ALAR taljoni ülema ametikohal.

1994. aastal sai täitja, 2000–2003 kaitsejõudude MÄRT TIRU LANEMAN (2005) URMAS ROOSIMÄGI (2009) Vahetult enne Korea sõja algust ühi- kindral admiraliks sai ta(2000) aastal 1998. Kaitseväe Ta töötas Eesti piirivalve peadirekto2004. aasta 21. juulil.

Samal kuul saadeti teenis Loemaa Ukrainas NSV Liidu Tegevust Kaitseliidus alustas ta Bundesweh  Pime aeg on parim ümberpaiknemiseks ja Venemaal, mille lõpetas 1973. aastal mia Saksamaal ning Tartu Ülikooli2004–2008 roonika sõjak jätkas Tiru teenistust kaitsetemast esimene Eesti rahuvalve üksikstaabi õhutõrjeinspektor, nes ta USA armeega, teenides Korea lahkumist 38 KINDRALID juhataja ametis oli ta aastail 2000-2006, rina 2000. aasta oktoobrist kuni 2005. ta pidulikult erru. õhuvägede hävitus-pommituslennu1990. aastal esmalt kompaniiülema, deemia S ▲ kindralmajor Märt Tiru sündis 10. oktoobril 1947. varustamiseks, Alar Lanemansiis on2008 sündinud mail 1962 Urmas Roosimägi on sündinud 18. akadeemia ak jõuab moon6.jalõpetamist sageli ka hävituslendurina.

Pärast õigusinstituudi. sõjas 187. langevarjurite rügemendis. jõudude peastaabis rahuvalvejaoskompanii Aastatel 1995 kuni 1998 lahingtoetusüksuste väljaõppekeskuse seejärel läks erru.Tiru 2002. aastal ülen- söök aasta novembrini.

1991–2000 Kindralmajor Krüünerit on autasus-sed NATO kitejalaväelaseni. polgus, saiAastatel 1.Eesti kategooria sõja1991. aastast Järvamaa maleva pealiaastal Tallinnas. teenis NõukoguVändras.

Ta ülem. onkus esimese ohvitserina aprillil 1958 Tallinnas.

Urmas RoosiVello Loemaa teenis Loemaa Ukrainas NSV Liidu Tegevust Kaitseliidus alustas ta Bundeswehri 1964. aastal lõpetas ta erivägede ohvit- konna President jaarmees hiljemmotolaskurdiviisi välissuhete osakonna oli ta Eesti, Läti jaLondoni Leedu ühise elukutTapa väljaõppekeskuse (Lt VÕK Tapa Sak väelenduriks, olles lennanud üle 2000 ku, 1993. aastast peastaabi ülema ja deemia kaitsekolled das president Tarmo Kõutsi lõpetanud töötas ta õpingud päästeameti peadirektorina. tatud paljude teenetemärkide ja autade vabariigi vanemkuningmägi alustas oma sõjaväeteenistust õhuvägede hävitus-pommituslennu1990. aastal esmalt kompaniiülema, serikursused ning osales eriüksustega lennutunni reaktiivlennukitel.

1982.

1996.-97. aastatest Kaitseliidu ülema viitseadmiraliks.

Ta onpolgus, osalenud ka 1. lühiajalistel täien- 1980. sudega, sealhulgas Kotkaristi III klassi insenerina, raadiomõõtmise insene- likus kaitseuuringute kolledžis.

Varem aastal, pärast ja Kiievi ülemana. selise üksuse Balti pataljon (BALTBAT) VÕK) ülem Kirdekõrgema kaitseringkonna Toomas Hendrik Ilves kite kus sai kategooria sõja1991. aastast Järvamaa maleva pealised Kindralm NATO k kahel korral Vietnami sõjas, aastail aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude kohusetäitjana.

Tapeastaabi onRoosimägi teeninud NATO Eesti kaitse ja aastal väeosa ülema Pe- on Laneman lõpetanud Tallinna sõjakooli 2007. valiti ta asetäitjana.

Isamaa ja Res duskursustel kodanikukaitse jakõrgepääste(2000) teenetemärgiga ning Läti jaja Soo3. rina jaanuaril 2000 määras vabariigi esimene ülem. ülem.

Kolonel täitis maaväe väelenduriks, olles lennanud üle 2000 õhutõrje-raketiinseneride ku, 1993. aastast ülema kaitsekolledži 1965-1966 ja 1971-1972. ▲ kindralleitnant Akadeemia ning oli edutatud 1989.

Põhja-Euroopa Väekoondise staabis teeninud restroika ajal lasi Tiru end Eestisse ma ehitusvägede poliitsõjakooli, aastal lõpetamist, Nõukogude armees, kuhu Publica Liidu ridades Riigikogu liiktööde alal Norras, Soomes ja Ameerika me aumärkidega.

2001.- 2002. aastani oli Laneman ülema kohuseid alates ülema 2008. aastaKindralmaj juu- a lennutunni reaktiivlennukitel.

1982.maa1996.-97. aastatest Kaitseliidu 1968. a lõpetas ta George Washingto- president Lennart Meri kolonel Märt aastal lennuväediviisi komandöri aastatel 2000-2003 jateeninud erinevatel ameti- Eesti raadiotehni üle tuua töötasa 1991. aastani Rapla 1985.

Aastatel 1998-2001 õppis Laneman ta jäi 1991. aastani, tõustes rühmaüleAnts Laaneots meks, kuidja2011. ta kohusetäitjaks, enam ei kandiÜhendriikides. aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude kohusetäitjana.

Ta on NATO kaitsevä ni ülikooli ja aasta hiljem armee juhtiv- Tiru kaitseväe juhataja väe staabi ülem, 2002 kuni 2007 kaitsenist, mil kolonel Indrek Sirel suundus asetäitjaks. kohtadel kaitseväes, 2006. aastal ülema, 1996 sõjakomissariaadis.

Rootsi kuningriigi väeosaülemaks. deerinud.

Eesti samal riik on aastal hinnanud Piirivalveameti peadirektor kindralAkadeemia ningsõjaväeakadeemias. oli edutatud 1989. mast Põhja-Euroopa Väekoondise staabissai teeninud aas koosseisu ja kindralstaabi kolledži. ülendades teda ka Tarmo Eesti jõudude peastaabi ülem.

Brigaadikindraaastaks Ameerika Ühendriikide armee 1992. aastal asus Loemaa ametistemast kaitsejõudude peastaabi üleväe staabi Novembris 1991 sai ta Raplamaa Alar Laneman alustas teenistust EesAastatel 1991–1995 oli ta Hiiumaa brigaadikindral aastal Harry lennuväediviisi aastatel 2000-2003 ja erinevatel ameti- raadiotehnilis 1975-1976 teenis ta USA maavägede Kõutsi teeneid Riigivapi teenetemärgi II li major Heinal täituskomandöri 2005. aasta esimeseks brigaadikindraliks.

Pärast auastme andis vabariigi president Alar sõjakolledžisse õppima.

KAITSEVÄE PEASTAABI se Eesti kaitsejõudude peastaabis. ma asetäitja ja 2007. aastal peastaajõudude p riigikaitse osakonna ülemaks.

Järgti kaitseväes esimese kaitseväe üksuse riigikaitseosakonna ülem, 1995–1998 peastaabis ja 1977-1982 staabiülemate asetäitjaks. klassiga (2005) ja Kotkaristi teenetemär22. veebruaril piirvanus, kuid kaitse- kohtadel kaitseväes, 2006. aastal sai ülema, 1996-2 kindralmajor 37 Harry Hein (sndKINDRALID 1945; 1991– juhataja (Tarmo Kõuts) ame- kaitsejõudude Lanemanile 2005. aastal.

2007. aastal Juunist kuni aprillini 2009 ÜLEMAD 7. 1992. veebruaril 1994 määrati ta Eesbi ülem, millises2008 ametis oli 1. ta üle2011. ning 2006nes teenistus kaitsejõudude peastaapeastaabi staabikompanii üksiku raadiotehnilise õhukaitsepatalkomitee juures. 1985. aastal läks ta kaitseväe aastal asus Loemaa ametistemast kaitsejõudude peastaabi väe staabi üle gi II klassiga (1998).

Lisaks on teda autaväe juhataja pikendas kindralmajo2000 päästeametiTiru peadirektor; Johannes Kert (1959–2021) ti õhuväe ülemaks, sellespeastaabis. ametis oli ma aastani.

Brigaadikindraliks ülendati janasiis NATO bis kantseleiülemana.

Vahepeal töötas ülemana aastal.

Aastatel 1992-94 (hilisema õhutõrjedivisjoni) ülem, ülem, nimetamist teenistust ta1991. seoses sõjaväeluure skandaalioli Roosimägi maaväe staabi Vaikse ookeani väejuhatusest erru tisse Eesti kaitsejõudude asetäitja ja 2007. aastal peastaajõudude pea 1991–1994 Ants Laaneots sustatud Leedu, jätkas Itaalia, Portugali, Norra lahkus rise tegevteenistuslepingut sama aasta joni 2000–2005 1992–1996 kaitseliidu ülemvälja kaitseväe taõpingutele 1995. aastani.

Aastatel 1995-1997 aastal 2009, kindralmajoriks aastal ning gis. 2006-20 Aastail Märt Tiru ka piirivalveameti piirivalveametis.

Pärast teenis Laneman Kalevi üksik-jalaväepa1999–2000 kaitseväe juhataja kohusekolonelina, teenides USA vägedes juhataja nõunikuna ja aastail ga Londonisse, 2008 määrati läksmillises erru ning president Toomas Hendveebruaril 1994 määrati tata Eesbitaülem, ametis 1994–1995 Arvo Sireloli (kt)ta 2011. ja Soome kõrgemate aumärkidega.

4.7. novembrini, seejärel saadeti erru. teenis Loemaa tollase kaitsejõudu2012. ülem ja 201t kindral Aleksander Einselni ametist taljoni ülema ametikohal.

1994. aastal sai täitja, 2000–2003 kaitsejõudude peapeadirektor) 1996–2000 kaitseväe juhataja 2001-2005 Eesti sõjalise esindajana Laneman kokku 28 medalit. ti “Kindral õhuväe ülemaks, selles ametis Eesoli aastani. ülendati jana NATO kaitseväe operatiivülemaks, rikBrigaadikindraliks Ilves Vello andisLoemaa Roosimäele brigaadikindral Meelis 1995–1997 (kt)Kiili brigaadiHein on rahuvalve ükskohusetäitjana, väheseid de 1995. peastaabi ülema Brigaadikindral Väli andis 18. veeb- gis. daja NATO lahkumist jätkas Tiru teenistust kaitse- temast esimene Eesti üksik- staabi õhutõrjeinspektor, 2004–2008 1993. aastal maaväe naasis Einseln ta aastani.

Aastatel 1995-1997 ta aastal 2009, kindralmajoriks aastal Aastail 20 2001–2002 ülemEestis- Ameerika Ühendriikides. kuid 2009. aasta 1. jaanuarist koondati kindrali auastme, lähtudes kaitseväe Antsväljaõppekeskuse Laaneots ti1995-1996 kõrgemaid sõjaväelasi, kelle1998 sõja(snd1997–1999 1965; 2005–2006 maaväe 2003 rahuvalvejaos- kompanii jõudude peastaabis ülem.

1995 kuni kaAastatel kaitseväe juhataja ko- lahingtoetusüksuste ruaril 2011 kaitseväe peastaabi ees ülem reservi. se ja teenis kaitseväe teenis Loemaa tollase kaitsejõudu2012. ja 201236 KINDRALID 2002–2008 Eesti juhatajana sõjaline alates Brigaadikindral Märt Tiru eestsee ametikoht ja brigaadikindral Alar juhataja 2. veebruaril tehtud ettepane1999–2002 Aarne Ermus mehetee on olnud klassikaline ja pikk, staabi ülem; 2006–2007 1993. aasta maist kuni ametist lahkukonna ja hiljem JUHATAJAD välissuhete osakonna olide ta peastaabi Eesti, Läti 1997-1998 ja Leedukohusetäitjana, ühise elukutväljaõppekeskuse (Lt VÕK Tapa husetäitjana, õhuväe üle- Tapa korraldatud pidulikul rivistusel kolo- daja Kindralm ülema Brigaadikindral Väli andis 18. veebNATO ju KAITSEVÄE esindaja ja EL-i Sõjalise alustasid 1995. aastal Eesti sõ- selise Laneman lahkus tegevteenistusest. kust.

2001. aastal andisülema president talle k 2002–2007 Alar Laneman täis aastatepikkust viljakat tegevust KINDRALLEITNANT miseni 1995.NATO aasta detsembris.

Kindral- võttelülemana. üksuse Balti pataljon (BALTBAT) ülem jakaitseväe Kirde kaitseringkonna ma kohusetäitjana. nel Riho üle peastaabi juh- reservi. selleaegne kaitsejõudude peastaabi 1995-1996 ka kaitseväe juhataja ko- VÕK) ruaril 2011Terrasele peastaabi ees Komitee 2007–2011 Neeme Väli Aleksander Einseln ja enesetäiendamist, ” sõnas tookord 017) JOHANNES (1998) majoriks saijuures ta KERT 1993. aastal, kindral- durid1993–1995 ÜRO vägede koosseisus rahu2017. aastal kandideeris ta Eesti Kotkaristi IV klassi teenetemärgi.

3. jaanuaril 2000 määras vabariigi esimene ülem.1998-2002 Kolonel Roosimägi täitis maaväe Aastatel oli õhuväe ta Eesti ülesõja- ülem. timise ja lipu, jätkatesrivistusel teenistust Eesti kõige esile brigaadikindral husetäitjana, 1997-1998 korraldatud pidulikul koloKindralmaj asetäitja; 2010–2012 Balti juunis 1995, kindraliks 2011 Rihokuni Terras 1996–2000 Johannes Kertkolonel viitseadmiral Tarmo Eesti riik ülema Lennart Meri Märt Konservatiivse 2001.2002. aastani oliKõuts.

Laneman maakohuseid alates 2008. aasta juu- ja selleaegne liseks esindajaks NATO-s, 2003-2005 Vabariigi sõjalise esindajana NATO mist ningkin ü missioone Horvaatias, Bosnias Rahvaerakonna ridades 2009 oli Roosimägi Tapa ma kohusetäitjana. nel Riho Terrasele üle2016 peastaabi juhdinud 17. aprillil leitnandiks Johannes Kert on sündinud 3. det-valvepresident kaitsekolledži ülem; 2012– Valeri Saar ( snd 1955; 1996– 1998 detsembris 1995.

2011–2013 Peeter Hoppe 2000–2006 Tarmo Kõuts on Harry Heina tema teenete eest tunTiru kaitseväe juhataja staabi 2002 kuni 2007 kaitsenist, mil kolonel Indrek Sirel suundus töötas taülem, kaitseväe operatiivülemana Euroopa Liidu juures.

Samal kuul ins- kõige on pikkaÄm a Aastatel 1998-2002 oli ta Eesti timise ja kaitseliidu lipu, jätkates teenistust Eesti esile Eesti riikkohusetäitjaks, on vääris- väe Pärnu linnavolikokku, kuid eisõjaosutuvallavolikogu esimees, esindades kohaEesti kaitseväega sembril 1959 Petseris. Kert oli 1990.ja Liibanonis.

2019 ülem) 2003 ja 2005–2006 õhuväe Einseln kandideeris Riigikokku 2013–2016 Schvede 2006–2011 Ants Laaneots aastal ka peastaabi ülem.

Brigaadikindraaastaks Ameerika Ühendriikide armee nustanud 1998. aNATO-s, Eesti Punase Risti on ningvalituks. aastail 2005-2007 olipresidendid kaitseatašee pekteeris Väli kaIgor Eesti sõdureid Afgahääl, mõistu liseks esindajaks 2003-2005 Vabariigi sõjalise esindajana NATO ja pälvis mist ning ütle kindralleitnant a lõpetas esimesed ▲ aastal taasloodud Kaitseliidu Tartutanudülendades kindral teda Tirusamal teenistust ja Eesti pü- jõudude nud Vabariigi likku valimisliitu.

2017. aastal ta staabi ülem; 1999–2000 ja 1999. aastal Sinise Erakonna liikmeesimeseks auastme andis vabariigi president sõjakolledžisse õppima.

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. nistanis.

NATO sõjaline komitee valis Brigaadik alates 2016 Martin Herem Alates 2011brigaadikindraliks.

Riho Terras IItöötas klassitaja 2006. a Kotkaristi IIAlar klassi kaitseväe operatiivülemana Euroopa Liidu juures.

Samal kuul insonKINDRAL pikka aeg KINDRALMAJOR nooremleitnan- Johannes maleva esimene pealik ja 1992. aastalhendumust Kotkaristi III klassiPärast tee- librigaadikindral Alar Lanemani teeneid Tapa valla teenetemärgi.

Urmas RooKert na, 2004. aastal Euroopa parlamenti ITSEADMIRAL KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR 2005–2006 õhuväe ülema kaitseväe juhataja (Tarmo Kõuts) ame- Lanemanile aastal.

2007.

Juunist 2008 1.sõdureid aprillini 2009 hääl, Brigaadikindraliks ülendati taaastal aastal pekteeris ta 2012. Väli aastal NATO rahvusvahelise 2008, kindS ning aastail2005.

2005-2007 oli kaitseatašee kakuni Eesti Afgamõistus teenetemärgiga.

MEELIS KIILI (2017) INDREK stust Kalevi jala- taasloodud Kuperjanovi pataljoni esi(2001).

Tiru suri 18. okEesti riigikaitse ülesehitamisel hinnanud simägi vedas aastaid MTÜ Tapa Linna ja 2007. aastal uuesti riigikokku Eesti netemärgiga nimetamist jätkas Tiru teenistust lahkus takindralmajoriks seoses sõjaväeluure skandaaliRoosimägi staabi ülem, siis Ameerika Ühendriikides ja(2004) Kanadas. nistanis.

NATO sõjaline komitee valis Brigaadikin 2005, 2010. a. 2008. oli sõjalise staabimaaväe ülema esimese asetäitja nimetati ta kt; 2007–2012 õhuväe ülem; ja üksik-jalaväemene ülem.

RMO KÕUTS (2002) HARRYtisse HEIN (2004) TEO KRÜÜNER Meelis Kiili on sündinud 20. märtsil Indrek Sirel Kristlike Demokraatide nimekirjas, 2005,juhataja maetud on ta Tallinna Kotkaristi IVLondonisse, (1997) jaerru III saatmiseni klassi (2005) Arengu Seltsi tegevust, mis projektide kaitseväe nõunikuna ja aastail ga õpingutele 2008 määrati läks erru ning Toomas HendBrigaadikindraliks ülendati ta aastal taning 2012. aastalpresident NATO rahvusvahelise 2008, kindra aasta jaanuarist kuni poliitika ja planeerimise osakonkaitseväe 00 vahipataljoni Kert on lõpetanud Tartu Ülikooli keha-toobril 2005, 2007 ja 2008 kaitseväe 1965.

Ta alustas teenistust kaitseväes 1970. aastal kuid ei osutunud valituks. teenetemärkidega. kaudu Tapa valla kultuurielu.

2001-2005 Eesti sõjalise kaitseväe rik andistoetas Roosimäele brigaadi2005, kindralmajoriks 2010.Eesti a. 2008. sõjalise staabi ülema esimese asetäitja ta 2011. aastal Loemaa taas Eesti na Ilves direktori ametikohale.

2016. aastal nimetati eriesindajak 0-2001 Kaitseliikultuuriteaduskonna, läbinud Harry Tar-Metsakalmistule. mo Kõuts on sündinud 27. novembHein on sündinud 22. esindajana veebrua- Laneman Teo Krüüner onoperatiivülemaks, sündinud 8. juulil 1943 juhataja kt; teenis 2012–2016 1991. aastal Kaitseliidu Lääne-Viru aastal Moskv 1996. aastal anti talle Kotkaristi II brigaadikindral Ameerika kuid 2009. aasta 1.kuni jaanuarist kindrali auastme, lähtudes kaitseväe aasta jaanuarist erru saatmiseni ning poliitika ja planeerimise osakonka astatel 2001-2004 tu Ülikooli sõjalise Ta kateedri, roodusõjalise esindajana NATO jakoondati Euroopa arvas kaitsevägi kindralmajor Väli kaitseväe Kindralm KINDRALMAJOR 1953 Pihtla vallas, on Einseln ril 1945KINDRALMAJOR Valgas. Ühendriikides.

Ta lõpetas aastal 1967 KINDRALMAJOR Antslas.

Ta on lõpetanud kiitusega (cum maleva staabiülemana. 1996. aastal nis endises N klassiSaaremaal. teenetemärk. Kindral sõjaline esindaja NATO ja EL-i 2011. aastal teenis Loemaa taas Alar Eesti juhataja nareservi. direktori ametikohale.

2016. aastal eriesindajaks Brigaadikindral Märt Tiru eest- VALERI see ametikoht ja brigaadikindral 2. veebruaril tehtud ettepaneSaksamaal, alates VELLO komandöride kursuse Harkivi kõrge- NEEME Liidu juures.

KotkaristiAa Teo Krüüner (snd 1943; LOEMAA (2010) VÄLI (2012) SAAR (2016) suri 16. märtsil 2017 ja maeti sõjalisosales ta ÜRO missioonil Liibanonis. ülemana. etanud Tallinna riikliku merekoo- Leningradi kõrgema sõjakooli üldvä- Sõjalise laude) Komitee Tšernigovi õhuväe akadeemia, juures) SÕDUR NR 1 (99) 2018

sõjalise esindajana NATO ja Euroopa kust. arvasVälit kaitsevägi kindralmajor Väli Kindralmaj võttel alustasidõhuväe 1995. aastal Eesti Laneman tegevteenistusest.

2001. aastal andis president talle aitseväe peastaabi ma tankivägede kooli juures, kõrgeVellolahkus Loemaad on autasustatud on autasustatud Kotkaristi klassi teene 1996–1997 ülema kt; sõ- Valeri te auavaldustega Arlingtoni sõjaväeTa on olnud aastail 1998-1999 rahu- Alfa-kompan Loemaa on sündinud 18.gede jaaNeeme Väli on sündinud juunil Saar on sündinud 28. juunil Liidu reservi.

IV misosakonda ning Vello mate riigiametnike strateegilise pla- ohvitserina. durid ÜRO vägede koosseisus rahu2017.juures. aastal kandideeris Eestirea Kotkaristi IV klassi teenetemärgi. a Kaliningradi Tehnilise Instituudi.

Aastal 19821. lõpetas läbinud kursused Kuninglikus Kotkaristi IV klassi (2001)Taani jataterve IV klassi (2006) ja veel mitmete Kotkaristi ministeeriu kalmistule Virginias. operatsioonide keskuse ja 2005-2006 jalaväepataljo 1998–1999 ja 2000–2004 nuaril 1951 kursuse Paides.George Sõjalisi õpinguid 1965 Paides.

Ta on lõpetanudBosnias Bun- 1955 Valgas.

Ta on lõpetanud ŽitoVello Loemaad on autasustatud Välit on autasustatud Kotkaristi klassi teenete ülema asetäitja neerimise C. Marshalli valve missioone Horvaatias, Konservatiivse Rahvaerakonna ridades 2009 kuni 2016 oli Roosimägi Tapa teiste teenetemärkidega. teenetemärkidega. teenetemärk alise ettevalmistuse sai ta Tallinna ta Frunze-nimelise sõjaväeakadeemia, kaitsekolledžis, Norra kaitsekolledžis ja maaväe staabi ülem ning 2006-2008 Põhja üksikõhuväe ülem;Eesti 1999, 2003, alustas ta Jeiski kõrgemas sõjakoolis deswehri staabija juhtimisakadeekõrgema õhukaitse nimelises Euroopa julgeoleku-uurinKotkaristi IV klassi (2001) jaeiterve rea vallavolikogu IV klassi (2006) ja esindades veel mitmete ja Liibanonis. riik on vääris- miri Pärnu linnavolikokku, kuidraadioelektosutuesimees, koha- ministeeriumi kaitseväe peastaabi ülema asetäitja. ülemana Vir likus jakeskuses Soome Vabariigi õppis üldvägede ja staapide NATO kaitsekolledžis.

Krüüner teenis milleSaksamaa lõpetas Liitvabariigis, 1973. kus aastal ta mia Saksamaal ning Tartu Ülikooli sõjakooli, Harkivi õhukaitse 2004 kaitseväe juhataja kt) uarist merekoolis augustini Venemaal, gute teiste teenetemärkidega. teenetemärkidega. tanud kindral Tiru teenistust ja pü- roonika nud valituks.

Vabariigi presidendid on likku valimisliitu. 2017. aastal pälvis ta teenetemärke.

Brigaadikindral Kiili on lõpeta- kaitseväe pe hävituslendurina.

Pärast lõpetamist õigusinstituudi. akadeemia akadeemilised kursused, ratsioonil Iraagis Soome Vabariigi maakaitse kõrgkooli hendumust Kotkaristi III klassi tee- brigaadikindral Alar Lanemani teeneid Tapaarmee valla teenetemärgi. Urmas Rooakaitse kõrgkoolis. operatiivtaktikalist juhtimist.

Aastail aastail 1966–1991 Nõukogude nud Balti kaitsekolledži esimese len- erinevatel am kindralmajor ooni staabiülema teenis Eesti Loemaa riigikaitse kõrgemaNSV juhtkonna Ukrainas Liidu Tegevust alustas ta Bundeswehri juhtimisakanetemärgiga (2001).

Tiru suri 18. okEesti riigikaitse staabiülesehitamisel hinnanud auastme. simägi vedas aastaid MTÜ Tapa Linna 1973.

– 1990. Ants aastani sõitis Kõuts 1967–1989 teenis Kaitseliidus ta Kaug-Ida sõjaväeõhuvägedes ja saija polkovniku nu 2000. aastal, NATO kaitsekolledži Aastail 20 astatel 2008-2010 õhuvägede erikursuse.

Aastal 2000 lõpetas Kert Laaneots (snd 1948; hävitus-pommituslennu- 1990. aastal kompaniiülema, Saksamaal kursu- Arengu Seltsi tegevust, mis projektide toobril 2005,esmalt maetud on ta Tallinna deemia Kotkaristi IV (1997) ja IIIning klassi (2005) Roomas ja Ameerika Ühendriikide peastaabis op rd Eesti Merelaevanduse rühmaülema, Ta teenis Eesti õhuväes alates 1991. teeriumi kantsler Ameerika Ühendriikide Armyringkonnas War KINDRALMAJOR kite polgus, kus sailaevadel, 1. kategooria sõja1991. aastast Järvamaa rooduülema, maleva peali- sed NATO kaitsekolledžis ja Balti Metsakalmistule. teenetemärkidega. kaudu toetas Tapa valla kultuurielu.

KINDRALMAJOR maaväe sõjakolledži. Aastatel 2000 ülema ja hilje tal, kaitseväe pea- väelenduriks, College’i Pennsylvanias. stades madrusena ja HEIN tõustes juhen- ülepataljoni pataljoni aastast. 1996 – 1998 oli ta õhuväe üle-teenis Kiili NATO regionaal- osakonna üle olles lennanud 2000 TEO ku, staabiülema, 1993. aastast peastaabi ülemaüleja kaitsekolledžis.

02) HARRY (2004) KRÜÜNER (2004) - 2003 1. aasta detsemb- lennutunni Aastatel 1993-1996 oli ta Kaitseliireaktiivlennukitel.

1982.

1996.-97. aastatest Kaitseliidu ülema Kindralmajor Saar on teeninud kapteniks.

Aastail 1990on – sündinud 1993 oli 22. ta veebruama, polgu staabiülema, polguülema ma kohusetäitja, alates 1998. seaastast väejuhatuse staabis Northwoodis, lõpetas ta So 27. novembHarry Hein Teo Krüüner on sündinud 8. juulil 1943 seväe juhatajana. du ülem ning 1996-2000 kaitseväe aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude kohusetäitjana. Ta on teeninud NATO Eesti kaitseväes selle algusest. Ta on aastatel 2008 - 2010 oli ta Eesti kaitse- mia kindrali linna ülem janing Eesti merediviisi staabiülema kohal.

Aastatel aga õhuväe ülem. Brigaadikindraliks endati ta aastal ril juhataja.

Kindralmajoriks sai taja aastal emaal. merekooli Ta on 1945 Valgas.

Ta oli lõpetas aastal 1967 Antslas.

Ta on lõpetanud kiitusega (cum teeninud Akadeemia edutatud 1989.

Põhja-Euroopa Väekoondise staabis aastail 1992-1996 üksiku 52 detsember 2023 SÕDUR atašee Ameerika Ühendriikides ja Ka- aastal teenis KINDRAL KINDRAL KINDRALLEITNANT 2013, kindralleit1997, ning kindralleitnandiks 1998. üldväaastal. laude) ku merekoo- rektor Leningradi kõrgema sõjakooli Tšernigovi õhuväe akadeemia, iduskeskuse 1993 – 2000 1989–1991 oli ta Eesti NSV tsiviilkaitse ülendati ta aastal 2003, kindralmajori aastal lennuväediviisi komandöri aastatel 2000-2003 ja erinevatel ametiraadiotehnilise õhukaitsepataljoni nadas. 2010. aastast kuni 2012. aasta- ning oli sam ANTS LAANEOTS (2011) RIHO TERRAS (2017) JOHANNES KERT (1998) aliks 2017.

2002-2008 oli Kert Eesti sõjaline esin- läbinud se Instituudi. gede ohvitserina.

Aastal 1982 lõpetas kursused Taani Kuninglikus asetäitjaks. kohtadel kaitseväes, 2006. aastal sai ülema, 1996-2003 2005-2006 õhuivalveameti Kontr-16. jaanuaril staabi ülem. auastme andisja vabariigi president talle brigaadikindral Meelis Kiili rahvuslik van ni teenis 3 õppis Terras peadirektor. daja Laaneots NATO jaonEuroopa juures.

Ants sündinudLiidu Riho Terras on sündinud 17. aprillil Johannes Kert on sündinud 3. det-

011)

Ajalugu 2011 ▲ kindral Ants Laaneots

2009–2012 maaväe staabi KINDRALID ülem; 2012–2014 maaväe ülem; 2014–2016 kaitseväe juhataja asetäitja; 2016–2019 Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa ülemjuhatuse (SHAPE) juures)

41

brigaadikindral

Riho Ühtegi (snd 1964;

2014–2019 erioperatsioonide väejuhatuse ülem; 2019– kaitseliidu ülem)

brigaadikindral Riho Terras (snd 1967;

2000–2001 kaitseliidu peastaabi ülem; 2008–2010 kaitseministeeriumi kantsler; 2008 kaitseväe juhataja kt; KINDRAL 2011 RIHOkaitseväe TERRAS peastaabi (2017) ülem; 2011–2018 kaitseväe Riho Terras on sündinudjuhataja) 17. aprillil

2020

kommodoor Igor Schvede 39 KINDRALID ▲ kontradmiral Igor Schvede

KINDRALLEITNANT (snd 1970; 2007 mereväe JOHANNES (1998) staabi ülem;KERT 2007–2012 mereväe ülem; Johannes Kert on 2013–2016 sündinud 3. detsembril 1959 peastaabi Petseris. Kert oli 1990. kaitseväe ülem; aastal taasloodud Kaitseliidu 2016–2021 Eesti sõjaline Tartu maleva esimene pealik ja 1992. aastal esindaja NATO ja EL-i Sõjalise taasloodud Kuperjanovi pataljoni esiKOMMODOOR Komitee juures) (2016) mene ülem.

IGOR SCHVEDE

16. jaanuaril umaal. Ta on 1967 Kohtla-Järvel.

Eesti kaitseväega 2012 a tankivägede ühines ta 1991. aastal ja lõpetas esimesed -nimelise tan- ▲ ohvitseride kursused Neeme nooremleitnankindralmajor Väli ppinud NATO dina.

Ta alustas teenistust Kalevi jalaL BRIGAADIKINDRAL ning Soome väepataljonis, oli Põhja(2015) üksik-jalaväe013) ARTUR TIGANIK 39 stel. Laaneots kompanii ja 1998-2000 vahipataljoni Kert on lõpetanud Tartu Ülikooli kehaud 25. oktoob- Artur Tiganik on sündinud 13. jaanua- Igor Schvede 2016 on sündinud 5. detmees, jõudnud ülem ning aastail 2000-2001 Kaitselii- kultuuriteaduskonna, läbinud Tarstas teenistust ril 1971 Loksal. Ta on lõpetanud Rjazani sembril 1970 Prahas. Ta on lõpetanud ning tegutse- du peastaabi ülem. Aastatel 2001-2004 tu▲Ülikooli sõjalise kateedri, roodukindralmajor Saar Kuperjanovi kõrgema õhudessantvägede kooli, Balti Nahhimovi nimeliseValeri meresõjakooli, kommodoor Jüri Saska ning armee- oli Terras kaitseatašee Saksamaal, alates komandöride kursuse Harkivi kõrgena ning jõudis kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride Peterburi Frunze nimelise kõrgema (snd 1974; 2012–2014 ikuna.

2005. aastast juhtis ta kaitseväe peastaabi ma tankivägede 2017 kooli juures, kõrgemetikohani. kursuse ning kaitsnud magistrikraa- meresõjakooli ja Balti kaitsekolledži nis ta Tartu analüüsi- ja planeerimisosakonda ning mate riigiametnike strateegilise plamereväe staabi ülem; 2014– Tallinna Polü- di Ameerika Ühendriikide maaväe vanemohvitseride kursuse.

2012. aasPresident Kersti Kaljulaid Taasiseseisvu- oli seejärel peastaabi ülema asetäitja neerimise kursuse George C. Marshalli 2017 mereväe laevastiku ülem; me maakaitse sõjakolledžis. tal lõpetas ta Ameerika Ühendriikide nts Laaneotsa operatiivalal. nimelises Euroopa julgeoleku-uurin2017– mereväe ülem) Ühendriikide Tiganik alustas teenistust Kalevi meresõjakolledži (U.S. Naval War Colkaitsejõudude 2007. aasta veebruarist augustini gute keskuses Saksamaa Liitvabariigis, nud magistri- üksik-jalaväepataljonis, tõustes staabi- lege) meresõja juhtimiskursuse.

-1994 oli Laa- brigaadikindral teenis Terras välisoperatsioonil Iraagis Soome Vabariigi maakaitse kõrgkooli Indrekja Sirel driikide riigi- ülemaks aastail 1995-1996 pataljoTa teenib kaitseväes 1993. aastast, 94-1996 töö- NATO väljaõppemissiooni staabiülema Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna 1970; 2006–2008 maaväe strateegia alal. (snd ni ülemaks 1996-2000. Seejärel jätkas alustades teenistust mereväes miiniktorina. 1997. asetäitja ametikohal. Aastatel 2008-2010 erikursuse. Aastal 2000 lõpetas Kert enis ta kaitse- ta teenistust kaitsejõudude maaväe peastaabis laevade divisjonis, kus jõudis divisjoni KINDRALID ülem; 2008–2012 seväe peains- staabi oli Terras kaitseministeeriumi kantsler Ameerika Ühendriikide Army War tiivosakonnas staabiohvitserina, aastatel 2001-2004 ülema ametikohani ning oli Balti riiki2016–2021 kaitseväe astatel 1997- ülem; ning seejärel, 2011. aastal, kaitseväe pea- College’i Pennsylvanias.

2-2005 maa- Scoutspataljoni ülemana, 2004.-2009. de ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON ude peastaabi juhataja staabi ülem.

Alates 2011. aasta detsembAastatel 1993-1996 oli ta Kaitseliiasetäitja; 2021– Eesti on teeninud aastani 1. jalaväebrigaadi ülemana. ülem. Muuhulgas on ta olnud EML rist teenibesindaja Terras kaitseväe juhatajana. ülem ning 1996-2000 kaitseväe NATO EL-i ope- duAhti tuse staabis sõjaline Tiganik osales 2005. aastaljaNATO komandöri kohusetäitja ja EML d õppeasutus- Sõjalise Brigaadikindraliks ülendati ta aastal juhataja. Kindralmajoriks sai ta aastal Komitee juures) imisosakonna ratsioonil Afganistanis ISAF-i peakor- Sulev komandör. ramist aastal 2011, kindralmajoriks 2013, kindralleit- 1997, kindralleitnandiks 1998. aastal. teris staabiohvitserina.

Schvede on teeninud ka NATO merebrigaadikindral aitseuuringu- nandiks 2015 ja2013 kindraliks 2017.

2002-2008 oli Kert Eesti sõjaline esinteenis Hoppe Alates 2009. aastast teenis brigaadi- väekomponendi staabis Northwoodis, astal nimetati Aastatel 1989–1993 õppis Terras daja NATO Herem ja Euroopa Liidu juures.

Martin (snd mana ja 2013. ▲kindral Tiganik maaväe staabiülemana Suurbritannias.

Välisteenistuse jooksul brigaadikindral kindralmajor Riho Terras ja Ukrainas. Tartu Ülikooli Kert taesitas 1973;aastal 2008–2012 Kirde adikindraliks. ning alates 2012.ajalooteaduskonnas, aastast maaväe üle- Kindralleitnant 2006. osales NATOtaotluse operatEnno Mõts (snd 1974; 2012– olita Laaneots aga Müncheni Bundeswehri lõpetamiseks kaitseväe 1994–1998 mana. Ta määrati 2014. aastal kaitseväe tegevteenistuslepingu sioonil Afganistanis teenides ISAF-i kaitseringkonna ülem; 2013– rel läks NATO erru. ülikoolis ja ühiskonnateaduse soovil, sideohvitserina erru mineku järel oli es2014 Kirde kaitseringkonna KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR kohale juhatajariigiasetäitjaks.

2016. aastast erion ta omal peakorteri Afganistani 2016 kaitseväenõunik, ühendatud rmierakonna alal ningsõjaline omandas magistrikraadi.

Ta on malt kaitseministri 2015. aasülem; 2014 Lõuna tuses Belgias.

Eesti esindaja NATO Euroopa kaitseministeeriumis.

INDREK SIREL (2018) MARTIN HEREM (2018) õppeasutuste ülem; 2016– vanemstaabiohvitseride aga2013-2016 Reformierakonna nimeti kaitsevägede lõpetanud ülemjuhatuse (SHAPE) juures. kur- tal valiti Aastail teenis Schvede kaitseringkonna ülem; 2014– sai ta 1998.

Balti ningjaanuaril ÜhendRiigikogu liikmeks.

2018 kaitseväe peastaabi ülem; rtsil Indreksuse Sirel onkaitsekolledžis sündinud 16.

Martin Herem on sündinud 17. detVabariigi president andis talle 2004. kirjas kaitseväe peastaabi ülemana, 2016.

2015 teise jalaväebrigaadi 08, kindraliks kuningriigi kuningliku kaitseuuringute Eesti riikülendati on tunnustanud kindralleit2018– kaitseväe juhataja) lisus ja põhjaaastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi. aastal kommodooriks.

2016. väes 1970. kolledži aastal Tallinnas.

Ta lõpetas 1991. nant sembril 1973. aastal Tallinnas.

Ta on ülem; 2016–2021 kaitseväe autasustatud Londonis.

Kerdi teeneid Eesti riikluse taasmõnikord tun- Moskva Brigaadikindral Tiganik onjatuntud aasta suvel asus agariigikaitse tööle Eesti sõjaliViru aastal sõjaväeakadeemia tee- tamisel lõpetanud Eesti akadeemia, ▲ kindral Riho Terras Kotkaristi I Terrast on autasustatud Kotkaristi Kotkaristi II klassi teeneteakadeemia ülem; 2021– uhkust saavu- ka selle poolest, et viimastel aastatel on se esindajana Euroopa Liidu ja NATO astal nis endises Nõukogude armees IrühmaKVÜÕA keskastmekursuse ning Balti eistepeaksime,“ teeneteIVta klassi (2005), Kotkaristi klassi märgiga (2001).

Kerti on autasustatud kaitseväe peastaabi ülem) ult osalenud rahvusvahelistel jäähokijuures. ▲ kindralmajor Meelis Kiili KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR vinud Rootsi lisaks veelkaitsejõudude Norra, teenis Soome, paljude ametkondlike ja välismaa onis. ülemana.

Aastail 1993–1999 ta kakaitsekolledži kõrgema staabiohvitseri at võõrsil eri- (2018), võistlustel Eesti hokiVabariigi president annetas talINDREK SIREL (2018) MARTIN HEREM (2018) si ordeni.Alfa-kompanii Saksamaa jakoosseisus Läti kõrgemate ahuülemana Kalevi üksik - teenetemärkidega. kursuse, olles2018 käinud end teeninud bri- Poola, klubi meeskonna ja saavule 2005. aastal Kotkaristi IV täiendamas klassi teenetemärkidega. lle sõnul näeb brigaadikindral tanud ridamisi võite. teenetemärgi.

brigaadikindral Rauno Sirk (snd 1975; 2016 riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor; 2019–2022 õhuväe ülem; 2022– Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa ülemjuhatuse (SHAPE) juures)

▲ kindralmajor Veiko-Vello Palm

2022 President Alar Karis

KINDRALID

SÕDUR NR 1 (99) 2018

SÕDUR N

rtsil Indrek Sirel on sündinud 16. jaanuaril Martin Herem on sündinud 17. det2006 jalaväepataljonis; kompaniiülemana ka Ameerika Ühendriikides. ▲ Kui kindralmajor Herem emini just see, aastal Eesti kaitsmine eilõpetas saa1960; tugineda 2014. aastalMartin saabusid EestisPeeter Hoppe väes 1970.

Tallinnas.

Ta (snd 1991. ai-sembril 1973. aastal Tallinnas.

Ta on aas-41 KINDRALID 2008 Põhja üksik-jalaväekompaniis; pataljoniTema teenistus kaitseväes algas moment teiste nult professionaalsele väele või ainult se 150 Ameerika Ühendriikide õhu2002–2005 maaväe staabi Viru aastal Moskva sõjaväeakadeemia ja tee- jalõpetanud Eesti riigikaitse akadeemia, ▲ kindralmajor Indrek Sirel . ülemana Viru üksik-jalaväepataljonis tal 1996 Kuperjanovi üksik-jalaväepaajateenistusele.

Võtmesõna on efektiiv- dessantväelast, et osaleda koos Eesti ülem; 2011–2013 kaitseväe stal nis endises Nõukogude armees rühma- KVÜÕA keskastmekursuse ningoli Balti kaitseväe operatiivosakonna Aastail 2000-2001 ta TareetaKotkaristi V sus, peastaabi kinnitas Tiganik 2013. a intervjuus taljonis. kaitseväelastega õppustel, oli ka Schve2019 peastaabi ülem) nis. ülemana.

Aastail 1993–1999 teenis ta kaitsekolledži ajakirjale Sõdur. de neid vastukõrgema võtmas. staabiohvitseri len- erinevatel ametikohtadel. tu üksik-jalaväepataljoni staabiülem, hu- Alfa-kompanii ülemanateenis Kalevitaüksik - kursuse, käinud täiendamas edži Aastail 2001–2004 kaitseväe 2002. olles aastast sai end Heremist KVÜÕA 2015 BRIGAADIKINDRAL BRIGAADIKINDRAL KOMMODOOR 006 jalaväepataljonis; kompaniiülemana ka Ameerika Ühendriikides. kide peastaabis operatiivosakonna jaoskonna- ARTUR õppejõud ning hiljem taktika õppetooli PEETER HOPPE (2013) TIGANIK (2015) ▲ kindralleitnant Riho Terras 008 Põhja üksik-jalaväekompaniis; pataljoniTema teenistus kaitseväes algas aas- IGOR SCHVEDE (2016) 2000 ülemaPeeter ja hiljem analüüsija planeerimis- Artur ülem. 2006. on a osales treeningmissioobrigaadikindral on sündinud 25. oktoobsündinud 13. jaanua- Igor Schvede on sündinud 5. detülemana ViruHoppe üksik-jalaväepataljonis ja tal 1996 Tiganik Kuperjanovi üksik-jalaväepanaal- osakonna ülema asetäitjana.

2003. aastal ril nil1971 Iraagis.

Aastatel 2007 -Rjazani 2008 oli ta ril 1960 Tartus.

Ta alustas teenistust Loksal.

Ta on lõpetanud Prahas. on lõpetanud Ilmar 1970 Tamm (sndTa1972; eta- kaitseväe peastaabi operatiivosakonna taljonis. Aastail 2000-2001 oli ta Tar- sembril odis, lõpetas taametikohtadel.

Soome riikliku LT VÕKõhudessantvägede Tapa väljaõppekeskuse kaitseväes 1993. aastalkaitseakadeeKuperjanovitu kõrgema kooli, BaltistaabiNahhimovi meresõjakooli, len- erinevatel üksik-jalaväepataljoni staabiülem, 2008–2012nimelise NATO küberkaitse pataljonis rühmaülemana ning jõudis kaitsekolledži Peterburi Frunze nimelise kõrgema itse- mia kindralite erikursuse.

2005.2002. ülem, ülemasaivanemstaabiohvitseride ülesannetes.

Aastail 2008 edži Aastail 2001–2004 teenis ta2004.– kaitseväe aastast Heremist KVÜÕA koostöökeskuse (CCDCOE) sama pataljoni ülema ametikohani. kursuse ning kaitsnud magistrikraameresõjakooli ja Balti kaitsekolledži Kaaastal teenis Afganistanis ISAF-i staabis 2012 oli ta Kirde kaitseringkonna kide peastaabisHoppe operatiivosakonna jaoskonnaning hiljem taktika õppetooli juht; 2013–2018kursuse. kaitseliidu on lõpetanud Tallinna Polü-õppejõud di Ameerika Ühendriikide maaväe vanemohvitseride 2012. aasastaning oli samas ISAF-i Eesti kontingendi ülem.

000 ülema ja hiljem analüüsiplaneerimis2006. a osales treeningmissioo- tal peastaabi 2020–2023 tehnilise instituudi,jaSoome maakaitseülem. sõjakolledžis. lõpetas taülem; Ameerika Ühendriikide Kiili rahvuslik vanem.

2012. aastast on kolonel Herem olaal- osakonna ülema asetäitjana.

2003. aastal nil Iraagis.

Aastatel 2007 2008 oli ta Balti kaitsekolledži ülem;War 2023– kõrgkooli, Ameerika Ühendriikide brigaadikindral Tiganik alustas teenistust Kalevi meresõjakolledži (U.S. Naval Coledži Aastail 2005–2006 SirelmagistriScouts-LT üksik-jalaväepataljonis, nud KVÜÕA ülema tõustes asetäitja ning aladis, lõpetas ta Soome riikliku kaitseakadeeVÕK Tapa väljaõppekeskuse staabisõjakolledži ningteenis kaitsnud lege) meresõja juhtimiskursuse. kaitseväe juhataja asetäitja) Veiko-Vello Palm (snd staabipataljoni ülemana, liikudes 2006. aastal tes ülema 2013. aastast kaitseväe ühendatud kraadi Ameerika Ühendriikide riigi-ülem, ülemaks aastail 1995-1996 ja pataljoTa teenib kaitseväes 1993. aastast, tse- mia kindralite erikursuse.

2004.– 2005. ülesannetes.

Aastail 2008 1971; 2015–2018 esimese 2021 kaitse ülikoolis sõjalise alal.- 2012 ni ülemaks Seejärel alustades teenistust mereväes miiniastal maaväe staabi ülemaks ja strateegia täites aastail õppeasutuste ülem.

Alates jätkas 15. juulist Ka- aastal teenis Afganistanis ISAF-i staabis oli ta1996-2000.

Kirde kaitseringkonna jalaväebrigaadi ülem; 2018– Aastatel 2000-2002 teenis ta kaitse-ülem. ta teenistust peastaabisülem. laevade divisjonis, kus jõudis divisjoni iidu ning 2007–2008 maaväe ülema ülesandeid.

2016 on takaitsejõudude kaitseväe peastaabi staolibrigaadikindral samas ISAF-i Eesti kontingendi ▲ kindralleitnant 2021 kaitseväe peastaabi peastaabi staabiohvitserina, aastatel 2001-2004 ametikohani ning oli Balti riikiArtur Tiganik (snd Kiili vanem. aastast on kolonel ol- ülema itse- rahvuslik Sirel väe määrati maaväeoperatiivosakonnas ülema ameti- 2012.

Brigaadikindraliks sai taHerem 2017. aastal.

Martin Herem ülem; 2021–2022 kaitseväe ning oli aastatel 2002-2005 maa- Scoutspataljoni ülemana, 2004.-2009. de ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON 1971; 2004–2009 esimese edži Aastail 2005–2006 teenis Sirel Scoutsnud KVÜÕA ülema asetäitja ning alaan- kohaleväe2008. aastal ja teenis sellel ameKaitseminister Jüri Luige ettepanestaabi ülem.ülem; Ta on teeninud aastani 1.asetäitja; jalaväebrigaadi ülemana. ülem. Muuhulgas on ta olnud EML juhataja 2022– Eesti jalaväebrigaadi ülemana, liikudes 2006. aastal tes 2013. aastast kaitseväe ühendatud kõik pataljoni tikohal kuni 2012. aastani.

2009. aastal kul kinnitas Vabariigi valitsus 18. jaaNATO ühendväejuhatuse staabis Tiganik osales 2005. aastal NATO ope- Ahti komandöri kohusetäitja ja EML diviisi ülem) stal maaväe staabi ülemaks ja täites aastail jaõppeasutuste ülem.

Alates 15.peakorjuulist used lõpetas ta USA maaväe sõjakolledži nuaril 2018 Martin Heremi järgmiseks Brunssumis planeerimisosakonna ratsioonil Afganistanis ISAF-i Sulev komandör. iidu 2007–2008 maaväe ülema ülesandeid.

2016 on ta kaitseväe peastaabi jaoskonnaülemana. staabiohvitserina. , et omandas magistrikraadi strateegiliste teris kaitseväe juhatajaks, alates 5.ülem. detsemb-Schvede on teeninud ka NATO meretsemäärati ülema ametisai tateenis 2017. aastal. ta väekomponendi Alates 2011. aastast teenis Hoppe 2009. aastast brigaadistaabis Northwoodis, oos, Sirel uuringute alal.maaväe Brigaadikindraliks sai taBrigaadikindraliks ristAlates sel aastal.

President ülendas 14.

BRIGAADIKINDRAL KOMMODOOR an- kohale 2008. aastal jaaasta teenis sellelasus ameKaitseminister Jüri Luige ettepane- Suurbritannias. Välisteenistuse jooksul kaitseväe peastaabi ülemana ja 2013. kindral Tiganik maaväe staabiülemana usus aastal 2012.

Sama lõpus teeveebruaril kindralmajoriks.

3) ARTUR TIGANIK (2015) IGOR SCHVEDE (2016) aastal ta brigaadikindraliks. ning alates 2012. aastast maaväe 2006. aastal osales ta NATO operatkõik tikohal kuni ülendati 2012. aastani.

2009. aastal kul kinnitas Vabariigi valitsus 18. ülejaa-aastal nima 2013.

NATO Brunssumi ühendvägede Heremit autasustati 2018. aasta suvel asus ta13.kaitseväe mana.

Ta määrati aastal kaitseväe sioonil Afganistanis teenides ISAF-i 25. oktoobTiganik on sündinud jaanuaIgor Schvede on 2014. sündinud 5. detused lõpetasArtur ta USA maaväe sõjakolledži ja nuaril 2018 Martin Heremi järgmiseks juhatuse väljaõppeosakonna ülema ase- sembril Kotkaristi II järgu2016. sõjalise esindaja ametikohale NATO juhataja asetäitjaks. on ta peakorteri sideohvitserina Afganistani smes teenistust ril 1971 Loksal.

Ta on lõpetanud Rjazani 1970 Prahas.

Tateenetemärgiga. onaastast lõpetanud et omandas magistrikraadi strateegiliste kaitseväe juhatajaks, alates 5. detsemb-

brigaadikindral Vahur Karus (snd 1974;

41 2018–2021 esimese jalaväebrigaadi ülem; 2021– kaitseväe akadeemia ülem)

brigaadikindral Jaak Tarien (snd 1974; 2009–2012 õhuväe staabi ülem; 2012–2018 õhuväe ülem; 2018–2022 CCDCOE juht)

2023 ▲ kindral Martin Herem ▲ kindralmajor Enno Mõts

brigaadikindral Toomas Susi (snd 1975; 2017–2022 toetuse väejuhatuse ülem; 2022– õhuväe ülem)

▲ kindralmajor Riho Ühtegi ▲ kindralmajor Ilmar Tamm

SÕDUR detsember 2023 53

Ajalugu

Iisraeli lipp lehvimas Jeruusalemma müüride esisel. 1948–1949 sõjaga jäi Jeruusalemm jagatud linnaks.

Foto: Shutterstock

54 detsember 2023 SÕDUR

Ajalugu

Iisraeli riigi loomine 1948. aastal tõi endaga kaasa Iisraeli iseseisvussõja (nimetatud ka Araabia-Iisraeli sõjaks), mille suutis võita Iisrael. Seda loetakse esimeseks Iisraeli ja araabia riikide vaheliseks sõjaks, millele neid järgnes veel ridamisi.

Iisraeli riigi teke

ja iseseisvussõda 1948–1949

SÕDUR detsember 2023 55

Ajalugu

Hanno Ojalo sõjaajaloolane

S

uurbritannia valitsus võttis 1. novembril 1917 nn Balfouri deklaratsiooniga vastu otsuse võimaldada juutidel rajada oma rahvuslik kodu Briti vägede vallutatud territooriumile. Arthur Balfour oli tol ajal Suurbritannia välisminister.

Aastatel 1917–1918 vallutasid Briti väed koostöös kohalike vastupanugruppidega Türgi valduses olnud Palestiina piirkonna, kuhu jäädi seal elavate juutide ja araablaste vahelise rahu tagamiseks paigale. Tol ajal oli tegemist üsna metsiku ja hõredalt asustatud piirkonnaga.

Palestiina mandaatala 25. aprillil 1920 anti Suurbritanniale Balfouri deklaratsiooni täideviimiseks rahvusvaheline mandaat. 2. juunil 1922 kinnitasid mandaadi Rahvasteliidu 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka Rahvasteliitu mittekuuluva Ameerika Ühendriikide kongress. Briti koloniaalpoliitika tõttu korraldati juutide sisserännet Palestiinasse ja araablastelt maa ostmist.

Ostetud maadele rajasid juudid uusi moodsaid asulaid ja linnu, samuti arendasid põllumajanduskooperatiive ehk kibutseid. Kibutsid, mida on peetud ka kolhooside eelkäijateks, põhinesid vabatahtlikkusel ja sealt võis igaüks soovi korral vabalt lahkuda – erinevalt NSV Liidu kolhoosidest.

Juutide põllumajandustegevuse taastamine oli üks sionismi eesmärkidest.

Samuti oli kibutsite rajamine oluline julgeoleku seisukohast. Ühiselt oli end kergem araablaste röövlijõukude vastu kaitsta.

Briti koloniaalpoliitika Palestiinas rajanes koostööl juudi kogukonnaga (Yishuv). Sionistid said omavalitsuse ning korraldasid juutide sisserännet, mis kulges esialgu üsna aeglaselt. Kui 1919. aastal elas Palestiinas 58 000 juuti, siis 1939. aastal 445 000 (30% rahvaarvust).

1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks: juutidele anti Jordani jõest läände ning araablastele ida poole jääv osa.

Selle jagamise tulemusel said araablased 75% Palestiina alast, kuhu loodi 56 detsember 2023 SÕDUR

Transjordaania riik. Ülejäänud Palestiina territoorium pidi saama juutide kodumaaks.

Osa araablastest, kes jäid Jordani jõest lääne poole, polnud sellise maajaotusega rahul. Palestiina araablased väljendasid toimunud muudatuste suhtes vastupanu nii juutide kui ka Briti võimu vastaste massirahutuste ja relvastatud vägivallaga aastatel 1921, 1929 ning 1936–1939. Viimastel aastatel oli vastasseis eriti ulatuslik.

Kuigi Briti väed püüdsid alguses korda luua, loobuti sellest varsti. Juudid toetasid seejuures Briti võime. Lõpuks suudeti rahutused siiski maha suruda. Kolme aasta jooksul sai surma 262 inglast, 500 juuti ja 5000 araab-

last. Selle tulemusel otsustasid britid 1939. aastal piirata juutide sisserännet ja maaoste.

Sionistid püüdsid siiski koostööd Suurbritanniaga jätkata, kuid keskendusid seejärel peamiselt Ameerika Ühendriikide valitsuse toetuse saamisele. Nende relvastatud organisatsioonid Haganah (1920), Etzel ehk Irgun Zvai Leumi (1931) ning Lehi ehk brittide jaoks Sterni jõuk (1940), korraldasid Briti võimu ja araablaste vastaseid rünnakuid ning juutide salajast sisserännet Palestiinasse.

Hitleri võimuletulek Saksamaal 1933. aastal ja juutide suhtes korraldatavad riiklikud repressioonid andsid sionismile uue tõuke. Natsi-Saksa-

Ajalugu

äärmuslikumad sionistid moodustasid kolmanda, üsna väikese salaorganisatsiooni Lehi, mille juht oli Avraham Stern. Kõik need organisatsioonid olid Briti võimude meelest ebaseaduslikud ja neil poleks tohtinud relvi olla. Relvi tohtisid kanda vaid need isikud, kes olid ametis abipolitseinikena.

Vastuolud juutide ja araablaste vahel olid teravad, kuid nüüd muutusid mõlema poole sihtmärgiks ka Briti võimud.

Jeruusalemma suurmufti kohtumas Adolf Hitleriga Berliinis 1941. aasta 9. detsembril. Suurmufti Amin al-Husseini, kellest 1948. aastal sai ka palestiinlaste ajutise valitsuse juht, veetis aastad 1941-1945 põgenikuna Itaalias ja Saksamaal, otsides liitlasi ühiste vaenlaste – juutide, brittide ja kommunistide vastu.

Foto: Signal / Scanpix

Terrorirünnakuid korraldasid alguses pigem juudid. Kuningas Taaveti hotell pärast rühmituse Irgun korraldatud plahvatust 1946. a.

Foto: TopFoto / Scanpix

maalt soovisid lahkuda kümned või isegi sajad tuhanded juudid, kuid enamik riike ei soovinud neid vastu võtta. Juutide emigreerumist Saksamaalt toetasid natsid ka ise, kuid keelasid neil oma vara kaasa võtta.

Kuigi paljud Saksamaa juudid soovisid sõita Briti Palestiinasse, kehtisid seal põgenikele immigratsioonikvoodid, mida põhjendati kitsaste oludega.

Selles väikese territooriumiga piirkonnas puudus eluks vajalik infrastruktuur ning suhted kohalike araablaste ja juutide vahel olid pingelised.

1934. aastal hakkasid sionistidrevis­jonistid organiseerima illegaalset immigratsiooni Palestiinasse. Juutide rahvaarv Palestiinas hakkas kiiresti

Stalin oli alguses Iisraeli riigi suur toetaja, kuid kui Golda Meir (pildil) saabus 1948. aastal esimese Iisraeli suursaadikuna Moskvasse ja teda tervitas 50 000-pealine rahvamass, muutus NSV Liidu suhtumine järsult.

Foto: United With Israel / wikimedia

suurenema ning see viis majanduskasvuni; samas põhjustas juutide hulga kasv araablaste vastupanu. 1938. aastal hakkasid ka vasakpoolsed sionistid organiseerima sisserännet Palestiinasse.

Relvastatud vastupanu Juudid moodustasid peagi araablaste vägivalla vastu kaitseliidu-taolise relvastatud enesekaitseorganisatsiooni Haganah, mis oli praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija. Kui Haganah’i juhtisid vasakpoolsed, siis parempoolsed sionistid moodustasid oma põrandaaluse organisatsiooni Etzel (Irgun Zvai Leumi), mida juhtis hilisem Iisraeli peaminister Menachem Begin. Veel

Palestiina juudid toetasid sõja ajal Briti võime ning saavutasid nõusoleku moodustada Suurbritannia sõjaväes juudi rahvusliku väeosa, mis sai nimeks Juudi Brigaad. Väeosa osales sõjategevuses Saksa vägede vastu Itaalia rindel aastatel 1944–1945. Haganah’i võitlejad osalesid koos brittidega 1941. aastal ka Süüria ja Liibanoni vallutamisel prantslaste käest. Üks tagamõte oli seejuures saada inglastelt sõjalist väljaõpet, relvi ja lahingukogemusi, mis tõepoolest tulevases iseseisvus­ sõjas kasulikuks osutus.

Võitlused aastatel 1945–1948 Kohe pärast teise maailmasõja lõppemist algas Palestiina territooriumil taas relvastatud võitlus. Vastuolud juutide ja araablaste vahel olid teravad, kuid nüüd muutusid mõlema poole sihtmärgiks ka Briti võimud.

Kui selgus, et britid ei kavatsegi kuidagi juutide sisserännule kohaldatud piiranguid leevendada ja ei ole nõus tegema ka muid järeleandmisi, ühendasid mitmed juudi põranda­ alused relvarühmitused ajutiselt oma jõud ning tegid aastatel 1945–1946 inglaste elu Palestiinas kibedaks.

Briti sõjaväelastele ja politseinikele tungiti kallale, korraldati pommi­ atentaate, rünnati vanglaid ja vabastati vange, lasti õhku sildu ja organiseeriti kõikvõimalikke muid aktsioone. Üks tähelepanuväärsemaid oli hotelli Kuningas Taavet õhkulaskmine Jeruusalemmas 22. juulil 1946 (hukkus 91 inimest). Hotellis paiknes mitmeid Briti tsiviil- ja sõjaväeasutusi.

Kuid inglastele palju häbistavam oli see, kui kättemaksuks juutide ihunuhtlusega karistamise eest nabiti SÕDUR detsember 2023 57

Ajalugu

Briti okupeeritud Palestiina territoorium (alates 1920 mandaatala)

Juudi asundused

Jagamiskava

Iisraeli riigi hõivatud territoorium

1917

1946

1947

1948–1949

Vahemeri

Vahemeri

Tel Aviv

Tel Aviv

Tel Aviv Ramallah Jeruusalemm Petlemm

Juutide tagasiränne Palestiinasse oli alanud juba 19. sajandil.

palestiinlased juudid

Plaan jagada Palestiina kaheks – juutide ja araablaste – riigiks võeti vastu ÜRO peaassambleel 29. novembril 1947.

Gaza

al 1949 Jordaania

IISRAEL

EGIPTUS

IISRAEL

TRANSJORDAANIA

TRANSJORDAANIA

palestiinlased juudid

Gaza

EGIPTUS

palestiinlased (araablased)

PA L E S T I I N A

EGIPTUS

al 1949 Jordaania

TRANSJORDAANIA

PA L E S T I I N A

Gaza

Surnumeri

Ramallah Jeruusalemm Petlemm

Surnumeri

Ramallah Jeruusalemm Petlemm

Surnumeri

Ramallah Jeruusalemm Petlemm Gaza

EGIPTUS

Haifa

TRANSJORDAANIA

Tel Aviv

LIIBANON Haifa

Vahemeri

Haifa

Vahemeri

Haifa

LIIBANON

Surnumeri

LIIBANON

palestiinlased juudid

Läänekallas jäi Jordaania ja Gaza sektor Egiptuse kontrolli alla.

Araabia Leegioni võitlejad ründamas juudi kvartalit Jeruusalemmas mais 1948.

Foto: John Phillips / Life Magazine / Wikimedia

kinni mitu Briti sõdurit ja ka nemad läbi nüpeldati. Mõjus oli ka Etzeli võitlejate korraldatud kahe Briti seersandi vangistamine ja ülespoomine 1947. aastal vastutasuks inglastele kolme Etzeli võitleja samal moel hukkamisele. Kokku sai aasta jooksul surma 141 Briti sõdurit ja politseinikku ning 40 juudi võitlejat.

1946. aastal loobus Haganah sissisõjast Briti võimude vastu, kuid parempoolsete sionistide relvarühmitused jätkasid terrorit. Igal juhul leidsid inglased, et nad on valmis loovutama Palestiina alad. Kui 1947. aasta lõpus

58 detsember 2023 SÕDUR

sai selgeks Palestiina territooriumi jagamise kavatsus, algas sõjategevus juba peamiselt juutide ja araablaste vahel.

Brittide katsed sellesse vahendajana sekkuda olid edutud ja nii juudid kui araablased süüdistasid neid relvade konfiskeerimises ja vastaste toetamises. Sel perioodil moodustasid kohalikud araablased suuremad relvagrupeeringud, nagu Araabia Vabastusarmee, Püha Sõja Armee ja Al-Najjada.

Perioodil 1947–1948 viie kuu jooksul toimunud võitlusi on nimetatud ka Palestiina kodusõjaks. Mitmel pool

aset leidnud suuremad ja väiksemad relvakokkupõrked olid verised ja ohvriterohked. Juudid püüdsid kaitsta oma asulaid, araablased aga neid vallutada ning juute välja ajada. Kokku sai sel perioodil mõlemal poolel surma u 2000 võitlejat ja tsivilisti, lisaks veel 125 Briti sõjaväelast.

Iisraeli riigi väljakuulutamine 29. novembril 1947 otsustas ÜRO Peaassamblee NSV Liidu ja USA toetusel jagada Palestiina territoorium kaheks eraldi riigiks: juutide Iisraeliks ja Palestiina araabia riigiks. Jaga-

Ajalugu

lojaalsed Nõukogude Liidule ja Jossif Stalinile. Iisrael ei vastanud aga Nõukogude Liidu välispoliitilistele ootustele, mistõttu katkestati 1949. aastal suhted Iisraeliga. Sellega algas ka Nõukogude Liidus elavate juutide represseerimine.

Iseseisvussõda 1948–1949 Seega langetati 14. mail 1948 Suur­ britannia lipp ja keskööl lõppes Palestiina mandaat. Peaminister David Ben-Gurion kuulutas samal päeval välja Iisraeli iseseisvuse. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naabermaad: Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Iraak; Saudi-Araabia saatis sõtta sümboolse suurusega väeosa, Jeemen kuulutas Iisraelile sõja, aga oma vägesid ei saatnud.

Noor Iisraeli riik pidi regulaarvägedele vastu astuma ilma toimivate riigistruktuuride ja sõjaväeta – need tuli moodustada alles sõja käigus.

Olukord meenutas natuke Eesti vabadussõja algust.

mine pidi toimuma rahvaarvu järgi.

Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi.

Jagamise vastu olid nii kohalikud araablased kui ka kõiki araabia riike ühendav Araabia Liiga. Araablased leidsid, et juutidele eraldati liiga suur maa-ala.

Iisraelile määrati 14 100 km² suurune ala (umbes 56% Palestiinast), kus elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast; Palestiina araabia riigile anti aga 11 100 km², kus elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. Plaani kohaselt pidid riigid olema omavahel majandusliidus,

Jeruusa­lemm aga sai eristaatuse omaette rahvusvahelise üksusena.

14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Esimese välisriigina tunnistas Iis­ raeli riiklikku iseseisvust Nõukogude Liit (kohe seejärel ka USA), kes andis Iisraeli sõjaväele hiljem ka relvastust.

Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik Lähis-Idas, kuna teised araabia riigid olid Suur­ britannia liitlased.

Euroopast ja Nõukogude Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast teist maailmasõda

Noor Iisraeli riik pidi neile regulaarvägedele vastu astuma ilma toimivate riigistruktuuride ja sõjaväeta – need tuli moodustada alles sõja käigus. Olukord meenutas natuke Eesti vabadussõja algust.

Muidugi ei olnud vaenulike riikide sõjaväed kuigi tugevad. Üldjuhul puudus neil lahingukogemus ja ka distsipliin oli üsna nõrk. Kuid relvastatud olid araablased kindlasti paremini kui juudid ja neil oli ka arvuline ülekaal. Märkimisväärne on see, et araabia riikide sõjavägedel oli mais 1948 kokku 270 tanki, 150 välisuurtükki ja 300 sõjalennukit. Iisraelil oli samal ajal kolm tanki ja mitte ainsatki lennukit.

Kõige võitlusvõimelisem ja tõsisem Iisraeli vastane oli Jordaania, kes läkitas sõtta hästi koolitatud Araabia Leegioni. Teised riigid ei saatnud Iisraeli vastu mitte kogu oma armeed, vaid üksikud väeosad. Kokku tungis Iisraelisse 20–30 000 sõjaväelast. Neile lisandus ka mitukümmend tuhat kohalikku araablasest võitlejat, kes olid

SÕDUR detsember 2023 59

Ajalugu

ühinenud suurematesse ja väiksematesse grupeeringutesse. Seega võitles araablaste poolel 70 000 sõjameest.

Iisraelil oli sõja algul neile võimalik vastu panna esialgu 10–20 000 võitlejat, peamiselt Haganah’ mehed; oma üksused olid ka Etzelil. Sõjategevuse käigus moodustati Haganah’ baasil Iisraeli sõjavägi ja sellega liideti ka Etzeli võitlejad.

Hinnanguliselt olid iisraellased araablastest väljaõppe, juhtide ja motivatsiooni poolest üle.

Motivatsiooni tugevdas eriti asjaolu, et kaotuse korral ähvardas kogu Iisraeli juudi rahvast veresaun.

Iisraeli sõjaväe loomise ametlik kuupäev on 26. mai 1948. Kokku moodustati 12 brigaadi. Armee tuumiku moodustasid juba 1941. aastal Haganah’ koosseisus formeeritud löögiüksused (Palmach) – umbes 2000 sõjameest. Iisraeli sõjaväge juhtis sõjas staabiülema ametikohal kindral Yaakov Dori. Sõja lõpuks kasvasid Iisraeli kaitsejõud kuni 115 000 meheni.

Hinnanguliselt olid iisraellased araablastest väljaõppe, juhtide ja motivatsiooni poolest üle. Motivatsiooni tugevdas eriti asjaolu, et kaotuse korral ähvardas kogu Iisraeli juudi rahvast veresaun. Kuid relvastus, eriti raskerelvastus oli nende nõrk koht. Olukord muutus sõja käigus, kui noorel riigil õnnestus välismaalt hädavajalikke relvi juurde hankida. Seda tuli teha kõikvõimalikke kavalusi kasutades, sest ÜRO oli sõdijatele kehtestanud relvaembargo ja sekkus pidevalt sõjategevusse vaherahuplaanidega.

Sõja esimene periood Sõja esimene osa kestis 1948. aasta maist oktoobrini. Iisraellaste esmane ülesanne oli tagasi lüüa araabia maade kallaletung ja takistada suuremate asulate vallutamist. Egiptuse sõjavägi ületas Iisraeli piiri Siinai poolsaarel ja Gaza rannikualal. Egiptlaste rünnakusuunad olid Be’ér-Shevast Hebroni ja Petlemma poole, meredessant maabus Majdali (tänapäeval Ashkelon) 60 detsember 2023 SÕDUR

juures. Lõppeesmärk oli vallutada Tel Aviv.

Siiski jäi egiptlaste teele ligikaudu 27 hajusalt paiknevat juudi asulat ning kibutsit. Nende vallutamine kujunes raskeks ja viivitas Egiptuse armee edasiliikumist suurel määral. Need viivi­ tuslahingud andsid Iisraeli armeele väärtuslikku aega ettevalmistusteks.

Iisraellased kaitsesid oma asulaid üsna väikeste jõududega. Nende põhikaitseliin oli rannikuäärsel maanteel Majdali juures. Sinna saadeti abiks reserve ja välismaalt hangitud uut relvastust.

7. juunil peetud Nitzanimi lahingus Ashdodi juures õnnestus iisraellastel egiptlaste edasitung peatada ja neid võita. Sellele aitasid tõhusalt kaasa suurtükivägi ja esimesed sõjalennukid.

Kuid ka iisraellastel ei õnnestunud oluliselt edasi tungida. 11. juunil 1948 jõustus ÜRO vahendatud esimene vaherahukokkulepe.

Verised lahingud toimusid Jeruusalemmas ja selle ümbruses. Juutidele oli oluline toimetada rannikult linna abisaadetisi ja abiväge, mida araablased igati takistada püüdsid. Õigupoolest võitlesid juudid Jeruusalemmas pikka aega sissepiiratult.

Selles piirkonnas sõdisid peale Egiptuse ja Jordaania vägede ka kohalike araablaste Moslemi Vennaskonna väesalgad. 28. mail vallutasid araablased juutide käest Jeruusalemma vanalinna. Väljaspool linna said iisraellased lüüa Latruni lahingus. Nimetatud küla paiknes teel Jeruusalemma väga soodsas kohas ja juutidel ei õnnestunud mitmest katsest hoolimata seda hästi kindlustatud tugipunkti vallutada.

Lõpuks tuli neil Jeruusalemma pääsemiseks rajada uus tee, mis viis Latrunist mööda. Samas olid juudid enne vaherahu kehtima hakkamist edukad Jeruusalemma lääneosa ehk uuslinna kaitsmisel.

Mujal Jordani jõe läänekaldal toimusid lahingud üksuste vahel. Liibanonist pärit Fawzi al-Qawuqji juhatas Araabia Vabastusarmee nimelist väekoondist, mis tegutses esialgu Nabluse, Jenini ja Ţūlkarmi piirkonnas, ning üritas pealetungi rannikul asuva Netanya linna suunas.

24. mail saabusid araablastele appi Iraagi armee väeosad. Järgmisel päeval rünnati Netanyat ja piirkonnas asu-

Juutide Yiftachi brigaad kahe napoleon­tšikkahuriga Negevi kõrbes 1948. a. Prantsusmaa esimese maailmasõja aegsed kahurid said selle hüüdnime juutidelt oma vanamoelise välimuse tõttu.

Foto: Wikimedia

Ajalugu Araablastest sõjavangid 1948. a Jaffas rajatud ajutises vangilaagris.

vaid juutide kibutseid. Iisraeli armee suutis rünnaku tagasi tõrjuda. Iisraeli Golani brigaad läks vasturünnakule ja üritas ebaõnnestunult 29. maist kuni 4. juunini Jenini vallutada.

Süüria väed tungisid peale 15. mai öösel põhjast ning Jordani jõe orus edasi liikudes ründasid kibutseid. Siiski löödi juba 20. mail Degania Alefi kibutsi juures süürlaste rünnakud tagasi ning nad sunniti taganema Golani kõrgendikele. Süürlased ei võtnud enam kuni esimese vaherahu kehtestamiseni ette suuremaid rünnakuid.

Iisraeli põhjaosas toimunud vahelduva eduga relvakokkupõrgetest pol-

nud Liibanoni aladelt pealetungivatel araablastel erilist kasu. 17. mail vallutas Carmeli brigaad araablastelt Akko rannikulinna.

Vaherahu kestis 11. juunist kuni 9. juulini ning seda saabusid kohapeale valvama ÜRO rahuvalveväed Belgiast, Prantsusmaalt, Rootsist ja USA-st. Kohapeal juhatas rahuvalvemissiooni ÜRO erisaadik krahv Folke Bernadotte. Sõda ei suudetud paraku lõpetada.

Vaherahu ajal tugevdasid vaenupooled oma jõude ja korrastasid väeosi. Iisraellased said seejuures tõhusamat relvaabi kui araablased. Sa-

Foto: AKG / Scanpix

mas täienesid Iisraeli armee read ka juutidega, kel olid teise maailmasõja lahingukogemused. Saabus ka raskerelvastust. Hoolimata ÜRO vaherahu pikendamise plaanidest jätkus sõjategevus uue hooga.

Kümne päeva lahingud Need toimusid 9.–18. juulini 1948.

Egiptuse sõjavägi oli uut rünnakut lõunarindel alustanud juba 8. juulil.

Nad said lahingus lüüa ja sunniti taganema. 17. juulil egiptlaste vastupanu murdus ja kui 18. juulil jõustus teine vaherahukokkulepe, olid iisraellased suutnud luua maismaaühenduse oma SÕDUR detsember 2023 61

Ajalugu

seni eraldatud olnud Negevi kõrbe asulatega; samas olid hävinud Egiptuse vägede ühendusteed läände.

Kümne päeva kestel peeti lahinguid ka Jordaania vastu, keda abistasid Iraagi väeosad. Iisraeli väed vallutasid operatsiooni Dan käigus Ramla ja Lodi, kus asus lennuväebaas. See operatsioon oli esimene, kus iisraellased kasutasid tanke.

Araabia Leegion koondas oma jõud Rām Allāhi ja Latruni piirkonda. Latruni suutsid nad kaitsta kogu sõja vältel hoolimata sellest, et olid piiramisrõngas. Samuti õnnestus leegionil kaitsta edukalt Jeruusalemma vanalinna.

Põhjarindel saavutasid iisraellased suure võidu operatsiooni Dekel käi-

62 detsember 2023 SÕDUR

gus – vallutati Naatsareti linn. Araabia Vabastusarmee üksusi juhatanud al-Qawuqji põgenes pärast Naatsareti alistumist 16. juulil põhja poole. Operatsiooni käigus vallutas Iisrael kogu piirkonna Haifa ja Kinnereti järve vahel.

Teine vaherahu jõustus 18. juuli õhtul ja kestis seekord oktoobri keskpaigani, kuigi seda rikuti pidevalt.

Vaherahu ajal nõrgenes araabia maade positsioon oluliselt ning esile kerkisid nendevahelised vastuolud.

Jordaania oli saavutanud oma tähtsamad eesmärgid ja hakkas otsima sõjast väljumise võimalust. Jordaania kuningas tahtis nimelt Palestiina riigile ettenähtud maa-alad Jordani jõe

läänekaldal endale jätta, annekteerida ja saavutada selleks Iisraeli nõusolekut.

Egiptus püüdis Jordaania plaane takistada ja lasi Jeruusalemma muftil Amīn al-Husaynīl moodustada Gazas kogu Palestiina valitsuse. Jordaania vastas omakorda võistleva Palestiina rahvakongressi asutamisega Ammanis. Kogu Palestiina valitsus kaotas hiljem oma tähtsuse, kuna oli sunnitud põgenema Kairosse.

Teise, seekord juba pikemalt kestnud vaherahu ajal ei õnnestunud taas sõdivate poolte vahel kokkulepet leida.

Sel perioodil sooritati atentaat ÜRO erivolinikule krahv Folke Bernadotte’ile. Rootsi diplomaat tapeti Jeruusalemmas 17. septembril 1948 ja pikka

Ajalugu

pet. Ägedad lahingud Iisraeli ja Egiptuse vägede vahel jätkusid. Egiptlased nõudsid oma Al-Fallūjah’ piiramisrõngas olevate vägede vabastamist enne uute vaherahukõneluste algust, iisraellased aga otsustasid selle asemel Egiptuse väed tagasi lõuna poole tõrjuda.

Iisraeli väed tegid 22. detsembril 1948 petterünnaku Gaza ja Rafah’ piirkonnas, kuid suunasid pealöögi 25. detsembril Be’ér-Sheva piirkonnale. Iisraellased tõrjusidki egiptlased oma riigi territooriumilt välja ja jätkasid pealetungi juba Siinai territooriumil. Siiski olid nad sunnitud rahvusvahelise surve tõttu sealt taganema.

Jordaania kuningas Abdullah külastamas Jeruusalemma 29. mail 1948.

Foto: John Roy Carlson / Wikimedia

Põgenike lahkumine Galileast Iisraeli riigi loomise tseremoo1948. a sügisel. nia 14. mail 1948 Tel Avivis.

Foto: Fred Csasznik / Wikimedia Foto: AKG Images / Scanpix

aega ei suudetud kindlalt tõestada, kes olid tema tapjad. Alles aastakümneid hiljem selgus, et nendeks olid äärmusrühmituse Lehi liikmed, kelle arvates tahtis Bernadotte Iisraelile peale sundida liiga väikest territooriumit ja jätta riik ilma Jeruusalemmast.

Sõja teine periood Sõja teine pool algas 15. oktoobril 1948 Iisraeli armee pealetungiga lõunarindel. Järgneva kümne päeva jooksul vallutasid iisraellased operatsiooni Yoav käigus kogu Negevi kõrbe. Samal ajal ründasid Iisraeli sõjalennukid Egiptuse lennuväebaasi Rafah’s ja hävitasid suure osa seal seisnud Egiptuse lennukitest.

Sellest hetkest oli Iisraeli sõjaväel ülekaal õhusõjas. Egiptuse sõjalaev Amir Faruk uputati Iisraeli eriüksuse rünnaku käigus Gaza rannikul.

21. oktoobril vallutas Iisraeli sõjavägi Be’ér-Sheva, 28. oktoobril taganesid egiptlased Ashdodist ja 6. novembril Majdalist. Osa Egiptuse vägedest jäi Al-Fallūjah’ piiramirõngasse, kus nad pidasid vapralt vastu kuni vaherahu sõlmimiseni veebruaris 1949.

Põhjarindel vallutasid Iisraeli väed Araabia Vabastusarmee käest kogu Gali­lea territooriumi ja sundisid vastast taganema Liibanoni aladele 31. oktoobriks, kui jõustus uus relvarahu.

Samal ajal rikkusid lõunarindel mõlemad pooled vaherahukokkule-

Iisraellased tõrjusidki egiptlased oma riigi territooriumilt välja ja jätkasid pealetungi juba Siinai territooriumil. Siiski olid nad sunnitud rahvusvahelise surve tõttu sealt taganema.

Samal ajal jätkusid lahingud Gaza piirkonnas. 7. jaanuaril 1949 sõlmiti vaherahu. Püsiv vaherahu Iisraeli ja Egiptuse vahel sõlmiti lõpuks 24. veebruaril ning teised araabia riigid järgisid eeskuju. Iisraeli vaherahu Jordaaniaga jõustus 3. aprillil, Liibanoniga 23. märtsil ja Süüriaga 20. juunil. Viimast peetaksegi Iisraeli iseseisvussõja lõpukuupäevaks.

Enne sõja lõppu 10. märtsil 1949 jõudsid Iisraeli väed oma uue riigi lõunatippu Elatisse Punase mere rannikul. Sellega lõigati ära maismaaühendus Egiptuse ja Araabia alade vahel.

Sõja tagajärjed Iisraeli iseseisvussõda oli Iisraeli riigi iseseisvusdeklaratsiooniga ja kohe seejärel araabia maade rünnakuga alanud 15. mail 1948 – 20. juuni 1949 peetud sõda, mis lõppes Iisraeli võiduga ja oma iseseisvuse kindlustamisega.

Sõda tõi kaasa selle, et ÜRO otsus Palestiina kaheks eri riigiks jagada ei jõustunud ning osad araablaste Palestiina alad jäid Egiptuse ja Jordaania võimu alla, kes mingit Palestiina riiki luua ei kavatsenud. See sõda põhjustas 700 000 palestiinlase põgenikelaine. Seda probleemi on araabia maad kuni tänapäevani kunstlikult üleval SÕDUR detsember 2023 63

Ajalugu

Folke Bernadotte (all) lennuk 1948. a fotol. Rootslasest krahv oli ÜRO rahuvahendaja, kuni ta mõrvati juudi terroristide poolt 1948. a.

Foto: TopFoto / Scanpix

Iisraeli väed on hõivanud ühe küla lõunas.

hoidnud. Iisrael sai sõja tulemusena Palestiinast enda kätte 80%, ülejäänud viiendiku okupeerisid Jordaania ja Egiptus.

Iseseisvussõda lõppes Iisraeli täieliku võiduga. Juudid suutsid laiendada sõjategevuse käigus ÜRO poolt neile eraldatud maa-ala ja lõpuks jäi neile 80% Palestiina mandaatterritooriumi pindalast. Iisraelil õnnestus araabia rii-

64 detsember 2023 SÕDUR

kide rünnak tagasi lüüa ning hõivata 6700 km² suurune Palestiina araabia riigile määratud maa-ala ja Ida-Jeruusalemm. Seega oli Iisraeli territoorium 1949. aastaks suurem kui 1947. aasta ÜRO resolutsioon ette nägi.

Siiski jäi Jordani jõe läänekallas ja Jeruusalemma idaosa Jordaaniale ning Gaza sektor Egiptusele. Palestiina riik jäigi sündimata ning endise Palestiina

Foto: TopFoto / Scanpix

territoorium oli jagatud kolme riigi vahel.

Iisraeli kaotused sõjas olid rängad, tunduvalt suuremad kui järgnenud sõdades. Kokku sai surma 6000 inimest, neist 4000 võitlejat ja 2000 tsivilisti. Võrreldes Eesti vabadussõjaga olid elanike arvu arvestades kaotused kaks korda suuremad. Eesti vabadussõjas sai uuematel andmetel surma 6322

Ajalugu

sõjaväelast ja eraisikut, kuid juute elas 1948. aastal Iisraelis kaks korda vähem kui eestlasi Eestis – vaid 600 000.

Okupeeritud aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 700 000 araablast. Üheks põgenike probleemi põhjustajaks olid araabia riikide valitsused ise. Nad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles sõjatsoonist lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda.

1,3 miljonist Palestiina araablasest põgenes ise või sunniti lahkuma 700 000 ning neid tunti kui esimesi Palestiina põgenikke. Need, kes paigale jäid, said Iisraeli kodakondsuse (kuid ilma sõjaväes teenimise kohustuseta) ja Jordani jõe läänekalda territooriumile jäänud Jordaania oma.

Araablased kutsuvad seda sündmust nimega al-nakbah (katastroof). Põgenike probleemi on kunstlikult üleval hoitud kuni tänapäevani.

Nagu araablastel, tuli põgeneda ka juutidel: nimelt ajasid mitmed araabia riigid välja seal elavad juudid, kes saabusid nüüd Iisraeli. Neid oli samuti 700 000.

Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maariba kuulus Egiptusele ning Juudamaa ja Samaaria ehk Jordani Läänekallas Transjordaaniale, kelle valdusse jäi ka enamik Jeruusalemmast, sealhulgas vanalinn ja Nutumüür. Iisrael sõlmis 1949. aastal Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahulepingud.

Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks Jordaania. Kui arvestada, et esialgu oli Suurbritannia käes nii Palestiina kui Jordaania territoorium, siis 1949. aastaks oli araablaste käes 85% sellest territooriumist, juutide käes vaid 15%.

Iisraeli seisukohast ongi Jordaania Palestiina riik, kuid araablased sellega muidugi ei nõustu. See sõda ei jäänud viimaseks ja peagi järgnesid uued jõukatsumised, kus Iisraeli sõjavägi pidi taas juutide elusid ja õigust oma riigile kaitsma nende eest, kes seda hävitada püüdsid.

Theodor Herzl (ees keskel) koos sionistliku organisatsiooni liikmetega Viini Luberi kohvikus 1896. a.

Foto: Wikimedia

Mis nähtus on sionism?

S

ionism on rahvusvaheline poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli ja nende naasmist sellele tõotatud maale.

Kuni Iisraeli riigi loomiseni oli sionismi eesmärk toetada juudi rahvuslust, vastukaaluks eri riikides levivale antisemitismile, diasporaas elavate juutide tagasipöördumist oma ajaloolisele kodumaale (tollal Palestiina territoorium) ja seal uue riigi moodustamist.

Mõiste «sionism» võttis 1890. aastal kasutusele Viini õpetlane ja kirjastaja Nathan Birnbaum (pildil), kes oli juut. Sõna «sionism» tuleneb sõnast «siion» ehk «zion», mis oli üks Jeruusalemma ja Iisraeli maa nimedest juutide pühakirjas. Birnbaum oli esimene, kes hakkas seda kasutama juudi rahvusluse kohta.

Sionism põhineb usulisel traditsioonil, mis seob juudid Iisraeli maaga, kus juutide rahvus arenes välja perioodil 1200. a eKr ja 70. a pKr. Kuigi sionism põhineb religioossel traditsioonil, oli moodne liikumine peamiselt sekulaarne ehk ilmalik.

Pärast teises maailmasõjas toimunud holokausti sai sionismist juutide peamine poliitiline liikumine.

Selle liikumise asutas ametlikult Austria-Ungari ajakirjanik Theodor

Herzl 19. sajandi lõpus, kuid idee pärineb juba varasemast ajast. Traditsioonilise ortodoksse judaismi järgi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide õigus sellele maale on alaline ja võõrandamatu, peab messias tulema enne, kui Iisrael võib naasta juutide kontrolli alla. Seega ortodoksid ilmalikku Iisraeli riiki ei tunnusta.

1920. aastatel jagunes sionistlik liikumine kaheks. Vasakpoolset sotsiaaldemokraatlikku enamust juhtisid Chaim Weizmann ja David Ben-Gurion, parempoolset vähemust (revisjonistid-sionistid) aga Ze’ev Jabotinsky (Vladimir Žabotinski). Esimene tiib pooldas rohkem rahumeelsemat tegutsemist, teine aga rõhutas relvastatud võitluse olulisust.

Kahe haru omavahelised vastuolud ja pinged mõjutasid suuresti Iisraeli riigi loomist ja hiljem ka riigi poliitikat. Vasakpoolsed sionistid asutasid Iisraeli Tööpartei, mis on kandnud läbi aegade mitut nimetust, parempoolsed aga partei nimega Herut, hiljem Likud. Need parteid eksisteerivad Iisraelis ka tänapäeval.

Sionistliku liikumise suurim edulugu on Iisraeli riigi loomine 1948. aastal, mis on maailma ainuke ja esimene moodne juudiriik.

SÕDUR detsember 2023 65

Raamatud

Hanno Ojalo, Mati Õun Vennatapusõda: eestlased eestlaste vastu 1941. ja 1944. aastal Vesta, 2023

Hanno Ojalo Erna retk 1941 Ammukaar, 2023

Walter Schellenberg Labürint: Hitleri vastuluurejuhi memuaarid Tänapäev, 2023

Rodric Braithwaite Venemaa. Müüdid ja tegelikkus: äraarvamatu minevikuga riigi ajalugu Vesta, 2023

Stefanie Babst Terav pilk. Julgus muuta kurssi Postimees Kirjastus, 2023

Teine maailmasõda pillutas eestlased kahele poole rindejoont ning sageli satuti ka vastakuti.

1941. aastal toimunud eestlaste võitlustes eestlaste vastu oli kaks osalist, kus punavõimu poolel sõdisid hävituspataljonlased ja miilitsad ning nende vastu metsavennad, hilisema nimetusega omakaitselased.

Erinevalt 1941. aasta suvesõjast, kui vastamisi seisid metsavennad ja hävituspataljonlased, toimusid 1944. aasta sügisel lahingud juba Saksa sõjaväes ja Puna­ armees sõdivate eesti meeste vahel. Enamik neist olid sinna karistuse ähvardusel mobiliseeritud, kuid oli ka vabatahtlikke.

Suuremad ja olulisemad lahingud leidsid aset septembris 1944. Aktiivne sõjategevus lõppes, kui Punaarmee Eesti vallutas ning edasised taplused Eesti pinnal toimusid jälle metsavendade ja hävituspataljonide vahel.

Erna luuresalk on Eesti sõjaajaloos legendaarne, kindlasti tuntuim Põhja-Eesti väesalk 1941. aasta suvesõjas. Samuti on ernalastest palju kirjutatud, Eestis tunnustavalt, NSV Liidu ja Venemaa poolel ilmse vihkamisega.

Raamatus on üksikasjalikult juttu Erna luuresalgast, selle moodustamisest ja tegevusest Eestis juulis-augustis 1941 (sealhulgas Kautla lahingus). Ka neist 66 vaprast eesti mehest, kes võitlesid eelkõige Eesti punasest ikkest vabastamise eest, kuid seejuures Soome vormis ja Soome relvadega. Paraku osutus see võimalikuks vaid Soome ja Saksa luuretegevuses osaledes.

66 ernalasest hukkus sõjas 20 (kaks läks teadmata kaduma), veel kümme tegid läbi ränga vangipõlve Siberi vangilaagrites.

Raamatus on juttu kõigist neist meestest, nende edasisest saatusest teises maailmasõjas ja elust pärast suure sõja lõppu.

Juristiharidusega Walter Schellenberg liitus SS-iga 1933. aastal, kui Hitler võimule tuli. Peagi asus ta tööle SD-s, luure- ja julgeolekuteenistuses, mille oli loonud Reinhard Heydrich.

Järgmised kaksteist aastat piirdus Schellenbergi maailm natside salateenistuse ja salapolitseiga.

Tema memuaarid kujutavad ilmekalt seda ebareaalset õhustikku, milles kõrgemad natsiliidrid sõja edenedes elasid. Schellenberg, kellest sai viimaks välisluureteenistuse juht, kirjeldab oma isiklike mälestuste põhjal neid motiive ja mahhinatsioone, mis saatsid sala­ operatsioone kogu maailmas. Raamatus leidub ka huvitavaid kirjeldusi natside kõrgemast siseringist, Heydrichist, Himmlerist, Heinrich Müllerist ja Ernst Kaltenbrunnerist – meestest, keda Schellenberg vähimagi irooniata nimetab «Hitleri innukateks timukateks».

Tuntud ajaloolane ja endine Ühend­ kuningriigi suursaadik Moskvas Rodric Braithwaite heidab pilgu Venemaa ajaloole, kirjeldades riigi teekonda Bütsantsi ripatsist praeguseks paariariigiks.

Winston Churchill on öelnud, et Venemaa on saladusse peidetud ja müsteeriumisse mähitud mõistatus. Autori arvates sobib selline suhtumine mõttelaiskuse väljavabandamiseks. Tema sõnul on Venemaa lihtsalt müütide kütkes ja neist tuleb vabaneda.

Venemaa on pindalalt maailma suurim riik, ka venelaste tuumaarsenalile pole võrdväärset. Üle tuhande aasta on Kiievi-Venemaa, Moskoovia, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu nime all tuntud riik oma piiridega meelevaldselt mänginud, sageli teiste rahvaste vere hinnaga. Kolmkümmend aastat tagasi Venemaa Föderatsioonina sündinud uus riik jätkab vanu traditsioone ning venelased oma ajaloo ümberkirjutamist.

Lääs ei suutnud ära hoida Venemaa jõhkrat rünnakut Ukrainale –­sõja tagajärjed vapustavad meid veel aastaid.

Mitte üksnes Venemaa, vaid ka tema lähedane partner Hiina seab NATO-le tohutuid strateegilisi katsumusi.

Kauaaegne NATO strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimisest.

Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele: lääs peab lõpuks koguma julgust, et Venemaale ja tema toetajatele ühtsuse ja jõuga vastu astuda.

Dr Stefanie Babst on teinud tähelepanuväärse karjääri NATO rahvusvahelise personali hulgas.

22 aasta jooksul töötas ta mitmesugustel ametikohtadel avaliku diplomaatia osakonnas, mida ta NATO abipeasekretäri asetäitjana 2006.– 2012. a juhtis. Ta on strateegiline nõustaja, kirjastaja ja esineja rahvusvahelise julgeoleku küsimustes.

66 detsember 2023 SÕDUR

KINDEL

TULEVIK E E S T I L E

J A

S U L L E

OMANDA TUGEV JUHIHARIDUS. Õ P I M A AVÄ E O H V I T S E R I K S .

OHVITSER.EE