15. detsember 2015

Page 1

Hea tulevane sõdur! Ajateenistus on kohustus, aga ka vastutus ja võimalus oma elus midagi muuta, selgemaks mõelda, otsustada. Paljud noo­

red, kes ajateenistuse on läbi­ nud, peavad seda oma elu pari­ maks perioodiks, mis andis neile tõuke edasiseks, olgu see siis tsiviil­ või militaarmaail­ mas. Kõik saavad ennast proo­

vile panna, erialaseid teadmisi ja juhtimiskogemust. Te hoiate käes just teile suunatud Sõduri­ lehte, kus selgitatakse paljutki teid puudutavat kaitseväes. Kuid kõigest hoolimata – optimism

ja energia aitavad teid edasi nii elus kui ka kaitseväes. Tere tulemast kaitseväkke!

RIHO TERRAS

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 15. DETSEMBER 2015

kindralleitnant kaitseväe juhataja

PEATSE TEENIS LT TUSSE

ISSN 1736-3411

Kaitseväekombed

Mida kodust kaasa võtta, et teenistus mugavam oleks Tuginedes ajateenijate kogemustele, toome lugejateni nimekirja esemetest, mida on teenistuses hea elu lihtsamaks tegemiseks kasutada. Teip Kindlasti tuleks külastada apteeki, et osta kaasa plaastreid ja teibirull. Neid saab küll ka laatsaretist, kuid mugavam on hoida kapis esma­ seid jalakaitsevahendeid. Olgugi, et sõduritele antavad saapad on pehmed ja mugavad, võivad need, nagu uued asjad ikka, algul jalgu pisut hõõruda. Et kandu, varbaid ja päkkasid säästa, tasub need enne uute saabaste jalga panekut kinni kleepida. T-särgid Kaitseväe pakutavast kolmest T­särgist jääb kohati väheks, mis­ tõttu on hea külastada mõnd jahi­ või militaarpoodi või suvalist kau­ banduskeskust ja osta omale paar lisasärki. Tähele tuleb aga panna, et selle toon oleks sarnane kaitse­ väes kasutatava rohelisega – muidu võib probleeme tekkida. Šokolaad ja spordijook Sõduri baaskursusel ehk noorte­ ajal koosneb väljaõpe väga paljuski

klassitundidest ning väliharjutus­ test. Et aga esimestel kuudel on koor­ mus ja energiakulu suured, on hea vahetunnis midagi energiat andvat juua. Lisaks on ka hea, kui kapis leidub midagi magusat. Vähemalt ajateenistuse esimestel kuudel kulub palju maiustusi isegi neil meestel, kes varem eriti magusat ei söönud. Käekell Et telefoni kaasas kanda ei tohi, on hea, kui on olemas käekell, mil­ lelt aega vaadata. Väga palju käsk­ lusi antakse stiilis: „Teil on aega 10 minutit, et ...“ või „Kell 13.30 olete riviplatsil tagasi.“ Ka endal on mugav, teades õiget kellaaega. Pesuvahendid Kaasa on mõttekas võtta dušigeel ja seep ning koju jätta šampoon. Dušigeeliga on mugav end kasar­ mus pesta, seebiga aga metsas. Nimelt tuleb seep palju kergemini ihult maha. Metsas olles on kasu­ tada piiratud kogus vett, millega on kehalt dušigeeli maha nühkida väga keerukas. Šampoon võtab aga kapis mõttetult ruumi – et juukseid niikuinii enamasti peas pole, siis saab „mütsihoidja“ ka dušigeeliga puhtaks küüritud.

Lisapaar spordijalatseid Hädavajalikud jooksujalatsid on teenistusse asudes kõigil olemas – kas siis kaitseväe poolt või endal kodust kaasa võetuna. Lisaks aga mahuvad kappi ka näiteks korv­ palli­ või jalgpallijalatsid, mida on suvel hea sportides kasutada. Neid ei ole samas mõistlik kohe esimesel päeval kaasa võtta, kuna siis pole niikuinii aega sportida.

Vähemalt ajatee­ nistuse esimestel kuudel kulub palju maiustusi isegi neil meestel, kes varem eriti ma­ gusat ei söönud. Kindad Et metsas näomaskeeringut peale pannes ei peaks ka labakäsi sellega sisse määrima, on mugav, kui on kaasas paar õhukesi tumedaid kin­ daid. Sel viisil on labakäed peide­ tud ja pole vajadust neid maskee­ rida. Ka kaevikut kaevata ja muid välitegevusi teha on kinnastes mugavam.

Foto: Benjamin Siirak

Niisked puhastuslapid Kateloki, näo, käte ja muu puhas­ tamiseks on hea, kui kotis peitub pakk niiskeid puhastuslappe. Nen­ dega on lihtne näomaskeeringut maha saada, pärast sööki katelokki tahmast ja ka käsi kõigest, mis sinna külge jäänud, puhastada. Vatitikud Relva puhastamiseks on hea varuda vatitikke. Et lapiga kõiksugu „pei­ dukatesse“, mida jaoülemad kont­ rollida tavatsevad, ei pääse, siis tuleks need vatitikkudega ära küü­ rida. Ülalmainitu näol on tegu asja­ dega, mis leiduvad väga paljude aega teenivate meeste kappides. Ilma nendeta saab küll ajateenis­ tuses hakkama, kuid et kasarmu­ müüride vahel on algul niigi har­ jumatu, tasub teha ise kõik oma olukorra parandamiseks. Samas ei ole aga kõike mainitut vaja esime­ sel päeval kaasa võtta – hea oleks esmalt olukorraga tutvuda, oma vajadusi hinnata ja seejärel oma soovi järgi lasta asju järele tuua.

Kaitseväekombed avalduvad kaitseväe­ liste viisakusreeglite täitmises, üksi­ kute tegevväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus­ ja soovsõna­ des, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises suhtlemises ja kaitseväetseremooniates. Kaitseväekommete ja ­tseremoonia­ tega luuakse ühtekuuluvustunnet ning suurendada kaitseväe üldist moraali ja lahinguvõimet. Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, tagavad ülemate ja alluvate määrustikukoha­ sed suhted ning loovad kaitseväe hea maine. Ajateenija peab lähtuma kaitseväe põhiväärtustest, mis on: • ausus • vaprus • asjatundlikkus • ustavus • koostöövalmidus • avatus Ajateenija peab käituma laitmatult ja väärikalt. Iga ajateenija järgi otsus­ tatakse kaitseväe üle. Teenistuses tuleb olla korrektse välimusega, hoolitseda oma tervise eest ning täita isikliku hügieeni nõudeid. Vormiriietust kandes ja/või teenis­ tusülesandeid täites ning kaitseväe ter­ ritooriumil või teenistuskohtades on keelatud alkohoolsete jookide, narkoo­ tiliste ja psühhotroopsete ainete tarbi­ mine, samuti joobes olek. Mida arvatakse ajateenistusest pärast selle läbimist? Noormehed kinnitavad pärast ajatee­ nistuse läbimist, et: • tunnevad end senisest enese­ kindlama ja füüsiliselt tugeva­ mana; • ajateenistuses paranesid nende juhtimis­ ja meeskonna­ tööoskused; • oskavad varasemast paremini aega plaanida ja on distsiplinee­ ritumad; • õppisid rasketes oludes toime­ tulekut; • hindavad kõrgelt ajateenistuses loodud sõprussuhteid.

Lisainfo ajateenistusest www.kra.ee/ajateenistus/ ajateenistusse-jaanuaris-2016

Sõdurileht

www.mil.ee/et/ajateenistus


2

Sõdurileht

15. DETSEMBER 2015

Pereliikmete ja tuttavatega suhtlemisest Vähemalt kord kuus on ajateenijal õigus oma pereliikmete ja lähedastega ajatee­ nistuskohas kokku saada, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik sõjaväe­ lises väljaõppes osalemise või nakkus­ haiguste leviku tõkestamise tõttu. Väeosades on kohtumiseks määratud külastusajad. Pereliikmete ja tuttava­ tega saab suhelda ka telefoni, kirja ja veebi teel. Paar korda aastas korralda­ takse väeosades lahtiste uste päevi. Millega tuleb väeosa külastades arvestada? Kaitseväe territooriumile ei lubata: • isikut tõendava dokumendita; • joobeseisundis; • kui keeldutakse sisenemisel asjade läbivaatusest; • kui on kaasas loom või keelatud esemeid: alkoholi, narkootilist vm psühhotroopset ainet, relv, lõhkeainet, laskemoona; • kui rikutakse külastuskorda või ei alluta vahtkonna, toimkonna või valveteenistuse korraldus­ tele. Puhkus ja väljaluba Puhkust antakse ajateenijale: • kuni kaheksakuulise ajateenis­ tuse korral kümme päeva; • pikema kui kaheksakuulise aja­ teenistuse korral viisteist päeva. Eeskujuliku teenistuse eest on ajatee­ nistuskoha ülema loal võimalik saada kuni kümme päeva lisapuhkust. Piir­ määra ulatuses hüvitatakse ajateenijale üks kord ajateenistuse kestel sõit puh­ kusele ja tagasi. Ajateenijal on õigus taotleda ajatee­ nistuskohast väljalubamist ehk välja­ luba. Allüksuse ülema antud väljaloa alusel võib väeosast lahkuda kuni 24 tunniks, pühadel ja puhkepäevadel kuni 96 tunniks. Väljaloale lubatakse ja väljaloalt naasta tuleb korrektses vormiriietuses. Väljaloale ei lubata, kui kandmata on määratud distsiplinaar­ karistus. Väljaloalt naasmisel tuleb sel­ lest ette kanda korrapidajale. Omavoliline äraolek teenistuskohast Teenistuskohast omavolilise lahku­ mise ja väeosast väljalubatu tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise eest on väeosa ülemal õigus määrata karistus vastavalt kehtivale korrale. Üle kolme päeva kestnud omavolilist äraolekut ja teenistuskohast teenistusrelvaga lah­ kumist karistatakse karistusseadusti­ kus sätestatud korras. Naised ajateenistuses Uue kaitseväe teenistuse seaduse järgi saavad 18–27aastased vähemalt põhi­ haridusega Eesti kodanikest naised ala­ tes 1. aprillist 2013 asuda omal soovil ajateenistusse. Väljaõpe toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel, erinevad vaid üldfüüsilise testi normid. Kaitse­ väekohustuse valinutel on võimalus esimese kolme kuu jooksul kohustusest loobuda, seejärel tuleb arvestada, et see tuleb lõpuni kanda. Kaitseväekohus­ tuse võtnuna peab arvestama kaitse­ väekohustusega 60. eluaastani (k.a), sh tuleb ilmuda reservõppekogunemistele.

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

NÄITLIK PÄEVAKORD 17.00–20.30 reservaeg: iseseisev sportimine, varustuse hooldus jms

6.00 äratus

6.10–6.30 hommikuvõimlemine

18.35–19.30 õhtusöök

6.30–7.30 hügieenitoimingud

20.40–21.00 õhtune loendus

7.30–8.00 hommikusöök

21.00–21.15 AK uudised

8.00–8.10 hommikune ülevaatus

21.15–21.45 kasarmu ja spordirajatiste koristamine

8.15–8.30 rivistus

21.45–22.00 õhtused hügieenitoimingud

8.40–12.10 väljaõpe 12.15–13.30 lõuna

22.00 öörahu

13.30–17.00 väljaõpe

*Esitatud on väeosades üldjoontes kehtiv päevakord. Igas väeosas kehtib ajateenistuskoha ülema kinnitatud päevakord.

Foto: Ardi Hallismaa

Mida teha küsimuste ja probleemide korral? Ajateenijate huvisid teenistus­ küsimustes esindab ajateenistus­ koha ülema ees ajateenijate esindusmees. Ajateenijal on õigus teenistus­ küsimustes pöörduda oma vahetu ülema poole. Viimase loal võib pöörduda järgmise või kõrgema otsese ülema poole. Igal ajateenijal on õigus pöör­ duda vahetult kaitseväe peains­ pektori, õigusvahemehe, kaplani, meedikute ja riigisaladuse kaitset korraldava isiku poole. Tagatised ajateenistuses Igakuine toetus. Toetuse suurus on kõikidel ajateenijatel sama kuni ametikohale määramiseni, edas­

pidi sõltub toetuse suurus ajatee­ nija ametikohast. Suurendatud toetust makstakse alates ühek­ sandast ajateenistuses viibimise kuust. Ajateenija lapse toetus. Õigus toetusele on ajateenija lapsel riik­ like peretoetuste seaduse alusel ja suuruses. Ajateenistuse ajaks säilib aja­ teenija õppekoht õppeasutuses, kui taotleda akadeemilist puhkust. Ajateenistusse kutsumise tõttu ei ole tööandjal õigust kutsealusega töösuhet lõpetada. Tõendi ajatee­ nistusse asumise aja ja kestuse kohta annab kutsealusele kaitse­ ressursside amet. Ajateenistuse ajaks säilib aja­ teenija õppekoht õppeasutuses. Tõendi ajateenistusse asumise aja

ja kestuse kohta annab kutsealusele kaitseres­ sursside amet. Ajateenistuse ajaks peatub õppelaenu tagasi­ maksmise tähtaja kulge­ mine ja intressi tasumise kohus­ tust ei teki. Laenu maksepuhkuse taotlemiseks tuleb enne ajateenis­ tusse asumist pangaga ühendust võtta. Tagasimaksmine peatub aja­ teenistuse algusest või tõendatud taotluse saamise hetkest. Tõendi ajateenistusse asumise ja selle kes­ tuse kohta annab kaitsevägi. Aja­ teenijal on ravikindlustus. Ajateenistuses on keelatud: • levitada oma poliitilisi vaa­ teid; • teha kaitseväe territooriumil

tegevväelasest ülema loata salvestisi, st fotografeerida, fil­ mida ja helisalvestada.

Kaitseväe territooriumil on keelatud: • liikuda vastuvõtjata; • filmida, fotografeerida või muul viisil salvestada; • tarvitada alkoholi, narkooti­ list või muud psühhotroopset ainet; • visata või maha jätta prügi; • liikuda väljaspool külalistele ette nähtud ala; • rikkuda avalikku korda või segada tegevväelast teenis­ tusülesannete täitmisel.

Üldised soovitused otse ajateenija blogist Nii mõnigi ajateenija peab oma teenistusest detailset ja sündmusterohket blogi.

Toome välja staabi­ ja sidepataljoni võitleja Lauri Eliase sissekande, kus ta soovitab värskel ajateenijal oma elu lihtsustada nende tarkuste abiga. Kiidame takka, sõduri baas­ kursuse ajal neid sinult ka nõu­ takse. 1. Tehke paar nädalat enne aja­ teenistust mingitki trenni. Muidu on kõigele muule lisaks lihased ka valusad. 2. Pöörduda võib üldiselt ainult oma vahetute ülemate poole. Näi­ teks rühmaülema, rühmavanema ja rühma instruktorite pöördu­ mine on okei, kompanii­ või, jumal hoidku, pataljoniülema poole otse pöördumine ei ole okei. Käib näiteks nii: „Härra leit­ nant, lipnik Piknik, lubage pöör­ duda!“ „Pöörduge!“

Peatoimetaja: Sverre Lasn Küljendajad: nooremseersant Johannes Madis Aasmäe, nooremseersant Kethmar Salumets

„Ülemise korruse WCs uputab.“ „Sain.“ „Härra leitnant, lubate minna?“ „Minge.“ Kui ruumis on mitu kõrgemat kaitseväelast, tuleb esmalt küsida kõige kõrgemalt luba pöörduda selle poole, kelle jutule tahate, siis küsida luba temalt, siis rää­ kida. Kes on kõrgem, seda määrab auaste, ameti koht ja staaž. 3. Algteadmised relvadest üldi­ selt ja automaadist Galil tulevad kasuks. 4. Ärge alahinnake esindus­ mehi. 5. Õppige ära põhilised leppe­ märgid ja orienteerumine. Kui te ei tee kaardil vahet elektriliinil ja pinnasteel, võib raskeks minna. 6. Toimkonnas olles peab teadma korrapidaja ja päevniku kohustusi. Eriti hästi peab teadma, millal anda „Kompanii valvel!“ ja kuidas teha ettekandeid. Seda kor­ ratakse siin ohtrasti.

Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: Alvar Tiisler Fotod: kaitsevägi

Soovitus Sõdurilehe toimetuselt: aja juuksed maha. Foto: kaitsevägi

7. Kirjade saatmine on tasuta ja kirjutamine on toimkonna ajal väga paslik tegevus. 8. Tasub teada, mida lubavad ega luba järgmised seadused/ määrused: KVDS, KVDM, KVRM, KVSM. Üldse, oma õigusi ja kohus­ tusi tasub teada. 9. Tervitamine on terve omaette ooper. Aga kes viitsib selle juba

enne ajateenistust ära õppida, jääb kindlasti hästi silma. 10. Sõduriõpikus on küll mõned asjad teistmoodi kui tundides õpetatakse, aga üldiselt tasub see näiteks pikemale WCs istumisele kaasa võtta. Allikas: Laurielias.wordpress.com

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht


15. DETSEMBER 2015

Sõdurileht

3

Vahipataljon - pisut teistsugused 11 kuud Jaanuari alguses vahipataljoni saabuvad kutsealused saavad sõjaväepolitseieriala väljaõppe ja täidavad erinevatel tseremooniatel aukompanii ülesandeid. See tähendab, et nii mõnigi kord tuleb olulistel üritustel olla kaitseväe nägu ja visiitkaart. Kõigi vahipataljoni saabuvate aja­ teenijate teenistus kestab 11 kuud. Kuni märtsi keskpaigani läbitakse sõduri baaskursus, kus õpitakse kõik vajalikud teadmised ka tsere­ mooniate osas. Seejärel asub ca 40 meest nooremallohvitseride kur­ susele õppima tulevaseks jao­ või meeskonnaülemaks. Ligi 20 meest suunatakse autojuhikursusele ning ülejäänud alustavad relvaõppega. Lisaks läbivad vahipataljonis sõduri baaskursuse ka kõik tulevased mere­ väe ajateenijad. Alates juulikuust alustatakse sõjaväepolitsei välja­ õppega, mille kaks moodulit kesta­ vadki kuni teenistuse lõpuni, mil toimub iga­aastane sõjaväepolitsei­ kompanii õppus Karujälg. „Kusagil mujal ei saa Eestis õppida sõjaväepolitseieriala ja kusagil mujal pole tseremoniaalkohustusi – need on meie ülesanded,“ tutvustab vahi­ pataljoni eripära pataljoniveebel vanemveebel Rauno Koivistoinen. „Sõjaväepolitseinikud õpivad välja­ õppe jooksul rohkelt erinevaid relvi, oluliste objektide kontrolli ja val­ vet, inimestega suhtlemist, massi­ rahutuste väljaõpet, isikukaitset ja inimeste kontrolli,“ lisab pataljoni­ veebel. Ühtlasi täidab vahipataljon Eesti

Kusagil mujal ei saa Eestis õppida sõ­ javäepolitseieriala ja kusagil mujal pole tseremoniaalkohus­ tusi ­ need on meie ülesanded

kaitseväes esindusfunktsiooni. Võib kindel olla, et jaanuarikutse ajateenijad saavad esimesed tule­ ristsed tseremooniatel juba vaba­ riigi aastapäeva aegu. Samuti tagab vahipataljon presidendi kantselei ruumide ööpäevaringse valve ehk kõigil meestel avaneb võimalus käia Kadrioru lossis postil. 2015. aasta kevadel kolis vahi­ pataljon vanast Rahumäe tee kasar­ must mereväebaasi territooriumile. Hiljuti avatud uhiuues kasarmus on ajateenijatele Eesti ühed paremad elamistingimused. Üsnagi suures eluruumis magab kümme meest ja kel eriliselt veab, saab igal hetkel nautida lummavat kaunite laevadega merevaadet. Hügieeniruumid, mis on sisustatud pea iga päev töötava saunaga, on samuti suured ja kel­ legil kusagil järjekorras seista kohe kindlasti ei tule. Tuleval aastal peaks vahipataljoni territooriumil valmima ka uhiuus söökla, kuid praegu pole täpne avamiskuupäev veel teada.

Lisaks presidendilossi valvamisele ja aukompaniis teenimisele on vahipataljoni võitlejad silmatorkavalt esinduslikud ka vabariigi aastapäeva paraadil. Foto: kaitsevägi

Külalistega on võima­ lik aega veeta kasar­ mu esimesel korrusel, et ei peaks õues ja külmas jutustama

Enne ajateenistusse asumist

Kui noormees on saanud 17aastaseks, võetakse ta kutsealu­ sena arvele kaitseväekohuslaste registris.

18aastaseks saades saadab kaitse­ ressursside amet talle tähitud kirja, milles on kõige tõenäolisemalt kutse tulla arstlikku komisjoni. Miks seda vaja on? Ajateenistuse eel peab riik veen­ duma, et teenistusse asuv noormees on terve ja tuleb toime sõjaväelise väljaõppe, füüsilise koormuse ja tavapärasest oluliselt erineva elu­ korraldusega. Arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha määrab kaitseressursside amet ja see teatatakse noormehele kirjalikult. Meditsiiniline ülevaatus toimub kutsealuse elukohta arvesta­ des, kuid see võib toimuda ka mujal, kui kutsealune seda õigel ajal taot­ leb. Arstlikud komisjonid töötavad kõigis maakondades peale Põlva. Seal elavad kutsealused kutsutakse komisjoni Tartusse. Koos komisjonikutsega saab kut­ sealune ka tervisetõendi vormi, mille täidab tema perearst ja mille noormees esitab arstlikule komis­ jonile. Kas unustasid arstliku komisjoni toimumise aja või magasid sisse? Kaitseressursside amet pakub läbi

riigiportaali eesti.ee ka meeldetu­ letust arstlikku komisjoni ilmumise ja ajateenistusse või asendusteenis­ tusse ilmumise aja kohta. Lähemalt saab lugeda kaitseressursside ameti kodulehelt www.kra.ee. Küsida saab ka kaitseressursside ameti tasuta infotelefonilt 800 2525. Mitteilmumisel, dokumentide esi­ tamata jätmisel ja vajalikest toimin­ gutest keeldumisel on kaitseressurs­ side ametil õigus teha kutsealusele ettekirjutus. Kui ka seda ei täideta, siis võib rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 640 eurot ning mida nõutakse sisse kohtutäiturite kaudu. Kas arstlikku komisjoni tulles peab kuidagi ette valmistuma? Kaasa tuleb võtta ID­kaart või pass, perearsti tervisetõend, soovi kor­ ral muud tervise seisundit kirjelda­ vad dokumendid. Tervisetõendit on kohustuslik esitada. Mis toimub arstlikus komisjonis? Arstliku komisjoni kolm arsti – perearst, üldkirurg või ortopeed ja psühhiaater teevad esmase arstliku läbivaatuse. Komisjonis tehakse ka esmased vajalikud uuringud – elektrokardiograafia, rindkere rönt­ gen, audiomeetria ja laborianalüü­ sid. Perearsti tervisetõend, kutsealuse enda hinnang oma tervisele, arst­ liku komisjoni läbivaatus ja tehtud

uuringud ning arstliku komisjoni täiendavatele uuringutele suunatud analüüside ja uuringute tulemused – see kõik ongi noormehe tervise hin­ damise alus. Arstlik komisjon teeb ühe kolmest otsusest: kutsealune vastab, ajuti­ selt ei vasta või ei vasta tervisenõue­ tele. Kui noormehe tervis vastab aja­ teenistuse nõutele, siis hinnatakse kutsesobivust ja kaitseressursside ameti peaspetsialist vestleb kutse­ alusega, selgitamaks asjaolusid, mis võiksid olla takistuseks ajateenis­ tusse määramisel. Vajadusel täp­ sustatakse ka kontaktandmeid. Aja­ teenistusse kutsumise aja ja väeosa määrab kaitseressursside amet läh­ tudes kaitseministri sellekohasest määrusest. Kas ajateenistuseks saab kuidagi valmistuda? Kutsealused saavad ennast paremini eelseisva ajateenistuse tingimuste ja korraga kurssi viia, külastades väeosade avatud uste päevi. Piisa­ valt infot ajateenistuse kohta on ka kaitseressursside ameti ja kaitseväe kodulehel. Arstlike komisjonide toi­ mumise kohtades on kohapeal kait­ seressursside ameti infovoldikuid jm teabematerjale, mida tasub kindlasti lugeda. Teenistus Ajateenistus algab sõduri baaskur­

Esimene külastuspäev peaks noortele kutsealustel olema kohe esimeste nädalate jooksul. „Me anname selle ajateenijatele kohe esi­ mestel päevadel teada, millal neid esmakordselt saab külastada. Nagu varemgi, loome igale allüksusele oma külastusaja, mis tähendab, et meil ei tohiks tekkida ka pääslasse pikki järjekordi. Külalistega on või­ malik aega veeta kasarmu esimesel

korrusel, et ei peaks õues ja külmas jutustama,“ sõnab pataljoniveebel Koivistoinen. Üks miinus on mereväebaasi terri­ tooriumil kohviku puudumine, mis tähendab, et igal hetkel endale tar­ vilikku osta pole võimalik. On küll n­ö näksiautomaadid, kuid sealne kaup on piiratud.

susega (SBK), mille jooksul oman­ dab ajateenija lahinguülesannete täitmiseks vajalikud põhiteadmised ja ­oskused. Sõduri baaskursuse jooksul on olulisel kohal üldfüüsiline ette­ valmistus – treeningud hõlmavad kogu õppeajast umbes kümnendiku. Üldfüüsilised treeningud on mitme­ külgsed, hõlmates vastupidavus­ ja jõutreeninguid, sportmänge, takis­ tusriba läbimist ja rännakuid. Üld­ füüsilisele ettevalmistusele pühen­ datakse nädalas keskmiselt neli õppetundi. Lisaks õpivad sõdurid rivilist käi­ tumist ning osalevad väliõppustel ja rännakutel. Ajateenistuses tuleb valmis olla nii paaritunnisteks kiir­ rännakuteks kui ka pikemateks tava­ rännakuteks. Viimased võivad koos laagrielu ja erinevate harjutustega kesta mitu päeva. Sõduri baaskur­ suse lõpurännaku pikkus on sõltu­ valt aastaajast ja väeosast 30–50 km. See vahemaa läbitakse üldjuhul 1–3 päeva jooksul. Lõpurännakul on ajateenijad täisvarustuses, mis kaalub kokku 31,6 kg: sõduril seljas olev varus­ tus koos kiivri ja põlvekaitsme­ tega kaalub 6,8 kg, selja kotis on 17,5 kg varustust ja rakmetes 7,3 kg lahinguvarustust. Lisaks tuleb kaasa võtta relv, laskemoon 72 tunniks ja vajadusel ka muud tarvilikku. Rän­ nakud on sõdurile proovikivid, kus

peale füüsilise tugevuse testitakse ka meeskonnatööd ja teoreetilisi teadmisi. Pärast sõduri baaskursust jaota­ takse ajateenijad erinevatele kursus­ tele ja erialad varieeruvad pataljo­ niti. Osad lähevad nooremallohvit­ seri kursustele, et pärast selle läbi­ mist nooremseersandina oma üksust juhtida, teised aga erialakursustele.

Alvar Tiisler

Kes on käinud, kiidavad Ajateenistuse läbinud noormehed on uuringus „Arvamused Eesti kaitse­ väest enne ja pärast ajateenistust“ ise kinnitanud, et nad tunnevad end senisest enesekindlama ja füüsiliselt tugevamana, nad õppisid rasketes oludes toimetulekut, oskavad pare­ mini aega plaanida ja on distsipli­ neeritumad. Selleks, et parandada oma füüsilist ettevalmistust, võiksid noormehed hakata end vähehaaval treenima, kas või kohe, kui on saa­ nud arstliku komisjoni kutse. Hea toimetuleku ajateenistuses tagab tervisespordi harrastamine 3­4 korda nädalas, eriti tulevad kasuks kestvusalad nagu jooksmine ja jalgrattasõit. Igal juhul tasub ajateenistusse asuda kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Siis on kohustus riigi ees täidetud ja saab elu ning karjääri plaanida. Anne Osvet, Kairo Koik


4

Sõdurileht

15. DETSEMBER 2015

Brent Lepistu Eesti 2015. aasta jalgpalli meister Millal läbisid ajateenistuse? Saabusin ajateenistusse 2015. aasta 5. jaanuaril ja läbisin 11kuulise teenistuse nii Kuperjanovi jalaväepataljonis kui ka staabi­ ja sidepataljonis. Kas jäid teenistusega rahule? Jah, see oli huvitav kogemus. Mõlemas pataljonis oli väga hea aega teenida. See on võib­olla klišee, et sõjavägi teeb meheks, aga ma ütlen, et sellel lausel on oma tõe­ põhi all. Siin on väga palju nüansse, mis tuleb Eesti mehele kasuks. Millised on need hetked, mida jääd enim mäletama? Muidugi esimesed SBK metsalaagrid. Need olid päris hirmutavad, nagu pea ees vette hüppamine. Kõige tragikoomilisem oli see, kuidas NAKi lõpurännak tuli. Arvasime, et on veel paar nädalat aega ja ülemate jutu järgi pidi järgmisel nädalal tulema lihtne admin­laager. Öeldi, et võtke raha ja kaar­ did kaasa – käime poes ja teeme lõket. Kõik mehed olid valmis, et tuleb lihtne nädal. Lõpuks tuli ööl vastu esmaspäeva häire ja autodega sõideti Saadjärve külje alla ning hakkas NAKi rännak. See oli kui välk sel­ gest taevast, aga jääb eluks ajaks meelde.

Olid nii Võrus kui ka nüüd Tallinnas SBKrühma drillseersant. Mis kogemuse see andis? Esimesel kahel nädalal ehmatasin täitsa ära. Olin veel rohkem väsinud kui ise SBK ajal. Igal hommikul 5.50 äratus ja igalt poolt tuleb nii palju infot ning pead nii palju tegema. Jooksmine oli ikka päris hull, lõpuks said kell 23 magama – ja niimoodi igal õhtul! See oli palju keerulisem, kui ma arvasin. Eriti kui sa ise oled noor ja sul on veel 40 meest, kelle hulgas pead ennast kehtestama. Vigu ei tohi alguses teha või kui ise ennast halvast küljest näi­ tad, siis sind süüakse rivi ees lihtsalt ära. See on vaimse poole pealt kõva võitlus. Pead ennast kõvema mehena näitama, kui tegelikult oled.

Millal läbisid ajateenistuse? Läbisin ajateenistuse 2015. aasta jaanua­ rist detsembri alguseni 1. jalaväebrigaadis, Kalevi jalaväepataljonis. Olin teenistuse teise poole drillseersant ja abiinstruktor. Kuidas jääd teenistusega rahule? Tulin ajateenistusse vabatahtlikult ja võin käe südame peale panna ja öelda, et nau­ tisin seda aega. 11 kuu jooksul omanda­ sin enesekindlust, sest nooremseersandina tuli kanda vastutust. Mul oli vaja juhtida mehi ja lahendada ülesandeid. Mulle meel­ dis, et mul oli võimalik praktiseerida, kui­ das süsteemi efektiivsemaks muuta. Usun,

1. jalaväebrigaad

2. jalaväebrigaad

NATO küber keskuse Ees

mere

MER

KALEVI JALAVÄEPATALJON (PALDISKI) Kalevi jalaväepataljon on kiire reageerimisvõimega mobiilne soomustatud üksus, mis täidab talle pandud kaitseülesandeid. Pataljon on ajateenijatest komplekteeritud üksus, kus on võimalus saada jalaväe väljaõpet suurte kogemustega instruktorite käe all ja harjutada koostööd 1. jalaväebrigaadi professionaalsete üksustega. Vabadussõtta ulatuva ajalooga pataljon on erakordne selle poolest, et selle koosseisus teenides saavad ajateenijad peale jalaväe traditsiooniliste erialade õppida ka soomukijuhtideks.

Mereväe põhiülesanne on miinitõrje vetes. Sel eesmärgil õpetatakse välj osaletakse riigisisestel ja rahvusvah operatsioonidel. Mereväe koosseisu toetav kaldateenistus: mereväebaas b ga. Merevägi vajab pidevalt oma ri tus-, mehaanika-, side-, elektri- jm Samuti on võimalik õppida mereväet

Alvar Tiisler

Oli sul mõni raske hetk ka? Kindlasti, aga kahtlemata purustasin ma enda jaoks ka kõik kaitseväega seotud müü­ did. Ajateenistuses polnud mitte midagi hullu. Süüa sai, pestud sai ja hügieen oli korras. Mul oli väga suur ootus näha seda võimsat struktuuri ja sain aru, et kaitse­ vägi on meil vägagi olemas. Kõik on kindel ja töötab plaani järgi, pettunud pole ma milleski ja ühtegi halba sõna ei saa öelda.

Kalevi jalaväepataljoni reservväelane

luurekeskus

PA

Foto: Juss Saska

et sain oma ülesannetega hakkama, sest keegi midagi halba ei öelnud.

Karol Kaldjärv

kaitseväe ühendatud õppeasutused

Kui kaua läks aega ajateenistuses kohanemiseks? Rasked olid vaid esimesed päevad. Koha­ nemisaega läheb kindlasti tarvis, sest kõik oli uus ja inimesed su ümber uued. Hil­ jem, kui kõik õppisid üksteist tundma, sai pataljon juba teiseks koduks. Muidugi, kui nädala lõpus väljaloalt tulles tagasi patal­ joni liikusin, käis mõtteist läbi, et miks ma sinna jälle lähen, aga kui aus olla, siis oli alati kõik vahva. Iga mees võiks selle läbi kogeda, sest ajateenistus pole hull asi. Iga hetke sellest 11 kuust tuleb nautida, sest sellist aega enam iialgi ei tule.

STAABI- JA SIDEPATALJON (TALLINN) Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahuajal on tagada kogu riigis kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte. Väeosas saab omandada erinevaid erialasid, näiteks õppida infotehnoloogiks, elektrikuks, sidemeheks ning teavitusspetsialistiks.

VAHIPATALJON (TALLINN)

Vahipataljonis antakse ajateenijatele jalaväe ja sõjaväepolitseiallüksuste väljaõpet. Vahipataljoni eripära teiste väeosadega võrreldes on sõjaväeliste tseremoniaalkohustuste täitmine riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel ning vabariigi presidendi ametiruumide auvahtkonna väljapanemine. Samuti on võimalik pärast sõduri baaskursust asuda teenima kaitseväe orkestris. Sõjaväepolitsei üksuste ülesannete hulka kuuluvad sõjavangide valvamine, massirahutuste maha surumine, isikute ja kolonnide eskortimine, teeluure ja liikluse reguleerimine ning järelevalve.

LOG

Toetuse väejuhatuse tervisekeskusega to ülesanne on tagada jätkusuutlikkus vaja väljaõppega. Logisti dada kaitseväe v remonti ning logis samuti toetada vaja üksusi. Tervisekesk ootab oma kursuste huvi sõjaväemeditsi teadmised ja töökog

Alvar Tiisler

Foto: Juss Saska

JAANUAR, VEEBRUAR, MÄRTS

11

kuud

ajateenistus algusega jaanuaris

SÕDURI BAASKURSUS (SBK) 10 õppenädalat Esimeste nädalatega omandab ajateenija sõduri põhioskused nagu madalroomamine, kaeviku kaevamine, relva puhastamine, marssimine, katelokis toidu valmistamine, üksikvõitleja jalaväetaktika, käemärgid, side jne. SBK lõpus on ajateenijate füüsiline vorm võrreldes varasemaga tublisti paranenud.

NOO 6 õpp

Tulev taktik alluva

ERIAL 4 õpp

Oman pione

MOO


15. DETSEMBER 2015

Sõdurileht

kaitseväe juhataja

rkaitsekoostöö sti kontingent

õhuvägi

evägi

kaitseväe peastaap

staabi- ja sidepataljon

vahipataljon

toetuse väejuhatus

Kaitseliit

erioperatsioonide väejuhatus

ÕHUTÕRJEPATALJON (TAPA)

VIRU JALAVÄEPATALJON (JÕHVI)

REVÄGI (TALLINN)

Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kerge-miinipilduja meeskonnaliikmed jne) ning tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Jalaväe õppesuunal keskendutakse lasketehnilisele ja lahingutehnilisele ettevalmistusele, samuti on rõhk füüsilisel ettevalmistusel. Tankitõrje õppesuunal on rõhk lasketehnilisel ettevalmistusel ja meeskondade koostööl. Väljaõppes on olulisel kohal lahinglaskmine.

e korraldamine Eesti ja laevameeskondi ja helistel õppustel ning u kuulub ka tegevust baasikaitsekompaniiidadesse uusi relvaserialade spetsialiste. tuukriks.

TALLINN

ALDISKI

ÄMARI

Õhutõrjepataljon koolitab spetsialiste vastase õhuründevahendite nagu lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid tõrjumiseks ja hävitamiseks. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapealsete relvasüsteemide – rakettide ja kahurite – abil. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite ja muude vahenditega. Koolituse käigus õpitakse tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, harjutatakse õhutõrjerelva imitaatoritel ning toimuvad lahinglaskmised näiteks õhutõrjekahurist ZU-23-2 ja õhutõrjeraketikompleksist Mistral. Sõdurid õpivad tundma ka erinevaid õhuründevahendeid – lennukeid ja koptereid.

PIONEERIPATALJON (TAPA) Pioneeripataljoni ülesanne on teha inseneritöid lahingute ettevalmistamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. See hõlmab tõkete ehitamist, miiniväljade paigaldamist ja sildade õhkimist; kaevikute, majutuspunkrite ja laskepesade loomist; sildade ehitamist, teede parandamist ja demineerimist. Erialaväljaõppe käigus antakse ajateenijatele baasteadmised ja oskused, mis tagavad pioneeriülesannete täitmise võimekuse üksikpioneeri tasemel. Sõduritele õpetatakse miinide käsitsemist, A- ja B-kategooria minööri tasemel lõhkamist ja lahingdemineerimist, pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, jooksusildade paigaldamist, tõkete ja puitsildade rajamist. Peale põneva pioneerieriala antakse ajateenijatele jalaväelase ettevalmistus.

JÕHVI TAPA TAGALAPATALJON (TAPA) Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse 1. jalaväebrigaadi staapi, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni ja teisi brigaadi allüksusi. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega. Teenistus tagalapataljonis on põnev eelkõige erialade rohkuse ja mitmekesisuse tõttu. Peamiste valdkondadena võib esile tõsta meditsiini, sõidukite remonti, laomajandust ja varustamist.

KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON (VÕRU)

TOETUSE VÄEJUHATUSE GISTIKAPATALJON (ÄMARI)

e logistikapataljon kuulub koos oetuse väejuhatuse alla, mille a kaitseväe võitlusvalmidus ning alike materjalide, teenuste ja ikapataljoni eesmärk on korralvedusid, varustamist, tehnika stika- ja tagalaeriala väljaõpet, adusel logistiliselt kaitseväe teisi kuse meditsiiniväljaõppekeskus ele neid kutsealuseid, kellel on iini vastu või kellel on eelnevad gemused meditsiini valdkonnas.

VÕRU

APRILL, MAI, JUUNI

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne on kaitsta talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusala. Selleks koolitatakse pataljonis jalaväeeliiti kuuluvaid surnupealuu embleemile väärilisi jalaväe, miinipilduri ja luureüksuse spetsialiste. Kangelasliku ajaloo, pikkade traditsioonide ja silmatorkava sümboolikaga Kuperjanovi jalaväepataljon koosneb viiest kompaniist: staabi-, jalaväe-, luure- ja tagalakompaniist ning miinipildujapatareist. Ajateenistuse läbimine ükskõik missuguses pataljoni allüksuses annab hea füüsilise vormi ja hea jalaväe eriala kompetentsi.

SUURTÜKIVÄEPATALJON (TAPA) Suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada tulejõuga oma üksuste tegevust, häirida ja hävitada vastase elavjõudu, tehnikat ja positsioone. Sel eesmärgil koolitatakse ja drillitakse pataljonis pooltest ajateenijatest suurtükiväelasi, kellest moodustatakse suurtükimeeskonnad ja harjutatakse kokku suurtükipatareid. Ülejäänutele antakse ettevalmistus peamiselt tagala, meteoroloogia, juhtimise või luuresüsteemide alal. Andekamaid sõdureid ja allohvitsere koolitatakse topogeodeetilise mõõdistuse ja laskeandmete arvutamise erialadel.

JUULI, AUGUST, SEPTEMBER, OKTOOBER, NOVEMBER, DETSEMBER

OREMALLOHVITSERIDE BAASKURSUS (NABK) penädalat

vane jaoülem omandab üldteadmised sõjapidamisest ja jao katest. Lisaks omandatakse pedagoogilisi oksusi oma tulevaste ate õpetamiseks.

NOOREMALLOHVITSERIDE PRAKTIKA

LAKURSUS (NAEK) penädalat

AUTOJUHTIDE PRAKTIKA

ndatakse täpsemaid teadmisi jalaväe, tulejuhtimise, logistika, side, eeriasjanduse või mõne muu eriala või väeliigi kohta.

Viiakse läbi juulikuus saabunud ajateenijate väljaõpet.

reserv

Juulikuus saabunud ajateenijate väljaõppe toetamine

OTORSÕIDUKIJUHTIDE KURSUS Graafika: Mark Salumaa, Kethmar Salumets

5


6

Sõdurileht

15. DETSEMBER 2015

Täna õhtul Sõduri FMis „Üldfüüsilise testi (NATO test) sooritamine nõuab tippsportlase vormi!“

Ajateenistuse esimesel nädalal on kõigil võimalus enda vorm proo­ vile panna. Testi läbimiseks on vaja koguda igalt harjutuselt vähemalt 60 või kolme harjutuse summana kokku 190 punkti. Selle saavutamiseks on vaja teha näiteks vähemalt 38 käte­ kõverdust, 48 istessetõusu (kõhu­ lihaste harjutus) ja joosta 3,2 km ajaga 16.36. Esmakordne test aga ei eelda, et värske ajateenija peaks kohe nõutava punktisumma kokku saama. Vastupidi, noorsõduril on aega 10 nädalat sõduri baaskursuse jooksul end sellisesse vormi viia, et kursuse lõppedes test positiivsele tulemusele sooritada. Üldjuhul on see jõukohane igale ajateenistusse astunud sõdurile.

„Sa ei saa kunagi koju!“ Iga ajateenija moto on „Nädalavahe­ tuseks koju!“. Kurb reaalsus on aga see, et linnaluba on tublide privileeg, mitte laiskade õigus. Igal ajateenijal on võrdne võimalus nädalavahetu­ seks koju puhkama minna, kuid selle privileegi saavad vaid need, kes pin­ gutavad ja ennast lahinguväljal vap­ rana näitavad ning kasarmuseinte vahel eeskujulike õpitulemustega silma paistavad. Iga mees on oma saatuse sepp. Muretsemiseks pole aga põhjust, distsipliini järgides ei ole linnaloa teenimine probleem. „Ülem vihkab sind!“ Alguses on noorsõduritel kartus kõrgemas auastmes kaitseväelase ees ega teata, kuidas eeskujulikult käituda. Seetõttu arvatakse, et kõr­ gemal kaitseväelasel ei ole mingit huvi tegeleda reameestest ajateeni­

jatega. Tegelikult on olukord hoo­ pis vastupidine. Alates ajateenistuse esimestest päevadest räägitakse, et kui kellelgi on mure tekkinud, on võimalik alati oma vahetu ülema, st rühmaülema poole pöörduda. Üld­ juhul leitakse vestluse käigus ajatee­ nijat rahuldav lahendus. Riigikaitse eeldab meeskonnatööd ning seetõttu ei ole kaadrikaitse­ väelastel mingit huvi, et tema meeskonna­ liikmed sõjatandrile oma mured kaasa võtak­ sid. Üksus on ju ikkagi nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. „Toit on kehv ja kõht jääb tühjaks!“ Inimestel on erinevad maitsed ning sama mitmekesine on ka kaitseväe menüü. Alati leidub toite, mis vii­ vad keele alla ja samas on ka vähem meeldivaid. Ajateenistuse menüü on koostatud mitmekülgselt, et ajatee­

nija saaks kõik igapäevaseks tege­ vuseks vajalikud toit­ a ined. Toidu vähene maitsvus on samuti vaieldav. Kui värske ajateenija eelnev kiire elutempo nõudis pidevalt ainult kiirtoiduga leppimist, siis võib mak­ sakaste tõesti esmapilgul eemale­ tõukav näida, kuigi see ei ole kuidagi põhjendatud. „Ajateenistus õpetab šlangima!“ Šlangima – laisklema ehk teisisõnu ajateenistuses oma vaba aega tege­ vusetusega sisustama. Vaba aeg on üks kõige olulisem osa ajateenija päevas, see on aeg, kus on võima­ lik tegeleda õppimise, enda füüsilise ja vaimse vormi arendamisega ning suhelda koduste või kaasvõitleja­ tega. Istuda tooli peal ja kurta, et midagi pole teha – see on iga šlangi tavaline tegevus. Kas ei oleks mõnu­ sam lugeda raamatut või spordidress

selga tõmmata ja teha kerge tree­ ning, mis aitaks rutiinist välja tulla?! „Nühid ja nühid, nii et käed on villis!“ Kõigile tulevastele ajateenijatele – relv ei ole ajateenistuse jooksul kunagi puhas, see on hooldatud. Relv tuleb tahmast ja tolmust puhtaks teha ning õlitada, et su ustav kaas­ lane sind alt ei veaks. Usu, kui lask­ misel on su kõrval kaasvõitleja, kelle relv pärast igat lasku tõrgub, siis tänad ennast, et kõrvatikud, ham­ bahari, karukeel ja relvaõli olid õigel hetkel sinu head sõbrad. Üldjuhul ei võta hooldamine üle 1–1,5 tunni aega, seda teed ka ainult pärast lask­ mist või metsast tagasi tulekul ja sul jääb aega ka teisteks tegevusteks. Kristjan Saar, Ruwe Saare, Esper Kaar

Mida kasulikku ajateenistuses õppida? Lisaks hindamatutele kogemustele ja uutele tutvustele võib ajateenistusest leida ka üht-teist kasulikku, mis hiljem tsiviilelus marjaks ära kulub.

Kaitseväeteenistuses tegeletakse paljude erinevate erialadega ning kindlasti ei taheta eelneva kogemu­ sega ajateenijate oskusi raisku lasta. Seetõttu tuleb värskele kutsealusele kasuks veidi uurida, milliseid eri­ alaseid võimalusi kaitseväeteenistus pakub, et tulevikus valikute tege­ mine ladusamalt läheks. Sõduri baaskursuse käigus tekib rühmaülematel-rühmavanematel ettekujutus sellest, kas tulevane sõdur sobib enam näiteks tulejuhiks, luurajaks või täpsuslaskuriks. Rii­ gikaitse seisukohalt on olulised ka mitu argisemat ametit, mille õppi­ mine ei jookse mööda külgi maha ka pärast ajateenistust. Järgnevalt heidame pilgu mõnele võimalusele, mida kaitseväeteenistus praktilise meelega ajateenijale pakub. Sündinud juhile Kui sinus on juhtimissoovi ning pead plaani luua pärast ajateenistust oma firma, siis on nooremallohvitseride kursus (NAK) sinu jaoks. NAKis õpe­

tatakse, kuidas olla alluvatele juhtfi­ guur, kuidas neid motiveerida ning oma autoriteeti hoida. NAKi lõpeta­ jatest saavad jaoülemad, kes saavad enda alluvusse kaheksa kaasvõitle­ jat, kellel õpitut praktiseerida. Tub­ limad võivad minna edasi reserv­ ohvitseride kursusele, kus õpitakse juhtima tervet rühma (30 meest). Näpud õliseks, rehvid mudaseks Tehnikast ja autodest huvitanutel on autojuhi erialakursusel võimalik omandada B-, C-, D- ja E-kategoo­ ria juhiluba lisatasusid maksmata. Auto­juhid õpivad lähemalt tundma kaitseväes kasutusel olevaid masi­ naid, tegema välioludes autoremonti ning läbima rasket maastikku. Sõi­ detakse läbi mudast, veest ja lii­ vast; õpitakse, kuidas parandada sõidukite maastikuläbivust, ning seda, mida teha siis, kui masin kinni peaks jääma. Ülemäärast kihutamist ei sallita, kuid tõusud ja langused on maastikusõidul küllaltki järsud – ­autojuhtidel adrenaliinilaks saamata ei jää. Praktika kiirabis Meditsiin ja sõjandus kuuluvad para­ tamatult kokku, kuid võid olla kin­ del, et ka rahuajal ei hakka para­

meedikutel ja sanitaridel kaitseväes igav. Meditsiiniõpingute tuntum tuleproov kaitseväeteenistuses on praktika kiirabis. Ajateenistuse vahi­p ataljonis parameedikuna lõpetanud nooremseersant Sander Raudsepal jagub põnevaid lugusid erialaõpingutest küllaga. „Lahka­ mine oli kindlasti üks huvitavamaid ja ebareaalsemaid kogemusi,“ sõnab Raudsepp. Hoida käes varalahkunud narkomaani aju olevat olnud kül­ laltki ebamaine tunne. Kuigi praegu keraamika alal magistrikraadi omandav reservväelane meditsii­ niga igapäevaselt ei tegele, väärtus­ tab ta saadud teadmisi ja kogemust siiski väga.

Lehetöö pole lihtne Ka kujundajad, ajakirjanikud, foto­ graafid ja kaameramehed ei pea kaitse­ v äes oma oskusi unarusse jätma, parimatel neist on võimalus ajateenistust läbida kaitseväe tea­ vituskeskuse koosseisus. Teavitus­ keskuse meedia­sõdurid saavad tead­ misi ja oskusi tänapäevases infosõjas toime tulemiseks. Sõdurilehe endise fotograafi reamees Esper Kaare sõnul on meediaalane töö küllaltki pinge­ line. „Sõdurilehe tegemine on ooda­ tust keerulisem, ka väljaõppe osa

Meedikute töö on pingeline, kuid tänuväärne.

Foto: kaitsevägi

„Lahkamine oli kind­ lasti üks huvitava­ maid ja ebareaalse­ maid kogemusi.“

on küllaltki mahukas.“ Sõdurilehte teevad teavituskeskuse võitlejad esi­ mest korda teavitusalase väljaõppe kõrvalt. „Samas on nii lehetöö kui ka teavitustegevus väga põnevad,“

sõnab Kaar. Iga sõdur on ise oma õnne sepp, ning sellest, kuidas ja millega noorte­ajal silma paistad, sõltub pal­ juski see, millega ajateenistuse jook­ sul tegeled. Isegi kui sind määra­ takse tegelema sellise erialaga, mis polnud sinu esimene valik, ei tasu kohe kurvastada, sest üht-teist kasu­ likku õpid igalt alalt. Jaanus Jaggo, Madis Vaher


15. DETSEMBER 2015

Sõdurileht

7

Kuperjanovist tulevad tugevad sõdurid Küsimustele vastab Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Milline on teenistus jaanuaris Kuperjanovi jalaväepataljoni saabuvatel uutel ajateenijatel? Jaanuaris teenistusse saabujad läbivad esmalt sõduri baaskursuse (SBK) ja seejärel erialakursuse, mis jaotub kas nooremallohvitseride kursuseks (NAK) või autojuhtide kursuseks. Väljaõpe kestab ca 6 kuud, pärast seda rakendame jaa­ nuarikutset tegevväelaste kõrval igapäevase väljaõppe ja teenistuse läbiviimises, kui saabuvad uued aja­ teenijad. See sisaldab hommikuste ja õhtuste tegevuste juhendamist ja kontrolli (nt hommikuvõimlemine, rivistused, õppekohtadesse liikumi­ sed, varustuse hooldus jms) ning osalemist väljaõppes abikoolitaja­ tena ja lihtsamate drillide läbivii­ jatena. Autojuhid veavad isikkoos­ seisu õppekohtadesse ning toeta­ vad kompaniide tehnikuid masinate hoolduses ja autojuhtide väljaõp­ pes. Jaanuarikutse teenistus lõppeb novembris, peale mida arvatakse nad reservi väljaõppes oleva üksuse koosseisus. Milline on pataljoni igapäevane elu-olu? Kui palju on sõduril vaba aega ja kuidas on seda võimalik sisustada? Sõdurite päev algab üldjuhul kell 6 äratusega ja lõppeb 22 öörahuga. Rutiinsed toimingud äratusest öörahuni on määratletud pataljoni päevakorraga, mis tähendab, et enamik päevast on hõivatud väl­ jaõppe ja muu teenistusega. Kui üksus ei ole välilaagris või õppu­ sel, on õhtusel ajal ajateenijatele ette nähtud vähemalt üks tund vaba aega, mida saab kasutada suhtle­ miseks lähedastega, sporditegemi­ seks, individuaalseks õppeks või

teks alustage füüsilise treeninguga, kui te seda juba teinud ei ole! Ees­ kätt tehke vastupidavus- ning üld­ füüsilist treeningut, et sooritada positiivselt kehaliste võimete test (kätekõverdused ja istessetõus kahe minuti jooksul ning 3,2 km jooks) ning valmistuda füüsilise koor­ muse tõusuks, mis tuleneb näiteks varustuse ja relvastuse kandmisest väljaõppes, sh jalgsirännakutel. Teiseks veenduge, et teie kodune taustsüsteem on korras. Siinkohal pean silmas suhteid lähedastega ja finantsilisi kohustusi, kuna aeg suhtlemiseks ja probleemide lahen­ damiseks on piiratud ning ajatee­ nija toetusest ei pruugi jätkuda erinevate kohustuste katmiseks. Seega võib tekkida olukord, kus

Muretsemiseks pole põhjust – Kuperjanovi pataljonist saab sõdur väärt väljaõppe.

Foto: Juss Saska

Tervikuna on Taara linnak, kus pataljon paikneb, väga hästi välja arendatud ning teenistuseks sobilik muudeks tegevusteks, mida väe­ osa võimaldab. Üldjuhul on vaba ka pühapäev. Pärast SBKd on võimalik saada nädalavahetuseks väljaloale, kuid selle eelduseks on hea teenis­ tus nii distsipliini kui ka väljaõppe osas. Millised on elutingimuse, kui hea on söökla? Kasarmud on askeetlikud nagu ka mujal kaitseväes, kuid tervikuna on Taara linnak, kus pataljon paik­ neb, väga hästi välja arendatud

ning teenistuseks sobilik. Sõdurid saavad harrastada erinevaid spor­ dialasid (jalgpall, võrkpall, ranna­ volle, jooks, lauatennis, kettagolf, jõutreening) või siis veeta aega Sõdurikodu raamatukogus, piljardivõi kinosaalis. Sõdurikodus on ka avalik internetipunkt, ehk statsio­ naarsed arvutid sõdurite tarbeks ning avatud on esmatarbevahendite ja toidu müügilett. Toit linnaku sööklas on igati tasemel ja piisavas koguses, seda kinnitavad ka ajateenijate sisse­ kanded ettepanekute raamatusse. Võimaluste piires arvestab söökla ajateenijate soove toidu osas, kuid piirangud sellele paneb kaitseväe üldine toitlustuskontseptsioon ehk toiduainete tsentraalsed hanked. Söökla saab tagada ka erimenüüde olemasolu, näiteks taimetoitlastele.

Kui raske või kerge on pataljonist käia erinevatesse Eestimaa otstesse väljaloal? Kui kasutada ühistransporti, siis tuleb arvestada Võru asukohta ja seda, et väeossa tagasi saabumise aeg ei pruugi kattuda sõidugraa­ fikuga. Kuna meie väeossa saabu­ vad jaanuarikutse sõdurid Võrust, Põlvast ja Valgast, siis väga suurt probleemi transpordiga tekkida ei tohiks. Lisaks on võimalik pärast SBK-d, kui nädalavahetusel välja­ õpet ei toimu, kasutada isiklikke sõiduvahendeid, mida pargitakse väeosa kõrval olevas avalikus park­ las. Millised on teie soovitused Kuperjanovisse tulevale noorele? Mida ta võiks juba enne teada? Nimetan kolme peamist asja, mil­ lele tasub tähelepanu pöörata. Esi­

Valmistuda füüsilise koormuse tõusuks, mis tuleneb näiteks varustuse ja relv­ astuse kandmis­ est väljaõppes probleemid kodus hakkavad mõju­ tama teenistust ja see ei ole hea kombinatsioon. Kolmandaks tasub üle vaadata ajateenistust tutvustavad materja­ lid internetis, et viia ennast detail­ semalt kurssi näiteks kohustuslike ja keelatud asjade loeteluga või aja­ teenijate õiguste ja kohustustega. Soovitan selleks kaitseväe kodu­ lehte (www.mil.ee/et/ajateenistus) või siis kaitseressursside ameti kodulehte (www.kra.ee/ajateenis­ tus). Sealt leiab vajalikku lisainfot, sh ka naisajateenijatele suunatud temaatikat. Alvar Tiisler

Millised on võimalused teha sõjaväelist karjääri? Oled raske valiku ees, mida edasi teha? Pole hullu – ajateenistuse jooksul on sul aega selle üle järele mõelda. Kui sulle meeldib juhtida mehi, sõjatehnikat või huvitud küberkaitsest, siis võib sinu koht olla kaitse­väes.

Alati ei ole eriala valitud piisa­ valt teadlikult ning ajateenistus võib olla noorele kogemus, mis aitab leida uue kutsumuse. Huvi võib tekkida sõjaväelise karjääri vastu või leitakse oma oskustele sobiv rakendus kaitseväes. Kaitse­ vägi on arvestatav ja üks Eesti suuremaid tööandjaid, kus on tee­ nistuses suur hulk väga erineva erialase taustaga inimesi. Näiteks kutsekoolis õppinutest vajatakse eriti infotehnolooge, elektrooni­ kuid, kokkasid, tehnikuid, logis­ tikuid jpt. Tegevväelased tööta­ vad vastavalt haridusele ja välja­ õppele ohvitseride, allohvitseride ja sõduritena. Kui otsustatakse tegevväelaste ridadega ühineda, siis tuleb pöörduda kaitseressurs­ side ameti värbamiskeskusesse,

kus saab põhjaliku ülevaate kar­ jääri- ja õppimisvõimalustest kaitseväes.

Ohvitserikutset õpetatakse kõrgemas sõjakoolis. Kolmeaastases rakenduskõrgharidusõppes on saab maaväe, mereväe või õhuväe ohvitseri kutse. Õppekavad on sisult mitmekesised, sest tänapäeva ühiskond esitab ohvitserile väga kõrgeid nõudmisi. Valmis tuleb olla väga erinevate ülesannete täitmiseks – hea ohvitser peab vajadusel täitma nii juhi, pedagoogi, diplomaadi, psühholoogi kui ka inseneri jms rolli. Kõrgemasse sõjakooli saab õppima tulla siis, kui taskus kesk- või kutsekeskhariduse tunnistus. Läbitud ajateenistus on küll koolis õppimise eeldus, kuid sisseastumiskatsed saab ära teha ka enne ajateenistust. Allohvitseri töö sõltub tema üksusest ja ametikohast. Jalaväe allohvitser on keskendunud lahingu­ tegevusele ja jalaväe taktikale. Lisaks on vaja suurt hulka eriala­ a llohvitsere – meedikuid, tehnikuid, masiniste, arvestajaid,

sidespetsialiste jpt. Need ametikohad sobivad suurepäraselt noortele, kes on kutsekoolis erialased teadmised juba omandanud. Allohvitseri sõjaline väljaõpe õpitakse kaitseväes juurde. Hilisem karjäärimudel eeldab ka vanemallohvitseride baaskursuse läbimist KVÜÕA lahingukoolis. Samuti on pärast ajateenistust võimalik asuda tegevteenistusse Scoutspataljoni sõdurina. Scoutspatajon on kaitseväe kiirreageerimisüksus, mille ülesannete hulka kuulub ka välismissioonidel osalemine. Kandideerimine ei eelda enamat ajateenistuse läbimisest. Sõduri ametikohale tullakse sageli enne allohvitseriks või ohvitseriks õppimist, et veenduda tulevase võimaliku karjäärivaliku õigsuses. Samuti oskab tulevane sõjaväeline juht oma alluvaid paremini mõista, kui ta on ise sõduri rollis olnud. Ajateenistus annab hea ülevaate sellest, milline võiks olla karjäär tegevväelasena ning paljud noormehed teevad oma valiku just ajateenistuses. Valiku tegemisel võivad kaasa rääkida head sotsiaalsed taga-

Kõrgemas sõjakoolis saavad kadetid hea juhtimisalase kõrghariduse.

Scoutspatajon on kait­ seväe kiirreageerimis­ üksus, mille ülesan­ nete hulka kuulub ka ­välismissioonidel osalemine.

tised, mida tegevväelase amet pakub (nt korralik palk õpingute perioodil,

Foto: Mathis Bogens

keskmisest suurem teenistustasu, eripension) kuid olulisemat rolli mängivad siiski perspektiiv teha karjääri, ennast arendada, osaleda välismissioonidel ning keskmise kontoritöötaja omast proovikividerohkem ja liikuvam elustiil. Noor, kelle teadlik ja läbikaalutud huvist lähtuv valik on tegevväelase elukutse, on teinud hea valiku. Ott Tuuling, värbamiskeskus


8

Sõdurileht

15. DETSEMBER 2015

10 põhjust saamaks kaitseliitlaseks

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Liikmeid on liidus ligi 23 000.

Foto: Ardi Hallismaa

mub loomulikult nii teoorias kui ka praktikas. 4. Omandad sõjalise eriala Kaitseliidu liikmeid koolitatakse peamiselt jalaväeüksuste ametikoh­ tadele. Sinust võib saada sidemees, pioneer, miini kahjutustaja, auto­ juht, laskur-sanitar jne.

Hommikul täristad kuulipildujast, lõunal meisterdad ­­pioneeritõkkeid ja õhtul lõõgastud sõprade seltsis. Miks ka mitte, vabal päeval ei pea ju igavlema! Tihti leiavad noored ja vanad end olukorrast, kus ajateenistus on läbitud, kuid leitnandiks või veeb­ liks saada ei taha. Samas, läbielatu oli põnev, juurde tuli palju ühiste huvide ja kogemustega sõpru ning kaitsetahe on suur. Ühiselt leitakse, et Kaitseliit on just õige koht, kus olla ja mille tegevustest osa võtta. Toome siinkohal välja 10 põhjust, miks just sina Kaitseliitu astuma peaksid.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

1. Kaitseliit ootab kõiki Üle-eestiline vennaskond, ühtne jõud, mis liidab hakkajaid ja aktiiv­ seid inimesi igast ühiskonnakihist ja Eestimaa nurgast. Kaitseliitu on oodatud nii noored poisid, tüdrukud kui ka noormehed, neiud, mehed, naised. Pisemate tervislike põhjus­ tega ajateenistusest eemale jäänud on Kaitse­ liidus samuti oodatud. Seega ära muretse, Kaitseliit sobib ka sulle! 2. Õpid tõelisi sõdurioskusi Täpselt nagu ajateenistus, aga ühe väga suure erinevusega: sõdurios­ kuste baaskursuse läbid sa nädala­ vahetustel ja saad nädala sees elada

Varusta ennast asjalike abivahenditega. Näiteks nõudepesušvammi tugevam pool (karukeel) või jahipoodides müüdavad relvaõlid on heaks abiks. Selgita välja kõige efektiivsem puhastamisjärjekord ja järgi seda alati.

Enne, kui üldse lapiga nühkima hakkad, õlita relva osad kergelt üle ja lase neil veidi seista. Kui relv on must, alusta puhastamist väljastpoolt sissepoole, kui puhas, siis vastupidi.

Välitingimustes sooja ilmaga relva puhastades võta relv lahti ja lase sel pisut päikese käes seista. Kui võimalik, puhasta vintrauaõõnt kohe pärast laskmist, siis, kui see veel soe on.

Vintrauda puhasta alati lukukoja, mitte leegisummuti poolt. Vintrauda puhastades lükkapuhastushari rauast lõpuni läbi ja alles siis tõmba tagasi. Pärast paukpadrunite ja trassermoona laskmist puhasta relv tavalisest põhjalikumalt, kuna nende laskmisel eralduvad jäägid määrivad relva rohkem. Enne kuivadesse, liivastesse ja tolmustesse oludesse minekut pühi relv üle niiskust imava paberiga.

oma igapäevast elu nii, nagu sulle meeldib. Kui oled ajateenistuses käinud, siis läbid vaid Kaitseliitu puudutava teoreetilise osa ja saad hõlpsasti Kaitseliidu täisväärtusli­ kuks liikmeks. 3. Relvad sulle tundmatuks ei jää Pärast baasõpet saab kaitseliitlane süvendatud väljaõppe oma eriala relvatüübile. Sellised relvad nagu kuulipildujad KSP-58 ja MG-3, tanki­tõrjegranaadiheitur Carl Gus­ tav ja 90 mm tankitõrjekahur või­ vad saada sinu uuteks kaaslasteks huvitavatel metsapäevadel. Lisaks võib sinust saada ka jaosnaiper, täp­ suslaskur, miinipildur jne. Õpe toi­

5. Pakume karjäärivõimalusi Sul on võimalus teha sõjalist karjääri – saad läbida noorem- ja vanemall­ ohvitseri ning rühma ja kompanii­ pealiku (reservohvitseri) kursused. Kaitseliidu väljaõpe pakub rohkesti ka praktilist juhtimiskogemust mit­ mesugustel harjutustel ja õppustel. 6. Reaalsed taktikalised kogemused Kaitseliidu üksused osalevad koos kaitseväega aasta suurimal õppu­ sel Kevadtorm. Samuti toimub aasta jooksul mitu malevatevahelist ühis­ õppust (Orkaan, Mulgi Mäss jt) ja maleva suurõppusi, kus avaneb võimalus õpitut reaalsetes oludes rakendada.

rida mitmesuguste õnnetuste taga­ järgi. Viru malev osales Padaoru lumetormi hädaliste abistamisel ja Väike-Maarja tormikahjude likvi­ deerimisel. Pärnumaa malev aitas jaanuaritormi hädalisi. 8. Lõbus ajaviide Vaba aega saab põnevalt sisustada. Kaitseliidus toimub aktiivne selt­ sielu – korraldatakse kokkutule­ kuid ja matku, tehakse langevar­ juhüppeid ja köielaskumist, ühiselt tehakse mitmesugust sporti ning osaletakse motivatsiooniüritustel. 9. Enesearendus Lisaks otseselt sõjalistele erialadele pakub Kaitseliit koolitusi mitme­ sugustel juhtimis-, instruktori- ja treenerikursustel. Õppida ja prak­ tiseerida saab ka esmaabi, ellujää­ misnippe, toitlustamist, avalikke suhteid ja palju muud igapäevaelus kasulikku. 10. Tasuta! Kaitseliitlastele on ülesannete täit­ miseks vajalik igakülgne väljaõpe loomulikult tasuta

7. Kriisiolukorra lahendamine Kaitseliit on abiks tsiviiljõustruk­ tuuridele, aidates näiteks likvidee­

Elister Kangur

Näpunäiteid sõdurile: kuidas metsaelu mugavamaks teha Vigastuste ennetamiseks pani Sõduri­leht kirja metsas abiks tulevad näpunäited.

Ettevalmistus enne metsa • Sokid – võib ju tunduda, et niidisoki kandmine on kõige mugavam. Tegelikult on jalad erinevad ja õige valiku teeb igaüks ise. Sõdurileht soovi­ tab rännakuteks poolvillast sokki – selles saab jalg pare­ mini hingata. • Teipimine – pärast esimest rännakut avastad, millised on sinu tundlikud kohad ja järg­ misel rännakul tuleks teadli­ kult need kohad juba varase­ malt sporditeibiga katta. • Plaastrid – enneta villide ja hõõrumishaavade teket. Rak­ med võivad rännakul puusad ära hõõruda ja XXL plaaster päästab hilisemast vaevast. Ka varbad kipuvad üksteistega tüli norima ja nende omava­ helist läbisaamist saab paran­ dada plaastrite abil. • Beebipuuder ehk sõduritalk. Kaotab jalgevahelt „siili“ ja kuivatab niiskuse. • Võta metsa kaasa magusat ja soolast näksimist, kuid ära kogusega üle pinguta.

Seljakott seljas • Paki nii kott kui ka rakmed nii nagu on ette nähtud – ras­ kemad asjad põhja. Seljakott peab olema tasakaalus, siis ei väsi üks pool kehast enne ära. Paki asjad nii, et sa otsitava eseme öösel üles leiaksid. • Seljakott peab toetuma rak­ metele selliselt, et kui rinnalt klamber lahti lasta, siis kott võiks püsida seljas isegi käsi õlarihmadest läbi hoidmata. Rännakul • Õlad on esimesed, mis kipu­ vad väsima. Igal pausil kasuta võimalust võtta kott õlgadelt maha. Väike puhkus taastab korralikult vereringe ja kii­ rendab taastumist. • Sammupaarid ja posi­ tiivsed mõtted – kindla rütmi hoidmiseks sobi­ vad suurepäraselt sammupaa­ rid. Nende lugemine viib mõt­ ted mujale ning kui nendele lisada veel naerul nägu, siis paremat dopingut on ränna­ kul raske leida. • Joo rohkelt vett! Metsas • Puhastuslapid – metsas olles saad tuttavaks enneolema­

Foto: Ardi Hallismaa

tute hädadega. Üks nendest on higilööve, mis kujutab endast kipitavat ja sügelevat selga. Selle häiriva probleemi lahendus on pidev hügieeni hoidmine. Kuna vett metsas eriti ei ole, siis vabadel het­ kedel võiks võimaluse korral selja paljaks koorida ning seda puhastuslappidega puhas­ tada. Sama meetodit saab kasutada ka maskeerimisvärvi näost eemaldamisel. Vihm – kõige tüütum asi met­ sas. Riided kuivavad ära kõige paremini seljas. Kui sadu ei lakka, tasub niiskete riietega minna magamiskotti ja teki­

tada kuivatuskapi efekt. Et jalad saaksid hingata, on hea saapad jalast ära võtta ja neile võimalikult tihti teha nii-öelda õhuvanne.

Pärast metsa • Sudo kreem ja Bepanthen – ime­vahendid haavade paran­ damisel. • Vigastuste või haiguste tek­ kimisel pöörduda kohe laat­ saretti. • Õpi enda ja kaaslaste koge­ mustest – ei ole mõtet sõjardit mängida! Sõdurileht


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.