26. jaanuar 2016 by Sõdurileht

Seitse kaitseväe sündmust, mida oodata aastal 2016

lk 3

Transferwise’ist kübersõduriks: oma initsiatiiviga jõuab kaugele

lk 5

Kaitseväele lisandus 82 rühmaparameedikut

lk 6

SÕDURILEHT

TEISIPÄEV, 26. JAANUAR 2016

ISSN 1736-3411

SEIKLUSEKS VALMIS! VÄRSKED AJATEENIJAD ALUSTASID PÕNEVAT TEEKONDA

Iga ajateenija teekond varustuse saamisest kuni reservi arvamiseni on veidi erinev. Sõdurileht tutvustab jaanuaris teenistust alustanud võitlejate tulevast 11 kuud. Lugu jätkub lk 2

Foto: Karl Martin Räästas

Sõdurileht 26. jaanuar 2016

Lugu algab lk 1 TANEL RUNGI, HANNUS LUURE

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Jaanuarikutse ajateenijate teenistuskäik Üks kuju tähistab viit ajateenijat

sõduri baaskursus

Kalevi jalaväepataljon 1. jalaväebrigaad

jaanuar, veebruar, märts

Kuperjanovi jalaväepataljon 2. jalaväebrigaad

„Kõik, kõik on uus,“ viitas poeet Oliva Saar oma luuletuses septembrikuule. Kaitseväes saab sama öelda jaanuari kohta. Vastne aasta on toonud endaga uue hingamise mitmel rindel. Aasta alguses alustas enam kui 300 noort 11kuulist ajateenistust. Juba suveks saavad neist hetkel baasteadmisi omandavatest meestest ja naistest autojuhid ning jaoülemad, kes siis koos tegevväelastega ise noorsõdureid juhendama hakkavad. Uudne on elu ka mullu suvel ja sügisel ajateenistusse asunud kaitseväelastel. Enam ei ole mingit vahet, kas oled 8 või 11 kuu mees – nüüd pingutavad kõik ühise eesmärgi nimel ja harjutavad kokku, et suve hakul läheks reservi ühtselt toimiv ja samasuguse väljaõppega meeskond. Aspirantuuris alustasid õpinguid tulevased reservrühmaülemad, kes praegu vormimisel olevaid üksuseid edaspidi juhtida peavad suutma. Lisaks on kaitseväel uus peakaplan ja 82 värsket rühmaparameedikut. Muutusi on ka teavituskeskuses. Suveni toimetab Sõdurilehte uus 12 ajateenijast koosnev meeskond, kes toob uuendusi nii kujunduses kui ka sisus. Anname endast kõik, et oma lugejateni tuua kõige põnevam osa kaitseväes toimuvast ja teeme seda võimalikult lihtsalt. Head uut!

Eelmisel kevadel mereväebaasi territooriumile kolinud vahipataljonis alustas jaanuari alguses oma 11kuulist teenistust üle 170 kutsealuse. Teenistus algas kõigil sõduri baaskursusega, mis vahipataljonis erineb mõnevõrra teiste väeosade väljaõppest. Vahipataljoni teeb eriliseks presidendi kaardiväeks olemine ja tänu sellele on sõduri baaskursuse üks osa aukompanii erialakursus. Umbes nädal aega kestval kursusel õpivad ajateenijad käituma ja tegutsema tseremooniatel, auvahtkonnas ja aukompaniis. Pärast SBKd jagatakse äsja sõdurirännaku läbinud kutsealused erinevate ametikohtade vahel laiali. Värsketest baaskursuse

vahipataljon

merevägi

KASPER ELISSAAR

Esimeses jalaväebrigaadis alustas jaanuaris oma teenistust 138 meest ja 5 naist. Erinevates brigaadi väeosades ning staabi- ja sidepataljonis aega teenima hakkavate sõdurite baaskursus (SBK) ning erialakursused viiakse läbi Kalevi jalaväepataljonis. Parima väljaõppe ning sujuvaima hilisema ülemineku tagamiseks on väljaõpet tulnud toetama tegevväelased 1. jalaväebrigaadist ning staabi- ja sidepataljonist. Pärast sõduri baaskursuse läbimist suunduvad umbes pooled ajateenijad nooremallohvitseri kursusele ja pooled autojuhi erialakursusele.

Mitmetahuline vahipataljon

lõpetajatest 25 meest vahetavad digilaigu madrusemütsi ja -vormi vastu ning nende teenistus jätkub mereväes. Umbes 80 ajateenijat asub maaväes sõjaväepolitsei väljaõpet saama. Enne sõjaväepolitsei erialakursusega alustamist saadakse kümmekond nädalat täiendavat väljaõpet ning relvaja jalaväedrille. Noorema llohv it ser i k u r sust (NAK) alustab pärast SBKd umbes 50 meest, kellest suur osa jätkavad NAKi lõppedes sõduri baaskursuse ajast tuttavate sõjaväepolitseinike jao- ja meeskonnaülematena. Ligi kolmandik NAKi lõpetanutest asuvad juulis koolitama uusi suvise kutsega saabuvaid ajateenijaid. Autojuhiloa kategooriatega täiendamise võimalus avaneb vahipataljonis 20 ajateenijale.

143

Uus algus

parameedikuks või jaoülemaks.

Pärast nooremallohvitseri baaskursuse läbimist asuvad tulevased nooremseersandid õppima instruktori ametit. Instruktorid hakkavad toetama tegevväelasi juuni- ja oktoobrikutse väljaõpetamisel. Põhiline erinevus suvekutse nooremseersantide ning jaanuaris teenistust alustanud nooremallohvitseride vahel ongi see, et viimased keskenduvad suuremal määral teiste ajateenijate koolitamisele. 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni Võrus asus aega teenima 32 ajateenijat ja nende baaskursus ning erialakursused mööduvad Võrumaa metsade vahel. Neistki pool läheb autojuhtideks õppima ning ülejäänud nooremallohvitserideks. Kuperjanovis aega teenima asunud tulevastel nooremallohvitseridel on võimalus õppida kas

177

Juhtkiri

332 ajateenijat

mereväelased

sõjaväepolitsei

madruse baaskursus

nooremseersandid

autojuhid

april, mai, juuni

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

sodurileht@mil.ee

merevägi

Kalevi staabipioneeripataljon õhutõrjepataljon suurtükipataljon tagalapataljon jalaväepataljon ja sidepataljon

vahipataljon

Kuperjanovi jalaväepataljon

juuli ... reserv

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

Graafika: Johannes Madis Aasmäe Allikad: kaitseressursside amet, kaitsevägi

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Peatoimetaja: reamees Kasper Elissaar Küljendajad: nooremseersant Johannes Madis Aasmäe, nooremseersant Kethmar Salumets Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Toimetajad: reamees Tanel Rungi, reamees Hannus Luure, nooremseersant Otto Oliver Olgo Fotograaﬁd: nooremseersant Hans-Toomas Saarest, nooremseersant Silver Mikiver, reamees Karl Martin Räästas

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

26. jaanuar 2016 Sõdurileht

Seitse kaitseväe sündmust, mida oodata aastal 2016 Pole saladus, et nii suve-, sügis- kui ka talvekutse ajateenijad ootavad 2016. aasta sündmustest tõenäoliselt enim õppust Kevadtorm, kus saab õpitud oskuseid näidata ja viimased Swiss Army šokolaadid suhu pista. Ometi juhtub tänavusel liigaastal palju muudki märkimisväärset, mis sõdureid otseselt ja kaudselt mõjutavad.

1 2

Esimesed Javelini tankitõrjesüsteemi raketid lendavad keskpolügoonil sihtmärkide pihta. Tegu on murrangulise arenguga Eesti kaitsevõimes: efektiivsed ja kergkaalulised Javelinid vahetavad 2018. aasta lõpuks välja pikalt kasutuses olnud MILANi tankitõrjesüsteemid. Avapaugud teevad koolitatud instruktorid jaanuari lõpus (sellest järgmises Sõdurilehes pikemalt), aga Viru jalaväepataljon on õpetamas Javelini töömehhanisme ja käsitsemist ka kahele ajateenijatest koosnevale tankitõrjerühmale. Seega, lähitulevikus ei jää laskmise mõnu ainult instruktoritele. Mereväe talvise kutse ajateenijad vaadaku, et passid ja IDkaardid kehtiksid. Taibukamad madrused on kaasatud väljaõppe raames NATO 1. miinitõrjegrupi ridadesse ja trotsivad pärast erialakursust Läänemere jahedaid tuuleiile. Madruste nõudlikumad katsumused on suurõppused Taani, Balti mere ja Ühendkuningriigi vetes nii juunis, septembris kui ka oktoobris. Kivi kotti!

3 4 5

Viru jalaväepataljoni uljaste riigikaitsjate silmad hakkavad särama uues lasketiirus, kus saab lasta kuni 100 meetri kauguselt. Moodne tiir vastab kõige tänapäevasematele ohutusnõuetele ja pakub kamaluga võimalusi lisaks tavapärastele söösta-kata laskedrillidele. Lasketiiru hakkavad tõenäoliselt kasutama ka Kaitseliit, päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet.

Scoutspataljon tugevdab enda staatust, moodustades koos Läti ja Leedu üksustega NATO kiirreageerimisüksuse. Scoutspataljoni osavad võitlejad on uue ühise Balti pataljoni tuumik, ühisjõude hakkab juhtima praegune Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo. Kodumaa pinnal vuravad riigihankega muretsetud CV-90 jalaväe lahingumasinad Kaitsevägi otsustas luua riigile soomusmanöövervõime ja CV-90 lahingumasina kasutuselevõtt aastatel 2016–2018 on esimene mastaapsem samm eesmärgi suunas. Esmalt jõuavad CV-90-d 2016. aastal Scoutspataljoni käsutusse, seal on koolitatud spetsialistid olemas.

Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljonid kütavad vintrauad kuumaks kodus ja võõrsil. Paldiskis jätkub eksperimentaalne väljaõpe, kus baaskursuse ajal kõlavad metsas hüüded: „Rulli, rulli!“ ja vastase osutamiskarjed. Võib kindel olla, et Pakri poolsaartel kaigub relvatärin üha kaugemale. Kuperjanovi visadele võitlejatele annavad ülemad mahukamat relvaja laskeväljaõpet, et riigi kaitsjate laskeoskus oleks vastavuses tänapäeva nõudmistega. Pataljoni juhtkond plaanib kaasata väljaõppesse liitlasvägesid ja viib ise ühe kompanii õppusele Iron Sword 2016 Leetu. Pataljoniülem kolonelleitnant Hando Tõevere hinnangul parandab välismaine õppus väeosa võimet tegutseda rahvusvahelises keskkonnas ja annab aluse võrrelda Eesti sõdurite väljaõppetaset teiste NATO üksustega. Kevadtorm ja reserv. Vabariigi iseseisvuspäev on ukse taga, veteranipäev aprillikuus tiba kaugemal. Kuid kalender näitab, et kauaoodatud Kevadtormini on napid sada päeva, pärast seda ootab sõdureid Eestimaa magus suvi reservväelasena.

Autor: Otto Oliver Olgo Graafika: Johannes Madis Aasmäe

Utria – sõjaline rännak vaid tugevatele HANNUS LUURE

Alutaguse maleva staabi koridoris on talvekamuﬂaažis inimesed. Õhus on inimeste aimdus, et nad ei saa järgneva kolme päeva jooksul magada ega sooja toitu. Mõnus segu pingest, ootusärevusest, higist ja relvaõlist. Ees ootas saja kilomeetrine rännak ja mitte niisama matk, vaid ränk rännak mööda metsateid – taktikaliselt, varjatult. Kuigi rännati suuskadel, oli pehmet lund niivõrd palju, et suuskadest oli vähe abi. Kaitseliidu üritustel on omamoodi õhkkond. See tuleneb organisatsiooni olemusest – vabatahtlikkus tähendab hästimotiveeritud inimesi, mis tuleb tõelisest armastusest kõige laigulise ja sinimustvalge vastu. Kohal oli võistkondi ka välismaalt, sõbrad Skandinaaviast ehk Soomest, Rootsist ja Norrast. Mehed, kes on lume, suusatamise ja metsadega kindlasti harjunud. Samuti oli sõpru Poolast ja Saksamaalt. Ka neil sajab lund, aga ilmselt mitte samamoodi. Üks Saksa võistkond oli suusad küll kaasa võtnud, aga mäesuusad ja rasked, plastist paindumatud mäesuusasaapad. Nemad kaugele ei jõudnud. Tõeliselt ausa ja tasakaalus võistluse korraldamiseks on vaja võima-

likult mitmekesist kohtunike meeskonda. Nõnda oligi kohtunikke nii Soomest, Rootsist kui ka Norrast. On ka tähtis, et igas kontrollpunktis oleksid samad kohtunikud, sest igal ühel neist on hindamisel oma käekiri. Iga võistkond peab saama sama vitsaga, ainult siis on aus. Tavaline kontrollpunkt oli lahti tunde, aga keskmist põhjamaa militaarhuvilist ei heidutanud tuisu sees seismine vähemalgi määral. Mehed viskasid nalja, nautisid Virumaa metsade õhku ning jälgisid kriitilise ja

„

Igal võistkonnal on 15 elutalongi. Kui vastutegevust tegevatele üksustele vahele jäädakse, kaotatakse elutalonge ja saadakse miinuspunkte. õiglase pilguga kõike, mis ümberringi toimus. Tavaliselt on spordivõistluste stardid energilised ja mängulised, jooksed vähemalt kuni esimese kurvini kiiresti, saad selja märjaks ja jäsemed soojaks. Utria dessandi startijad olid aga aeglased ja rahulikud, sest kõik teadsid, et energiat läheb vaja ning tasa ja targu on õige taktika. Nähtavus oli umbes sada meetrit, kõikjal ümberringi ühtlane lumesein. Esimestel oli eriti raske, sest teed polnud sisse tehtud ja poolt meetrit lund annab kinni tallata. Võistluse ajal pidi läbima 16 kontrollpunkti. Pimedas ja tiheda lumesaju sees pidi näiteks viskama kõigile tuttava tillukese sinise õppegranaadi mitmekümne meetri kaugusele keskmise suurusega

kasti. Loomulikult oli enda valgustuse kasutamine keelatud, võistlejatele anti vaid valgusrakett. Ega siis midagi, umbes hektar metsa valgustati mõnekümneks sekundiks kollaka raketiga selliseks, et lumi nägi välja nagu liiv Võsu rannas augustikuus. Aga võistlejatel ei olnud aega vaatepilti nautida, nemad viskasid granaadid enam-vähem täpselt ära ja panid jooksuga edasi. Võistluse juured ulatuvad Eesti Vabadussõtta, kui admiral Pitka juhtimisel maabusid eestimeelsed sõdurid Utria randa ning saatsid korda vägiteod, mis viisid Narva vabastamiseni punavägede käest. Tollase dessanditeekonna läbivad ka tänapäevase patrullvõistluse osalejad. Nagu sõja ajalgi, püütakse rada läbida inimestele võimalikult vähe silma jäädes, mis nõuab tavateede vältimist ja liigutakse läbi metsa. Igal võistkonnal on 15 elutalongi. Kui vastutegevust tegevatele üksustele vahele jäädakse, kaotatakse elutalonge ja saadakse miinuspunkte. See oligi põhjus, et kui me teede vahel ringi sõitsime ja võistlejaid otsisime, nägime vaid jälgi. Parimal juhul tabasime mehed autotulesid märgates kraavidesse varjumas.

„

30 alustanud võistkonnast suutis finišisse jõuda vaid 13. Meil polnud aimugi, mitmest varjunud meeskonnast me tegelikult möödusime. Sinimäed on olnud tähtsad päris mitmes sõjas. Need kolm omavahel kokku puutuvat lääne-idasuunalist panka moodustavad pangassaares-

Ei ole kerge see koorem. Võistlejatel pidi kaasas olema pikk nimekiri kohustuslikku varustust meditsiinipaunast suuskadeni.

tiku, mida iga hea strateeg enda kasuks ära kasutab. Ühe kolmest, Grenaderimäe, tipus on Sinimägede lahingu mälestusrist ja selle jalamil ka võistluse finiš. Tee eelviimasest punktist viimasesse ei olnud kerge, paarikilomeetrine ots tuli läbida täiskäigul ja suuskadel. Seekord tahtis iga meeskond kindlasti pigem ise otse läbi paksu lume sumada, selmet korraldajate rajatud ning kõiki tõuse ja langusi hõlmavat rada läbida. Aga mis neil muud üle jäi. Kes juba nii kaugele on jõudnud, alla ei anna. Iga sellise rännaku läbinu teab õhkkonda, mis valitseb pika pingutuse lõpus. Meeste silmades oli vaid väsimus ning segane tunne, et tõesti on kõik läbi.

Foto Karl Martin Räästas

Mehed nägid asju, mida tegelikult ei olnud olemas, ja lõhnasid, nagu lõhnab mees, kes on jalgsi ja suuskadel rännanud teekonna, mis on võrdne vahemaaga Tallinna ja Rakvere vahel. Vestelda suudeti vaid lihtlausetega ja vaid sellest, kui paganama rasked need viimased kolm päeva olid. Kindlasti oli seda enam hea tunne minna oma kangetel jalgadel Sinimäe põhikooli auditooriumi auhinna järele. Need mehed on õigusega välja teeninud suure austuse. Inimesel peab olema palju tahet, et üldse sellisele võistlusele end registreerida, starti asuda ja võistlus edukalt lõpetada. 30 alustanud võistkonnast suutis finišisse jõuda vaid 13.

Sõdurileht 26. jaanuar 2016

Fotograaﬁde parimatest parimad Mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja harjutab veekahuriga vastase eemale peletamist. Foto: Juss Saska

Õhuruumi kaitsja – 2400 km/h liikuv kõrgtehnoloogiline meistriteos F-16.

Värske USA lahingutehnika saabumas Tapa perroonile.

Foto Silver Mikiver

Need ei ole pisarad. Ajateenijad kannatasid aasta alguses tohutuid miinuskraade.

Foto Jason Max Värk

Foto Karl Martin Räästas

26. jaanuar 2016 Sõdurileht

Transferwise’ist kübersõduriks: oma initsiatiiviga jõuab kaugele KASPER ELISSAAR

22aastane kapral Uku Pattak alustas ülemöödunud aastal tööd loodetavasti maailma pangandust muutvas eestlaste loodud iduﬁrmas Transferwise. Praegu teenib ta kübersõdurina aega staabi- ja sidepataljonis ja leiab, et oma initsiatiiviga jõuab kaitseväes kaugele. Põlise tartlasena on kapral Pattak enamiku oma elust veetnud Emajõe Ateenas. Seal lõpetas ta kesk-, hiljem ka ülikooli informaatika erialal. Õppimisega paralleelselt hakkas Pattak raha teenima tarkvaraarendusega ning jõudis sellega veel enne teaduskraadi omandamist Eesti ühe ihaldusväärseima tööandjani. Eelmisest suvest Tallinnas aega teeniv Pattak avas pikas usutluses nii oma tsiviil- kui ka kaitseväe töö olemuse, rääkis ajateenistuse mõjudest talle endale ja sellest, mille ta reservi minnes kaasa võtab. Ajateenistusse tulek sattus su jaoks kindlasti huvitavasse eluperioodi. Lõpetasid just Tartu Ülikoolis informaatikateaduskonnas bakalaureuseõppe, töötasid Transferwise’is, mille edulugu on kõigile teada. Ja siis drastiline muudatus. Enne ajateenistust oli suur pinge ja stress peal. Teadsin, et enne kui ma lähen ajateenistusse – see ei olnud küsimus, kas lähen või mitte –, on vaja kiiresti lõpetada, töödega kähku ühele poole saada. Arvan, et kui lõpuks kraadi kätte sain ja ajateenistusse tulin, algas puhkus. See oli päris mõnus! Hea suvi oli minu arust. Millise suhtumisega sa oma 11kuulist teenistust alustasid? Ma tulin sellise suhtumisega, et see on hea viis saada ülikoolis tekkinud laiskusest ja distsiplineerimatusest tagasi oma õigesse vormi. Minu kodune kasvatus oli üsna militaristlik ja karmikäeline, aga ülikooliaastad tegid mind laisaks ja lohakaks. Kui siia tulin, tuli kõik tuttav uuesti tagasi. Oled palju tegelenud spordiga. Tennises olid noorteklassides isegi riiklikult päris heal tasemel, lisaks mängid korvpalli. Kui raske ajateenistuse algus üldse nii füüsiliselt kui ka vaimselt oli? Alguses lootsin, et saame palju jõutrenni teha, kuna ma tsiviilelus ei

viitsinud seda kunagi teha. Ei ole sellest kunagi hoolinud. Tegelikult me esimestel päevadel ei teinudki mingit trenni. Ei tulnudki pumpasid, mispeale hakkasime ise tegema, aga kui sisseelamise etapp läbi sai, tuli füüsiline koormus peale ja siis tundis isegi minusugune sportlik inimene, et olen väsinud. Arvan, et see oli päris hea. Aga raske ei olnud. Lihtsalt vahel oli nukker, et ei saanud tükk aega kossu mängida. Ja ka tennist – seda ei saanud neli kuud järjest mängida, väljaõpe oli nii tihe. Räägime natuke su Transferwise’i tööst. Oled seal tarkvaraarendaja. Kirjelda, millega sa tegeled. Ma pole lihtsalt tarkvaraarendaja, vaid tootearendaja, sest umbes 50 protsenti mu tööst on klassikaline tarkvaraarendus, kus ma otseses mõttes programmeerin, analüüsin ja testin. Tootearendajana analüüsin ma pool tööajast toodet, teen kasutajateste, suhtlen näost näkku meie kasutajatega, osalen kasutajatoe töös, võtan vastu kõnesid Indiast ja nii edasi. Ehk ma hoolin rohkem tootest kui sellest, mis seal tarkvaraliselt taga on. Sellest keskkonnast kaitseväkke tulles on muudatus vist päris suur. SBK ajal võisid sa oma arvutist ilmselt vaid und näha. Jah, seda kindlasti. Alguses arvasin, et see startup’i elu – see on raske. Seal on stress, hullult palju peab tööd tegema ja oi-oi, see kõik on nii kurnav. Aga kui ma SBKs olin, siis sain aru: johhaidii, kui lebo elu see veel oli. Mulle väga meeldis, et ma sain baaskursuse aja siin olla, puhata arvutist ja mõelda natuke muid asju. Eks see oli väga harjumatu ja keeruline, aga õnneks hoiti meid tegevuses. Nüüd ei ole su ajateenistus enam päris tavaline. Veedad oma päevad kaitseväe strateegilises sidekeskuses (S2K). Räägi, millega te seal tegelete. Alustasime kolmekuulise baaskursusega, kus meile õpetati erinevaid IT- ja sidesektsioonide teadmisi. Anti ülevaade IT-toest, sidevahenditest, uutest ja vanadest süsteemidest ning lõpuks oli ka küberkaitse kohta üsna pikad õppeained ja tunnid. Kui kursus läbi sai, oli meil pea kõigil (S2Ksse kuulub 13 ajateenijat – K. E.) tükk aega IT-tugi, kus saime väga hea ülevaate, millises seisus on kaitseväe IT-osakond. Nüüdseks on mind koos ühe teise reamehega üle viidud tarkvaraarenduse peale, kus ma kasutan kaitseväe tarbeks oma tsiviiloskuseid. Kui raske see töö on? Alguses oli pea jälle jumala valus. Ei olnud harjunud sellise mõtlemisega.

Kapral Uku Pattak on ajateenistusele tänulik – see aitas tal laiskusest lahti saada.

Aga kui ma võrdleks ennast jalaväelasega, siis minu elu on üsna mõnus, sest läheb kokku sellega, mida ma tahaksingi teha. Saan tegeleda tarkvaraarendusega. Kuidas sa oma praeguse ametikohani jõudsid? Puhtalt enda initsiatiiviga. Oma initsiatiiviga jõuab kaitseväes päris kaugele. Mina suutsin end tarkvaraarendusse nii-öelda kaubelda, mõni teine hangib oma initsiatiiviga näiteks paremad sportimisvõimalused. Kui sa jääd ise passiivseks ja negatiivseks, siis asjad ei lähe nii hästi, kui sa tahaksid. Kas sind alguses testiti ka? Meil oli võrgundustest, kus testiti sellealaseid teadmisi, oskusi ja lisaks niivõrd-kuivõrd IQ-test. Aga ma teadsin väga hästi, mis test tuleb, ja juba eelmisel päeval valmistusin selleks. Ma ei olnud ülikoolis küll ühtegi võrgunduse ainet võtnud, minu sellised oskused olid üsna nullilähedased, aga kuna olin eelnevatel aastatel samal kohal teeninud inimestega tsiviilis hea sõber, olin testi sisuga kursis. Jällegi näide enda

„

Kui ma ei suuda endale iga nädalaga midagi uut õpetada, siis jääb mulje, et see nädal ma lihtsalt šlangisin. Uku Pattak kapral staabi- ja sidepataljon kübersõdur

initsiatiivi abist – suutsin ise ennast õigesse kohta mängida. Meie pataljonis järgnes testile vestlus, mida teistes pataljonides ei olnud. Seal olid kohal S2K ja selle erinevate sektsioonide ülemad ja nemad küsitlesid, pakkusid huvitavaid mõtlemisharjutusi, aga ka uurisid niisama elu. Vestlusega pudenesid paljud välja. Millise kogemuse praegune teenistus sulle annab? Kindlasti annab palju teadmisi küberkaitse valdkonnas, mida ma eelnevalt ülikoolis küll väga palju uurisin, aga kus ei olnud võimalust praktiseerida. Teine asi, mida teenistus on kindlasti juurde andnud, on võrgunduse teema. Seda ei olnud ma ise enne uurinudki,

kuid nüüd olen ma töö kaudu väga palju teada saanud, pluss mu ümber on häid inimesi nagu näiteks reamees Henri Ots, kes on igasugused näiteid ja õpikuid andnud juurde, et ma saaksin edasi uurida. Oled ajateenistusest juba suurema osa mööda saatnud. Kuus ja pool kuud teenistust on selja taga, neli ja pool veel ees. Mida see aeg sulle seni õpetanud on? Tuleb elada nädala kaupa. Iga nädal üritan luua endale nimekirja eesmärkidest, mida tahan saavutada. Kas ma tahan lugeda raamatu läbi, kas ma tahan neli korda nädalas trenni teha, kas ma tahan vabal ajal teha tarkvaraarendust tsiviilfirmadele. Ma tahan iga nädala lõpuks õppida midagi uut. Kui ma ei suuda endale iga nädalaga midagi uut õpetada, siis jääb mulje, et see nädal ma lihtsalt šlangisin. Šlangida ei taha kaitseväes ju teiste silmis mitte keegi. Absoluutselt. Ja ma arvan, et praegu on hea aeg, kus õppida uusi, just teisi asju, mida ma tavaliselt tsiviilis ei õpiks. Kui nendele kuudele tagasi vaatad, mis siin seni olnud oled, siis millised on selle aja kõige värvikamad hetked? Värvikaid momente on SBKst kõige rohkem. Mõnus suvi – said metsa all rahulikult tukkuda, teha eksameid, sõbruneda uute inimestega. Selle punkt oli lõpurännak, kus sain olla kaardilugeja ja ka 45 kilomeetrit läbi kõndida oma heade sõpradega, kes ma arvan, jäävad mulle igaveseks. Pärast SBKd sai autojuhikursusel veokitega sõita, autodega orienteeruda, see oli äärmiselt huvitav kogemus. Sain MercedesBenz GD maasturiga läbi soo ja üle kändude sõita. Ja muidugi S2K erinevad küberrünnakute läbiviimised kaasvõitlejate vastu. Harjutamise eesmärgil, mis läksid liiale, aga mulle väga meeldisid. Ja ka proua Reet Kaljula (staabi- ja sidepataljoni huvijuht – K. E.) korraldatud üritused, kus me oleme saanud tantsida ja laulda, ja tema organiseeritud teatrikülastused, mida ma tsiviilis tavaliselt ei teinud. Need on kõige lahedamad asjad – seda ma tavaliselt tsiviilinimestele oma siinsest elust räägin.

Foto Hans-Toomas Saarest

Kas sa saad nendest kaaslaste vastu suunatud küberrünnakutest ka natuke lähemalt rääkida? Meil oli kursus, kus me õppisime Linuxi operatsioonisüsteemi baasteadmisi, aga kuna mina ja üsna paljud teised teadsid neid, siis me otsustasime seda aega paremini ära kasutada. Kuna meie arvutid ei olnud kaitseväe võrku ühendatud, ei saanud me pahandust korraldada, tegutsesime ainult üksteise vastu, ründasime üksteist. Üritasime üksteise arvutitesse sisse saada. Kui saime kellegi arvutisse sisse, hakkasime pahandusi tegema, lülitasime selle välja, saatsime häälsõnumeid, et your computer has been hacked (ingl k – su arvuti on häkitud) ja midagi sellist. Lisaks panime veebilehtesid üles ja siis proovis keegi neid maha tõmmata. Kaitsevägi on sinu senise panusega väga rahul – eelmise aasta lõpust pole sa enam reamees, vaid kapral. Kuidas sa ise oma senise teenistusega rahul oled? See kapraliks saamine oli väga suur üllatus. Meil oli väga häid mehi, kes oleks samamoodi kapraliteks võinud saada, aga arvan, et ma lihtsalt üritasin võtta maksimumi, mis ülesanded mulle olid antud, ja teha neid võimalikult efektiivselt ja optimaalselt. Võib-olla mõnele härrale see ei meeldinud, sest ma rikkusin sõjaväelisi traditsioone, aga IT-valdkonnas peabki natuke uutmoodi neid asju tegema. Sa oled hea näide kummutamaks stereotüüpset arvamust, et ITmehed ei sobi kaitseväkke. Kui mõni ametivend sult tulevikus ajateenistuse kohta küsib, siis mida ütled? Soovitad minna? Tulgu kindlasti! Eriti staabi- ja sidepataljoni. Saad oma seljarühi paika, sportlikku vormi – see muidugi oleneb ka sellest, palju sa ise seda teha tahad. Üldiselt ma julgustaks neid tulema – ega pääsu ei ole. Halb kogemus on ajateenistus vaid siis, kui sa üritad võtta seda halva kogemusena. Siin on mitu negatiivset asja – ootamist näiteks, aga nagu mu isa ütleb: „Sõda ongi üks suur ootamine.“ Ära tuleb siin igatahes käia ja kui sa ise asja positiivselt võtad ja midagi uut juurde õppida tahad, on see päris huvitav aeg. Olen saanud juurde palju häid sõpru ja ma olen väga rahul.

Sõdurileht 26. jaanuar 2016

Kaitseväele lisandus 82 rühmaparameedikut HANNUS LUURE

Jaanuari alguses lõppes põneva lõpurännakuga rühmaparameediku erialakursus. Toetuse väejuhatuse Ämari meditsiini väljaõppekeskuses läbi viidud kursusel osales seekord rekordarv õppureid. Kursusel õpetati võitlejatele parameediku väljaõppele vastava meditsiinitehnika, ravimite ja instrumentide kasutamist, esmaabi, välihügieeni ning muid sõjaväemeedikule vajalikke oskusi. Et kõike seda praktikas kinnistada, osalesid õppurid ka Tallinna kiirabibrigaadide töös. Kursuse värske

„

Õppurid on võimelised andma päris korralikku meditsiinilist abi mitte ainult lahingus kannatanutele, vaid ka üldhaigetele. lõpetaja, nooremseersant Kevin Jakobsoni sõnul oli see kõige praktilisem õpe, mis tal kaitseväes on olnud, sest ta tegeles reaalsete ravimite, olukordade ja inimestega. „Kiirabibrigaadis töötavad instruktorid olid suurepäraseks

eeskujuks, sest just nemad puutuvad abi vajavate inimestega kokku ja sobivad kõige paremini meid õpetama,“ ütles nooremseersant Jakobson. Toetuse väejuhatuse meditsiini väljaõppekeskuse täiendõppe jaoskonna ülem nooremleitnant Jaana Ukkur on õppurite arenguga rahul: „Nagu alati kursuse alguses tundub, et mehed ei jaga ööd ega mütsi. Kuid 10 nädalat meie juures ja juba on õppurid võimelised andma päris korralikku meditsiinilist abi mitte ainult lahingus kannatanutele, vaid ka üldhaigetele.“ Lõpurännakul läbiti seitse kontrollpunkti, kus pandi proovile osalejate erinevad meditsiinilised oskused ning loomulikult parameedikule hädavajalik kiire mõtlemis- ja kohanemisvõime. Muuhulgas näiteks mängiti läbi tuuma-bioloogia-keemiarünnaku stsenaarium, kus pidi ahvikiirusel tõmbama ette gaasimaski ja selga kileülikonna, sellel teibiga katma kõik praod ja minema metsatukka lapsesuurust nukku otsima. Kuigi hämming oli kohati väga suur, oli vastseid rühmap arameedikuid hea meel vaadata, sest ülesannetega saadi lõpuks väga hästi hakkama. Pooled erialakursuse lõpetanutest naasevad oma väeosadesse, et hakata täitma rühmaparameediku ametikohustusi. Ülejäänud pool jääb õppima kompaniiparameedi-

“ Õppurid on võimelised andma päris korralikku meditsiinilist abi mitte ainult lahingus kannatanutele, vaid ka üldhaigetele.

Kõigile abiks. Kui vastane relvituks tehtud, anti ka talle esmaabi.

kuteks. Pärast veel nelja nädalat õpet, mille jooksul tehakse ka neli ööpäevast vahetust Tallinna kiirabis, alustab enamik kursuse lõpetanutest kompaniip arameediku

ametikohtadel. Käputäis, parameedikute koorekiht, jääb vanem parameediku kursusele, kus kuu aja jooksul täiendatakse oma teadmisi veelgi ja käiakse lisapraktikal

Foto Karl Martin Räästas

nii kiirabis kui ka haiglates. Juba on alanud ka uus rühmaparameediku erialakursus. Selle nädala alguses asus Ämaris õppima 39 ajateenijat ja 7 tegevväelast.

Võit heast reklaamist ehk põnev elu mereväes GREETE MÄND

Suve hakul sõjakooli 2. mereväe põhikursuse lõpetanud nooremleitnant Greete Mänd jagab oma seniseid teenistuskogemusi mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaeva Tasuja navigatsiooniohvitserina. Pärast poolt aastat õpinguid maaväe põhikursusel langesin hea reklaami ohvriks. Kadetid, kes olid eelnevalt mereväes ajateenistuses ja tegevteenistuses olnud, jagasid eriala kohta ainult kiidusõnu, öeldes, et tegu on huvitava ja vaheldusrikka ametiga, kus on suurepärane võimalus paljusi riike näha. Praegu mereväes navigatsiooniohvitseri ametikohal teenides arvan, et ega nad ei eksinudki. Mereväe eriala valides hüppasin tundmatus kohas vette, kui nii võib öelda, ja õppisin ujuma. Soovisin tulevaselt elukutselt vaheldust, vastutust, eneseteostuse võimalust ja proovikivisid. Oma lühikese tööaja jooksul olen kokku puutunud nii mõnegagi eelnevalt nimetatust. Pärast lõpetamist kõik pardale! Lõpetasin 2015. aasta suvel koos nelja kursusekaaslasega kõrgema sõjakooli 2. mereväe põhikursuse. Meist neli teenivad praegu relvastus- ja navigatsiooniohvitseri ametikohtadel

ning üks mehaaniku ametikohal. Saime töökoha erinevatele mereväe laevadele ning üks minu endistest kursusekaaslastest sai võimaluse minna teenima miinijahtija Admiral Cowani pardale, mis teenis 2015. aasta teises pooles neli kuud NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus. Tegu on NATO alalise miinitõrjegrupiga, milles sõidavad erinevate riikide miini tõrjelaevad ning noor ohvitser saab seal teenides väga palju kogemusi ja praktikat lisaks seni õpitule. Koos minuga suunati tuukri- ja toetuslaevale Tasuja ka üks minu kursusekaaslane. Tasujal oli ees

„

Muidugi on takistusi, muresid ja pingeid, aga kui need juba seljataha jäävad, on päris hea tunne. tiheda graafikuga suvi ning koos koolivennaga oli turvalisem sellele vastu astuda. See oli uus keskkond ja uus olukord, hea oli vana tuttavaga nõu pidada, sest kooli lõppemine ei tähenda veel õppimise lõppemist. Uusi olukordi tuli palju ette ning juurde õppisime palju. Suvepuhkuselt naastes sain kohe koolis õpitu proovile panna, sest noorematele kadettidele tuli läbi viia paarinädalane navigatsioonipraktika Eesti vetes. Õppisin nendega koos ning ka neilt väga palju. Loodan,

et tänavu lõpetavad kadetid vaatavad möödunud praktikaajale tagasi rahuloluga ning hoolimata intensiivsest ja selle tõttu kohati pingelisest väljaõppest meenutavad seda kui olulist kogemust. Navigeerimine ja kõik muud ülesanded Olin rõõmus, et mind Tasujale teenima määrati, sest kuuldused sujuvast meeskonnatööst mõjusid kutsuvana. Samuti läbisin Tasujal viimase praktika enne kooli lõpetamist, laeva meeskond on väike ning omaks võeti mind juba praktika ajal. Sõbralikud näod ning abivalmid meeskonnaliikmed kiirendasid oluliselt sisseelamist, sest pärast sõjakooli lõpetamist oli suur osa navigatsioonihooajast veel ees. Navigatsioonihooaeg kestab umbes märtsist novembrini, siis tegelevad laevad oma põhitöö, miini jahtimisega. Samuti toimub palju erinevaid õppuseid nii Eestis kui ka välisriikides, merel on laskmised ja vajadusel toetab laev staapi või tuukreid. Navigatsiooniväline periood, kui meresõite ei toimu, on rahulikum aeg aastast. Siis õpetatakse endiselt ajateenijaid laevas välja, tehakse kaardiparandusi ning võimalus on osaleda kursustel mereakadeemias ja mereväekoolis. Oodatust rohkem on paberi tööd. Näitena võin tuua nädalakavade ja muude laevasiseste graafikute koostamise.

Nooremleitnant Mänd töövarjupäeval huvilisele oma tööd eksponeerimas.

Oma lühikese tööstaaži ajal olen kätt saanud proovida ka Tasuja operatsiooniohvitseri ametikohal. Seda küll vaid ajutiselt, kuna sel ametikohal olev ohvitser viibis välismaal koolis. Kohustustena tuli peamiselt juurde relvastuse eest vastutamine. Õigel kursil edasi Olen pea kuus kuud navigatsiooni ohvitserina teeninud. Aeg lendab ja igas heas on ka pisut kõike muud. Muidugi on takistusi, muresid ja pingeid, aga kui need juba seljataha jäävad, on päris hea tunne. Näitena saan tuua oma esimesed sildumised, kui peas oli sadakond mõtet, kas hoog on liiga suur, kas olen juba pöördega hilinenud, millal rool poordi keerata ja nii edasi. Närv oli

Foto Aivo Vahemets

sees, olin pinges ja mures, kuid enesekindlus ja komandöri rahulik ilme hoidis mõtte alati selgena. Olen pigem entusiast, tegutseja, natuke rahmeldaja ja hea meelega võtan kõik katsumused vastu. Eks sellest viimasest olenebki, kui kiired tööpäevad ja vabad hetked on. Siis kasutan alati võimalust sõita kodusaarele, Saaremaale. Samuti pühendan võimalikult palju aega sportimisele. Eriti hea meel on mul tänavuse talve üle, mis lubab tegeleda lemmikspordiala lumelauaga sõitmisega. Mereväeohvitseri elukutse on põnev, proovikive kuhjaga täis, vaheldust pakkuv, tänuväärne ning mis minu jaoks kõige tähtsam – õige valik.

26. jaanuar 2016 Sõdurileht

Uudised

Algas reservrühmaülemate baaskursus

Foto: Jason Max Värk

PILTUUDIS: Jõhvis Viru jalaväepataljonis avati uus modernne lasketiir. Kõigile värskematele nõuetele vastavat tiiru ei hakka kasutama pelgalt kaitseväe üksused, vaid ka näiteks politsei- ja piirivalveamet ning Kaitseliit.

Foto Hans-Toomas Saarest

Belgia õhuvägi asus kaitsma Eesti taevast OTTO OLIVER OLGO

Jaanuari alguses andsid Saksa õhuväelased pidulikul tseremoonial Balti riikide õhuruumi turvamise üle Belgia õhuväele, kes valvavad Eesti piire meie NATO liitlastena juba viiendat korda. Saksa lennusalk viibis Eestis septembrist uue aasta alguseni ja sai tänutäheks kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terrase käest õhuturbemissiooni medalid, misjärel lendasid nad tagasi Reinimaal asuvasse kodubaasi. Balti riike toetav Belgia õhuvägi hakkab paiknema Ämari lennubaasis. Erinevalt Saksa üksusest, mis kasutas Eurofighter-tüüpi hävitajaid, lendavad nad ühemootoriliste F-16 Fighting

Falconitega. Maailmas üldlevinud F-16te suurimaks eeliseks võib pidada mitmefunktsioonilisust, sest nendega on võimalik kaitsta õhuruumi, rünnata objekte maal ja merel ning teha õhuluuret. Belgia õhuväe ülem kindralmajor Frederik Vansina lootis, et õhuväe allüksus Eestis osutab liitlasriigile esmaklassilist abi õhuruumi turvamisel. „Tunnistan ausalt, et säärane ilm on meie pilootide jaoks paras katsumus, kuid usun, et oleme kohanemisvõimelised ja toome kohale varustuse, mis aitab meie sõduritel toime tulla,“ sõnas kindralmajor Vensina, kes tunnustas eestlasi ka Ämari lennubaasi tehtud investeeringute eest. Tõsi, käredat pakast on belglased näinud varemgi harjutustel Norras ja Eestisse on toodud õhuväe ühed kogenumad ja osavamad piloodid. Esimesed nädalad möödusid tuisuga võideldes Belglased viibivad Eestis õhuturbemissioonil neli kuud, esimesed

Kaitseväe uueks peakaplaniks pühitseti major Gustav Kutsar Jaanuari alguses pühitseti ametisse kaitseväe uus peakaplan major Gustav Kutsar, kes võttis töö üle kolonelleitnant Taavi Laaneperelt. „Peakaplan Kutsarile tahan panna südamele, et kaplanid leiaksid tee meie inimesteni, kes on kaitseväe sisu ja selgroog. Ja ka inimesed leiaksid tee kaplaniteni. Iga inimese jaoks peab kaplanil jaguma aega ja kaasamõtlemist,“ sõnas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Tallinnas Toomkirikus toimunud tseremoonial. Major Kutsari sõnul on kaplaniteenistuse juhtimise ja arendami-

sega seoses teda ootamas palju olulisi ülesandeid nagu kaplaniteenistuse vabade ametikohtade täitmine ja teenistuse tegevusega seotud käsiraamatute avaldamine. Samuti on üks ülesanne senisest tihedam koostöö Kaitseliiduga. Major Gustav Kutsar on lõpetanud Eesti evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudi (1999) ning omandanud teadusmagistri kraadi politoloogias Tartu Ülikoolis (2007). Vaimulikule tööle pühitseti Kutsar diakonina 5. detsembril 1989 ja ordineeriti õpetajaks 16. jaanuaril 1991. Kaitseväeteenistust alustas ta 2002. aastal.

Võru lahingukoolis hakkas aasta alguses seitsmenädalane reservrühmaülemate baaskursus, mille läbinud aspirandid saavad pärast piisava arvu reservõppekogunemiste osalemist reservohvitserideks. Reservrühmaülemate baaskursusel ehk aspirantuuris õpetatakse tulevasi rühmaülemaid, rühmavanemaid, kompaniiülema abisid ning tulejuhte. Pärast aspirantuuri suunduvad võitlejad tagasi oma väeosadesse, kus teadmised kinnistatakse praktika abil. Lahingukooli taktikaõpetaja major Artur Meeritsa sõnul on aspirantide koolitamine äärmiselt vajalik. „Kuna Eesti kaitsevägi põhineb reservarmeel, on vaja, et ka osad ajateenijad omandaksid rühma juhtimise oskused,“ lausus major Meerits. Aspirant Eleri Galka on kursusega rahul: „Kui ma juba ajateenistusse tulin, siis mõtlesin, et miks mitte sellest maksimumi võtta – seega tulin õppima rühmajuhiks. Aspirantuuris saab suurema juhtimiskogemuse kui näiteks jaoülemana.“

Staabi- ja sidepataljoni ülem tunnustas Raua tänava lahingus võidelnuid

Just sellised raudlinnud valvavad Eesti õhuruumi.

nädalad on möödunud lumetuisku trotsides. Lumesahad ja -koristajad olid rakkes peaaegu ööpäev läbi, et hävitajad saaksid õhku tõusta, puistades rajale vajadusel keemilisi ühendeid, mis raja puhtana hoiavad. Missioonilendude regulaarsus pole seetõttu häiritud, küll on ära jäänud mõned harjutuslennud, mida Belgia lennusalga komandör kolonelleitnant Davy Blancquaert põhjendas

Foto Silver Mikiver

sellega, et harjutustele on kehtestatud rangemad reeglid. Lisaks Eesti õhuturberotatsiooni vahetumisele sai uued õhuvalvurid endale ka Šiauliai lennubaas Leedus, kus samuti paiknevad aasta läbi NATO liitlasjõud. Lahkusid Saab JAS 39 Gripen hävitajatega lennanud Ungari õhuväelased, kes andsid teatepulga üle Eurofightereid kasutavale Hispaania üksusele.

Kaitsejõudude spordivõistlustel käis tihe rebimine lõpuni 2015. aasta kaitsejõudude spordivõistlused võitis üldarvestuses 87 punktiga staabi- ja sidepataljon, kes möödus 84 silma kogunud 2. jalaväebrigaadist alles viimase etapi järel. Kolmandaks tuli ühendvõistkond sõjaväepolitsei/vahipataljon 69 punktiga. Staabi- ja sidepataljonile tagas tiitli ühtlased sooritused meistrivõistlustel, jõudes kümnest võistlusest koguni seitsmel poodiumile. Seejuures saadi kaks alavõitu ning kesiseimaks tulemuseks jäi kuues koht. 2. jalaväebrigraad sai küll neli etapivõitu, ühe teise ja kolmanda koha, ent viimasel, laskmise meistrivõistlustel, jäädi alles 12. positsioonile,

see maksis lõpuks ka üldvõidu. Kaitsejõudude spordivõistlused on terve aasta vältav sari, kus osalevad nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu struktuuriüksused. Mullu võeti mõõtu ühtekokku kümnel spordialal: jalgpallis, olümpiateatejooksus, Kreeka-Rooma maadluses, laskmises, sangpommispordis, kergejõustiku mitmevõistluses, orienteerumises, suusatamises, sõjaväe viievõistluses ja triatlonis. Igal võistlusel teenisid kümme parimat pataljoni punkte ning selle alusel moodustus lõplik paremusjärjestus, kuhu pääses 27 võistkonnast 16, kes osalesid vähemalt viiel spordialal.

Foto: Valdur Vacht Staabi- ja sidepataljoni ülem major René Innos tunnustas 1940. aasta Raua tänava lahingus osalenud Eduard Kuuskorit ja Eduard Meemanni pataljoni kõrgeima autasuga – staabi- ja sidepataljoni rinnamärgiga. „Kui üldse keegi väärib pataljoni rinnamärki kandma, siis just need, kes 1940. aastal Raua tänaval punastele vastu hakkasid,“ ütles major Innos. „Et oleme toonase sidepataljoni ajaloolise järjepidevuse kandja, on meie kohus oma kangelasi meeles pidada ja neid praegustele kaitseväelastele eeskujuks tuua.“ 1940. aasta Raua tänava lahingus osalenud ja praegu Keilas elavale 98aastasele Eduard Kuuskorile andsid jaanuari alguses staabi- ja sidepataljoni rinnamärgi üle pataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm ja pataljoniveebel vanemveebel Siim Tambaum. Teine lahingus osalenud sideväelane, Valgas elav 96aastane Eduard Meemann, sai pataljoni teenetemärgi kätte eelmise aasta 29. detsembril. 1940. aasta 21. juunil teenisid Kuuskor ja Meemann sidepataljonis ning olid ühed neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigipöörajatele vastu hakkasid. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.

Sõdurileht 26. jaanuar 2016

KALEVI JALAVÄEPATALJON

PIONEERIPATALJON

jaanuarikutse teenitud 23 päeva

reamees Aniken Jääger

129 37

Hommikune varustuse kontroll. Oli äratus ja pidi vorm kolmes kohe välja jooksma, asjad ununesid maha ning võeti valesi asju kaasa.

nooremseersant Oliver Loit

reamees Kevin Kõrvits

2 1

249 50

Pidin öösel metsas patrullis olema ja pärast seda veel lõket valvama.

ÜFT

283

Eredaim mälestus SBKst

Tegime metsalaagris jõle lahedat luuret. Valgusraketid lasti taevasse ning kuulipilduja põristas mõnekümne meetri kaugusel, samas meie jagu jäi terve aja märkamatuks.

Kätekõverdusi

Jooksin mööda poode ja otsisin igasuguseid asju, mida võiks kaitseväkke kaasa võtta.

Võtsin viimast ehk siis olin oma kallimaga koos.

Just nii, tänan.

Ei säbele!

Samuti mõne toakaaslasega, sest neid saab usaldada.

Kõigega harjub lõpuks ära!

„Oma kommentaarid tuleb endale jätta.“

Pole siiani ühtegi veidrat kogemust olnud, mis iseenesest ongi veider.

Pean maha ühe korraliku peo.

2 2 0

Sain elus esimest korda laskmas käia.

Varajane öörahu ning varajane ärkamine ilmselt.

Seersant rivis seisvale reamehele: „Mida sa mämmerdad?“

1 0 1

Ei joonud õlut.

263 76

Lõpurännaku mudatakistus ehk siis kraavis palkide alt läbi roomamine nii, et olin nina kõrguseni muda sees.

1 2

Jõin õlut.

ÕIGEEEEEEEEE. Vastu võetud. Roger. Just nii. Johaidii. Oe!

Loiduga. Ning lisaks oma rühmaga. Siinkohal tervitused neile. Jõudu neile metsas!

2 0

ÕIGEEEEEEEEE. Oe!

Kellega läheks lahingusse?

Voiduga.

Kõige ägedam asi

Üks lahedamaid asju oli see, kui me tegime tankitõrje lehtreid. Meil oli viis auku, igasse auku panime 50 kg lõhkeainet. Ehk siis 250 kg lõhkeainet lasime õhku.

NAEKis raidtõke, mille käigus hävitasin oma GoPro kaamera, sest see oli laengule liiga lähedal.

Kõige harjumatum asi

Meie vabadus on piiratud. Ei saa teha seda, mida tahan. Olen harjunud täieliku vabadusega ja see on asi, millega siin pole veel ära harjunud.

Kollektiivne karistamine.

Meeldejäävaim ülema tsitaat

„Ära anna alla kunagi, enne kui sa ei ole proovinud või üritanud olukorda lahendada.“

„Kui vastane on su kõrval rühma ära hävitanud ning positsioonidest läbi jooksnud, siis ära satu paanikasse, vaid istu kaevikusse, pane suits ette ja jälgi olukorda.“

Patrull-laagrist tagasitulek. Nokkisin niimoodi, et tagasiteed ei mäleta. Magasin kõndides, kui oli kurv, siis kõndisingi kurvist välja.

Magan hommikuvõimlemisse sisse.

Istusime metsalaagris telgis ning hakkasime lambist rääkima teiste meestega kiisudest.

Veidraim kogemus ajateenistuses

Kui lumi on sel päeval maas, siis lükkan autole hääled sisse ja lähen drift’ima.

Esimesel päeval reservis teen ...

Naist.

Meeldejäävaim väljend

SBK esimeses metsalaagris pani terve rühm katelokid vett täis, võtsime end kõik paljaks ja leitnant näitas meile ringi keskel, kuidas end pesema peab.

Ristsõna nr 130

See on äge, et saab relva lahti võtta ja uuesti kokku panna.

111

nooremseersant Edgar Voit

Mida tegid esimesel väljaloal?

Mida tegid viimasel päeval enne kaitseväkke tulekut?

Mõne toakaaslasega.

aspirantuur teenitud 209 päeva

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

Saada* ristsõna vastused aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 02.02.2016. Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja termos. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit! Mälumängu nr 7 õiged vastused olid: 1. Eurofighter Typhoon 2. Teeviit Termose võitis reamees Tauri Sauman staabi- ja sidepataljonist!

Pioneeripataljon

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.