23. veebruar 2016 by Sõdurileht

Kindralleitnant Terras: ajateenistus on iga mehe normaalse elu osa

lk 3

Aspirantuurile tõmmati tuliste lahingutega joon alla

lk 5

Eesti oli Balti sõjaväespordi talimängudel edukas

lk 6

SÕDURILEHT

TEISIPÄEV, 23. VEEBRUAR 2016

ISSN 1736-3411

MULLID JÄÄAUGUST! TUUKRID HARJUTASID TALVISTES TINGIMUSTES

Veebruari teisel nädalal olid mereväe miinituukrid laagris Ida-Virumaal Aidu karjääris, et harjutada oma oskusi talvisel ja jäisel ajal. Sõdurileht käis meestel külas. Lugu jätkub lk 2 Foto: Silver Mikiver

Sõdurileht 23. veebruar 2016

Lugu algab lk 1

Juhtkiri

Tähtsa päeva ootuses

TANEL RUNGI Juba homme ongi käes aasta üks tähtsündmusi ehk Eesti vabariigi 98. aastapäev. Seekordne kaitsejõudude paraad peetakse kolmeaastase pausi järel taas Tallinnas Vabaduse väljakul. Koos liitlastega osaleb paraadil ligi 1100 kaitseväelast, kes viimase kuu jooksul on kombineerinud tavapärast väljaõpet pikkade paraadiproovidega. Millest räägib selle aasta kolmas Sõdurileht? Lehe kokkupanemisel sai lähtutud põhimõttest, et kirjutada võiks nendest, kes varem on võib-olla natukene liiga vähe kajastust saanud. Näiteks on esilehelooks valitud Ida-Virumaal peetud põnev miinituukrite jäälaager. Lisaks miinituukritele sukeldume presidendi kaardiväelaste ja aspirantide tegemistesse. Vabariigi aastapäeva valguses on lugemiseks pakkuda eksklusiivne usutlus kindralleitnant Riho Terrasega, kes lahkab möödunud ja tutvustab järgmise aasta arenguid kaitseväes, samuti räägib praegusest julgeolekuolukorrast maailmas. Lehe viimastele lehekülgedele oleme paigutanud mõnevõrra pehmemad lood. Intervjuu naisajateenijaga näitab, kuidas üks huvitava elukäiguga noor neiu enda tuleviku osas lõpuks selgusele jõudis. Kuna praegusest Sõdurilehe toimetusest leiab nii mõnegi spordifanaatiku, siis oleks lubamatu, kui lehest puuduksid Balti sõjaväespordi talimängud. Juulis või oktoobris teenistust alustanud ajateenijatel tasub üha pingsamalt jälgida kalendrit, sest teenistuse lõpuni on jäänud vähem kui sada päeva. Võtkem järelejäänud kolmest kuust nn reservipumpade toel viimast!

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Foto Silver Mikiver

Miin saab koos jääle tõstetud – järjekordne harjutus on sooritatud.

KASPER ELISSAAR

Taevas on hall, piki kahekilomeetrist sõudekanalit puhub lõikav kagutuul. Valitsevad plusskraadid ja uduvihm on sõudekanali paarikümne sentimeetri paksusele klaassiledale jääle toonud õrna veekihi. Lisaks mäenõlvade peegeldusele on jääl näha trobikonda mustades skafandrites mehi. Kaldal on paar maasturit, kaubik, veoauto, veepütt, suur poolsilindriline roheline telk ja kaks akende-ustega sinist konteinerit. Siin Ida-Virumaal Aidu karjääris on jäälaagris 18 mereväe tuukrigrupi liiget. Laager asuks justkui Islandil, seda saart meenutavad kiviklibused künkad ja seljakud äärest jäätunud settebasseinidega. „Üritame igal aastal uue koha valida. Siin oleme esimest korda,“ selgitab meid vastu võtma tulnud tuukrigrupi ülem vanemleitnant Sven Pipar, abivalmis näoga kolmekümnendates mees. Ta tutvustab laagrit ja suunab meid jääle. „Hea, et teil kummikud kaasas on! Pealeminek on veidi keeruline, aga äärtest kaugemal on jää paks ja kannab hästi.“ Tunne on veidi nagu kitsetallel, kes üritab jalgu alla saada, aga vaid tudisedes püsti seisab – just nii libe on see veega kaetud jää. Liikumiskiirus kahaneb hoobilt kümnele meetrile minutis. Jalad käivad lihtsalt koha peal ringi ning meeterüheksakümnene

Peatoimetaja: reamees Tanel Rungi Küljendajad: nooremseersant Johannes Madis Aasmäe, nooremseersant Kethmar Salumets

sõdur on tuulepoisi jaoks justkui puri kummikutest laeval ehk ka jalgu liigutamata on alati vähemalt tagasisuunas liikumiskiirus olemas. Esimese paarimeetriste külgedega kolmnurkse jääaugu juurde jõudes vilksab aeg-ajalt veepiiril oranž allveerobot. Kaldal asuva telgiga kollase kaabli abil ühenduses olev robot sukeldub umbes viie meetri sügavusele, et tuvastada miinilaadne objekt. Vanemleitnant Pipar viipab: „Seal käänaku taga sukeldub kohe üks meeskond. Seal on vast põnevam.“ Uiskudeta uisutades ja tuulega maadeldes askeldab teise enam kui saja meetri kaugusel oleva jääaugu juures viis meest. Kaks neist ajavad kelkudel olevat tuukrivarustust selga, kaks abistavad, kolmas teeb raadiosaatjaga sidekontrolli ja juhib meeste tähelepanu asjadele, mis on enne ülesande alustamist vaja üle vaadata. Tuukrid on valmis. Libistavad end vaikselt jääservalt vette. Kontrollivad nähtavust – väga hea, mask ei ole udune ja vesi kuskilt sisse ei pääse. „Mitte rohkem kui 20,“ ütleb nooremveebel Imre Alljärv meestele teele kaasa. „20 viitab minutitele?“ küsin. „Jah, selle ajaga peavad pinnale naasma,“ selgitab Alljärv, „praegu on nende ülesanne kontrollida lähiümbrust – otsida võimalikku hukkunut.“ Veel on sügavust selles piirkonnas paiguti 12 meetrit ja kuigi praegune varustus võimaldaks minna lausa 55 meetri sügavusele, ei leidu selles karjääris sedavõrd madalaid kohti. Kuna on talv ja vesi külm, on nähtavus vetikate puudumise tõttu küllaltki hea ja mehed on pinnal enne aja kukkumist – kedagi selles kohas välja tuua ei ole.

Paralleelselt on vahetult laagri keskpunkti ees asetsevate jääaukude juures töö edasi käinud. Allveeroboti ja sonariga leiti üles õppemiin. Selle kohale jääle on moodustatud jämedatest palkidest kolmjalg, mille tipus on plokk. Köie ja kinnitustega on vee alla suundunud juba kaks järgmist tuukrit, kes valmistavad ette miini pinnale toomise.

„

Ühel koolitusel näidati meile sonaripildilt mingit sirget pulgataolist kujutist ja keegi ei saanud aru, mis see on. Nad olid varju ära töödelnud. Kui see tagasi pandi, said kõik aru: tegu on jalgrattaga! Veikko Horm vanemmaat tuukrigrupi liige

Suundun kaldal asuvasse rohelisse telki. Vanemmaat Veikko Horm uurib sonaripilti, veebel Rasmus Pruul opereerib allveerobotit. Arvutiekraanilt näeb väga hea kvaliteediga, mis vee all toimub. Miinile on köis külge pandud ja seda vinnatakse juba jääle. „Näe, siit saab isegi sellest aru, mitu inimest jääl seisab,“ viipab veebel Pruul altpoolt jääd paistvatele jalajälgedele ja mitmele tumedale kogule. „Siin mitukümmend meetrit eemal tubastes tingimustes on palju parem ülevaade toimuvast kui väljas vee kohal,“ lisab telki saabunud tuukrigrupi ülem vanemleitnant Pipar ja nii see tõesti on. Sonariga jää all töötades on siiski üks aga. Nimelt tekivad ebatavalised peegeldused, mis löövad

Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Hannus Luure, reamees Kasper Elissaar Fotograafid: nooremseersant Hans-Toomas Saarest, nooremseersant Silver Mikiver, reamees Karl Martin Räästas

radari pildi natuke sassi. Kuna tuukrigruppi kuuluvad sonarispetsialistid on aga väga kogenud, tunnevad nad kiiresti ära jää peegeldustest tingitud müra ega lase end pruunil taustal asuvatest valgetest ringidest segada. „Vaata, siin on näha ekskavaatori jälgi,“ tõestab vanemmaat Horm, et vilunud silm leiab ekraanilt just selle, mida on vaja. Olgu selgituseks öeldud, et sonarispetsialistid tunnevad peamiselt ära varje ja teevad nende järgi järeldusi. „Ühel koolitusel näidati meile sonaripildilt mingit sirget pulgataolist kujutist ja keegi ei saanud aru, mis see on. Nad olid varju ära töödelnud. Kui see tagasi pandi, said kõik aru: tegu on jalgrattaga!“ toob Horm näite. Aeg on aga sealmaal, et suurem osa meestest koguneb jääle. Paarsada kilogrammi kaaluv miin on peaaegu täielikult veest väljas ning vaja läheb mitut abikätt, et see vee kohalt turvaliselt jääle lebama saada. Kes aitab köit sikutada, kes rippuvat miini suunata, kes astub lihtsalt õigel ajal eest ära. Ülesanne saab tuukrite koostöös igatahes sooritatud ja see tähendab ainult üht – on aeg süüa. Vanemmadrus Franck Kokk, elukutselt tuuker, astub oma nime kaitseks välja ja süütab grilli, et kaaslased lõunaks kõhu ikka täis saaksid. Liha läheb tulele ning aroomid muudavad Aidu karjääri jäälaagri justkui õdusaks suveõhtuks sõprade seltsis. Kuigi sooja päikese asemel on väljas traditsioonilist väljendit kasutades „meeldivalt jahe“, möödub lõunasöök koos kamraadidega mõnusalt, sest tuukritest kokkuhoidvamat seltskonda ei näe just tihti.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

23. veebruar 2016 Sõdurileht

Terras: ajateenistus on iga mehe normaalse elu osa

Mis oli eelmisel aastal kaitseväele kõige keerulisem?

HANNUS LUURE

„Me ei ole vabad mitte teiste armust, vaid oleme selle ise endile kätte võidelnud.“ K. Päts

Kaitseväe peastaabi majesteetlikus fuajees seisab kivi sees mehesuurune mõõk. Kivi peale on raiutud just needsamad Eesti esimese presidendi sõnad. Vestlen mehega, kes juhib organisatsiooni, mis iga päev tegutseb selle nimel, et vabadust ei peaks enam kätte võitlema ja kui võitlema peab, on tehtud kõik, et võitlus oleks võidukas. Alustame kergelt. Mis olid eelmise aasta kõige suuremad õnnestumised Eesti kaitseväele?

Kindlasti suurõppus Siil – see näitas, et meie reservarmee kontseptsioon toimib. Paljud asjad said rea peale aetud. Leidsime ka palju vigu, mis on alati positiivne, sest alati on midagi parandada. Põhimõtteliselt oli õppus edukas ja arvestades, et nii suurt massi inimesi korraga metsas – pea 14 000 inimest – pole Eesti sõjajärgses ajaloos veel olnud, on positiivne, et keegi ei saanud viga. Kindral ei lubanud end intervjuu ajal pildistada, sest oli otsustanud sel päeval tulla tööle ülikonnas. Kui mõnikord proovid ikka ülemale vastu vaielda, siis seekord ei jäänud üle muud kui nõustuda ja saabastes varbaid liigutada. Kindlasti oli eelmise aasta oluline saavutus meie Scoutspataljoni osavõtt NATO suurõppustest Trident Juncture, kus me esimest korda liigutasime terve pataljoni praktiliselt teise Euroopa otsa ja saime sellega edukalt hakkama. Lisada võib ühismissiooni Liibanonis meie heade sõprade ja suguvendadega Soomest. See on kindlasti väga oluline ja hästi õnnestunud samm. Oleme suutnud soomlastega hästi integreeruda ja oleme leidnud ka iirlastega kontakti. Uued liitlased ja uus kogemus on Eesti kaitseväele alati kasuks.

Eks õppus Siil oli vast ka kõige keerulisem ja kõige nähtavam. Rahvusvaheline olukord ja julgeolekukeskkond Euroopas on väga pingeline ja tekitab ühiskonnas stressitunnet, mis paneb kaitseväe tegevuse palju suurema tähelepanu alla. Seda oli selgelt märgata ka eelnevatel aastatel.

Mida peaks iga Eesti kaitseväelane praegusest julgeolekuolukorrast teadma?

Iga Eesti kaitseväelane, olgu ta siis ajateenija, reservväelane, kaitseliitlane või tegevväelane, peaks endale teadvustama, et meie igapäevane tegevus on suunatud maksimaalsele panustamisele oma riigi julgeolekusse. Just meie tegevusest sõltubki Eesti riigi julgeolek ja me ei tegele asjaga lihtsalt asja enese pärast, vaid tahame olla võimelised kiiresti ja efektiivselt vajadusel oma riiki kaitsma. Me ei tohi seda hetkekski unustada.

Mida tähendab 2016. aastal jõustunud uus riigikaitseseadus ajateenijatele jaoks?

Otseselt ajateenijat puudutab see seadus vähe, sest Eestis on laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, et ajateenistus säilib ning ajateenistusel põhinev reserv jääb toimima. Siil näitas, et selline põhimõte toimib. Riigikaitseseadus käsitleb rohkem seda, kuidas kogu ühiskond ehk kõik erinevad ühiskonna struktuurid suudavad riigikaitseks mobiliseeruda. Seadus annab kindlustunde, et riigikaitsega ei tegele üksinda kaitsevägi, vaid ka näiteks politseinikud, piirivalvurid, tuletõrjujad ja diplomaadid. Kindralleitnant vastab kiiresti, konkreetselt ja sisukalt. Nii kiire tempoga intervjuud pole ma varem teinud. Vastates žestikuleerib ta väljapeetult. Kui talle mingi vastus või küsimus meeldib, naerab ta madalal toonil.

Mida tähtsat toob aasta 2016 Eesti kaitseväele? Kaitseväe areng jätkub. Tuleb suur-

õppus Kevadtorm, mis sel aastal on palju rahvusvahelisem. Eesti riigikaitse jaoks on oluline Varssavi tippkohtumine, kus NATO riigipead võtavad vastu hulga põhjapanevaid otsuseid, kuidas suurendada NATO heidutusvõimet – see on otseselt seotud Eesti riigikaitsega. Me võtame vastu palju liitlasi. Juunis toimub Balti riikides koostöös Ameerika Ühendriikidega õppus Sabre Strike, mille peakorraldajad

Kindralleitnant Riho Terras suurõppusel Siil vägesid üle vaatamas.

me sel aastal oleme. Lisaks peetakse mereväeõppus Baltops, mille puhul on Eestisse oodata palju laevu. Vahest kõige olulisem on koostöös kaitseministeeriumiga esitada järgneva kümne aasta arengukava. Vaatame üle viimaste aastate tehtu, praeguse seisu ja selle, kuhu aastaks 2026 jõuda tahame.

„

Ideaalne ajateenija huvitub asjadest, tahab panustada, tahab saada allohvitseriks või reservohvitseriks ja mõtleb kaasa. Riho Terras kindralleitnant kaitseväe juhataja

Rääkige sellest arengukavast lähemalt.

Kava on veel algusfaasis, aga peaks jätkuvalt täitma võimelünkasid, mida oleme planeerimises tuvastanud. Kindlasti läheb edasi soomusmanöövervõime arendamine. Aasta teises pooles räägime rohkem õhukaitsest ja selle võimalikest arengutest. Ajateenijate elamis- ja õppimistingimusi on viimasel ajal jõudsalt parandatud. Jõhvis avati just uus lasketiir, remont algab ka staabija sidepataljonis.

Kas see tähendab, et ajateenijate jaoks on riigikaitse varsti nii-öelda valmis?

Kaitseministri paari aasta tagune otsus, et kõik ajateenijad peavad elama moodsates kasarmutes, on väga oluline. Staabi- ja sidepataljoni kasarmu läheb remonti, aga see hoone oli ka üks esimesi, mis kunagi valmis sai. Nüüd algab uus ring.

Foto kaitsevägi

Praegu on ajateenijad moodsates, korralikes kasarmutes ega pea enam tilkuvaid torusid ja katkiseid aknaid nägema ning nii see peabki jääma. Ajateenijate jaoks on oluline, et arendatakse õppeväljakuid. Palju investeeritakse keskpolügooni – valmistatakse ette uued laskeväljad ja parandatakse väljaõppetingimusi, aga põhimõtteliselt ajateenija jaoks taristu väga palju ei muutu, küll aga tahame tulevikus rohkem ära kasutada ajateenijate ajateenistuse eelseid kogemusi. Näiteks tuleksid teavituskompaniisse ja sidepataljoni teenima arvutispetsialistid, kes saavad koolis õpitu rakendada Eesti kaitseväe hüvanguks. Erinevate erialade spetsialiste saab ajateenistuse jooksul kindlasti paremini rakendada.

Ukrainas on sõda täies hoos, kuid meediapildist on nad kadunud. Mida saame meie teha, et meiega nii ei juhtuks?

Milline on teie arvates ideaalne ajateenija?

Eestis eksisteerib ka alternatiivne ajateenistuse vorm – asendusteenistus. Milline näeb välja selle tulevik?

Ideaalne ajateenija huvitub asjadest, tahab panustada, tahab saada allohvitseriks või reservohvitseriks ja mõtleb kaasa. Ta ei karda küsida, aga kui otsused on tehtud, siis ei vaidlusta neid. Ja mis kõige olulisem – ta on karske, sportlik ja võib teha nädalavahetusel lollusi, aga peab igal esmaspäeval õigeks ajaks täisväärtuslikuna tagasi teenistuses olema. (naerab)

Varsti tähistame riigi 98. sünnipäeva. Kuidas saame aastal 2016 kindlad olla, et meie riigis on turvaline elada?

Me oleme maailma suurima sõjalise liidu liikmed ja eilsel ministrite kohtumisel (10. veebruaril mängiti läbi stsenaarium, et Venemaa ründab) kinnitasid kõik NATO riigid pühendumust ühise kaitse ideele. See tasub teadmiseks võtta – kui me ise teeme enda poolt kõik, aitavad meid ka liitlased.

Esiteks pole Ukraina kunagi olnud NATO liige ja Ukraina ühiskond ei ole kunagi olnud ühtne. Peame hoidma oma ühiskonna demokraatlikku ülesehitust ja ühtsust. Peame olema head partnerid oma liitlastele ja hoidma ka Ukraina-teemat aktuaalsena. Meie riigijuhid ja ka mina tuletame igal võimalikul juhul meelde, et Ukraina pole Venemaapoolses rünnakus süüdlane, selles tuleb süüdistada ikkagi Venemaad. Arvan, et ajateenija peaks maailmas toimuvaga kursis hoidma ja oma arvamust kas või Sõdurilehes avaldama.

Sinna pole suurt tungi, seega sellele erilist energiat ei panda. See võimalus on nendele, kellel usk ei luba relva kasutada. Mina kutsun üles kõiki noori mehi ajateenistust läbima. Kõik, kes ajateenistuse läbinud, tunnistavad, et see ei ole raisatud aeg. Loodetavasti jõuab ühiskond selleni, et ajateenistuse läbinud noori mehi võetakse ka tööturul hästi vastu ja neid hinnatakse selle järgi, kas mees on ajateenistuses käinud ja kas ta on olnud allohvitser või ohvitseriks saanud. Reaalselt tähendab see oskust juhtida 30 inimest, mis on Eesti mõistes keskmise ettevõtte suurus. Arvan, et ühiskonna toetus suureneb aastatega, sest tööandjad näevad, et ajateenistus on andnud hea kogemuse, mistõttu selle läbimine on iga mehe jaoks normaalne.

Sõdurileht 23. veebruar 2016

Fotograafide parimad klõpsud

Viimane pilk julgestajale ja tuuker võib sukelduda. Foto: Silver Mikiver Kuulipilduril on kaalukas amet – relv kaalub palju ning moona on kaasas rohkem kui tavasõduril. Foto: Silver Mikiver Kalaõnne saladus – õngekorgid mütsi küljes mõjuvad antennidena, mis annavad infot kalade asukoha kohta. Foto: Hans-Toomas Saarest

23. veebruar 2016 Sõdurileht

Auvahtkond – ihaldusväärne toimkond TANEL RUNGI

Eesti vabariigi presidendi kantselei auvahtkonda võib liialdamata pidada toimkonnaks, kus ajateenijatele meeldib olla. Kõik algab juba sõduri baaskursuse ajal, kui vahipataljoni ajateenijad alustavad veebel Andres Lillemäe käe all aukompanii erialakursusega. Kursus koosneb teoreetilistest tundidest, ekskursioonist Kadriorgu ning relva- ja lipuõppest. Samuti õpetatakse ajateenijatele selgeks väljakujunenud käitumismaneerid ja käsklused, kuidas liikuda vahipostile ja sealt tagasi.

„

Igal juhul seisan pigem Kadriorus kui olen päevnik või korrapidaja. Joel Rannat reamees vahipataljoni ajateenija

Toimkond koosneb kaheksast ajateenijast, kellest üks, enamjaolt nooremseersant, on vahtkonnaülem. Üks mees jääb kasarmusse reservi teadmisega, et vajadusel – üldjuhul tervislike põhjuste tõttu – tuleb tal kedagi Kadriorgu asendama minna.

Kuus meest aga roteeruvad 24 tundi valvepostidel. Üle 20 korra seismas käinud reamees Joel Rannati sõnul oli kaks tundi valvelseisangus seista alguses ikka päris keeruline. „Esimestel kordadel olin füüsiliselt täiesti läbi. Kõige suuremat koormust saavad jalad ja selg, aga eks ajateenistuses harjub lõpuks kõigega ära,“ rääkis Rannat. Tema sõnul on postil eriti keeruline seista siis, kui väljas on käre pakane. „Võib küll panna mitu paari kindaid kätte, kuid vahtkonnas kasutatava relva M14 vintraua hoidmine on ikkagi külm,“ kurtis Rannat. Küsimuse peale, kas oleksid ennem päevnik, kompanii korra pidaja või vahtkonnas, oli Rannati vastus kindel: „Igal juhul seisan pigem Kadriorus kui olen päevnik või korrapidaja. Seal on meil televiisor, diivan, suurepärane söök ja üleüldiselt saab natukene vabamalt võtta kui pataljonis.“ On igati mõistetav, et presidendi lossi käib pildistamas ja uudistamas suur hulk kohalikke ning välisturiste. Kaardiväelastel tuleb sekkuda siis, kui inimesed muutuvad liiga agaraks ja uudishimulikuks. „Ühel korral tuli ilmselgelt joobes mees trepist üles. Ütlesin „stopp, tagasi!“, lükkasin häirekella sisse ning turvamehed võtsid asja üle,“ kirjeldas Rannat olukorda. Ta lisas, et on olnud juhtumeid, kui tahetakse seltskonnaga teha lossi ees süütut grupipilti, mille jaoks astutakse pelgalt trepi esime-

„Püssid, jalale, võtt!“ Kaardiväelased välja vahetamas valveposti.

sele astmele, aga ka siis tuleb anda käsklus „stopp, tagasi!“. Enamasti võetakse käsklust kuulda. Kui niinimetatud tunnimeestel pole Kadriorus ööpäeva veetmise vastu midagi, siis vahtkonnaülema rolli võib pidada veelgi paremaks. „Ülema roll on suurepärane! Iga

Foto kaitsevägi

kahe tunni tagant vahetan posti ära ja naudin vaba aega edasi. Lisaks saab ööpäevas magada rohkem kui kasarmus,“ kommenteeris neli korda vahtkonnaülem olnud nooremseersant Karl Juhandi. Sarnaselt Rannatiga kiitis ka Juhandi presidendi kantseleis pakutavat suure-

pärast sööki. Tõeliste vahtkonnahuntide töö ei jää tänutäheta. Kui ajateenija on käinud vahtkonnas seismas 20 korda ning lisaks osalenud kümnel tsere moonial, siis tunnustatakse teda vahipataljoni teenetemärgi miniatuuriga.

Aspirantuurile tõmmati tuliste lahingutega joon alla arengut nooremseersant Mikk Kalamees. „Olen õppinud riskiolukordades oluliselt paremini käituma ja pinge all otsuseid vastu võtma,“ rääkis Kalamees. Tänavuse aasta algus on tema jaoks möödunud sedavõrd põnevalt, et aspirantuuri kohta kasutas ta vaid ülivõrdeid. „Olen väga rahul! Sain palju võimalusi teha midagi sellist, mida oma väeosa ei oleks pakkunud. Mega rahul!“ rõkkas ta.

KASPER ELISSAAR

Veebruari teisel nädalal pidasid aspirandid Põlvamaa metsades lõpulahinguid, kus enne väe osadesse naasmist harjutati läbi kogu õpitu. Selle aasta alguses kogunesid Võrus asuvasse lahingukooli kõikjalt Eestist 101 nooremseersanti, et reserv ohvitseriks saamiseks uusi teadmisi omandada. Eelmisel nädalal lõppenud kursuse eelviimase nädala veetsid ajateenijad välilaagris Põlvamaal Lahojärve ääres. Looduskaunis keskkonnas harjutasid sõdurid rünnakut, kaitset, paiknemist, aga panid proovile ka oma juhtimisoskused ja võimed nii jalgsi- kui ka motoriseeritud rünnakul. Aspirandid rõhutasid, et pooleteise kuu jooksul saadud teadmised aitavad neid edasises teenistuses oluliselt. „Jään kindlasti rahule,“ võttis nooremseersant Margus Punga väljaõppe kokku. „Meie instruktorid on professionaalsed, tegevused on mõtestatud – selles mõttes kõigile, kes siin aspirantuuris on

„

See pani veel rohkem õppima, et olla konkurentsivõimeline või teistest paremgi. Mikk Kalamees nooremseersant aspirant

„Rulli! Rulli paremale!“

olnud, väga hea kogemus. Ise sain märkmikku kirja palju asju, mida koduüksusesse naastes kasutada,“ lisas ta.

Toimetulek pingega

Kuivõrd aspirantuurist sirguvad

Foto Silver Mikiver

tulevased rühmaülemad ja -vanemad, kompaniiülema abid ja tulejuhid, peab meeste ja naiste pingetaluvus olema küllaltki suur. Nad peavad suutma vastu võtta otsuseid tule all ja keerulistes situatsioonides. Just selles valdkonnas tunneb

Nooremseersant Kalamees tõdes, et väga palju aitas õppimise puhul kaasa teadmine, et aspirantuuri on valitud parimad. See suurendas oluliselt motivatsiooni. „See pani veel rohkem õppima, et olla konkurentsi võimeline või teistest paremgi,“ ütles aspirant.

Lahingud näitasid taset

Nädalasest välilaagrist moodusta-

sid suurima osa kolme rühma omavahelised rünnakud. Ühel päeval ründas üks rühm ja kaitses teine, teisel päeval ründas teine ja kaitses kolmas ja nii edasi. Ajateenijad vastutasid täielikult tegevuste planeerimise eest, olgu see siis võitlejate paigutamine rännakuks erinevatele masinatele, läbi metsa vastase suunas orienteerudes hiilimine või konkreetne lahingutaktika. Lahingukooli taktikaõpetaja major Artur Meerits jäi nähtuga rahule. „See ei olnud päris eksam, aga viimane harjutamisvõimalus enne teenistusse naasmist. Kõik oli hästi. Oli väikeseid tagasilööke, aga see oligi õppimise koht,“ kommenteeris aspirantide tegevust major Meerits. Major Meerits tõdes, et väljaõpe kulges tõrgeteta ja aspirandid said kindlasti sirge seljaga oma koduväeosadesse naasta. „Nad omandasid uusi teadmisi, nad rakendasid neid. Mitut asja on vaja veel drillida, aga see ongi nende ülemaks olemise esimene etapp,“ rääkis ta. Sellest nädalast alates saavad kõik aspirandid hakata oma koduväeosades uusi teadmisi praktiseerima.

Sõdurileht 23. veebruar 2016

PILTUUDIS: Belgia kaitseväe juhataja kindral Gerard Van Caelenberge külastas 15.-16. veebruaril Eestit, et arutada kindralleitnant Riho Terrasega koostööplaane. Muuhulgas kohtusid kahe riigi kaitseväe juhatajad Ämaris Balti õhuturbemissioonil teenivate Belgia õhuväelastega.

Foto Ardi Hallismaa

Mis eelmisel suvel tehtud, see pärast ajateenistust hooleta ÕNNE ALLAJE kaitseväe ühendatud õppeasutused

21aastane kapral Liis Hulkko on üks vähestest väljavalitutest, kes saab osaleda vanemparameediku väljaõppes Ämaris. Sügisel, pärast ajateenistust, ootab seda põneva elulooga neiut juba kõrgem sõjakool. Kas sa oled alati teadnud, et tahad kõrgemas sõjakoolis õppida?

Mul oli juba gümnaasiumi ajal plaan minna ajateenistusse ja sõjakooli, aga siis veel kahtlesin. Kuna minu perekonnas keegi kaitseväega ei tegelenud, oli hirm, kas naisena ikka tean asjast piisavalt palju ja olen piisavalt valmis. Seepärast läksin edasi Viljandi kultuuriakadeemiasse, kus õppisin kaks aastat huvijuhiks-loovtööõpetajaks. Pool aastat töötasin ka noorsootöötajana.

„

Isegi, kui ma tunnen ennast väsinuna või motivatsioon on langenud, siis mõtlen alati: kui nemad said hakkama, saan ka mina hakkama. Liis Hulkko kapral

Kuidas tekkis huvi kaitseväe vastu?

Kui kümneaastasena Valka kolisin, kutsus üks mu esimestest sealsetest tuttavatest mind kodutütardega ühinema. Ma olin näinud, et nad kannavad vingeid tutimütse ja käivad palju metsas. Arvasin, et see on väga põnev, sest mulle ka loodus meeldib ja tahan samuti metsas käia. Panin ennast kirja ja käisin laagrites. Esimene asi, millega ma

Kaitseliidus kokku puutusin, polnud tavapärane tutvustuslaager. Sõbrannad vedasid mind patrullvõistlusele „Kuperjanovlaste rada“. Olin kolmteist, sain seljakoti selga ja läksin rajale. Adrenaliin, põnevus, teadmatus ja pidev eneseületamine, kogu aeg millegi uue avastamine ... Särin oli südames sees ja tekitas esimese korraga sõltuvuse. Pärast seda hakkasin aina rohkem võistlema ja laagrites käima. Kui ma täisealiseks sain, läksin Naiskodukaitsesse. Olin seal enne ajateenistusse tulekut kaks aastat. Isu tunde järele, mida kaitse vägi minus tekitas, aina kasvas. Kultuuriakadeemias teise aasta talvel otsustasin lõplikult, mida edasi teen. Tundsin, et nüüd on õige aeg. Võtsin ühel veebruarikuu õhtul julguse rindu ja saatsin avalduse ajateenistusse astumiseks ära. Ma ei ole oma otsust siiamaani kahetsenud. Ma isegi ei oska ette kujutada, mida oleksin võinud selle asemel teisiti teha.

Kas sind ei hirmutanud, et pead enne sõjakooli astumist ajateenistuse läbima?

Ei, ma võtsin seda kui esimest loogilist sammu. See kõik pakub proovikive, eriti ajateenistus, kus kõik minu meessoost tuttavad on käinud. Nad räägivad oma teenistusajast pingelisi sõjajutte, mis diivani peal istudes tunduvad nii ebareaalsed ja ma mõtlesin, et kuidas see võimalik on, et nad seda tegid ja kuidas nad niimoodi hakkama said. Juba see pakkus piisavalt huvi. Ma tahtsin teada, kas mina suudaks ajateenistusega hakkama saada. Trotslik pinge on alati sees. Isegi, kui ma tunnen ennast väsinuna või motivatsioon on langenud, siis mõtlen alati: kui nemad said hakkama, saan ka mina hakkama. Ennast peab hästi palju motiveerima, aga mul pole kunagi olnud sellist tunnet, et ei leiaks endale põhjust siin olla.

Kapral Hulkkol on naeratus näol – vanemparameediku kursus on tõestanud, et kõrgemasse sõjakooli kandideerimine oli õige otsus.

Kus sa praegu teenid ning millist väljaõpet saad?

Kuperjanovis läksin tagalakompaniisse ja läbisin seal sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseri baaskursuse ehk NABKi. Edasi oli mul kaks erialavalikut – kas logistika või meditsiin. Lõpuks langes minu otsus ikkagi meditsiini nooremallohvitseride kursuse ehk NAKi kasuks, kuna jalaväes polnud mul võimalust kursust läbida ning logistika ei pakkunud piisavalt huvi. Meditsiin tundus suurem katsumus. Meditsiiniga ei olnud ma üldse kokku puutunud, oskasin enne ainult plaastreid peale panna ja võib-olla sõrme kinni siduda. Meditsiini õppida ja ennast proovile panna on olnud väga huvitav. Mind on valitud edasi jääma vanemparameediku kursusele, kuhu on pääsenud vaid vähesed, kes valiti välja õppeedukuse ja sobivuse põhjal. Ma olen väga õnnelik, et ma nende hulgas olen ja et mulle sellist väljaõpet võimaldatakse. Ma ei oleks eales uskunud, et neljateistkümne nädala jooksul nii palju arenen!

Miks otsustasid sõjakooli kandideerida enne ajateenistusse asumist?

Katsetel osalemine oli proovilepanek ja nii-öelda kuldse pileti võitmine. See on andnud mulle ajateenistuse jooksul palju rohkem motivatsiooni. Olen palju sihikindlam selle osas, mida siin ajateenistuses teen. Ma tean, et kui ma ajateenistuse edukalt läbin, ootab mind ees sõjakool, kuhu olen juba vastu võetud. Tegin katsed kohe ära ja sain oma vastuse. Ma ei pidanud selleks üksteist kuud siin hauduma ja mõtlema, kas sõjakool on mulle õige. Ma soovitaksin paljudel katsed enne ära teha, sest nägin inimesi, kes ei saanud sisse, kui nende isiksus või füüsiline vorm ei vastanud sõjakooli standarditele. Sõjakooli katsetele saab hiljem uuesti minna. Kui käid esimest korda katsetel ära ja näed, et füüsiline vorm ei ole piisav, siis on terve ajateenistuse vältel aega ennast uuesti ette valmistada. Ma ütleks, et see ei jookse mööda külge maha. Kooli sissesaamisest on tulnud meeletu motivatsioonikogus just sel

Foto Karl Martin Räästas

hetkel, kui tunnen, et enam ei jaksa. Kui mind juba kõrgemasse sõjakooli vastu võeti, siis saan ajateenistuses ka kõige muuga hakkama.

Sinu perekond oli alguses kahtleval seisukohal. Kas nad nüüd on sinu otsusega leppinud?

Ma arvan, et mu perekonda vapustab see mõte siiani. Kui sellest räägin, siis neid üllatab, et ma endas nii kindel olen. Nad mingil määral ootavad veel, et ehk otsustan ümber. Ma saan neist aru, sest minu tuttavad ei usu, et ajateenistus on naiste koht. Mu lähikondlased ei mõista, kuidas üks naine kaitseväes nii paljude meeste keskel töötada suudab, kui mind on ainult üks ja mu ümber on kaheksa kümmend meessoost ajateenijat. Selline teadmatus võib-olla tekitabki neile mõningast hirmu, kas ma ajateenistuses hakkama saan ja õnnelik olen. Praeguseks olen ma perele ja tuttavatele tõestanud, et suudan siin hakkama saada. Ma sobin kaitse väkke ja ma olen ise oma valikute üle õnnelik.

23. veebruar 2016 Sõdurileht

Eesti vabariigi 98. aastapäeva paraadi skeem Paraadi korraldusmeeskonda kuuluva veebel Andres Lillemäe sõnul on paraadiliste mahutamine Vabaduse väljakule keerulisem, kui eelmisel aastal Narva Peetri platsile või tunamullu Pärnu Keskväljakule.

1 2 3 4 5 6 7 8

riigilipu toimkond kaitseväe liputoimkond maaväe liputoimkond õhuväe liputoimkond mereväe liputoimkond erioperatsioonide väejuhatuse liputoimkond Belgia kuningriigi liputoimkond Läti vabariigi liputoimkond

9 10 11 12 13 14 15 16

Leedu vabariigi liputoimkond Poola vabariigi liputoimkond Balti kaitsekolledži liputoimkond kaitseväe ühendatud õppeasutused staabija sidepataljon vahipataljon Viru jalaväepataljon Ameerika Ühendriikide jalaväekompanii

17 Kuperjanovi jalaväepataljon 18 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi üksus 19 Kaitseliidu üldlipu toimkond 20 Kaitseliidu Harju malev 21 Kaitseliidu Akadeemiline malevkond 22 sisekaitseakadeemia 23 kaitseväe juhataja

24 25 26 27 28 29 30 31

külaliste sektor Tallinna kesklinna koolide õpilased Eesti meestelaulu selts skaudid, gaidid, kodutütred, noorkotkad politsei- ja piirivalveorkester kaitseväe orkester 1. jalaväebrigaadi ülema lipusoomuk Scoutspataljon

Graafika: Johannes Madis Aasmäe 3D-graafika aluskaardi autoriõigused: Tallinna linnaplaneerimise amet. Graafika on loodud Euroopa Liidu regionaalarengu fondi („Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetne suund „Infoühiskonna edendamine“) abil

tuses jäi eestlane napilt leeduka järel teiseks. Hea meel oli näha, et ka hokis suutis Eesti edukas olla. Harjumatu, aga tore oli vaadata hokimängu, kus Eesti domineeris Läti üle. Esimesel kolmandikul mindi 3 : 0 juhtima, siis lasti rihm lõdvaks ning publik sai veidi sõrmeküüsi närida, sest Läti läks teise kolmandikuga 4 : 3 ette. Vaheajal suutis peatreener meestele aga aru pähe panna ja mäng lõpetati võimsa 7 : 4 võiduga. See on muide Eesti kaitseväe hokiajaloos esimene kord Lätit Foto võita. Esimene mäng lõppes näiteks Eesti naised ja mehed näitasid nii head suusavormi kui ka laskeoskust. Hans-Toomas Saarest 12 : 0 kaotusega. Leedukate vastu võis veidi pingevabamalt mängima minna, sest Läti oli neid eelmisel päeval 4 : 2 võitnud. See tähendas, et eestlased oleksid võinud neile kahe väravaga kaotada talveilm. Puud olid lumest loogus ja turniiri ikka võita. Loomulikult ning suusad määritud arvestusega, seda teed ei valitud. Tõeliselt põneHANNUS et sula seekord ei tule. Eestlased vas hokilahingus mindi jälle kiiresti LUURE domineerisid nii laske- kui ka murd- 3 : 0 juhtima. Nagu kombeks, muu15.–17. veebruarini toimusid maasuusatamises. Võistlejad olid tuti seejärel lohakaks ning Leedu Tartus, Haanjas ning Tilsi külas jagatud kahte vanuseklassi – Noor- oskuslik ründemäng tõi teise kolkolmandad Balti sõjaväespordi kotkad ja Kodutütred võistlesid Läti mandiku lõpuks tabloole seisu 3 : talimängud. Mõõtu võeti murd- ja Leedu noorte militaarhuvilistega 3. Õnneks võtsid mehed end jälle maasuusatamises, laskesuusa- ning täiskasvanud sõdurid enda- kokku ning mäng kallutati seisuga tamises, jäähokis ja jääkalasta- vanuste Balti vendade ja õdedega. 5 : 3 Eesti kasuks, see tähendas ka Võideti pea kõikides klassides, lät- turniiri üldvõitu. mises. Algselt küsimusi tekitanud jäälaste paremust tuli tunnistada vaid Kuigi vaid nädal varem oli ilm korra noorte laskesuusatamise sega- kalastamine osutus üle ootuste kevade nägu, oli Haanjas stardi- võistkonna puhul ning naiste murd- põnevaks ning strateegiliselt paugu kõlamise ajal postkaartlik maasuusatamise individuaalarves- mitmetahuliseks. Tilsi Kõrbejärve

Eesti oli Balti sõjaväespordi talimängudel edukas

jääl aset leidnud võistlus kestis kaks päeva. Jääkalastamise eesmärk on püüda võimalikult palju kala – mida rohkem saak kaalub, seda parem. Aga see ei ole nii lihtne kui alguses tundub. Püüda tohib ainult kindlates sektorites, mille kohtunikud on järvele märkinud. Võistlejatel on kõigil kaks väikest lipukest, mille nad võistluse alguses strateegiliselt läbi mõeldud kohale asetavad. 5 meetri raadiuses nende lippude ümber võib kalastada ja puurida ainult lipu omanik. Otsus, kuhu lipp panna ja millal ühe või teise lipu juures kalastada, on võistleja teha. Õnnega on jääkalastamises vähe pistmist. Parimad kalastajad valivad õige koha kogemuste ja veekogu tundmise järgi. Teadma peab veekogu reljeefe ning ka seda, kus mingit liiki kaladele meeldib olla. Näiteks väiksematele kaladele meeldib roostiku lähedal olla, suurtematele sügavamas vees. Tavaliselt on parim strateegia panna üks lipp roostiku lähedale ning teine lipp kaugemale, panna kaugemate aukude juurde sööt, seda aeg-ajalt kontrollimas käia ja samal ajal ise roostiku juures väiksemaid kalu püüda. Kalastamises domineerisid lätlased, kes pidavatki olema sellel alal väga kõrgel tasemel. Võideti nii individuaalarvestuses kui ka meeskondlikult. Leedukad said teise ja Eesti kolmanda koha.

Kaitseminister Hanso külastas staabija sidepataljoni

Foto: Silver Mikiver

8. veebruaril külastas Tallinnas staabija sidepataljoni Eesti kaitseminister Hannes Hanso, kes tutvus väeosa tegemistega. „Arvan, et kaitseminister peab üsna regulaarselt igal pool väeosades käima ja teadma tervikpilti,“ rääkis Hanso, „olema kursis sellega, mis on hästi, aga ka võimalike pudelikaeltega.“ Hanso rõhutas, et kaitseväe tervikarengut silmas pidades on side väga tähtis ja sidevõimekus tänapäevane, et suuta ka eriolukordades reageerida. Samas tõdes minister, et külastused Eesti eri väeosadesse on talle heas mõttes muljet avaldanud. Hanso tõi välja, et struktuurid ja süsteemid töötavad kõikjal, kord on majas. „Asi on kõva sammu edasi astunud,“ sõnas ta. „See suur summa, mida investeerime. Tänavu eraldatakse riigikaitsele 449 miljonit eurot maksumaksja raha ja ma võin küll käe südamele panna ja öelda, et see on õigesse kohta läinud.“

Sõdurileht 23. veebruar 2016

VAHIPATALJON

MEREVÄGI

VS nooremseersant Ristjan Ristisaar

sõdur vs. sõdur

nooremseersant Karl Juhandi

254 64

Külastasime Männikul kambrit, mis oli täidetud pisargaasiga. Oli õnnemäng, kas gaasimask laseb läbi või mitte. Mul õnneks ei lasknud.

263 60

madrus Marek Rander

Üldfüüsilise testi tulemus

275

järjest kätekõverdusi

madrus Taavi Rand

282 70

Lõpurännak. See oli päris pikk ja kurnav.

Taasiseisvumispäeval vaatasime metsas ﬁlmi „1944“. Pärast ﬁlmi tormasime kaevikutesse ja toimus äge lahing.

Eredaim mälestus SBKst

Esimeses metsalaagris kukkus üks reamees tead-küll-kuhu auku ja seejärel jooksis paanitsedes ringi.

Käisin tuttavatega kinos ja õhtul mängisime osadega neist minu juures kaarte.

Läksin Järve keskusesse, ostsin sealt kolm roosi ja šampanja ning läksin oma tüdrukule sünnipäeva puhul Saaremaale külla.

Mida tegid esimesel väljaloal?

Tegin sauna, mistõttu vajusin üsna kiirelt ära.

Olin kodus ja puhkasin oma jalgu, kuna samal päeval oli rännak.

Vabalt, just.

Sain, zajebiz, just nii.

Külgehakanud väljend

Just nii.

Ütlus „enam-vähem, pigem vähem, täis pask“.

Nooremseersant Grazeriga. Ta on tubli ja pühendunud kaitseliitlane. Kaasa võtaksin ka nooremseersant Kuusemetsa, kes on pärit Ida-Virumaalt ehk ta ei karda midagi.

Kellega läheks lahingusse?

Kindlasti madrus Baumaniga. Võib-olla lahinguülesanne ei saaks edukalt sooritatud, aga vähemalt huumorit saaks kõvasti ja kui midagi viltu peaks minema, saaks teda süüdistada.

Sakala laevameeskonnaga.

Osalemine õppusel Kotkalend. Meil ei olnud seal ülemäära tähtis roll, kuna tegime seal pelgalt vastutegevust. Seetõttu saime rohkem ise otsustada, mida ja kuidas teha.

Linnalahing Nursipalus. Seal oli mitu maja ja tunnelid majade vahel, mis tegid asja lahedaks.

Kõige ägedam asi

Tegime sõjaväepolitseile vastutegevust. Merevägi sai neile lõpuks koha kätte näidatud.

Laevaga merel olemine, miinijahtimine.

Kella kümnest magama minemine ja kuuest ärkamine. Eriti pärast väljaluba.

Pole enam midagi harjumatut. Isegi ärkamisega saab hakkama.

Kõige harjumatum asi

Kella järgi hügieeni, söömise ja muude isiklike toimingute tegemine.

Alguses oli harjumatu teistega arvestamine ja rivis käimine. Üldiselt harjub kõigega ära.

„Kui teil on Browningu tuli peal, siis te roomate kulmudega tule alt ära.“

Meeldejäävaim ülema tsitaat

Kuna olen mereväes kirjutaja ametikohal, siis ükskord öeldi mulle: „Kuule, Rander, istu see klaviatuur endale sisse lõpuks!“

„Ja nii ongi!“

Kaasvõitlejad sattusid luure ajal tule alla ja otsustasid ära „varastada“ vastutegevuse tegijate auto. Paraku ei saanud nad sellega koha pealt minema.

Veidraim kogemus ajateenistuses

Nägin, kuidas SBK ajal pandi üks reamees ummistunud WC-potti puhastama ilma harjata ja ühe kummikindaga.

Madrus Baumaniga laevavahis istumine.

Sama päeva õhtul tulen sõbraga vahipataljoni kõrvale künka peale vaatama pataljoni õhtust rivistust. Kindlasti mainime seda ka talvisele kutsele, et nad meid ikka märkaksid.

Esimesel päeval reservis

Olen rebel ehk ei pühi koju jõudes saapaid puhtaks. Samuti ei võta toas mütsi peast ära ega kaeva suitsuauku.

Olen kodus ja puhkan.

Nooremseersant Roostiga. Õppisin teda NAKi ajal hästi tundma, lisaks teeb ta asju hingega ning pühendunult kaasa.

Leitnant hommikul metsalaagris reipa, ergutava ja kõva häälega: „Tere hommikust, mehed! Kuidas magasite?“ SBK ajal arvasid jaoülemad, et me ei oska siseruumides tervitada. Seega võeti kõik neli rühma, pandi kompanii peale ringi käima ja noogutasime seisvatele jaoülematele umbes tund aega. Kogun siit kokku mõned helgemad pead, kellega lähen vanalinna ja pubidesse. Räägime juttu ja naudime vaba aega.

132 ...PÜKSID KÖÖGIVILI TEHISKEEL MUISTNE EESTI MAAKOND HOBUSÕIDUKI JUHT POOLAHV

...-TAK NELJAKÄPAKIL

"ESTONIA" LOIVALINE BALLETIJUHT JUURDENAISENIMI KASV

2 2

HALLIVATIMEES KORJUS

ENT VIISAKAS, KOMBEKAS, SOBILIK

JÕGI LÕUNAAMEERIKAS V.-KREEKA EHITISTE OTSATULP

EUROOPA TOIMETAMA, TEE NÕUKOGU REDIGEE- (soome k.) RIMA ROMAANI (inglise k.) ÜLDJOONE"RUSIKAD" ... DOMINI LINE KAVA AUTOR

PUNKTE KOKKU

Ristsõna nr 132

VÕITIS

Saada* ristsõna vastused aadressil Sõdurileht, staabija sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 01.03.2016. Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja spork. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit! Ristsõna nr 131 õige vastus oli mürsukest

PÖÖRDEPUNKT HAIGUSE KULUS MEHENIMI

Spork’i võitis nooremseersant Kerdo Jakunin logistikapataljonist.

LAULJA AJAKIRI "EESTI ..." ERITIS VINNID 54. KAKSLIIGE INGLISE K. EESSÕNA ...KOSTJA

vahipataljon * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.