15. märts 2016

Nooremveebel Narusk – olümpiaradadelt spordiinstruktoriks

Parameedik peab oskama ravimisest rohkem

lk 5

lk 3

Miks kaitseväes nii hästi süüa saab?

lk 6

SÕDURILEHT

EV98!

TEISIPÄEV, 15. MÄRTS 2016

ISSN 1736-3411

SÕBRAD TÄHISTASID ÜHESKOOS VABADUST 24. veebruar tõi Tallinnasse Vabaduse väljakule Eesti kaitsejõud ja sõbrad liitlasriikidest, et üheskoos rahvaga tähistada vabariigi 98. aastapäeva. Sõdurileht vaatab toimunule tagasi läbi kaamerasilma.

Lugu jätkub lk 2

Foto: Hans-Toomas Saarest

2

Sõdurileht 15. märts 2016

Lugu algab lk 1

Juhtkiri

Mõtted kevades

KASPER ELISSAAR Aasta algas mõtetega Eesti vabariigi aastapäeva paraadist. Just paraad mõjutas enim tavapärast väljaõpet ja rutiini. „Kas veeblid on meie riviga rahul?“, „Jälle see rividrill!“, „Kuidas seal Carl Gustaviga nii kaua seista on?“, „Loodetavasti on vähemalt ilus ilm!“ olid kindlasti mõtted, mis ajateenijatel päeval harjutades või õhtul magama minnes aasta esimestel kuudel peas keerlesid.

Täna on plirtsu ja plärtsuga käes juba märts ning riigi suurim pidupäev peetud. Nüüd on mõtted kevades. „Oi, küll see päike paistab kenasti!“ libiseb üha tihedamini huulilt ja D-vitamiini hoolega omandav nägu kisub järjest rohkem naerule. Suurema osa sõdurite igapäeva keskkonnaks olev mets muutub aina soojemaks ja mugavamaks. Autojuhtide rõõmuks kaob teedelt libedus.

Esimene kevadkuu paneb üha enam fantaseerima rohelusest ja talvemütsi väljavahetamisest nokkmütsi vastu.

See viib mõttelõnga aga juba sujuvalt kevade lõppfaasi, mil toimub Kevadtorm – grandioosne õppus, mis liidab ajateenijad lahinguväljal tegev- ja reservväelastega ning annab sõduritele aimu oma pataljoni reaalsest suurusest.

Nii ongi mõtted ühelt suurürituselt, vabariigi aastapäevale pühendatud kaitsejõudude paraadilt, jõudnud teiseni.

Et Kevadtormi lõpp tähendab juuli- ja oktoobrikutsele peatset reserviminekut, ei ole vaja mainida. Mõtted on jõudnud ka sinna. See tähendab aga seda, et on aeg ajateenistusest viimast võtta! Mida rohkem teed, seda põnevamalt ja ka kiiremini jõuab kätte oodatud suurõppus.

Häid mõtteid! Kevad on ilus.

1077 paraadil osalejat möödusid tervituseks vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesest, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrasest, riigikogu esimees Eiki Nestorist ja peaminister Taavi Rõivast. Foto: Silver Mikiver

Ei näe just tihti – erukindral Ants Laaneots oli paraadil kaitseväe vormis.

Foto: Hans-Toomas Saarest

Põhjus pidulikuks riietumiseks – vabariigi sünnipäev tõi Vabaduse väljakule igas eas uudistajaid. Foto: Hans-Toomas Saarest

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Paraadil seisid eestlastega üheskoos uhkusega ka meie liitlased.

Foto: Hans-Toomas Saarest

Peatoimetaja: kapral Kasper Elissaar Küljendajad: nooremseersant Johannes Madis Aasmäe, nooremseersant Kethmar Salumets

Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: kapral Hannus Luure, kapral Tanel Rungi Fotograafid: nooremseersant Hans-Toomas Saarest, nooremseersant Silver Mikiver, reamees Karl Martin Räästas

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

15. märts 2016 Sõdurileht

See ongi jalavägi!

HANNUS LUURE

Enam kehvemaks ilm ilmselt minna ei saa. Lumest oli saanud lörts ja lörts oli ammu mudaga segunenud, kõik oli märg ja külm. Aga koerailm ei sega ühte tõelist jalaväelast tegemast ühte korralikku lahinglaskmistele pühendatud laagrit. Viru jalaväepataljoni võitlejatele ongi see parim keskkond – Viru Valgete hüüdnime välja teeninud sõdurid tunnevad end lumelaadse löga sees kodusemalt kui keegi teine.

Sirgala harjutusväljak on juba iseenesest aukartust sisendav koht.

Tegu on alaga, mis on nii mägine kui Eestis saab mägine (okei, künklik) olla. Kuna sõja ajal võib iga kõrgema mullahunniku taga olla vaenlase tank, on see ideaalne koht, kus harjutada lahinguid. Seekord harjutati jao koosseisus ründamist ning kaitset.

Viru jalaväepataljoni 1. jalaväekompanii motoriseeritud jagu koosneb jaoülemast, täpsuslaskurist, jaoülema abist, kuulipildurist ja kuulipilduri abist, kahest laskurist ning tankitõrjerelvaga kaost küllavast lahingpaarist. Jagu toetab soomustransportöör juhi ja sihtu-

Sirgala harjutusväljakul sai näha jalaväge kõige ehedamas ja ilusamas võtmes.

riga, kelle käsutuses on Browning M2 raskekuulipildur. Üsna hirmuäratav kamp.

Kui valvetulevahend märkas vastaseid, mille rolli mängisid seekord automaatikaga kontrollitavad sihtmärgid, avas kuulipildur tule sellise täpsuse ja intensiivsusega, et mul hakkas nendest üles-alla käivatest rauakolakatest kahju. Kui ülejäänud jagu oli ahvikiirusel positsioonid sisse võtnud, lasi jaoülem õhku signaalraketi, mis andis märku, et kuulipilduril koos abiga oli aeg taganeda ning jao turvalisse taktikalisse

embusesse naasta.

Pärast mõneminutilist kattetuld andis jaoülem TT-paarile käsu hävitada vastase soomuk, mis mäe tagant välja piilus. Isegi olukorras, kus kõigil oli teravmoonaga kõmmutamisest adrenaliin laes ning sihtmärgid kukkusid kordamööda, võttis pea terve jagu selle hetke oma päevast, keerates pea paariks sekundiks vasakule ning nautides seda lööklainet ja kärakat, mida teeb Carl-Gustavi tankitõrjemiinipildur. Pärast harjutust saadi selle eest muidugi vastu pead, päris lahingus ei jää ju vaa-

Foto Hans-Toomas Saarest

tama, kuidas jaokaaslane laseb.

Uus käsk – jaoülem sai info, et vastane püüab paremalt tiibata ning kähisevalt, kuid kõlavalt karjuti tankitõrjepaar koos ühe laskuriga paremat äärt kaitsma. Otsus oli kiire ja hea, kõlas veel üks Carl-Gustavi pauk, kui orus asuva sihtmärgi pihta lasti täistabamus. Loomulikult keerasid jälle kõik korra pea. „Olukord seis!“ kostus hüüe. Korra helkurvestiga instruktori suust ning seejärel kaanonina terve jao suudest. Mehi kiideti tagasisides, kritiseeriti loomulikult liigset tähelepanu, mille

3

pälvis Kusti.

Samal ajal umbes kahe kilomeetri kaugusel harjutati teise mäe otsas jao rünnakut. Läbi metsa liikudes märgati vastase lahingupaari ning soomukit. Rühmaülemalt oli tulnud käsk, et nii soomuk kui ka lahingupaar tuleb hävitada, et ülejäänud sõduritel oleks liikumiseks roheline koridor.

Jagu liigus ahelikus. Vastast märgates võeti aste madalamale, käemärkidega edastati käsud, mehed dubleerisid. Veidi liiguti edasi ning õigel ajal õiges kohas avati tuli.

Pärast mõneminutilist tuld liitus meestega soomustransportöör koos eelmainitud Browninguga. Trasseeriva moonaga valanguid jagav raskekuulipildur on iga jalaväelase jaoks ilusam kui Lõuna-Eesti päikeseloojang, esimene poeg või iga teine naine pärast SBKd. Kirss tordil oli muidugi klassikaks saanud Kusti pauk ja loomulikult justkui kokku harjutatud kõikehõlmav vaikus enne lööklainet, kui terve jagu laskmise asemel kannika-, silma- ja kõrvalihaseid pingutas.

Pärast iga harjutust tuli loomulikult tagasiside, mille ajal adrenaliin jõudis vaikselt langeda, kuid naeratus meeste näolt ei kadunud.

Sõdurite sõnul on see üks parimaid enda välja elamise viise – selliste harjutuste tegemine ongi see, miks ajateenistust jäädakse meenutama kui ühte põnevat ja lahedat perioodi oma elus.

Parameedik peab oskama ravimisest rohkem KASPER ELISSAAR

Toetuse väejuhatus õpetab Ämari lennubaasis välja rühmaparameedikuid.

Mehi ja naisi, kes peavad olema mitmekülgsed ning vajadusel võimelised kas või kopteri maa peale juhatama.

Kaks kuud kestva kursuse vältel saavad tulevased rühmaparameedik ud loendamatul hulgal teadmisi anatoomiast, füsioloogiast, eri vigastustest ja traumade ravimisest, kuid nende väljaõppel on ka teine pool.

Parameedik peab oskama lahingkannatanuga tegeleda sõjakoldes ning tundma eri viise, kuidas haavata saanud sõdur tule ja kuulirahe alt ära saada.

Esmaseid lahingus viga saanud võitlejate transportimise viise õpitakse juba sõduri baaskursuse ajal, ent keerulistes oludes ja suuremate hädade korral ei piisa ega pruugi ka võimalik olla lihtne lahingpaarilise sülle võtmine või õlale toetamine. Just seepärast õpivad rühmaparameedikud evakuatsiooni ja selle tellimist ning

Ä mari lennubaasis lausa aeroevakuatsiooni.

Märtsi alguses andiski helikoptereid peensuseni tundev õhuväe lennugrupi 2. eskadrilli kapten leitnant Lauri Malsroos esmaabi oskustega kaitseväelastele teadmised kopteri maandamisest. Ajateenijatest

„

Vast et kõige olulisem oli käemärkide meelde jätmine, sest kopterit maandumisel juhendav parameedik suhtleb piloodiga vaid käemärkide abil. Ja nendega eksida ei saa. ja tegevväelastest koosnev õppurite punt sai selgeks, kuhu võib kopteri jaoks maastikust ja muudest objektidest lähtuvalt maandumisplatsi teha, milline see olema peab ja kuidas märgistada tuleb. Vast et kõige olulisem oli käemärkide meelde jätmine, sest kopterit maandumisel juhendav parameedik, ülesande olemusest tulenevalt marssaliks nimetatav mees/naine, suhtleb piloodiga vaid käemärkide abil. Ja nendega eksida ei saa.

Rühmaparameediku kursuse õppur kapral Kauri Heidrits sai

Ajateenija näitab kopteripiloodile ripplendu – see annab „marssalile“ hetke mõelda, kuhu lennumasin on vaja suunata.

klassitunni järel harjutus platsil maandada Robinson R44 tüüpi kopteri. „Väga põnev oli! Midagi rasket tegelikult ei olnud – pidi ära õppima mõned käemärgid,“ rääkis kapral Heid-

rits. „Loodetavasti õnnestub edasise teenistuse jooksul neid oskuseid veel katsetada,“ vihjas ajateenija suurõppusele Kevadtorm 2016 ja seal tekkida võivale olukorrale.

Foto Silver Mikiver

Ilma võimalike hüpoteesideta on üks asi igatahes selge. Rühmaparameediku kursuse läbinud kaitseväelane on väga mitmekülgne ja laiapõhjaliste teadmistega sõdur.

4

Sõdurileht 15. märts 2016

Fotograafide parimad klõpsud

Viimane pilk julgestajale ja tuuker võib sukelduda.

Foto: Silver Mikiver Laskeharjutusel valitseb tagalas sümmeetria.

Foto: Hans-Toomas Saarest Kõik Robinsonid ei ole üksikul saarel.

Foto: Silver Mikiver

Naiskaitseväelane on sitke – tähelepanu toonud naistepäeva järel sangpommivõistlusel osalemine on osa normaalsusest.

Foto: Hans-Toomas Saarest

15. märts 2016 Sõdurileht

5

Nooremveebel Narusk – olümpiaradadelt spordiinstruktoriks TANEL RUNGI

Kahtedel taliolümpiamängudel murdmaasuusatajana võistelnud ning karjääri lõpus laskesuusatajana kätt proovinud nooremveebel Priit Narusk töötab nüüdseks juba viiendat aastat Taara linnakus spordiinstruktorina. Just tema on üks peamine põhjus, miks 2. jalaväebrigaad kaitseväe spordivõistlustel edukas on.

Nooremveebel Narusk juhatab mind ja fotograafi kabinetti, mille kohta ta ise ütleb, et tegu on väeosa tegevväelaste suurima kabinetiga. Kabinet on tõesti suur – vajadusel saaks siia probleemideta rajada jõusaali.

Kõigepealt mõne sõnaga teie sportlaskarjäärist. Praegu toimuvad Oslos laskesuusatamise maailmameistrivõistlused (leht läks trükki 11. märtsil – T. R.).

Kas tahaksite ka ise stardis olla?

Aus vastus on, et ei tahaks. Tunnen, et olen enda jaoks tippspordi ära teinud, mistõttu mingit kiusatust rajale tormata ei ole. Küll aga elan ma Oslos osalevatele eestlastele tulihingeliselt kaasa ja jälgin nii palju kui võimalik ülekandeid ning tulemusi. Seda kindlasti ka seetõttu, et mul endal on laskesuusatamises treeneri paberid. Praegu aga on laskesuusatamine minu jaoks pigem nagu kõrvalhobi.

Enamiku karjäärist võistlesite siiski murdmaasuusatajana.

Karjääri paremate tulemustega oleksite praegu üks Eesti koondise liidreid. Kui palju te üldse selliste asjade peale mõtlete?

Tõsi ta on, et karjääri paremad tulemused tegin murdmaasuusatajana, aga sellistele asjadele siiski väga ei mõtle. Varem mõtlesin selle peale kindlasti rohkem, kuid nüüd on karjääri lõpetamisest palju aastaid möödas.

2011. aastal karjäärile joont alla tõmmates olite 33aastane.

Praegu võistleb Roland Lessing Oslos 37aastaselt. Võib-olla lahkusite areenilt liiga vara?

2010. aasta suvel valmistusin 2011. aasta maailmameistrivõistlusteks.

Suvel treenisin oma võimete piiril, andsin endast kõik. Kui kogu see vaev talvel tulemustes ei avaldunud, siis sain aru, et ma ei jõua enam rohkem treenida. Sain aru, et minu nii-öelda võimete lagi on saavutatud, mistõttu ei leidnud motivatsiooni jätkata. Kindlasti oli üks lõpetamise põhjus ka see, et 2011. aasta oli masujärgne periood. See tähendab, et

sarnaselt muude eluvaldkondadega oli ka laskesuusatamises väga vähe raha, mistõttu kannatas sportlaste hooajaks ettevalmistus. Lõpetamise otsust oli lihtne teha, kuna teadsin, et ei hakka spordi tegemisele raha peale maksma.

Kuidas teist sai 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor?

Kõik sai alguse sellel samal 2011. aastal, kui olin tippsportlase karjääri lõpetamas. Ütlesin valju häälega välja, et käimas on minu viimane aasta, millest tulenevalt olen tööpakkumistele avatud. Olles Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas Sarajevos sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel, pakkus major Heino Märks välja idee tulla siia tööle spordiinstruktori ametikohale. Kuna teenistus kaitseväes oli tuttav (Narusk läbis 1997. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistuse, lisaks on ta olnud üleajateenija, Kaitseliidus ning tippsportlasena staabi- ja sidepataljonis – T. R.) ning erialane haridus oli Tartu Ülikoolis kehakultuuriteaduskonnas ka omandamisel, siis oligi siia tulek igati loogiline.

Mida kujutab endast spordiinstruktori amet?

Töö on väga huvitav. Eriti huvitav on juulis, kui sõdurid teenistusse saabuvad. Põnev on jälgida, kuidas ajateenijad teenistuse vältel – eriti muidugi sõduri baaskursuse ajal – arenevad. Olen enda jaoks spordiinstruktori tööülesande sõnastanud

„

Suvel treenisin oma võimete piiril, andsin endast kõik. Kui kogu see vaev talvel tulemustes ei avaldunud, siis sain aru, et ma ei jõua enam rohkem treenida.

Priit Narusk nooremveebel 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor

väga lihtsalt: kui siia tulnud noormees saab teenistusest kaasa spordipisiku, siis ongi minu eesmärk täidetud. Ehk siis, kui nad siit reservi minnes jätkavad kehaliselt aktiivset elustiili, siis olen enda tehtud tööga rahul.

Mis on teie töö juures kõige raskem?

Kõige raskem ongi sporti kõigi jaoks meeldivaks teha. Sport ja kehaline aktiivsus ei ole kõigile meelepärane ning osadel ajateenijatel paraku ongi sport vastunäidistatud.

2. jalaväebrigaad on aastaid olnud kaitseväe spordiedetabelite tipus. Miks?

Eks neid põhjuseid ole mitu. Üks põhjus on kindlasti see, et meil on

Aastaid Eesti koondistesse kuulunud Priit Narusk tegeleb nüüd kaitseväes noortega – nagu pildilt näha, edukalt.

palju inimesi, mistõttu on võistlustele minejate valimine mõnevõrra lihtsam kui mujal. Teine põhjus on see, et nii-öelda väljavalitutega tuleb enne võistlusi ka vaeva näha ja seda oleme kindlasti teinud.

Meie edu taga on veel üks põhjus.

Nimelt on sport kaitseväes natukene vastupidavusaladele kaldu. Millegipärast aga tulevadki just siia vastupidavusalade sportlased ehk need, kes jõuavad joosta, ratast sõita ja oskavad ujuda. Nende meestega saab kõiki spordialasid teha, sest nad lihtsalt jaksavad. Kui meil tuleks siia ainult korvpallurid, siis nendega me lihtsalt ei saaks näiteks maastikuvõistlustele minna.

Olete ise individuaalarvestuses samuti edetabelite eesotsas. Kas see tuleb pigem vana rasva pealt või valmistute spetsiaalselt kaitseväe meistrivõistluste osavõistlusteks?

Minu edu tuleb pigem ikka vana rasva pealt. Seda vana rasva jääb aga paraku aja möödudes vähemaks. Näiteks pühapäeval saavutasin Haanja suusamaratonil 34. koha, mis tulemusena oli täiesti okei, aga tegelikult ma ei jõudnud seal sõita nii, nagu oleksin tahtnud. Paratamatult jääb iga aastaga vähemaks aega teha sporti ja ennast liigutada.

Milline on teie arvamus ajateenijate füüsilisest vormist?

Võiks parem olla, aga ei ole ka midagi hullu. Pigem üllatab mind natukene see, et ajateenijatel tuleb teenistuse jooksul välja väga palju

vanu vigastusi, mille nad on saanud enne kaitseväkke tulekut. Eriti tüüpilised on igasugused põlve- ja

„

Pigem üllatab mind natukene see, et ajateenijatel tuleb teenistuse jooksul välja väga palju vanu vigastusi, mille nad olid saanud enne kaitseväkke tulekut.

seljahädad, mis tihtipeale tähendab seda, et nad saadetakse koju. Minu meelest on see probleem ja taoliste juhtumite arv on liiga suur.

Mida annaks selliste juhtumite ennetamiseks teha?

Probleemi juured on päris sügaval. Me ei saa 8 või 11 kuu jooksul väga palju muuta. Meie pingutame selle nimel, et nad teeksid üldfüüsilise testi ära ning jõuaksid teha neid harjutusi, mida me oleme neilt nõudnud. See, et kutsealustel oleks juba siia jõudes kõrgem tase, algab ikkagi kodust ja koolist. Palju oleneb sellest, kas ajateenija sõitis koolist koju autoga või hoopis jalutas, mida ta tegi koolist koju tulles, kas käis trennis või istus laiseldes kodus.

Kogu Eesti spordi ja järelkasvu probleem peitub selles, et sportlikes huviringides käimise aeg katkeb paljudel juhtudel pärast põhikooli.

Noortel ei jätku siis enam aega ja motivatsiooni käia trennis või huviringis, mistõttu füüsiline vorm lan-

Foto Kerth Aun

geb drastiliselt. Areng jääb seisma ning kui noormees lõpuks siia jõuab, siis me peame teda järele aitama. See aga ei tohiks ju nii olla.

Iga aasta käib teie käe alt läbi sadu noori ajateenijaid. Kas aastate lõikes on teenistusse just saabunud kutsealuste füüsiline vorm liikunud pigem paremuse või halvemuse poole?

Viimaste aastatega on ajateenijate füüsiline vorm jäänud üsna samale tasemele, mis ta tegelikult on olnud juba viimased kümme aastat. Ega see ei ole eriti üles-alla kõikunud, kui vaadata üldfüüsilise testi tulemusi. Kui aga lähtuda pelgalt testi tulemustest, siis jääb mulje, nagu meeste füüsiline vorm läheks aastaaastalt paremaks. Vaadates statistikat, siis jah, testi läbivusprotsent on tõusnud. Tegelikult aga on lihtsalt testi norme lõdvendatud. Kui näiteks 2011. aastal pidi ajateenija jooksma 3200 meetrit 100 punkti saamiseks ajaga 11.54, siis aastal 2013 piisas 100 punkti saamiseks ajast 13.00. Ehk siis taolised muudatused punktitabelis jätavad paraku ekskliku mulje, et mehed muutuvad tugevamaks.

Priit Narusk • Sündinud 08.12.1977 Võrus • 2001–2009 murdmaasuusatamise Eesti koondise liige • 2009–2011 laskesuusatamise Eesti koondise liige • 2011 suvi – ... 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor

6

Sõdurileht 15. märts 2016

Tagalapataljon lõpetas jalaväe taktika baaskursuse õppusega TANEL RUNGI

2.–3. märtsini toimus kaitse­ väe keskpolügoonil õppus Kevadekuulutaja 2016, mis ühtlasi oli 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni staabikompanii jaoks jalaväe taktika baas­ kursuse lõpuõppus. Strykeri soomustransportööridega olid kohal ka liitlased Ameerika Ühendriikidest. Õppusel harjutati kompanii koosseisus läbi kahe viimase kuu jook sul õpit ud er inevad situatsioonid. Kevadekuulutaja 2016 üldjuhi nooremleitnant Rein Adosoni sõnul oli õppuse eesmärk saada ülevaade ajateenijate tasemest ning lihvida koostööd üksuste vahel. „Tegev väelased said hea kogemuse allüksuse juhtimisel, samuti üksustevahelisel koordi­ n eerimisel liitlastega,“ sõnas Adoson. Just üksustevahelise koordineerimise praktiseerimist pidas Adoson õppuse juures kõige olulisemaks, lisades, et oluline oli

õppusel osalejatesse kinnistada ühine eesmärk, mille nimel vaeva tuli näha. Ehk siis antud juhul oli see kas rünnaku- või kaitse­plaanist kinni pidamine. Ühe jalaväerühma ja Strykeritega esindatud

„

Jalaväelane ilma selle kursuseta ilmselt hakkama ei saaks, sest pelgalt sõduri baaskursuse lõpetamine ei anna kohe kindlasti jalaväelase jaoks piisavalt teadmisi, oskuski ja kogemusi.

Siim-Oskar Oja nooremseersant tagalapataljoni ajateenija

olnud ameeriklased said õppusel võimaluse osaleda mõlema poole lahingu­tegevuses. Õppusega tõmmati joon alla kaks kuud kestnud jalaväe taktika baaskursusele. Lugematu arvu päevi metsas veetnud ajateenijad omandasid jalaväelase jaoks hädavajalikul kursusel baasteadmised lahinguliikidest, lisaks õpiti harjuta­ m ise käigus kõikvõi-

malikke ründe- ja kaitsetegevusi. Õppusel said rühmaülematena kätt proovida veebruaris kaitseväe lahingukooli reservrühma­ ülemate baaskursuse lõpetanud aja­ t eenijad. Tagalapataljoni aspirantidele oli Kevadekuulutaja 2016 esimene õppus, kus neil tuli terve rühma juhtimise eest vastutada.

Tagalapataljoni ajateenija noorem­ s eersant Siim-Oskar Oja hinnangul oli jalaväe taktika­ baaskursuse kõige põnevam, aga samas raskeim osa linna­ lahing. Selle teeb Oja sõnul keeruliseks just müra tõttu raskendatud käskluste ning info jagamine kaaslastega. Oja on veendunud, et just jalaväelase jaoks on jalaväe taktika baaskursus hindamatu väärtusega, kuna lisaks sellele, et kursus oli põnev, sai omandatud ka väga palju uusi ning tulevikku silmas pidades vajalikke teadmisi. „Jalaväelane ilma selle kursuseta ilmselt hakkama ei saaks, sest pelgalt sõduri baaskursuse lõpetamine ei anna kohe kindlasti jalaväelase jaoks piisavalt teadmisi, oskuski ja kogemusi,“ rääkis Oja. Juba on väeosades algust

Kevadekuulutaja ajas mehed kõhuli hangedesse – vastase kuulide eest tuleb võimalikult madalale varjuda.

tehtud allüksuse kursusega, kus ajateenijad õpivad tegutsema jao, rühma või kompanii koosseisus põhilistes lahinguliikides ning tegema koostööd teiste all­ üksustega. „Allüksuse kursusel hakkame valmistuma selleks,

Foto Silver Mikiver

milleks kõik ajateenijad kokku on t­ulnud ehk siis õpetame neid tegutsema võimalikes sõjaülesannetes,“ ütles Adoson. All­ ü ksuse kursuse puhul on tegu ­ v iimase väljaõppetsükli osaga enne suurõppust Kevadtorm 2016.

Miks kaitseväes nii hästi süüa saab?

Toitumisest kaitseväes vestlesime kaitseväe peakoka Kaie Karuga.

KUI PALJU SÖÖDI KAITSEVÄES 2015. AASTAL HOMMIKUSÖÖK

LÕUNASÖÖK

ÕHTUSÖÖK

PORTSJONIT

PRAADI

PORTSJONIT

675 120 758 733 646 220 24 H KUIVTOIDUPAKKE

12 H KUIVTOIDUPAKKE

203 688

60 028

JAO KUIVTOIDUPAKKE

11 407

LIHA JA LIHATOOTED

266 195 KILOGRAMMI

VEISELIHA

21 067 KG LINNULIHA

41 622 KG

MUU (HAKKLIHA,

SEALIHA

65 215 KG

GRILLVORSTID JMS)

460 525 KG KÖÖGIVILJU SELLEST 221 060 KG KARTUL

152 781 KG PUUVILJU, SELLEST

30 300 KG BANAANI

Graafika: Kethmar Salumets

28 449 KG ÕUNA

24 485 KG PIRNI

69 547 KG MUU

HANNUS LUURE

Kui te sõite hommikul ära pudru ­ ja paar võileiba, lõunal supi ja prae ning õhtul ­võtsite prae kõrvale ka magus­ toidu, siis palju õnne – te tarbisite umbes 3800 kilo­kalorit.

Kontori­ rotina oleksite ammu osa üleilmsest üle­ kaalulisuse probleemist, aga ­sõdurina teete kõike õigesti.

55–60% süsivesikuid, 30–35% rasvu ja 10–15% valke. Samuti eelistatakse hooajalist toitu, ehk kui Eesti põllul kasvab maasikas, siis see sama maasikas jõuab ka Eesti sõduri taldrikule.

Kel muide on soovi täpselt teada saada, kui mitu kalorit hõrgutis taldrikul tema ees sisaldab, saab seda toitlustuskomplekside juhata-

„

Kaitseväes toitu valmistades lähtutakse põhimõttest: käsutuses­ lihtsuses peitub ilu.

Eesti kaitseväe on riigi üks suurimaid restoranikette – üle Eesti asub kaheksa toitlustus­ kompleksi, mis hoolitsevad iga päev kolm korda ­ ­päevas ajateenijate, tegev ­v äelaste ja liitlaste kõhutäie eest. Kõik toitlustus­ kompleksid ehk maakeeli sööklad, kus sõdur keha kinnitab, alluvad toetuse väejuhatuse toitlustus­jaoskonnale.

Terve kaadervärgi töös hoidmine ei ole lihtne. Toorainete hankimine ei ole kerge poeskäik, vaid selleks tuleb loomulikult teha riigihange.

See tähendab tohutut planeerimist, logistikat ning läbirääkimist.

Samuti ei piisa sõduritele lihtsalt koorimata ­ k artulite ette viskamisest, tänapäeva sõdur on valiv ning vajab välja­ õppeks kõiki toit­ aineid.

Seega peab sõduri menüü sisaldama

Kaie Karu kaitseväe peakokk

jate käest küsida. Kõikide roogade täpne kalorisisaldus on välja arvu­ tatud, nagu ka täpne kogus. Ehk kui keegi arvab, et seekord võiks salaja kaks tükki sealiha võtta, siis säh vastu näppe, sest keegi jääb siis lihast ilma. Kõik on välja arvutatud spetsiaalse programmiga, mis aitab 2000 retsepti seast välja töötada võimalikult mitmekesise menüü.

Kaie Karu sõnul lähtutakse kaitseväes toitu valmistades põhimõttest – lihtsuses peitub ilu, mis tähendab, et pakutakse koduseid toite ja vanu hitte – hakklihakaste, frikadellisupp ja riisipuder olid 2014. aastal enim

valmistatud road. Sõdurid ei taha pärast pikka väsitavat päeva veel lisaks oma maitsemeeltega eksperimenteerida, vaid eelistavad täpselt seda sama, mida ema tavaliselt köögis vaaritab.

Keskmiselt maksab kaitseväelase ühe päeva toitmiseks vajalik tooraine 5,55 eurot. See arvutatakse kokku kuu peale – ehk kui pakutakse lõhet või veisefileed, on soovitus sel kindlasti lasta suus sulada, sest tegu on pidupäevaga. Taimetoitu Kaie Karu sõnul kaitseväes ei pakuta, sest sellele ei ole lihtsalt tungi – aastas on umbes 10 isikut, kes ennast taime­ toitlasena määratlevad. Kui keegi tõesti taimetoitu soovib, siis loomulikult tullakse talle vastu ning tehakse sama toit ilma lihata, aga et taimetoitlastele eraldi menüüd valmistada, peaks neid olema oluliselt rohkem.

Kuna igas toitlustus­ kompleksis tehakse päevas sadu roogi, on köögid e ­hitatud funktsionaalsust ning efektiivsust silmas pidades. Liha ei ole mõtet käsitsi töödelda, ehk igale seafileetükile ei pea vasaraga kallale minema, vaid liha vasardamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat. Suppi keedetakse mitmesajaliitristes anumates ja ahjud on suuremad kui keskmine mees. Nii ­paljudele inimestele hea toidu valmistamine on omamoodi kunst, mida kait seväe kokad suurepäraselt valdavad.

15. märts 2016 Sõdurileht

Uus padruniloendur võib päästa inimelusid

Just selline vahend peaks tulevikus sõdureid aitama.

JOOSEP PARTS kadett, kõrgem sõjakool

Kui praegu loevad kaitseväe­ lased salves olevaid­padruneid­mälu järgi, siis inno­vatsioonitalgutel Garage48­ töösse rakendatud padruniloenduri prototüüp loeb padruneid täpsemalt ning sõduri eest.

Olen käinud kahel korral Afganistanis missioonil ja pärast lahingu­ olukorda kahtlesin mitu korda, kui palju mul salves moona alles on.

Kindluse mõttes vahetasin salve.

Neil kordadel oli mul uus salv kohe taskust võtta, aga mis saab siis, kui laskemoona kogus on piiratud või aega mõtlemiseks ei ole nii palju?

Seni on püütud padrunite loendamise probleemi osaliselt l­ahendada

Foto WulfCounter

läbipaistva salve näol, mida kasutavad näiteks Briti sõdurid relval L85A2. Kasutus­ kogemusega on ilmnenud aga mitu olulist puudust.

Läbipaistva salve sisu ei ole võimalik täpselt jälgida juba ainuüksi seetõttu, et salv paikneb osaliselt relva sees. Samuti ei ole salve sisu näha öisel ajal või pimedates ruumides ning salve purunemiskindlus jätab soovida.

Kogemustele tuginedes vasardas peas idee, et vaja on leida parem lahendus. Enne kaitseväkke astumist omandasin arvuti­ teeninduse spetsialisti eriala Tartu kutse­ hariduskeskuses. Juhtimiskogemuse ning oskuse meeskonnas töötada olen saanud kõrgemast sõjakoolist, kus teist aastat maaväe õppesuunal õpin. Üks oluline teadmine, mille sõjakoolist saame, on see, et alati ei pea kõike ise oskama, vaid oluline on meeskond kindla juhiga, kes oskab rakendada erialaste teadmistega inimesi – siis võib saavutada suure­ päraseid tulemusi.

Garage48 on leiutamise maraton, kus 48 tunni jooksul tuleb ehitada esialgne töötav prototüüp. Panime kokku meeskonna ning mõtlesime välja padruniloenduri WulfCounter.

Seadme tööpõhimõte seisneb selles, et IR-sensorid mõõdavad salve põhjast padruni aluse kaugust ja arvutavad selle järgi salves alles olevate padrunite arvu. Padrunite arv on kuvatud salvel olevale väikesele ekraanile.

Esimesel prototüübil, ­ m ille Garage48-l valmis tegime, on

7

kasutamismugavuse osas kindlasti arenguruumi, kuid saime hakkama kõige tähtsamaga, milleks oli idee teostatavuse tõestamine. Saime eriauhinna Garage48 HUBilt, mis hõlmab endast kontori­ r uumi kasutust Garage48 HUB majas Tallinnas kaheks kuuks. Nüüd on meil pind, kus oma projektiga edasi tegeleda.

Praegu ehitame uut versiooni, kus kasutame sobivamaid komponente ja materjale.

Ma usun, et ka mõnel ­ajateenijal on konstruktiivseid ette­ panekuid, kuidas kaitseväge või aja­ teenistust paremaks muuta. Idee realiseerimiseks tuleb osata kriitiliselt mõelda ja natukene suuremat pilti näha.

Soovitan ajateenijatel julgesti pöörduda oma rühmaülemate poole ja uurida lähemalt sõjakooli kohta, sest kõrgem sõjakool on kõrgkool, kus õppejõud oskavad väärt ideid hinnata ning vajadusel toetavad nii palju, kui võimalik. Siin ei õpetata kadettidele ainult sõjapidamise kunsti, vaid õpetatakse juhtima, teistega arvestama ja laiendatakse ­ üldiselt meie silmaringi.

Head ideed on väärt pingutamist!

Kulli esimene õhulend vabas looduses JULIUS AIR KULL Kuperjanovi pataljoni ajateenija

Kõlab äratusvile. Sisseharjunud lihasimpulsid sunnivad unise sõduri voodist välja hommikuste toimetuste kallale. „Varustus – kokku, relv – välja, konserv – kõhtu ja juba liigub!“. Sellise rutiiniga algas rännak talvise kutse esimesse metsalaagrisse. Matk oli tavaline, ilma suuremate vahejuhtumiteta. Kohale jõudnud, seadsime üles telgid, võtsime autode pealt seljakotid ja algas väljaõpe.

Terve ettevõtmise vältel oli päevane osa harjumuspärane sõduri baasteadmiste omandamine. Kui aga õhtul päike lääne­kaarde vajus, algas keeruline osa. Nimelt pidi öösiti alasid valvama ja seetõttu tunde puude vahel peidus istuma. Männi kõrval kändu teeseldes sai kogetud nii mõndagi huvitavat. Esiteks tekkis kerge hingeline ühte­k uuluvus arvutimän-

„

Kõige toredam laagri juures oli see, et neli parimat meest pääsesid pärast kasarmusse naasmist linnaloale.

Mina olin üks nendest õnnelikest. gudest tuttavate tunni­meestega, kes alati esimesena rivist välja lüüakse.

Teiseks hakkasid tekkima visuaalsed ja audiohallutsinatsioonid. Kas seal kaugel on lumesadu, pilve liikumine või taskulambivihk? Kas metsas krõbistas rebane, ilves või salakaval autojuht? Kas ma kujutan seda kõike

Metsalaagris tuleb alati valvel olla – varem või hiljem tuleb rünnak, millele tuleb igal mehel vastu hakata.

ette? Kas ikka kujutan? Mis SEE oli?

Vähemalt hoidsid need mõtted ärkvel ja valvsana.

Kui postilt sai magama naastud, võis kindel olla, et silma looja laskmise hetkel tuleb häire. Häire tähendas, et laagri lähedal on märgatud vastaseid, seega lahingu­ v arustus läks une pealt selga ja kaisus olev naine … tähendab … relv kätte.

Välgukiirusel tuli kott kokku pakkida ja seejärel lahinguks valmistuda. Mehed olid väsinud ja pinge suur, nii tehti öises võitlus­ vaimus nii mõnigi naeruväärt viga, näiteks vahistati mõni oma kaasvõitleja. Kõik möödapanekud olid jällegi väärtuslikud õppetunnid, mida järgmisesse laagrisse kaasa võtta.

Kõige toredam laagri juures oli see, et neli parimat meest pää-

sesid pärast kasarmusse naasmist linnaloale. Mina olin üks nendest õnnelikest. Mulle küll meeldib kaitseväes, kuid sellegi poolest tekitas esimene linnaluba tõelist eufooriat. Kes oskab hinnata ka väikseid rõõme elus, on rikas.

Ma olin koju jõudes miljonär, sest tundsin siirast õnnetunnet, mida ma varem polnud kogenud, näiteks köögis küpsetamisest, koeraga mängimisest või tekikotist.

See oli võimas tunne ja mul ei olnud isegi kahju väeossa tagasi tulla, sest just siin kogetud katsumused võimaldasid mul eelmainitud tsivilistlikust vaheldusest säärast naudingut tunda. Kaitseväes õpib väärtustama meie jaoks loodud mugavusi, mida tavaliselt loetakse enesestmõistetavateks.

Kuulipritsikoolituse nädal

Selle nädala saab kokku võtta lausega, mis on kirjas minu voodi all: „Kasarmu on paradiis, metsas mõistad.“ Mõistan. Looduse rüpest Taara kaitseväe­ linnakusse tagasi jõudnutele tundub kõik siin väga aeglane ja rahulik.

Kuna veetsin nädalavahetuse linna­ loal, oli mulle külge jäänud õrn tsivilistlik vine, õnneks küll vaid loetud tundideks. See päädis esmaspäeva hommikul kolme miinuse saamisega, mida on rohkem, kui ma neid eelnevate nädalatega kokku olen kogunud. Ilmselt mõistavad kõik sõduritest lugejad, et selline lohakus ei jää kunagi tähelepanuta ...

Sel nädalal oli põhifookuses kuulipilduja käsitsemise õppimine.

Foto Hans-Toomas Saarest

Oleks vale öelda, et see möödus tõrgeteta, kuid see-eest sai korralikult täristada. Ja loomu­likult sama palju relvi hooldada.

Meeldejääv hetk oli ka see, kui trenni käigus toimus porine teatevõistlus ja inimkäru lükkamise harjutusel toimisid mu käed pigem suuskade kui ratastena. Kasarmust lahkusid ilusad mudelsõdurid, tagasi tulid tilkuvad mudasõdurid.

Nauditava muutusena on kasarmus aina enam kuulda elavat muusikat. Sõdurieluga harjunud, veab järjest rohkem pillioskajad oma kitarre kohale ja vabal ajal pakub see lõõgastavat meelelahutust.

Kuid liialt ei tasu ka puhkamisega harjuda, sest järgmine nädal liigume uuesti metsa, kus ootavad ees senitundmatud katsumused.

8

Sõdurileht 15. märts 2016

VIRU JALAVÄEPATALJON

KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON

1. jalaväebrigaad

2. jalaväebrigaad

VS nooremseersant Andreas Arumäe

260 80

sõdur vs. sõdur

nooremseersant Valdo Taevere

2

2

270 70

nooremseersant Krister Tammjärv

Üldfüüsilise testi tulemus

283 70

järjest kätekõverdusi

2

Kui kaevasime SBK ajal püstikaevikut, siis sõitis meist mööda rühmavanem GD-ga, lasi akna alla ja laulis: „Kes ei tööta, see ei söö ...! TEHKE TÖÖD!“

2

Eredaim mälestus SBKst

Siis, kui esimest korda kaevikut kaevasime. Kõigepealt kaevasime enne lõunat kaeviku valmis, mille järel pidime selle kinni ajama. Pärast lõunasööki öeldi, et tuleb uus kaevik kaevata. See ei olnud tore.

Läksin koju, esimene õhtu olin sõpradega ja ülejäänud aja perekonnaga.

1

Läksin naisega Viimsi spaasse, võtsin toa ja olime mõnusad.

1

Mida tegid esimesel väljaloal?

See ei ole mingi leeloleelo, reaalsus, laadna, pläust

2

Titimiti, olukord seis

1

Kindlasti oma NAKi jaoga ning oma praeguse rühmaga.

1

Oma NAKi rühmaülemaga ning praeguse rühmavanemaga.

Kustiga laskmised ja ööhäired, kus pidime 11 PASI alt läbi roomama.

1

Magamisajad ja tohutu stress.

Tegelikult hullu ei ole, kõigega harjub ära. „See on reaalsus!“

Kui valmistasime A1 lõhkamisel sütikuid ette ja osadel käed värisesid, ütles veebel: „Surm siin või Siberis, mis vahet sel on?“

reamees Kristo Unt

2

266 69

2

0

Pidime magama kaevikutes ning hommikul ärgates oli magamiskott liiva täis, kuna kaeviku külg oli sisse varisenud.

1

Käisin Eesti suvistel discgolf’i meistrivõistlustel.

2

Tulin baarist koju madalroomates.

0

Külgehakanud väljend

Sain, kardaan.

0

„Jaa, õigeee!“, just nii, isiklik tragöödia.

1

1

Kellega läheks lahingusse?

Nooremseersant Pihoga. Temaga saab kindlasti lahinguülesanne sooritatud.

1

Aspirant Jõgiga. Tundub tore mees ja oskab oma asja.

1

Ameeriklaste kompanii vastu sõdimine. Nägime Bradleysid ja üldse väga lahe oli.

2

Kõige ägedam asi

USPiga laskmised. Muidu mulle relvad ei meeldi, aga USP oli täitsa okei kogemus.

1

Tegime ründamist ning tankitõrjele anti moon kaasa. Mõnus tunne oli, kui litt kõrval käis.

1

1

Privaatsuse puudumine, ükskõik mis sa teed, sellel on tunnistajad, isegi kui kapi ääres vaikselt nokitsed.

0

Kõige harjumatum asi

Kindlasti hommikuvõimlemine, sest ükski normaalne inimene ei ärka kell 6 hommikul.

0

See koristamine on juba kopa ette visanud. Kogu aeg tuleb moppi lükata.

0

1

„Scoutsis toimis!“

2

Meeldejäävaim ülema tsitaat

Leitnant ütles: „Aitäh!“

2

Selleks, et me end kiiremini liigutaks: „Puid alla!“

0

Liigutamine. Kui mõnikord on vaja liigutada, siis ei liiguta end keegi, aga kui väljaloale peab minema, siis hakkavad kõik liigutama.

2

Tegime ühes laagris talvel särkidega hommikuvõimlemist, see oli väga veider kogemus.

Terve kaitsevägi on veider, elu on veider.

2

Veidraim kogemus ajateenistuses

Metsalaagris enesehügieeni tegemine. Oli veider, et 30–40 noormeest pidid end alasti võtma ning poole liitri veega pestud saama.

1

Sõduri baaskuruse lõpus veetakistuse ületamine. See oli kõige jubedam, külmem ja veidram kogemus.

0

Lähen kohe naise juurde, viin ta välja sööma ning läheme spaapuhkusele.

1

Astun Kaitseliitu.

2

Esimesel päeval reservis

Mängin discgolf’i.

1

Neli ratast tossates autoga kodu poole! Seejärel lähen rahumeeli kuhugi baari.

0

133

KAASASKANTAV SÖÖGINÕU MA, SA, ...

LAULJA MOBIILJÕE ... ...JOOKS JUHKENTAL TELEFONI OSA KUULIINNUKUS, PILDUJA...

HOOG (padrunihoidik) NÄOTUS

PUNKTE KOKKU

15

LIIBANONI PEALINN ROOMA PÄIKESEJUMAL

...JAAM KREEKA TÄHT

VÕRK RANNIKU...-KAART (inglise k.)

TUUL ARVULINE ...LEMBENE ÜLEKAAL (viinamaias) OSKAR

TULIRELV VEREGRUPP ...

MATTIISEN SÄILITUSRUUM KEELD IMETAMISELUND IDAMAINE VALITSEJA

Ristsõna nr 133

14

VÕITIS

LAULJA

10

6

Saada* ristsõna vastused aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 29.03.2016.

Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja spork.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit!

Ristsõna nr 132 õige vastus oli äkkrünnak.

Spork’i võitis reamees Karl Kolga 1. jalaväebrigaadi luurekompaniist.

SUUSAVETERAN KIIRUS AJAKIRI "... KODU!" ...RIPIK

Viru jalaväepataljon

PEAKATE SAALOMONLIK ...

LINN

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.

Vastus: LENNUBAAS