3. mai 2016

Locked Shields 2016 – küberkaitse MM

lk 3

SP instruktor: käsivõitluse oskustest on ka reservis kasu

Kaitsejõudude hokiässad lõpetasid hooaja teisena

lk 5

lk 7

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 3. MAI 2016

ISSN 1736-3411

ANNAME

AU!

Foto: Hans-Toomas Saarest

2

Sõdurileht 3. mai 2016 Lugu algab lk 1

Juhtkiri

Puhu tuul purjesse!

23. aprillil ning sellele eelnenud nädalal anti üle Eesti au kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele. Oli rõõm näha eestlaste kuuerevääridel suure aasa jagu sinililli, oli rõõm näha tuhandeid inimesi, kes olid tulnud oma toetust avaldama Veteranirockile, oli uhke tunda seda austust, mis täitis õhku kõikidel veteranipäevaga seotud üritustel. Sõdurileht toob teieni pildid sellest nädalast.

KASPER ELISSAAR See on käes! Tänaseks on alanud õppus Kevadtorm 2016, mida eri põhjustel kõik kaua ootasid. Et see valutult ja edukalt mööda saata, tuleb igal ajateenijal, tegev- ja reservväelasel puhuda tuul purjesse nagu soe lõunatuul kaunil suvepäeval seda pisikesele paadile kalda lähedal teeb.

Olgu selleks purjeks õppusel siis jaotelk, lahinglaskmine, ümberpaiknemine, varitsus või viivituslahing – kõige jaoks tuleb anda oma panus. Mida suurem on motivatsioon ja teotahe, seda paremini asjad õnnestuvad. Parafraseerides staabi- ja sidepataljoni ülemat kolonelleitnant René Innost, on meie kõigi eesmärk mai lõpus tervena koju minna. Seega ei tohi muutuda lohakaks.

Ei autoroolis, väliköögis, lahingusituatsioonis ega kuskil mujal.

Samuti tuleks puhuda tuul purjesse, sest väga paljudel meestel ja naistel on reserviminekuni jäänud alla ühe kuu. Kevadtorm on meist paljude jaoks viimane õppus ajateenijana, just nagu on 1. juunil toimuv Eesti ja Andorra jalgpallikoondiste matš legendaarsele poolkaitsjale Joel Lindperele viimane vutilahing Eesti koondislasena. Iga „viimane asi“ on emotsionaalne ja selle võrra erilisem ning tähtsam. Peame seda meeles ja lähtume sellest. Meeletu võitlejana meil meeles püsiv Lindpere annab kindlasti endast kõik oma viimases. Teeme meie seda enda omas!

Ja kui see tehtud, lähme rannas läbi madala vee selle paadini, mida kannab päikesepaistes edasi juba soe lõunatuul üksinda. Siis on aeg puhata.

Jooksmine veteranide auks Tallinnas ja Tartus toimunud heategevuslikel Sinilillejooksudel osales üle poole tuhande inimese.

Auväärt sangar Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toril mälestati veterane.

Foto Silver Mikiver

Kontserti nautimas Veteranipäeval rokiti Vabaduse väljakul veteranide auks.

Foto Hans-Toomas Saarest

Foto Silver Mikiver

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juurde Paldiskis koguneti mälestama neid, kes on andnud välismissioonidel oma elu.

Peatoimetaja: kapral Kasper Elissaar Küljendajad: nooremseersant Johannes Madis Aasmäe, nooremseersant Kethmar Salumets

Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: kapral Hannus Luure, kapral Tanel Rungi Fotograafid: nooremseersant Hans-Toomas Saarest, nooremseersant Silver Mikiver, reamees Karl Martin Räästas

Foto Hans-Toomas Saarest

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

01110000 01100101 01100101 01101110 00110001 00110101 01110000 01100101 01100101 01101110 00110001 00110101 01110000 01100101 01100101 01101110 00110001 00110101

3. mai 2016 Sõdurileht

3

Locked Shields 2016 – küberkaitse maailmameistrivõistlused HANNUS LUURE

Tallinna kesklinna Nordic Hotel Forumisse oli kogunenud üle keskmise tark seltskond. Oli tavapärasest rohkem patse – seda parimas võimalikus mõttes. Kui kunagi oli patsiga IT-inimene midagi, mida võis mõnitava alatooniga öelda, siis see pole enam ammugi nii.

IT on meie maailma ja eriti Eesti nurgakivi, ning need, kes nende nurgakividega iga päev tegelevad, on sisuliselt rokkstaarid.

Nii on ka küberkaitsega, kõik teavad, kui palju kahju on võimalik küberrünnakutega teha. Aprillirahutuste ajal 2007. aastal tundis ka Eesti seda, mis tunne on küberrünnaku ohver olla.

Kui me austame sõdureid, kes on kaitsenud Eestit kaevikutes ning seisavad meie huvide eest välismissioonidel, peame austame neid mehi ja naisi, kes tegutsevad küberkaevikutes.

Kui kunagi kandsid rokkstaarid patsi uhkusega, siis need klaviatuurikauboid käivad sama sirge seljaga, sest nemad teavad, et nad teevad kõva asja ning keegi teine seda teha ei oska.

Peale Sõdurilehe alandlike tindirikkujate oli sellel õppusel veel kolm ajateenijast kübersõdurit, kes haldasid harjutuseks vajalikke süsteeme.

Kui mina, kes ma kasutan arvutit kirjutamiseks ja Facebooki ajajoone üles-alla liigutamiseks, suudan tunda aukartust nende süsteemide keerukuse ees, siis need mehed, kes nullide ja ühtede maailmas üleni sees, olid erutunud nagu sõdur esimesel linnaloal. „Issand jumal, seal kõrvaltoas on nagu üks tüüp lihtsalt maailma tipp,“ tuldi minu juurde, lürpides tasuta Coca-Colat.

Jah, loomulikult oli seal tasuta Coca-Colat, tervelt kaks suurt külmkappi, mis lihtsalt ei saanud tühjaks.

Ah et ei meeldi kofeiini täis suhkrujoogid? Vett oli ka loomulikult. Vett ei joo ja jala ei käi? No pole probleemi, oli ka kohvi, teed ja otse loomulikult ka smuutid, mille maitse muutus iga päev. Lõunasöögiks pakutud restoranitoitu ei hakka ma pikemalt kirjeldama. Tundub imelik, et räägime toidust maailma suurima reaalajas toimuva küberkaitse õppuse kontekstis, aga tegelikult ongi vägevate ürituse üks parimaid näitajaid see, kui hästi süüa saab. Üritus oli vägev. Kokku osales õppusel üle 550 inimese 26 riigist. Õppuse otstarbeks olid ehitatud spetsiaalsed virtualiseeritud arvutivõrgud, mis matkisid neid võrke, mida näeme päris elus – Windows, Linux, Mac OS, nutitelefonid, võrguteenused jne. Ehk jalaväelase keelde tõlkides kasutati õppusel justkui paintball’i kuule – saad pihta, tun-

Nii kuum Punased saavutasid serveri üle kontrolli ning kuumutasid seda lõhkemiseni.

Foto Hans-Toomas Saarest

kond ehk need naised ja mehed, kes tegid vastutegevust. Tegu oli maailma tipp-spetsialistidega võrkude penetreerimise vallas, ehk maakeeli võib neid nimetada häkkeriteks. Neid inimesi ei tohtinud filmida ega pildistada, niivõrd kõrgel tasemel on Eestis veel vaid erioperatsioonide grupi liikmed. See võistkond ründas kõiki siniseid võistkondi paralleelselt, pidevalt proovides nende süsteemidesse sisse tungida ning sinna jääda.

Sisuliselt tähendas see seda, et ühel ajal toimus 20 õppust korraga, kõik sinised meeskonnad pidid iseseisvalt enda süsteeme kaitsma. Loomulikult oli koostöö erinevate siniste meeskondade vahel lubatud ning lausa julgustatud, sest päris küberrünnakute korral teevad samuti riigid koostööd, jagavad lahendusi, mis toimisid, ning hoiatasid sõpru. Esimese päeva lõpus tehti kokkuvõte, kus näidati, kui kaugele punased olid jõudnud. Pea kõikidesse võrkudesse saadi suuremal või vähemal määral sisse. Sisuliselt rün-

nati siniste võrke paari päeva jooksul sama koormusega, mis tavaliselt langeb võrkudele mõne kuuga – ehk tohutu intensiivsuse ja jõuga.

Locked Shields 2016 ei olnud vaid tehniline õppus – virtuaalelu ei piirdu ka päris elus ainult arvutimaailmaga. Igas sinises võistkonnas olid oma õigus- ning meediaeksperdid, kes tegelesid juriidiliste küsimuste ning kommunikatsiooniprobleemidega. Kui võrke rünnatakse või kaitstakse, tekib palju juriidilisi küsimusi ning kui näiteks mingi organisatsiooni veebileht on maas, hakkab huvi tundma ka meedia. Mängus oli näiteks stsenaariume, kus punased võistkonnad olid üle võtnud hulga mehitamata lennuvahendeid. Need tiirlesid välja mõeldud riigi kohal, vaikselt kütusest tühjaks tiksudes. Kui sinised võistkonnad ei suutnud kontrolli mehitamata õhusõiduki üle taastada, hakkas tekkima küsimusi ajakirjanduselt, et mida need masinad

Pidev ründamine ja kaitsmine. Õppuseks vajalike süsteemide üleval hoidmise eest hoolitsesid kümned spetsialistid.

Foto Hans-Toomas Saarest

ned valu kannikas ning istumise alla jääb sinine sinikas ning riietele kollane lärakas, aga tegelikult midagi hullu ei juhtu. Locked Shieldsil oli kinnine süsteem, kus sai vabalt kõiki kübervõtteid proovida – massiivne suurte laste liivakast.

„

Vaieldamatult on tegu keerulisima ja raskeima küberkaitseõppusega maailmas.

Nagu igal militaarõppusel, oli ka Locked Shieldsil ründav ja kaitsev pool, ehk punased ja sinised võistkonnad. Siniseid võistkondi oli 20, 19 riikide esindustiimi ning NATO segaüksus. Sinised võistkonnad olid üldjuhul enda riikides üle maailma laiali, ühenduses õppusega turvatud ühenduse kaudu. Korraldajatiim oli Tallinnas, sealhulgas punane võist-

seal õhus teevad ja kas need ohtlikud ei ole. Seejärel hakkasid mehitamata lennuvahendid alla kukkuma, tehes meediainimeste töö sama pingeliseks kui pideva rünnaku all olevate võrguspetsialistide oma.

Konverentsiruumi seina ääres seisis masinavärk. See meenutas elektrikilpi – juhtmed, näidikud ning sildid – niivõrd futuristlik, et sõnadest jääb väheks. Tegu oli matke serveriruumiga. Kui sinised tiimid ei suutnud oma virtualiseeritud serverite üle kontrolli hoida, tungisid punased süsteemi sisse ning hakkasid temperatuuriga mängima. Kui temperatuur tõusis liiga kõrgeks – umbes 65 kraadini, siis lendas server õhku. Et mitte hotelli põlema panna ning samas säilitada mõningane närvikõdi, oli plahvatuse matkimiseks asetatud masina külge väikesed paugukad, mis kõigile lapsepõlvest tuttavad. Aeg-ajalt käisid hotellis mõõduka kõlaga paugud, neile järgnes aplaus. Mingi värk on nende kaitseväes töötavate inimeste ja plahvatustega – ka kõige väiksem kogus püssirohtu ajab kihelema.

Kui server lendas õhku, pidid sinised käituma nagu päris elus, ehk pidi korraldajatelt tellima uue serveri. See tähendas aga loomulikult korralikku punktide kaotust – egas serverid ka päris elus odavad ei ole.

Kõiki siniseid meeskondi loomulikult ka hinnati ning pandi paremusjärjestikku. Sellel aastal võitis Locked Shieldsi võistkond Slovakkiast, teine koht läks NCRICile ehk NATO segavõistkonnale ning kolmas koht meie põhjanaabritele soomlastele Peale päris laheda karika saab Locked Shieldsi võitja igavese au ja kuulsuse küberkaitsemaailmas.

Vaieldamatult on tegu keerulisima ja raskeima küberkaitseõppusega maailmas ning need, kes suudavad niigi kõvas konkurentsis olla parimad, väärivad kahtlemata küberkaitse maailmameistri tiitlit.

4

Sõdurileht 3. mai 2016

Fotograafide parimad klõpsud

Õppus Ramstein Alloy tõi Eestisse NATO lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuki E-3.

Foto: Hans-Toomas Saarest Truu fänn: brigaadikindral Artur Tiganikul on hokiväljaku ääres oma toetaja.

Foto: Hans-Toomas Saarest Päike paitab nägu: õhuväe piloot nooremleitnant Mariann Saarend kontrollimas oma lennuvahendit.

Foto: Silver Mikiver

3. mai 2016 Sõdurileht

5

Sõjaväepolitsei instruktor käsivõitlusest: õpitud oskustega saab reservis ka midagi teha TANEL RUNGI

Vanemveebel Erki Müür on vahipataljonis tuntud mees, kes muu hulgas õpetab ajateenijatele igati vajalikku käsivõitlust. Kui ajateenijal on eelmisest päevast lihased valusad ning üleüldse on füüsiliselt mõnus kurnatuse tunne, siis ilmselt on kutsealusel käsil just eespool nimetatud kursus.

Siinkirjutaja on ise läbinud käsivõitluse kursuse ja mitme harjutuse puhul olnud ka demomeheks. Kogetu põhjal julgen väita, et Tallinna vanalinnas intervjueeritavaga tüli norida ei tasu.

Sõjaväepolitseinikku ei saa vist päris sõduriks ega ka politseiks nimetada. Kuidas teie selle ametikoha enda jaoks lahti mõtestaksite?

Põhimõtteliselt ainuke, mis selle eriala inimese kohta öelda saab, ongi sõjaväepolitseinik. Meil on sõjaväeline taust ja politsei ülesanded, mida tuleb sõja ajal täita. Ehk siis politsei ülesanded on kantud üle sellele sõjaväelisele üksusele.

Millised täpsemalt on sõjaväepolitsei ülesanded sõja ajal?

Peamine ülesanne on üksuste julgeoleku tagamine, lisaks logistiliste kolonnide saatmine ning vajadusel massirahutuste mahasurumine ja tegelikult on meil veel päris palju ülesandeid. Ehk kui sõja ajal on tsiviilpolitsei töö raskendatud ja me ei näe seda sellisel kujul nagu me seda praegu, rahuajal näeme, siis sõjaväepolitseil on tarvis mõningates kohtades tsiviilpolitsei töö üle võtta.

Aga eelkõige on meie ülesanded sõja ajal siiski seotud üksuste liikumisega lahinguväljal.

Kirjeldage enda teekonda kaitseväkke.

1998. aastal lõpetasin Saaremaa ühisgümnaasiumi, mille järel üritasin sisse saada sisekaitseakadeemiasse. Nagu näha, siis see üritus eriti positiivselt ei lõppenud. Pärast seda otsustasin sama aasta suvel minna Võrru aega teenima. Seejärel olin pärast ajateenistust neli aastast mereväebaasis rannakaitsekompaniis ning alates 2003. aastast olen olnud vahipataljonis ja tegelenud sõjaväepolitsei erialaga.

Räägiks mõne sõnaga teie forte’st ehk käsivõitlusest. Kellele te seda õpetate?

Eelkõige muidugi vahipataljoni ajateenijatele. Lisaks on mind kutsutud instruktoriks ka teavituskeskuse ajateenijatele, samuti olen käinud abistamas Kaitseliitu ning osalenud kaitseväe käsivõitluse instruktorite koolitamises.

Kuidas sattusite sõjaväepolitsei erialale?

Sõjaväepolitseisse sattusin ma niimoodi, et 2001. aastal, kui olin rannakaitsekompaniis, saadeti mind Ameerika Ühendriikidesse sõjaväepolitsei eriala õppima. Aasta hiljem sain kokku ühe sõjaväepolitsei töötajaga, kes sõnas, et kuna vahipataljonis hakatakse formeerima sõjaväepolitsei kompaniid, siis võiksin vahipataljoni üle tulla. Otsustasin vahipataljoni kasuks, kuna pakutud eriala huvitas mind. Kuna see oli kaitseväes uus asi, siis nägin selles perspektiivi ja võimalust enda arendamiseks.

Milline näeb välja käsivõitluse kursus?

Kindlasti on tegu äärmiselt füüsilise kursusega. Parema füüsilise vormi saavutamine on kursusesse sisse kirjutatud juba eos. Oluline roll kursusel on tehnikatel, millega kaitstakse vajadusel iseennast ja teisi.

Põhimõtteliselt, kui me räägime kasutajatasemest, siis on meil baaskursus võimalik läbi viia nädalaga.

Sellega kursus tegelikult ei lõpe, vaid siis minnakse üle nii-öelda säilitavasse staadiumisse ehk siis iga natukese aja tagant oleks käsivõitluse koolitus allüksuse sees vaja drillide vormis uuesti läbi viia.

„

Siiamaani ei ole ma näinud ühtegi ajateenijat, kes baasväljaõppega hakkama ei saaks.

Milline on praegu teie ametikoha täpne nimetus?

Praegu olen vahipataljonis staabiallohvitser. Samuti olen sõjaväepolitsei erialainstruktor.

Mida teie töö endast kujutab?

Kuna olen staabiallohvitser, siis põhiliselt tuleb tegeleda vahipataljoni dokumentatsiooniga. Samas, kui sõjaväepolitseikompaniidel on vaja abi, siis suunatakse mind staabist neile appi.

Kuidas teile endale üldse käsivõitlus huvi hakkas pakkuma?

Mina jõudsin käsivõitluseni 1995. aastal, kui Saaremaa ühisgümnaasiumis avati riigikatise õppesuund.

Sellega seoses hakati meile ka enesekaitset õpetama. Ehk koolis sain käsivõitluse väljaõpet kuni 1998. aastani, kui tulin kaitseväkke. Siia jõudes püüdsin alguses omal käel jätkata ning hiljem leidsin endale juba instruktorid, kellega arenesin edasi.

Milles peitub käsivõitluse õpetamise olulisus?

Esmajärjekorras peitub olulisus selles, et kursuse näol on tegu ühe asjaga, mille ajateenijad saavad siit reservi minnes endaga kaasa. See tähendab, et õpitud teadmiste ja oskustega on neil reservis reaalselt ka midagi peale

Võimas mees!

Vanemveebel Müüril jõudu vahipataljoni mõõga hoidmiseks jagub.

hakata, kasutades õpitut kas või enda, pere või tuttavate kaitseks.

Kas käsivõitlust võiks teie arvates ajateenijate väljaõppes senisest enam olla?

See juba oleneb ülemate soovist, aga põhimõtteliselt võib öelda, et ajateenistus siiski ei ole kummist. Me ei suuda panna õppekavasse sisse kõike, mida tahaksime. Ehk siis, kui kasutada väga hästi läbimõeldud kava ja see panna ajateenijate õppesse, siis miks ka mitte – võiks isegi rohkem olla. Usun, et alustada tuleks juba siis, kui sõdur tuleb aega teenima ehk siis sõduri baaskursuse ajal ja lõpetada vahetult enne, kui sõdur läheb reservi. Enne reservi minekut tuleks

ajateenijatele teha mingi lõputest, mille järgi saab määratleda, kas sõdur on suuteline vähemalt baastasemel ennast või lähedasi kaitsma.

Kuidas ajateenijad teie käe all kursusel hakkama saavad?

Ma arvan, et ajateenijad saavad vägagi hästi hakkama. Me oleme seda kursust korraldanud juba viimased paar aastat ning katseobjektid ei ole olnud üks või kaks ajateenijat, vaid me räägime siin ikka kümnetest. Siiamaani ei ole ma näinud ühtegi ajateenijat, kes baasväljaõppega hakkama ei saaks. Kursus on tehtud niivõrd lihtne ja algeline, et iga kodanik peaks selle sooritamisega hakkama saama.

Foto Ardi Hallismaa

Mida peale käsivõitluse veel ajateenijatele õpetate?

Peamiselt on selleks väljundiks jäänud marsruudiluure. Samuti õpetan meestele, kuidas kasutada erivahendeid – käerauad, nuiad ja muu selline.

Millised on teenistuslikus mõttes teie tuleviku eesmärgid?

Tuleb ennast edasi arendada. Kui ikka on võimalus kursusele minna, mis otseselt toetab minu eriala ehk sõjaväepolitseid, siis tuleb pakkumine kindlasti vastu võtta. Võib öelda, et maailm on praegu väga muutuvas olukorras, millega tuleb nii sõjaväepolitseil kui ka meil kõigil kohaneda.

6

Sõdurileht 3. mai 2016

Kohtumiseni, belglased! Tere tulemast, britid!

TANEL RUNGI

28. aprillil leidis Ämari lennubaasis aset pidulik tseremoonia, mille käigus võtsid britid belglastelt üle Balti õhuruumi turvamise. Vahetusid ka hävitajad ehk neli Belgia F-16AM hävitajat asendusid sama arvu brittide Eurofighter Typhoone’idega.

Kuigi hävitajate arv jäi samaks, suurenes oluliselt Ämaris baseeruvate liitlasõhuväelaste isikkoosseis.

Nimelt on Eurofighter-tüüpi hävitajad oluliselt keerulisema konstruktsiooniga kui F-16-d, mistõttu vajavad esimesena mainitud enda ümber näiteks hooldustöödeks rohkem inimesi. Seetõttu baseerub Ämaris 50 belglase asemel nüüd kolm korda rohkem britte.

Saabunud britid on Balti õhuruumi valmis kaitsma ükskõik mis hinnaga. „Järgmise nelja kuu jooksul reageerime me kõigele. Reageerime igale õhusõidukile, mis ei järgi rahvusvaheliste lendude norme. Seda selleks, et tagada Ida-Euroopas turvaline õhuruum,“ sõnas Briti lennusalga ülem kolonelleitnant Graham Melville.

Eelmisel aastal oli Eesti õhuruumi rikkumisi kokku kolm, sel aastal on neid aprilli lõpu seisuga

TEHNILISED ANDMED KÕRGUS

5,3 m

EUROFIGHTER TYPHOON RELVASTUS Paveway IV

PIKKUS

16 m

GPS- ja laserjuhitav pomm

2 Eurojet EJ200 mootorit

AMRAAM

Tänapäevane keskmaa õhk-õhk-rakett

ASRAAM

JÕUD

Tänapäevane lühimaa õhk-õhk-rakett

2 x 60 kN, järelpõlemisel 2 x 90 kN

LAIUS

Mauser 27 mm Cannon

11 m

27 mm kaliibriga kahur

Enhanced Paveway II

meeskond

1-2

tühimass

11 000

kg

kandevõime

23 500

kg

tippkiirus

2495

km/h

maksimaalne lennukaugus

3790

km

lennulagi

19 812

m

„

Järgmise nelja kuu jooksul reageerime me kõigele. Reageerime igale õhusõidukile, mis ei järgi rahvusvaheliste lendude norme.

Graham Melville kolonelleitnant Briti lennusalga ülem

GPS- ja laserjuhitav pomm

Makett: jasonowen, tf3dim.com Graafika: Kethmar Salumets

kogunenud kaks. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on oluline näidata oma riigi suveräänsust ja õhuruumi kontrollimine kahtlemata üheks suveräänsuse näitajaks on. „Kuigi viimasel paaril aastal on mõningaid õhuruumi rikkumisi olnud, on üldpildis neid siiski vähemaks jäänud,“ rääkis Terras.

Iga rotatsiooni vahetuse käigus

kuuleb lahkuvatelt liitlastelt kiidusõnu Ämari lennubaasile ja teenistustingimustele ning belglased ei olnud sel puhul mingi erand. „Teil on uhiuued hooned. Samuti on maandumisrada ideaalne. Talviti suudate radadelt hästi libedust tõrjuda, eriti halbade ilmadega, seega meie jaoks oli nauding olla Eestis,“ vaimustus Belgia lennusalga ülem major David Laurent.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Balti õhuruumi rotatsiooni korras alates 2004. aastast.

12 aasta jooksul on belglased meie õhuruumi kaitsnud juba kuus korda, britid aga alustasid oma neljandat missiooni. Seega suure tõenäosusega ei jää see emma-kumma riigi õhuväelastele viimaseks korraks Ämaris ööpäev läbi valves olla.

Kadetid ajateenijatega metsas – Kuperjanovi võitlejad said ajutiselt uued ülemad AVE EERMA kaitseväe ühendatud õppeasutused

Teise õppeaasta maaväe kadetid harjutasid kompaniikursusel jalaväekompanii pealetungivate tegevuste planeerimist ja juhtimist.

Kõrgema sõjakooli kadetid juhtisid rühma- ja kompaniiülematena Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijaid. Kaks päeva kestnud harjutus algas esimese päeva lõunal maastikumudelite tegemise ja käsu andmisega, järgnesid ettevalmistavad harjutused ajateenijatega. Järgmise päeva varahommikul suundusid kadetid ja ajateenijad metsa, kus tuli hõivata vastase positsioon.

Maaväe teise õppeaasta kadettseersandid Margus Mälgand ja Gert Nurk said harjutuses kompaniiülema rollis tegutseda. Endi sõnul nad varem kompaniid juhtinud ei olnud, mistõttu oli saadud kogemus uus ja huvitav, kuid parasjagu keeruline.

Kadettseersant Mälgand ütles, et kui siiamaani on kadetid õppinud rühma juhtima, siis nüüd said nad juhtida oluliselt suuremat ehk kolmest rühmast koosnevat üksust – kompaniid. „Kui eelmisel õppeaastal rühma juhtima õppisime, siis nägime, et rühmas on päris palju osiseid, mida liigutada. Juba see oli raske,“ ütles kadettseersant Nurk. „Nüüd, kompaniid juhtides on neid juhitavaid osiseid veel rohkem ning kompanii tegevus sõltub oluliselt rohkematest detailidest kui rühma juhtimine.“

Klaasistunud pilk Enesepäästeõppuse harjutused nõudsid osalistelt ülimat keskendumist.

Kadettseersant Nurga sõnul on kompaniiülema üks olulistest oskustest ülesannete delegeerimine, sest üksinda ei suuda terve lahingu korraldamist hallata. „Kui rühma tasemel planeerib tegevust peamiselt rühmaülem ise, siis kompanii tasemel delegeerib kompaniiülem erinevate valdkondade planeerimise, et ta ise saaks võimalikult palju pühenduda põhituumale ehk lahingukavandile,“ kirjeldas kadettseersant Nurk.

Taktikalektor major Eero Aija andis

pärast harjutust kadettidele tagasisidet, kus tõi positiivsena välja, et kõik käsud olid maastikumudelis visualiseeritud ning koostöö ajateenijatega oli hea. „Minek sellesse tasandisse, kus sõdur tegutseb, on kindlasti vajalik, kui te siit majast välja astute ja väeossa lähete,“ ütles major Aija. „Võtke näiteks pärast manöövriskeemi korraks paus sellest käsust, rääkige veel kord oma sõnadega oluline üle ja veenduge, kas kõik said aru, kuidas te käike tegema lähete.“

Foto Karl Martin Räästas

Major Aija ütles, et kompaniiülema jaoks on kõige olulisem õppetund see, et lahinguplaan tuleb oma peas alati lõpuni mõelda. „Teil peab olema väga selgelt aru saadud, mida ja kus te teete ning mida teete siis, kui juhtuvad planeerimata tegevused,“ ütles major Aija. „Kompanii tasandil enda ettevalmistamisele kulutatud aeg on alati väga hästi kasutatud aeg.“ Kadettseersantide sõnul juhtisid nad viimati ajateenijaid aspi-

rantidena, ise ajateenistuses olles. „Ajateenijate, päris inimeste juhtimine on oluliselt erinev kaardiharjutusest. Kaardi peale on üsna lihtne kriipse ja üksuste tingmärke joonistada, aga kui metsas põlve maha paned, on ikka pilt teine,“ ütles kadettseersant Mälgand. „Kaardiharjutuses ei ole stressirohket keskkonda, mis mõjutaks otsuste vastuvõtmist ning lahingute juhtimist,“ lisas kadettseersant Nurk.

Mõlemad kadettseersandid avaldasid rahulolu ajateenijate üle, kellega koos rünnakuharjutust läbi viisid. „Ma olin Kuperjanovi C-jalaväekompanii ajateenijate ja jaoülemate tasemes väga positiivselt üllatunud,“ märkis kadettseersant Mälgand. „Jaoülematel oli tahe silmis ja kindel minek – hea oli vaadata!“ Ka kadettseersant Nurk nõustus. „Olenemata sellest, et mehed on veebruari lõpust saadik metsas õppustel käinud ning meiega sama ülesehitusega harjutust juba teist päeva järjest tegid, olid nad motiveeritud ning tegid pühendumisega kaasa,“ ütles kadettseersant Nurk.

Taolistest harjutustest saadav juhtimiskogemus on kadettidele väga oluline, kuna kõrgemast sõjakoolist nooremleitnantidena välja astudes ja väeosadesse teenistusse suundudes hakkavad nad juhtima riigi kõige olulisemat ressurssi – kodanikke. Reservi minekuni on veel natuke aega, et küsida oma rühmaülemalt kõrgemas sõjakoolis õppimise kohta.

3. mai 2016 Sõdurileht

7

2. jalaväebrigaad sai uue sümboolika

Foto: Hans-Toomas Saarest

PILTUUDIS: Möödunud nädalal oli Tartu sõjaväespordi pealinn – Dorpati hotell võõrustas rahvusvahelise sõjalise spordi nõukogu 71. Peaassambleed, kus olid kohal 87 riigi relvajõudude esindajad.

Foto Silver Mikiver

Kaitsejõudude hokiässad lõpetasid hooaja teisena KASPER ELISSAAR

Kaitsejõudude spordiklubi tõmbas aprilli lõpus joone alla oma esimesele hooajale Harrastajate hokiliigas. Teises grupis võideti hõbemedalid, mis pakkus meestele rahuldust.

2014. aastal treeningutega alustanud ja tänavu esmakordselt liigas osalenud Kaitsejõudude võistkond teenis 21 mänguga 26 punkti, millega jäädi 8 meeskonna konkurentsis alla vaid HC Spartale, kes sai kokku 35 silma. Kuigi hooaja alguses ei saadud end väga hästi käima ja nii on turniiritabelis 10 võidu ja 6 viigi kõrval kirjas ka 5 kaotust, oli tervikpilt positiivne. „Alguses läks kuidagi üle kivide ja kändude,“ rääkis kaitseliitlane reamees Kaido Kivistik. „Ei saanud hoogu üles ja eksisime lihtsates asjades. Palju mehi oli hooaja alguses ka puudu, aga tasapisi tõusime ja lõpptulemusega võib rahule jääda,“ lisas ta.

Meeskonna üks alustalasid ja hing kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik luges samuti esimese liigahooaja kordaläinuks.

„Möödus jah vahejuhtumiteta. Saime teises grupis teise koha. Oleme võimelised isegi rohkem saavutama, aga eks vaatame, kuidas järgmisel aastal läheb,“ vihjas kindral, et võib-olla pannakse koguni kaks meeskonda välja, sest sportlasi jagub.

Kaitsejõudude SK viskas talve jooksul 70 väravat. Neist 20 juures oli osaline reamees Vitali Ivanov staabi- ja sidepataljonist, kes mänginud ka Eesti meistriliigas. „Minu jaoks oli raske, sest pole varem selliste meeste vastu mänginud. Nad ei mängi päris nii nagu professionaalses hokis,“ kommenteeris Ivanov. „Nende vastu mängides oli keerulisem võita.“ Brigaadikindral Tiganik jäi ajateenijate panusega aga väga rahule. „Tegevväelaste ja kaitseliitlaste tase on väga hea, aga ajateenijate oma on palju parem. Eriti nende teenistusse tulnud meeste, kes on varem professionaalsel tasemel mänginud.

Jäähokiväljakul ruulivad reamehed ja nemad otsustavad mänge. Kindralile ei anta üldse sõna,“ ütles Tiganik, kes hooaja lõpus vigastuse tõttu mänge kõrvalt vaatama pidi.

Rainer Komi ja Toivo Viinapuu käe all harjutavas Kaitsejõudude spordiklubi hokimeeskonnas oli tänavu 38 mängijat.

Just sellistes digilaiguga vormides tulid kaitsejõudude mehed hõbedale.

Foto Hans-Toomas Saarest

Aprilli teisest poolest on 2. jalaväebrigaadil uus sümboolika. Nimelt kin­ kis Tartu linn neile Sakala partisanide rügemendi lipu, millega seoses võeti kasutusele ka uus vapp ja rinnamärk. „Saime lipu Sakala partisanide rügemendilt, Vabadussõja-aegselt üksuselt, mis sõdis siin samas lõuna­ rindel – meie jaoks on see sümbolina oluline,“ rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Samamoodi nagu Kuperjanovi lipp, on meie lipp mustal taustal, mis sümboliseerib maad, mida kaitseme,“ lisas ta.

2. jalaväebrigaadi lipu väeosa külg on põhivärvilt must, lipu musta välja keskel on viienurgalisel hõbedaste äärtega mustal kilbil brigaadi emb­leem.

Embleemil on kujutatud püstloodis kaheteraline mõõk, mille käepide on suunatud ülespoole. Käepidemest vasakul ja paremal on Sakala partisane tähistavad tähed „S“ ja „P“. Mõõga terast vasakul on elusa inimese pale, paremal surnupealuu. Mõõga terav ots toetub loorberioksale.

Lipu tagakülg on sarnane teiste kaitseväes kasutusel olevate lippudega ehk riigilipu värvides lipuvälja tausta keskel asub Eesti vabariigi suur vapp koos vastava lipukirjaga „Eesti kodu kaitseks“.

Varem 2. jalaväebrigaadil otseselt enda sümboolikat polnud ja kasutati Lõuna kaitseringkonna lippu.

1. jalaväebrigaad tähistas 25. aprillil Tapal oma 99. aastapäeva Tapa linnakus toimus pidulik rivistus, kus anti üle aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri ja töötaja aunimetused.

1. jalaväebrigaadi aasta ohvitser on õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner, aasta allohvitser vanemveebel Indrek Roosaar Kalevi jalaväepataljonist, aasta sõdur Scoutspataljonis teeniv kapral Janar Peets ning aasta töötaja 1. jalaväebrigaadi staabi refe­ rent Kätlin Vildek.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistav 1. jalaväebrigaad ühtlasi nii Eesti vanim kui samas ka kiireimini arenev üksus. „Oleme täielikult lahinguvalmis ning suu­ teline Eestit kaitsma samal moel, nagu seda tegi meie eelkäija Vabadussõjas,“ ütles kolonelleitnant Palm.

Aastapäeva tähistati ka avatud uste päevaga. Linnakusse saabunud küla­lised said tutvuda brigaadi relvastuse ja tehnikaga ning osaleda võistlustes ja mängudes. Esmakordselt korraldati lahtiste uste päeva raames ka karjääripäev, kus lisaks kaitseväe struk­ tuuriüksustele tutvustasid oma tegevust politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning vanglaamet.

1. eesti jalaväepolk, kelle õigus­ järglaseks praegust 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918–1920 Vabadussõjas.

8

Sõdurileht 3. mai 2016

STAABI- JA SIDEKOMPANII

LUUREKOMPANII

1. jalaväebrigaad

1. jalaväebrigaad

VS aspirant Eerik Kompus

sõdur vs. sõdur

nooremseersant Rainer Koorem

2

293 73

Õhtul kutsuti kogu kompanii kasarmu ette, mind kutsuti rivi ette. Arvasin, et saan kiita, kuid tegelikult sõimati nägu täis. Väidetavalt olin ühe kartuli liiga palju võtnud.

Tahtsin väga välja minna, et pidutseda. Lõpuks jõudsin õhtul Franki ning seal kutsuti mulle takso, sest mul olid põlved SBK rännakust nii katki, et ei suutnud lihtsalt olla. „done, tehtud, purgis“

2

281 77

2

nooremseersant Ermo Tõntsu

Üldfüüsilise testi tulemus

277

reamees Andero Kuhhi

2

300 116

2

Eredaim mälestus SBKst

Siis kui esimest korda metsalaagris pidime pesema. Olime kõik paljalt, anti katelokki liiter vett ning sellega pidime hakkama saama, samast veest pidi piisama ka veel tee tegemiseks.

1

Käisime SBK jaoga gaasimaskides põllu peal öörahu ajal und otsimas.

1

2

Sain sõpradega kokku, et õllekultuuri üle arutleda.

1

järjest kätekõverdusi

116

2

Üks rühmakaaslane oli oma kapi ääres ja magas püsti olles.

0

Läksin linna, olin purjus ning tegin üksinda „tuli ja liikumist“, kätekõverdusi. Klubi ees „üksi-üksi“.

0

Mida tegid esimesel väljaloal?

Jätkasin kodus taktikalist olukorda – kasutasin NATO tähestikku ning kasutasime sõpradega kaitseväes külge jäänud väljendeid.

1

„no go“, „pseudo pask“

1

Külgehakanud väljend

„titimiti“, „pelmeenid“, „tinkivinki“, „korras“, „huioobin“

2

„mongol“, „pelmeen“, „mähis“, „gemüüse“, „tinkivinki“

2

2

Kellega läheks lahingusse?

Luurekompaniiga. Tunneme üksteise häid ja halbu külgi, oskame seda lahingus ära kasutada.

2

Luurekompaniiga. Usaldan igat meest oma kompaniist.

2

Kõige ägedam asi

Siis kui meie kompanii ühe jao liikmed vastaste alalt nende Unimogi varastasid, mille sees olid raadiosaatjad, lahingukaardid, kaks AK4e ja üks Carl Gustav. Autojuhtidel seoti käed lihtsalt kinni ning võeti auto ära.

2

Olude sunnil ründasime oma jaoga ülekaalukat vastast, tekitasime korraliku segaduse ning seetõttu arvas vastane, et neid ründas rühmasuurune üksus. Saime küll surma, aga võtsime endaga kaasa neli veokit, 2 Strykerit ning pool rühma.

2

2

Kasarmus elamine. Pidev koristamine ning tunniplaani järgi elamine. Lihtsam on metsas asju teha. Ja muidugi kuivtoidupakk.

1

2

„Selle kapi pärast me kaotame veel sõja.“

2 2 2

1

Võtaksin kõik oma sõbrad, kes on juba reservis või läbivad praegu ajateenistust ning teeksin neist „megajao“. Nendega läheksingi lahingusse.

2

NAKis linnalahingus tegi kaplan meile PASI Browninguga vastutegevust. Võtsin koos Kompusega mingilt laibalt TT ning lasime selle PASI lihtsalt ribadeks. Kaplan sai lihtsalt vastu pilbast.

Ajaraamistik. Kõik peab olema ajas.

1

See, et inimene on võimeline ellu jääma, magades vaid 3-4 tundi ööpäevas mitu nädalat järjest.

2

Kõige harjumatum asi

Keskkonnamuutus, kui tulime metsast kasarmusse. Puhas lõhn, lambivalgus ja hea toit.

Leitnant Kiri: „Küsimusi? Muresid?

Probleeme? Ettepanekuid?“

0

Drillseersant (aktsendiga): „Hakkame liiku tegema!“, „Miks te kunagi ei jõudnud?“

2

Meeldejäävaim ülema tsitaat

„Teis on potentsiaali rikkuda sõda ära nii, et keegi ei saaks normaalselt lahingut pidada.“

Sõidame kolonnis harjutusele. Ühel nooremseersandil tuli häda peale.

Kompaniiveebel soovitas, et kusku oma rohelisse joogipudelisse. Nali naljaks, kuid hetk hiljem kusebki.

Pool tundi hiljem räägib kõnealune nooremseersant mulle seda lugu, ise samal ajal vett juues samast rohelisest pudelist. Väidetavalt loputas ta selle ära.

2

Oled nädal aega metsalaagris olnud, lähed lõpurännakule, öeldakse, et natukene jäänud ning siis antakse DAFi rehv, et veel 10 km kõndida.

Kogu see teadmatus ongi veider.

0

Veidraim kogemus ajateenistuses

Kui meid 20-kraadise külmaga ladude juurde viidi, paluti särgi väele võtta ning jäime sinna alajahtumist ootama. Pärast 20-minutilist seismist tulid esimesed tundemärgid.

Tagantjärele mõeldes oli väga huvitav.

2

Hügieenidemo metsas – kuidas demomees end metsas paljalt peseb, samal ajal meile seebivett näkku pritsides.

Võtan kokku oma kamraadid ning otsustame ära, kuhu reisile läheme, kuigi tegelikult selleks ajaks on piletid juba ostetud.

2

Võtan parimad kolleegid ning teeme ühe korraliku prae.

2

Esimesel päeval reservis

Lähen sõjaväepolitseisse tööle.

2

Viksin kõik jalanõud ära. Võib-olla hakkan sporti tegema.

NAKi lõpurännakul, kui olime 24 h rännanud, lükkasime DAFi rehvi ning nägin hallutsinatsioone kompanii veeblist, kes istus kiiktoolis ning karjus meie peale.

13

136 TALISÕIDUK HURTSIK NÄITLEJA ..., TWO, THREE SPORDISELTS MAITSEOMADUS KIRGAS TEATRIKUNSTNIK

"... 69" NAISENIMI SAMMAS(ETV saade) KÄIK NÄITLEJA KÖÖGIVILI H NAABRID ... UUKKIVI

FILMILAULJA ORDNUNGSDIENST LAVASTAJA KUULME- LIIVIMAA SIBERI LUUKE HÕBEMÜNT PÕLISMETS

2

PUNKTE KOKKU

15 VÄLJASURNUD LIND KIOSK

NAISENIMI SELLE MEHE ... ON LAULDUD

ÕHU VÕI VEDELIKU KEERLEV LIIKUMINE RAADIUM

Ristsõna nr 136

Liitlastega, sest neil on parem relvastus.

VÕITIS

19

17

Saada* ristsõna vastus aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 08.05.2016.

Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja spork.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit!

Ristsõna nr 135 õige vastus oli kuulivest.

Spork’i võitis madrus Sander Salu mereväest.

KIRJANIK ... TOOMET VIIES ...

VANKRI ALL PERPETUUM MOBILE RONGI OSA PIDULIK ÜRITUS KOMPONENT GALLIUM

luurekompanii * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.