9. mai 2016 - Kevadtormi erileht nr 1

Leedukad tahavad võtta Kevadtormist maksimumi

lk 3

Pioneerid ehitasid Mooste vallale uue silla

lk 6

Tulejuhtimis- ja tagalapatarei 9. mai 2016 ülema abi: Sõdurileht väga õigesse 1 kohta sattusin

lk 7

TORMI HÄÄL ESMASPÄEV, 9. MAI 2016

SIHT

SILME EES

ISSN 1736-3411

2

Sõdurileht

9. mai 2016

TULEOHUTUS

Juhtkiri

Viimane pingutus

LIIKLUS

Tarbi piisavalt vett

Ära vala piiritust kuumale priimusele

Ära tegele roolis kõrvaliste asjadega

Telgiahju kütmise ajal ja peale kütmist tuleb kotrollida, et: HANNUS LUURE Tervist kaitseväelased – need, kes juba pea 11 või 8 kuud on vormi kandnud ning ka need, kes vormi reservõppekogunemiseks selga ajanud. Käimas on Kevadtorm. See koordineeritud kaos on kindlasti paljudele väga märgilise tähendusega. Esiteks kindlasti 2. jalaväebrigaadile, kes on sellel õppusel eriti suure luubi all, sest nemad on hinnatav brigaad. Edu, kiiret taipu ning head lahinguõnne!

Teiseks tähendab Kevadtorm loomulikult palju ajateenijatele, kelle jaoks märgib see ühe eluetapi lõppu. Mõni on algusest saati päevi lugenud, mõni teeb juunikuus kell kuus silmad lahti ja tunneb end seest tühjana. Olenemata mis tunded meid kõiki lõpu suhtes valdavad, olen kindel, et kõik on midagi nende kuude jooksul õppinud. Õppinud tundma uusi inimesi, keda tsiviilis ei oleks kunagi kohanud, ning saanud tuttavaks uute mõtetega, mida need erinevad inimesed on tutvustanud. Kindlasti on palju õpitud enda kohta – kombatud on füüsilisi ja vaimseid piire ning neid ületatud.

Kui mitte millestki muust, siis vähemalt sõjandusest on kõik kindlasti midagi uut teada saanud. Just lahingupidamise kunsti lõpueksam ongi Kevadtorm. Siin harjutatakse end kokku brigaadi tasemel ning ajateenijad saavad oma kõige suuremad lahingukogemused. Seda kõike Lõuna-Eesti ilusate metsade vahel – loodame, et ilm jääb sama kauniks nagu ta esimene nädal on olnud.

Kolmandaks on Kevadtorm eriline ka Sõdurilehe toimetuse jaoks – loete Kevadtormi erilehte Tormi Hääl, mis jääb puhtalt ajateenijate poolt kirjutatud lehena ka meie viimaseks. Loodame, et teile kõigile on meeldinud meid ahju valvates või küdedes lugeda – meie oleme kirjutamist küll nautinud.

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

1. ahju ei süüdata põlevvedeliku abil 2. põlevmaterjal on ahjust ohutus kauguses

Pea meeles: mets on tuleohtlik

112

MEDITSIIN Sega vette veidi soola ja suhkrut kuivtoidupakist, et ennetada soolapuudust. päevas 2 l

Õppuse alade piirkiirused rivi- ja reservsõidukitele: 70

kõvakattega teedel kuni 70 km/h

50

kruusateedel kuni 50 km/h

30

pinnasteedel kuni 30 km/h

Arvesta teiste teelolijatega

palaval ajal 4 l Kanna peakatet Kasuta päikesekaitset Riietu vastavalt ilmastikule Med.-pakk alati kaasas Hoia jalad kuivad – vaheta sokke regulaarselt Isiklik hügieen on tähtis ka metsas

Kui avastad tulekahju:

1. Helista viivitamatult häirekeskuse hädaabinumbrile 112.

2. Määra kindlaks tuule suund, ära jää allatuult!

PINDTULE KORRAL proovi esmaste vahenditega tuld kustutada seda lämmatades.

MAATULE KORRAL kasuta kustutamiseks rohkelt vett. Kaeva tulekolle lahti, et vesi kiiremini tulekoldeni jõuaks.

LADVATULE KORRAL ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutulele vastu astuda, vaid eemaldu võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

Graafika: Johannes Madis Aasmäe

„Meie hakkame igal juhul vastu!“ JANEK MÄGGI

Kui kõik algusest peale ära rääkida, siis ootasin kutset õppekogunemisele ühtekokku 21 aastat. Lõpetasin teenistuse 1994. aasta augusti lõpus, mil kaitseväe juhataja oli Aleksander Einseln ning kaitsejõude peastaabi ülem Ants Laaneots. Sellest ajast ei ole ma Sõdurilehele (vist) kirjutanud.

Alati arvasin, et küllap leitakse, et kui oled pool aastat üleajateenija (kaitsejõudude peastaabi infoosakonna spetsialist) olnud, siis pole oskusi vaja lihvida ja teadmisi täiendada. Just teistega võrreldes.

Niipalju ajaloost.

Kui kutse sain, oli see loomulikult äge üllatus. Teadsin, et Eesti kaitsevägi ei ole enam see endistest nõukogude ohvitseridest või Saksa sõjaväes teeninud inimestest koosnev vastuoluline meeskond, kes üksteist kui mitte ei kahtlusta, siis vähemalt umbusaldab. Kindral Einseln oli ameeriklane ning see taust ei lubanud tal tegelikult mõista lõpuni kumbagi poolt.

„

Daamid, kes kaitseliitlastena sissepääsul territooriumile lube kontrollivad või ohvitseridena olulisi protsesse juhivad, loovad meestes motivatsiooni teenida ja olla teenistuses.

Esimeste päevade elamused on võimsad. Esiteks, mehed ütlesid kohe: „Meie hakkame igal juhul vastu!“. Ma lugesin seepeale

Peatoimetaja: kapral Hannus Luure Küljendajad: nooremseersant Johannes Madis Aasmäe, nooremseersant Kethmar Salumets

ohvitseridele ette põhiseaduse § 128: „Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.“ Küsisin, kuid mida nad teevad, kui president seda ei tee? Siis ei ole teil selleks mingit võimalust vastu hakata! Lähete kohtu alla! 1940. aastal selline olukord oli. Otsuse langetas president Konstantin Päts, mitte Eesti rahvas. Rahval ei olnud muud võimalust kui alistuda. Mehed sattusid kimbatusse. Õnneks on Eesti rahval võimalik ennest kaitsta ka presidendi tahte või selle teostamise võimetuse eest. Tartu Ülikooli Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et „erandjuhtumiks on olukord, kus Eesti Vabariigi vastu suunatud sõjalise ründe efektiivne tõrjumine nõuab viivitamatut tegutsemist ega jäta aega Vabariigi Presidendile kuulutada välja sõjaseisukord. Kehtiva õiguse kohaselt otsustab kaitseväe poolt jõu kasutamise sellisel juhul kaitseminister või, kui teda ei ole võimalik teavitada, siis pädev ülem. Pädeval ülemal on otsustusõigus järgmiste asjaolude koosesinemisel: rünnak peab olema suunatud Eesti Vabariigi vastu, selle peab tuvastama pädev ülem vahetult ning kaitseministri teavitamine ei ole võimalik. Kaitseväe relvastatud tegevus riigi kaitseks on sellisel juhul lubatud ka enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, kuid ainult juhul, kui sõjalise ründe muul viisil tõkestamine ei ole võimalik või kasutatud muud meetmed ei ole andnud tulemust.“ Seega, meil on võimalik ennast kaitsta igal juhul. Kevadtorm on

Reservväelane reamees Janek Mäggi

harjutus juba kaasaegse kaitseväe jaoks, mille kuum reserv (ca 20 000 meest) on sündinud siis, kui mina kaitseväes käisin, või hiljem. (Minusugused „pensionärid“ (42), kes olid reservis enne 2003. aastat, on sisuliselt mängust väljas.)

Meil on väga palju kogenud, missioonil käinud mehi ja naisi, kellel on kaitsetahe. Mulle torkas silma kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrasse mõte, mille ta emadepäeva konverentsil 02. mail välja ütles, et tuleviku kaitsevägi on sooneutraalne kaitsevägi. Daamid, kes kaitseliitlastena sissepääsul territooriumile lube kontrollivad või ohvitseridena olulisi protsesse juhivad, loovad meestes motivatsiooni teenida ja olla teenistuses. Nad kujundavad meeleolu. Iisraeli eeskuju on nakkav.

Kaasaegne kaitsevägi ei võitle enam iseendaga, nagu see, kust ma 22 aastat tagasi lahkusin. Ka Eesti seadused võimaldavad presi-

Toimetajad: kapral Kasper Elissaar, kapral Tanel Rungi Fotograafid: nooremseersant Hans-Toomas Saarest, nooremseersant Silver Mikiver, reamees Karl Martin Räästas, reamees Joosep Laik

Foto Hans-Toomas Saarest

dendil sõjaseisukorda välja kuulutada juhul, kui on selge vaenlane. Üldiselt on meil vaenlase kuju mõistetav. Kuigi viimase aasta sündmused Euroopas, täpsemalt (sõja)põgenikega, on hakanud seda arusaama killustama.

Muidugi, me hakkame vastu igal juhul! Aga kellele? Venemaale? Pagulastele? Uued küsimused kerkivad iga päev ning kaitsetahte loomine ja kujundamine on aastatepikkune püsiv protsess, milles poliitikud peavad suutma kohaneda parima hetketeadmisega, mis võib tulevikus juhtuda, milleks tuleb valmis olla.

Kindlasti tunnetan, et poliitikute vastutus Eesti rahva kaitsmisel on meeletu. Mitte et poliitikud kedagi kaitseks või peaks kaitsma, vaid poliitilised otsused ei tohi lammutada rahva enesekaitsetahet. Õnneks on meil jutud palgaarmeest jms lennanud (vähemalt mõneks ajaks) ajaloo prügikasti.

Iga kevadtormaja saab aru, et tuleb vastu hakata. Igal juhul!

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

9. mai 2016 Sõdurileht

3

Leedukad tahavad võtta Kevadtormist maksimumi TANEL RUNGI

Kohustusliku ajateenistuse taastamine ning loteriisüsteemiga värbamine on põhjused, miks meie naabrit Leedut võib Kevadtormil osalevatest liitlastest pidada üheks põnevamaks.

Selleaastasel õppusel on leedukad esindatud kahe kompaniiga – lisaks Balti pataljoni koosseisus tegutsevale jalaväekompaniile saatis Leedu Eestisse ka ajateenijatest koosneva jalaväekompanii. Viimane tegutseb Kalevi jalaväepataljoni alluvuses.

Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et aastatel 2008–2015 ei olnud Leedus ajateenistus kohustuslik. Olukord

„

Küll aga ei laeku kiri kohustusest minna arstlikku komisjoni sugugi mitte kõigi Leedu meeste postkasti. muutus eelmisel aastal, kui Leedu seim võttis vastu otsuse kohustuslik ajateenistus taastada. Põhjus tagasi muutmiseks oli ilmselge – pingeline geopoliitiline olukord lähiriikides tähendas, et leedukate jaoks oli enda

reservarmee suurendamine ainuvõimalik otsus.

Potentsiaalsete teenistujate seas on 18–26 aastased mehed, vabatahtlikult võib teenistusse minna kuni 28. eluaastani ning naistele on ajateenistus vabatahtlik.

Ehk siis süsteem on selles osas küllaltki sarnane Eestiga. Küll aga ei laeku kiri kohustusest minna arstlikku komisjoni sugugi mitte kõigi Leedu meeste postkasti. Nimelt on 2,9 miljonilise rahvaarvuga Leedus meeste värbamises nii-öelda loteriisüsteem. Teisisõnu moodustatakse aastas teenistust läbiv 3500-pealine sõdurite hulk juhuslikkuse alusel.

Kindlasti väärib mainimist ka fakt, et Leedus kestab ajateenistus üheksa kuud. Selle aja võib sisuliselt jagada kolme faasi: esimesed kolm-neli kuud baasõpe, seejärel saavad sõdurid umbes kolm nädalat eriala- ja relvaõpet ning pärast seda on ajateenijatel kuni teenistuse lõpuni omavahelise koostöö lihvimine, alustades jaoning lõpetades kompanii tasandiga.

Intensiivse lõpuõppuse ootuses Kevadtormile saabusid leedukad 5. mail, sellest esimene nädal möödub kaitseväe keskpolügoonil koos teiste liitlaste ja meie 1. jalaväebrigaadiga kokku harjutades. Seejärel liigub leedu ajateenijate jalaväekompanii Lõuna-Eestisse, kus peamine ülesanne on Kalevi jalaväepataljoni koosseisus teha vastutegevust 2. jalaväebrigaadile.

Esimene õppuse nädal on nüüdseks läbi. Leedu ajateenijatest koosneva jalaväekompanii tegevväelase

Lõpusirge silme ees.

Ligi 150 Leedu ajateenijat tõmbavad oma teenistusele joone alla Eesti metsade vahel.

seersant Nerijus Meškyse jaoks ei ole Eesti metsade vahel ringi müttamine midagi eksootilist. „Sarnased metsad, sarnased harjutused – tundub, et

liigume samas suunas,“ ütles ta. Kompaniiülem kapten Artūras Milkintis lisas, et soovib õppusest lihtsalt maksimumi võtta. „Loodan, et saabuvad

Võimsad ja efektsed lasud Soome lahe rannikul

Ja lendu ta läks.

Ajateenijate lasud Mistralist tabasid sihtmärke.

TANEL RUNGI

Enne, kui õhutõrjepataljoni ajateenijad Kevadtormiga liitusid, said osad väeosa mehed ühe unustamatu kogemuse võrra rikkamaks.

Foto Hans Toomas Saarest

Nimelt lasid õhutõrjujad õhutõrjeraketisüsteemist Mistral ühtekokku kümme raketti, mis kõik tabasid vastase lennumasinat imiteerinud sihtmärki.

Eespool kirjeldatu leidis aset 5. mai ennelõunal Soome lahe rannikul Rutjal. Koha peal olid erinevate meediakanalite esindajad, õhutõrjujatest

reservväelased ja praegused ajateenijad. Neid kõiki ühendas üks tegevus – soov jäädvustada enda nutitelefoniga nähtu, sest Mistralist laskmised toimuvad Maarjamaal ainult korra aastas. „Ettevalmistused Mistrali laskmisteks on kestnud viimased seitse kuud. Suure töö tulemus on see, mida täna (5. mail – toim.) nägite – kõik kümme sihtmärki said hävitatud,“ kommenteeris õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner.

Vastase lennumasinat imiteerinud sihtmärkideks olid mudellennukid.

Mistralist laskmised toimuvad koostöös Belgia õhutõrjujatega, kes pakuvad eestlastele oma sihtmärke. „Kasutatavad mudellennukid on visuaalselt juhitavad ehk kasutatakse kas lihtsalt silmadega juhtimist või spetsiaalseid optilisi seadmeid,“ selgitas Pikner.

Selleks, et lennukile oleks üldse võimalik rakett pihta lasta, läheb vaja soojusressurssi, mida saadakse kasutades kas suitsu- või infrapunatõrvikut.

Kümnest raketist kaheksa saatsid sihtmärkide suunas teele ajateenijad, kaks raketti lasid kõrgema sõjakooli kadetid. Õige pea ootab laskmistel

osalenud kadette sõjakoolis põhikursuse lõpetamine ning seejärel alustavad nad teenistust õhutõrjepataljonis.

Liialdamata võib seda päikesepaistelist neljapäeva Rutjal pidada laskmistel osalenud meeste jaoks üheks põnevamaks senise teenistuse jooksul. „See tunne laskmiste ajal on küllaltki sarnane simulatsiooniga, aga just see hetk, kui rakett välja lendab, on hoopis teistsugune,“ sõnas Mistrali laskemeeskonna sihtur kapral Paul-Peeter Maasoo.

Meeskonnaülema nooremseersant Gregor Alaküla sõnul oli kõige huvitavam kõike õpitut lõpuks reaalselt läbi teha. „Kõige raskem oligi drilli järgida, asju õigesti teha ehk kõik juhtmed õigetesse aukudesse panna,“ rääkis Alaküla.

Kevadtormil jaguneb õhutõrjepataljon kaheks osaks: kaks raketirühma on 2. jalaväebrigaadi ning kaks 1. jalaväebrigaadi koosseisus.

Lisaks on 1. jalaväebrigaadi alluvuses õhutõrjepataljoni juhtimis- ja tagalarühm. Õhutõrjujate peamised ülesanded õppusel on õhuründevahendite leidmine ja hävitamine ning oma üksuste kaitsmine.

Foto Silver Mikiver

lahingud ja harjutused on väga intensiivsed, sest meie sõduritele on see viimane õppus enne reservi minekut,“ sõnas Milkintis.

Muuseumiööl on esindatud ka kaitsevägi

Foto: Kalev Smidt

Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 14. mail. Muuhulgas on huvilistel võimalik külastada Tartus asuvat endist tuumavarjendit ning Paides Lembitu pargis tutvustab Eesti kaitsevägi enda tehnikat ja peab maha näidislahingu.

Tartus Tehase 23 asuv pommivarjend sisaldab endas vaatamisväärsusi, mis iga päev tavainimesele nähtavad ei ole. Muuseumiöö puhul on võimalik uudistada tingimusi, milles oli võimalik pakkuda katastroofi korral ohutut peavarju lausa 250 inimesele. „Selle tuumavarjendi taastamine on minu jaoks nagu proovikivi. Mulle meeldib, kui saab teha mitte millestki midagi huvitavat,“ sõnas projekti eestvedaja ning Kevadtormil tsiviilmilitaarkoostööga tegelev lipnik Boris Polov.

Paides Lembitu pargis korraldab kaitsevägi tehnika näituse. Samuti toimub muuseumiööl õppus „Tsiviilkaitse varjend“ ning loengu peab sõjaajaloolane Mati Õun.

Lisainfo www.muuseumiöö.ee

4

Sõdurileht

9. mai 2016

Fotograafide parimad klõpsud

Sild igale poole.

Sillasüsteem TMM-M3 laskumas Lutsu jõe peale.

Foto Hans-Toomas Saarest

Hetk kahe kossumängu vahel.

Ka Leedu kaitseväelaste jaoks on Kevadtorm ajateenistuse lõppu märkiv sündmus.

Kaks kõva pauku!

Kaks Mistrali õhutõrjeraketisüsteemist lastud raketti liikumas kibekiiresti sihtmärkide poole.

Foto Hans-Toomas Saarest

Foto Silver Mikiver

9. mai 2016 Sõdurileht

5

Õhus ründelennukid,

maal jalaväe lahingumasinad KASPER ELISSAAR

Õppusel Kevadtorm 2016 osaleb suur hulk meie liitlaseid ja ühes nendega palju tehnikat, mida Eestis iga päev ei näe.

Vast kõige suuremad muutused on õppuse ajal Eesti õhuruumis, kus tavapäraste Eesti õhuväe reaktiivõppelennukite L-39 ja Ämaris baseeruva Briti kuningliku õhuväe õhuturbehävitajate Eurofighter Typhoonide kõrval on taevas ameeriklaste ja poolakate õhusõidukid.

Poola õhuväe lennusalk saabus Ämarisse möödunud nädala keskel

ning sellega said kogu tähelepanu endale ülehelikiirusel liikumist võimaldavad Su-22 ründelennukid.

Tegu on peamiselt maapealsete sihtmärkide õhust ründamiseks mõeldud lennuvahenditega, mille relvastusse kuuluvad kaks kiirlaskekahurit ja mitmesugused õhk-maa- ja õhkõhk-tüüpi raketid, aga ka pommid.

Lisaks tõid poolakad Kevadtormile SA-6 õhutõrjeraketid. Nende tegevusraadius ulatub 24 kilomeetri kaugusele ja 14 kilomeetri kõrgusele. Seejuures suudab relvasüsteemi radar sihtmärke avastada kuni 75 kilomeetri kauguselt.

Varem küll Eestis käinud, kuid õppusel esmakordselt osalevad Ameerika Ühendriikide õhujõudude hävitajad F-15C peetakse tänapäeva kõige edukamaks omataoliste seas.

Eesti õhuväe teabeohvitseri Alar Laatsi sõnul pole maailmas ühtegi

USA

õhutõrjeraketid SA-6

Eesti

Eesti tulevik kulgeb mööda siinseid teid Kes pead kuklas hoida ei jaksa, võib Kevadtormil maa peal liikumas näha masinaid, mis õige pea Eesti kaitseväe osaks saavad. Nimelt on Hollandi relvajõudude 43. meh-

haniseeritud brigaadi 44. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompaniiga õppuse aladel 14 jalaväe lahingumasinat CV9035. Seejuures harjutavad hollandlased koos Balti pataljoniga,

„

Samuti saavad tähelepanelikumad taevasse vaatajad näha ameeriklaste transpordikoptereid CH-47 Chinooke ning kopterlennukeid V-22 Ospreysid.

mille koosseisu kuuluvad Scoutspataljoni sõdurid, kelle peamiseks sõiduvahendiks tulevikus just CV90d saavad. Eestis ei ole kunagi nii palju soomust olnud, kui on praegu.

USA

hävitaja F-15A

Poola

F-15 hävitajat sõdade käigus alla suudetud tulistada.

Samuti saavad tähelepanelikumad taevasse vaatajad näha Eesti õhuväe koptereid Robinson R44 Raven II ja ameeriklaste transpordikoptereid CH-47 Chinooke ning kopterlennukeid V-22 Ospreysid, mis on meile tuttavad pigem filmist „Transformerid“. Kõikide õhusõidukite tegutsemist koordineerib õppuse ajaks loodud õhuväe juhtimiskeskus, kus eestlaste kõrval töötavad ka Belgia, Saksamaa, Hollandi, USA ja Poola eksperdid.

Ühendkuningriik

kopterlennuk V-22 Osprey

Eesti

kopter Robinson R44 Raven II

Eurofighter Typhoon

Poola

reaktiivõppelennuk L-39

ründelennuk Su-22

USA

Paldiski põhjasadama kaudu Eestisse jõudnud Hollandi pea 80 tehnikaühiku hulka kuuluvad lisaks veel ka viis tanki Leopard 1 veermikule ehitatud toetusmasinat ja mitu soomusautot Fennek.

Seejuures saavad õppuse keskmes olevad 2. jalaväebrigaadi võitlejad ilmselt samuti küllaltki suure kokkupuute liitlaste tehnikaga, sest peamiselt just liitlasüksused koos 1. jalaväebrigaadiga on Kevadtormil vastaste rollis.

Kokku võtab tänavusest Kevadtormist osa kümme riiki – lisaks Balti riikidele, Poolale, Ameerika Ühendriikidele ja Hollandile osalevad õppusel kompaniisuuruse üksusega ka Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samuti osalevad õppusel Soome staabiohvitserid ning Kanada erialaspetsialistide meeskond.

transpordikopter CH-47 Chinook

Holland

soomusauto Fennek

Holland

jalaväe lahingumasin CV9035 Mudelid: 3D Warehouse, graafika: Johannes Madis Aasmäe

6

Sõdurileht

9. mai 2016

CIMIC – ühendus kaitseväe ja tsiviilmaailma vahel

Õppuse ajal liigub metsas tohutu hulk kaitseväelasi ning osa metsadest asuvad eramaal. Kõik need liikumised tuleb eramaade omanikega kokku leppida ja igasugused muutused, mis maastikul kaitseväelaste liikumisest ja paiknemisest tekivad, tuleb ära parandada. See kõik tähendab väga palju tööd ning sellega tegeleb Eesti Kaitseväes spetsiaalne üksus – CIMIC (civil-military co-operation).

Liikumiste koordineerimine ning vigade parandamine on vaid osa CIMICu üksuse ülesannetest. Suures plaanis tegeleb CIMIC koostööga tsiviilelanikkonna ning kaitseväe vahel.

Järgnevad lood räägivad projektidest, kus tsiviilelanikkond ning kaitsevägi on edukalt koostööd teinud. Kõik see on väga tänuväärne - tsivilistid saavad panustada riigikaitsesse endale sobival moel ning kaitsevägi saab elanikkonnale midagi tagasi anda, et rahvast toetuse eest tänada.

Hannus Luure

Foto Joosep Laik

Pioneeride sillasüsteem TMM-M3 silda testimas – kannab küll!

Pioneerid ehitasid Mooste vallale uue silla Läbi Mooste valla voolab Lutsu jõgi, üle Lutsu jõe jookseb sild.

Kohalikud teavad rääkida, et see sild on seal olnud alates juba esimese Eesti ajast. Seda on ületatud nii hobuste, veoautode, kombainide kui ka kondimootoriga juba aastakümneid. Loomulikult on seda parandatud, siit-sealt mõne aasta tagant nokitsetud, aga nagu kõigel siin maailmas tuleb enda tund, nii ka sellel sillal.

Aga kõige lõpp on uue algus.

Hävimine ja loomine on sümbioosis ning pioneeripataljonile on mõlemad tegevused põhiliseks väljundiks. Kevadtormil oli ühe sillameeskonna, kahe pioneerijao ning tehnikaelemendi esimeseks ülesandeks ehitada vana silla asemele uus sild.

Kui jõudsime Lutsu jõe äärde, oli juba kaugelt kuulda mootorsaagide mürinat ning puude langetamise raginat. Silla kõrvalt eemaldati puud, et teha ruumi ajutisele sillale. Langetatud puu kallale läksid koheselt agarad sõdurid, kes tüved mõistliku suurusega pakkudeks lõikasid ning hunnikusse viskasid.

Hunniku juures olid juba järgmised võitlejad, kes pakud kirveste abil küttepuudeks võlusid. See sobis vägagi silla lähedal talus elavale sõbralikule vanemale naisterahvale, kellel sõdurid aitasid puud käru peale visata ning hiljem riita laduda. Silla ehitust vaatama tulnud major rääkis naisterahvaga juttu ning peale mõningast vestlust anti jaoülematele käsk minna

Koos kodumaad koristamas Teeme Ära talgupäevad on saanud üle-eestiliseks traditsiooniks, kus koristatakse ja korrastatakse meie isamaa maalappe. Sellel aastal otsustasid aktiivsed Ida-Virumaa noored seda toredat ettevõtmist tutvustada ka meie liitlastele Ameerika Ühendriikidest. Äkkeküla spordirajale Narvas kogunes hulk Viru jalaväepataljoni võitlejaid, Tapas baseeruvad USA sõdureid ning hulk Ida-Virumaa noori koos peredega. Eesmärke kaks – teha üheskoos korda spordirada ümbritsev

mets ning võimalikult palju üksteisega suhelda. Initsiatiiv selleks ettevõtmiseks tuli noortelt endilt. Noored on osa programmist Sinu Riigi Kaitse, mis populariseerib ajateenistust ning kaitseväge vene keelt kõnelevate noorte hulgas. Suur oli nende soov saada kokku just liitlastega Ameerika Ühendriikidest, sest Ida-Virumaal on viimaste maine pigem halb ning liitlaste kohta liigub palju valeinfot. „Tahtsime saada infot võimalikult esmasest allikast,“ sõnas Jekaterina, üks programmi liikmetest.

järgmine päev naisterahva tallu, et viimase võsa korda teha.

„

See sild on meie valla emasild. Ülo Needo Mooste vallavanem

Sõduritel oli silmas tõeline aukartust äratav füüsilise töö tegemise sära. Ma pole kunagi näinud, et võssa kasvanud maalapist saab nii kiiresti ilus, hoolitsetud haljasala. Jõe ääres oli väikene küngas, mis jäi veidi ette. Selle kallale mindi kopaga. Kolmveerand tunniga oli

Artjom, kes samuti Sinu Riigi Kaitse programmis osaleb, oli päevaga väga rahul. „Tahtsime näidata, et meie liitlased võivad meid aidata mitte ainult sõjaliselt, vaid ka meie maakonna koristamisel. Tahame teha meeskonnatööd, see ongi tänase ettevõtmise eesmärk,“ sõnas noor patrioot. Noored on käinud tutvumas liitlaste elutingimustega ka Tapal, kus nad said näiteks maitsta USA meeste kuivtoidupakkide sisu ning suhelda sõduritega näost-näkku. Talgupäev tugevdas suhteid noorte ja Eesti ning liitlasvägede sõdurite vahel veelgi, sest mis see muu inimesi veel ühendab kui mitte raske füüsiline töö.

seal ilus tasane ala ning ajutise silla jaoks piisavalt pinnast jõe ääres.

Sillasüsteem TMM-3M jaoks rihiti pinnas paika, mõõdeti maad, tehti korrektuure. Kui kopaga ei saanud, siis visati pinnast labidatega, jõhkra kiirusega loomulikult. Masin tagurdati jõe äärde, pandi toestus paika, süsteem timmiti loodi ning sillasüsteem lasti alla. Veidi pinnast siia-sinna, et tsiviilautod saaksid mugavalt liikuda ning ajutine sild oligi paigas.

Seejärel tuli vana sild lammutada, et teha ruumi uuele. Kahjuks või õnneks õhku seda ei lastud.

Iga palk, mis juba ammu oli ajale jalgu jäänud, monteeriti hoolikalt lahti ning tehti küttepuudeks, et sõduritel oleks öösel millegagi ahju

kütta. Silla ehitamine ei ole kerge töö – kehtib põhimõte „70 korda mõõda, üks kord lõika“. Uus sild ei ole üleni puust. Maatoed on betoonist, kandetoed terastaladest ning kaas puidust. Tulemus tuli suurepärane – silla avatseremoonial sõitsid kõik silla ehitamisel osalenud masinad, justkui garantii märgiks, uuest sillast üle.

Mooste vallavanem Ülo Needo oli silla üle tohutult õnnelik. „Ehituses on mõiste ematala, mis on kõige tähtsam tala. See sild on meie valla emasild. Vana ehitajana arvasin, et nii kiiresti nii korralikku asja ei ole võimalik teha, aga pioneeripataljon tõestas vastupidist“ sõnas vallavanem silla avatseremoonial lustakalt.

Eesti ja USA sõdurid koos palki tassimas.

Foto Karl Martin Räästas

9. mai 2016 Sõdurileht

7

Tulejuhtimis- ja tagalapatarei ülema abi: väga õigesse kohta sattusin KASPER ELISSAAR

Aspirant Sten-Oliver Salumaa (23) on rõõmsameelne Lõuna-Eestist pärit sell, kel käes Tartu Ülikooli arvutitehnika eriala bakalaureusekraad. Täna ei tegele ta mitte oma hobide fotograafia ja kitarrimänguga, vaid juhib vägesid õhutõrjepataljoni koosseisus õppusel Kevadtorm.

Salumaa on hea mäluga, suutes vestluse käigus meenutada detailselt erinevaid seikasid. Samas väga rahuliku suhtumisega ja lahendab seega raadiosaatjasse kõlavad mured stoiliselt. Ta rahustab mehed maha ja pakub kiirelt lahenduse – ideaalne ülem. Mehi, kes talle alluvad, on omajagu, sest aspirant on viimased kuud toimetanud õhutõrjepataljoni tulejuhtimis- ja tagalapatarei ülema abina.

Kuidas su teenistus algas?

Esimene päev – mitte midagi ei saanud aru. Selline esimene kaitseväe hetk oli see, kui olime koridori peal ja öeldi: „Võtke paljaks ja pange kaitse­väe riided selga. Oma tsiviilriided panete prügikotti – see läheb teil koju esimese rongiga.“ Siis oli selline „nüüd läheb minna“ hetk.

Aga muidu paari esimese päevaga saime sõpradeks enda toa omadega ja tuli välja, et üllatavalt huvitavaid inimesi on siin. Inimesed on sõbralikud ja kõik olid vettevisatud olu­ korras. Selles suhtes oli kõigil hea ühine kadalipp, mis oli vaja läbida.

Millise suhtumisega ajateenistusse tulid?

No ma tulin suhtumisega, et kui tuleb minna, siis lähen, teen ära. Ei hakanud vastu põtkima. Mul arstlikus komisjonis migreenihoogusid ei tekkinud järsku.

Sa teenid õhutõrjepataljonis. Millised on su igapäevased tegemisted?

Olen tulejuhtimis- ja tagalapatarei ülema abi. Põhimõtteliselt olen patareiülema käepikendus. Kui patareiülem ei saa liikuda oma kohustuste tõttu või on kuskil ringkäigul, siis tihti võtan patareiülema kohustused üle. Juhin näiteks rännakut, annan infot edasi. Hetkel on meil ajateenistuses ainult kaks rühma patarei koosseisus, millele on vaja edasi-tagasi infot liigutada. Patareiülemal peab olema pidev ülevaade oma patarei seisust: näiteks isikkoosseisust ja sellest, mis toimub, kas kõik on oma asjadega valmis ja mis probleeme on ja nii edasi.

Aga mul ei ole konkreetseid tööülesandeid – peaasi, et patareiülemal kasu oleks minust. Oleme siin absoluutselt igast tööd teinud. Patarei hüvanguks! Töö ei küsi auastet.

Oleme ka siin rühma juhtkonnaga teinud lihtsaid reamehe töid. Pole probleemi! Kõigege saab hakkama!

Sul on siiski päris vastutusrikas ametikoht.

Eks ta ole. Aga siin patareiülem ise on muhe mees ja ei tunne sellist hirmu, kui midagi peaks valesti minema. Siin suures plaanis midagi drastiliselt valesti ei saagi minna.

Minu ülesanne on olla kontrollija, info jagaja ja vahendaja. Midagi väga lappesse on suhteliselt raske keerata.

Kuidas said praegusele ametikohale?

Kõigepealt läbisin SBK, siis NABK, siis NAEKi ja siis NAEKi lõpus NAEKi ülem kutsus minu ja mu kaitse­väe parima sõbra enda juurde.

Ta tükk aega mõtles, et mis ametikoht kummale anda ja siis ta ütles: „Kuna Salumaa on natuke rahulikum ja Kukk selline särtsakam ja viitsib rohkem joosta, siis Kukk, sina oled rühmaülem ja Salumaa, sina pateriülema abi.“ Ja nii läkski. Käisime aspirantuuris koos ära ja tagasi tulles hakkas see töö pihta.

Kuidas aspirantuuris läks?

Väga hästi. Üllatavalt palju jalaväge oli seal. Varem olin kuulnud jutte, et inimesed tšillivad metsas ja grillivad vorste ja istuvad kasarmus läpakas päevasel ajal, aga see aasta ei olnud midagi sinna poolegi. Olime kokku neli nädalat metsas, tegime normaalselt jalaväge ja admin­laagrites, kaks tükki meil oli, magasin mina isiklikult esimeses üks tund ööpäevas, teises kaks tundi ööpäevas ja kuskil keskmine oli kolm tundi – adminlaagris – see üllatas. Aga sellised suuremahulised jalaväeharjutused nagu rühma rünnakud, kompanii kaitseharjutus, kompanii rünnak – väga lahedad! Tõesti väga lahedad! Kui jagu sai korralikult tööle, siis rühm sai korralikult tööle ja kui terve kompanii ründas mingit kohalikku Kuperjanovi üksust, siis päris normaalselt tõmbasime tuule alla neile.

„

Arvan, et kuskil mujal ei oleks ma nii rahule jäänud kui siin. Sattusin väga-väga õigesse kohta.

Millega te õhutõrjepataljonis üldse tegelete? Mis teie ülesanded on?

Peamine eesmärk õhutõrjel on toetada. Meil ei ole ründavat rolli. Ehk siis kui mingi manööverüksus, näiteks jalavägi, liigub kuskile peale, siis jalaväele väga meeldib, kui neil on õhukaitse olemas. Ja kui mingid lennukid jalaväe kohal tiirutavad, siis nende eest hoolitsebki õhutõrje. Või kui näiteks tagalapataljon teeb jõle-jõle pikka rännakut kuskilt – selline suhteliselt suur üksus, maanteede peal väga hästi nähtav, siis tihti saadetakse meie pataljonist raketimeeskondasid sinna

Aspirant Sten-Oliver Salumaa sai parima võimaliku ajateenistuse.

kolonni keskele julgestama. Meil on hästi tore see, et poisid tõmbavad tee äärde ja mõne minutiga on nad laske­v almis vahvate Mistral rakettidega. Väga lahedad raketid on.

Ja siis on neil kastis ka üks MG-3 – saavad rännakul kohe välja tõmmata ja anda tuld, kui satutakse varitsusse.

vad ka tulejuhid, et näiteks see on oma lennuk, seda ärge tulistage või lihtsalt määravad õhupildis, kes on omad, kes on vastased. Aga suhteliselt palju on raketimeeskondade enda võimuses ka. Neil on ka sellised lennuki tuvastussüsteemid, mis näitavad ära, kas õhuründevahend on sinine või punane.

Kui suuri vastaseid suudate tõrjuda?

Raske öelda. Oleneb meeskondade paigutusest, aga ühe meeskonna raketi tulistamisraadius uute rakettide puhul on kuskil seitse-kaheksa kilomeetrit. Aga sõltub hästi palju maastikust. Tihti meeskonnad paigutavad end maastikul niimoodi, et nad ei saa 360 kraadi katta, vaid keskenduvad mingile kindlale sektorile – teisel pool on näiteks mets ees. Nad ei saagi end päris lagedale paigutada, sest muidu nad leitakse üles. „Muidu neid leitakse üles, neid kohe leitakse üles,“ nagu üks Haapsalu õudus­ f ilmide festivali tutvustusvideo ütleb.

Päris põnev valdkond, kus mehi kantseldada ja juhendada.

Jah! Meie pataljoni tehnika ja tehnoloogia on ma arvan kaitseväe kõige uhkem ja uudsem. Meil osad asjad maksavad ikka väga palju. Ja oleme ka näinud, mis neil masinatel kõhus on ja ütlen kohe ära, et see on väga keeruline tehnika. Pole üldse ime, et need nii kallid on.

Ja meeskonda aitavad tulejuhid, kes teil olemas on?

Jah, aga tulejuhid ei ole päris sellised tulejuhid, kui nad jalaväes on. Tulejuhtide peamine ülesanne on lihtsalt tekitada õhupilt. Anda situatsiooniteadlikkus nii pataljoni staabile kui kõigile üksustele. Arvutite ja ekraanidega on kõik ühendatud ja kui meie radar tööle läheb, jagab keskus pilti ja siis raketimeeskonnad saavad eelhoiatust. Näiteks kui mingi masin läheneb kuskilt, teoreetiliselt maksimaalselt 100 kilomeetri kauguselt, saame juba meeskonda teavitada. See ei ole väga pikk aeg, kui lennukid kiiresti lendavad, aga abiks ikkagi. Väidetavalt on raketimeeskondade efektiivsus 70 protsenti kõrgem, kui neil on minginegi eelhoiatus.

Aga selliseid tulekäsklusi jaga-

Mida su praegune ametikoht sulle tsiviileluks õpetab?

Tsiviilelus kasutan kindlasti juhtimis­ kogemust. Siinsed inimesed on ristlõige Eesti ühiskonnast.

Hästi palju õpib seda, kuidas erinevate inimestega suhelda. Kui tahad midagi tehtud saada, siis ei piisa ainult sellest, et käsed. Suhteliselt tihti tuleb selleks eeltööd teha, inimesi motiveerida juba paar nädalat varem. Inimesi tuleb õnnelikuna hoida ja nendega tuleb teha pulli – siis teevad inimesed palju paremini koostööd. Sellist kamandamist ei ole, et üks inimene istub kuskil tugitoolis ja näitab näpuga. Kui nii teha, siis keegi eriti ei viitsi liigutada või kui liigutab, siis terve aja vingub. Aktiivsust ja pealehakkamist on vaja.

Mida teie üksus Kevadtormil teeb?

Kevadtormil oleme vastased 1. jalaväebrigaadiga ja samas toetame omasid üksuseid vastaste eest. Praegu on info, et igasuguseid vahvaid helikoptereid, liitlaste lennukeid ja ka meie oma armsaid

Foto Silver Mikiver

Robinsone ja An-2 Colte on liikvel ja nemad siis nii-öelda kollitavad meid ja kollitavad vastaseid. Aga kui meid kollitatakse, on meil õhutõrjeüksused laskevalmis ja valmis selle õppuse käigus omasid kaitsma.

Mida sellelt õppuselt kõige rohkem isiklikus plaanis ootad?

Tahaks liitlaste koptereid näha. Piltide peal meile õpetatakse lennuvahendite kohta küll päris palju, aga ise ei ole neid veel oma silmaga näinud. Lisaks kuna meil on selline üksus, mis otseselt lahingtegevusse ja kontakti eriti tihti ei satu, kuna oleme eesliinist üsna palju tagapool, siis tekib mul ja ka osadel teistel meestel selline jalaväe igatsus natuke. Tahaks aeg-ajalt väikse põrkamise teha. Mingi a la jao või rühma rünnaku kuskile. Kasvõi sellise väikse kontakti. Muu koha pealt tahan, et üksus toimiks. Et ei tekiks täiesti mõttetuid tõrkeid, kasvõi rännakutel mingeid jamasid masinatega. Tahan, et selliseid juhtumeid ei oleks mitte kunagi.

Oled ajateenistusega jõudnud juba lõppfaasi – mida see aeg tervikuna sulle õpetanud on?

Põhimõtteliselt on õpetanud seda, et kõigega saab hakkama. Kui enne kaitseväge tundus, et elu sees ei ole valmis 45kilose varustusega tegema mingi 50 kilomeetrit jala kõndimist, siis tegelikult sai täitsa tehtud. Õpetas, et kõik on võimalik. Lihtsalt natuke rohkem on vaja push’ida ja endale motivatsiooni anda.

Kas jääd oma teenistusega rahule?

Jah. Arvan, et kuskil mujal ei oleks ma nii rahule jäänud kui siin. Sattusin väga-väga õigesse kohta. Ja inimesed siin on VOH (näitab püstist pöialt – toim.)! Paljud SBK-kaaslased on jäänud ka siia meie rühma, SBK narikaaslane on mul praegu parem käsi – väga häid sõpru saab siit.

8

Sõdurileht

9. mai 2016

LEEDU KAITSEVÄGI

VIRU JALAVÄEPATALJON

STAABI- JA SIDEPATALJON

ÕHUTÕRJEPATALJON

VS reamees Dovilė Černauskaitė

sõdur vs. sõdur

reamees Rando Ojalill

2

260 35

Mainiksin ära kolm asja: seljakott, külmad ööd ja mets.

1

1

272 82

Esimesel päeval kaitseväes saime kartulisalatit.

2

reamees Danel Kaur

Üldfüüsilise testi tulemus

300 100

järjest kätekõverdusi

Eredaim mälestus SBKst

SBK lõpp. Meid äratati häirega üles, läksime kaitseväe kalmistule, korraldati ilus tseremoonia ja anti sõdurimärgid.

nooremseersant Rasmus Rooks

2

300 139

2

2

Mul on lihtsalt meeles rms Anton Soroko ja kõik, mis ta on teinud. Alates luuletusest, mis lõppes ridadega „kapis s*tahaisust müür on ees, Anton Soroko, reamees“ kuni SBK lõpurännakuni, kus lõpujooksus võeti ta kahe mehe poolt õlgade vahele ja ta seal jalgu siputades lõpuni tuli. Pull kuju.

Ka oma „sidesõnade“ poolest, mida ta ei nõustu roppusteks nimetama.

2

2

Olin lihtsalt õnnelik, et sain koju ja veetsin terve nädalavahetuse oma perega.

1

Käisin õe pulmas.

1

Mida tegid esimesel väljaloal?

Tundsin ennast nagu saamatu inimene keset suurt džunglit.

2

See oli nii kohe. Alles läksime ja juba saime välja (kaaslane täpsustas kõrval, et see juhtus tegelikult alles pärast seitsmendat nädalat – toim.).

Käisin iga päev ujumas ja jalutasin paljajalu muru sees.

Sõna „härra“ on ilmselt kõige enam külge ja meelde jäänud.

2

„Puid alla“, „pidur“, „mis kühvel on?“.

1

Külgehakanud väljend

„See on probleem“, „no-go“, „mongol“, „mähis“.

1

„Mida te kiilute siin?“, „mätsimine“, „mähkimine“, „Eks ta ikka ole.“, „kubetamine“

1

1

Nooremseersant Kärneriga, sest tema peale saab loota ja temaga jääksin ellu.

Kellega läheks lahingusse?

Aspirant Ilvese ja reamees Piguliga.

Esimesega on viimasel ajal tekkinud hea kindlustunne ja Pigul on pikalt lahingpaariline olnud.

2

Ma ei lähekski. Ma olen tagalas ju!

Ma olen tagalapatarei tagalarühma parameedik.

1

2

Aurusaun Kevadtormil. Kogu pataljon sai metsas käia isetehtud aurusaunas ja duši all. Ma olen käinud spades ja spordihallides aurusaunades. Ükski pole nii hea kui see, mille meie mehed tegid. Lisaks olen ma kogu pataljoni juuksur – see on päris tulus äri!

2

1

Alguses oli kõik harjumatu. Aga kõige harjumatum on minu jaoks katelokist kogu kere pesemine. Poole liitriga kogu keha ära pesta ja hiljem hambad ka. Ja et sa ei peseks kubet enne hambaid!

2

2

„Automaadist laskmine on nagu seks: te võite üksi paugutada küll, aga et asi korralikult ära teha, on vaja paarilist.“

2

2

See ei ole veider, aga väga harmooniline kogemus on teha metsas number kahte, vaadates samal ajal tähesadu.

2

2

On jahimajas rühma viimane koosolemine.

2

Kindlasti enda jaoülemaga.

Laskmine erinevatest relvadest ja granaatide viskamine.

1

Reaalmeditsiin. Olen saanud teha päris asja ehk kõik ei ole ainult väljaõppega seotud olnud. Kedagi reaalselt aidata on meeldiv.

2 2

Kõige ägedam asi

Unimogiga võimatute takistuste ületamine. Näiteks sopamülkad, 90-kraadised seinad ja kivide peal ronimine.

Seljakotiga ringi jooksmine.

0

Iganädalane metsas käimine.

1

Kõige harjumatum asi

See, et lähed tuppa ning pead enne madalama auastmega kaitseväelase poole pöördumist pöörduma kõrgema auastmega kaitseväelase poole.

„Minu jaos on mehed ja naised võrdsed.“

2

„Mis kuradi kuldikusi see on?“

1

Meeldejäävaim ülema tsitaat

„Ema, palun sünni mind tagasi.“

Kuna puutusin juba lapsena militaarteemaga väheke kokku, siis ei ole ajateenistuses midagi veidrat.

2

Mind saadeti meditsiiniväljaõppele Tapale, kus ma olin kuus nädalat kuulipilduri abi, kuigi tegelikult saadeti mind õppima meditsiini soomukijuhiks.

0

Veidraim kogemus ajateenistuses

Tähistan koos oma jaoga teenistuse lõppu.

2

Panen oma autole toonklaasid ja uued veljed.

0

Pidin valmistama puidust relva, sest seersant Mikumets „varastas“ metsas minu relva ära. Relva pidin valmistama vineerplaadist ainult ühe sae, joonlaua ja pliiatsiga. Kõik salved, päästikud ja käepide olid olemas. Päris hea relv tuli, sain kiita.

Esimesel päeval reservis

Lähen pooltega oma jaost discgolf'i mängima.

137 RAHAÜHIK LINN ELEKTRITAKISTUSE ÜHIK KAEVANDATUD MAAVARA HOBUVEOKI OSA PROOSAMINIATUUR LAULJA (1920-1975)

AUASTE SINA

MASINA PESUPÖÖRLEV PULBER PÕHIOSA VÄIKE ... HELITEOS (väike sõrm)

SPORDIKLUBI KURZEME

RIIETUS- KIRJASTUS AASTA ESE ÄGE KAARDI- AUGUST ON ...KUU VÄITLUS MÄNG

11

VÄHENE NATUKE

TREPI OSA

SOL-DIEES PEIDUKOHT

Ristsõna nr 137

14

PUNKTE KOKKU

VÕITSID

18

18

Saada* ristsõna vastus aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 14.05.2016.

Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja spork.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit!

Ristsõna nr 136 õige vastus oli tõrjetuli.

TOBUKE

Spork’i võitis nooremseersant Kauro Tafitšuk staabi- ja sidepataljonist.

...-RETK KILKAMINE TIIBETI VAIMULIK AGA, ENT OLUKORD, SEISUND T NAABRID NAISENIMI TSENTNER

staabi- ja sidepataljon & õhutõrjepataljon

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.