2016 09 12 sodurileht

lk 3

lk 4

lk 6

Kaitseväe juhataja Narvas

Kaitseliidu õppus Põhjakonn

Ühendriikide spetsialist Eestis

Sõdurileht ESMASPÄEV, 12. september 2016

ISSN 1736-3411

Suvine sõduri baaskursus on leidnud lõpu

Loe lisaks lk 2

2

Sõdurileht 12. september 2016

JUHtKIrI Saapajäljed taga, saapajäljed ees MADIS KUUSE Suur ja soe Eestimaa suvi on läbi ja uuele ajateenijale tähendab see üht: oled nüüd päris sõdur. Iga rännatud kilomeetriga, iga läbitorgatud varbavahevilliga, iga kulutatud (ja ka kinnikiilunud) padruniga oled andnud isamaale oma usalduse. Teisalt on isamaa sama andnud sulle. Teeme kõik, et neid lubadusi pidada.

On kindlasti olnud keeruline kohaneda uue elurütmiga, kätekõverduste ja käskudega. Nüüd peaks aga see kõik olema juba sisse kodeeritud. Selge see, et normaalne inimene ärkab hommikul kell kuus ja läheb siis ilmast olenemata õue võimlema, et mopp ei ole pelgalt vaese mehe parukas, et põrandalt metallikõlinat kuuldes peab kaks-viis tegema. Elu eest.

Eesti eest.

Kaheksanda teenistuskuu lõpetanutel terendab silme ees juba tsiviilelu. Aplalt loetakse päevi, mida selle lause kirjutamise hetkel on jäänud veel 85. Iseasi, kui keegi suurema tükiga hakkama saab ja kartserisse kukub.

Tõsi, ma tunnen juba praegu mingit igatsust ja melanhooliat tekkimas.

Sügis on tulemas, ehk on asi selles? Ehk tunnetan hoopis seda, et möödanikku hakkab jõudma suurte muudatuste aeg, ehk kardan, et edaspidi tuhmub kõik samaks? Võibolla peaks üleajateenijaks jääma ... ÄÄRATUUUUS! Relva ei tohi roostetama lasta, aga hinge eest peab enne hoolt kandma. Kodumaa algab ju meist endist.

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht tEAVItUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Läbi lompide lõpu poole. Sõdurid lõpurännakul.

Foto: Hannes Egmond Ivask

Kahe pataljoni ajateenijad läbisid SbK lõpurännaku DMItrI POPOV

Sõduri baaskursuse lõpurännak pani proovile ajateenijate vastupidavuse ja üksikvõitleja oskused, mis omandati ajateenistuse esimese kahe kuu jooksul. Üht augustikuu varahommikut alustasid ligi 500 Kuperjanovi ning staabi- ja sidepataljoni juulikutse ajateenijat nägude maskeerimise, rihmade pingutamise ja üksteisega eelseisvate ülesannete arutamisega. Sõdurite ees seisis viimane ja kauaigatsetud sööst sõduri baaskursuse lõpetamiseks.

Kuperjanovi jalaväepataljoni

suvise kutse ajateenijad said näidata oma teadmisi esmaabi andmises, sidepidamises, laskepesa rajamises ja sihtmärgi leidmises. Pärast sõduri lõpurännakut ja eksamite sooritamist andsid Kuperjanovi ajateenijad pidulikul rivistusel truudusevande.

Sõdurite praktilisi oskusi kontrollis ka staabi- ja sidepataljon. Ligi 40 noorsõdurit läbisid kahe päevaga Tallinna ümbruses ja linna sees 45 kuni 55 kilomeetrit. Rajal oli erinevaid kontrollpunkte, kus prooviti sõdurioskusi, näiteks raadiosidet, sõjatopograafi at, käemärke ja liikumisviise, mille eest eksamikomisjon oma hinnangu andis.

„

Niiskus võttis natuke moraali maha, aga pärast väikest rännakut said riided kuivaks ja kõik oli korras! „Kogu sõduri baaskursuse jooksul tuleb hoolega tähele panna, mida instruktorid räägivad, ja nende nõuanded hästi meelde jätta, siis ei teki ka sõduri baaskursuse lõpurännakul mingeid probleeme,“ ütles kapten Nikolai Predbannikov, staabi- ja sidepataljoni sõduri baaskursuse lõppurännaku läbiviija.

Kaitseväe kalmistul korraldati müstiline öötseremoonia

„

JULIUS AIr KULL

Kui tavaliselt jagatakse sõdurimärgid kätte rivikorras, siis staabi- ja sidepataljoni ajateenijatele korraldatakse selle tarbeks eraldi tavand kaitseväe kalmistul. Öine kalmistu oli ilus ja vaikne, Vabadussõja monument keset kunstvalgust säramas. Pärast mõneminutilist ootamist jõudsid kohale ka noorsõdurid ning atmosfäär muutus järsku väga tõsiseks. Trumm hakkas põrisema ning sõdurid marssisid üllatavalt eeskujulikult monumendi ette. Oli selge, et enam ei ole tegu äsja vormi selga pannud tsiviilisikutega. Tee oli kaunistatud küünlaviirgudega, tuletäppide taga seisid noorsõdurid – justkui vana ja

Peatoimetaja: rms Madis Kuuse Küljendajad: n-srs Juhan Soone n-srs Aivar Knuut Operaatorid: rms Oliver Remma n-srs Vladislav Musakko

teie, sõdurid, olete Eesti vabaduse kilp. uus generatsioon oleks kokku saanud. Haudvaikses ümbruskonnas valitses siiralt isamaaline õhkkond, kõik tajusid seda.

Isegi autod ei julgenud sõita.

Monumendi juures seisid ülemad ning ette astus nooremleitnant Nils Norralt, kes pidas ajateenijatele uhke kõne. „Teie väljaõpe on parem kui poistel, kes õppursõduritena läksid Vabadussõtta ja lükkasid rinde Peterburi alla. Teie väljaõpe on parem meestest, kes leegionäridena kaitsesid Sinimägesid ja ka meestest, kes 8. laskurkorpuse ridades sõdisid Velikije Luki all. Teie, sõdurid, olete Eesti vabaduse kilp,“ rääkis ta sügava paatosega. Rüh-

toimetajad: n-srs Oliver Vaabel n-srs Julius Air Kull rms Dmitri Popov rms Madis Kuuse

Staabirühma võitleja võtmas tõrvikuvalguses vastu rühmaülema tunnustust.

Foto: Rene Reede

Fotograafid: n-srs Mikk Jürisson n-srs Juhan Soone n-srs Hannes Egmond Ivask rms Rene Reede

Eesti muutlikud ilmastikutingimused pakkusid sõduritele võimaluse oma oskusi täiel määral rakendada. „Metsas oli märg ja see võttis natuke moraali maha, aga pärast väikest rännakut said riided kuivaks ja kõik oli jälle korras!“ kirjeldas olukorda reamees Mihkel Väli staabi- ja sidepataljonist. Ööpäev läbi kestnud rännakul ületasid mehed raskusi teades, et neist kui alles teenistusse saabunud uutest ajateenijatest saavad peagi täisväärtuslikud sõdurid. Rohkem kui pooled sõdurieksamitest oli neil juba heade tulemustega läbitud ning hea tunne juba tehtust andis kõigile jõudu, et oma sõdurirännak edukalt lõpule viia.

maülem lähenes ajateenijatele tõrvikuga, mis sümboliseeris igaühes põlevat kaitsetahet. See leek käis mehelt mehele ja jõudis lõpuks tagasi ülemate kätte.

Seejärel asetati monumendi jalamile pärg ja toimus minutine leinaseisak Vabadussõjas langenute auks. Trompetil mängiti viit, mis meenub Hollywoodi sõjafi lmidest.

Aeg oli küps sõdurimärkide kättejagamiseks. Ükshaaval käisid ajateenijad ülemate eest läbi ja sooja käepigistuse vastu vahetati oodatud sõdurimärk.

Sügisöösel teoks saanud kaitseväeline kombetoiming oli ülev. Osavõtjad olid meeldivalt rahvuslikult meelestatud. Täpne korraldus, pillimäng ja elav tuli tekitasid omapäraselt sooja isamaalise tunde, mida viimati kogesin seersandirännaku lõputseremoonial. Just sellised üritused ühendavad sõdureid.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki lehekülge www.facebook.com/s6durileht

12. september 2016 Sõdurileht

Terras: „Me ei tohiks karta oma inimesi“ MADIS KUUSE

Augusti lõpus Kaitseliidu Narva malevkonda inspekteerides arutles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras selle üle, kuidas tuua Kaitseliitu Ida-Virumaa elanikele lähemale.

„Oluline on muuta Kaitseliit Ida-Virumaa inimestele rohkem nähtavaks ja lähedasemaks.

Suur edasiminek on toimunud Narva koolides, kus sel õppeaastal on kuues gümnaasiumis seitsmest õppekavas riigikaitseõpetus. Tendentsid näitavad, et kohalikud kooliõpilased on motiveeritud tundides osalema ja nii mõnigi on pärast gümnaasiumi lõpetamist alustanud õpinguid kõrgemas sõjakoolis,“ räägib Terras entusiastlikult.

Võrreldes Narva elanike hulka ja kohaliku malevkonna liikmete arvu, tundub vabatahtlikke vähe olevat. Positiivne on aga, et üle poole Narva kaitseliitlastest on emakeelena vene keelt kõnelevad inimesed. Neist üks, leitnant Anton Pratkunas, on Kaitseliidus tegutsenud alates oma koolipäevist Narva Pähklimäe gümnaasiumis, kokku juba 14 aastat. Pärast gümnaasiumi lõpetamist ning ajateenistuse läbimist astuski see sõjandus-

„

Kaitseväe juhataja Ida-Virumaal Kaitseliidu Narva malevkonda inspekteerimas. huviline noormees kõrgemasse sõjakooli. Praegu on leitnant Pratkunas Narva malevkonna rühmajuht-instruktor, samuti õpetab ta riigikaitset kahes Narva koolis. „Kui sul on vähegi armastust oma riigi vastu, huvi sõjanduse vastu, soov leida uusi sõpru, saada uusi kogemusi ning osaleda õppustel ja koolitustel, siis

Foto: Mikk Jürisson

Hoolimata rahvuslikest erinevustest on kõik Eesti kodanikud meie inimesed. on Kaitseliidus sinu jaoks koht olemas,“ räägib ta. „Me oleme inimeste jaoks avatud ja alati valmis rääkima. Valminud on

Narva malevkonna uus maja, kus toimuvad ka riigikaitseõpetuse tunnid.“ „Kaitseliit on ajaga muutunud kindlasti paremaks ja võimsamaks, aga nüüd on aeg näidata selle inimlikku poolt: osaleda üritustel, spordivõistlustel, suhelda inimestega, tutvustada end. Ma soovin, et edaspidi osaleks Kaitseliit rohkem heategevuslikel üritustel, samuti võiks käia end koolides tutvustamas,“ räägib leitnant Patkunas Kaitseliidu ambitsioonidest Narvas.

Kindralleitnant Terras ei arva, et Ida-Virumaal seoses riigikaitsega mingeid väljajoonistuvaid probleeme oleks. „Pigem on murekohad riikidevahelised ning see piiriäärne maa on lihtsalt üks osa riigist, mida kaitsma peame,“ arvab kaitseväe juhataja. „Tähtis on teadvustada, et hoolimata rahvuslikest erinevustest on kõik Eesti kodanikud meie inimesed. Me ei tohiks oma inimesi karta ja kindlasti mitte eemale tõugata ja tähelepanuta jätta,“ lisab ta.

Pärast diskussiooni ootasid kindralleitnant Terrast kohaliku meedia esindajad, kellele kaitseväe juhataja vene keeles intervjuu andis.

Angela Merkel kohtus Eesti ja Saksa sõduritega 24.–25. augustil Eestis visiidil viibinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtus koos peaminister Taavi Rõivasega staabi- ja sidepataljonis kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase ning Eesti ja Saksamaa kaitseväelastega.

Praegu teenib Eestis ligi 200 saksa kaitseväelast bundesveeri 23. mägijäägribrigaadist. Samuti teenivad Saksa ohvitserid Tallinnas asuvas NATO staabielemendis ning küberkaitse koostöökeskuses.

Saksa kaitseväelased osalesid sel aastal Eestis aset leidnud õppustel Kevadtorm ja Saber Strike ning motoriseeritud rännakul Dragoon Ride. 31. augustil võtsid Saksamaa hävitajad kolmandat korda üle Balti riikide õhuturbemissiooni Ämaris.

Kõrgema sõjakooli noorkadetid läbisid õppeaasta esimese proovikivi ANNETT KREITSMAN

Sellest sügisest kõrgemas sõjakoolis õpinguid alustavate noorkadettide jaoks algas õppetöö juba augustikuus. Esimene proovikivi oli ohvitseriks pürgijatele ühtlustamiskursus, mis algas administratiivnädalaga. Pärast seda pakkisid noorkadetid varustuse kokku ning suundusid neljaks nädalaks metsalaagrisse. „Noorkadette ootab lisaks sõdurioskuste meeldetuletamisele ees neli nädalat metsa, katsumusi ja proovilepanekuid,“ kirjeldas ühtlustamiskursuse läbiviija kapten Siim Saavaste noorkadette eesootavat kursuse alguses.

Sõdurioskuste meeldetuletamine on oluline, kuna sõjakooli õppima asunud noored on ajateenistuse läbinud erinevates väeosades, samuti erineb ka nende ajateenistuse läbimisest möödunud aeg.

Meeldejääv laagrikogemus

Uniküla harjutusalal välilaagris oldud aja jooksul kinnistati

ja tuletati meelde välioskused, nende hulgas üksikvõitleja oskused ja orienteerumine. Samuti läbiti jaotaseme lahingudrillid ning meditsiiniõpe, kus harjutati praktiliselt läbi esmaabi andmine erinevate vigastuste korral ja relvaõpe, kus tuletati meelde erinevate kaitseväes kasutatavate relvade käsitsemine.

Noorkadett Kenneth-Martin Kreitsmanni sõnul täitis kursus oma eesmärki ning selleks, et kursuse lõpp oleks meeldejääv

ja õppuritel enne lõpurännakule minekut piisavalt motivatsiooni jaguks, näidati üles initsiatiivikust ja korraldati metsalaagris ühine burgerilõuna. „Otsustasime üheskoos lõunasöögiks burgereid valmistada,“ ütles noorkadett Kreitsmann. „Pärast pikka aega, mis me ühtlustamiskursusel oleme olnud, on selline väike maitseelamus väga meeldiv. Üheskoos panustamine suurendatud veelgi kursuse ühtsust ning andis jõudu eesootavaks

lõpurännakuks. Ja olgem ausad, burgeritegu metsalaagris jääb ikka meelde küll.“

Rännak pani omandatu proovile

Laager kulmineerus traditsioonilise ühtlustamiskursuse rännakuga, mida vedasid eest kõrgema sõjakooli teise õppeaasta kadetid. Sel korral läbiti umbes 40-kilomeetrine distants, mille jooksul läbiti 12 kontrollpunkti, kus lahendati erinevaid ülesan-

Hambuni relvastatud noorkadett rännakul.

Foto: Annett Kreitsman

deid. „Kontrollpunktide planeerimisel arvestasime, et oleks esindatud nii üldfüüsilised kui ka mõtlemist vajavad ülesanded,“ ütles 2. õppeaasta maaväe põhikursuse kadett Taavi Oja. Kontrollpunktides tuli näiteks ületada jao koosseisus koos varustusega köiesild, panna kokku erinevaid relvi ning läbida takistusriba, lisaks pandi noorkadetid proovile viktoriinis.

„

Burgeritegu metsalaagris jääb ikka meelde küll.

Mitmekülgne õppetöö

Kolm aastat kest vate õpingute jooksul on mitmekülgse õppetöö läbi kadettide ootused täidetud. Ees ei oota vaid kolm aastat koolipingis istumist, vaid akadeemiline õppetöö on põimitud praktiliste harjutustega.

Lisaks väga heale juhtimisalasele kõrgharidusele saavad kadetid end kõrgemas sõjakoolis proovile panna ka õppetöövälistel üritustel ja nende korraldamisel ning kooli edukal lõpetamisel omistatakse nooremleitnandi auaste.

3

4

Sõdurileht 12. september 2016

Põhjakonn tuli roomikute ja suurte kaliibritega MADIS KUUSE

Septembri esimesel nädalavahetusel valitses Ida-Virumaa lõunaosas ärevus. Tänavatel sagisid eri riikide mundrites sõdurid, sõiduteed olid enda valdusse haaranud soomukid ja tankid, metsadest võis aeg-ajalt kuulda relvade täristamist. Õhus oli magusat püssirohulõhna. Müütiline Põhjakonn oli koivad taas oma mudasest urust välja ajanud, et Eestimaal möllu teha.

Kaheksandat korda ellu viidud Kaitseliidu õppus kandis sel aastal juba rahvusvahelist kvaliteedimärki. Peale kaitseliitlaste ja Scoutspataljoni sõdurite olid oma kohalolekut näitamas Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Leedu relvavennad. Õppus algas reedel kohaliku rahva elevile ajamisega: Avinurmes ja Iisakul toimusid sõjatehnika näitused, kus kohalikud said uudistada harjutustel kasutatavaid relvi ja sõjamasinaid. Eriti suurt elevust tekitasid ameeriklaste kohaletoodud tankid, mis hetkegi üksindust nautida ei saanud. Fänne leidus aga igale näituseartiklile ning päevi hiljemgi võis kohalikel külatänavatel silmata kamuflaažnägudega poisivolaskeid.

Sõjategevus algas laupäeval. Peipsi äärest ründele asunud ameeriklased tuhisesid tankide ja lahingumasinatega kiiresti mööda teid edasi. Kiiresti, kuni jõuti mineeritud alani, mida eri paigus kokku oli mitukümmendkond. Miinid tuli avastades deaktiveerida, kuid sõjapidamise hea tava

Kuulipilduja lahingpaar tervavsilmselt vastast varitsemas.

Fotod: Juhan Soone

näeb ette, et miiniväljaga käib kaasas ka varitsus. Nii ootasid miiniväljade juures masinate peatumist kaitseliitlastest tankitõrjurid ja kuulipildujad, kes esimesel võimalusel vastasele tuld andsid. Ameeriklaste suurimaks eeliseks neis lahingutes ei olnud üleolev tulejõud, vaid Abramsi tankide infrapuna vaatlussüsteemid, millega võis varitsuse tuvastada enne, kui nähti neid. „Ma ei oodanud, et see õppus nii raske olema saab.

Eesti kaitseliitlased pidurdasid meid ootamatult palju miiniväljade ja varitsustega. Nad tegid väga head tööd,“ rääkis pärast õppust seersant Michael Chase Brown Ameerika Ühendriikide maaväest.

Rinde teisel poolel kaitsjatena sõdivad Ühendkuningriigi Walesi kuningliku rügemendi

sõdurid saabusid sõjateatrisse dessandiga Peipsi pealt. Sealt loodeti sisemaale tungivaile ründajatele tagantpoolt läheneda, et nood kaitsvate üksuste vahele kotti tõmmata. See aga rünnaku suure kiiruse tõttu läbi ei läinud – soomustranspordiga kaua võidu ei jookse.

Leedu kaitseväelased osalesid õppusel samuti kaitsjatena. Paari jao kaupa metsa peitunutena korraldasid nad lähenevatele vastastele tugevaid varitsusi, rünnates neid granaadiheitjate ja kuulipildujate tulega. „See oli vinge. Hea viis nägemaks, kuidas eri maade sõdurid pingelises olukorras tegutsevad,“ ütles kapral Rimvydas Golcas Leedu kaitseväest.

Pühapäeva keskpäevaks olid ründajad läbi murdnud kaitsjate positsioonidest ning õppus kuulutati edukalt lõppenuks.

Ajateenistusest ja spordist olümpialase silme läbi

„

OLIVER VAABEL

Eestile paarisaerulise neljapaadi sõudmises pronksmedali toonud kapral Kaspar Taimsoo teab, et kaitsevägi võib kujuneda hüppelauaks suurte saavutusteni jõudmisel.

Oluline on näidata, et Eesti lipp on kõrgel, et meie kaitseväelased on võimelised maailma kõige kõrgemal tasemel saavutama maailma kõige kõrgemaid tulemusi. See on olnud aastatepikkune pingutus, millist teeme me ka igapäevaselt oma riigi kaitsmisel.

Tänavustel olümpiamängudel Rio de Janeiros osales 46 Eesti sportlast. Kuus neist südikatest on kaitseväelased, kes võistlesid kettaheitmises, laskmises, maadluses ja paarisaeru neljapaadi sõudmises.

Kapralid Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa ja Kaspar Taimsoo saavutasid paarisaeru neljapaadis kolmanda koha, lisaks kaitseväe kapralitele oli paadis ka politseinik Allar Raja.

Kapral Kaspar Taimsoo, kes on kaitseväe tegevteenistuses staabi- ja sidepataljoni spordirühma liige, on üks pronksiväärilise neljapaadi sõudjatest.

Kindralleitnant Riho Terras, kaitseväe juhataja

Kapral Taimsoo Raekoja platsil toimunud olümpiasangarite vastuvõtul.

Foto: Siim Verner Teder

Taimsoo on kindel, et ajateenistust läbides tuleks sellest võtta kõik, mis võtta annab ning on ise oma sõnade täiuslikuks kinnituseks. Ajateenistusele omasele intensiivsele füüsili-

sele pingutusele järgnes tema edukaim aasta spordis, kui koos Allar Rajaga saavutati sõudmise maailmameistrivõistlustel kahepaadiga kolmas ning Euroopa meistrivõistlustel esime-

ne koht. „Kui juba ajateenistusse on asutud, siis tuleb sellest võtta maksimum, olgu see siis väljaõppe näol või füüsilise ettevalmistuse vormis. Kaitsevägi on täiuslik keskkond, kus parandada oma füüsilist vormi,“ ütleb ta ning jätkab: „Sportlaskarjääri edenemist ajateenistus ei takista, pigem annab see võimaluse oma treeninguid varasemast rohkem planeerida.“ Olümpiamängudeks ettevalmistumine on raske ja sisukas

töö. Taimsoo sõnul võtab vastupidavusalade jaoks treenimine aega ligikaudu kümme aastat, sealjuures tuleks aastas treenida umbes 700 tundi.

Lisaks sõudjatele osalesid Rio olümpiamängudel veel kolm staabi- ja sidepataljoni spordimeest. Reamees Martin Kupper saavutas 4. koha kettaheitmises, kapral Heiki Nabi maadles endale 5. koha ning kapral Peeter Olesk tuli laskmises 25.

12. september 2016 Sõdurileht

Fotograafide eredaimad jäädvustused

Püssid palgesse võtt! Vahipataljoni ajateenijad lasevad aupauku ratsarügemendi viimase ohvitseri matustel.

Foto: Rene Reede

Otse vaat! Kuperjanovi ajateenijad said sõduri baaskursuse lõpurivistusel kondid peale.

Foto: Siim Verner Teder

Rõõmsameelselt lõpuni! Lõbusad staabi- ja sidepataljoni ajateenijad sõduri baaskursuse lõpurännakul.

Foto: Hannes Egmond Ivask

Teraslinnud formatsioonis. F15C reaktiivlennukid formatsioonis Ämari lennubaasi kohal.

Foto: Siim Verner Teder

Hülsimardi rõõmulaul. Kuperjanovi ajateenijad nooremallohvitseri kursuse laskelaagris.

Foto: Rene Reede

5

6

Sõdurileht 12. september 2016

see, et mul on varasemaid töökogemusi avalikes suhetes.

Mis on teile Eesti juures kõige rohkem silma jäänud või meeldinud?

Professionaalselt on minu jaoks väga huvitav, kuidas siinseid üksuseid välja õpetatakse. Kõik läbivad sama baaskursuse, on see siis õhu-, maa- või merevägi. Ükskõik, mis rolli sa ka ei tahaks tulevikus täita, algus on igal sõduril sama. USAs on näiteks maavägi, merejalaväelased ja õhuväelased täiesti erineva väljaõppega. Näiteks kui öelda mõnele merejalaväelasele, et ta on ka maaväes, siis ta vastaks, et ei, meie ja nende väljaõpped on kaks täiesti erinevat asja.

Tsiviilperspektiivist ja ajaloonohikuna meeldis mulle väga keskaegne Tallinna vanalinn.

USA on nii noor riik, et meil lihtsalt ei saa mitte kuskil sellist arhitektuuri ja olustikku näha.

Mis on Eesti juures olnud harjumatu või veider?

Rachel Diehm –

Fotod: Rene Reede

iluuisutajast lahingufotograaf JULIUS AIR KULL

Kaitseväe teavituskeskuses käis NATO lähetusel spetsialist Rachel Diehm, kelle töö sõjaajal on hüpata alla lennukilt ja püüda lahingumelu fotokaadrisse. Uurisin, kuidas sattus noor lõunaosariigi neiu siia kaugele põhjamaale ja miks ta otsustas sellise ohtliku karjääri kasuks.

Teenid reservarmees.

Mille poolest erineb reservarmee tavaarmeest?

USA mõistes on reservväelane inimene, kes on läbinud vastava baasoskuste kursuse ja erialakursuse ning kellel on kohustuslik harjutada koos oma üksusega kord kuus ja osaleda pikemal kahenädalasel õppusel kord aastas.

See on miinimum. Samas võib igaüks, kellel energiat on, tõsta käe ja rohkem panustada. Mina olen see, kes oma kätt kogu aeg tõstab. Kogu süsteem töötab eelkõige vabatahtlikkuse alusel, aga reservarmees on ka täiskohaga inimesi.

Millised on teie tööülesanded?

Olen lahingufotograaf, mis tähendab, et sõjakoldes käiks ma

üksusega kaasas ja dokumenteeriks selle tegevust. Praegu ma pole veel sõjas käinud, kuid kavatsen seda kunagi kindlasti teha. Seni olen kõige rohkem kajastanud langevarjuüksuste õppusi ja korduvalt teinud koostööd ka eriväelastega.

Miks te liitusite sõjaväega?

Enne, kui ma 2014. aastal armeega liitusin, olin tavaline tüdruk – tegelesin professionaalselt iluuisutamisega ja olin sel alal treener. Samas oli mulle ka varem näiteks keskkoolis korduvalt öeldud, et ma sobituksin iseloomu poolest hästi militaarmaailma. See mõte on alati kuskil peas tiksunud, otsus ei tulnud spontaanselt.

Ajal, kui selle otsuse tegin, oli mul hea tasuv töö ja õppisin ülikoolis sõjaväelist diplomaatiat (Rachel õpib seda siiani ja on praegu magistrikursusel – toimetaja). Samas ei olnud ma eluga rahul, sest mu töö ei tundunud mõjukas, ma ei tundnud, et teen midagi olulist. Ühel päeval nägin sõjaväevormis naist, kes hoidis käes Canon EOS-i kaamerat. Fotohuvilisena läksin ja küsisin temalt, mis tööd ta teeb ja ta seletas mulle. See oli ajend.

m Nimi: Rachel Dieh Auaste: spetsialist tssan Üksus: 982. õhude panii m lahingukaamera ko e Töö: reservarme lahingufotograaf

Panin oma nime kaitseressursside keskuses kirja ja täidan praegu reservarmees fotograafi ülesannet.

Teil pidi olema mingi kindel asi, mis militaarmaailmas teiega eriti sobis. Mis oli see kõige mõjutavam faktor reservarmeega liitumise otsuse juures?

Parim on töö eksklusiivsus.

USA armee suurust arvestades on lahingufotograafe väga vähe ja nad saavad dokumenteerida asju, millele keegi teine juurde ei pääse. Töö on mitmekülgne ja viib mind kohtadesse ja inimeste juurde, kuhu kuidagi muud moodi ei saa. Hea näide on see Eesti-reis või ka olukorrad, kui olen saanud lennata ründehelikopteritega või teha üksustega koos langevarjuhüppeid.

Mida arvab teie pere teie otsusest teenida reservarmees?

Alguses olid mu vanemad väga üllatunud: „Rachel, sa oled ju nii naiselik, iluuisutaja ja puha!

Kuidas sa küll sinna sobid?“ Hiljem on nad tunnistanud, et otsus oli tegelikult loogiline, sest olen alati olnud initsiatiivikas ja seiklushimuline naine. Samas on minu paljud suguvõsa liik-

med olnud sõjandusega seotud, näiteks mu nõbu, keda ma pean sõjanduses oma mentoriks. Ta on CW3 Blackhawki helikopteri piloot, kes on käinud medevacmeeskonna koosseisus kahel Lähis-Ida missioonil.

Teie huvitavamad militaarkogemused.

Parim kogemus siiamaani ongi ilmselt olnud reis Eestisse. See on suurepärane näide, kui õige valik minu jaoks oli liituda armeega. Kuidas muidu oleks ma saanud reisida pisikesse PõhjaEuroopa riiki? Ma olen USA armeele ja oma ülemustele selle võimaluste eest väga tänulik.

Kuidas te täpsemalt siia kaugele maanurka sattusite?

Ma osalesin reservväelaste vahetusprogrammis, mille eesmärk on tugevdada koostööd ja suhteid NATO liitlaste vahel. See on esimene kord, kui lahingufotograaf on selle programmiga Eestisse saadetud, seega ma tunnen end väga privilegeerituna.

Miks valiti sinna programmi just teid?

Täpset vastust teab mu ülem, kuid eeldatavasti mängis rolli

Asjad käivad siin teistmoodi.

Näiteks üllatas mind, kui tõsiselt suhtutakse valgusfooridesse. Kui ma esimestel päevadel üritasin tänavat autoliikluse vahelt ületada, sain väga hukkamõistvaid pilke. Seejärel mulle seletati, et alati tuleb ikka roheline tuli ära oodata ja tänav mööda sebra ületada.

Kes on teile eeskujuks?

Major Lisa Jaster, tõeliselt inspireeriv isiksus. Ta lõpetas USA armee Rangerite kooli esimese sellise lennu, kuhu üldse naisi lubati. Ta on teinud edukalt militaarkarjääri ja samal ajal leidnud piisavalt aega ka pere ja tsiviilelu jaoks. Kui tema suutis sellega hakkama saada, siis loodetavasti saan ka mina.

Te olete avaldanud ühe huvitava teadusartikli. Mis teemal?

Mul on praegu valmimas artikkel naistest, kes on liidendatud üksustesse Lähis-Ida sõjakolletes. Nende roll on väga oluline, sest islamimaades ei ole meessoo esindajatel teiste meeste naistega suhtlemine, rääkimata arstiabi andmisest, tihti üldse lubatud. Paljudes olukordades on need naiskaitseväelased tänu oma soole saanud väärtuslikku infot, mis on omakorda aidanud säästa inimelusid. Seda teemat on üllatavalt vähe dokumenteeritud ja seetõttu pean endale võetud kohustust eriti tähtsaks.

Lemmikfilm „Simon Birch“ Lemmiktegelane ajaloost Elisabeth I (spetsialist Diehmi keskmine nimi on ka Elisabeth) Lemmiktsitaat „Achilles absent was Achilles still.“ Lemmiksport Ameerika jalgpall Lemmikraamat „Jane Eyre“ Kuhu reisida tahaks? Iirimaale Lemmikrelv M4 Lemmikauto Volvo

12. september 2016 Sõdurileht

Ellujäämisõpe MADIS KUUSE

Üks korralik eestimaalane, olgu sõdur või tsiviilisik, trügib ikka vähemalt korra aastas metsa – kas siis püssi laskma, metsaande korjama, matkama või lihtsalt kopsu ja hinge turgutama. Metsik eluviis on enamikul inimkonnast aga ununenud ning sundolukorras toimetulemine on kõike muud kui lihtne. tänavusügisestes väljaannetes anname teoreetilise ülevaate sellest, kuidas oma elunatukest puises olukorras säilitada.

Jätkem õppides meelde, et igal metsavennal oli kunagi esimene päev metsas.

I peatükk – Eksimine ja orienteerumine

Metsas ära eksimisel oleks mõistlik esimese asjana paar korda sügavalt sisse-välja hingata ning seejärel hakata planeerima pääsemist. Hingamine on meil enam-vähem automatiseeritud, aga metsas orienteerumine nõuab eelnevaid teadmisi. Tähtis on valida suund ning liikuda mööda seda võimalikult otse. Kompassi ja kaardi käsitsemist me siin ei õpeta, aga kui sa SBK lõpuks ei ole neid kasutama õppinud, siis mine oma rühmaülema juurde ja hakake koos pumpama, sest ilmselt on teil mõlemal väljaõppes lüngad. Kindlasti väldi metsas kottpimedas liikumist, see võib kiiresti ära kammida.

JULIUS AIr KULL

Viis nutirakendust tehnotaiplikule sõdurile Tänapäeval on pea igal ajateenijal nutitelefon. Et nendest ka peale pöidlatreeningu kasu oleks, toob Sõdurileht välja viis rakendust, mis ajateenijale spetsiifilist abi võivad osutada.

Kuidas liikuda otse Kõige lihtsam viis vältida ringiratast liikumist on lihtsalt visuaalselt planeerida oma teekonda.

Võta nähtavuse piires endale kaugusest hästi silmahakkav orientiir ning liigu selle poole. Jäta meelde ka viimase orientiiri asukoht, et tagada õige siht.

1. Military Flashlight

Rakendus võimaldab nutiseadme kasutamist taskulambina ja signaalivahendina.

Sisse on programmeeritud SOS signaal ja kompassivõimekus.

Vee järgi

2. Seeneaabits

Joonis 2

On seeneaeg ja metsas laagris olles võib tekkida kiusatus mõni puravik või kukeseen supiks keeta. Et seenevana kollitama ei tuleks, on loodud kodumaine Seeneaabits.

3. Warmly

„ÄRATUUS!“ ei ole kõigi jaoks meeldivaim viis hommikut alustada. Warmly loob viis minutit vältava koduste hommikuhelide fooni, mis võib aidata sõduril kell 5.58 stressivabalt ärgata.

4. iSurvive

Militaarse suunisega rakendus sisaldab endas erinevat teavet ellujäämistehnikate kohta alates orienteerumisnõuannetest kuni esmaabi ja enesekaitseni välja.

5. Radioactivity Counter

Kuidas määrata suund Öine taevas ei ole lihtsalt ilus asjake, mida kallimaga vahtida.

Leides üles Põhjanaela ja Suure Vankri, on üsna lihtne määrata põhjasuund. VAATA JOONIST 1 Päevasel ajal leiad lõunasuuna, hoides oma käekella tunniosutit päikese poole. Kujuteldav joon, mis poolitab tunniosuti ja kella 12 vahelise ala, näitab lõunasse. VAATA JOONIST 2 Kui kella ei ole, kuid aega on, ehita päikesekompass. See võtab küll terve päeva, kuid on väga täpne. Selleks vali välja lagedam ala, löö püstloodis maasse umbes meetrine sirge toigas, misjärel märgista maapinnal koht, kus kepi vari lõpeb. Seo nööri või rihma otsa silmus ning tõmba see kepi alumisse otsa.

Mõõda nööri või rihmaga toika kaugus maapinnal märgistatud kohast ning seda kaugust kasutades joonista tähistatud kohast alates maapinnale poolring. Nüüd oota ja viska aegajalt oma nutikuse viljale pilk peale. Kui kepi vari puudutab taas poolringi, tähista ka see punkt. Märgitud punktide vahele tõmba sirg joon, see näitab ida-lääne suunda, toigas jääb joonest lõunasse.

Joonis 1

VAATA JOONIST 3 Samblad ja samblikud kasvavad põhjapoolkeral puu küljes reeglina tihedamalt põhjapoolsel küljel.

Sipelgapesa põhjakülg on reeglina järsem kui lõunakülg.

Kui läheduses on voolavat vett, kulge mööda seda allavoolu. On tõenäoline, et mööda seda jõuad lõpuks asustatud punkti. Kasuta seda viisi ainult siis, kui energiat jagub, aga muust orienteerumisvärgist midagi ei jaga.

Kui oled kurnatud või lihtsalt ei soovi edasi liikuda, peaksid ehitama endale külje- ja varjualune. Suhtu sellesse soovitusse pigem nagu käsku. Sellest aga järgmises numbris.

7

Joonis 3

Tegu ei ole turundustrikiga, see rakendus mõõdab päriselt ümbruskonna kiirgustaset, kasutades selleks seadme kaamera sensoreid. Aitab olukorras, kui radioaktiivne s*** peaks ventikasse lendama.

tätoveeritud ritsikad terrorismi vastu

Praegune lõhkeainete otsimise tehnoloogia on väga kallis ja loomade vastav treenimine ajakulukas. Kuid pommiohtu uppuv läänemaailm haarab igast õlekõrrest. Seetõttu on Washingtoni ülikooli teadlased leiutanud küborgritsikad, mis oleksid manuaalselt juhitavad ja suudaksid oma läheduses pomme avastada paari kümnendiku sekundi jooksul.

Putuka tiibadele on tätoveeritud spetsiaalne aine, mis kuumeneb, kui seda laseriga sihtida.

Kuumuse abil saab omakorda prussakat tüürida. Ritsikad on lihtsa ajuehitusega ja äärmiselt lõhnatundlikud. Inimene pääseb sellele ülimeelele ligi putuka ajju paigaldatud elektroodi abil, mis kaaperdab tema tundlad.

Eraldi väljaõpet väiksed lõhkeainenuuskijad ei vaja.

Sõdurileht 12. september 2016

8

LOGISTIKAPATALJON

VAHIPATALJON

VS reamees Andreas Valdek

reamees Karl-Hendriko Kobi

reamees Karl Erich Juhkami

reamees Indrek Ilves

264

Üldfüüsilise testi tulemus

96

178

Kui oli esimene metsalaager.

Tutvustati kaitseväe toidupakki ja õpetati katelokiga süüa tegema.

Kõige eredam mälestus on see, kui ma siia tulles nägin, kui kirju saab üks loomaaed olla!

eredaim mälestus teenistusest

Minna nädala alguses metsa ja vihm lõppeb kolmapäeval. Õnneks oli rännak kuiv.

Kaeviku kaevamine liivaaugus.

Polnud kohta, mis poleks liivane olnud.

Olen Facebookis, mängin saalijalkat, käin vahel ka jõusaalis.

Muusika kuulamine

Lemmiktegevus vabal ajal

Ülemate humoorikas matkimine

Elukaaslasega jutustamine

Jalaga kuklapekki; mida p*rset; uhti-uhti-uhkesti; NO-GO

Härrased; mida p*rset; ikka; jätta!

Külgehakanud väljendid

Hämming; mähis; te teete nalja või?!; 10...9...8... ei jõudnud!

„Aega on kolmkümmend sekundit!“; mähkimine; just nii; sain; toenglamang võtt!

Voodite tegemine, see ,et kõik peab olema laitmatult sile.

Hommikuvõimlemine.

Telefoni kasutamise keeld päeval

Kõige harjumatum asi kaitseväes

Tualett pärast hommivõimlemist ja sööki. Metsalaagris sipelgapesas magamine.

Hommikuti varajane ärkamine ning õhtul vara magama minemine.

Saan sõpradega kokku, käime poest läbi – siis istume ja grillime.

Jään küll edasi teenima, kuid ajateenistuse lõppedes naudin vabadust nagu teisedki. Arvatavasti lähen ka kuskile reisile.

esimesel päeval reservis

Lähen naise kaissu; magan 24 h

Lähen võtan oma tsikli ja lähen teen ühe normaalse tiiru.

Külgejäänud harjumus

Olen inimesi tervitama hakanud ja üldiselt viisakamaks muutunud.

Olen loobunud harjumusest enda käsi taskus hoida.

Mingi vemps oli kurguvaluga poolteist nädalat laatsas, tegelikult polnud tal midagi viga. Teine vemps läks herilaselt nõelata saanud kõhtu rühmaülemale näitama.

Ühel vempsil hakkas kõht valutama, mille peale ta käe vastu seina nii kõvasti ära lõi, et ta sõrmevaluga laatsa läks.

TEGEMATA! :(

Olen viisakamaks muutnud – näiteks võtan mütsi süües peast. Ajan nüüd iga päev habet.

(järjest kätekõverdusi)

72

Hommikusöögi söömine

66

28

-

Jalad olid villis

Kõige haledam põhjus laatsaretti pöördumiseks

Olen saanud relvaõpet ja oskan nüüd relva kasutada.

Olen hakanud iga päev habet ajama, enne ajasin ainult kord nädalas. Sporti olen hakanud rohkem tegema.

Kõige suurem muutus, mis sinuga teenistuses on toimunud

Füüsiline vorm on paranenud, ning ärkan ka vabal ajal varem.

Olen ka konkreetsemaks muutunud.

Olen muutunud korrektsemaks ning paranenud on mu füüsiline vorm. Olen saanud ka juhtimiskogemust.

Snickers, Tupla, Coca-Cola, tuulekindel tulemasin, suitsupakk, sibulaleivad

Knorri kuumas vees lahustuv kartulipuder.

mida tahaksid näha kuivtoidupakkides?

Jäätis, krõpsud, beef jerky

Big Tasty, kaljapulber, „Lauake, kata end“ komplekt

disaini uus relv/ masin/koristusvahend

Raadiosaatjavõimekusega hari

7 5

6 9 8

2

4

9 1 4 8 3 1 2 8 4

7 8 3 9 4 6 2

reAMehele

Roosa tank

3

6

7 9 1 2 8 1 3

2 8 7 6 9 1 1 4 8 3 2 6 8 7 9 3 5 5 1 7 1 8

JAOÜleMAle

Häiregrupi turboliikur

5 3 4 8 6 3 8 2 1 2 8 5 9 4 1 9

2 1 5

9

7 2 1 6 4

8 7

8

rÜhMAÜleMAle

5 1

3 7

9 4 8

2

5

6 7

2

Jaoülema abimasin

6 4 9 4

5

8 2 8

7

KOMPANiiÜleMAle

8

1 5 6 1 4 7

2

9 8 6

6 3 2

5

7 1 9 8 5 7 1 4

PAtAlJONiÜleMAle