Sõdurileht 2016-10-25 by Sõdurileht

Kauaoodatud lahingumasinad jõudsid Eestisse

lk 2

Kaitsejõudude hokimeeskond võistlustules

lk 3

Vaba aja veetmise viisid ajateenistuses

lk 5

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 25. OKTOOBER 2016

ISSN 1736-3411

Eesti president tutvus Scoutspataljoni relvastusega.

Foto: ardi Hallismaa

Eesti president saatis ESTpLa-22 rahuvalvemissioonile Liibanoni Eesti president Kersti Kaljulaid käis sellel nädalal Paldiski linnakus, et soovida Liibanoni suunduvatele kaitseväelastele Scoutspataljonist sõduriõnne.

dmiTri pOpOV

Jalutuskäigul Paldiski sõjaväelinnakus tutvus president Scoutspataljoni ja Kalevi jalaväepataljoni tegevuse ja tehnikaga. Pärast seda kohtus Kersti Kaljulaid ESTPLA-22 üksuse ning

nende lähedastega. ESTPLA-22 asub teenima ÜRO rahuvalvemissioonil Iiri–Soome pataljoni koosseisus ning nende peamine ülesanne on patrullida nii iseseisvalt kui ka koostöös Liibanoni relvajõududega ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. „See missioon on väga vajalik ja oluline, on oluline, et ÜRO operatsiooni rahuvalvajad kontrollivad sinist joont,“

ütles Eesti president Kersti Kaljulaid. Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. President Kaljulaid rõhutas, et Lähis-Ida julgeolekupoliitiline tähtsus maailmas ei ole vähenenud ning Eesti osaleb muutunud julgeolekuolukorras rahvusvahelise stabiilsuse tagamises.

„Julgeolek ei ole ainult tarbimiseks, julgeolekut tuleb ka alati aidata luua, kõik need missioonid töötavad meie vabaduse ja turvalise tõstmiseks,“ lisas president. ESTPLA-22 on järjekorras viies Eesti üksus, mis Liibanoni rahuvalveoperatsioonil osaleb. Olukord Liibanonis on pingeline, kuna Süüria kodusõda on valgunud riigi territooriumile.

2 Sõdurileht

25. oktoober 2016

Kaitsevägi sai uued raudsed rusikad

JUHTKiri

dmiTri pOpOV

ajateenistus tänapäeval:

kiire, arendav ja meeldejääv Oktoober tõi endaga hommikuvõimlemise jahedas sügisilmas, uued ajateenijad ja teate jalaväe vastostetud lahingumasinatest, mis aitavad tugevdada Eesti kaitsevõimet. Otse loomulikult loevad paljud ajateenijad koos meiega oma reservi minekuni jäävaid päevi. Meist mitmed treenivad jõusaalis, et valmistuda saabuvaks jäähokihooajaks, paljud hooldavad linnaloale mõeldes oma relvi, paljud kasutavad oma vaba aega raamatute lugemiseks, ja paljud magavad maastikul magamiskotis, unistades kuumast kohvist või mullivannist. Ühesõnaga – kaitseväe elu kulgeb omasoodu. Nooruses läbitud ajateenistus tekitab kõigis palju mälestusi ja pole kedagi, kellel ajateenistus täielikult ununeks. Mõne jaoks oli ajateenistus nagu lühike etapp elus, kus korraks oma värskelt omandatud oskused proovile pandi, teise jaoks on ajateenistus etapiks, kus saadakse tähtis kogemus, mis edaspidi elus edasi aitab. Koos liitlastega on meie kaitsevägi läbi teinud suure arengu. Praegused ajateenijad elavad ajal, kui saabusid uued lahingumasinad ja Eestit külastas liitlaste lennuk AWACS*, mis suudab anda ülevaate kõigi 400 km raadiuses õhus asuvate lennuvahendite kohta. Praegu toimub Eestis nii palju, nii et jääb üle vaid öelda – ajateenijad, võtke oma teenistusest see, mida hiljem meenutada. *lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteem.

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

madiS KUUSE

Reedel, 7. oktoobri hommikul sõitsid Paldiski Põhjasadamas uue kodumaa pinnale esimesed 12 Hollandilt ostetud jalaväe lahingumasinat CV90. Eesti kaitseväe värsket rauda hakkab kasutama Scoutspataljon, nende esimene lahinguvõimeline CV90 üksus formeeritakse juba selle aasta lõpuks. „Tegu on väga hea soomuskaitse, maastikuläbivuse ja tugeva tulejõuga masinatega, mida kasutatakse jalaväe transportimiseks ja toetamiseks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm ning lisas, et CV90 muudab brigaadi üksused lahinguväljal dünaamilisemaks ja manöövrivõimelisemaks. Seda tõestati kaitseminister Hannes Hanso ja Hollandi suursaadiku Karen van Stegereni silme all Tapa linnakus korraldatud lahingumasinate vastuvõtutseremoonial, kus demonstreeriti masinate maastikuläbivust ning tehti külalistega väike tiir. Põnevil tasub olla ka ajateenijatel: varem scoutspataljoni kasutuses olnud Pasi soomustransportööridele leitakse uued kasutajad. „Ammendunud see ressurss veel ei ole, seega saavad edaspidi neil masinatel harjutada Kalevi ja Viru jalaväepataljoni ajateenijad,“ kommenteeris kaitseminister Hannes Hanso. „See on ajalooline päev, mil Eesti kaitsevägi saab alustada oma soomusmanöövervõime ehitamist. Täna panime paika nurgakivi,“ lisas ta. Afganistanis tuleristsed saanud CV90l on lisadena kaasas õhukonditsioneer, termosihik ning sihikule sattumisest teavitav kaitsesüsteem DAS. Graafika: Alari Paluots, postimees.ee

Liitlaste aWaCSi lennuk E-3 külastas Ämari lennubaasi

OLiVEr VaaBEL

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht TEaViTUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Ämari lennubaasi külastas NATO juhtimise ja seire infosüsteemi lennuk E-3 AWACS (Airborne Warning and Control System), mille kodubaas on Geilenkirchen Saksamaal.

peatoimetaja: rms Dmitri Popov Küljendajad: n-srs Juhan Soone n-srs Aivar Knuut Operaatorid: rms Oliver Remma n-srs Vladislav Musakko

E-3 plaanipärased lennud moodustavad koos Eesti-Läti-Leedu maapealsete õhuseireüksuste ning Ämaris ja Šiauliais paiknevate õhuturbe lennusalkadega olulise osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist, olles Balti riikide õhuruumi suveräänsuse garantii. Lisaks ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien: „AWACSi regulaarseks muutunud lennud NATO ühise õhuruumi Läänemere piirkonnas on üks osa suuremast programmist, mille NATO käivitas 2014. aastal vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas.“ Lennuk kuulub NATO lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksuse koosseisu, viimased kaks aastat on selle üksuse lennuvahendid

Toimetajad: n-srs Oliver Vaabel n-srs Julius Air Kull rms Dmitri Popov rms Madis Kuuse

Fotograafid: n-srs Mikk Jürisson n-srs Juhan Soone n-srs Hannes Egmond Ivask rms Rene Reede

Tegu on lendava taldriku ja lennuki hübriidiga.

sooritanud perioodiliselt lende ka Läänemere neutraalvete ning NATO liikmete territooriumite kohal. Juhtimise ja seire infosüsteemi lennuk E-3 eristub lennukil asuva seenekujulise radoomi tõttu, mille all on kuni 400 km tööraadiusega radari antenn. Lennuk suudab anda Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka www.facebook.com/s6durileht

Foto: alari Õun

ülevaate kõigi õhus asuvate lennuvahendite kohta, lisaks seirele võimaldavad lennuki tehnilised vahendid juhtida ka mitmesuguseid õhuoperatsioone, teha mereseiret ning vajadusel võtta üle maapealsete õhuoperatsioonide juhtimiskeskuste funktsioonid.

25. oktoober 2016 Sõdurileht 3

Sõjakooli kadett: tahtejõud viib eesmärgini aNNETT KrEiTSmaN

Kaarel Aruoja kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 1. õppeaasta kadett Olen oma elus lähtunud sellest, et mugavustsoon on vale koht, kus olla. Selleks, et jõuda eesmärkideni, tuleb pingutada ning võtta igast kogemusest maksimum. Neid põhimõtteid järgides läbisin edukalt ajateenistuse ning alustasin sel sügisel õpinguid kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 1. õppeaastal. Ajateenistuse läbisin 1. jalaväebrigaadi luurekompaniis ja see aeg oli minu jaoks väga lahe. Kui mõnikord võib aega teenides tekkida hetk, mil tunned, et sealsed tegevused ei ole vajalikud, siis tegelikult on seal oldud aeg kasulik ja sellest on väga palju õppida. Seega soovitan eelkõige leida viis, kuidas ise seal veedetud aeg võimalikult efektiivselt ära kasutada. Siin kehtib ka Steve Jobsi ütlus, et stay hungry, stay foolish ehk ole alati näljane uute tead-

„

Oluline on aga mõistmine, et kool ei tee meist ohvitsere, vaid annab selleks vahendid. miste järele. Ära võta asja nii, et oled maailma kõige targem vend, siis ei saa sind õpetada ega suuda sa vastu võtta uusi ideid. Minul oli ajateenistusse minnes juba konkreetne mõttelaad paigas– tahtsin võtta sellest kogemusest maksimumi. Kuna olin otsustanud pärast ajateenistust kõrgemasse sõjakooli õppima asuda, sooritasin sõduri baaskursuse ajal kooli sisseastumiskatsed. Läbisin need edukalt ja sain

„Kadetina saan öelda, et sõjakool on vastanud minu ootustele.“

seejärel kindlustundega, sõjakooli embleem vasakul käel, ülejäänud teenistusele vastu minna. Teenistuse ajal tuldi palju küsima, mis embleem see on, miks otsustasin õppima asuda ja mida sõjakool endast üldse kujutab ning mingil määral oodati minult võib-olla ka rohkem, ikkagi tulevane ohvitseriks õppija. Olen üldjuhul väga suure õigustundega ega lase kellelegi liiga

teha, nii olin ka ajateenistuses jaoülemana valmis oma meeste eest seisma. Minu suurim õppetund ajateenistuses oli just usalduse küsimus, sest kui tahad, et sinu mehed seisaksid sinu eest väljas, pead ise selleks täpselt samamoodi valmis olema. Tahtejõud viib eesmärgini Tegelikult oleks mul tervislike põh-

Foto: annett Kreitsman

juste tõttu ajateenitus läbimata jäänud, kuna 18aastasena vigastasin liigse koormuse tõttu oma selga. Aga mul oli kindel eesmärk minna õppima sõjakooli ja selleks tuleb läbida ajateenistus. Seega otsustasin loobumise asemel probleemist jagu saada ning alustasin taastusraviga. Avastasin seeläbi pilatese treeningud, mis aitavad tugevdada lihaskorsetti. Kuigi esmalt võib see seostuda nii-öelda

naiste trenniga, siis seda ta kindlasti ei ole ning tänu järjekindlatele treeningutele on seljavalud minu jaoks minevik. See on olnud minu suurim eneseületus – töötada selle nimel, et saada terveks ning astuda lähemale oma eesmärgile. Ning nüüd saan öelda, et tänu tahtejõule ja pühendumusele olen täiesti terve noor inimene, kes on läbinud ajateenistuse luurekompaniis, nooremallohvitseri kursuse 135 km rännaku ning omandab sõjakoolis parimat juhtimisalast haridust Eestis. Siit ka soovitus – nähke oma eesmärkide nimel vaeva, hoidke tervist ja parandage oma füüsist ning pigem ennetage probleemi kui tegelege tagajärgedega. Sõjakool ületab ootusi Ajateenistuses sain kindlust, et olen õigel teel ja sõjaväeline juhtimine on see, mida soovin edasi õppida. Sõjakoolist oli mul teadmine olemas, kuna käisin enne katseid lausa kolm korda lahtiste uste päeval ning ajateenistuses olles küsisin rühmaülemalt tagasisidet enda isiku- ja juhiomaduste kohta. Kui on tekkinud äratundmise hetk ja huvi, siis kindlasti soovitan sõjakooli kaaluda ja ajateenistuses olles küsida eelkõige nõu oma rühmaülemalt. Nüüd, olles kadett, saan öelda, et sõjakool on vastanud mu ootustele. Siin on väga palju erilisi traditsioone, mida saab vaid kadetina kogeda. Lisaks ootasin seda, et inimesed on siin motiveeritud ja see on minu ootusi isegi ületanud. Siinne õpikeskkond on nii hästi loodud, samuti on kõrgelt hinnatav suhtumine ning õppejõudude pühendumus. Oluline on aga mõistmine, et kool ei tee meist ohvitsere, vaid annab selleks vahendid, ohvitser kujuneb meist pühendumise abil ning kolm aastat kestvate õpingute ja sellele järgneva kindlustatud teenistuse jooksul.

Jää saab lahinguväljaks

dmiTri pOpOV

Uisupoognad ja hokikeppide plaksud jääl, treeneri vile kostmas läbi fännide karjumise, kõik see annab märku, et hokihooaeg on alanud. Kaitseväelaste jaoks annab see võimaluse näidata oma meisterlikkust ja kaitsevõimet spordiväljakul.

Oktoobrikuus algas jäähokihooaeg, kus meie kaitseväelased näitavad oma sportlikku meisterlikkust ja kaitsejõudu. Meeskonnavõistluses osalevad sõdurid Kaitseliidust, kaitseväest ja isegi meie liitlased. „Me oleme tulnud siia võitma ja eks seda ole hooaja lõpus näha, kuidas läheb,“ ütles Kaitsejõudude hokiklubi treener Jüri Rooba. Kaitsejõudude hokiklubis mängivad ajateenijad, tegevteenistujad ja kaitseliitlased reamehest kindralini välja. Võistkonna loomisest saadik kuni välisteenistusse siirdumiseni 2016. aasta suvel mängis Kaitsejõudede hokiklubis ka brigaadikindral Artur Tiganik (meeskonna kapten). Kaitsejõudude hokiklubi eesmärk on

pakkuda kaitseväelastele ja kaitseliitlastele võimalust tegeleda jäähokiga ning süvendada meeskondliku spordi abil ühtekuuluvustunnet eri ametikohtadel ja auastmetes teenivate inimeste vahel. Alates 2014. aastast on Kaitsejõudude hokiklubi osalenud Balti sõjaväespordi talimängude jäähokiturniiril, mille toimumispaik roteerub kolme Balti riigi vahel. Kaitsevägi edendab võimalusi jätkata oma sportlikku karjääri jäähokis ja teistel erinevatel spordialadel. Klubi ootab endaga liituma kõiki varasema jäähokimängukogemusega kaitseväelasi ja kaitseliitlasi.

mõttega juba mängus!

Foto: mikk Jürisson

4 Sõdurileht

25. oktoober 2016

Tervist, proua president!

Foto: Ardi Hallismaa

Reservväelane valvsalt julgestamas läbiotsimist.

Foto: Juhan Soone

Fotograafide parimad klõpsud Nato infosüsteemi lennuk saabus Ämarisse.

Eesti kaitsevõime on jõudnud uuele tasemele.

Foto: Hannes Egmond Ivask

25. oktoober 2016 Sõdurileht 5

Sõduri vaba aeg: suur ülevaade i JULiUS air KULL

Öeldakse, et sõduril on vaba aeg ainult salvevahetuse ajal, aga vahel jätkub aega ka rohkemaks. Uurisin vaba aja sisustamiseks loodud võimalusi neljas pataljonis. Erinevates väeosades on mitmekülgseid sportimisvõimalusi ja muid viise ajateenijate väljaõppevälise aja sisustamiseks. Kuna oma silm on kuningas, käisin kohapeal pataljonides pakutavate tingimustega tutvumas. Kohtusin inimestega, kellel on parim ülevaade, mida väeosas teha saab. Tegime territooriumil ekskursiooni ja arutasime võimalused põhjalikult läbi. Tulemused on järgnevad.

Logistikapataljon

Kuperjanovi jalaväepataljon

Staabi- ja sidepataljon

Vahipataljon ja mereväebaas

Sport

Jõusaal on olemas, aga see on väike ja asub laoks mõeldud üsna külmas ruumis. Trenažöörid on vanad ja vajavad täiendamist. Väeosas on jalgpallistaadion, rannavõrkpalli plats ja tänavakorvpalli lauad. Jooksmas saab käia viiekilomeetrisel terviserajal. Jalgrattasporti saavad ajateenijad harrastada kahel jalgrattal. Sportlastel on võimalik taotleda erilubasid väeosast väljas treenimiseks. Kasarmus on igal korrusel neli lõuatõmbamiskohta. Territooriumil on kettagolfirada.

Muusika

Tallinnas on sõpruslasteaed, kus sõdurid käivad kord aastas muusikalise numbriga esinemas. Kasutatakse isiklikke pille. Musitseerida on kasarmus lubatud.

Väljasõidud ja üritused

Foto: mil.ee arhiiv

Foto: Kuperjanovi JVp arhiiv

Väljasõite toimub harva, sest näiteks Ämarist Tallinnasse korvpalli vaatama minekuks kulub juba palju aega ja raha transpordile. Seegipoolest on viimase aasta jooksul käidud paar korda spordivõistlusi vaatamas. Samas ei ole väeosas ka inimest, kelle esmane tööülesanne oleks selliste lisaürituste organiseerimine ja vahendite leidmine. Minu kontakt-isik, nooremveebel Juri Jefimov logistikapataljonist nõustus, et kui oleks määratud vastav ameti-koht, saaks taolisi väljasõite kindlasti rohkem korraldada.

Sõdurikodu ja raamatukogu

Raamatukogu ja sõdurikodu puuduvad. Näkse on võimalik osta sularaha eest ja ka kaardimaksevõimalusega automaatidest.

Muu

Foto: Silver mikiver

Kasarmus on ajateenijate vaba aja sisustamiseks mõeldud lauamängud, lauatennis ja lauajalgpall. Filme saab vaadata õppeklassis, kuid need peab ise hankima.

Taara linnaku territooriumil on jalgpalli- ja rannavõrkpalli plats, jooksurada, jõulinnak, tänavakorvpalli varustus, kettagolfi rajad ja on võimalik rulluisutada. Kasarmuhoonetest võib leida jõusaali, kuhu mahub ka rühmaga treenima, poksikotid, maadlussaali ja lauatennise. Lisaks on olemas ka sisepalliplats, kus saab mängida korvpalli, jalgpalli ja saalihokit. Territooriumil asub kaitseväeline takistusrada. Sportlastel võivad taotleda eriluba väljas sportimiseks: näiteks suusatamiseks, orienteerumiseks või ujumiseks. Neli korda aastas korraldavad üksuste esindusmehed spordipäeva.

Muusika

Esimeses kasarmus on bändiruum koos pillidega. Sõdurid võivad oma ruumides musitseerida tingimusel, et nad sellega teisi ei sega.

Sõdurikodu ja raamatukogu

Raamatukogu asub sõdurikodus ja on üpris suur. Seal on ka filmiriiul. Filme saab vaadata nii kasarmu olmeruumides kui ka sõdurikodu kinoruumis. Piljardit saab ka mängida. Internetis surfamiseks on ajateenijatele mõeldud kümmekond arvutit. Sõdurikodus on ka kohvik, kus pakutakse sooja sööki ja jooki. Näksivalik on lai, suvel saab jäätist ja aasta läbi külmi jooke. Müüakse hügieenitarbeid ja sõduri lisavarustust nagu termosed ning pealambid.

Väljasõidud ja üritused

Ajateenijad saavad soovi korral igal pühapäeval kirikus käia. Vähemalt kord aastas toimub värbamispäev, kui riigiasutused käivad oma ameteid ja tehnikat tutvustamas. Kino saab külastada kuni kaks korda aastas, sõdurid saavad osta sooduspileti. Vahel harva on toimunud ka grupiviisilisi muuseumikülastusi. Ülemad on korraldanud teenistusväliseid päevi. On mängitud paintball’i, visatud granaati ja käidud saunas. 2015. aastal viisid juulikutse SBK viimast hommikuvõimlemist läbi tantsutüdrukud.

Muu

Igal kasarmukorrusel olevas olmeruumis on televiisor ja lauamängud. Igal korrusel on ka saun, mida kasutatakse ettenähtud aegadel. Kõigis kasarmuhoonetes on automaadid, millest on võimalik nii kaardi kui sularaha eest näkse ja jooke osta. Vahipataljon hümni laulmas.

Foto: rene reede

Jõusaal on väike, trenni mahub tegema jaosuurune üksus. Väeosas on korvpalli- ja jalgpalliplats, kettagolfi- ja takistusrada. Jooksmas käiakse territooriumilt väljas. Spordirühma ajateenijate teenistusülesannete hulka kuuluvad ka treenimine ja sportimine ning nad saavad seda teha neile vajalikes kohtades.

Muusika

Musitseerimine on vabal ajal lubatud. Pataljonile saab lähiajal ansamblijagu uusi pille ja huvijuht korraldab sõdurite bänditegevust, sealhulgas esinemisi.

Sõdurikodu ja raamatukogu

Sõdurikodus, mis on üks suur ruum kasarmuhoones, on kohvik sooja ja külma toidu ning näksidega. Sõdurid saavad kasutada mikrolaineahju. Telerist saab vaadata Eesti telekanaleid või valida kastist DVDfilme. Ajateenijad saavad mängida Xbox360 konsoolil suurt valikut videomänge. Raamatukogu on eraldi majas ja üpris suure valikuga.

Väljasõidud ja üritused

Sõdurid käivad iga kuu vähemalt korra teatris, kinos, spordivõistlustel või muudel üritustel. Näiteks on oldud telekanalite stuudiopublikuks. Sõdurid peavad ise vaid kinopiletite eest maksma. Ürituste korraldamisega tegeleb huvijuht ja osa korralduskulusid kaetakse taara tagastusrahast. Läbi aastate on huvijuht korraldanud sõduritele erinevaid tegevusi ja üritusi. Näiteks on käidud lasteaedades ja vanadekodudes esinemas, tehtud on nii näidendeid kui ka laulukontserte. Huvijuhiga kohtudes nägin, kuidas tema töö on arhiveerinud Eesti ajateenija ajavaimu läbi aastate. Lugesin sõduriluule kogusid, avastasin sõdurite meisterdatud jõulukaunistusi ja palju muud.

Muu

Kasarmu õpperuumis on trobikond sülearvuteid, mida võivad ajateenijad kasutada.

Praegu on väeosas suur remont, seega kõiki mainitud võimalusi ei saa iga päev kasutada. See ei puuduta väljasõitude osa.

Koridorides saab mängida lauajalgpalli, õhuhokit või koroonat. Jõusaal on hästi varustatud, kuid liiga väike rühmaga kasutamiseks. Jalgpalli ja korvpalli saab käia mängimas väeosast väljaspool. Väeosas teenivad sportlased saavad eri-linnaload. Profisportlased saavad juba SBK ajal nädalavahetusel treenimas ja võistlustel käia. Ühe sportlase sõnul on ta saanud kõigil võistlustel käia ja ülemad on selles osas toetavad.

Muusika

Muusikaga võib kasarmus tegeleda, kui see teisi ei sega. Väeosa organiseerib sõduribändi, millega liitumiseks tehakse konkurss nii pillimeestele kui ka lauljatele. Bänd tegutseb spetsiaalsetes ruumides, mis asuvad väeosast väljas.

Sõdurikodu ja raamatukogu

Raamatukogu on suur ja põhjalik. Seal on hea valik ilu- ja teabekirjandust ning kuna see funktsioneerib ka mereväekooli raamatukoguna, leidub seal palju erialakirjandust, mida mujal Eestis ei ole. Raamatukogu toetab mereväemissioone ja pakub teatud valikut raamatuid sõduritele ka päriseks. Sõdurikodu korraldab huvijuht, müüjatena kasutatakse ka sõdureid. Rahapuudusel on ajateenijatel võimalik võlgu jääda. Valik on väike, kuid mitmekülgne, pakutakse palju maiustusi ja näkse, hügieenivahendeid, sõdurivarustust. Külmikust saab osta jooki ja suviti ka jäätist. Makstakse sularahas või ülekandega huvijuhile. Sõdurikodus on kohvi- ja veemasinad. Müügist saadud kasum läheb sõduritele mõeldud ürituste korraldamiseks. Hoones on ka teler koos DVD-mängija ja filmiriiuliga. Majas on lauad ja toolid, millel sõdurid saavad oma isiklikke arvuteid kasutada. Pataljon omalt poolt interneti kasutamise võimalust ei paku.

Väljasõidud ja üritused

Kultuuriüritusi külastatakse vähemalt kord kuus, alates sügisest kuni kevadeni tihedamalt kui muul ajal. Käiakse spordivõistlustel, teatris, kinos ja muuseumis. Seda kõike korraldab huvijuht. Igal aastal enne reservi minekut toimub reservipidu. Ajateenijate auks peetakse vabaõhukontsert, näiteks eelmisel aastal esines Gerto Pabbo. Järgmises Sõdurilehes: Ülejäänud väeosade tutvustus. Kokkuvõtted ja järeldused. Kuidas on võimalik luua sõduritele uusi vaba aja veetmise võimalusi?

6 Sõdurileht

25. oktoober 2016

Liis Lemsalu: „See, mida me tahame, ei ole alati see, mida vajame“ JULiUS air KULL

Uues persoonirubriigis vaatame kaitseväe perimeetrist välja ja uurime eesti naiskuulsustelt, kuidas nad suhtuvad ajateenistusse ja elu pakutud raskustesse. Liis Lemsalu tõusis rambivalgusesse superstaarisaate võiduga 2011. aastal, sellest alates on ta välja andnud kaks albumit ja hulgaliselt singleid ning sellega tugevalt kanda kinnitanud Eesti muusikamaailmas. Edu tõid ka finaalipiletid Eesti Laulul ning vinged etteasted saates „Su nägu kõlab tuttavalt“. Tiheda ajakavaga noor muusik oli meeleldi valmis sõduritele oma arvamust jagama. Milline on olnud sinu varasem kokkupuude kaitseväega? Kõige lähedasem isiklik kokkupuude oli siis, kui käisin vahipataljonis esinemas. Paar aastat tagasi käisin ka ühel oma tuttaval külas, kui ta sõjaväes aega teenis. Mis tingimustel läheksid vaba-

tahtlikult ajateenistusse? Usun, et ajateenistus on tohutult suur ja arendav kogemus. Kindlasti on seal ka mõningaid negatiivseid aspekte nagu oma perest ja lähedastest eemal olemine. Kuid suuremas plaanis olen tuttavatelt kuulnud, et nad on lõppude lõpuks siiski õnnelikud, et selle katsumuse läbi tegid. Ise pole ma päris kindel, kas läheksin või mitte. Kuid ilmselge on see, et kui oleks reaalne vajadus, siis ma kätt ette ei paneks.

näha. Kuid nii-öelda suurt arengut tundsin ma siis, kui suutsin loole „Sinu ees“ oma esimesed eestikeelsed laulusõnad kirjutada ja end laulusõnadega alasti kiskuda. Laulusõnad räägivad väga palju minust endast ja minu lähedal olevatest inimestest. See tundus alguses sedavõrd raske ja keeruline, aga lõppude lõpuks siiski tehtav. Suudad esitada ühte oma lauludest sama värske ja energilise emotsiooniga juba sajandat või rohkemat korda. Kas siin mängib rolli ka n-ö kaitseväe meetoditega sarnane drillimine? Drillimine on väga hea väljend selle kõige kirjeldamiseks. Võtan selle nüüd enda sõnavarasse. (naerab) Üks väga suur abistaja on ka see, et ma armastan oma tööd, see on minu kirg ning ma olen tohutult tänulik selle eest, et saan sellist tööd teha. Ma usun, et kui inimene tegeleb oma kõige suurema kirega, siis ei teki sedavõrd kiiresti tülpimust.

Mis on kolm asja, mille võtaksid kaasa kahenädalasse metsalaagrisse? Kuna ma olen muusikast täiesti läbipõiminud ning see on üks viis, kuidas ma ennast maandan ning tasakaalus hoian, siis vahest ehk mingisuguse muusikamängija. Ühe lisapaari villaseid sokke. Kolmanda asja mõtlen ma siis välja, kui reaalselt hakkan oma teekonda metsalaagrisse seadma. Oled sportlik inimene sportlikust perest. Mis pakub sulle sportimise juures rõõmu? Sport on minu elu loomulik osa. Ma ei võta seda kui kohustust või rasket koormat, vaid pigem väga mõnusat viisi, kuidas end ülejäänud maailmast välja lülitada. Pärast trenni on mu enesetunne alati ülimalt hea, pea on värske ning olen rohkem hakkamist täis kui enne. Mis on sinu elu kõige ülevam, kõige ekstaatilisem sportlik hetk?

Siis kui me perega Norras elades ronisime mitu-mitu tundi ühe väga suure mäe otsa. Selle nimeks on Preikestolen ning see pikk retk on mul endiselt meeles. Päris „tippu“ ei lastud mul minna, sest kardeti, et ma kukun alla – olin kümneaastane –, aga see oli tohutult võimas tunne seal üleval seista ning alla fjordi vaadata. Mis on olnud raskeim füüsiline või vaimne pingutus sinu elus? „Eesti otsib superstaari“ saate terve

karussell oli minu jaoks tohutult suur pingutus. Just pigem vaimse poole pealt, sest ma polnud varem kunagi sellises olukorras olnud. Pidevad võtted, proovid, intervjuud jne. Kui see ühel hetkel lõppes, tundsin ma tohutut pingelangust ja rahu iseendaga. Millised on olnud hetked, kui tundsid, et oled muusikuna arenenud või muutunud? Eks neid muutusi ole üsna raske ise

Sügisesed „Naksitrallid“ patrullis

JUHaN SOONE

Kolmepäevane nooremallohvitseri kursuse (NAK) kompanii patrulllaager paneb tulevaste jaoülemate sihikindluse ja füüsilise vastu pidavuse proovile. Sõdurileht käis uurimas, kuidas käib eelkutse NAKi väljaõpe keskpolügoonil, kus on kokku pandud suurtüki, tagala ja pioneeri erialad, millele lisandub ka õppureid Scoutspataljonist. Väljaõppest kokkuvõtte tegi A-kompanii nooremallohvitseri baaskursuse (NABK) esimese rühma ülem nooremleitnant Martin Room. Millele pöörate patrull-laagris põhitähelepanu? Põhiline on anda tulevastele jaoülematele pilt, missugused peaksid olema erinevad eelnimetatud lahingutoi-

Liis Lemsalu sõnum kõigile Eesti ajateenijatele: Mulle meeldib üks ütlus: „See, mida me tahame, ei ole alati see, mida me vajame“. Tuleb saada aru, mis on meie tõelised südamesoovid ja mis pelgalt mööduvad mõttevälgatused. Ajul on niikuinii omadus üle mõelda ja palju prahti üles korjata. Seega ma soovin, et me kõik leiaks oma õige tee siin lühikeses elus ega laseks kellelgi teisel end mõjutada.

mingud – kuidas toiminguid juhtida ja läbi viia, millega peab öisel ajal arvestama. Alguses teeme kõik valgel ajal rahulikult läbi, seejärel jätkame juba taktikalise olukorraga, lihtsamal maastikul saab kõik ise läbi proovida, ning viimase etapina tuleb pisut kontaktirohkem olukord, kus peab reaalselt mõtlema, kuidas jagu juhtida, kui tuletegevusega vastane on juba alas. Kuidas sujub koostöö scoutidega? Rõhutan, et me ei tee nendega koostööd, vaid õpetame neid välja. Neid on meil rühmadesse kümmekond ära jagatud. Näiteks on esimeses rühmas ainult üks scout. Me ei ole neid sihilikult kokku pannud, kuna siis tekib suletud ring. Selline laiali jagamine soodustab õppimist ja enese proovile panekut. Loomulikult käitutakse võõras seltskonnas ka paremini ja tahetakse asju hästi teha, et parem välja paista. Töö ise tuleb neil aga hästi välja, ei saa kurta. Mehed, kes siia saadetud on, on siiamaani oma ülesannete kõrgusel. Küsisime ka NAKi õppurilt Taaniel Tappilt suurtükiväepataljonist, kuidas ta vaatab oma tulevasele rollile jaoülemana. Kuidas meeldib olla „naksitrall“? Oleks tahtnud autojuhiks minna –

Tulevased jaoülemad patrullis.

autod meeldivad väga, aga samas on huvitav saada meeskonna juhtimise kogemus. Täita ülesandeid, olla vahendaja rühmaülema ja meeskonna vahel. Kuidas sujub koostöö scoutidega? Meil on rühmas üks Scoutspataljoni võitleja koostöö sujub üsna hästi. Ta aitab ja nõustab meid, kui meil on mingi küsimus. Ta on üldiselt väga

Foto: rene reede

sõbralik, mitte üleolev.

tekkinud enesekindlus jagu juhtida.

Kas te olete juba valmis jaoülema kohustusteks? Ma ei saaks veel öelda, et olen päris valmis, praegu olen veel liiga toores. Ees on veel terve nooremallohitseri erialakursus (NAEK). Ootan neid aegu küll – usun, et saan NAKi ajal asjad hästi selgeks ja tunnen, et mul on

Kas on midagi, mida te teeks oma tulevaste alluvatega teisiti? Ma ei ütleks, et ma muudaksin midagi kardinaalselt, sest seni võib ülematega olla rahul. Meil oli väga hea seersant – kui kõik asjad olid tehtud, ei saanud karistada ka mingi lambi asja eest. Jätkan samas vaimus.

25. oktoober 2016 Sõdurileht 7

Ellujäämisõpe iV Veresaun värskes õhus

madiS KUUSE

Mõni meist ei lähe ehk metsa eksima, vaid jääb sinna tahtlikult pikemaks ajaks. Juurikate ja männiokaste söömine võib pärast kaht kuud veidi üheülbaliseks minna, ehk tikub lihaisugi ligi. Rääkimata sellest, et vähene valkude ja üldse kilokalorite tarbimine on räsinud kord terve ja kauni keha. Pähkleid süües võid ju pähklit kasvatada, lihas tuleb aga lihast (valgupulbrit looduses valmis kujul ei esine). Turu- ja poeletti võsast otsima pole mõtet hakata, vaid tuleb ise hakkaja olla. Loodus on liha täis: samblal kepslevad jänkud, mullas tuhnivad metsanotsud, põdrapullid, rääkimata veekogudes pesitsevatest kalakestest ja konna-onudest – kõik nad ootavad surma, et seeläbi inimesel hinge sees hoida. Järgnevalt mõned nipid toiduahela absoluutsest tipust. KALASTAMINE Vast kõige tavalisem kalapüügiriist on õng. Selle saad valmistada umbes kolme meetri pikkusest sitkest ja veidi painduvast puust. Kui metsa asja on, kanna konksu ja tamiili alati endaga kaasas. Õngekonksu puudumisel saad selle valmistada haaknõelast või vesta puidust tiku.

kättejuhtuvate vahenditega ning lõika korgi diameetrile sälk. Keeruta tamiil ümber pudelikaela, jäta kuni meeter tamiili vabaks. Tõmba tamiil läbi korgile tehtud sälgu ning aseta pudel vette. Kui kala näkkab, veab ta pudeli endaga kaasa. Mida rohkem on pudeleid, seda suurem on võimalus õhtul uhhaad saada. Et vältida üleni märjakssaamist, leia kalastamiseks väiksem veekogu.

Hulkuripüük Hulkuripüük on nagu spinninguga kalastamine. Selleks keeruta tamiil ümber purgi või pudeli keskkoha, seejärel kinnita selle otsa raskus, konks ja sööt. Suuna purk otsaga püügisuuna poole, hoia tamiili otsa pöidlaga kinni ning viska raskus vette. Purki käte vahel rullides saad tamiili tagasi kerida. Nii saad heita sööda kaldast kaugemale ning väldid märjakssaamist.

Plastpudelist rüsa Rüsa ehk lõksu saad valmistada 1,5või 2liitrisest plastpudelist. Lõika pudeli ahenev ülaosa ära ning tee korgiava umbes 5 cm laiuseks. Saadud lehter kinnita tagurpidi pudeli sisse. Veendu, et see oleks kõvasti kinni. Söödaks võid pudelisse panna leivatükke. Kinnita pudel kive või puutoikaid kasutades umbes poole meetri sügavusele veekogu põhja. Väikesed kalad ujuvad läbi lehtri pudelisse, ent ei saa sealt enam välja. Keeda neist maitsev supp või uhhaa.

Kala puhastamine Kui kala sisikond isu ei ärata, tuleb see kalast eemaldada. Selleks lõika kala kõht lahti ning kraabi soolikad ja elundid välja. Enne keetmist eemalda ka soomused, kala küpsetades võid soomused lahti koorida vahetult enne söömist. Sööt Söödaks võib kasutada vihmausse, putukaid, leivatükke, väiksemaid kalu või kalasilmi. Konksu otsa võid panna ka pisemaid udusulgi. Talvel leiad surnud puude koore alt putukavastseid ja -nukke. Kui sööt on kerge ning tõuseb seetõttu veepinnale, kinnita õngenööri külge ka raskus, näiteks väike kivi või nael. Pudelipüük Pudelipüük on ideaalne püügiviis, kui tahad kalapüügi ajal midagi muud teha. Selleks täida pudel veega nii, et see jääks vees püstloodis ujuma. Sulge pudeliava tihedalt korgi või

Talvine püük Kui järvel on jääkaas peal, tuleb sellesse teha auk. Seda võid teha kirve, jämeda puuoksa või tulega. Seejärel lase sööt

vette ja hoia seda pinna lähedal. Võid tamiili otsa kinnitada ka midagi helkivat, kuna jää all on kaladel pime ning igasugune valgus meelitab neid ligi. VÄIKEULUKID Juulis-augustis, kui pardid sulgivad, võid neid malakaga taga ajada. Sulgimise ajal on nad enam-vähem lennuvõimetud. Lennuvõimelistele lindudele, jänestele ja muudele väikeelukatele tuleks aga üles seada püüniseid. Eestis on lubatud seada vaid selliseid püüniseid, mis saagi kohe tapavad. Seetõttu me käepäraste vahenditega valmistatavatest lõksudest rääkida ei saa. Kui aga oled mingi ime läbi looma kinni saanud, on vaja seda kiiresti töötlema hakata. LINNU VERISTAMINE Kiire moodus Kui oled kätte saanud linnu, aseta see selili. Lõika tiivad kuni luuni läbi ja eemalda need. Murra ja lõika läbi linnu jalad. Tee läbi kõhunaha nii suur sisselõige, et sõrmed mahuksid sisse ära. Nüüd tõmba nahk maha, lõika kõht katki ja eemalda sisikond. Pese linnuke puhtaks, küpseta ja lase hea maitsta. Aeglane moodus Kui aega on ja nälg kohe silmanägemist ära ei võta, on kasulik lind enne küpsetamist sulgedest puhtaks kitkuda. See on kõvasti hõlpsam, kui käepärast on keevat vett. Kasta lind sinna sisse ning suled tulevad palju kergemini seljast. Neist saad padjale sisu. Head ööd! JÄNESE VERISTAMINE Kui oled ühe armsa jänkupoisi või -tüdruku kätte saanud ja maha löönud, tuleb see kiiresti sisikonnast tühjendada, muidu hakkab see paisuma ning jänes rikneb. Esmalt suru jänese kõhtu alla- ja tahapoole, nii pigistad välja uriini. Teiseks tee sisselõiked tagajalgade ümber ning neist liigu mööda jalgu kõhu poole, rinnakorvini välja. Nüüd hakka nahka maha koorima. Kui jõuad sabani, lõika see otsast. Ülejäänud nahk peaks tulema jänese seljast ära nagu kampsun. Palju õnne, võid jänese nüüd ära keeta. Jänesenahk kraabi aga rasvast ja kudedest puhtaks, pese ära ning tõmba paariks päevaks restile venima. Nüüd on sul veel soojad sisetallad ka.

Elastne sall, millega saab pisargaasi sees hingata OLiVEr VaaBEL

Kui sõdurid, erioperatsioonide läbiviijad või politsei satuvad olukorda, kus tuleb tegutseda pisargaasi või muu mürgi sees, peavad nad pähe tõmbama kõvast materjalist gaasimaski. Sellega on võimalik küll hingata ja oma turvalisus tagada, aga gaasimaski kasutamine pole just kõige mugavam abiline. Nüüd on leiutatud kergest materjalist maskid, mida saab endaga kõikjal kaasas kanda ning mille pähe panemine on palju lihtsam. Ka sobib selline gaasimask paremini neile, kellel on habe või kes peavad töötama kõrvaklappidega. Uudset maski saab mugavalt pähe panna ilma peavarustust maha võtmata. Maskil on krõps, mis on ühelt poolt elastne ja mida saab reguleerida täpselt nii, et mask sobitub kasutaja pea suuruse ja kuju järgi. Tänu elastsele materjalile saab mas-

kiga katta kogu pea, see muudab kaitse täielikuks. Aga kuidas katta silmad? Arendajad on välja tulnud ideega kasutada selliseid päikeseprille, mis meenutavad välimuselt ujumisprille – nii on terve silm kaetud ja gaasi ei jõua silmadesse. Praegu veel uudse gaasimaski arendamine käib, et sobitada selline elastset salli meenutav mask sobilike kaitseprillidega.

Foto: ECBC Public Aﬀairs

USa mereväe ujuv varghävitaja JULiUS air KULL

USS Zumwalt on ainulaadne hävitaja, mille välimus, võimekus ja hind on võrdselt ulmelised. See on USA mereväe suurim ja keerukaim hävitaja. Tema kummaline kuju on seotud mehhanismidega, mis varjavad laeva radarite eest. Lisaks on ta teistest laevadest ka vaiksem. Tegu on tõelise mere-varghävitajaga, sest vastase seiresüsteemidele jääb 183meetrisest alusest kõigest kalalaeva suurune jälg. USS Zumwalti põhiline ründerelv on raketid, mida on võimalik tulistada üle 120 kilomeetri kaugusele. Korraga kannab alus maksimaalselt 600 raketti, mida saab lennutada 80 lasketorust. Lisaks saab kasutada veel kahte 155 mm suurtükki, mille laskekiirus on 10 lasku minutis. Laeva meeskond koosneb 147 teenistujast. Nii väikse isikkoosseisuga hävitajat ei ole ehitatud alates 1930ndatest. See on saavutatud tänu

paljude ülesannete automatiseerimisele robootika ja infosüsteemidega. Ilmselt laeva silmapaistvaim saavutus on selle võimsus. Meresid seilav jõujaam suudab genereerida 78 megavatti võimsust, võrdluseks võib tuua, et Tartu Elektrijaama elektriline võimsus on 25 MW. Ulmelisel laeval on ka ulmeline ülem: kapten James Kirk. Laskemoon: Tomahawki tiibrakett: tegu on terve perekonna erineva võimekusega rakettidega, mida ühendab eesmärk rünnata maasihtmärke. Tomahawki variandid täidavad eri sihtotstarbeid, näiteks kasutatakse kild-kobarpomme või kombineeritud efektiga pomme, milles on ühte lõhkepeasse ühendatud kild-, suundlaeng- ja süütepommid. Evolved Sea Sparrowi rakett: suudab kahjutuks teha mööda veepinda liikuvaid vastase laevatõrjerakette, mis liiguvad ülehelikiirusel. Standartsed õhutõrjeraketid ja allveelaevatõrje raketid.

Ilma püssita pole mõistlik jänesest suuremaid loomi püüda, nad võivad su enda ära süüa. Samuti võta teatavaks, et loomse toidu nimel on kõige mõistlikum püüda kala. Kui energiavarud on otsakorral, proovi esmalt leida järamiseks taimi. (Loe eelmisest Sõdurilehest.) Kogu liha saab süüa ka toorelt. Parasiitide ja haigustekitajate hirmu tõttu soovitame aga seda enne söömist kuumtöödelda. Kõige kasulikum viis selleks on keetmine. Artikli kirjutamisel kasutatud kirjandus: Harry Sepp, Stefan Källman, „Ellujäämine looduse meelevallas“

Ulmeline laev seilab kapten Kirki juhtimisel.

Foto: Wikipedia

25. oktoober 2016

8 Sõdurileht

TAGALAPATALJON

VS.

LOGISTIKAPATALJON

VS reamees Siim Tooming

reamees Sander mais

Üldfüüsilise testi tulemus

172

289

SBK viimane punkt, kus MG-3 tule all pidime veetakistust läbima.

Kõige eredam mälestus oli see, kui leitnant üle terve auditooriumi võitlejale pastaka kätte lennutas ja terve auditoorium rõkkas. Leitnandi vastus: „Ja nii ongi!“

Eredaim mälestus teenistusest

Esimene päev. Tehti üpris kiiresti selgeks, kuhu ma jõudnud olen.

Puhkuselt naasmine, kõigil olid üksteise nägemisest rõõmupisarad silmis.

Arvutimängude mängimine, lemmikmäng on „Death to Spies“.

Telefonis inimestega suhtlemine, kes on väljaspool kaitseväge.

Lemmiktegevus vabal ajal

Õpin autokooli testideks.

Olen telefonis ja räägin tüdrukuga.

Jätta! Timm. Kui vene päritolu kaasvõitleja hommikuvõimlemist läbi viis ja „Toimkond võtt!“ kõlas.

Ja nii ongi! Toenglamang võtt!

Külgehakanud väljendid/ meeldejääv ülema tsitaat

Šlangimine, just nii.

Mida perset härrased? Vastutav, kes on vastutav?

Kõigega annab harjuda.

Metsas olles antakse palju süüa, aga pole aega, et seda ära süüa.

Kõige harjumatum asi kaitseväes

Hommikuvõimlemine, vormi kandmine.

Nii suure rahvaga ühes toas olemine, isiklikku ruumi ei ole.

Juhul kui saan meedikuks, tahan võimalikult kiiresti kiirabisse tööle.

Telekas, õlu ja magama.

Esimesel päeval reservis

Ilus elu on siis läbi, hakkan tööasju korraldama.

Istun maha ja lihtsalt puhkan. Tähistan.

Tsiviilis on käsi taskus hoida imelik. Samuti iga kord kui ärkan, jooksen esimese asjana vetsu.

Tsiviilis kõndides panen sammu korda. Suitsu tehes jääb ka üks käsi nüüd alati vabaks, isegi tasku ei pane teist.

Külgejäänud harjumus

Oma pesu pesemine, toa koristamine.

Igal hommikul voodi tegemine.

Olen hakanud käskivamat ja kurjemat tooni kasutama.

Olen hakanud nõudma, et kõik oleks korras. Silm puhkab, kui kõik on omal kohal.

Kõige suurem muutus, mis sinuga teenistuses on toimunud

Näen elu teistes värvides. Ei ole kehvemaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu.

Olen saanud füüsiliselt tugevamaks.

Šokolaad, Coca-Cola pulber (kui pole olemas, siis peaks leiutama), Suur Lion.

Rohkem magusat – midagi, mida saaks kiirelt näksida, näiteks müslibatoonikesi.

Mida tahaksid näha kuivtoidupakkides?

Sašlõkki, salatit, sibularattaid.

Coca-Cola, kiirpuder, Kinder Bueno.

Ehk see, et teisel SBK nädalal pärast esimest sporditundi läks üks mees laatsa ja oli SBK lõpuni vabastatud.

Üldiseid pseudoprobleeme esineb ikka, tegelikult pole kellegil midagi tõsiselt viga.

Mis on kõige haledam põhjus laatsaretti pöördumiseks?

Minnakse plaastrit küsima, kui see on kasarmu meditsiinikarbis olemas.

Üks mees luges eesti.ee-st, et tal on allergia ja hakkas uuringuid nõudma.

reamees Gert Neuborf

reamees Koit allik

254

277

(järjest kätekõverdusi)

LOOSimE aUHiNdU!

Luulerivi

1. Lahenda ristsõna ja leia vastus.

VERITSEV METALL Jarmo Jaanson

Et võita Sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee 3. Lisa e-postile enda nimi, auaste, teenistuskoht ja aadress, kust soovid auhinda kätte saada. Vastuse saatjate vahel toimub loos ja võitjaga võetakse ühedust. Eelmise numbri sudoku lahendas õigesti reamees adri Soone Viru pataljonist. palju õnne!

Tuleb aeg, mil meie metall kohtub taas, tuleb aeg, mil sõda noori mehi kohustab. Kaunist ranniku vett hõlmab mõrkjas puna, pikad põllud, kus saatan külvab taas surma. Loodus tärkab, kui pinnast puudutab eluvesi, rohelisust katab langenud hingede veri. Tuleb aeg, mil laulud mälestavad teid, iga punane piisk on kellegi pimestav lein. Kuid on koht, seal seisame alati teineteise kõrval, seal, kuhjunud mälestuste mäestiku nõlval. Aeg, mil maad raputab miljonite hingede sigin, tuuleiil ei sasi juust, vaid tuhandete kuulide vilin.

ROTID JA PRUSSAKAD Rainer-Gregor Parijõgi Rabame relvad ja rebime rindel. „Surm või vabadus – üks on kindel!“ Vihase vihma all vihased mehed langevad põrmu ja sügisel lehed matavad tundmatu sõduri haua. Sõjaklišeed kaovad peadest pea kamraadid kui kaoses kaotavad pea. Tuumatalve tardunud taevaste alla end ajaloo leinatu lõpp laotab valla. Relvade ribadeks rammitud rauad. Värdjad veristasid varekiviks Maa – suitsiidne surmanuhtlus kohtumõistjata. Parasiidid haihtunud, hajund sõjaau tuhastas planeedi ennast tappev taud. Puhastas planeedi endast, rappis muid, ellu jäi vaid rotte ja jäi prussakaid. Iga urg või linn on rahu rüpes surnujäik, inimvaen ja eluvimm on jalule aand end. Tähenduse kaotanud on algus ja ajakäik tähenduse kaotanud on lõpp, konets, the end.