Objekt hõivata!
Kadetid vastavad enamlevinud küsimustele
Sõdurileht
lk 3
Kadetid soovitavad: metsalaagri ABC
lk 4
lk 6
JUHI HÄÄL ERILEHT 2015/2016
ISSN 1736-3411
Kõrgema sõjakooli kadetid juhivad riigi kõige olulisemat ressurssi
Kõrgema sõjakooli kadetid hakkavad pärast kolme aastat õpinguid juhtima riigi kõige olulisemat ressurssi – kodanikke. Selleks, et osata neid juhtida, läbivad kadetid mitmekülgse õppe.
S
õjakooli tulijatel algab õppetöö mõnevõrra teisiti kui teistesse ülikoolidesse astujatel, sest juba augusti keskel saavad nad varustuse, osalevad sissejuhatavates loengutes ning lähevad seejärel kuuks ajaks metsalaagrisse oma oskusi ja teadmisi võrdsustama. Ühtlustamiskursus algab tavaliselt välilaagri majutuse, olmetingimuste ja kaitserajatiste loomisega. Metsalaagris saunatamine võib kõlada uskumatu luksusena, kuid praeguste teise õppeaasta kadettide sõnul said nad sooja vett ja saunarõõme nautida igal õhtul, kui vaid ise kütmiseks aega leidsid. Enamikul päevadel pakuti laagris ka sooja lõunasööki, hommikuid alustati ja õhtuid lõpetati kuivtoidupakkidega, mis ajateenistuses väliõppustel tuttavaks olid saanud. Suurem osa ühtlustamiskursuse rutiinsest poolest möödub drillides ja relvatundides, füüsilist vormi aitavad hoida lühikesed jaorännakud ning mitmed orienteerumised. Füüsilise ja vaimse pingutuse kõrvale korraldavad laagri instruktorid meeskonnatöö arendamisele suunatud tegevusi, näiteks maastikumänge, kus kadetid võistkondades erinevaid kontrollpunkte läbivad: teevad tuld, ületavad takistusradasid ja panevad relvi
kokku. Instruktorid moodustavad meeskonnad alati erinevatest inimestest, et noorkadetid koos ülesandeid lahendades üksteist paremini tundma õpiksid ja ühtekuuluvustunne suureneks. Kogu ühtlustamiskursuse jooksul hindavad instruktorid kadettide juhioskusi, kasutades selleks nn 360 kraadi meetodit, ning annavad selle põhjal süsteemset tagasisidet. Noorkadetid jõuavad laagrist õppehoonesse tagasi traditsioonilise ühtlustamiskursuse rännakuga, mis oli praeguste teise õppeaasta kadettide sõnul kõige põnevam osa kursusest. Ligi 35 kilomeetri pikkusel rännakul pidid noorkadetid läbima kontrollpunktid, kus nad said proovile panna nii oma motiveerituse, koostööoskused kui ka nutikuse ülesannete lahendamisel.
Uued sõbrad ja kolleegid Teise õppeaasta maaväe õppesuuna kadeti Gert Nurga sõnul võtsid vanemate kursuste kadetid neid sõbralikult vastu, olid kooli sisseelamise ajal toetavad ning motiveerisid neid ühtlustamiskursuse lõpurännakul väga palju. Kadett Nurga kursusekaaslane kadett Gustav Kiik lisab, et sõjakoolis on hoopis teistsugune õhkkond kui ajateenistuses, kus ülema ja alluva suhe on väga selgelt eristuv. „Siin
Kadett Ottomar Kirspuu instrueerib kompaniiõppe raames Kuperjanovi jalaväepataljoni. Foto: Ave Eerma
oleme kolleegid ning õppejõudude positiivne ja toetav suhtumine lisavad motivatsiooni,“ lausub kadett Kiik. „Sõjakoolist saab uued sõbrad ja kolleegid, kindla töökoha ja karjäärivõimalused.“
Meie juhtimispõhimõtted ei ole sellised, et käsk on täitmiseks ja kõik. Alluv peab ülema käsku enne mõistma ja siis täitma.“ Martin Herem kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem
Kadettidele tagatakse kooli õppima asudes kõik vajalik selleks, et nad saaksid täielikult õppetööle keskenduda. Kõigil õppuritel on tasuta elukoht Tartu kesklinnas sõjakooli ühiselamus ning kadetipalk, mis esimesel aastal on vähemalt 600 eurot (bruto)ja tõuseb iga aastaga. Paljude kadettide sõnul loovad sellised tingimused iseseisvuse ja turvatunde. Edukalt kooli lõpetades saavad nad nooremleitnandi auastme ning neile
on tagatud kindel töökoht ja palk.
Mitmekülgne ja nüüdisaegne väljaõpe Kaitseväe ühendatud õppeasutuste eesmärk on pakkuda kadettidele võimalikult mitmekülgset ja nüüdis ajastatud sõjaväelist haridust ja väljaõpet. Militaarained vahelduvad tsiviilainetega ning teoreetilist õpet seotakse praktiliste harjutustega. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on üheks oluliseks ohvitseriõppe osaks taktikaõpe ja -harjutused, kus kadetile antakse olukord ja ülesanne ning ta peab tegema oma käigu. Maastikul juhivad õppurid ka üksteist, kuid suur osa õppest toimub kaardil või arvutiekraanil kastikesi liigutades. „Selliste harjutuste käi gus tekib inimesel vastutus nende mängu sõdurite eest, kellega nad opereerivad,“ ütleb kolonel Herem. „Soorituse lõpus on nad rahul või õnnetud, nagu oleks kõik toimunud päriselt.“ Kolonel Heremi sõnul õpivad kadetid inimestega ümberkäimist. „Meie juhtimispõhimõtted ei ole sellised, et käsk on täitmiseks ja kõik,“ sõnab kolonel Herem. „Alluv peab ülema käsku enne mõistma ja siis täitma.“ Teenistusülesanded pärast sõjakooli lõpetamist Kolonel Heremi sõnul hakkavad sõja-
kooli lõpetajad juhtima riigi kõige olulisemat ressurssi – kodanikke. „Meie kooli lõpetajad juhivad riigi kodanikke kõige äärmuslikemaks tingimustes,“ ütles kolonel Herem. „Ressurss, mis mängu pannakse, on inimeste elud. Ühelgi teisel erialal seda ei ole.“ Kolonel Heremi sõnul on rahuajal ohvitseride eesmärk valmistada kodanikke ette riigi kaitseks ohtlikus olukorras ja selleks, et osad nendest läheksidki sirge seljaga surema selle nimel, et teised jääksid elama. „Kas sõda tuleb või mitte, on iseasi,“ ütleb kolonel Herem. „Valmistumine sõjaks tundub hästi karm, aga hirm selle ees, mis meid ootamas on, tagab õppe kvaliteedi. Kui inimene hakkab lootma, et sõda ei tule, siis ta hakkab tegema mingeid järeleandmisi,“ lisab kolonel Herem. Heremi sõnul õpivad kadetid juhtima selliseid inimesi, kes päris vabast tahtest ei taha, et neid juhitakse. „Meie kadetid õpivad juhtima kodanike armeed, kellel on kohustus kaitseväeteenistus läbida,“ ütles kolonel Herem. „Minna ajateenistusse, õppekogunemisele ja sõtta – tavalisele inimesele on see loomupäraselt vastumeelne. Kunst on selliseid inimesi tööle panna, kasvatada neis vastavad hoiakud ja mis viga on pärast seda juhtida inimesi, kes tahavad oma tööd teha.“ Ave Eerma