Juhi Hääl erileht 2015-2016

Objekt hõivata!

Kadetid vastavad enamlevinud küsimustele

Sõdurileht

lk 3

Kadetid soovitavad: metsalaagri ABC

lk 4

lk 6

JUHI HÄÄL ERILEHT 2015/2016

ISSN 1736-3411

Kõrgema sõjakooli kadetid juhivad riigi kõige olulisemat ressurssi

Kõrgema sõjakooli kadetid hakkavad pärast kolme aastat õpinguid juhtima riigi kõige olulisemat ressurssi – kodanikke. Selleks, et osata neid juhtida, läbivad kadetid mitmekülgse õppe.

S

õjakooli tulijatel algab õppetöö mõnevõrra teisiti kui teistesse ülikoolidesse astujatel, sest juba augusti keskel saavad nad varustuse, osalevad sissejuhatavates loengutes ning lähevad seejärel kuuks ajaks metsalaagrisse oma oskusi ja teadmisi võrdsustama. Ühtlustamiskursus algab tavaliselt välilaagri majutuse, olmetingimuste ja kaitserajatiste loomisega. Metsalaagris saunatamine võib kõlada uskumatu luksusena, kuid praeguste teise õppeaasta kadettide sõnul said nad sooja vett ja saunarõõme nautida igal õhtul, kui vaid ise kütmiseks aega leidsid. Enamikul päevadel pakuti laagris ka sooja lõunasööki, hommikuid alustati ja õhtuid lõpetati kuivtoidupakkidega, mis ajateenistuses väliõppustel tuttavaks olid saanud.

Suurem osa ühtlustamiskursuse rutiinsest poolest möödub drillides ja relvatundides, füüsilist vormi aitavad hoida lühikesed jaorännakud ning mitmed orienteerumised. Füüsilise ja vaimse pingutuse kõrvale korraldavad laagri instruktorid meeskonnatöö arendamisele suunatud tegevusi, näiteks maastikumänge, kus kadetid võistkondades erinevaid kontrollpunkte läbivad: teevad tuld, ületavad takistusradasid ja panevad relvi

kokku. Instruktorid moodustavad meeskonnad alati erinevatest inimestest, et noorkadetid koos ülesandeid lahendades üksteist paremini tundma õpiksid ja ühtekuuluvustunne suureneks. Kogu ühtlustamiskursuse jooksul hindavad instruktorid kadettide juhioskusi, kasutades selleks nn 360 kraadi meetodit, ning annavad selle põhjal süsteemset tagasisidet.

Noorkadetid jõuavad laagrist õppehoonesse tagasi traditsioonilise ühtlustamiskursuse rännakuga, mis oli praeguste teise õppeaasta kadettide sõnul kõige põnevam osa kursusest. Ligi 35 kilomeetri pikkusel rännakul pidid noorkadetid läbima kontrollpunktid, kus nad said proovile panna nii oma motiveerituse, koostööoskused kui ka nutikuse ülesannete lahendamisel.

Uued sõbrad ja kolleegid Teise õppeaasta maaväe õppesuuna kadeti Gert Nurga sõnul võtsid vanemate kursuste kadetid neid sõbralikult vastu, olid kooli sisseelamise ajal toetavad ning motiveerisid neid ühtlustamiskursuse lõpurännakul väga palju. Kadett Nurga kursusekaaslane kadett Gustav Kiik lisab, et sõjakoolis on hoopis teistsugune õhkkond kui ajateenistuses, kus ülema ja alluva suhe on väga selgelt eristuv. „Siin

Kadett Ottomar Kirspuu instrueerib kompaniiõppe raames Kuperjanovi jalaväepataljoni.

Foto: Ave Eerma

oleme kolleegid ning õppejõudude positiivne ja toetav suhtumine lisavad motivatsiooni,“ lausub kadett Kiik. „Sõjakoolist saab uued sõbrad ja kolleegid, kindla töökoha ja karjäärivõimalused.“

Meie juhtimispõhimõtted ei ole sellised, et käsk on täitmiseks ja kõik.

Alluv peab ülema käsku enne mõistma ja siis täitma.“ Martin Herem kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem

Kadettidele tagatakse kooli õppima asudes kõik vajalik selleks, et nad saaksid täielikult õppetööle keskenduda. Kõigil õppuritel on tasuta elukoht Tartu kesklinnas sõjakooli ühiselamus ning kadetipalk, mis esimesel aastal on vähemalt 600 eurot (bruto)ja tõuseb iga aastaga. Paljude kadettide sõnul loovad sellised tingimused iseseisvuse ja turvatunde.

Edukalt kooli lõpetades saavad nad nooremleitnandi auastme ning neile

on tagatud kindel töökoht ja palk.

Mitmekülgne ja nüüdisaegne väljaõpe Kaitseväe ühendatud õppeasutuste eesmärk on pakkuda kadettidele võimalikult mitmekülgset ja nüüdis ­ ajastatud sõjaväelist haridust ja väljaõpet. Militaarained vahelduvad tsiviilainetega ning teoreetilist õpet seotakse praktiliste harjutustega.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on üheks oluliseks ohvitseriõppe osaks taktikaõpe ja -harjutused, kus kadetile antakse olukord ja ülesanne ning ta peab tegema oma käigu. Maastikul juhivad õppurid ka üksteist, kuid suur osa õppest toimub kaardil või arvutiekraanil kastikesi liigutades. „Selliste harjutuste käi­­­ gus tekib inimesel vastutus nende mängu­ sõdurite eest, kellega nad opereerivad,“ ütleb kolonel Herem. „Soorituse lõpus on nad rahul või õnnetud, nagu oleks kõik toimunud päriselt.“ Kolonel Heremi sõnul õpivad kadetid inimestega ümberkäimist. „Meie juhtimispõhimõtted ei ole sellised, et käsk on täitmiseks ja kõik,“ sõnab kolonel Herem. „Alluv peab ülema käsku enne mõistma ja siis täitma.“ Teenistusülesanded pärast sõjakooli lõpetamist Kolonel Heremi sõnul hakkavad sõja-

kooli lõpetajad juhtima riigi kõige olulisemat ressurssi – kodanikke. „Meie kooli lõpetajad juhivad riigi kodanikke kõige äärmuslikemaks tingimustes,“ ütles kolonel Herem. „Ressurss, mis mängu pannakse, on inimeste elud. Ühelgi teisel erialal seda ei ole.“ Kolonel Heremi sõnul on rahuajal ohvitseride eesmärk valmistada kodanikke ette riigi kaitseks ohtlikus olukorras ja selleks, et osad nendest läheksidki sirge seljaga surema selle nimel, et teised jääksid elama. „Kas sõda tuleb või mitte, on iseasi,“ ütleb kolonel Herem. „Valmistumine sõjaks tundub hästi karm, aga hirm selle ees, mis meid ootamas on, tagab õppe kvaliteedi. Kui inimene hakkab lootma, et sõda ei tule, siis ta hakkab tegema mingeid järeleandmisi,“ lisab kolonel Herem.

Heremi sõnul õpivad kadetid juhtima selliseid inimesi, kes päris vabast tahtest ei taha, et neid juhitakse. „Meie kadetid õpivad juhtima kodanike armeed, kellel on kohustus kaitseväeteenistus läbida,“ ütles kolonel Herem. „Minna ajateenistusse, õppekogunemisele ja sõtta – tavalisele inimesele on see loomupäraselt vastumeelne. Kunst on selliseid inimesi tööle panna, kasvatada neis vastavad hoiakud ja mis viga on pärast seda juhtida inimesi, kes tahavad oma tööd teha.“ Ave Eerma

2

Juhi hääl

ERILEHT 2015/2016

juhtkiri Sõjakool

vajab tegusaid noori

O

lles nüüdseks juba peaaegu aasta kõrgema sõjakooli kadettveeblina ametis olnud, tuleb tunnistada, et teatepulka järgmisele kadetikogu juhtkonnale meie üliõpilaskonna

huvide esindamiseks üle anda on ühtmoodi nii lihtne kui ka keerukas.

Lihtsaks teeb vastutuse üleandmise asjaolu, et igal aastal tuleb siia, kõrgemasse sõjakooli, juurde värskeid ja hakkamist täis noori mehi ja naisi, kellel on nii tahtejõudu kui ka pealehakkamist lisaks õppetööle ka kadettide ühenduse eestvedamiseks. Seega pole vaja muretseda selle pärast, kas kadettide huvid saavad ikka ära kuulatud, ühendatud ja esindatud.

Keeruline on seni kantud vastutus üle anda aga seetõttu, et aastaga omandatud kogemuste ja teadmiste najalt oleks endal kange tahtmine kord juba võetud vastutust edasi kanda, kuna tundub, et teades kõike seda, mida ma aasta tagasi ametit vastu võttes veel ei teadnud, oleks võimalik algaval õppeaastal palju enamat ette võtta ja rohkemat saavutada. Õpitud on ju palju, seda nii enda kui ka kaaskadettide kogemustest.

Seega, olgu see siis lihtne või

keeruline, tuleb astuda kõr vale ja anda võimalus uutele ja värsketele juhtidele. Loodan siiralt, et tegusate noor te inimeste tung kõrgemasse sõjakooli aasta-aastalt muudkui kasvab, et ametist lahkuv kadettveebel saaks alati usaldada rahuliku südamega oma ülesanded järgmistele lendudele, kellel jätkub ühtmoodi tahet kanda edasi väärikaid traditsioone ja samas tulla välja uute ideedega meie kooli paremaks muutmisel.

Kui ka sinu peas on küp-

semas plaan tulla õppima kõrgemasse sõjakooli, siis loodan, et Juhi Hääl, mida praegu käes hoiad, on sulle kasulikuks teejuhiks ning et sul õnnestub oma tulevasest kooliajast ammutada sama väär tuslikke kogemusi kui seda on õnnestunud meie lennul.

Martin Holm

kadettveebel

Heaks ohvitseriks ei saada üleöö Juunis sai minu jaoks lõputöö eduka kaitsmisega läbi kolm aastat õpinguid kõrgemas sõjakoolis ning ma astusin kooliseinte vahelt välja, nooremleitnandi pagunid õlal. Heaks ohvitseriks ei saada aga kolme aastaga. Tahe kaitsta oma riiki on juurdunud juba noores eas ning soov olla hea juht innustab juurde õppima nii täna ja homme kui ka aastate pärast.

S

oov saada kaitseväelaseks tekkis mul juba siis, kui teismeeas noorkotkastega liitusin. Keskkooli astumise ajaks olin end militaarvaldkonnaga kurssi viinud ning valisin vajaliku õppesuuna ning lõpueksamid. Viimase tõuke sõjakooli kasuks otsustamisel andis mulle ajateenistus – seal sain selgust, et kaitseväelase elukutse on see, mida üle kõige omandada soovin. Sõjakooli astumine oli nagu pitser, mis kinnitas, et soovin saada sõjaväelise kõrgharidusega juhiks.

Raskeid momente on olnud omajagu – igas õppeaines leidub väikseid keerukusi, mis siiski läbitavad on, kui piisavalt tahta. Taktikalise väljaõppe perioodil kestavad tunnid hommikust õhtuni, akadeemilise õppe perioodi saab aga rahulikumaks ajaks nimetada.

Olen koolis igast peatükist väga palju omandanud, õppinud, saanud juurde enesekindlust ja juhtimis­ kogemust. Kooli lõpetamisega täitus üks minu suur soov – saada ohvitseriks. Nüüd on alanud etapp, kus ma saan hakata ise panustama kaitseväe heaks.

Heaks juhiks ei saa ilma hea eeskujuta Eeskujusid nii elus kui ka ohvitseriks saamisel on mul olnud mitu. Näiteks üks hea sõber, kes paar aastat tagasi sõjakooli lõpetas, või siis leitnant, kes oli Kaitseliidus sõduri baaskursusel minu kursuse ülem. Tema oli esimene tegevväelane, kellega kokku puutusin ning tema on olnud mulle suur eeskuju. Samuti on olnud eeskujuks kõik ülemad alates ajateenistuses sõduri baaskursusest kuni sõjakooli lõpuni, kursuseülemate ja kooli ülemateni välja. Olen kõikidelt midagi õppinud – milline olla, milline mitte olla ning kuidas olla

hea juht.

Pingelisematel perioodidel olid mulle oluliseks toeks perekond ning samuti kursusekaaslased. Omavahelise huumoriga on võimalik vähendada stressi, mis kõrgkoolis õppides paratamatult tekib. Kui kursusel on läbisaamine hea, siis aidatakse üksteist, ning juba ühtlustamiskursusel tekib tugev õlatunne, mis loodetavasti kooli lõpetamiseni ja ehk ka edaspidi püsib. Edasi viis mind ka patriootlikkus ning teadmine, et kui soovin saada ohvitseriks ning panustada kaitseväkke, ei saa ma kooliteed pooleli jätta.

Koolist jäävad meelde õppejõud, kellega oli väga hea koostööd teha ning need, kes hirmsasti pitsitasid ning palju nõudsid, kuid kellelt väga palju õppisime.

Uues ametis katsumusi jagub Alustasin oma teenistust tagalapataljoni remondirühma ülema ja remondi­ kompanii ülemana. Minu jaoks on hiljuti alanud teenistuses kõige suurem katsumus viia end rohkem kurssi kaitseväe tehnikaga, samuti käisin augustis kursustel, et saada sõidukiinstruktoriks. Minu ajateenijad hakkavad küll tööle, remontima, kuid mina pean oskama otsustada, kas nad on pädevad ning vajadusel olema võimeline neid nõustama ja otsustama, kas remonttöö on üldse minu liini pädevuses.

Koolis õpitu ei ole aga päris see, mida me oma igapäevases teenistuses tegema hakkame. Koolist saime teadmised ja oskused rühma ja kompanii taktikaliseks juhtimiseks, samuti otsustusjulgust ja enesekindlust. Meist enamiku igapäevatööks on saanud paberimajanduse haldamine, mitte taktikaline juhtimine, välja arvatud neil, kes Scoutspataljoni teenima lähevad.

Nooremleitnant Jüri Bakhoff teise õppeaasta kadetina.

Foto: kaitsevägi

Ise loodan oma praegustele ja tulevastele alluvatele pakkuda huvitavat teenistust. Paljud mehed tulevad ajateenistusse ja võtavad seda kui ajaraiskamist, mõttetut tegevust, kuid mina loodan, et suudan selle aja neile huvitavaks muuta, nii et mehed ootaksid reservväelaste õppekogunemist ja tuleksid sinna hea meelega, mitte ei vaataks, kuidas sellest mööda hiilida.

Kadettide järelkasv on oluline Kõrgemasse sõjakooli õppima tulla plaanijad saavad kindlasti kõige ülevaatlikumat ja otsesemat infot eluolu ja õppimise kohta kadettidelt, kes iga päev koolis õpivad, võiks öelda, et ka elavad (ühiselamu on kooliga ühes hoones). Seda võiks mõneti propa-

gandaks nimetada, kuid paljuski on see tegelikult nõustamine ja julgustamine.

Kadetid soovivad anda noortele julgust minna ajateenistusse ning seal otsustada, kas tahavad tulla edasi teenistusse või mitte, ning tulla kas sõduri, veebli või ohvitserina.

Ajateenistusest saadud kogemus näitab, kas kaitseväelase elu sobib või mitte. Seepärast on oluline võtta sellest ajast maksimum.

Teisalt annab ajateenistus võimaluse pärast 12 aastat õppimist mõttepuhkuseks. Need 8 või 11 kuud annavad noorele mõtlemisaega, et otsustada, mida oma edasise eluga pihta hakata ning kahtluse korral kindluse, kas edasine teenistus kaitse­väes on sobiv valik või mitte.

Keskkooli lõpuklassis tasub juba kir-

jutada sooviavaldus kaitseväe arstliku komisjoni läbimiseks ning kui on soov kõrgemasse sõjakooli kandideerida, tasub seda kindlasti mainida.

Mina saan seni õpitule tagasi vaadates öelda, et tegin kõrgemasse sõjakooli astudes õige sammu. Kuid väga palju samme on alles ees, sest heaks ohvitseriks ei saada üleöö. Koolis antakse kadettidele vundament ning me ise hakkame selle peale maja ehitama. See, kas ja kuidas keegi oma teenistuse lõpus reservi minnes või, miks ka mitte, kaitseväe juhatajaks saades sellele majale sarikalauad paigaldab, on nende endi kätes.

Jüri Bakhoff nooremleitnant, kõrgema sõjakooli vilistlane (maaväe 16. põhikursus)

Juhi hääl

ERILEHT 2015/2016

3

Erialad maaväes Jalaväeohvitser juhib jalaväe allüksust või tema lahingutoetuselemendi (luure-, tankitõrje- ja miinipildujaüksuste) tegevust ning viib väeosas läbi väljaõpet.

Mehhaniseeritud jalaväeohvitser juhib rühma suurust üksust, kus on lahingumasinad ja jalastuv allüksus. Ta tagab allüksuse väljaõppe, treeningu ja üksuse jätkusuutlikkuse.

Pioneeriohvitser juhib pioneeri allüksust ning viib väeosas läbi väljaõpet erineva pioneeritehnika ja -relvastuse kasutamiseks.

Miinivälja läbimise harjutus, kadetid tutvustavad vahendeid.

Objekt hõivata! „Ei. Lase. Oma. Meest!“ viibutab puuoksaga harjutuse hindaja nooremleitnant Rainer Raudsepp iga oma sõna rõhutades kuulipilduja taga lamava ajateenija poole.

Võrumaa metsades on käimas kompanii rünnak.

K

olmanda jao kuulipildur on just oma rühma esimese jao võitleja paukmoonaga (mängult!) vigaseks lasknud. Haavatasaanu tassitakse miiniväljale rajatud ühemeetrise läbpääsu kaudu tagalasse, vapper võitlus jätkub aga eesliinil, kus Kuperjanovi ajateenijate jalaväekompanii kolmas rühm end sisse on seadunud.

Kogemustest saab õppida Kompaniikursusel õpetavad sõjakooli maaväe õppesuuna teise õppeaasta kadetid Kuperjanovi pataljoni ajateenijatele kompanii pealetungi. Lahing on kestnud juba ligi tund aega.

Kadett Mirko Märdimäe sõnul ei ole hetkeseis enam väga kiita. „Toetustule positsioonil olevatel üksustel hakkab moon otsa saama,“ ütleb Märdimäe. „Tõenäoliselt ei saa enam seda üritust lõpule viia, kuna toetustule positsioon ei suuda enam ründavat üksust katta,“ lisab ta. Pärides järgmise plaani kohta, vastab Märdimäe, et üksuse edasine tegevus sõltub kompaniiülema käsust. „Praegu hoiame vastasega kontakti,“ ütleb Märdimäe.

Igal rühmal on kolm kadettirühmaülemat, kes saavad üksust kordamööda juhtida. Kadett Märdimäe kõrval istuv kadett Janno Sonne võtab jutujärje üle, öeldes, et ajateenijate oskused on head ning muutuvad järjepideval harjutamisel veel paremaks.

Enda oskusi hinnates jääb ta tagasihoidlikuks. „Ega me ei ole ka kõige paremad,“ ütleb Sonne, „veel on vaja õppida ja kogemusi saada. See on meil esimene kogemus rühma juhtides sellist harjutust teha.“ Sonne sõnul on ta päevast õppinud, et rohkem tuleb mõelda ja kindlamalt tegutseda.

„Ma arvan, et ründamissuunda oleks pidanud täpsemalt arvestama ja toetustule positsioon on juba päris pikalt siin positsioone hoidnud,“ ütleb Sonne. „Kompanii peaks seda objekti juba ründama,“ lisab ta. Siiski lõpetab Sonne olukorra kirjeldamise positiivse noodiga. „Hästi on see, et me oleme siia, oma objektile kohale jõudnud, vastane on maha surutud ja vähemalt pool objekti on vallutatud,“ ütleb Sonne.

Oskus planeerida ja motiveerida Kaks päeva kestev harjutus algas eile käskude andmisega ning jätkub täna kompanii rünnakuga.

Harjutus paneb eelkõige proovile kadettide juhtimisoskused ning pingetaluvuse kolmekümne võitleja eest vastutamisel. Harjutusel osalevate ajateenijate Karl-Gustav Looritsa ja Toomas Tõnissoni arvates said kadetid käskude ja juhiste jagamisega hästi hakkama –­­­­ neil oli selleks pool päeva. „Hea oli see, et päevaplaan oli selge. Oli teada, mis, millal ja kus toimub,“ ütleb Loorits. „Oleks tahtnund rohkem läbi harjutada. See, mis me eile kompaniiga läbi harjutasime, oli üsna kiire ja lühike, jäi natuke arusaamatuks,“ lisab Tõnisson.

Harjutuse hindaja nooremleitnant Rainer Raudsepa sõnul õppimisruumi jagub. „Kui mina oleks selle rühma ülem, siis ma oleks kompanii ülemale juba päris ammu öelnud, et me lähme siit ära, olenemata sellest, et kompanii ülem soovib positsioonide hoidmist,“ ütleb Raudsepp. „Sellises olukorras, kus me oleme vastasega viiekümne meetri peal kontaktis ja meil on rühma peale neli meest komplekteeritud moonaga, ei ole positsiooni hoidmine enam efektiivne,“ lisab ta.

Raudsepa sõnul on rühmaülema tegevuses ja asukoha­ valikus arenguruumi. Kompanii ülem teab plaani kohaselt, et rühm paikneb teises kohas. Hindaja arvates jätab kadettide tegevuses enim soovida käsu andmine ning tulejuhtimine rühmaülema poolt, või siis jaoülemate koordineerimine. Raudsepa sõnul on kadettidele kõige olulisem kogemus, mida siit kaasa võtta, suht-

Foto: Ave Eerma

lemine oma alluvatega. „Täpselt sellised alluvad saavad neil olema,“ ütleb Raudsepp. „Mees teebki nii palju, kui tema viitsimine või motivatsioon sel hetkel on. Rühmaülema ülesanne on leida viisid oma rühma motiveerimiseks,“ lisab ta.

Raudsepa arvates on rühma­ ülema roll ajateenija motiveerimisel küllaltki suur. „Kui rühma­ü lem suudab sõdurit pidevalt motiveerida ja hoida teda tegusana ka siis, kui talle linnaluba anda ei ole, harjub ka ajateenija pideva koormusega,“ ütleb Raudsepp. „Rühmaülem peab arvestama, et ajateenija on noor mees või naine, keskmine eestlane, kes ei pruugi olla intensiivse füüsilise tööga harjunud.

Inimene vajab und ja puhkust sama palju kui aktiivset liigutamist,“ nendib Raudsepp.

Kompaniiülema katsumused Kui enamik kadette juhivad selle harjutuse sooritamisel rühma, siis kolm kadetti saavad proovida terve kompanii juhtimist. Harjutuse lõppedes arutavad kompaniid juhtinud kadettseersandid

Aleksei Biller ja Aleksandr Afanasjev päeva kordaminekuid ja viltuvedamisi. „Õppisime võõrast üksust üle võtma ja juhtima ning kiirelt kohanema,“ ütleb Biller. „Tegu on nii suure üksusega, et kõigi allüksuste tegevusega arvestada on väga keeruline,“ lisab Afanasjev.

Kompaniid juhtinud kadettide sõnul oli aga suur kordaminek see, et kadettide juhitud kompanii vallutas lõpuks objekti ning kõik planeeritud etapid läbiti õigel ajal. Kadettide jaoks oli õppetund ka see, et kompanii ülem peab suutma arvestada allüksustega, kus teenivad inimesed, kelle võimeid ja piire ta isiklikult ei tunne.

Lahingukoolis õppejõududelt tagasiside saadud, oli lõpp-pingutuseks varustuse bussi laadimine ning sõit Tartu poole võis alata.

Järgmisel silmapilgutusel oli buss juba sõjakooli hoovile jõudnud.

Kaks päeva õpetamist ja juhendamist nii klassiruumis käsku andes kui ka maastikul vastast trotsides väsitasid parasjagu ära, kuid andsid olulise kogemuse tulevaseks teenistuseks.

Ave Eerma

Õhutõrjeohvitser juhib õhutõrje allüksust ning planeerib, valmistab ette, viib läbi ja hindab õhutõrje kahuri- ja raketirühma välja­ õpet.

Suurtükiväeohvitser juhib suur tükiväe allüksust ning planeerib, valmistab ette ja juhib tulepatarei lahingutegevust, ar vestades nende lahingukoosseisu ja -võimet.

Sideohvitser juhib väeosas siderühma, korraldab selle väljaõpet ning planeerib sidevõrke.

Logistikaohvitser planeerib ja juhib väeosa logistika allüksuse tegevust kõikides logistika põhifunktsioonides (meditsiin, transport, varustus).

Erialad mereväes Taktikaohvitser on mereoperatsioonide spetsialist, kelle peamine teenistusülesanne on vahiohvitserina sõjalaeva juhtida, seda navigeerida ja tagada laeva taktikaliste tegevuste ohutus.

Edasine teenistus viib taktikaohvitseri sõjalaeva operatsioonideruumi, kus toimub kogu sõjalaeva operatsioonide planeerimine ja juhtimine. Lisaks on taktikaohvitser sektsiooniülem, kes juhib side, navigatsiooni või relvastusega tegelevate spetsialistide iga­­p äevast teenistust.

Tehnikaohvitser on insener, kelle peamised teenistusülesanded on sõjalaeva pea- ja abimasinate ning laevasüsteemide käitamine, hooldamine ja nende lahinguvalmiduse tagamine. Tehnikaohvitser on vastutav sõjalaevas avariitõrje eest, see tähendab, et tema ülesannete hulka kuulub ka sõjalaevade lahinguvigastuste kiire likvideerimine.

Lisaks on tehnikaohvitser ülem, kes juhib tehnikaerialade spetsialistide igapäevast teenistust.

Erialad õhuväes

KUI TEAD, KES ON SINU KÕRVAL, EI OLE OLULINE, KES ON SINU VASTAS.

Lennuväljaohvitseri töö on seotud Ämari lennuvälja igapäevase lennutegevusega.

Lennu­v äljaohvitser toetab lennuoperatsioonide läbiviimist ning vastutab lennuväljal õhusõidukite maapealse teenindamise ning lennuoperatsioonide ettevalmistamise ja ohutu läbiviimise eest. Tema töö tagab õhuturbe läbiviimise ja teiste riikide vägede vastuvõtu. Õhuseireohvitser toetab õhuväe radarite, sidesüsteemide või maandumis- ja navigatsioonisüsteemidega seotud allüksuste tegevust. Õhuseireohvitser vastutab nende süsteemide tõrgeteta toimimise eest. Samuti aitab ta kaasa õhuruumi puutumatuse järele­ valve tagamisele. Õhuoperatsioonideohvitser tegeleb juhtimiskeskuses sihitamise või õhuseirega, lendude planeerimise või lähiõhutoetustegevusega. Õhuoperatsioonid jagunevad planeerimiseks lennuväljal, juhtimiseks juhtimiskeskuses ja maapealseks juhtimiseks.

4

Juhi hääl

ERILEHT 2015/2016

Kadetid vastavad enamlevinud küsimustele Kõrgemasse sõjakooli astumist kaaluvad noored on haridusmessidel pöördunud kadettide poole õppimist ning elu-olu puudutavate küsimustega. Neile küsimustele vastavad maaväe teise õppeaasta kadetid Henry Lips, Eiro-Einar Kuslap ja Tarmo Metus.

1.

Millises väeosas oleks hea aega teenida?

Lips: Kõigis on hea, vahet ei ole.

Mina ise tulin staabi- ja sidepataljonist.

Kuslap: Mina tulin Viru pataljonist. Ei ütleks, et mingisugust vahet on. Väljaõpe on üldiselt igal pool hea.

Metus: Ma arvan, et hea on teenida pigem mõnes suuremas, näiteks Tapal ja Kuperjanovis. Ise olin ma Tallinnas, väikses vahipataljonis.

Aga suuremas on rohkem inimesi ja rohkem tutvusi. Muidugi selline väike oma seltskond on ka hea.

2.

Millised on tingimused väeosades?

Lips: Järjest paremaks lähevad kogu aeg. Praegu peaks kõik üsna ühel samal tasemel olema. Side­ pataljonis võib-olla on vähe kitsas, seal on väike territoorium.

Metus: Seal, kus mina teenisin, olid suhteliselt nõukogudeaegsed tingimused, kuid nüüdseks peaksid kõik ajateenijad tänapäevastes kasarmutes elama, kus on väga head tingimused.

3.

Kas sõjakooli ühisela­ mus elamine meenutab ajateenistust?

Metus: Kui, siis ainult see, et meil vahipataljonis olid samamoodi väikesed toad. Aga muidu on sõjakoolis tingimused hoopis paremad kui ajateenistuses – toad on enamvähem sama suured kui teiste ülikoolide ühiselamutes ning igas toas on eraldi vannituba tualeti ja dušinurgaga. Toas elame kahekesi.

Fotol kadett Tarmo Metus.

Kadetikasiinos saavad õppurid õhtuti vaba aega

4.

Kuidas suhtutakse sõja­ koolis nendesse kadet­ tidesse, kelle emakeel on vene keel?

Kuslap: Ei ole absoluutselt tunda mingisugust erinevust.

Lips: Meie kursusel üks poiss on, aga ta räägib väga hästi eesti keelt.

Metus: Ma olen kokku puutunud ühe kolmanda aasta kadetiga, kelle emakeel on vene keel ja tema saab kõigiga hästi läbi. Kui saavad eesti keelest piisavalt aru, et õppetöös osaleda, siis ei ole mingit probleemi.

5.

Kas füüsiline koormus sõjakoolis on väga suur?

Metus: Esimesel aastal on päris palju füüsilist – metsas tegutsemine, hommikuvõimlemised ja kohustuslikud jooksud. Nüüd, kui juba teisel aastal oleme, siis on ainult oma lõbuks. Ajateenistuses oli kohustuslikku füüsilist poolt pigem rohkem, vähemalt minul. Ma arvan, et kui sul on raske, siis motiveeritakse ja innustatakse, et sa ikka jõuaksid ära teha.

Lips: See on täiesti tehtav. Harjutamine teeb meistriks. Kui teed üldfüüsilise testi ära, siis on kõik tipp-topp.

Foto: Ave Eerma

6.

Mida hommikuvõimle­ mine endast kujutab?

Metus: Hommikuvõimlemine on kohustuslik ainult noorteajal, meil enam ei ole. Siis on ka kohustuslik, kui sa ei tee üldfüüsilist testi ära.

Lips: See on igaühe enda südame­tunnistus, kas ta teeb trenni või ei tee.

7.

Kirjeldage palun oma päevakava.

Metus: Tavaline päev näeb välja nii, et ärkan hommikul seitsme ajal üles. Kui käiksin koolis söömas, siis läheksin sööklasse hommikust sööma, aga kuna ma ei käi, siis teen ise süüa. Meil on ühiselamus igal korrusel köök. Pärast söömist tulevad hügieenitoimingud ja osadel kursustel on hommikurivistus – neid korraldatakse vastavalt vajadusele.

Pärast hommikurivistust tehakse meie tubade ülevaatus ja siis on väike ajaaken, mil saab veel viimaseid ettevalmistusi tunniks teha.

Tunnid hakkavad kell 8.30. Tunnid on 45-minutilised ja vahepeal on lühikesed vahetunnid. Lõuna hakkab kell 12.10. Osad kadetid käivad sööklas söömas, osad teevad ise süüa.

Jõusaal. Foto Ave Eerma

Kell 13.20 jätkuvad tunnid, mis kestavad tavaliselt kella viieni. Pärast koolipäeva lõppu teeme kodutöid, käime trennis ja mõnikord ka väljas.

erialase spetsialiseerumise, praktika ja natuke pataljonitaseme õpet. Esimesel ja teisel õppeaastal on sügis­ semestril akadeemiliste ainete plokk.

8.

9.

Mida õppeaastate kaupa õpitakse?

Metus: Maaväes on esimene aasta sõjaväeliste ainete poole pealt põhiliselt rühmakursuse aasta ehk siis kadetid õpivad rühma käsitlema nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

Praktilist on isegi rohkem, kui metsas ollakse. Teisel õppeaastal õpime sõjaväelistes ainetes kompanii tasemel ja oluline aine on instruktoriõpe. Kolmandal õppeaastal läbime

Metus: Esimesel õppeaastal olime jaanuarist kuni suvepuhkuseni üpris palju metsas ja tegime praktiliselt läbi, et ikka aru saaks, kuidas maastikul asjad toimivad.

10.

Kui palju peab met­ sas elama?

Kuslap: Kõige suurem laager on ühtlustamiskursus, pärast seda lähevad­ laagrid maksimaalselt viiepäevaseks. Nädalavahetustel ei ole neid eriti üldse. Kui laager on natuke pikem, siis kestab üle nädalavahetuse ka, kuid selle arvelt saame tavaliselt vabu päevi.

Lips: Kord peab siiski majas olema. Pesumasinad ja kuivatid on igal korrusel. Oma vormid ja kõik asjad on ikka enda hooldada, kuid voodipesu pesemine on nagu ajateenistuses, et pesupäeval vahetatakse must pesu puhta vastu.

Metus: Meil on ühised ruumid, mille eest iga päev keegi kadettidest vastutab. Oma tuba koristab igaüks ise ning see peab korras olema. Meil on korruse peale kolm pesumasinat kasutada.

Kui palju on õppes prak­ tilist poolt?

Lips: Õpime nii sõjaväelisi kui ka tsiviilaineid. Sõjaväelistes ainetes saame klassis õpitu ikka põllu peal ära proovida. Tsiviilained annavad suuremat pilti ja maailmatunnetust juurde.

Lips: Viis kuni kümme päeva on üldiselt. Metsaminekuid on aastas umbes kümme nädalat.

11.

Mida peale sõjandus­ like ainete õpitakse?

Lips: Matemaatikat, füüsikat, keeli, kirjandust, ühiskonda.

Kadetid Eiro-Einar Kuslap ja Henry Lips näitasid ühiselamutoa ette.

Foto: Ave Eerma

Metus: Meil oli hiljuti psühholoogia, riigivalitsemine, ideoloogiad.

Juhi hääl

16.

Millised on sportimis­ võimalused?

Lips: Oma jõusaal on olemas majas, lisaks saab parkides jooksmas käia.

Kuslap: Tammeka staadion on lähedal ning koolis tehakse vahepeal õhtuti spordiringe, näiteks Crossfit, erinevad võimlemisringid, MMA, maadlus. On võimalik käia ka jalgpalli mängimas.

Lips: Lisaks ka korvpalli ja võrkpalli, vahepeal mängitakse maa­ hokit ja ragbit, kõiki asju saab.

17.

Kas tasuta internet on olemas? Kui hea see on? Kas on piiranguid?

Kuslap: Jah, internet on tasuta ja väga hea. Piiranguna on piraatlus keelatud nagu ikka.

12.

Kas matemaatika on väga raske?

Metus: Eks ta üpris raske aine on, isegi siis, kui keskkoolis oled õppinud. Mina olin viimane lend, kes tuli üldmatemaatikaga ehk enne seda, kui nad eraldati laiendatud ja kitsaks matemaatikaks. Matemaatika on selline vähe keerukam, et tuleb natuke pingutada, aga küll hakkama saab.

Lips: Ei, neid komistuskive on teisigi, mis on veel raskemad. Matemaatika ei ole küll väga hull. Reaalained ei ole üldse rasked, pigem sõjalised ained.

Kuslap: Reaalainete puhul on niimoodi, et kui on üks kindel vastus, siis iga inimene ise vaatab, kuidas ta selleni jõuab ja endale teema selgeks teeb. Suuremad komistus­ kivid on need ained, kus on rohkem loogilist või erialast mõtlemist vaja.

13.

Kui palju pärast kooli­ tunde vaba aega on?

Lips: Alates õhtul viiest kuni hommikuni, kui koolipäev hakkab.

14.

Mida teevad kadetid vabal ajal?

Lips: Õpivad iseseisvalt – see on enesearendamine. Mida kiiremini õpitavast aru saad, seda vähem on vaja iseseisvalt õppida. Kui õpitav on raske, siis loomulikult pühendadki rohkem aega teema selgeks tegemisele. Tuttavad inimesed, sõbrad, kõik on olemas – nendega saab ka koos aega veeta.

15.

Milliseid suuremaid üritusi koolis toimub?

Lips: Kindlasti ball on üks suuremaid, siis on erinevad spordi- ja mälumängude üritused, kus aasta peale pannakse erinevate kursuste ja koolide võistkonnad tabelisse, kuidas keegi tulemusi saab.

Kuslap: Sõjakoolis on Grand Prix’ võistlussari, mis koosneb erinevatest aladest ja aasta lõikes liidetakse tulemused kokku ja kuulutatakse esikolmik välja. Igalt võistluselt saavad parimad auhindu, karikaid, diplomeid.

Metus: Internetiga olen väga rahul. Ainuke asi on see, et ise ei saa midagi tõmmata, võrk on turvatud.

Aga muidu kiirus ja kõik muu on väga hea, netist saab näiteks filme vaadata.

18.

Kas sõjakooli söök­ las on hea söök? Kas kõhu saab täis?

Kuslap: Sööklas on küll väga head toidud.

Lips: Jah, portsjonid on piisavad.

19.

Millal kadettidel puh­ kus on?

Metus: Suvel läheme enne jaanipäeva puhkusele ja juuli keskpaigas tuleme tagasi. Talvel jõulude ajal ja vana aasta lõpus puhkame umbes kaks nädalat.

20.

Kas töökoht on kin­ del?

Kõik kadetid: Jah.

21.

Kas töökohta saab ise valida?

Lips: Oleneb sellest, kui hästi sa õpid. Eelisjärjekorras saavad pakutavate töökohtade hulgast valida need, kellel paremad õppetulemused on. Kehvemate tulemustega lähevad neile ametikohtadele, mida teised omale ei ole valinud.

22.

Millal saab teada tulevase teenistus­

koha?

Kuslap: Teise õppeaasta lõpus.

ERILEHT 2015/2016

Taktikaringist Crossfitini ehk Millega sisustavad kadetid õppetöö-välist aega?

Kõrgema sõjakooli k ­adetid sisustavad tudengielu nii tavaülikooli tegevuste kui ka ­erialaspetsiifiliste ringidega.

Kadetikogu on kõrgema sõjakooli kõikide põhikursuste kadette ühendav organisatsioon, mille põhieesmärk on kadettide kasvatamine ja ohvitserile vajalike omaduste arendamine. Lisaks osaleb kadetikogu aktiivselt kõrgema sõjakooli siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel, tehes seda valitud esindajate kaudu.

Kadetikogu juhib selleks valitud kadettveebel, kes on ühtlasi seitsmeliikmelise kadetikogu juhatuse esimees.

Kadetikogu korraldada on paljud sõjakooli vaba aja üritused ja spordi­ võistlused. Üldjuhul vastutavad organiseerimise eest teise õppeaasta kadetid ning see annab tulevastele ohvitseridele juba õppeaja jooksul suurepärase korraldamiskogemuse.

Kadettide hallata on ka ühiselamus asuv kadetikasiino. Seal on võimalik korraldada nii töisema iseloomuga üritusi kui ka koos kursusekaaslaste ja vanemate kolleegidega lõbusalt aega veeta. Kadetikasiinost on võimalik osta suupisteid ja jooke, mängida piljardit ja lauajalgpalli ning vaadata filme ja spordivõistlusi.

Kadettide koostöö teiste kõrgkoolidega Olles üliõpilaskondade liidu liige, teeb kadetikogu koostööd kõigi sellesse organisatsiooni kuuluvate kõrgkoolidega. Kadetid osalevad näiteks tudengite sügis- ja kevadpäevadel ning võtavad osa üliõpilaste suvemängudest. Üks näide sellest on Triangel ehk lõbus koosviibimine, kus osalevad lennuakadeemia, sõjakooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooli tudengid. Lisaks tutvustatakse selle käigus üksteisele ka nimetatud õppeasutusi.

Rahvusvahelised koostööpartnerid on ELi ja NATO liikmesriikide sõjakoolid, kellega kohtutakse nii konverentsidel kui ka traditsioonilistel üritustel, näiteks ballidel ja paraadidel.

Vaba aeg Mäller on pikkade traditsioonidega mälumänguturniir, mida on korraldatud 2007. aastast. Kadetikogu korraldatava nuputamisõhtu küsimused

Kõrgema sõjakooli 96. aastapäevale pühendatud kadetiball.

Foto: Andres Lumi

ei piirdu ühe kindla valdkonnaga, vaid teadmisi saab proovile panna nii popkultuuris, ajaloos, loodusteadustes kui ka militaartemaatikas.

Enamikel küsimustel on vastuse­ variandid, et jääks ka väike õnnefaktor. Kuigi parimatele on välja pandud auhinnad, on rõhk osavõtul ning lõbusal seltskondlikul koosviibimisel. Mälumängust võtavad osa nii sõjakooli õppurid ja õppejõud kui ka teiste kaitseväe üksuste, kõrgkoolide ja koostööpartnerite esindajad.

Mäller toimub kord kuus sõjakooli kadetikasiinos.

Taktikaring on õppuritele, kes soovivad avardada oma silmaringi ja arendada analüütilist mõtlemist.

Huvilistele kutsutakse rääkima oma ala eksperte, kes jagavad kadettidele tarkusi ja kogemusi vabamas vormis kui klassi ees seistes. Kadettidel on alati võimalus ka ise teemasid välja pakkuda. Nii kodu- kui ka välismaised külalised on rääkinud näiteks välismissioonidest ja erioperatsioonidest, mõnest konkreetsest lahingust või relvaliigist.

Laskurring on mõeldud kadettide laskmisoskuse parandamiseks ja laskmishuvi tekitamiseks. Relvaluba ega isiklikku relva kadetil olema ei pea – kohapealt saab huviline kõik vajaliku kätte. Loomupärane kullipilk pole samuti nõutud, see on laskurringi abiga treenitav. Laskurring toimub kaks korda nädalas ning osalejad saavad treenida vastavalt oma tasemele.

Algajad keskenduvad laskmistiheduse parendamisele ning edasijõudnud harjutavad taktikalist laskmist.

Enamjaolt lastakse püstolist H&K

Metus: Üldises plaanis ikka tead, kuhu sa teenistusse asud, enamik käivad oma tulevases töökohas ka praktikal kolmandal õppeaastal.

23.

Kes minust pärast sõjakooli lõpetamist saab ja mida ma tegema hakkan?

Lips: Maaväe õppuritest saavad enamjaolt rühmaülemad, kes hakkavad ajateenijaid õpetama. Õhuväe ja mereväe õppesuuna lõpetajad lähevad spetsialisti ametikohale ning ajateenijatega kokku ei puutu.

Karjääriredelil tõustes tulevad uued ülesanded.

Ivika Lehtsalu

5

Üliõpilaste XVI suvemängud. Kadetid Urmo Utsal ja Elmar Sahk Seinamäe 100 stardis.

Foto: Ave Eerma

USP, kuid instruktorid võimaldavad aeg-ajalt ka teiste sisetiiru sobivate tulirelvadega kätt proovida.

Sport Kõrgema sõjakooli kadettidele on tagatud suurepärased sportimisvõimalused. Ühiselamus on nii jõu- kui ka matisaal, lisaks saab kindlatel kellaaegadel kasutada Tamme staadioni ja maaülikooli võimlat. Valida saab väga paljude spordialade vahel.

Huvilised saavad harrastada näiteks võrk-, jalg- ja korvpalli, maadlust, MMAd, ragbit või Crossfiti ning individuaalalasid nagu suusatamine, orienteerumine või ujumine. Võistlusmomenti lisavad sõjakooli-sisesed jõukatsumised, mille võitjatel on võimalus esindada kooli kaitseväe meistrivõistlustel.

Traditsioonid Meelelahutuslike ürituste ja sportimise kõrval on sõjakoolis olulisel kohal traditsioonid ja tseremoniaalsed üritused. Noorkadettidele on kõige olulisem sündmus esimese semestri lõpus toimuv kadetivande tseremoonia, mis sarnaneb õige pisut teistest koolidest tuttava rebaste ristimisega. Pärast vande andmist võetakse noorkadetid täieõiguslikeks kadetikogu liikmeteks ning nende igapäevaellu lisandub hulk privileege.

Talvel korraldab sõjakool 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestusrivistuse, mida on alates 2009. aastast peetud Tallinnas endise Tondi sõjakooli kasarmute ees. Jõulude ajal toimub sõjakooli pidulik õhtusöök, kuhu tuleb kokku kogu sõjakooli pere. Mõnusas õhkkonnas süüaksejuuakse, räägitakse juttu, öeldakse tooste ja vahetatakse mõtteid ja muljeid. Üks aasta tippsündmus on sõjakooli sünnipäev 3. aprillil, mida tähistatakse piduliku jalutuskäigu, patrullvõistluse ja kadetiballiga.

Sõjakooli aastapäeva üritustest võtavad osa ka teiste Läänemeremaade sõjakoolide esindajad.

Lisaks toimub õppeaasta alguses pidulik jalutuskäik läbi Tartu linna ja erinevad rännakud ning laske- ja spordivõistlused.

Lauri Rikas Ivika Lehtsalu

6

Juhi hääl

ERILEHT 2015/2016

Kadetid soovitavad:

metsalaagri ABC Metsalaagrid on ajateenija välja­õppe lahutamatu osa. Siin on mõned näpunäited metsas hakkama saamiseks kõrgema sõjakooli 18. põhikursuse kadettidelt, kellel kogemustepagasis mitu sõjalis-sportlikku võistlust ning selja taga teenistus luure- või jalaväekompaniis.

K

oti pakkimisel tuleks jälgida, et koti raskus jääks võimalikult üles.

See aitab vähendada koormust alaseljale ning kotti on mugavam kanda. Koti kandmisel kasuta alati rihmasid ja veendu, et kott on pingutatud nii, et see toetuks rakmetele. Kui rihmad jäävad rippuma, siis rulli nad kokku ja teibi kinni.

Kui hakkad kotti pakkima, pane sinna kõigepealt suur ja tugev prügi­ kott. Sinna sisse pane väikestesse kilekottidesse pakitud asjad. Väikes-

Paki oma seljakott hoolikalt.

Foto: Ivika Lehtsalu

tese kilekottidesse võid panna asjad näiteks komplektide kaupa, kus on särk, sokid, aluspesu. Selliselt saad kiiresti ühe komplekti vahetusriideid kätte ega pea tervet koti sisu välja võtma. Samas võid ka panna asjad eraldi (näiteks särgid, sokid, vahetusvorm jne) või kokku (pesu ja sokid ühes kotis, soojad asjad teises kotis jne).

Varustus tuleks paigutada kotti vajaduse järgi. Vähem kasutatavad asjad alla ning rohkem kasutust leidvad asjad peale poole. Võid proovida ka varianti, kus magamiskott on kõige all, saabaste koha peal. Selline variant on hea ööbimise ajal. Selleks, et magamiskotti välja võtta, ei pea sa teisi asju kotist otsima.

Toit, vesi, laskemoon ja vajalik erivarustus paki nii, et seda oleks lihtne kätte saada nii sul kui ka lahingpaarilisel, kes saaks vajadusel sinu kotist asju nii, et sa ei pea kotti seljast võtma. Selle jaoks on hea kasutada koti külgedel olevaid taskuid.

Foto: Ave Eerma

NB! Mõtle endale sobiv variant koti pakkimiseks välja ning paki kott alati selliselt. Siis tead ka pimedas, kus su asjad on ning varustuse kätte saamisele kulub vähem aega.

Mida panna n-ö isiklikku esmaabipauna?

• Sudocrem – aitab hõõrdumise, „siili“ ja haudunud jalgade vastu.

Kanda peale, kui tunned, et kuskilt hakkab hõõruma. Haudunud jalad teeb korda umbes 20 minutiga – kanda talla alla ja hoida jalgu õhu käes.

• Sporditeip – saab teipida nii jalgu kui ka ära hõõrutud kohti, kui hõõrdumine on juba väga valulik.

• Külmetus ja gripirohud – juhul, kui saad metsas külma, on sul endal esmased vahendid olemas.

• Plaastrid – väiksemate haavade katmiseks.

• Valuvaigistid – mõistlikkuse printsiip tarbimisel.

• Beebipuuder – jalgadele ja püksi.

Ennetab „siili“ ja hoiab jalad kuivana, imeb endasse väiksema niiskuse.

• Alkolapid – haavade puhastamiseks, hügieeniks ja kamuf laaži eemaldamiseks.

Millist toitu võiks metsa kaasa võtta?

Lähtuda tuleks kahest aspektist.

Esiteks, kas toitu hakatakse ostma rännaku jaoks, kus pigem tuleb mõelda kaalule ja energiarohkusele, või tavalise metsalaagri jaoks, kus tahaks lihtsalt katlatoidule või kuivtoidupakkidele lisaks midagi meele­ pärast.

Esimese variandi puhul on mõistlik osta kiudainerikkaid toite, mis annavad energiat pikemaks ajaks.

Samas on raske midagi kindlat soovitada, kuna maitsed on erinevad.

Ajateenijad harjutasid liikumist, harjutuse esimene õhtu Foto: Ave Eerma

Osadele meeldivad müslibatoonid, šokolaad ja glükoositabletid, teisele jälle tatar ja puljongikuubikud ning kolmandale suitsuvorst (energia­ rikas, kuid kuna rasvane, siis raskesti seeditav).

Vältida tasuks raskeid ja vähe kaloreid andvaid toite, nagu näiteks puuviljad, mis riknevad kiiresti, kaaluvad palju ega anna väga palju energiat.

Kaasa võiks võtta ka midagi sellist, mida saab soojaks teha, nagu näiteks kiirpuder või makaroniroad.

Hea on, kui seda saab valmistada pakendis ja kiiresti, kasutades selleks ainult kuuma vett. Samuti tasub osta endale meelepäraseid maitseaineid, millega kuivtoidupakis olevaid konserve maitsestada (nt kartulimaitseaine, liha üldmaitseaine, sidruni­ pipar jne).

Suurt füüsilist pingutust nõudvate tegevuste korral ei tohi unustada ka mineraalide tarbimist, need on keha

jaoks hädavajalikud. Seega võib menüüs vabalt olla ka paar pakki soolapähkleid.

Tavalise metsalaagri puhul tasub võtta seda, mis endale meeldib. Kui seljakotiga suurt rändamist ei ole, siis võib osta toitu, mis kotti ära mahub ja halvaks ei lähe. Lisaks on hea, kui ostad endale kaasa pisikese motivatsiooni ehk midagi, mis sulle väga maitseb ja saad selle ära süüa metsalaagri lõpupoole, kui motivatsioon on väike.

Taskukohane lisavarustus, mis muudab metsas olemise oluliselt mugavamaks • Kõige tähtsam asi on käekell.

Aega tuleb järgida väga täpselt ja seda nii väeosa territooriumil kui ka metsas!

• Pealamp – korralik filtritega pealamp on metsas pimedal ajal asendamatu nii liikumisel kui ka ülematel planeerimiseks.

Juhi hääl • Nuga – korraliku noaga saab endale pasteedi saiale, nööri lõigata ja teha telkmantli jaoks vaiad. Eriti hea, kui tegu on multitool’iga, mis kulub metsas igati ära.

• Pesukomplekt – pesu valimisel jälgida, et tegu oleks kerge ja kiiresti kuivava materjaliga. Kiiresti kuivav pesu aitab vältida külmetumist. Poolpikad jooksupüksid aitavad vältida reite hõõrdumist rännakul.

• Gaasipriimus koos katelokiga – võrreldes piirituslambiga on ajavõit suur. Kuna tegu on üldjuhul üsna kalli asjaga, on mõistlik osta see lahingpaarilisega kahe peale.

• Korralik sall – talvel on korralik torusall asendamatu.

• Matkasokid – asendamatud asjad sõdurile, kelle teenistus nõuab palju liikumist. Hea matkasokk hoiab jala ümber ega tõmba ka kortsu ning püsib jala ümber ka märjana, see omakorda aitab vähendada hõõrdumist ja villide tekkimist.

Mida pidada silmas jalgade hooldusel?

Jalgade hooldus on väga tähtis osa sõduri elust. On hea, kui tead, kust sul saapad hõõruma võivad hakata, siis saad enne rändamist jalad juba ära teipida.

Tähtis on jalgadele õhku anda, et vältida haudumist. Kui tekib paus, võta saapad ja sokid jalast. Märjad sokid tuleb võimalusel vahetada kuivade vastu, ka see aitab haudumist vältida. Kui jalad on pikalt märgades saabastes, tekib lõpuks talla alla krobeline ja tundlik nahk, mis teeb käimisel valu.

Villide tekkimisel lasta vedelik välja ja vill kinni teipida. Võid pehmenduseks panna ka peale sidemetüki või kanda topeltsokke, et survet villidele vähendada.

Isiklik hügieen Vaheta riideid (aluspüksid, sokid, särk) võimalikult tihti.

• Seep – vahutab vähem kui dušigeel ning võtab vähem ruumi.

• Beebilapid – saab hooldada kogu keha, kui pesta ei saa.

• Niisutav kreem – aitab kuiva käteja näonaha korral.

• Hügieeniline huulepulk – aitab kuivanud huulte korral.

Kuidas on kõige hõlpsam kamuflaaži eemaldada?

Kõige hõlpsamini tuleb kamuflaaž maha, kui enne maskeerimist kanda näole niisutavat kreemi. Kamuflaaži­ kreemid tulevad samuti palju hõlpsamini maha, kui pulgad või karbis olevad värvid. Ideaalseks maskeerimisvärvi eemaldajaks on beebilapid.

Kui muud ei ole, tuleks kamuflaaž eemalda külma vee ja seebiga.

Kuidas püsida kuivana?

Riietuda tuleb vastavalt ilmastikule ja tegevusele. Näiteks kui ees ootab rännak, siis pigem panna selliselt riidesse, et seistes hakkab jahe ja liikudes on normaalne. Kui väljas hakkab vihma sadama, siis panna vihm­ aülikond kohe selga, mitte loota, et vihm jääb kohe järele.

Kuidas riideid kuivatada?

Väiksemaid riideesemeid, nagu näi-

teks sokid ja kindad, saab kuivatada kehasoojusega, pannes sokid vöö vahele nii, et suurem osa jääks pükste ja reie vahele. Seljakotiga liikudes saab riideid (sh suuremad riideesemed) panna seljakoti külge.

Taandrida kuivatusresti või magatakse telkmantli all, siis on riiete kuivatamiseks kaks võimalust. Üks on panna riided magamiskotti, mis tähendab, et magada on natuke ebamugav. Teine võimalus on panna riided magamiskoti ja lebomati vahele, kuid siis on oht, et läbi une keerad sa riiete pealt ära ja riided ei kuiva enam nii kiirelt, kui võiks.

Mida pidada silmas saabaste hooldusel ja kuivatamisel ning kuivana hoidmisel?

Saapahooldusel on peamised hooldusvahendid viks ja Merelõvi-nimeline saapamääre. Viks annab saapale esindusliku välimuse ning Merelõvi muudab saapa veekindlaks. Merelõvi tuleks kanda peale järjest uute kihtidena, pärast seda kui eelmine on kuivanud.

Saapaid hoia kuivana nii kaua kui võimalik. Kui saabas saab märjaks, pigista saapast suurem vesi välja (juhul kui on riidest saapad). Vaheta sokke, isegi kui see tundub mõttetuna ja sokid saavad saapas uuesti märjaks.

Siiski aitab kuiv sokk jalga kauem tervena hoida ning tiheda sokivahetusega saab mingil määral ka saapast niiskust välja. Lisaks aitab saapast eemaldada niiskust puuder. Võimalusel pane kuivatamise ajal saapasse ohtralt ajalehti.

Kui on aega, võib lõigata saabastesse papist sisetaldasid, kuid neid tuleb teha üpris palju, sest märgade saabastega neid kulub. Papist sisetalla põhimõte on saapas niiskus endasse imeda ning peale märgumist tuleks tallad uute vastu vahetada.

Kuidas magades võimalikult soe oleks?

Telgis ei ole magamisega üldjuhul probleemi, välja arvatud juhul, kui väljas on jahedavõitu ning kütta ei viitsita. Kui telgi kütmiseks on võimalus, siis on seda soovitav teha, et hoida telgis magamiseks optimaalne temperatuur – puhkab paremini välja ning aitab hoida tervist.

Telkmantli all magades tuleks silmas pidada, et magamiskotti ei mindaks liigsete riietega. Ülearused riided võtavad ruumi ära ja seega on magamiskotis vähem õhku, õhk aga aitab magamiskotis sooja hoida.

Sooja aitab hoida ka see, kui külmaga paned magamiskoti peale talvejope või -püksid.

Telkmantel aitab samuti sooja hoida, kui seda liiga kõrgelt üles ei pane. Lisaks ei ole telkmantli all magades hommikune kaste sinu magamiskoti, vaid telkmantli peal. Tihti vaatab sõdur yr.no-st enne magamaminekut ilmateadet ning näeb, et seal on ainult 0,3 mm sademeid ega viitsi telkmantlit ülesse panna. Praktika aga näitab, et kui yr.no vihma lubab, siis tuleb rohkem kui lubatud. Seega lihtsalt magamiskotiga palja taeva all öö veetmine võib kätte maksta märja magamiskoti näol ning ülejäänud ööd on uneta ja väga ebamugavad.

Autorid: Mihkel Palok, Gert Nurk, Siim Vahkel Toimetas: Lauri Rikas

ERILEHT 2015/2016

7

Õhuväe kadetid panid lennuvälja maketile Õhuväe 4. põhikursuse kadetid oma tööd esitlemas. Foto: Ave Eerma

KVÜÕA õhuväe kadetid ehitasid Ämari lennuvälja maketi, millele monteerisid üle 600 LED-valgusti. „Praegu on viimane aeg juppe läbi lasta, sest Kristi läheb varsti poodi,“ ütles kolmanda aasta õhuväe kadett Maarek Kallas enda vastas istuvale kadetile, kes parasjagu LEDide jalgu isoleeris. Mõni nädal tagasi veel pooleli olnud Ämari lennuvälja makett särab nüüd rohkem kui 600 LED-tule hiilguses.

Neljanda õhuväe põhikursuse kadetid ehitasid lennuakadeemias mehhatroonika aluste aine raames kahe ja poole meetri pikkuse Ämari lennuvälja maketi, millele monteerisid üle 600 LED-valgusti. Õppurid võtsid Ämari lennuvälja plaani AIPist (Aeronautical Information Publicationist), seda mugandati sobivamaks. Lennurada, ruleerimisteed ja perroon muudeti natuke laiemaks, sest täpses mõõtkavas oleksid need väga kitsad tulnud.

Makett on siiski päris sarnane Ämari lennuväljaga ning kaardile kantud LED-tuled töötavad nii, et neid saab eraldi juhtida ning nende heledust muuta. Maketile on kantud lähenemis-, raja-, telgjoone, ruleerimisteede ja PAPI tuled. Tulede lülitusteks on kasutatud Arduino mikrokontrollerit. Tulede töötamispõhimõtete mõistmiseks said kadetid abi Ämari lennubaasist.

Mehhatroonika hõlmab endas mehaanikat, elektroonikat ja programmeerimist. Aine raames võeti Ämari lennurada ehitamisplaani mitmel põhjusel. Esiteks, lennuvälja makett on hea õppevahend Eesti lennuakadeemia tudengitele, sest maketi peal saavad piloodid ja lennujuhid harjutada raadioside protseduure, ruleerimisteedele sisenemist ja neilt väljumist, rajakursi vahetamist ja muud. Teiseks, projekti muutis põnevaks õhuväe

kadettide seotus Ämariga, kuna nad on käinud seal praktikal ning mitu suundub pärast lõpetamist ka Ämarisse teenistusse. Kolmandaks, kadetid said harjutada elektroonikat, skeemide kokkupanemist, skeemide arvutamist ja jootmist.

Kadetid said ehitada midagi praktilist ning tutvuda programmeerimisega.

Kõike oleks saanud paremini teha, aga mõned vead tuleb ise läbi teha, selleks et neist õppida ja tulevikus paremi­ ni teha. Alati on mitu võimalust, kuidas midagi teha. Kui asi töötab, ei ole ju vahet, kas sellele läheneti lihtsamat või keerulisemat teed pidi.

Oluline on see, et asi töötab.

Kristi Seppa Nii kadettide kui ka nende juhendaja Kristi Seppa sõnul tuleb esimest korda mingit projekti tehes alati ootamatusi ette. Põhilaud tehti juba sügisel valmis, kuid elektroonika lisamine võttis oodatust kauem aega. Juhendaja sõnul olid kadetid väga tublid ja motiveeritud ning juhendaja jäi lõpptulemusega väga rahule ja on kadettide üle väga uhke.

Makett valmib. Foto: Ave Eerma

Kadettseersant Mardo Liivi sõnul tegid kadetid teadmatusest ja kogenematusest mitu viga, kuid töö käigus õppisid nad palju ning järgmisel korral samu vigu ei kordaks. „ Jootsime kõik tuled kokku, aga ei mõelnud sellele, et peale rööpühenduste peaks osad tuled ka jadaühenduses olema. Peale selle ei isoleerinud me takisteid ega arvestanud, et need võivad lühisesse minna.

Selle tõttu põles meil tulesid järele lülitades transistor läbi,“ selgitas kadettseersant Liiv maketi ehitamisel ette tulnud vigu. „Kõike oleks saanud paremini teha, aga mõned vead tuleb ise läbi teha, selleks et neist õppida ja tulevikus paremini teha,“ ütles Kristi Seppa. „Alati on mitu võimalust, kuidas midagi teha. Kui asi töötab, ei ole ju vahet, kas sellele läheneti lihtsamat või keerulisemat teed pidi. Oluline on see, et asi töötab,“ lisas ta.

Juhendaja sõnul on tähtis ka see, et kui keegi võõras peaks tehtud projekti nägema, oleks tal võimalik sellest aru saada. Üks asi on ise ehitada ja ise aru saada, hoopis keerulisem on ehitada nii, et sellest ka teised pärast aru saaksid. Seetõttu läheb maketiga kaasa ka aruanne, kus on kirjas erinevad etapid, mida tehti, kuidas tehti, skeemid, arvutused ja programmi kood.

Kristi Seppa sõnul on meeskonna­töö kadettidel selge, tööülesanded jaotasid nad ise omavahel ära. Ühed jootsid elektroonikat kokku, teised tegelesid programmeerimisega. Üks kadett dokumenteeris kogu tööprotsessi, et pärast sellest aruanne esitada. Kadetid märkisid üles, milliseid LEDe ja takisteid nad on kasutanud, kas tuled on grupeeritud kahe- või kolmekaupa, mis arvutused tehti ja milliseid materjale nad maketi ehitamisel kasutasid.

Mehhatroonika aluste õpe ei tähenda igal aastal Ämari lennuvälja mudeli ehitamist. Juhendaja sõnul tegid kadetid mõned aastad tagasi sama aine raames väikesed kõrgust hoidvad ja õhus püsivad objektid propelleri, mootori, kontrolleri ja ultrahelianduriga. Lisaks Eesti lennuakadeemias läbitavatele kursustele õpivad õhuväe kadetid sõjakoolis militaar- ja tsiviilaineid, et kooli lõpetades laiapõhjalise teadmistepagasiga teenistusse asuda.

Ave Eerma

8

Juhi hääl

ERILEHT 2015/2016

Mereväge iseloomustab rahvusvaheline koostöö 2014. aasta juunis lõpetas kõrgema sõjakooli esimene kursus mereväeohvitsere. Senisest teenistusest miinijahtijal Sakala räägivad nooremleitnant Ott Tsvetkov ja nooremleitnant Krister Sooväli.

O

lenemata sellest, et mereväe kadetid juba pärast esimest õppeaastat sammud sõjakooli seinte vahelt Tallinna poole seavad, ei lähe nad kohe laevale teenima, vaid jätkavad teadmiste omandamist TTÜ Eesti mereakadeemias ja mereväes. Nooremleitnant Krister Soovälija sõnul on teoreetiliste õppeainete osakaal küllaltki suur, näiteks õpitakse laevaehitust, navigatsiooni ja meresõiduohutust. Laevapraktika on samuti õppekavasse kirjutatud, kuid enamik kogemustest saadakse pärast kooli lõpetamist laevale teenistusse asudes.

Eriala valitakse kooli lõpetades Kõrgemas sõjakoolis saab õppida mereväe suunal taktikaohvitseriks ja tehnikaohvitseriks. „Meie oleme mõlemad taktikaohvitserid,“ ütleb nooremleitnant Sooväli. Teenistust alustades said nad omavahel ära

jagada relvastus- ja navigatsiooni­ ohvitseri ametikohad, millest esimese valis nooremleitnant Tsvetkov ning teise nooremleitnant Sooväli.

Nooremleitnant Tsvetkov juhib relvastusohvitserina relvameeskondade tööd ning nooremleitnant Soovälija hallata on navigatsioonivahendid: radarid, kaardid, positsioneerimisvahendid ja kompassid.

Merel olles käivad nooremohvitserid vahetustega laeva juhtimas, täites vahiohvitseri ülesandeid. Tulevased ohvitserid saavad koolist põhiteadmised, mida on vaja selleks, et olla vahiohvitser ja juhtida laeva. Erialaspetsiifilised oskused omandatakse praktika ja edasise teenistuse jooksul.

Demineerimiseks on eri viise Sakala valdkond on miine otsida ja demineerida. Nooremleitnant Tsvetkovi sõnul nad miinist kunagi üle ei sõida, vaid vaatavad laevakere all oleva suure sonariga ettepoole. Miini leidmisel saadavad nad selle juurde kaamera ja valgustiga varustatud allveeroboti ning teevad ise laevas olles kindlaks, mis tüüpi miiniga on tegu, kuidas see merepõhjas asetseb ning vastavalt neile teadmistele, merepõhja sügavusele ja ilmastikuoludele otsustatakse, kas

Vasakul nooremleitnant Sooväli ja paremal nooremleitnant Tsvetkov.

Foto: Ave Eerma

miin tehakse kahjutuks roboti abil või saadetakse sinna tuuker.

Nii tsiviil- kui ka militaarkasutuses olevatele navigatsioonikaartidele on kantud üksikud miinid ja erinevate sõdade ajast jäänud miiniväljad, mida pole kahjutuks tehtud.

Laevatatavad teed on mitu korda läbi käidud.

Kohe välismaale õppustele Nooremleitnandid said teenistusse asudes paar nädalat laeval olla ning suundusid seejärel viieks kuuks Sakalaga NATO alalise minitõrje­ eskaadri (SNMCMG1) koosseisu. „Otse koolipingist laevaga välismaale sõita – kõik oli uus ja harjumatu,“ kirjeldab nooremleitnant Sooväli esimesi tööelamusi. „Kuu või paar läks alguses selle mõistmiseks, mida töö endast kujutab ja millised meie ülesanded on,“ lisas ta.

Nooremleitnant Soovälija sõnul on viis kuud rahvusvahelise koostöö kogemust ja osalemist NATO miinitõrjeeskaadris piisav praktika, et hakkama saada. Lisaks sai praktiseerida töötamist võõrkeeles. Nooremleitnant Soovälija sõnul ilma inglise keeleta mereväes hakkama ei saa. „Enamik asju on praeguseks selged,“ sõnab nooremleitnant Sooväli. „Administratsiooni ja planeerimise oskused tulevad aja ja kogemustega.“ Välismaal õppusel olles said noored ohvitserid näha suurt meresõda, mida nende sõnul näeb Eestis väga harva, kui üldse. „Saime kogeda, kuidas süsteem töötab,“ kirjeldas nooremleitnant Tsvetkov õppusel saadud kogemust. „Meie olime üks osa miinijahtijatest, õppusel osalesid ka suured laevad, millel on rohkem tegutsemisvõimekust. Lisaks osalesid lennukid ja muud toetuselemendid, seega „sõda“ käis nii õhus, merel kui ka vee all,“ lisas ta.

Peale suurriikide teeb Eesti merevägi väiksemaid koostööõppusi ka naaberriikidega, näiteks aprilli lõpus käis Sakala laevameeskond Soomes, kus harjutasid koostöös Soome mere- ja õhuväega liikuvate õhusihtmärkide tabamist õhutõrje relvadega.

Eestis olles on mereväelastel

2. mereväe põhikursuse kadettide laskmine.

Foto: Sakala erakogu

õppusi vähe, pigem keskendutakse sadamas olles ajateenijate ja meeskonna väljaõppele. „Kevadtorm on ilmselt ainus õppus, kus ainult Eesti üksustega koostööd teeme,“ ütleb nooremleitnant Tsvetkov. „Kui Eestis tekib kriisikolle, siis põhitagalatoetus tuleb meritsi. Meie eesmärk on siis veeteed lahti hoida.“ Näiteks eelmisel aastal imiteeriti vastast, kuna pärislaevasid ei olnud lahinguülesannete täitmiseks vastu panna. Õppusel mängiti läbi erinevad ülesanded, näiteks patrulliti ehk otsiti teisi laevu ja tehti miinijahtimist alas, mille kujutletav vastane ära oli mineerinud.

Mitte laevameeskond, vaid laevapere Välisõppuste ajal ollakse merel kõige pikemalt kaks nädalat, kuid enamjaolt käiakse nädalas korra mõnes sadamas – siis saavad inimesed laeva­ r utiinist välja. „Kui mõnes sadamas on pikemalt oldud, siis paljudel tuleb ka pere sinna, et koos aega veeta,“ ütleb nooremleitnant Tsvetkov. „Osades sadamates võimaldatakse ka tasuta internetti, et kodustega suhelda saaks,“ lisab ta.

Sakala peal teenib 35 mereväelast ning merele minnes kaasatakse ka tuukrid. Nooremleitnant Tsvetkovi sõnul on väga oluline, et kogu meeskond hästi läbi saaks, sest merel olles ja maismaaga võrreldes kitsamates tingimustes elades ei saa omavahelisi ebakõlasid lubada. „Meil kehtib küll käsuahel, kuid kõik peavad hästi läbi saama,“ ütleb nooremleitnant Tsvetkov, „seepärast me ütlemegi enda kohta laevapere, mitte laevameeskond.“ Nooremleitnantide sõnul on mereväkke teenima asumine hea võimalus neile, kes soovivad natuke rohkem maailma näha kui Eesti metsade vahel olek võimaldab. Suhtlus erinevate riikide merevägede vahel on väga tihe. „Eelmisel aastal me käisime viie kuu jooksul kümnes riigis ja külastasime viitteist sadamat,“ toob nooremleitnant Sooväli näite.

Ave Eerma

Hoia end kõrgema sõjakooli eluga kursis!

Facebookis saate kõrgema sõjakooli tegemistel silma peal hoida lehel: www.facebook.com/s6jakool.

Sinna postitame igal nädalal pilte või galeriisid õppetöö, ürituste ja huvitavate inimeste kohta, kes sõjakoolis õpivad.

Kogu vajalik info kõrgemasse sõjakooli kandideerimise, vastuvõtukatsete ning siin õppimise kohta on leitav kodulehelt w w w.sojakool.ee.

Sinna postitame ka sõjakooli üritusi kajastavaid uudised ja pressiteated.

Lahtiste uste päevadele on oodatud kõik noored, kes kaaluvad jätkata oma õpinguid kõrgemas sõjakoolis. Kadetid räägivad külalistele Eesti riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad oma õppetingimusi ning eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi, kadetikasiinot ja relvastust.

Huvilised saavad infot sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta. Lisainfo aadressil www.sojakool.ee/tule-kulla.

Infomessidel nagu Teeviit ja Intellektika räägivad maa-, mere- ja õhuväe kadetid sõjakoolis õppimisest ja eluolust ning vastavad huviliste küsimustele.

Sinu küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või sojakool@mil.ee.