Neinar Seli – lüli kaitseväe ja kohalike vahel
Kevadtormil sõdurileht
Selles lehes kogu info Kevadtormist
tagab korra 1 sõjaväepolitsei MAI 2014
3
sõdurileht
4
KEVADTORMI ERILEHT MAI 2014, ISSN 1736-3411
Kaitseväe suurõppus sinu kodukohas õhuväe juhtimispunkt Ämari õppuse lennuvahendid
TALLINN Harjumaa
Läänemaa
Hiiumaa
Raplamaa
Eametsa õppuse teenindustoetuse juhtimine
õppuse lennuvahendite eellennuväli
Järvamaa
Ülenurme
Jõgevamaa
õppuse piirkond
kaitseväe logistikakeskus
Ida-Virumaa
LääneVirumaa
Lõuna kaitseringkond
Pärnumaa
TARTU
Viljandimaa
Saaremaa
Tartumaa OTEPÄÄ
Kaitseliidu peastaap KVÜÕA matkekeskus
Kaitseliidu malevate, staapide ja üksuste juhtimine
Põlvamaa
mereväe alused
Pärnu laht
Valgamaa
õppuse juhtstaap
Otepää õppuse stsenaariumipõhine juhtimine ja kontroll
Võrumaa
osalevad peamised ja õpetatavad üksused
Selleaastane kaitseväe suurõppus Kevadtorm toimub Lõuna-Eestis 5.–23. maini.
T
änavune Kevadtorm on läbi aastate suurim – sellel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased. Traditsiooniliselt on Kevadtorm eelmise aasta suvel ja sügisel teenistust alustanud ajateenijate lõpueksam, kus pannakse proovile sõdurite ja allüksuste koostööoskus, samuti kontrollitakse õppusel staapide ja ülemate juhtimisoskusi. Ajateenija-
tele teeb vastutegevust rahvusvaheline üksus, mida juhib elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon. Kevadtorm on aasta-aastalt aina rahvusvahelisem – sel korral jõuavad Lõuna-Eesti metsadesse lahingut pidama jalaväekompanii Ühendkuningriigist, luurerühm Leedust, jalaväekompanii ja pioneeriüksus Lätist, õhutõrjujad Belgiast ja üks kompanii Ameerika ühendriikide sõjaväelasi. Lisaks neile on Eestisse oodata Poola hävituslennukeid. Osade liitlaste üksuste osavõtt alles otsustatakse. Õppust juhib kaitseväe peastaap, mis peab olema valmis Eesti kaitsmist juhtima samaaegselt maa-, õhu- ja
mereoperatsioonidega ka sõja korral. Kevadtorm pole ainult maaväe õppus, vaid selles osalevad kõik väeliigid. Kevadtormil osaleb ka üle tuhande reservväelase, kelle jaoks on see nädala või kahe pikkune reservõppekogunemine. Algav Kevadtorm on ka ettevalmistus järgmisel aastal korraldatavale läbi aegade suurimale kaitseväe õppusele Siil 2015.
Õppus hõlmab viit maakonda
Õppus Kevadtorm hõlmab tänavu Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Viimati toimusid sarnased manöövrid seal 2005. ja 2011. aastal. Kõikjal nimetatud maakondades siiski
otsest lahingut ei näe. Peamine lahingutegevus toimub Valgamaal ning seal paikneb ka enamik õppusest osa võtvaid kaitseväelasi, teistes maakondades asuvad pigem erinevad tagala- ja toetusüksused. Kohalikud elanikud peaksid tavapärasest hoolsamad olema, sest liiklust on rohkem. Loodame mõistvale suhtumisele, sest paratamatult tolmavad teed liikluse tihenedes rohkem, vihmaste ilmade korral võivad väiksemad teed muutuda poriseks. Tasub jälgida ka meediat, sest seal antakse infot, kus on oodata suuremaid õppelahinguid. Kui te jääte lahingute lähedale, siis on mõistlik kinni panna loomad, kes kardavad lahingumüra.
Maakasutusest
Õppuse meeskond teavitab maaomanikke, kelle maad pikemaajaliselt kasutatakse: näiteks vägede majutusalad, kus sõdurid telgid püsti panevad ja ühes kohas mitu päeva peatuvad. Kui juhtubki, et kaitseväelased kogemata kasutavad eramaad loata, siis palume mõistvat suhtumist. Igal juhul lubame, et kasutame maad heaperemehelikult ja tehtud kahju teeme ka korda. Kindlasti ei kasuta kaitsevägi õppuse pidamiseks haritud põllumaad. Üldiselt on maaomanikud, kellega oleme suhelnud, vastutulelikud ja lubavad oma maad kasutada. Hendrik Reimand
ILLUSTRATSIOON: MADIS VAHER
õppuse reaalne taktikaline tegevus
2
sõdurileht MAI 2014
juhtkiri
Aasta suurim kaitseväe õppus on algamas
TANEL MEIEL kapten
teavituskeskuse ülema abi
facebook.com/s6durileht ja Youtube’ist youtube.com/sodurileht
K
evadtormi õppuse staabis töötab tsiviil-militaarkoostöö üksus, kelle ülesanne on maaalade kasutamist kooskõlastada. Nii peetaksegi läbirääkimisi eraisikutega, et leppida kokku kasutatav maa-ala ja see, mida seal võib teha. Lisaks tegeleb tsiviil-militaarkoostöö üksus Kevadtormi käigus kohalikel elanikel tekkinud probleemide lahendamisega.
Üksuste käitumist kontrollitakse
Õppuse ajal ja pärast selle lõppu vaatavad just tsiviil-militaarkoostööohvitserid üle kõik maa-alad, mida kasutati, ja tagavad selle, et kõik oleks sama heas korras kui enne õppust. Lisaks sellele on õppuse ajal iga üksusega kaasas üks tsiviil-militaarkoostöö inimene, kes nõustab ja kontrollib üksuse liikumist ja käitumist. Üldiselt proovitakse enne maa-alale liikumist maaomanikuga läbi rääkida, mida seal paiknemine täpselt tähendab ja mida seal tehakse. Näiteks juhul, kui sõdurid jäävad sinna laagrisse, siis
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kohtus omavalitsusjuhtidega Kevadtormi asjus 6. veebruaril. peab omanik kindlasti sellest teadlik olema, et näiteks keset ööd patrullivad sõdurid kedagi ei ehmataks ega hirmutaks. Samuti teavitatakse elanikke suurematest toimuvatest lahingutest, mis võivad tekitada müra ja häirida igapäevaelu. Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand, näiteks auto või aed, tuleb viivitamatult ühendust võtta tsiviilmilitaarkoostöö üksusega, kellega koos juhtum lahendatakse.
Kompensatsiooni makstakse tõendite alusel
Tekitatud kahju rahalise hüvitamise taotlemine eeldab kindlasti tõendusmaterjali, et kahju on tõepoolest tekkinud kaitseväe tegevuse käigus. Kui
inimene otsustab ise talle tekitatud kahju likvideerida ning hiljem soovib kaitseväelt saada kompensatsiooni, siis ilma tõenditeta ei ole see kahjuks võimalik.
Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel palun võtke ühendust meie tsiviil-militaarkoostöö üksuse töötajatega telefonil 717 1085 või e-postil kevadtorm@mil.ee.
Eesti kaitsevägi annab õppuste alad tagasi sellistena, nagu vastu võttis. Nähes kahjutekitajat (näiteks näete, et kaitseväe auto on jätnud teie aiamaale suure rööpad) palun märkige üles järgmised andmed: auto number, väeosa või ülema nimi. See hõlbustab hilisemat kahjutekitaja leidmist ja juhtumi lahendamist. Eesti kaitsevägi annab õppuste
alad tagasi sellistena, nagu vastu võttis. Maaomanikud ootavad seda ning usaldavad meid, seepärast ei ole see meie jaoks palve, vaid käsk. kapten Viljar Kurg tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavitusjaoskonna ülem
Mida teha, kui leiad kaitseväelastest maha jäänud lõhkepaketi või paukpadruneid Leides metsast mõne kahtlase lõhkekeha meenutava eseme tuleb koheselt võtta ühendust häirekeskusega telefonil 112.
K
aitsevägi teeb omalt poolt kõik, et õppustel ei jääks kaitseväelastest mingit prahti ega muid objekte loodusesse maha. Siiski on oluline, et kõik õppuste alal elavad inimesed teaksid, mida teha, kui kaitseväelastest on midagi maha jäänud. Kui maha on jäänud praht või mõni ohutu ese, siis tuleks ühendust võtta tsiviil-militaarkoostöö infotelefonil 717 1085 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee. Prahi äraviimise organiseerib kaitsevägi. Samal telefonil tuleks ühendust võtta, kui arvate, et kaitseväe tegevus on kuidagi kahjustanud teie vara. On väga ebatõenäoline, et kaitse-
sõdurileht
Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Hendrik Reimand Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: nooremseersant Elister Kangur
Eriti ohtlik on selliseid esemeid tulle visata, sest tuli võib laskemoona aktiveerida ning tagajärjed võivad olla eluohtlikud. väest jääb maha relvastust või laskemoona, kuid kahjuks on maailmasõdade-aegsete lõhkekehade leidmine Eestis endiselt võrdlemisi tavapärane.
Kui te peaksite leidma maastikult kas sõja- või nüüdisaegset lahingumoona või lõhkekehasid, tuleb igal juhul käituda väga ettevaatlikult. Kindlasti ei
Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare
FOTO: KAITSEVÄGI
Leia meid Facebookist
Tsiviil-militaarkoostöö üksus koordineerib kohalike elanike ja kaitseväe vahelist koostööd, suhtleb ettevõtete, eraisikute, politsei, päästeameti ja kõigi muude kaitseväe üksustega. FOTO: ESPER KAAR
Aasta suurim kaitseväe õppus on algamas. Kevad on igal aastal see aeg, kus Eesti kaitsevõimele tehakse eksam ning üksuseid hinnatakse. Kevadtorm on aasta-aastalt kasvanud järjest suuremaks. Sellel aastal osaleb Kevadtormil rekordarv kaitseväelasi, ajateenijaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi. Ajateenijatele on Kevadtormil osalemine nende teenistuse ning allüksuste kokkuharjutamise lõplik vormistamine. Õppusele on oodatud hulgaliselt meie välipartnereid. Suurimad on USA ja Briti sõjaväelased, kelle kohalolek tõendab, et Eesti osalus NATOs ei ole ainult leping paberil. Praegu keerukas ja pingeterohkes maailmas on Kevadtorm tõestus, et oma riigi iseseisvuse tagamine on ülesanne, millega kaitsevägi saab hakkama ning kodu on kaitstud. Kevadtorm 2014 toimub muljetavaldavas mastaabis, neljas maakonnas on maikuu jooksul hulgaliselt tegevust ja toimetamist. Loodan, et kõigil kohalikel elanikel jätkub kannatlikust ja pikka meelt, sest kaitseväe ja liitlaste harjutused häirivad tavaelu. Samas olen veendunud, et Eesti sõduri kohalolek on suurim sümbol, mis tekitab turvatunde. Kaitsevägi on sellel aastal võtnud suurema tähelepanu alla kohalike elanike teavitamise ning on planeerinud hulgaliselt üritusi, mis lähendavad kaitseväge ja rahvast. Ühiskond tunnustab Eesti sõduri teenistust välismissioonil ning teen üleskutse tunnustada sellel aastal ka ajateenijaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi, kes osalevad Kevadtormil. Näha veomasina kastist naeratavat ja lehvitavat rahvast on see, mida iga sõdur vajab ning mis kinnitab veendumust oma kodu ja riigi kaitsmise vajalikkusest.
Kaitsevägi teeb kohalikega koostööd
tohi leitud lõhkekeha või laskemoona puutuda, selle igasugune käitlemine on õigusrikkumine. Kindlasti ei tohiks eset transportida, vaid tuleks oodata päästjate saabumist. Sellise leiu korral tuleks esmalt ohtlikust kohast eemalduda ja seejärel viivitamatult teavitada häirekeskust telefonil 112. Häirekeskusele tuleks kindlasti kirjeldada leidu, selle kuju, ligikaudset pikkust ja iseloomulikke detaile. Samuti selgitage, mitu eset te leidsite ning edastage võimalikult täpne asukoht, et demineerijad saaksid kiiresti kohale tulla. Häirekeskusele edastage ka oma nimi ja kontaktandmed, sest vajadusel võtavad päästjad teiega uuesti ühendust. Lisaks häirekeskusele tuleks võimalikust ohust teavitada veel kõiki läheduses viibivaid isikuid ning jälgida, et keegi leitud eset ei puutuks. Võimalusel piirake ala, tähistage leiukoht ning jääge abijõude ootama. Hendrik Reimand
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht
sõdurileht
MAI 2014
Neinar Seli: „Tahame olla alati oodatud”
Olete mees, kellel on väga palju kohustusi. Kuidas olete kõige selle juures kaitseväega seotud?
õppustesse suhtub. Iga aastaga läheb see aina paremaks. Kui lahingutegevus ja õppus läbi saavad, ütlevad kohalikud, et tulge ikka jälle ja et neil oli kõik väga hästi. On alati rõõm kuulda, kui inimestel on tahe aidata kaasa õppuste kordaminekule. Lihtsustatult öeldes olete teie vahelüli kaitseväe ja kohalike vahel.
Põhimõtteliselt ongi see CIMICu funktsioon: kooskõlastada; informeerida nii kohalikke elanikke kui ka kohalikke valla- ja võimuorganeid. Tuleb teada anda, millised plaanid on, ja samas olla abiks ka kohalikele oma probleemide lahendamisel. Tahame alati, et kohalikele ei jääks okas või väiksemgi probleem mõtesse, et tõesti oleksime samale alale paari aasta pärast tagasi tulles jälle oodatud. Siiani on kohalike vastuvõtt olnud ülimalt positiivne ja igal aastal tekib hästi palju huvitavaid lugusid. Näiteks meenub üks vanem inimene, kes elas metsas ja kel polnud kellegagi rääkida. Kui läksime tema juurde maa kasutamiseks kooskõlastust saama, siis rääkisime temaga seal vähemalt poolteist tundi elust ja olust. Pärast seda saime loa ka tema maad kasutada. Põhiline probleem on praegu see, et kevadisel ajal on maad pehmed. Peab ikka väga palju arvestama eri-
gomäel ka reservohvitseride kursused läbi. Nii sain ka Eesti kaitseväele sobivaks ohvitseriks. Praegu olen Kaitseliidus tegev ja olen pärast kursuse lõpetamist käinud igal Kevadtormil, juba kümnes kord vist. See on selline maikuusse planeeritud aeg, kus sa tead, et sind ootab sama seltskond, ootavad samad ülesanded, aga uued situatsioonid. Te olete üheksa aastat tegelenud tsiviil-militaarkoostööga. Mis see on? Tooge mõni näide sellest, millega siiani tegelenud olete.
CIMIC on selline üksus, mis, mitte ainult õppuste käigus, vaid ka sõjaolukorras, on üks olulisemaid töölõike. See on tsiviilelanikkonna ja kohaliku võimuga suhtlemise kõrgem tase. Mõlemad pooled peavad olema teadlikud sellest, mis toimub, ja mõlema tegevus peab olema kooskõlastatud. Sealt ka see nimi tuleb, tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMIC. Õppuse õnnestumiseks on kõige tähtsam CIMICu töö. On väga oluline, millist informatsiooni kellelegi edasi anda, aga kõige tähtsam on just see eelnev töö ja see, kuidas kohalik
FOTO: SVEN-ERIK MÄNDMAA
Enamasti sõidavad masinad teedel, lahingutes võib ette tulla ka põldudel ja metsas sõitmist.
nevate külvide ja põldudega. Seetõttu ongi CIMICu töö selle õppuse juures väga tähtis. Mille poolest on CIMIC inimestele kasulik?
Ega muud kasu ei ole kui see, et inimene saab tunda end ühe osana sellest õppusest. Ka tema panus on osa meie kaitsevõime tugvendamisest ning ta tunnetab sellega, et ta on vajalik. Kindlasti elavdame me õppuste ajal kogu selle regiooni elu ja majandust. Me saame vastastikku targemaks, ükskõik millised olud kohapeal juhtuvad olema. Samas on õppused kindlasti ka kohalikule taristule kasulikud. Tihtilugu oleme ehitanud teid ja jõgedele isegi sildu. Kas CIMICu töö hõlmab peaasjalikult maakasutust ja selle probleemide lahendamist?
Lisaks maakasutuse kooskõlastamisele suhtleme ka kohalike valdadega. Samuti kaardistame, sõlmime kokkuleppeid RMKga ja lepinguid, sest iga lõigu kohta tuleb sõlmida kirjalikud kokkulepped. Põhiline tegevus on ikkagi lahinguks ettevalmistamine.
Major Seli soovib olla eeskujuks nii sõpradele kui ka kaitseväelastele. Eelnevalt tuleb kõik kohalikega kooskõlastada ja hiljem tuleb territooriumid kohalikele taas üle anda ning kõik kahjustused likvideerida. Kõige suuremad mured ongi tavaliselt raskeveokitega, mis jätavad põldudele suured vaod. Samas parandatakse need alati ära ja kui vaja, siis istutame ka uusi puid ja teeme muid korrastustöid. Loomulikult kontrollivad kõik sõdurid ise, et kuskile ei jää prahti maha, kuid samuti käime ka meie hiljem kogu territooriumi üle, et puhtuses veenduda. Kui mina olen maaomanik Valgamaal ja Kevadtormi ajal tahaks mõni üksus minu maale tulla, siis kuidas kaitsevägi minuga ühendust võtab?
Kõiki manöövreid planeeritakse pikka aega ette ning juba siis vaadatakse kaarti ning selgitatakse välja, kelle maa sinna alla jääb. Seejärel helistame ette ja lepime kokku, kas omanik on nõus ning mida võib ja mida ei tohi konkreetsel maatükil teha. Eks inimesi on erinevaid ja kui keegi ütleb näiteks, et tema maale võib tulla, kuid mingeid kindlaid asju ei tohi puutuda, siis nii me ka toimime. Loomulikult arvestame inimeste soove ja nõudmisi. Tõesti, ühel aastal lendasime õppustel luurehelikopteriga küllalt madalal. Oli aga kevadine aeg ja lüpsilehmad olid tiined ning siis tuli ühe talu perenaine hästi tagasihoidlikult ja palus, et äkki te saate minema minna. Nimelt ajas kopteri põrin lehmad metsa alla. Me reageerisime kiirelt ning andsime teada, et seal alas ei tohi rohkem lennata ega paugutada. Mõnikord juhtub ikka nii, et planeerides jäävad mõned asjad kahe silma vahele. Sellistel kordadel tuleb meiega kindlasti ühendust võtta ning meie teavitame sellest kiiresti sõdureid. Millised on kõige tavapärasemad probleemid Kevadtormi ajal ja mida saavad kohalikud elanikud nende vältimiseks ette võtta?
Just kevadiselt pehme maa ja see, kui meie rasketehnika kuskile põllule pöörates jätab mõne sügavama jälje. Müra ja paugutamine polegi inimesi eriti häirinud. Samas aitab pioneeripataljon kõik jäljed hiljem likvideerida ja vaat et isegi paremaks muuta. Üksikuid asju on meil ka loomadega seoses juhtunud, kuid neid on pigem väheks jäänud. Õppuste kordaminek sõltub kohalike elanike rahulolust ning me tahame alati oodatud olla.
Kuidas saavad kohalikud elanikud selleks Kevadtormiks valmistuda?
Kui kellegi maa peal on loomad, siis oleks tähtis meile teada anda, et me saaks sõdureid hoiatada ja selgitada, kus võib pauku teha ja kus mitte. Muidugi on meie tegevuste lubamine oma maa peal kõige suurem kaasaaitamine, mida kohalikud teha saavad.
Eestis toimub aastas keskmiselt 200 metsatulekahju, mis haaravad kokku umbes 600 ha suuruse maaala. Tulekahjudest ligikaudu pooled leiavad aset erametsades. 99% metsatulekahjudest saavad otseselt või kaudselt alguse inimese käe läbi. Üle poolte metsatulekahjudest on põhjustatud suitsetamisest või tuletegemisest, nii ongi oluline, et Kevadtormi ajal, kui metsas liigub üle kuue tuhande inimese, ollakse tulega äärmiselt ettevaatlikud. Peamised metsatulekahju tekkepõhjused on hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, suitsetamine ja suitsukoni hooletu kustutamine või kustutamata jätmine, lõkke tegemine ja väligrillide hooletu kasutamine, kuritahtlik süütamine, veduri, traktori või muu mootorsõiduki väljalaskesüsteemist paiskuvad sädemed, kulu või prahi põletamine ja isesüttimine (näiteks metsa alla jäetud klaasikildudest).
Miks töötate just CIMICus?
Kui näiteks võrrelda spordiga, siis lapsed lähevad maadlustrenni ikka selle pärast, et neil on seal eeskuju, näiteks Heiki Nabi. Kui spordis oleme alati olümpiavõitjaid eeskujuks toonud, siis nii on ka kaitseväes. Eeskujusid peab olema igas linnas, vallas ja külas. Meie puhul on selleks näiteks major Hannes Võrno tulek kaitseväkke. See paneb paljud inimesed mõtlema, et kui tema saab siin hästi hakkama, siis miks ei peaks mina saama. Töö CIMICus on minu panus. Olen siin eeskujuks ja siis ehk tulevad sõbrad ka.
„Õppuste kordaminek sõltub kohalike elanike rahulolust.” Kas Kevadtormi ajal tegeletakse ka lastega?
Kõigil lahingualadel kaasame alati koole. Paneme neile igas vanuseklassis auhinna välja ja laseme joonistada-kirjutada. Käime samuti koolis esinemas ja näeme laste nägudelt hästi palju elevust. Palju nad ju kaitseväelasi ikka näevad, kui just pole lähedasi teenistuses. Kui õppusi ei toimuks, siis ei puutukski kokku. Samas ongi nemad see järelkasv, kes kaitseb meie riiki. Kui näiteks panna munder selga ja anda gümnaasiumiõpilastele ühiskonnaõpetuse tundi, siis pärast seda on kohe kuulda küsimusi sellest, kuidas sõjakooli minna, või kuidas on kaitseväes lugu spordiga. Igal aastal lähevad õppused suuremaks ja meie töö laiemaks. Seega võtame igal aastal juurde uusi inimesi, kes oskaks CIMICu tööd. Me käime koolitustel ja õpime kriisiolukordades tööd tegema. Ei ole tähtis, mis ametikohal sa praegu oled – igaühel võib olla koht kaitseväes just nende oskustega, mis ta on õppinud ja mida ta kõige paremini teab. Elister Kangur
FOTOD: KAITSEVÄGI
Esimest korda puutusin sõjaväega kokku, kui ülikooli lõpetajana nõukogude ajal tegin läbi kohustusliku sõjaväelise kateedriõpetuse ja sain selle eest ka leitnandi pagunid. Iseseisvusaja esimestel aastatel ei olnud Kodukaitse ja Kaitseliidu maine eriti hea. Siis tulid ka esimesed reservohvitseride kursused. Ma olin juba teadlik tehnikast, taktikast, olin vene väljaõppe saanud ja teadsin selle spetsiifikat. Nüüd oli vaja vaid NATO ülesehitus ja kogu nende struktuuri ülesehitus endale selgeks teha. Selle võtsin NATOga liitumise eel tõsisemalt käsile ja me tegime Mee-
Tuleohutusest
FOTO: MADIS VELTMAN
Eesti olümpiakomitee presidendi, Tallinna Sadama nõukogu esimehe ja tuntud eduka ärimehe major Neinar Seli igakevadine harjumus on töö Eesti kaitseväe tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksuses suurõppusel Kevadtorm.
3
Kui olete avastanud tulekahju, siis tuleb sellest viivitamatult teatada häirekeskusesse hädaabinumbril 112 ja pärast seda, enne igasugust tegutsemist, tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi jääda allatuult. Erinevate metsatulekahju liikide puhul erinevad ka nende kustutusmeetodid. Pinnatule korral on lihtsaim ja kättesaadavaim esmane vahend puuoks. Murra või raiu umbes endapikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega n-ö materda tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. Käepärastest kodus leiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, labidat. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidamises leiduvate anumate seast valida kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning ökonoomsemalt vett kasutada. Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja see lahti kaevata. Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse. Kairo Koik
sõdurileht
4
MAI 2014
Kevadtorm toimub sõjaväepolitsei valvsa pilgu all
Jälgi Sõdurilehte Facebookis facebook.com/s6durileht ja Youtube’is youtube.com/sodurileht
sudoku Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist! FOTO: KAITSEVÄGI
Sõjaväepolitsei mõõdab kaitseväe sõidukite kiirust, kuid annab vajadusel teada ka kohalikest kihutajatest.
Kui tsiviilmaailmas tagab korra ja seaduste järgimise politsei, siis Kevadtormil tagab kaitseväelaste korrektse ja seaduskuuleka käitumise sõjaväepolitsei.
K
evadtormi vältel täidab sõjaväepolitsei Lõuna-Eesti maakondades mitut olulist ülesannet. Sõjaväepolitsei kontrollib, et õppusel osalevad võitlejad hoiaksid kaitseväelist korda ja distsipliini. Olgugi, et kaitseväelased ei viibi üldiselt õppuse ajal mõne väeosa territooriumil, peavad nad kõikjal järgima neile kehtestatud reegleid ja piiranguid. Näiteks ei tohi kaitseväelased tarbida alkoholi ega lõhkuda kaitseväe, riigi või eraisikute vara. Samuti
peavad kõik kaitseväelased täpselt täitma oma ülemate korraldusi ning järgima sõjatehnika kasutamisel kõiki ettevaatusabinõusid. Kogu territoorium, mida kaitseväelased kasutavad, peab pärast õppust olema korras ning puhas. Õppusel osalevad kaitseväelased peavad säästma loodust ning enda järelt kõik jäätmed ära koristama. Nende reeglite järgimist kontrollivad allüksuste vastutavad ohvitserid, kuid kõigel sellel hoiab valvsalt silma peal ka sõjaväepolitsei.
Kaitseväe sõidukitele kehtivad teised kiiruspiirangud
Lisaks tavapärase korra tagamisele jälgib sõjaväepolitsei, et kõik kaitseväe sõidukid peaksid rangelt kinni liikluseeskirjadest. Õppuse ajal liigub Lõuna-Eesti maakondades suurel hulgal erinevaid kaitseväe sõidukeid ja
varasem kogemus näitab, et reeglite eiramine võib viia õnnetusteni. Ohutus on prioriteet ning selleks, et õnnetusi vältida, on kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele kehtestatud Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal tavapärasest veelgi rangemad kiiruspiirangud. Need on ära toodud allolevas tabelis. Sõjaväepolitsei ülesanne on nendest kiiruspiirangutest kinnipidamist jälgida ja seega ei ole põhjust imestada, kui näete mõnda sõjaväepolitsei operatiivsõidukit metsa vahel kiirust mõõtmas. Kiiruspiirangud kehtivad ainult kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele ning tsiviilsõidukid võivad järgida tavapäraseid liikluseeskirju. Siiski manitseme kõiki autojuhte ettevaatusele ja soovitame alati valida teeoludele ning liiklusele vastava sõidukiiruse. Hendrik Reimand
Kiiruspiirangud kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele Kevadtormi ajal
Kaitseväe ja Kaitseliidu rivi- ning reservsõiduki lubatud kiirus, km/h
Kaitseväe ja Kaitseliidu majandussõiduki lubatud kiirus, km/h
kõvakattega teed
70
90
kruusakattega teed
50
70
pinnasekattega teed
30
30
Tähtsad telefoninumbrid: Sõjaväepolitsei operatiivnumber (helistada võib ööpäevaringselt) – 5887 7110 Tsiviil-militaarkoostöö üksus – 717 1085 Hädaabi – 112 Politsei – 110
ristsõna
Tähelepanu!
Võida Sõdurilehe termos! Saada ristsõna lahendussõna hiljemalt 15. maiks aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!