Sõjakooli vilistlase tagasivaade õpitule
Sõjakooli esimene proovikiviühtlustamiskursus
Kadettide eluolust ja õppetööst
lk 2
lk 3
lk 6
KÕRGEM SÕJAKOOL ERILEHT 2016/2017
ISSN 1736-3411
Kõrgema sõjakooli kadetid traditsioonilisel õppeaasta alguse pidulikul jalutuskäigul Tartu linnas.
Foto: Annett Kreitsman
Kõrgemas sõjakoolis valatakse Eesti ohvitserkonna vundament ANNETT KREITSMAN
KVÜÕA
Kõrgemas sõjakoolis omandavad kadetid kolme õppeaasta jooksul ohvitserile vajalikud teadmised ning oskused. Mitmekülgse ning tõsiseltvõetava sõjaväelise haridusega valatakse Eesti ohvitserkonna vundament. Kõrgemas sõjakoolis õppivad kadetid on tulevased ohvitserid ja juhid, kellel peab lisaks juhiomadustele ja sõjalistele teadmistele olema tugev analüüsivõime ning hea suhtlus- ja õpetamisoskus. Kõiki neid oskusi saab õppida ja arendada kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgemas sõjakoolis, kus lisaks sõjalistele ainetele ja praktilisele õppetööle maastikul omandavad õppurid ka reaal- ja humanitaaraineid, pedagoogilisi teadmisi ning keeli. Lisaks õpetatakse kadettidele ka üldiseid teadmisi, mis laiendavad silmaringi ja annavad õppuritele võimaluse võtta seisukoht ning formuleerida arvamusi ühiskonnas aktuaalsete teemade kohta. 2. aasta maaväe põhikursuse kadettseersant Oliver Jõesaare sõnul on sõjakoolis pakutav haridus väga mitmekülgne. „Kõik tehakse võimalikult huvitavaks, aeg on läinud ootamatult kiiresti,“ ütles kadett-
seersant Jõesaar. „Kindlasti ei ole sõjakooli õpingud ainult kolm aastat kestev klassipingis istumine, vaid teoreetiliselt omandatu teeme praktiliselt läbi.“ Selleks, et õppurid saaksid omandada parima juhtimisalase hariduse Eestis, on loodud toetav ning mitmekülgseid võimalusi pakkuv õpikeskkond. Õpingud kõrgema sõjakooli rakenduskõrghariduse õppekaval kestavad kolm aastat ning sõjaväelise juhtimise eriala saab omandada maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Nüüdisaegne ja mitmekülgne väljaõpe Tänavu sügisest rakendus kaitseväe ühendatud õppeasutustes uus väljaõppeplaan, kus on põimitud kokku sõjalised ja tsiviilõppeained. „Uute õppeainete paigutusega kaasneb mitu positiivset aspekti,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand. „Esiteks võimaldab see äsja kooli astunud kursustel alustada kohe sõjaliste õppeainete omandamisega. Teiseks on oluline see, et sõjaliste õppeainete hajutamise abil suurendame õppurite taktikaliste otsuste langetamise hulka. Selle abil saavutavad esimese õppeaasta lõpuks maaväe kadetid rühmaülema taseme, mis loob paremad tegutsemisvõimalused kaitsevalmiduse küsimustes,“ lisas Rand.
Uuenenud väljaõppeplaan on loonud esmakordselt võimaluse läbi viia ka kaitseväe ühendatud õppeasutuste üleseid taktikaharjutusi. Terve õppeaasta peale on ühisharjutusi kokku kolm, neist esimene viiakse läbi juba detsembris. „Ühisharjutuste abil lõimime erinevate väeliikide ja kursuste õppetöö, kus õppurid ise planeerivad ja viivad ellu ning tegutsevad vastavalt üksuse tasemele ülemate ja alluvatena erinevates, ennekõike taktikalistes, õppesituatsioonides,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand. „Üks kolmest KVÜÕA ülesest õppusest on planeeritud ingliskeelsena, kuhu tahame kutsuda ka välispartnereid, et arendada õppurite rahvusvahelises keskkonnas koostegutsemisvõimet juba õppefaasis,“ tõi Rand välja ka väljaõppe rahvusvahelise poole. Nüüdisaegne ja mitmekülgne väljaõpe loob kõrgema sõjakooli õppuritele keskkonna, kus omandada väga hea juhtimisalane haridus. Usaldus Eesti riigi ja rahva poolt Praegune julgeolekukeskkond ning sündmused maailmas mõjutavad meid kõiki. Seetõttu on oluline, et ohvitserid oleksid paindlikud ja kiire reageerimisvõimega. „Praeguses muutuvas ja inforohkes keskkonnas aitab ohvitseril hakkama saada ana-
lüüsivõime, kriitiline mõtlemine ja oskus küsida õigeid küsimusi,“ ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm. „Kõrgem sõjakool valmistab nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks ette väärikaid ja professionaalseid ohvitsere,“ ütles major Roosnurm. „Kõrgemas sõjakoolis omandatakse oskus vastutada inimeste elude eest. See on ühelt poolt tohutu vastutus, teisalt aga suur usaldus Eesti riigi ja rahva poolt.“ Major Roosnurme sõnul tähendab usaldus arusaamist sellest jõust, mida riik on igale kaitseväelasele, eriti juhile, andnud. „Meile on usaldatud jõud ja samas eeldatakse, et ka meie usaldame riiki, oma juhte, nende otsustes,“ ütles major Roosnurm ning lisas, et nende püstitatud eesmärkide täitmine eeldab tõsiseltvõetavat haridust, mille nimel sõjakool tegutseb. „Kuid mitte ainult. Selleks, et oma rahvast teenida, peab ohvitser mõistma ka ühiskonda ning selles toimuvaid protsesse. Seda eriti Eestis, kus kaitsevägi on lahutamatu osa ühiskonnast ning ajal, mil ühiskonna ootused ohvitserile ei ole vähenenud, vaid pigem kasvanud.“ Nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks aitab major Roosnurm sõnul väärikaid ja professionaalseid ohvitsere ette valmistada sõjakooli põhimõtted ning traditsioonid. „Kõrgemas sõjakoolis valatakse Eesti ohvitserkonna vundament.“
Kindel teenistuskoht kooli lõpetamisel Põhikursuse edukas läbimine nõuab tulevastelt ohvitseridelt lisaks õpingutele pühendumise ka teatuid isikuomadusi. Oluline on meelekindlus, kohusetunne, hea pingetaluvus ning kindlasti suur motiveeritus. „Ei tasu karta, et kooliaastatel eesootavad ülesanded liialt rasked on. Kõige olulisem on keskendumine ning enda suhtumine,“ ütles maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Gert Urb ning lisas, et vajadusel saab vanematelt kadettidelt alati abi ja nõu küsida. Kolme õppeaasta jooksul kõrgemas sõjakoolis kujundatakse tulevaste ohvitseride väärtushinnangud ning luuakse eeldused nende edasiseks arenguks. Põhikursuse edukal lõpetamisel omistatakse õppuritele nooremleitnandi auaste. Värskeid ohvitsere ootab seejärel ees kindlustatud teenistuskoht, kus on võimalik rakendada sõjakoolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Mitmekülgne erialane töö pakub ohvitseridele põnevaid proovikive ning enesearendamisvõimalusi. Pärast mõneaastast teenistust on õppuritel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Õpingud keskastmekursusel kestavad kaks aastat ning lõpetajatele antakse sotsiaalteaduste magistrikraad sõjalise juhtimise erialal.