Sõjakooli vilistlase tagasivaade õpitule
Sõjakooli esimene proovikiviühtlustamiskursus
Kadettide eluolust ja õppetööst
lk 2
lk 3
lk 6
KÕRGEM SÕJAKOOL ERILEHT 2016/2017
ISSN 1736-3411
Kõrgema sõjakooli kadetid traditsioonilisel õppeaasta alguse pidulikul jalutuskäigul Tartu linnas.
Foto: Annett Kreitsman
Kõrgemas sõjakoolis valatakse Eesti ohvitserkonna vundament ANNETT KREITSMAN
KVÜÕA
Kõrgemas sõjakoolis omandavad kadetid kolme õppeaasta jooksul ohvitserile vajalikud teadmised ning oskused. Mitmekülgse ning tõsiseltvõetava sõjaväelise haridusega valatakse Eesti ohvitserkonna vundament. Kõrgemas sõjakoolis õppivad kadetid on tulevased ohvitserid ja juhid, kellel peab lisaks juhiomadustele ja sõjalistele teadmistele olema tugev analüüsivõime ning hea suhtlus- ja õpetamisoskus. Kõiki neid oskusi saab õppida ja arendada kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgemas sõjakoolis, kus lisaks sõjalistele ainetele ja praktilisele õppetööle maastikul omandavad õppurid ka reaal- ja humanitaaraineid, pedagoogilisi teadmisi ning keeli. Lisaks õpetatakse kadettidele ka üldiseid teadmisi, mis laiendavad silmaringi ja annavad õppuritele võimaluse võtta seisukoht ning formuleerida arvamusi ühiskonnas aktuaalsete teemade kohta. 2. aasta maaväe põhikursuse kadettseersant Oliver Jõesaare sõnul on sõjakoolis pakutav haridus väga mitmekülgne. „Kõik tehakse võimalikult huvitavaks, aeg on läinud ootamatult kiiresti,“ ütles kadett-
seersant Jõesaar. „Kindlasti ei ole sõjakooli õpingud ainult kolm aastat kestev klassipingis istumine, vaid teoreetiliselt omandatu teeme praktiliselt läbi.“ Selleks, et õppurid saaksid omandada parima juhtimisalase hariduse Eestis, on loodud toetav ning mitmekülgseid võimalusi pakkuv õpikeskkond. Õpingud kõrgema sõjakooli rakenduskõrghariduse õppekaval kestavad kolm aastat ning sõjaväelise juhtimise eriala saab omandada maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Nüüdisaegne ja mitmekülgne väljaõpe Tänavu sügisest rakendus kaitseväe ühendatud õppeasutustes uus väljaõppeplaan, kus on põimitud kokku sõjalised ja tsiviilõppeained. „Uute õppeainete paigutusega kaasneb mitu positiivset aspekti,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand. „Esiteks võimaldab see äsja kooli astunud kursustel alustada kohe sõjaliste õppeainete omandamisega. Teiseks on oluline see, et sõjaliste õppeainete hajutamise abil suurendame õppurite taktikaliste otsuste langetamise hulka. Selle abil saavutavad esimese õppeaasta lõpuks maaväe kadetid rühmaülema taseme, mis loob paremad tegutsemisvõimalused kaitsevalmiduse küsimustes,“ lisas Rand.
Uuenenud väljaõppeplaan on loonud esmakordselt võimaluse läbi viia ka kaitseväe ühendatud õppeasutuste üleseid taktikaharjutusi. Terve õppeaasta peale on ühisharjutusi kokku kolm, neist esimene viiakse läbi juba detsembris. „Ühisharjutuste abil lõimime erinevate väeliikide ja kursuste õppetöö, kus õppurid ise planeerivad ja viivad ellu ning tegutsevad vastavalt üksuse tasemele ülemate ja alluvatena erinevates, ennekõike taktikalistes, õppesituatsioonides,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand. „Üks kolmest KVÜÕA ülesest õppusest on planeeritud ingliskeelsena, kuhu tahame kutsuda ka välispartnereid, et arendada õppurite rahvusvahelises keskkonnas koostegutsemisvõimet juba õppefaasis,“ tõi Rand välja ka väljaõppe rahvusvahelise poole. Nüüdisaegne ja mitmekülgne väljaõpe loob kõrgema sõjakooli õppuritele keskkonna, kus omandada väga hea juhtimisalane haridus. Usaldus Eesti riigi ja rahva poolt Praegune julgeolekukeskkond ning sündmused maailmas mõjutavad meid kõiki. Seetõttu on oluline, et ohvitserid oleksid paindlikud ja kiire reageerimisvõimega. „Praeguses muutuvas ja inforohkes keskkonnas aitab ohvitseril hakkama saada ana-
lüüsivõime, kriitiline mõtlemine ja oskus küsida õigeid küsimusi,“ ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm. „Kõrgem sõjakool valmistab nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks ette väärikaid ja professionaalseid ohvitsere,“ ütles major Roosnurm. „Kõrgemas sõjakoolis omandatakse oskus vastutada inimeste elude eest. See on ühelt poolt tohutu vastutus, teisalt aga suur usaldus Eesti riigi ja rahva poolt.“ Major Roosnurme sõnul tähendab usaldus arusaamist sellest jõust, mida riik on igale kaitseväelasele, eriti juhile, andnud. „Meile on usaldatud jõud ja samas eeldatakse, et ka meie usaldame riiki, oma juhte, nende otsustes,“ ütles major Roosnurm ning lisas, et nende püstitatud eesmärkide täitmine eeldab tõsiseltvõetavat haridust, mille nimel sõjakool tegutseb. „Kuid mitte ainult. Selleks, et oma rahvast teenida, peab ohvitser mõistma ka ühiskonda ning selles toimuvaid protsesse. Seda eriti Eestis, kus kaitsevägi on lahutamatu osa ühiskonnast ning ajal, mil ühiskonna ootused ohvitserile ei ole vähenenud, vaid pigem kasvanud.“ Nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks aitab major Roosnurm sõnul väärikaid ja professionaalseid ohvitsere ette valmistada sõjakooli põhimõtted ning traditsioonid. „Kõrgemas sõjakoolis valatakse Eesti ohvitserkonna vundament.“
Kindel teenistuskoht kooli lõpetamisel Põhikursuse edukas läbimine nõuab tulevastelt ohvitseridelt lisaks õpingutele pühendumise ka teatuid isikuomadusi. Oluline on meelekindlus, kohusetunne, hea pingetaluvus ning kindlasti suur motiveeritus. „Ei tasu karta, et kooliaastatel eesootavad ülesanded liialt rasked on. Kõige olulisem on keskendumine ning enda suhtumine,“ ütles maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Gert Urb ning lisas, et vajadusel saab vanematelt kadettidelt alati abi ja nõu küsida. Kolme õppeaasta jooksul kõrgemas sõjakoolis kujundatakse tulevaste ohvitseride väärtushinnangud ning luuakse eeldused nende edasiseks arenguks. Põhikursuse edukal lõpetamisel omistatakse õppuritele nooremleitnandi auaste. Värskeid ohvitsere ootab seejärel ees kindlustatud teenistuskoht, kus on võimalik rakendada sõjakoolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Mitmekülgne erialane töö pakub ohvitseridele põnevaid proovikive ning enesearendamisvõimalusi. Pärast mõneaastast teenistust on õppuritel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Õpingud keskastmekursusel kestavad kaks aastat ning lõpetajatele antakse sotsiaalteaduste magistrikraad sõjalise juhtimise erialal.
2
kõrgem sõjakool
2016/2017
Julgeolekugarantiisid saame tagada vaid meie ise
RAINER NEEMSALU
KADETTVEEBEL
Põhikooliealisena käisin kõrgemas sõjakoolis töövarjupäeval, olin töövari kapten Salumile, kes on nüüd major. Sellest päevast jäi mulle mälestus ühest eeskujulikust Eesti ohvitserist, kelle sarnane ka mina kunagi tahaksin olla. See mälestus püsis minuga läbi keskkooli. „Sel sügisel alustasin kõrgemas sõjakooli teist õppeaastat maaväe põhikursusel ning seda erilisemalt kui muidu – mind valiti sõjakooli kadettveebliks, kes kujutab endast sõjakooli väärtuste ja traditsioonide kandjat ning kõigi kadettide esindajat ja juhti. Kuid kes on sõjakooli kadetid? Me oleme mitmekülgsed kui hübriidid. Oleme õppurid, tegevväelased ning kõige selle kõrvalt leiame aega ka nii-öelda tavapärase tudengielu jaoks. Hoiame ürituste abil elus kõrgema sõjakooli traditsioone ning teeme koostööd ka teiste kõrgkoolidega. Lisaks väga heale juhtimisalasele haridusele ja keskkonnale, kus end arendada nii tegevuste juhtimise kui ka ürituste korraldamisega, pakub sõjakool ka võimaluse luua sotsiaalne võrgustik tegevuste juhtimise ning ürituste korraldamisega. Eelmainitud keskkonda soodustab ka asjaolu, et sõjakoolis on õppurid ja õppejõud kolleegid, ka õppetöövälisel ajal valitseb kamraadlus ning alati on võimalik küsida nõu. Kui ka sina, kes loed neid ridu ajateenistuses, oled mõelnud kõrgemas sõjakoolis õppimise peale, siis räägi sellest kindlasti oma rühmaülemaga, küsi nõu ning näiteks ka tagasisidet oma isikuomaduste kohta. Kui ajateenistus on aga veel ees ootamas, tule kindlasti sõjakooli lahtiste uste päevale või otsi tuttavate tuttavate seast üks tore kadett, kes elust-olust täpsemalt räägiks. Nii saad vahetult küsida just seda, mille kohta enim teada soovid. Kõrgem sõjakool ootab suure teotahtega noori, kes tahavad anda endast parimat ning kes on valmis võtma vastutust. Lennart Meri on öelnud, et julgeolekugarantiisid saab ühele riigile anda vaid tema rahvas ise. Selleks õpime ka meie sõjakoolis – et tagada julgeolek meie rahvale, meie kodumaal. Me võtame selle vastutuse. Mina alustan uut õppeaastat au, uhkuse ja rõõmuga. Loomulikult ka suure vastutustundega, et täita mulle kadettveeblina osaks saanud ülesandeid ja kohustusi. Loodan, et ka sinul avaneb võimalus arendada oma tugevaid külgi õppetöö abil ja kasutada oma kooliaega maksimaalselt nagu minul sõjakoolis. Ning kes teab, ehk saab ka sinust selle tulemusena Eesti ohvitser, keda noored omale eeskujuks seavad.
Sõjakoolis õpitu rakendub reaalses teenistuses JANEK HUSSAR
SÕJAKOOLI VILISTLANE
Kolm aastat õpinguid kõrgemas sõjakoolis on seljataga ning nüüdseks olen juba kuu aega oma uuel ametikohal instruktorina teenistuses olnud. Juba praegu julgen oma kogemustele tuginedes öelda, et sõjakoolis omandatud teadmised ja oskused on rakendust leidnud. Küll aga sisaldub kõrgemast sõjakoolist saadud pagasis ka uued tutvused, sõbrad ning huvitegevused. SIHIKINDLUS VIIB EESMÄRGINI
Huvi kaitseväe ja militaarvaldkonna vastu tekkis mul juba põhikooli ajal, mil sai sõpradega militaarseid huvitegevusi harrastatud ja metsas käidud. Keskkoolis käisin töövarjupäeval kõrgema sõjakooli kursusevanema töövarjuks ning pärast keskkooli lõppu otsustasin vabata htlik ult ajateenistusse minna. Siis ilmnes aga esimene takistus. Tol ajal oli ajateenistusse minna tahtjaid väga palju ning minu jaoks jäid meditsiinilistel põhjustel uksed suletuks. Olen alati püüdnud järgida põhimõtet, et elus tuleb kuulata oma südamehäält, olla kindlameelne ja heatahtlik ning kui oled midagi endale eesmärgiks seadnud, tuleb selle poole pürgida. Paar aastat pärast minu suhtes langetatud otsust, et ma ei saa aega teenima minna, otsustasin selle vaidlustada ning lähedaste soovitusel läksin end uuesti vabatahtlikult ajateenistusse pakkuma. Sedakorda läks mul õnneks ja 2012. aastal asusin ajateenistusse Kuperjanovi jalaväepataljonis. Ajateenistus mulle raskusi ei valmistanud ning huvi kaitseväe vastu aina suurenes. Pärast ajateenistuse läbimist langetasin otsuse asuda õppima kõrgemasse sõjakooli. See kogemus näitab, et elus võib ikka tagasilööke esineda, aga sellest ei tohiks end heidutada lasta, vaid endale kindlaks jääda – eesmärk kannab vilju. Oluline on ka enda initsiatiivikus, ilma selleta ei oleks ma praegu siin, kus ma olen.
Sõjakooli vilistlane, nooremleitnant Janek Hussar.
KOOLIS ÕPITU RAKENDUB EDASISES TEENISTUSES
Pärast sõjakooli lõpetamist asusin teenistusse 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni pioneerikompaniisse, kus olen 1. rühma ülem. Esimene kuu kulus sisseelamiseks, et harjuda töörütmiga ning end täpsemalt kurssi viia, kuidas miski toimib. Sisseelamise juures on mulle kindlasti abiks olnud mu rühmavanem, sest ilma veeblita rühma peal olla on kaunis keeruline. Nüüdseks olen kooli lõpetamise järgselt teenistuses olnud juba kuu aega ning oma kogemustele tuginedes saan öelda, et koolis läbitud kursuste jooksul on õpetatud seda, mida kooli lõpetades ka päriselt tegema hakatakse. Arvan, et kõige rohkem kasu on andnud instruktorikursus ja väeosa praktika, kuna seal omandatud teadmised ja oskused lähevad tegevteenistuses kohe käiku. Instruktorikursuse jooksul õpitakse seda, kuidas õpetada ja kuidas on mõistlik oma tunde üles ehitada, et sõduritele teadmiste ja oskuste edasi andmine ning neil nende omandamine kõige efektiivsem oleks. Väeosa praktika ajal õpitakse aga tundma oma tulevast teenis-
tuskohta, sealseid inimesi ja üleüldist asjaajamise korda. Praktika ajal näeb juba mingil määral ära selle, missugune on reaalne eluolu tööl, kuhu pärast kooli lõpetamist suundutakse. Ja kellel pärast kooli lõpetamist veab, saab ka teenistusse asuda samasse kohta, kus praktika läbiti. Praegu kuulubki minu tööülesannete hulka sõdurite õpetamine, tundide planeerimine ja üksuse distsipliini tagamine. Kõige tähtsam ja siiani ka kõige keerulisem osa on olnud leida see nii-öelda kuldne kesktee ning tasakaal töö ja isikliku aja suhtes. Selleks, et sõduritel oleks kord majas ja väljaõppetase hea, peab jääma ka endal aega akusid laadida ja oma hobidega tegeleda. Vastasel juhul hakkaks emb-kumb osapool kannatama.
TEADMISTELE JA OSKUSTELE LISAKS KA UUS HOBI
Kolm aastat õpinguid sõjakoolis on andnud mulle kindlasti juurde enesekindlust ning teadmisi ja oskusi, mis läheb tarvis nii oma rahuaja kui ka sõjaaja ülesannete täitmisel. Kadetina sai väljaspool õppeaega tegeleda trenniga või muul moel lõõgastuda, sel ajal leidsin endale
Foto: Annett Kreitsman
isegi uue hobi, mis on saanud südamelähedaseks ja toonud mulle juurde uusi tutvusi ning sõpru ka oma kursusest väljastpoolt. Nimelt hakkasin tegelema laskespordiga. Tänu nendele sõpradele, kellega laskesporti harrastades kokku puutusin, sai leitud ka sobiv teema lõputööks – automaatrelva baasväljaõppe hindamine. Juuni alguses sai töö edukalt kaitstud ning nüüdseks on see juba kaitseväes ka rakendust leidnud.
ÕPPIMINE ON PIDEV PROTSESS
Õppimine ei ole kooli lõpetamisega kindlasti läbi saanud. Kuu aja pärast saab sõduritel SBK läbi ja siis suundun ma edasi 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni, et oma kompanii sõduritele sõidukijuhi kursust läbi viia. Selleks, et tagada parim väljaõppe tase, tuleb end juba rohkem töö kõrvalt teemadega kurssi viia. Aastatega on selgeks saanud, et saavutada häid tulemusi, peab olema ettevalmistunud. Plaan peab olema kindlalt paika pandud ning eelnevalt läbi mõeldud, mida ja kuidas teha. See on toonud mulle head tulemused nii laskevõistlustel kui ka kõrgemas sõjakoolis ning usun, et see on nii ka edaspidi.
2016/2017
kõrgem sõjakool 3
Kõrgema sõjakooli noorkadetid läbisid esimese proovikivi
„Noorkadette ootab lisaks sõdurioskuste meeldetuletamisele ees neli nädalat metsa, katsumusi ja proovilepanekuid,“ kirjeldas ühtlustamiskursuse läbiviija kapten Siim Saavaste eesootava kursuse alguses. Sõdurioskuste meeldetuletamine on oluline, kuna sõjakooli õppima asunud noored on ajateenistuse läbinud erinevates väeosades, samuti erineb ka nende ajateenistuse läbimisest möödunud aeg. Lisaks õppurite sõjalise väljaõppe taseme ühtlustamisele ning meeskonnatöö- ja juhiomaduste hindamisele oli ühtlustamiskursuse eesmärk ka kursuslaste ühtekuuluvustunnet suurendada.
teerumine. Samuti läbiti jaotaseme lahingudrillid ning meditsiiniõpe, kus harjutati praktiliselt läbi esmaabi andmine erinevate vigastuste korral ja relvaõpe, kus tuletati meelde erinevate kaitseväes kasutatavate relvade käsitsemine. „Kõige rohkem jäi meelde jao kiirrünnak,“ muljetas kadett Martin Unn ning lisas, et praktilised harjutused ongi tema lemmikud ja neid oli kursuse jooksul palju. Kadett Kenneth-Martin Kreitsmanni sõnul täitis kursus oma eesmärki ning selleks, et kursuse lõpp oleks meeldejääv ja õppuritel enne lõpurännakule minekut piisavalt motivatsiooni jaguks, näidati üles initsiatiivikust ja korraldati metsalaagris ühine burgerilõuna. „Otsustasime üheskoos lõunasöögiks burgereid valmistada,“ ütles kadett Kreitsmann, kelle jaoks ühtlustamiskursusel veedetud aeg oli pikim metsalaagri kogemus. „Pärast pikka aega, mis me ühtlustamiskursusel oleme olnud, on selline väike maitseelamus väga meeldiv. Üheskoos panustamine suurendas veelgi kursuse ühtsust ning andis jõudu eesootavaks lõpurännakuks. Ja olgem ausad, burgeritegu metsalaagris jääb ikka meelde küll.“
Meeldejääv laagrikogemus Uniküla harjutusalal välilaagris oldud aja jooksul kinnistati ja tuletati meelde välioskused, nende hulgas üksikvõitleja oskused ja orien-
Rännak pani omandatu proovile Laager kulmineerus traditsioonilise ühtlustamiskursuse rännakuga, mida vedasid eest kõrgema sõjakooli teise õppeaasta kadetid. Sel
ANNETT KREITSMAN
KVÜÕA
Sellest sügisest kõrgemas sõjakoolis õpinguid alustavate kadettide jaoks algas õppetöö, erinevalt teistest kõrgkoolidest, juba augustikuus. Esimene proovikivi oli ohvitseriks pürgijatele ühtlustamiskursus, mis algas administratiivnädalaga. Pärast seda pakkisid nad varustuse kokku ning suundusid neljaks nädalaks metsalaagrisse.
Kadett Fred Jürgen Taro ühtlustamiskursuse lahinguõppe arvestusel.
korral läbiti u 40kilomeetrine distants, mille jooksul läbiti 12 kontrollpunkti, kus lahendati erinevaid ülesandeid. „Kontrollpunktide planeerimisel arvestasime, et oleks esindatud nii üldfüüsilised kui ka mõtlemist vajavad ülesanded,“ ütles 2. õppeaasta maaväe põhikursuse kadett Taavi Oja. Kontrollpunktides tuli näiteks ületada jao koosseisus koos varustu-
sega köiesild, panna kokku relvi ning läbida takistusriba, lisaks pandi kadetid proovile viktoriinis. Mitmekülgne õppetöö „Terve ühtlustamiskursus on olnud võrdlemisi põnev. Edasiseks kooliajaks ootan võimalikult palju praktikat,“ võttis kadett Unn läbitud kursuse kokku. Kolm aastat kestvate õpingute jooksul on mitmekülgse õppetöö läbi
Foto: Annett Kreitsman
kadettide ootused täidetud. Ees ei oota vaid kolm aastat koolipingis istumist, vaid akadeemiline õppetöö on põimitud praktiliste harjutustega. Lisaks väga heale juhtimisalasele kõrgharidusele saavad kadetid end kõrgemas sõjakoolis proovile panna ka õppetöövälistel üritustel ja nende korraldamisel ning kooli edukal lõpetamisel omistatakse nooremleitnanti auaste.
Ohvitseri erialadest Eesti kaitseväes Erialad maaväes
Jalaväe ohvitser juhib jalaväe allüksust või tema lahingutoetuselemendi (luure-, tankitõrje- ja miinipildujaüksuste) tegevust ning viib väeosas läbi väljaõpet. Mehhaniseeritud jalaväe ohvitser juhib rühmasuurust üksust, kus on lahingumasinad ja jalastuv allüksus. Ta tagab allüksuse väljaõppe, treeningu ja üksuse jätkusuutlikkuse. Pioneeriohvitser juhib pioneeri allüksust ning viib väeosas läbi väljaõpet pioneeritehnika ja -relvastuse kasutamiseks. Õhutõrjeohvitser juhib õhutõrje allüksust ning planeerib, valmistab ette, viib läbi ja hindab õhutõrje kahuri- ja raketirühma väljaõpet. Suurtükiväeohvitser juhib suurtükiväe allüksust ning planeerib, valmistab ette ja juhib tulepatarei lahingutegevust, arvestades nende lahingukoosseisu ja -võimet. Sideohvitser juhib väeosas siderühma, korraldab selle väljaõpet ning planeerib sidevõrke. Logistikaohvitser planeerib ja juhib väeosa logistika allüksuse tegevust kõikides logistika põhifunktsioonides (meditsiin, transport, varustus). Pärast edukat kooli lõpetamist asuvad värsked ohvitserid tööle erinevatesse kaitseväe väeosadesse,
näiteks 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni, vahipataljoni või 1. jalaväebrigaadi. Nooremohvitseride teenistus väeosades jätkub peamiselt vastavalt sõjakoolis omandatud erialale.
Erialad mereväes Taktikaohvitser on mereoperatsioonide spetsialist, kelle peamine teenistusülesanne on vahiohvitserina sõjalaeva juhtida, seda navigeerida ja tagada laeva taktikaliste tegevuste ohutus. Edasine teenistus viib taktikaohvitseri sõjalaeva operatsioonideruumi, kus planeeritakse ja juhitakse kogu sõjalaeva operatsioone. Lisaks on taktikaohvitser sektsiooniülem, kes juhib side, navigatsiooni või relvastusega tegelevate spetsialisteide igapäevast teenistust. Tehnikaohvitser on insener, kelle peamised teenistusülesanded on sõjalaeva pea- ja abimasinate ning laevasüsteemide käitamine, hooldamine ja nende lahinguvalmiduse tagamine. Tehnikaohvitser on vastutav sõjalaevas avariitõrje eest, mis tähendab, et tema ülesannete hulka kuulub ka sõjalaevade lahinguvigastuste kiire likvideerimine. Lisaks on tehnikaohvitser ülem, kes juhib tehnikaerialade spetsialistide igapäevast teenistust. Pärast põhikursuse lõpetamist ootab sind ees huvitav ja lõpetatud erialale vastav teenistuskoht mereväe laevadel navigatsiooniohvitse-
rina või laevamehaanikuna.
Erialad õhuväes Lennuväljaohvitseri töö on seotud Ämari lennuvälja igapäevase lennutegevusega. Lennuväljaohvitser toetab lennuoperatsioonide läbiviimist ning vastutab lennuväljal õhusõidukite maapealse teenindamise ning lennuoperatsioonide ettevalmistamise ja ohutu läbiviimise eest. Tema töö tagab õhuturbe läbiviimise ja teiste riikide vägede vastuvõtu. Õhuseireohvitser tagab õhuväe radarite töö ning koordineerib radariposti operatsioonide läbiviimist, logistikat ja julgestust ning seda nii põhipositsioonil kui ka varupositsioonidel maastikul. Tema töö aitab tagada õhuruumist pideva ülevaate ja selle puutumatuse järelevalve. Õhuoperatsioonide ohvitser tegeleb juhtimiskeskuses sihitamise või õhuseirega, lendude planeerimise või lähiõhutoetustegevusega. Õhuoperatsioonid jag unevad planeerimiseks lennuväljal ja juhtimiseks ju ht i m i ske sk u s e s ning maapealseks juhtimiseks. Pärast õpingute lõpetamist on sinu teenistuskoht lennubaasis lennuväljaohvitserina, õhuseiredivisjonis õhuseireohvitserina või õhuoperatsioonideohvitserina.
Üheskoos läbitud katsumused suurendavad õppurite ühtsustunnet. Fotol maaväe 1. õppeaasta kadett Henri Mündi ja kadett Robin Kinnunen. Foto: Annett Kreitsman
4
kõrgem sõjakool
2016/2017
Madruse baaskursus ehk meie kursuse esimesed nädalad merel URMO URBUS
MEREVÄE KADETT
2016. aasta maikuu alguses jõudsime kuuekesti päikesepaistelise ilmaga Miinisadamasse ja nägime eemalt oma järgmiste nädalate jooksul olevat kodu, milleks oli M 315 EML Ugandi. Ees oli ootamas meie kursuse esimene merepraktika – madruse baaskursus. Peegelsiledast merest tormini Laevale astudes öeldi, et kolm meist on pikiotsa peal ning kolm springi peal. Kuus meist ei saanud aru, mida need sõnad tähendavad. Õnneks tänu laevameeskonna abile õnnestus meil edukalt merele jõuda. Esimene nädal möödus laevaga tutvudes ning erinevaid laevas vajalikke töid sooritades. Meil oli võimalus harjutada tuletõrje protseduure laeval, simuleerida lekketõrjet ning käia vahis ehk olla laeva roolis ning jälgida poordidelt ümbritsevat merd. Ilm oli terve aja päikesepaisteline ning meri oli peegelsile. Ka järgmine nädal jätkus sarnaselt, seda kuni kolmapäeva pärastlõunani. Tuul tõusis märgatavalt ning taevasse ilmnesid pilved. Anti teada, et meie järgmiseks ülesandeks on sõita formatsioonis Hispaania fregati Alvaro de Bazani, Inglismaa fregati Iron Duke’i, Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaeva Tasuja ning miinijahtija Admiral Cowaniga. Kui eelnevalt sai laevas liikuda sirgjooneliselt siis tormi tõttu oli õlg pidevalt vastu seina. Laev rappus tugevalt ning selle tõttu pidi nii mõnigi mees laevateki piirde ääres olema ning horisondiga tõtt vaatama. Müstiline ristimistseremoonia Tormi vaibudes andis laeva komandör meile teada, et teatud põhjustel peame me liikuma edasi Eesti lipulaevale EML Admiral Cowanile. Ronisime kuuekesti paadi peale ning paarikümne minutiga olimegi EML Admiral Cowani külje all ning turnisime mööda trappi üles. Hiljem selgus, et need müstilised põhjused laeva vahetamiseks olid tingitud teise aasta kadettide poolt korral-
Merepraktika raames harjutasid kadetid ka avariitõrjet.
Foto: nooremleitnant Tauno Kuusik
datud ristimistseremooniast. Pärast tseremooniat sõitsime paadiga EML Ugandile ning asusime täitma oma vahiülesandeid. Kuna praktika kestis mitu nädalat oli meil võimalus lühidalt kätt proovida ka navigeerimises, pinnaltpäästes, laevakraanaga toimetamises ning paadisõidus. Kui õppides on huvitav, ei tundu miski raske Praktikal olles oli alguses kõige harjumatum kindlasti elurütmi muutus, neljatunnised vahivahetused lõid seni sisse harjunud elurütmi veidi pea peale. Merel olemine erinebki maal olemisest just peamiselt ajagraafiku tõttu ning muidugi ka konstantse kerge või ka kohati raske kõikumise poolest. Kõige rohkem tööd sai tehtud tuletõrjehäiretega, kuid peab tunnistama, et kui õppides on huvitav, siis ei tundu miski väga raske. Kõige eredamate hetkedena jäävad meelde pinnaltpäästmise harjutused, mille käigus tuli laeva poordilt vette hüpata ning Oskarit ehk õppenukku ujudes päästma hakata. Kindlasti oli omaette kogemuseks ka ilmastik ja lainetus.
Mereväe põhikursuse kadetid merepraktikal kogemusi ammutamas.
Võib väita, et kuigi ilma poolest olid meie esimesed nädalad merel enamasti rahulikud, olid nad tormised pigem metafoorilises mõttes. Õppetöö oli intensiivne ning
hariv, laevameeskond äärmiselt abivalmis ja toit võrreldamatult maitsev. Samuti andis praktika palju uusi oskusi ning selgema ettekujutuse meie tulevasest tööst ning
Foto: nooremleitnant Tauno Kuusik
elust merel. Ootame kindlasti merele naasmist, kuid peame leppima, et sinna on jäänud veel aega ning keskendume seni hoolikalt oma õpingutele.
Vastuseid korduma kippuvatele küsimustele kõrgemasse sõjakooli õppima asumisest 1. Olen läbinud Kaitseliidus sõduri baaskursuse, kas saan ka kõrgemasse sõjakooli kandideerida? Ei, kõik kandidaadid peavad olema läbinud 8- või 11kuulise ajateenistuse. Kui soovite asuda õppima KVÜÕA kõrgemasse sõjakooli, siis võtab kaitseressursside amet teid ajateenistusse kiirendatud korras. Juhul kui juba tegevteenistuses olev kandidaat pole läbinud ajateenistust, hindab tema sõjaväelist ettevalmistust ja täidetud teenistusülesandeid vastuvõtukomisjon ning langetab iga kandidaadi kohta eraldi otsuse. 2. Kas sisseastujatele on ka vanusepiirang seatud?
Vanusepiirangut põhi- ja keskastmekursuse kandidaatidele kehtestatud ei ole. 3. Millised riigieksamid peavad olema sooritatud, kui soovin astuda õppima KVÜÕA kõrgemasse sõjakooli rakenduskõrgharidusõppesse? Võõrkeelse (nt vene) õppekeelega kooli lõpetanutel peab olema sooritatud eesti keele riigieksam või olemas eesti keele B2-taseme tunnistus. Eesti keeles keskhariduse omandanutele täiendavaid nõudeid ei ole. 4.Olen omandanud kutsekeskhariduse, kas mul on võimalik kandideerida kõrgemasse sõjakooli rakenduskõrgharidusõppesse?
Jah, kandideerimisel ei ole vahet, kas olete omandanud üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse. 5. Olen omandanud tsiviilkõrgkoolis kõrghariduse, kas mul on võimalik õppida ohvitseriks ühe aastaga? Kõrghariduse baasil aastast täiendusõppekursust 2016. aastal ei avata. Sõjakoolis ohvitseriks õppimiseks tuleb läbida kolmeaastane õpe maa-, mere- või õhuväe rakenduskõrgharidusõppe õppekaval. 6. Kas aineid ja ainepunkte on võimalik teistest kõrgkoolidest KVÜÕA kõrgemasse sõjakooli üle kanda?
Õppeaineid saab üle kanda, kui need sobivad KVÜÕA õppekavas olevate ainetega. Lisainfo varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamisest leiate kodulehelt. 7. Kas õppetöö toimub ka kaugõppes või ainult päevases? Õppetöö toimub ainult statsionaarses päevases õppes. 8. Kas ma saan eriala ja tulevase teenistuskoha ise valida? Igal aastal avatavad erialad sõltuvad kaitseväe vajadustest ja näiteks maaväes ei avata ühel aastal kõiki kuut eriala. Erialad selguvad teise õppeaasta kevadsemestril ja kuna
kohtade arv on piiratud, on eriala- ja teenistuskoha valikul eelis esimese kahe õppeaasta jooksul paremaid õppetulemusi saavutanud õppuritel. 9. Kas sõjakoolis õppimise ajal on ühiselamus elamine kohustuslik või võib elada ka oma korteris? Ühiselamus elamine on nõutav esimese semestri (n-ö noorkadeti aja) vältel, ülejäänud õppeperioodi jooksul võib kadett ise valida, kas elab ühiselamus või mitte. Samas on kesklinnas asuv ühiselamukoht kadettidele tasuta. Ühiselamusse ei ole võimalik kolida koos elukaaslasega. Täiendavaid küsimusi ootame telefonil 717 6131 või e-postile sojakool@mil.ee.
2016/2017
Erinev teekond, ühine eesmärk – saada parim juhtimisalane kõrgharidus Eestis Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli kadettide hulgas on juba tegevteenistuses teeninud, muu hariduse omandanud kui ka otse ajateenistusest tulnuid. Vaatamata erinevale taustale on nende eesmärk üks – saada hea juhtimisalane kõrgharidus. Järgnevalt toome teieni kolme tänavu sügisel õpinguid alustanud kadeti lood sellest, miks nad otsustasid õppima asuda kõrgemasse sõjakooli. EDUARD PAULSON
KADETT
Sihikindlalt ajateenistusse Gümnaasiumis oli meil selline tund nagu riigikaitseõpetus, seal tekkis huvi kõrgemas sõjakoolis õppimise vastu. Lõpliku valiku sõjakooli kasuks langetasin aga abituriendina, kui käisin noorte infomessil Teeviit. Nägin seal kõrgema sõjakooli kadette, astusin neile ligi ja ajasin juttu ning kohe pärast seda esitasin ajateenistusse asumiseks avalduse. Aega läksin teenima 9 päeva pärast kooli lõputunnistuse kätte saamist. Nüüd olen kõrgema sõjakooli noorkadett ja oma valikuga rahul.
TANEL LANDSMANN
KADETT
Igal asjal on oma koht ja aeg Mereväe õppesuunal õping uid alustanud kadett Tanel Landsmannil oli enne sõjakooli sisseastumiskatsetele tulemist militaarvaldkonnas töötamise kogemus. „Kõrgema sõjakooli katsetele tulemine on minu jaoks olnud võrdlemisi pikk protsess. Olen tegelikult juba viis aastat tegevteenistuses olnud, selle aja sisse mahub nii ajateenistus Viru jalaväepataljonis kui ka Estcoy-14 koosseisus Afganistani missioonil osalemine,“ ütles kadett Landsmann. „Mulle
meeldib alati öelda, et igal asjal on oma koht ja aeg. Kuigi olen maaväe taustaga, olen leidnud tee mereni ning eelmise aasta lõpust ka mereväes töötanud. Ning kui meri meeldib ja kaitsevägi meeldib, siis kõige loogilisem variant tunduski õppima asuda mereväe õppesuunal. Ohvitseriks soovin õppida, kuna juhtimine on olnud alati minu üks tugevamaid külgi. Samuti on mul sel viisi võimalik anda panus meie riigi heaks ning ka kaitseväele kui organisatsioonile tagasi anda. Arvan, et nüüd on minu koht ja aeg kätte jõudnud,“ võttis kadett Landsmann kokku oma teekonna kõrgemasse sõjakooli.
Fotodel vasakult paremale: kadetid Eduard Paulson, Tanel Landsmann ja Tõnis Kask.
TÕNIS KASK
5 põhjust, miks astuda kõrgemasse sõjakooli
KADETT
Ajateenistus tõi äratundmise „Võib öelda, et meil on suguvõsas dünastia, juba neljandat-viiendat põlve on keegi metsandusharidusega. Ka mina järgisin seda teed ning olen lõpetanud metsanduses magistriõppe,“ ütles tänavu maaväe õppesuunal õpinguid alustanud kadett Tõnis Kask. „Aga kui asusin ajateenistusse, sain aru, et olen oma koha lõpuks leidnud. Mõistsin, et kaitseväes ei ole halvas mõttes rutiini, vaid siin on pidevalt sellist pinget, mis paneb kogu aeg tegutsema ja hoiab käigus. Kaitsevägi on koht, kus soovin teenida ning kus mul on väljund, et end arendada,“ lisas kadett Kask.
Reastasime viis põhjust, miks lisaks heale juhtimisalase kõrghariduse omandamisele kõrgemasse sõjakooli astuda. 1. Igale õppurile on tagatud palk Kõikidele kõrgemas sõjakoolis õppivatele kadettidele on tagatud kuus vähemalt 650-eurone palk, mis võimaldab kadettidel keskenduda vaid õppimisele. 2. Oma tuba Tartu kesklinnas Kõigile kadettidele on tagatud võimalus elada sõjakooli nüüdisaegses ühiselamus, mis asub õppeklassidega samas majas. Lisaks oma toale on kadettidel võimalus kasutada ühiselamu kööki ning olemas on ka jõusaal, matisaal, saun ja võimalused vaba aja veetmiseks. 3. Hea füüsiline vorm Kõrgema sõjakooli kadettidele on tagatud tasemel sportimis- ja treenimisvõimalused. Lisaks eri trennidele saavad kadetid oma füüsilist vormi proovile panna ka sõjakooli ja kaitseväe üksuste vahelistel spordivõistlustel. 4. Sõjakoolis tekib sõpruskond kogu eluks Sõjakoolis on nii koolitundides kui ka õppetööväliselajalolulinemeeskonnatöö. Kursusekaaslastest saavad sinu parimad sõbrad ning inimesed, keda usaldada ja kellele toetuda.
Foto: Erakogu
Foto: Annett Kreitsman
Foto: Annett Kreitsman
Koostöö tulevaste kolleegidega juba sõjakoolis õppimise ajal JEVGENI DRUŽKOV
kõrgem sõjakool 5
5. Igale lõpetajale on tagatud töökoht Kooli edukal lõpetamisel on garanteeritud töökoht ohvitserina kaitseväes, kus on kindlustatud palk alates 1350 eurost. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat.
SÕJAKOOLI VILISTLANE
Kolm kõrgema sõjakooli õhuväe õppesuuna kadetti sõitsid möödunud kevadel kaheks nädalaks Poola, et tutvuda seal õhuturbe lennubaasidega ning proovida järele õhusõiduki juhtimine lennusimulaatoris. Esimesel nädalal läbisid kolmanda õppeaasta kadetid teoreetilise õppe Poola õhuväe akadeemias Deblinis. Poola õhuväe lektorid, kellest enamik olid endised hävituslennuki piloodid, rääkisid kadettidele õhuturbega seotud dokumentatsioonist, Poola õhuväe ülesehitusest, ülesannetest ja erinevatest õhuväe missioonidest, rikastades teemasid väga huvitavate näidetega. Simulaator testis oskusi Lisaks loengutele said kadetid proovida kaht lennusimulaatorit. Üks neist oli mehitamata õhusõidukite juhtimise simulaator, millega harjutatakse virtuaalses keskkonnas mehitamata õhusõidukiga õhkutõusmise, lendamise ja maandumise protseduure erinevates ilmastikuoludes ja taktikalistes situatsioonides. Teine simulaator oli seadistatud kopteripilootidele, kus tekitatakse füüsiliselt desorientatsiooni tunne ning õpetatakse sellest olukorrast pääsemise võtteid. Iga kadett sai olla kopteri piloodi rol-
Selliste lennumasinatega saavad harjutada Euroopa militaarpiloodid.
lis ning proovis oma võimeid kopteri juhtimisel erinevates tingimustes. Instruktor seadistas juhtimispaneelist erinevaid tingimusi simulaatori kabiinis istuvale piloodile ning suhtles vajadusel läbi traatside, andes juhiseid, ülesandeid või muud informatsiooni. Poola õhuväe muuseumis tutvusid kadetid ajalooliste tsiviil- ja militaarlennukite ning -kopterite eksponaatide, erinevate mootorite ja õhusõidukite lahingurelvastusega. Teisel nädalal külastasid kadetid kolme lennubaasi. Elamused lennubaasidest 32. õhuväebaasis paiknevad F-16 Fighting Falconi õhuturbe mitmeotstarbelised hävitajad. Selle
moodsa ja aktiivse õhuturbe lennubaasi ülesanne on rahuaja õhuturbemissiooni läbiviimine. Üks hävituslennuki piloot tutvustas kadettidele ka puhkeruumi, kus lendav koosseis aeg-ajalt lendude vahel puhkab. 23. õhuväebaasis tutvusid kadetid Mig-29 Fulcrumi hävitajatega, mis nooremleitnant Družkovi sõnul NATO riikide õhuvägedes nii levinud ei ole, kuid seega erilist huvi pakkus. See baas oli üks esimestest osalejatest Balti õhuturbemissioonil ning paljudel selles lennubaasis teenistujatel on palju missioonikogemusi. Lisaks eelnevale on 23. õhuväebaasis omanäoline lennuvälja puhastamise lahendus: linnuparvesid peletavad lennuvälja territooriumilt eemale
Foto: Jevgeni Družkov
väljaõpetatud röövlinnud. Linnuparved on lennuvälja ümbruses väga ohtlikud, sest lennuvahendi reaktiivmootorisse sattunud lind võib mootorit tugevasti kahjustada. Õhuväeakadeemia tegu ja nägu 41. õhuväe väljaõppebaas on Deblini õhuväeakadeemiaga seotud ning seal harjutavad militaarpiloodid õpereaktiivhävitajatel PZL TS-11 Iskra ning Mi-tüüpi kopteritel. Õhuväeakadeemias saavad militaar- ja tsiviilpiloodid esimesed teadmised ja kogemused lennunduse alal, edaspidistes õpingutes hakkavad kadetid ja tulevased tsiviilpiloodid kasutama erinevaid õppeõhusõidukeid vastavalt õppesuunale.
Akadeemias õpetatakse lisaks piloodi erialale ka õhusõiduki hooldust, lennujuhtimist ja riigi julgeolekut. Akadeemia kujutab endast väikest linnakut, kus on mitu ühiselamut, oma lennuväli, angaarid, lennukid, spordikeskus ja söökla. Õppereisil käinud nooremleitnant Jevgeni Družkovi sõnul on rahvusvahelise koostöö arendamine ja kontaktide loomine tulevast teenistust silmas pidades oluline – juba praegu läbivad Eesti õhuväe ohvitserid sihitajate kursuseid Poolas ning võimalik, et tulevikus tekib võimalus Poola õhuväeakadeemias ka teisi erialasid omandada. Kõrgema sõjakooli lõpetanud õhuväe ohvitserid hakkavad tulevikus otseselt või kaudselt osalema NATO õhuturbemissioonil.
6
kõrgem sõjakool
2016/2017
Kadetid vastavad sõjakooli õppetööd ja eluolu puudutavatele küsimustele Mis on õppeaasta oodatuim sündmus, milline on kadeti igapäevaelu ja mis on kadetil alati taskus? Neile küsimustele vastavad kõrgema sõjakooli 2. õppeaasta mereväe põhikursuse kadett Urmo Urbus, 3. õppeaasta õhuväe põhikursuse kadett Harri Salumäe ja 2. õppeaasta maaväe põhikursuse kadett Taavi Oja.
grand prix arvestuse võrkpallilahingut. Urbus: Kadetiball, kuna eelmisel aastal sai ka ise korraldamises kaasa lüüa, siis sel aastal kavatsen seda rohkem nautida. Salumäe: Kindlasti kadetiball. Aga kui alles alustad õpingutega, siis on kõige lahedam üritus tutvumisõhtu, kus on kõik kadetid koos ja väljastpoolt maja teiste kõrgkoolide esindajad. Nii on võimalus ka teiste koolide õppuritega suhelda.
Miks otsustasid kõrgemasse sõjakooli õppima asuda? Oja: Mulle hakkas see maailm meeldima ajateenistuses ning seejärel otsustasin astuda kõrgemasse sõjakooli. Olen oma valikuga rahul. Urbus: Otsus tekkis pärast ajateenistust, leidsin, et süsteem ja selles olevad võimalused pakuvad mulle huvi. Sealt see mõte idanema hakkas. Kas sisseastumiskatsed olid rasked? Mida soovitate tulevastele sisseastujatele? Salumäe: Minu jaoks ei olnud midagi rasket. Kui tahtmist on, siis saab tehtud. Urbus: Sisseastumiskatsed ei olnud väga keerulised, läbida tuli ajateenistusest tuttav üldfüüsiline test, kutsesobivusvestlus ning akadeemiline test, mis on nüüdseks asendatud lõputunnistuse keskmise hindega. Tulevastele katsete läbijatele soovin jõudu, arukust ja mõistlikku suhtumist. Oja: Ei olnud rasked. Oluline on see, et kandidaat teaks, mida tähendab sõjakoolis õppimine ja mida kujutab endast ohvitseri elukutse. Milline on kadeti igapäevaelu? Urbus: Kadeti igapäevaelu erineb periooditi. Teatud momentidel on palju klassitunde ning suurel hulgal teoreetiliste teadmiste omandamist. Seda tasakaalustavad praktilised õppeained, mis annavad võimaluse omandatud teadmisi rakendada. Oja: Minu arvates on igapäevaelu vaheldusrikas. Vastavalt päevakorrale on õppetöö, iga päev on erinevad õppeained ning lisaks on päevakavas ka laskeharjutusi. Ja pärast õppetööd on meil vaba aeg. Millised on lemmikõppeained? Oja: Mulle meeldivad need õppeained, kus saab kasutada loogikat. Urbus: Mereväe kadetina kindlasti mereväe praktikaga seotud õppeained. Huvitavad on ka erinevad sotsioloogilised ained, mille käigus on arvamusi klassis rohkem kui inimesi. See soodustab probleemidele erinevatest perspektiividest lähenemist ning võimaldab silmaringi laiendada. Välja tooksin aine nimega „Riik, poliitika ja valitsemine“, mille käigus kadetid eriti aktiivse argumenteerimise käigus abstraktseid tõdesid välja selgitada püüavad. Salumäe: Praktikaks ettevalmistavad ained. Kas vaba aega ka on? Kuidas seda sisustate? Urbus: Vaba aega on ning selle sisustamine ei ole väga keeruline. Tegevust leiab alati, kas siis erinevate administratiivsete tegevuste täitmine või siis lihtsalt kaaskadettidega kadetikasiinos huvitavaid jutte rääkides. Salumäe: Vabal ajal teen jõutrenni, nii siin kõrgema sõjakooli jõusaalis kui ka muudes kontaktspordialatrennides.
Õppeaasta oodatuim sündmus — aastapäeva ball.
Milliseid vaba aja ja enesearenduse võimalusi kool pakub? Mis neist kõige rohkem meeldib? Urbus: Erinevaid spordivõimalusi on vaba aja sisustamiseks küllalt ning usun, et see on kadettide seas üks populaarsemaid. Lisaks korraldatakse erinevaid üritusi. Taktikaringi kutsutakse külalisi, kes on mingil viisil kaitseväega seotud ning nad räägivad oma teadmistest ja kogemustest. Usun, et see on kindlasti üks huvitavamaid. Kas kadetina on võimalus ka teiste ülikoolide esindajatega tutvusi luua? Kuidas? Urbus: Teiste ülikoolide esindajatega on lihtsaim viis tutvumiseks ilmselt korporatsiooni astumine. Kuigi ise korpi ei kuulu, olen tutvunud sõjakooli üritustel nii välisriikide sõjakoolide kadettidega kui ka Eesti ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide õpilastega. Mille järgi igatsete metsalaagris olles enim? Urbus: Hea toidu ning pikkade magamiste järgi, kuid kõigega harjub ning kurtmine midagi paremaks ei muuda. Oja: Kui on toidupakkidega toitlustamine, siis tunnen puudust vaheldusrikkast ja heast toidust. Mis peaks alati taskus kaasas olema? Oja: Kadetil peaks alati olema märkmik
ja pastakas. Need on sellised elutähtsad asjad, sest kunagi ei tea, millal võib tulla tähtis ülesanne või info. Samuti võib endal tulla hea mõte, siis saab kirja panna. Salumäe: Märkmik. Urbus: Kindlasti peaks alati olema kaasas pastakas ja märkmik. Nende kahe esemega on võimalik suure tõenäosusega muu vajalik kuskilt hankida. Kuidas olete rahul ühiselamu olmetingimustega? Urbus: Ühiselamu on mugav ja praktiline. Kõik eluks vajalik on olemas ning ka erinevad lisavõimalused on mõne sammu kaugusel.
Foto: Andres Lumi
ole kõik tegevused nii kivisse raiutud kui ajateenistuses. Loeb ka see, mida kadett arvab ja millised on tema ettepanekud, neid võetakse kuulda ning selle kaudu saab erinevaid asju kujundada. Urbus: Eelkõige erineb kadetielu ajateenistusest just suhtumise ning kolleegide poolest. Siin on kõik vabatahtlikult ning see muudab olustikku märgatavalt. Kuidas suhtuvad sõbrad ja lähedased ohvitseri elukutse valikusse? Urbus: Pean tunnistama, et ma ei ole neilt kunagi sellist küsimust küsinud, kuid tundub, et pigem positiivselt. Usun, et Eesti rahval on kaitseväega tänu ajateenistuse olemasolule võrdlemisi soe suhe.
Milline on meeldejäävaim seik senisest kadetielust? Urbus: Esimene mereleminek. Algsest kaootilisusest sai väga meeldiv õppekogemus. Salumäe: Teise aasta sügisel toimunud jalaväe rühmakursuse eksamiperiood, mil olime juba mitu nädalat järjest metsas olnud ja siis nii-öelda kõik need pinged ja emotsioonid lõid välja. See pani proovile ja seda oli lahe jälgida. Samuti pani see ka ennast mõtlema, et mida muuta ja mida paremini teha. Mis on sinu õppesuuna plussid? Oja: Maaväe õppesuund on vaheldusrikas ning kooli lõpetanud ohvitser hakkab reaalselt juhtima rühma. Samuti on väga palju õppelaskmisi erinevate relvasüsteemidega, vastavalt eriala spetsiifikale. Urbus: Mereväe erialal saab lisaks militaaralale ka tsiviilorganisatsioonidega koostööd teha ning tekib võimalus Eesti lahtedes seilata. Salumäe: Esiteks toon välja selle, et Eesti õhuväe nii-öelda alus on rahvusvaheline koostöö, seega saavad tulevased õhuväe ohvitserid rahvusvahelise kogemuse. See aitab kaasa keelepraktikale ning annab võimaluse ka välismaal end täiendamas käia.
Kas teed ühiselamu köögis süüa või kasutad söökla võimalust? Oja: Nii ja naa. Üldjuhul söön sööklas, aga lisaks teen ka ise, köögis on selleks kõik vajalik olemas. Salumäe: Süüa teen ise, saab oma maitse järgi teha. Köök on ühiselamus hea, seal on kõik vajalikud atribuudid olemas. Urbus: Kuna pean häbiga tunnistama, et ma ei ole suurem asi kokk, siis söön üldjuhul sööklas. Jätan toidutegemise professionaalidele. Mille poolest erineb kadetielu ajateenistusest? Salumäe: Erinevus on väga suur. Siin ei
Ühiselamus on kadettidel võimalik kasutada kõigi võimalustega kööki.
Kas rutiini on palju? Urbus: Rutiini on pigem vähe ning vaheldust väga palju. Salumäe: See on jah ja ei vastus. Vahest tuleb ette, aga see on pigem hea, sest siis tunnetad oma piire paremini. Aga vaheldust on väga palju. Oja: Õppetöö on väga mitmekülgne ning sõjakooli ja KVÜÕA erinevad üritused muudavad ka vaba aja väga vaheldusrikkaks.
Sõjakooli kadettidel on võimalik treenida hästi varustatud jõusaalis.
Mis on aasta oodatuim sündmus? Oja: Minule isiklikult on kadetiball. Siis tulevad välistudengid, olen ise kadetina käinud sõpruskoolides ja loodud sõprussidemed tulevad kindlasti edasised teenistuses kasuks. Lisaks ootan kevadist
Kes peaks kõrgemasse sõjakooli kandideerima? Urbus: Ma arvan, et kõrgemasse sõjakooli peaksid kandideerima inimesed, kes eksimuste ning raskete hetkede korral meelt ei heida, eks neid tuleb ette, kuid kohe alla anda ei saa, tuleb lihtsalt paremini teha. Muidugi huvi peab ka olema. Salumäe: Siia peaks tulema inimene, kes tahab panustada Eesti kaitsesse rohkem kui vaid ajateenistusega. Inimene, kes tahab ja suudab juhtida mingit üksust ning kes tahab anda endast rohkem, kui ta suuteline on. Oja: Kindlasti peaks sõjakooli kandideerija olema iseseisev ja suutma õppida ning loomulikult peab olema tahe.
2016/2017
kõrgem sõjakool 7
Kadetielu väljaspool õppetööd ehk kuidas sisustavad tulevased ohvitserid vaba aega Kõrgema sõjakooli eripära on traditsioonide hoidmine ning edasi kandmine, selle eestvedaja on kadetikogu. Lisaks traditsioonilistele sündmustele sisustavad kadetid tudengielu nii tavaülikooli tegevuste kui ka erialaspetsiifiliste ringidega.
KADETIKOGU Kõrgema sõjakooli kadette ühendab kadetikogu, mis on alguse saanud 1990. aastatel, pärast kaitseväe ühendatud õppeasutuste taasasutamist. Praeguseks on kadetikogust kujunenud kõrgema sõjakooli kõikide põhikursuste kadette ühendav organisatsioon, mille põhieesmärk on kadette kasvatada ja ohvitserile vajalikke omadusi arendada. Vanema kursuse kadettide eeskujul ja eestvedamisel õpetatakse noorematele ohvitseriks olemise põhitõdesid ning kantakse üheskoos edasi kadetikogu traditsioone. Lisaks osaleb kadetikogu aktiivselt kõrgema sõjakooli siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel, tehes seda valitud esindajate kaudu. Kadetikogu juhib selleks valitud kadettveebel, kes on kõikide kadettide esindaja. Kadettveebli kohustuste hulka kuulub kadetikogu tegevuse juhtimine, ürituste korraldamise koordineerimine, kadettide heaolu eest vastutamine ja teistele eeskujuks olemine. Kadettveebel valitakse traditsiooniliselt iga uue õppeaasta algul sõjakooli teise aasta kadettide seast.
TRADITSIOONID Kõrgemas sõjakoolis on olulisel kohal traditsioonid ja tseremoniaalsed üritused. Noorkadettidele on kõige olulisem sündmus esimese semestri lõpus toimuv kadeti-vande tseremoonia, mis sarnaneb õige pisut teistest koolidest tuttava rebaste ristimisega. Pärast vande andmist võetakse noorkadetid täieõiguslikeks kadetikogu liikmeteks ning nende igapäevaellu lisandub hulk privileege. Talvel korraldab sõjakool 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestusrivistuse, mida on alates 2009. aastast peetud Tallinnas endise Tondi sõjakooli kasarmute ees. Jõulude ajal toimub sõjakooli pidulik õhtusöök, kuhu tuleb kokku kogu sõjakooli pere. Mõnusas õhkkonnas süüakse-juuakse, räägitakse juttu, öeldakse tooste ja vahetatakse mõtteid ja muljeid. Üks aasta tippsündmus on sõjakooli aastapäev 3. aprillil, mida tähistatakse piduliku jalutuskäigu, patrullvõistluse ja kadetiballiga. Sõjakooli aastapäeva üritustest võtavad osa ka teiste Läänemere maade sõjakoolide esindajad. Lisaks toimub õppeaasta alguses läbi Tartu linnapidulik jalutuskäik, millega tähistatakse uue akadeemilise õppeaasta algust ja rännakud ning laske- ja spordivõistlused.
KADET TIDE KOOSTÖÖ KÕRGKOOLIDEGA
TEISTE
Olles üliõpilaskondade liidu liige, teeb kadetikogu koostööd kõigi sellesse organisatsiooni kuuluvate kõrgkoolidega. Kadetid osalevad näiteks tudengite sügis-, tali- ja kevadpäevadel ning võtavad osa üliõpilaste suvemängudest. Üks konkreetne näide on Triangel ehk lõbus koosviibimine, kus osalevad lisaks sõjakooli kadettidele lennuakadeemia ja Tartu tervishoiu kõrgkooli tudengid. Rahvusvahelised koostööpartnerid on EL-i ja NATO liikmesriikide sõjakoolid, kellega kohtutakse nii konverentsidel kui ka traditsioonilistel üritustel, näiteks ballidel ja paraadidel.
VABA AEG Alates 2007. aastast on sõjakoolis korraldatud traditsioonilist mälumänguturniir Mäller. Kadetikogu korraldatava nuputamisõhtu küsimused ei piirdu ühe kindla valdkonnaga, vaid teadmisi saab proovile panna ka popkultuuris, ajaloos, loodusteadustes ja militaartemaatikas. Enamikel küsimustel on vastusevariandid, et jääks sisse ka väike õnnefaktor. Kuigi parimatele on välja pandud auhinnad, on rõhk osavõtul ning lõbusal seltskondlikul koosviibimisel. Mälumängust võtavad osa nii sõjakooli õppurid ja õppejõud kui ka teiste kaitseväe üksuste, kõrgkoolide ja koostööpartnerite esindajad. Mäller toimub kord kuus sõjakooli kadetikasiinos. Taktikaring on õppuritele, kes soovivad avardada oma silmaringi ja arendada analüütilist mõtlemist. Huvilistele kutsutakse rääkima oma ala eksperte, kes jagavad kadettidele tarkusi ja kogemusi vabamas vormis kui klassi ees seistes. Kadettidel on alati võimalus ka ise teemasid välja pakkuda. Nii kodu- kui ka välismaised külalised on rääkinud näiteks välismissioonidest ja erioperatsioonidest, mõnest konkreetsest lahingust või relvaliigist. Laskurring on mõeldud kadettide laskmisoskustaseme tõstmiseks ja laskmishuvi tekitamiseks. Relvaluba ega isiklikku relva kadetil olema ei pea – kohapealt saab huviline kõik vajaliku. Loomupärane kullipilk pole samuti nõutud, see on laskurringi abiga treenitav. Laskurring toimub kaks korda nädalas ning osalejad saavad treenida vastavalt oma tasemele. Algajad keskenduvad laskmistiheduse parendamisele ning edasijõudnud harjutavad taktikalist laskmist. Enamjaolt lastakse püstolist H&K USP, kuid instruktorid võimaldavad aeg-ajalt ka teiste sisetiiru sobivate tulirelvadega kätt proovida. Laskurring korraldab ka võistlusi, kus saab omavahel mõõtu võtta ning parimaid välja selgitada. Näiteks toimub igal sügisel traditsiooniline taktikalise laskmisharjutuste võistlus.
Kõrgema sõjakool tähistab õppeaasta algust piduliku jalutuskäiguga läbi Tartu linna.
Kõrgema sõjakooli esindus üliõpilaste suvemängudel.
SPORT Kõrgema sõjakooli kadettidele on tagatud väga head ja mitmekülgsed sportimisvõimalused. Ühiselamus on olemas jõu- ja mati-
saal, lisaks on kindlatel kellaaegadel võimalik sportida kasutada Tamme staadionil ja maaülikooli võimlas. Valida saab väga paljude eri spordialade vahel. Huvilised saavad harrastada näiteks võrkpalli,
Foto: Annett Kreitsman
Foto: Ave Eerma
jalgpalli, korvpalli, maadlust ning erinevaid individuaalalasid alasid. Võistlusmomenti lisavad sõjakooli sisesed jõukatsumised, mille võitjatel on võimalus esindada kooli kaitseväe meistrivõistlustel.
8
kõrgem sõjakool
2016/2017
Kindel karjäär kaitseväes Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise eriala sisseastumiskatsetele saab tulla 2017. aasta juulis. Katsetel hinnatakse ohvitseriks pürgijate akadeemilist võimekust ning kutsesobivust. KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sisseastumiskatsed saab läbida nii enne kui ka pärast ajateenistust. Katsete ajal võimaldatakse kõigile kandidaatidele eelregistreerimise alusel majutus, õpingute ajal on kadettidele aga lisaks tasuta ühiselamukohale tagatud ka igakuise brutopalgana vähemalt 650 eurot ning tasuta arsti- ja hambaravi. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme ning seejärel ootab ees kindel töökoht kaitseväes.
SISSEASTUMISKATSED Vastuvõtt kõrgemasse sõjakooli toimub paremusjärjestuse alusel, lähtudes akadeemilise testi ja kutsesobivusvestluse tulemustest. 2017. aastast ei ole üldfüüsiline test enam kõrgemasse sõjakooli sisseastumiskatsete osa. Küll aga tuleb üldfüüsiline test läbida kaitseväeteenistusse asumiseks, mis on kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgemas sõjakoolis õppima asumise eelduseks. Testi ei pea sooritama tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja need, kellel viimasest testist möödas vähem kui 180 päeva. Sisseastumisdokumente kõrgemasse sõjakooli saab 2017. aastal esitada elektrooniliselt Eesti kõrgkoolide sisseastumisinfosüsteemi SAIS kaudu 19.06 kuni 03.07.2017. Sisseastumiskatsed rakenduskõrgharidusõppese toimuvad 17.07-21.07.2017. Akadeemiline võimekus 2017. aastal kõrgemasse sõjakooli kandideerijate akadeemilist võimekust hinnatakse kombineeritud kirjaliku testiga. Tegemist on kaitseväe ühendatud õppeasutuste akadeemilise testiga, mille eesmärgiks on erinevate ülesannete kaudu pingereastada õppurikandidaadid ning selgitada välja nende valmis-
olek ja võimekus õppima-asumiseks KVÜÕA kõrgharidusõppe õppekavadel. Test sisaldab matemaatilise, keelelise ja ruumilise mõtlemisega seotud ülesandeid ning üldise silmaringi küsimusi. Kutsesobivusvestlus Rakenduskõrghariduse õppekavale kandideerimisel hinnatakse kandidaatide potentsiaali juhtidena, nende maailmavaatelisi seisukohti, motiveeritust (sh õpimotivatsiooni) ja suutlikkust akadeemilisteks õpinguteks. Kõrgema sõjakooli maaväe õppesuuna 2. Õppeaasta kadett Sten Kusma sõnul ei tasu kandidaatidel katsetele tulles karta. „Oluline on valmisolek ning kindlasti tasub meeles pidada, et sõjakoolis hinnatakse lisaks üldistele võimetele ka ausust ja korrektsust, mis on ohvitseridele omane.“ Sisseastumiskatsed saab sooritada ka enne ajateenistuse läbimist Sisseastumiskatsed sõjakooli saab sooritada ka juba enne ajateenistust. Katsete eduka läbimise korral garanteeritakse õppekoht järgmiseks õppeaastaks ning õppima saab asuda pärast ajateenistuse edukat läbimist. Kaitseressursside Amet võtab sõjakooli sisseastujad ajateenistusse kiirendatud korras, selleks tuleks esitada Kaitseressursside Ametile aegsasti taotlus ajateenistusse asumiseks.
Sisseastumiskatsed selgitavad kandidaatide sobivuse ja motivatsiooni saamaks ohvitseriks.
Foto: Annett Kreitsman
EDASINE KARJÄÄR Kindel töökoht Kooli edukal lõpetamisel on garanteeritud töökoht ohvitserina kaitseväes, kus on kindlustatud palk alates 1350 eurost. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat. Õpingute jätkamine magistriõppes Kaitseväe ühendatud õppeasutustes on võimalus end täiendada ka keskastmekursusel. Magistriõppesse asumiseks on kandidaadil vajalik esitada avaldus, seejärel tuleb läbida kutsesobivusvestlus. Vestluse jooksul tuleb kandidaadil end lühidalt tutvustada ning seejärel vastata vestlusel esitatavatele küsimustele, millega hinnatakse kandidaadi potentsiaali juhina, tema maailmavaatelisi seisukohti, motiveeritust ja suutlikkust akadeemilisteks õpinguteks.
Kooli lõpetajaid ootab ees kindel karjäär Eesti kaitseväes.
Foto: mjr Andres Lumi
Täpsema informatsiooni Kõrgemasse Sõjakooli sisseastumistingimuste kohta leiad meie kodulehelt www.sojakool.ee.
Hoia end kõrgema sõjakooli eluga kursis!
/s6jakool /sojakool Facebookis ja Instagramis saate kõrgema sõjakooli kadettide tegemistel silma peal hoida. Sinna postitame pilte õppetöö, ürituste ja huvitavate inimeste kohta, kes sõjakoolis õpivad.
Kogu vajaliku info kõrgemasse sõjakooli kandideerimise ja siin õppimise kohta leiad kodulehelt www.sojakool.ee, kuhu postitame ka sõjakooli üritusi kajastavaid uudiseid ja pressiteateid.
Lahtiste uste päevadele on oodatud kõik noored, kes kaaluvad jätkata oma õpinguid kõrgemas sõjakoolis. Kadetid annavad ülevaate Eesti riigikaitsest, tutvustavad oma
õppetingimusi, eluruume, kadetikasiinot ja kadetielu üldiselt. Lisainfo: sojakool.ee/tule-kulla. Huvilised saavad infot sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.
Infomessidel nagu Teeviit ja Intellektika saad tulla ning maa-, mere- ja õhuväe kadettidelt otse küsida sõjakoolis õppimisest ja eluolust. Sinu küsimused on oodatud tel. 717 6131 või sojakool@mil.ee