28. veebruar 2014

Kaitseväe juhataja kõne

Suur aastapäeva galerii

4-5

sõdurilehtSUURTÜKIVÄEGRUPP

1

VEEBRUAR 2014

2

VS.

7

sõdurileht

96 NR 4 (398) 28. VEEBRUAR 2014, ISSN 1736-3411

Palju õnne, Eesti!

FOTO: SIIM TEDER

2

sõdurileht VEEBRUAR 2014

juhtkiri

Paraad!

Kõik pataljonid üle Eesti on viimase kuu veetnud paraadiks valmistudes ja sellele mõeldes. Nüüd, kus paraad on edukalt selja taga, saame seal toimunut meenutada.

Varem ei ole minul olnud võimalust paraadil osaleda, nii oli see mulle esimene kord paraadi oma silmaga kohapeal kogeda. Alati olen erinevatel põhjustel eelistanud teleri vahendusel seda jälgida.

Seda suurem ja võimsam oli emotsioon tänavu Pärnus toimunud paraadist osa saada. Nägin erinevates väeosades paraadile eelnevat ettevalmistust, kus kulus palju vaeva ja sõdurite vaba aega, kuid usun, et tulemus ja võimalus marssida kogu Eesti ees tasus teile selle töö. See on kindlasti üks nendest kogemustest, mida mäletate veel kaua, nii et nüüd saate ajateenistusest lisaks õpitud erialale ja oskusele kaasa ka veel selle kogemuse. Paljude jaoks jääb see esimeseks ja viimaseks korraks paraadil osaleda.

Tahaksin kõiki oma paraadil osalenud kaasvõitlejaid tänada. Aitäh! Tunnen heameelt, et Eesti sõdurite üle võib uhke olla, te nägite head välja ja näitasite pealtvaatajatele nii kohapeal kui ka kodudes, milline näeb välja üks sõdur. Järgnevatel aastatel külastan paraadi kindlasti uuesti.

KAIRO KOIK

nooremseersant

tsitaat „Ma tänan Eesti kaitseväelasi, allohvitsere ja ohvitsere, kelle teenistus Afganistanis on olnud silmapaistev. Mul on au ja hea meel juhtida kaitseväge, kus teenivad Eesti ja maailma parimad sõdurid.”

Kaitseväe juhataja Riho Terras 24.02.2014 vabariigi aastapäeva kõnes

Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht ja YouTube’ist youtube.com/sodurileht

Kaitseväe juhataja kõne vabariigi aastapäeval Lugupeetav vabariigi president! Austatav riigikogu esimees! Härra peaminister! Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased! Head kaasmaalased!

Ü

heksakümmend kuus aastat tagasi otsis Eesti oma võima­ lust. Sõna otseses mõttes oli meie rahvas kahe tule vahel. Enam­ laste taganemise ning sakslaste peale­ tungi keerises püüti leida see õige aeg ja koht, et teha teoks üks unistus. See oli unistus vabast Eesti riigist.

Esimese maailmasõja kammitsate vahele surutud Eestis oli üks paik, kus kohalike inimeste kartmatus ning soodsamad asjaolud toetasid selle unistuse elluviimist. See koht oli Pärnu linn.

23. veebruaril Endla teatri rõdult etteloetud „Manifest Eestimaa rah­ vastele” vallandas pärnakate hulgas tõelise vaimustusetormi.

Vabariigi väljakuulutamiseks olid toimekad Pärnu koolitüdrukud saa­ nud valmis sinimustvalged lindid, mida rahvale jagati ning uhkusega rinnas kanti. Uhkusega kanname neid värve ka täna.

Nii nagu täna on Eesti vabariigi auks üles rivistatud kaitseväe, Kaitse­ liidu, sisekaitseakadeemia ning meie liitlaste üksused, peeti üheksaküm­ mend kuus aastat tagasi 24. veebruaril siin Eesti vabariigi esimene sõjaväe­ paraad. Pärnu on meie riikliku iseseis­ vuse häll.

Nagu me kõik teame, tuli iseseis­ vuse kaitseks peagi relv käes sõtta astuda. Vabadussõja rinnetel karastus Eesti iseolemise jõud. Sealt sai tuld vaimsus, mis kandis meie rahva vaba­ duse leeki nii headel kui ka halbadel aegadel. Selles sõjas sündis, kasvas ja võitis koos eesti rahvaga Eesti kaitse­ vägi.

Alates Vabadussõja esimestest lahingutest on Eesti kaitsevägi olnud rahvavägi. Tõeline löögijõud ja võit­ lusind saavutati Vabadussõjas alles siis, kui kogu rahvas ühise eesmärgi järgi joondus. Koolipoisid ja üliõpi­ lased olid need, kes oma noorusliku uljuse ning vaimustusega sütitasid sõdima ka teisi. Paljude ohvriks too­ dud elamata elude ja kannatuste pin­ nale rajati riik, mida me peame oma koduks.

Seda sama vaimsust, mida Vaba­ dussõjas kandsid tudengid ning õpi­ lased, on tarvis ka praegu. Hariduse ja tarkuse poole püüdlevate noorte osa­ lemine riigielus on selge märk sellest, et Eesti on ka tulevikus kindlalt hoitud ja kaitstud.

Meie peredes ja kodudes, külades ja linnades, meie keskel on inimesed, kes hoiavad värskena sidet rahva ja

Eesti Ekspress nimetab kindralmajor Riho Terrast Eesti parimaks kõnemeheks. riigikaitse vahel.

Ajateenistusele tuginev reservvägi on meie sõjalise riigikaitse peamine sammas. Sellele sambale tugineb meie iseseisev kaitsevõime, mis koos liitlaste panusega moodustab raudse terviku.

Reservväe tugevuse ning võitlus­ võime vundament valatakse ajatee­ nistuses. Sestap on oluline, et see aeg, mis väljaõppele on mõeldud, oleks võimalikult targalt sisustatud.

Eesti kaitseväe ja riigi ülesanne on luua parimad võimalused ning tingi­ mused selleks, et lisaks kõrgel tasemel sõjalisele väljaõppele saaksid noored ellu kaasa isamaa-armastuse, õiged väärtushinnangud ning püsiva relva­ vendluse.

Reservarmee vankumatult seisev müür laotakse õppekogunemistel, kus teadmisi ja oskusi värskendatakse ja proovile pannakse. Samm-sam­ mult oleme liikunud selles suunas, et reservõppused kaasaksid üha rohkem jõudu. Nii saame parema ja täpsema pildi oma riigi kaitsevõimest.

Meie reservväe tugevus sõltub ka meie rahvast – seega toetagem lähe­ dasi, sõpru ja kaastöötajaid, kes lisaks oma igapäevatööle ja pereelule anna­ vad oma panuse meie kõigi julgeole­ kusse.

On siiras heameel, et üha enam tööandjaid on näidanud üles mõist­ mist ning tuge. Nemad mõistavad, et ühest korralikust reservväelasest paremat töötajat ja kolleegi on raske leida.

Eesti riigikaitse ülesehituse siduv element on vaba tahe. Esmapilgul on kõrvalseisjal keeruline aru saada, miks ja kuidas meie inimesed omast vabast tahtest riigikaitsesse panusta­ vad. Eestile on Kaitseliit aga loomulik osa oma kodu ja riigi kaitsmisest.

Kaitseliidu suurim väärtus on oma riigi kaitseks välja õppinud ja kokku harjutanud inimesed, kes teavad ja tunnevad oma kodukoha metsi, soid ja heinamaid, aga ka tänavaid ja taga­ hoove. See paneb aluse tugevale maa­ kaitsele, mis on Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne.

Eesti sõjaline riigikaitse tugineb kahele võrdselt olulisele alustalalex– ­iseseisvale kaitsevõimele ning liitlas­

FOTO: ESPER KAAR

suhetele põhinevale kollektiivsele kaitsele.

Kuu aja pärast tähistame kümne aasta möödumist sellest päevast, mil Eesti võeti NATO täieõiguslikuks liik­ meks. NATO on selle kümne aasta jooksul teinud läbi olulised muutused.

Esiteks on nüüdseks selgelt aru saadud, et külma sõja lõppemisega pole need ohud kuhugi kadunud, mille tõrjumiseks NATO loodi, ehk teisi­ sõnu – alliansi põhiline ülesanne on ka tulevikus kollektiivne enesekaitse.

Teiseks on enam kui kümme aastat kestnud sõda Afganistanis lihvinud liitlaste relvajõudude koostöö selli­

„Reservväe tugevuse ning võitlusvõime vundament valatakse ajateenistuses.” sele tasemele, millest varem ei osatud unistadagi. See on väärtus, mida tuleb hoida. Selleks tuleb liitlastel regulaar­ selt mahukaid õppusi läbi viia, eriti aga neid, mis harjutavad kollektiivse kaitse rakendamist.

Näiteks viimasel NATO suurõppu­ sel läinud sügisel harjutati Eesti kaits­ mist NATO lepingu viienda artikli alu­ sel. Kordan veelkord – see on vajalik!

Meie idapiiri taga eelmisel aastal toi­ munud mastaapsed manöövrid kin­ nitavad seda tõdemust.

Meie sõjaline kohalolek Afganis­ tanis hakkab praegusel kujul ümber saama. NATO koos paljude partne­ ritega on teinud ära suure töö. Aeg on küps selleks, et afgaanid võtaksid vastutuse korra tagamise eest eneste õlule.

Ma tänan Eesti kaitseväelasi, all­ ohvitsere ja ohvitsere, kelle teenistus Afganistanis on olnud silmapaistev.

Mul on au ja hea meel juhtida kaitse­ väge, kus teenivad maailma parimad sõdurid!

On selge, et kriisid ja mured pole maailmast kadunud. Esiteks, KeskAafrika vabariik – Euroopa Liidu liik­ mesriigina on Eesti otsustanud anda oma panuse selleks, et olukord seal rahuneks ning Aafrika Liidu rahu­ valvajatel tekiks võimalus seal korda hoida. Eesti riigi otsus minna appi kodust kaugel näitab veelkord veen­

valt, et oleme liitlased, kellega saab keerulistel aegadel arvestada.

Me ei tea, mis ootab ees kodusõjas vaevlevat Süüriat ning kas ja kuidas üldsus seal toimuvale lõpuks reagee­ rib. Eesti piirist mitte kaugel, Ukrai­ nas, on olukord jätkuvalt murettekitav ning selge on, et sealsete sündmuste võimalik halvem stsenaarium ei jäta mõjutamata tervet Euroopat.

Eesti on oma riigikaitset üles ehita­ des ning NATO ja Euroopa Liidu sõp­ radega koostööd tehes lähtunud ikka talupojatarkusest ning arusaamast, et oma kodu ja pere turvalise käekäigu eest tuleb hoolt kanda. See tähendab ka oma riigi kaitsesse tarka ja oskus­ likku panustamist. Nutikad lahen­ dused ja uudne mõtlemine on Eesti riigi­kaitse jaoks samavõrd olulised kui meie traditsioonid ja väärtused. Üha tähtsamaks muutub selge suunataju ja terav nägemine kübermaailmas, sest see maailm on väga tihedalt põimitud meie tegelikkusega. See on osa meie igapäevaelust.

Koos oma liitlaste ning sõpradega oleme osa kindlusest, mille kaits­ mine on meie kõigi ühine ülesanne, see kindlus on NATO. Selle kinnitu­ seks on täna siin kaitseväe paraadil meiega sõbrad ja relvavennad Ühend­ kuningriigist, Ameerika ühendrii­ kidest, Taanist, kellega koos Eesti sõdurid teenisid Helmandi provintsis Lõuna-Afganistanis. Samuti on täna siin head naabrid ja sõbrad Lätist ja Leedust. Me täname teid!

Eesti riigi julgeoleku ning hea käe­ käigu eest seismisel on esirinnas olnud meie veteranid, keda esmakordselt peeti üldrahvalikult meeles eelmise aasta aprillis, täpsemalt jüripäeval.

Need mehed ja naised, kes meie riiki on teeninud Eestist eemal, väärivad tunnustust ja sügavat lugupidamist.

Selle lugupidamise ning toetuse väljendamiseks sai eelmisel aastal valitud sinilillemärk. Õige pea on teil kõigil põhjust silmi rohkem lahti hoida ja sinilille märgata, sest ka sel aastal tähistame jüripäeval veterani­ päeva.

Head kaasmaalased, täna oleme koos selles samas paigas, kus peeti esimene kaitseväe paraad. Seda silmas pidades ja oma riigi sünnipäeva tähis­ tades tuleb teha sügav kummardus kõigi nende ees, kes oma julguse ja pealehakkamisega meie riigile aluse panid; kes seda oma elu hinnaga kait­ sesid, aga kindlasti ka nende ees, kes seda täna, nüüd ja praegu teevad.

Olgu meil selge see, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseene­ sestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 96. aastapäeva paraadil Pärnus 24. veebruaril 2014.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Kairo Koik Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Hendrik Reimand,

nooremseersant Elister Kangur Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

VEEBRUAR 2014

3

Erinevad väeosad valmistusid paraadiks Tegelikult võib öelda, et ajateenijad hakkasid paraadiks valmistuma juba oma ajateenistuse esimesel päeval, kui hakati õppima rivis marssimise põhitõdesid. Siiski nõuab paraadil osalemine sõdurilt palju rohkem kui lihtsalt marssimise oskust. Paraadil peab kaitseväelane oskama ülemat tervitada, teadma, kus tema üksus täpselt seisab, ning kuidas käib möö­ damarss. Lisaks sellele peavad eri­ nevad üksused ühtselt liikuma ning kõik peab sujuma kui kellavärk. See kõik aga nõuab palju harjutamist ning seetõttu hakati ka spetsiaalselt paraa­ diks valmistuma juba nädalaid enne vabariigi aastapäeva. Sõdurilehe toi­ metus käis väeosades uurimas, kui­ das paraadiks valmistumine edeneb.

Hendrik Reimand, Kairo Koik, Elister Kangur

Paraadi peaproovid tõid kokku kõik osalevad üksused

Logistik: „Meedikuid meil kaasas pole, aga saame haigeid ära transportida küll”

http://bit.ly/paraadmere

Paraadini on jäänud vaid mõned päevad ning erinevates väeosades üle Eesti käib vilgas harjutamine. Selleks, et tähtsal päeval kõik ideaalselt sujuks, käib paraadi rivistaja, Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus erinevates väeosades harjutusi kontrollimas.

Kolmapäeval, 19. veebruaril väisas kolonelleitnant mereväebaasi, et kontrollida, kuidas valmistub paraadiks merevägi, mis osaleb paraadil eelmisest aastast pea kolm korda suurema koosseisuga.

Nimelt esindab mereväge paraadil baasikaitsekompanii, mis erinevalt teistest väeosadest koosneb jaanuaris ajateenistust alustanud kaitseväelastest. Sõdurilehe toimetus uuris asjaosalistelt endilt, kuidas paraadiks valmistumine edeneb.

Kolonelleitnant Rene Brus, mis siis täna toimub ja mida harjutatakse?

Praegu toimub mereväebaasis mereväe paraadüksuse rivitreening ehk siis tehakse viimaseid ettevalmistusi eelseisvaks paraadiks. Minu ülesanne siin täna on kontrollida mereväeüksuse ettevalmistusi ja valmisolekut paraadiks.

Kuidas on läinud üksustel, keda olete siiani vaatamas käinud? Üksused, keda oleme siiani instrueerinud, on paraadiks valmistunud hästi. Nii rivisamm kui ka lahingutehnika on paraadiks ette valmistatud ja kõik üksused on ettevalmistusi võtnud väga tõsiselt.

Olgugi, et samal ajal käib paralleelselt väljaõpe, on üksused leidnud aega tegeleda ka rivilise ettevalmistusega.

täidab logistika. Transport, ladustamine, remont, hooldus, kütusevedu, toitlustamine ja meditsiin. „Kokku on logistikakeskusel paraadil 22 ühikut sõidukeid. Meie jaoks algab paraadi ettevalmistus tehnika ettevalmistusest. Meie masinad peavad olema valmis liikuma 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas,” ütles logistikakeskuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets.

Tema sõnul on paraad tähtis eelkõige kahel põhjusel: eesti rahvas tunneb, et me oleme valmis riiki kaitsma, ja samuti tunnevad seda kõikide nende sõdurite sõbrad ja tuttavad, kes näevad, mida nende sõbrad kaitseväes teevad.

Kolonni ankrumees transpordikompanii reamees Peep Võtti paraadi ei karda: „Ma loodan, et nihu ei lähe, loodan ikka kõige paremat. Ei sureta välja, ei pane valet käiku sisse – kõik on kontrolli all.” Nooremseersant Madis Kostabi jaoks polnud aga sarnase enesekindluse ja oskuse drillimine tüütu. „On olnud väga põnev ja kiire. Kogu aeg tuleb uusi asju peale ja tüütu pole olnud,” ütles Kostabi.

Kui reamees Kris Kohava saab paraadile minna paraadi pikima masina roolis,

tuda kui teistel üksustel. Kas olete paraadiks valmis?

Me oleme treenida saanud juba päris tükk aega ja ma usun, et oleme piisavalt harjutanud, et hästi hakkama saada.

Kui tihti rividrilli teete?

See on nädalati erinev. Mõnel nädalal oleme natuke rohkem treeninud ja mõnel vähem. See oleneb sellest, kui palju on ajakavas teisi aineid ja erinevaid eksameid.

Kas ootate juba paraadile minekut?

Ootan ikka. See on minu jaoks päris huvitav traditsioon, mida järgitakse, ja ma ootan huviga, et sellest osa võtta.

Mille poolest erineb selle aasta paraad varasematest aastatest?

Esiteks on meie enda üksuseid paraadil rohkem kui varasematel aastatel. Üle pika aja on paraadil esindatud Kalevi jalaväepataljon nii jalgsiüksusega kui ka ajateenijatest koosneva soomuskompaniiga. Lisaks teeb selle paraadi eriliseks see, et osalevad üksused Lätist, Leedust, Ameerika ühendriikidest, Suurbritanniast ja Taanist.

Kuidas käituvad välisüksused paraadil? Kas nad jälgivad meie rivimäärustikku või on neil oma protseduurid?

Kõik välisüksused järgivad sellistel puhkudel oma regulatsioone ja oma määrustikke, kuid proovide ajal püütakse see

siis tema paariline reamees Märtovski auto kõrvalistmel sõitmise üle nördinud pole. Ta on valmis juhi ameti igal hetkel üle võtma ja ise paraadil perfektselt sõitma. „Loodetavasti seda siiski ei juhtu,” arvas saarlane Märtovski.

Oleks paraadil aga sõduritega midagi juhtunud, poleks logistikutest sel korral palju abi. „Jah, mina olen meditsiiniauto juht, aga meedikuid meil kaasas pole, nad on vahipataljonis õppustel. Ära saame aga haiged transportida küll,” ütles autojuht reamees Risto Võsaste.

Kui aga meditsiiniauto ise puruneks või kraavi sõidaks, on logistikute kolonnis ka mitu kraanaga masinat. „Jõudu on, õppe saanud meeskond on peal ja saadakse väga hästi hakkama. Ise ta kinni ei jää,” lisas nooremveebel Margus Kirs, kes oli tõstuki ja vintsidega masina roolis seetõttu, et ajateenijate väljaõpe ei saanud paraadil osalejate nimekirja tegemise ajaks valmis. „Auto peab olema korras, täiesti korras.

Ma loodan, et ma ei leia siit ühtki viga,” ütles sõidukite kontrolli läbi viinud vanemveebel Hannes Niin. Kuigi mõned roosteplekid siit ja sealt leiti, olid sõdurite masinad siiski töökorras ja paraadiks valmis.

kõik harmoniseerida nii, et see sobituks paraadi asukohariigi tavadega. Kindlasti ei õpi nad meie rivimäärustiku elemente selgeks, kuid peamine eesmärk on, et põhitoimingud sobituksid meie tegevusega.

Kas Eesti üksused on ka välisriikides paraadidel käinud?

On ikka. Näiteks Kuperjanovi jalaväepataljon ja vahipataljoni esindus on käinud Läti vabariigis. Lisaks on Eesti üksused käinud erinevatel tseremooniatel üle Euroopa.

Näiteks Eesti liitumisel NATOga heiskasid NATO peakorteri juures Eesti lipu vahipataljoni kaitseväelased.

Madrus Allar Krjukov, teil on olnud palju vähem aega paraadiks valmis-

Presidendi kaardiväe ettevalmistus paraadiks Paar päeva enne vabariigi aastapäeva harjutasid ja tegid ettevalmistusi kõik pataljonid, nii ka vahipataljon. Vahipataljon osaleb nii paraadil kui ka erinevates toimkondades üle Eesti, peamiselt Pärnus ja Tallinnas. Paraadil osaletakse paraadikompanii ja kolme väeosa lipu auüksusega kokku 78 kaitseväelasega.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul hakkasid nad tegelikult paraadiks valmistuma juba eelmisel aastal ja mitte ainult drillides ja treenides, vaid ka rühma varustamise ja varustuse ettevalmistamisega. Vahipataljoni jaoks on paraadil eriti tähtis edukalt esineda, sest neid teatakse kui presidendi kaardiväge.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe- ja sõjaväepolitseiüksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone,

„Mulle näidati veel mõned puudused ette. Iluvead ja mõned kinnitussplindid on puudu. Harjutame 2-3 tundi sõitu ja otsime siis jälle puudusi. Paraadiks saab kõik korda,” lisas reamees Joosep Küval „Tuletan meelde paar märkust. Parem auto sõidab alati ühel kiirusel. Vasak vaatab paremat, parem vaatab esimest ja joondumine on paremine. Siis, kui teil

Kuidas on ajateenistuses siiamaani läinud ning millal on oodata linnaluba?

Alguses, kui ma siia tulin, tundus üpris raske, kuid mida aeg edasi läheb, seda meeldivamaks siin muutub. Nüüd võib öelda, et paljusid asju teen hea meelega.

Linnaloa peaksime saama nädalavahetusel, mis on pärast paraadi.

Mis saab pärast SBKd ja kuidas plaanite teenistust jätkata?

Praegu olen veel täiesti kahe vahel, kas minna miinilaeva divisjoni või nooremallohvitseri kursustele. Kui ma algul siia tulin, siis ma olin üpris kindel, et tahan minna divisjoni. Nüüd olen aga näinud, kuidas nooremallohvitsere on treenitud ja mida nende treening sisaldab, ning mu huvi selle vastu on tunduvalt kasvanud.

Seega ma ei teagi, mida ma SBK lõpus otsustan.

tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

vaata videot http://bit.ly/paraadvahi

on paraadil väiksem vahe, siis sõidate ühtse jutiga mööda, seisma ei tohi jääda ja samuti mitte kihutada – seda ei toimu seal. Meie eesmärk on hoida 12 meetrit vahet ja hoida joondumist. Nii lihtne see ongi,” juhendas major Andres Kraav autojuhte paremini pingutama. Rahva ees ei tohi ju häbisse jääda. Uuele ringile ja sel korral paremini!

FOTO: KRISTJAN SAAR

Logistikud transpordivad tõesti kõike!

Paraadi peakorraldajate tehniline pilk lasus logistikakeskuses ennekõike just nende tehnikapargile. Paraadil ei tohi ju ühegi auto lamp pime ega asfalt õline olla.

Nooremseersant Siim Lamp läheb paraadile suure enesekindlusega. Sõdurite ülesanne on kontrollida, et masinad on kõik korras ja valmis. „Esmaspäevast alates on hakatud neid masinaid hooldama, otsitud aerosooli­ purkidega roosteplekke, mida eemaldada ja üle värvida. Suure kontrolli käigus tulevad välja kõigi masinate nii tõsisemad kui ka vähemtõsised vead ja paraadiks on täishooldus juba tehtud,” ütles Lamp. „Täna on tehtud juba neli varustusekontrolli, kuid sellegi poolest lähen paraadile väga hea meelega. Üks kord elus ju ikkagi,” lisas nooremseersant Taavi Ojandu.

Paraadil sõitev logistikakolonn sümboliseerib kõiki neid funktsioone, mida

vaata videot

FOTO: KRISTJAN SAAR

Päev enne vabariigi aastapäeva toimusid Pärnus ja selle lähiümbruses paraadi peaproovid. Esimene suur proov leidis aset Eametsa lennuväljal. See oli ka esimene kord, kui kõik paraadil osalevad üksused harjutasid terve paraadi läbi. Lisaks Eesti üksustele olid kohal ka välisriikide esindajad. Eametsal toimunud proovi viis läbi paraadi rivistaja kolonelleitnant Rene Brus. Pärast proovi sõitsid üksused oma majutuskohtadesse ning said veidi puhata.

Pühapäeva õhtupoolikul suleti Pärnu kesklinn autoliiklusele ning kell kaheksa algas suvepealinna õhtuhämaruses paraadi peaproov.

Proovis harjutasid kõik üksused terve paraadi algusest lõpuni läbi. Lisaks jalgsi liikuvatele üksustele osalesid proovis ka kõik paraadile tulnud masinad ning autojuhid said lihvida kõrvuti sõitmise oskusi. Peaprooviks tuli kohale kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes viis paraadi läbi ning veendus isiklikult üksuste valmisolekus. Samuti oli peaprooviks kohale tulnud arvestatav hulk ajakirjanikke ning kohalikke elanikke.

Merevägi valmistub paraadiks

FOTO: SIIM TEDER

Kuigi paraad vältas vaid veidi üle tunni, ­valmistuti selleks oluliselt kauem.

vaata videot

http://bit.ly/logistikud

4

s천durileht VEEBRUAR 2014

1

4

2

5

vaata videot 7

8

http://bit.ly/paraadootel

sõdurileht

VEEBRUAR 2014

5

3

6

vaata videot 9

http://bit.ly/paraadparnu

1 Pärnu oli paraadiks sinimust­ valgeks värvunud. Foto: Kristjan Saar 2 Paraadi üks tähtsamaid osasid, ehk presidendi tervitamine.

Foto: Kristjan Saar

3 Päikesepaisteline ilm tõi paraadile palju uudishimulikke pilke.

Foto: Esp­e­r Ka­ar

4 Pisemad ronisid kõrgemale, et sõdureid marssimas näha. Foto: Siim Teder

5 Sõduritel oli pärast peaproovi aega end välja puhata. Foto: Siim Teder 6 Grenadier Guards pidi paraadiks mõne uue tseremoniaalkombe õppima. Foto: Kristjan Saar 7 Paraadil osales 1414 kaitseväelast. Foto: Siim Teder 8 Kindralmajor Riho Terras tervitamas üht sajast paraadil osalenud masinast.

Foto: Esper Kaar

9 Erukindral Ants Laaneots on nähtuga rahul. Foto: Siim Teder

6

sõdurileht VEEBRUAR 2014

Balti kaitsekolledž tähistas 15. aastapäeva konve­ rentsiga

Kuninganna kaardiväelased Eestis

Eesti, Läti ja Leedu ühine kõrgem sõjaväeline õppeasutus Balti kaitsekolledž tähistas 27. veebruaril oma 15. aastapäeva esindusliku konverentsiga.

Konverentsi põhiteema oli sõjaväelise kõrghariduse proovikivid ning sõjaväeliste ülikoolide ühildamine akadeemilise tsiviilharidusega. Ette­ kannetega esinesid ja arutelus osalesid Taani, Soome, Poola, Ungari, Läti ja Leedu riigikaitseülikoolide ja kaitseuuringute keskuste esindajad ning Balti kaitsekolledži ohvitserid.

Kaitseväe ühendatud õppe­asutused läbisid akre­di­ teerimise Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas akrediteerida kaitseväe ühendatud õppeasutused seitsmeks aastaks kõrvaltingimustega teadus- ja arendustegevuse osas.

Rahvusvaheline­ hindamiskomisjon tunnustas kaitseväe ühendatud õppeasutuste sisest kommunikatsiooni ja koostööd, lõpetajate kõrget taset jahinnatust tööjõuturul, koostööd huvigruppidega õppekava arendusel ning aktiivset kõrgkoolist väljapoole suunatud tegevust koolituste pakkumisel. „Positiivne akrediteerimise tulemus näitab seni tehtu head kvaliteeti ning määratud kõrvaltingimused teadus­valdkonna arenguks ühtivad suuresti meie poolt aasta tagasi valitud arengusuundadega,” ütles õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

Eestis korraldatak­ se piraatlust ja merelist julgeolekut käsitlev seminar Merevägi korraldab koostöös Läänemere riikide merevägedega 6. märtsil rahvus­ raamatukogus merelise julgeoleku seminari, mis keskendub piraatlusele ning julgeoleku tagamisele merel.

Seminari peaesineja on Kanada ajakirjanik ja kirjanik Jay Bahadur, kes peab loengu piraatluse põhjustest.

Bahadur on avaldanud Somaalia piraatidest artikleid paljudes rahvus­ vahelistes väljaannetes, tema sulest ilmus 2011. aastal raamat „Somaalia piraadid: nende varjatud maailmas” (The Pirates of Somalia: Inside Their Hidden World), milles käsitleb muu­ hulgas isiklikke kogemusi elust piraatide seas.

rahva hääl

Pärgade asetamist Vabadussõja võidusambale oli vaatama tulnud suur hulk uudishimulikke tallinlasi. Pärast pidulikku tseremooniat said lapsed Suurbritannia sõduritega koos pilti teha.

FOTO: ESPER KAAR

Suurbritannia sõdurid osalesid vabariigi aastapäeva paraadil ning mälestasid Afganistanis hukkunud Eesti ja Briti sõdureid.

V

abariigi 96. aastapäeva paraa­ dil osalesid mitme välisriigi esindajad. Kui Läti, Leedu, Taani ning Ameerika ühendriigid olid esindatud liputoimkondadega, siis Suurbritanniat esindas 23-liikmeline rühm Grenadier Guardsi Nijmegeni kompanii sõdureid. Briti suursaadik Eestis Chris Holtby sõnul on Suur­ britannia kaardiväerügemendi üksuse osalemine Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise üritustel üks viis, kuidas Ühendkuningriik saab näidata süga­ vat austust ja tänu Eesti inimestele ja kaitseväele selle eest, mida kaks riiki on saavutanud tiheda koostööga Afga­ nistanis. „Eesti on Ühendkuningriigi jaoks üks kõige lähem kaitsekoostöö partner ja see partnerlus jätkub kind­ lasti ka tulevikus.”

Grenadier Guardsi näol on tegu Tema Majesteedi kuninganna Eliza­ beth II kaardiväelastega ning ühtlasi on see vanim Briti jalaväerügement,

mis asutati juba 1656. aastal. Gre­ nadier Guardsi Nijmegeni kompanii üks peamine ülesanne on esindada Suurbritanniat pidulikel sündmus­ tel. Näiteks võib Nijmegeni kompanii sõdureid kohata Buckinghami palee, Windsori lossi ja Londoni Toweri juu­

Major Neil Strachan: „Meile on suur au tulla nüüd siia ning mälestada neid, kes on hiljutistes konfliktides oma elu kaotanud.” res, aga ka Tema Majesteedi kunin­ ganna Elizabeth II sünnipäevatse­ remoonial. Siiski ei täida Grenadier Guardsi sõdurid pelgalt esindusfunkt­ siooni, vaid on oma pika eksistentsi jooksul Ühendkuningriigi eest väga paljudes relvakonfliktides võidelnud.

Näiteks osalesid selle jalaväerüge­ mendi sõdurid Waterloo lahingus ja Krimmi sõjas, kuid on teeninud ka Iraagis ja Afganistanis.

Briti sõdurid meelitasid kohale palju rahvast

Ühendkuningriigi sõdurid saabusid Eestisse juba neli päeva enne paraadi

ja reedel, 21. veebruaril asetasid Nij­ megeni kompanii sõdurid pärja Vaba­ dussõja võidusambale Tallinnas. Üri­ tusele oli kohale tulnud ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Mälestustseremoonia ja traditsiooni­ list vormi kandvad Briti sõdurid panid möödujad peatuma ning üsna pea oli Vabaduse väljakule kogunenud suur hulk pealtvaatajaid. Sõdurilehe toime­ tus jäädvustas ürituse nii pildis kui ka videos ning tegi Nijmegeni kompanii ülema major Neil Strachaniga inter­ vjuu.

Milleks olete siia täna kogunenud ning mida pärgade panekuga tähistate?

Meil on palutud täna siia tulla, et viia läbi mälestustseremoonia, millega meenutatakse kõiki hiljuti Afganista­ nis hukkunud Eesti ja Briti sõdureid.

Te osalete esmaspäeval Eesti vabariigi aastapäeva paraadil. Kas te järgite seal oma rivilisi traditsioone või õpite ära Eesti omad?

Enne paraadi on meil üks terve päev harjutamiseks ja proovide tegemiseks, kus saame kõik läbi harjutada. Loo­ detavasti suudavad kõik erinevad rii­ gid, kes paraadil osalevad, muuta oma tavasid nii, et need sobituvad Eesti paraadiga.

Millal te Eestisse saabusite?

Me saabusime Tallinnasse eile (nel­ japäeva) õhtul. Seega oleme siin veetnud ainult tänase hommiku, mil saime Briti saatkonnas kiire ülevaate Eestist ning siis juba tulimegi siia.

Mida teete Eestis veel peale paraadiks harjutamise?

Õnneks on meile paraadiks valmistu­ mise kõrvalt antud ka üks vaba päev Tallinnas, mil plaanime tutvuda Tal­ linna vanalinnaga ning selle vaatamis­ väärsustega. Pärast seda harjutame aga väga tõsiselt, et paraadiks korrali­ kult valmistuda. Usume, et esmaspäe­ vaks saame kõik selgeks ning paraad on suur kordaminek.

Kas olete Eesti kaitseväega ka varem kokku puutunud?

Jah, oleme küll. Me osalesime koos eestlastega operatsioonidel Herrick 6 aastal 2007 ja Herrick 16 aastal 2012. Nende raames teenisid Eesti ja Ühendkuningriigi relvajõud koos Afganistanis Helmandi provintsis.

Meile on suur au tulla nüüd siia ning mälestada neid, kes on hiljutistes konfliktides oma elu kaotanud. Me tahame näidata, et hindame väga kõr­ gelt seda, mille eest nad võitlesid.

Hendrik Reimand

Vaata, mida arvasid paraadist Pärnu elanikud ja külalised! http://bit.ly/rahvahaal

sõdurileht

VEEBRUAR 2014

7

TÜKIVÄEGRUPP SUUR

VS.

KALEVI

JALAVÄEPATALJON

SUURTÜKIVÄEPATALJON

„Sõdur vs. Sõdur” liigub uuele tasemele ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte

jagades

võtame

arves-

se vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust,

seadusekuulekust

kaitseväelaslikku

käitumist

ja ning

loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist. rms Hans Kristjan

2 2

279 punkti N-vbl Sikk Olen kiiremini liigutama hakanud.

0 12 kindlasti Enda teada mitte. „Selge, sain”, just nii Panen koduriided selga ja heidan koduselt mugavale sohvale.

Hommikuti üles tõusmine Reservi saamine

Vabastus habemeajamisest Reservohvitser 1 nööriga, 10 minutit

2 0 1 1 2 1 1 0 1 1 2

kpr Kaarel Jaanimägi

2 2

284 punkti N-vbl Sikk Kurjemaks inimeseks muutumine.

2 6-7 Ei, kuid mõnikord jah. Šlang, just nii, härra šörsaant Unustan ajateenistuse ja langen tsiviilelu mahlasesse embusesse.

Paaradiks valmistumine, infosulg, KV loogika mõistmine Lahinglaskmine või hommiku­ võimlemise vabastus aja­ teenistuse lõpuni Kõhuvalu Reservrühma sidemees 4 nööri ja 5 minutit

0 0 1 1 2 1 1 1 1 1 1

rms Kristo Feldman Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on?

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Kas ja kui palju suudad lõua­ tõmbeid teha?

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

2 2

285 punkti N-ltn Ots Juuksed on kõvasti lühemaks jäänud.

1 18 Pole vaja olnud.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Hämming, ei jää jokutama!

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Välja minna oma hobiga tegelema ...

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Ühte ja sama asja korduvalt teha

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?

Sansõlm on stiilne!

Kõik on olnud elu ja surma piiril põhjused.

STVP ülem 1 nööriga, täpselt 7 minutit

2 2 2 1 2 2 0 2 2 2 2

rms Kerma Kütt Umbes 250 punkti Nooremleitnant Ots Vastupidavus on paranenud.

Kapis (ehk rahakotis) 1 10 Eks on juhtunud ikka.

Slang, sain, kuidas tuppa sisse said Kõik see mis kaitseväes on piiratud. Lebotamine, pidutsemine jne.

Passimine Relvast laskmine

Alati on mõjuv põhjus olnud Kui olla, siis juba pataljoni ülem 1 nöör ja umbes 5 minutit

1 2 2 2 1 1 2 1 0 2 1 2 2

Disaini uus relv jalaväelastele.

1

1

CARLCAR

Pussythrower69

42

57

20 On hea, et reamees Kristjan liigutab end kiiremini kui kunagi varem, seda kasulikku oskust läheb kindlasti vaja ka mujal kui kaitseväes. Isiklikust kogemusest võin öelda, et kaitseväes on kindlasti ägedamaid asju kui ainult reservi saamine – näiteks vabariigi aastapäeva paraadil osalemine.

3

21

6

Kurb on kuulda, et ajateenistus on kapral Jaanimäe kurjemaks inimeseks muutnud. Samas tundub, et kaprali kurjus leiab positiivse väljundi treeningutes, sest boonusvooru uus rekord on sündinud. Huvitav oleks teada ka seda, mis on just sidemehe koha puhul nii ligitõmbavat.

3 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

Reamees Feldman enda relva nime ei avaldanud – toim.

Laser-snaiper

42

48

3

41 : 53

29

VÕITIS

Reamees Feldmani puhul tekib huvi nende kindlasti põnevate olukordade vastu, mille tõttu võitleja on nii täbaras seisus laatsaretti jõudnud. Tuleb tõdeda, et kaitseväe meditsiin on tasemel, sest mees tundus täiesti terve. Uue relva kujundamise juures on väga hea, et on välja toodud relva osade erinevad funktsioonid, küll aga oleks võinud relvale ka sobiliku nime anda ja lugejale vihjata midagi enda saladusliku hobi kohta väljaloal.

TÜKIVÄEGRUPP SUUR

SUURTÜKIVÄEPATALJON

1

24

4

Reamees Küti sihid on seatud kõrgele ja võimalusel asuks ta kas või pataljoni ülema ametikohale – tuult tiibadesse!

Karjääri tegeva kaitseväelase jaoks on paranenud vastupidavus kindlasti tähtis omadus, eriti rännakutel. Küll aga olen kindel, et nii pataljoni ülemad kui ka reamehed on võimelised igavatel hetkedel niisama passimise asemel mõne kasulikuma tegevuse välja mõtlema.

8

sõdurileht VEEBRUAR 2014

Kadetid lasid auto õhku

järgmises lehes

Logistikapataljoni eri. Toome teile põhjaliku ülevaate logistikapataljoni tegemistest, struktuurist ja ajaloost.

Kairo Koik

sudoku Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

ristsõna

Tähelepanu!

Pioneeri B-kategooria väljaõpe on kõrgema sõjakooli õppekava lahutamatu osa. Tänavune õppus kulmineerus õppuste tarbeks kaasa toodud auto lõhkamisega.

FOTOD: OLARI RAAMAT

See semester algas kõrgema sõjakooli 16. põhikursuse maaväe kadettidel tavapärasest põnevamalt. Nimelt läbi­ sid nad pioneerivälja­ õppe, mille käigus avanes neil võimalus lõhata auto.

kaugust, et lõhkamisel selle aknaklaa­ sid ei puruneks,” rääkis kadett Amer.

Teooriale järgnes praktika, mille raames said kadetid grupitööde käigus lahendada ülesandeid. „Minu grupp sai ülesanneteks metalltorust välja lõi­ gata üks jupp ja teha pooleks suurte lülidega metallkett ning tross. Teine grupp sai ülesandeks seada töökorda jalaväe- ja soomukivastased kaitse­ laengud, mis suunati ühe vanema kat­ kise auto peale ning hiljem ka lõhati,” rääkis kadett Amer.

äljaõpet läbi viinud kaitseväe ühendatud õppeasutuste tak­ tika õppetooli pioneerieriala lektori major Kaspar Sauli sõnul on ühe tavapärase pioneerialase välja­ õppe planeerimine ääretult keeruline.

Arvestada tuleb ohutusnõuete ja regu­ latsioonidega, et lõhkamine võimali­ kult ohutult kulgeks.

Pioneeriõppe käigus said kadetid ülevaate lõhketöödest B-kategooria lõhkaja tasemel. Samasse harjutusse oli integreeritud üks osa tõkesta­ misest, kus kadetid said näha meie kaitse­ väes kasutusel olevate miinide ja kaitselaengute toimet.

Nursipalu harjutusväljal pioneeri­ õppe läbinud kadett Madis Ameri sõnul jagunes väljaõpe nende jaoks kaheks: teooriaks ja praktikaks. Neist esimeses käsitleti lõhkamise põhimõt­ teid, viise ja lõhkeaineid. „Teoorias tegime erinevaid arvu­ tusülesandeid, kus näiteks arvutasime lõhatava objekti naaberhoone ohutut

Pioneeri käed ei värise

V

Major Sauli sõnul on säärase välja­ õppe eesmärk omandada oskused lõhkeainete abil purustamaks puit-, betoon- ja metallkonstruktsioone.

Seda harjutati üksikute laengute abil elektri- ja detoneerivate nööride lõhke­võrkude ühendamist. „Üks minu seatud eesmärk oli teha ka pisut misjonäritööd ja pöörata kadetid miiniusku. Tavaliselt see ka õnnestub. Kui oma väikeste kätega töökorda seatud roomikumiin suudab lõhkamisplatsil sõiduauto „ära kao­ tada”, siis hakataksegi miini vaatama veidi teistsuguse pilguga,” möönis major Saul.

Instruktori sõnadega nõustub ka väljaõppe läbinud kadett Olari Raa­ mat, kes leidis, et kõige huvitavam oli see, kui sai oma silmaga näha, millist tulemust kaitselaengutega või lõhkeaine kogusega saab saavutada. „No väga vinge oli ikka lõhkeainet käsitleda, ise kogused välja arvutada

ja oma käega laengud paika panna,” sõnas ta.

Kõige praktilisemaks oskuseks pidas kadett Amer õppuselt saadud lõhkevõrkude loomise praktikat. „Kui sinu õlul lasub grupi lõhkevõrgu süü­ tamine ja ilm on vihmane, siis ei tohi

Major Sauli sõnul on säärase väljaõppe eesmärk omandada oskused lõhkeainete abil purustamaks puit-, betoon- ja metallkonstruktsioone. algaja lõhkaja käed üleliia väriseda, muidu ei pruugi saada lõhkevõrku süüdatud. Seda võimsam on see tunne, mis tekib plahvatusi lugedes, kui teadvustad, et nüüd plahvatas sinu grupi töö,” möönis kadett Amer.

Major Sauli sõnul on sarnasel kujul väljaõpe olnud kadettide hari­ duse lahutamatu osa. „Inimkonna arengu seisukohalt on lõhkeained üks olulisem leiutis, nii nagu ka tule kasutusele­võtt või ratta, kangi ja ploki leiutamine. Võimatu on olla oma alal hea, kui ei saa aru, kuidas ja miks vahendid toimivad,” kinnitas major Saul.

Mathis Bogens KVÜÕA

Võida Sõdurilehe termos või söögikomplekt!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 123 õige lahendussõna oli VÄLIKANTS Termose võitis nooremseersant Sander Sööt vahipataljonist, söögiriistade komplekti nooremseersant Kaspar Moik suurtükiväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.

Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.