20. oktoober 2014 by Sõdurileht

2 Kaitseväes teenivad

tippjalgpallurid

Liitlaste õhulahing Eestis

–10%

Soodustused ajateenijale

sõdurileht 20. OKTOOBER 2014, ISSN 1736-3411

3. oktoobri õhtul ületas Eesti piiri rong Ameerika ühendriikide soomus tehnikaga, mis jõudis hommikuks Tapale.

augusest kostuvad vil kurite sireenid, loo juva päikese valguses valmistub sõjaväepolitsei Ameerika soomustehnika saabumiseks. Silmapii rilt nagu paistab midagi, see on ajaloo line hetk – mööda rööpaid rühib sadu tonne kandev väsimatu vedur Valga suunas. Sõjaväepolitsei võtab kohad sisse, rong jõuab Valka kell 17.44. Sõja väepolitsei moodustab ümber rongi ringkaitse, kedagi ei lasta ligi. Pärast vedurite vahetust jätkab rong kell 21.00 teed Tapa suunas. Oma sihtpunkti, Tapale, jõuab rong kell 2.03, ülejäänud ööks jääb ta sõjaväepolitsei valvsa pilgu alla. Vara hommikul hakatakse rasket koormat maha laadima ning sõjaväelinnakusse viima. Huvitav on näha, kuidas vene rahvusest raudteetöölised ja ameerika sõdurid pingutavad koos ühise ees märgi nimel. Tekkinud keelebarjäär ületatakse lihtsate käemärkidega ning tegevus sujub tõrgeteta. Kokku laadi takse rongilt maha 9 soomustranspor tööri, 8 jalaväe lahingumasinat ja 19 tagalatoetusmasinat. 8. ratsaväerügemendi soomus üksuse viibimine Eesti pinnal on vägagi oluline. Löögijõu poolest on see sama laadsete seas üks tugevamatest. Nende eesmärk on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. Vaja dusel on nad võimelised koondama kogu üksuse Texasest Eestisse päeva dega. 8. ratsaväerügement on varem osa võtnud sõjalistest operatsioonidest nii Bosnias kui ka Iraagis. Praeguseks on üksus sooritanud esi mesed taktikalised manöövrid ka Eesti pinnal, kus ameeriklased demonstree risid oma tehnika efektiivsust avalik kusele. Täpsemalt saab sellest lugeda seekordses lehes. Nüüd on vaja neil tõestada ennast ka Eesti kaitseväele. Selleks, et saada võimalikult hea ülevaade masinate või mekusest maastikul, tuleb Eesti üksus tel teha liitlastega põhjalikku koostööd. Peame vedama nad läbi soode, met sade ja rabade, pigistama masinatest välja maksimaalse tulemuse, sest juba järgmisel aastal on plaanis Eesti kaitse väel endale soetada sarnased lahingu masinad. Sellest ostust sõltub laias laastus kaitseväe tulevik, sest taolise suure investeeringu puhul on rahva silmad suunatud meie peale.

Ameerika ühendriikide soomustehnika ültamas Läti–Eesti piiri. FOTO: KEIO RAAMAT

Raido Randoja

sõdurileht

20. OKTOOBER 2014

juhtkiri

Mis rauter, mis sotra? Luurerühma rekke tulemusena avastati 9. oktoobril piiri lähedalt tundmatu riigi soomusüksus – 5 rauterit, 6 sotrat ja 70 meest. Praegu on olukord kontrolli all ning asjad klaaritud ainuüksi lävimeeskondade abil, ilma laskekehi ja ohjukeid kasutamata. Pärast sündmusega seotud isikute kuulangut jõuti selgusele, et riik on olukorraga toimetulemiseks piisavalt kergas. Eelnev lõik on puhas fantaasia, et näidata teile uusi sõnu, mis võitsid 14. märtsil välja kuulutatud uute sõjandussõnade võistlusel ehk sõnausel. Nüüdseks on järgnevad sõnad osaks meie igapäevasest keelepruugist ning peame neid tundma. Reke, rekke, reket – tegevus, mille eesmärk on vaatluse või muude avastamismeetodite abil infot hankida. Rauter – jalaväe lahingmasin või liikur. Sotra – soomustransportöör, soomusveok. Klaarimine – tegevus, millega välditakse vastastikust häirimist või oma kontrolli all olevate süsteemide ohustamist. Lävimine – kontakti hoidmine eri üksuste või väe- ja relvaliikide, kuid ka näiteks tsiviilasutuste ja sõjaväestaapide vahel. Laskekeha – lendkeha, mida on võimalik relvast välja paisata. Kerksus – süsteemi, isiku, kogukonna või ühiskonna võime hakkama saada inimese või looduse põhjustatud ohtudega. Kaks sõna, millele ei leitud vastet: Missile – iseliikuv lendkeha, mille lennujoont ja suunda saab muuta. Võimalik vaste oleks ohjuk. Debriefing – infokogumismeetod, mis tähendab oma üksuste ärakuulamist ja nendelt info kogumist. Kaks võimalikku vastet sellele sõnale on kuulang ja küsor. Kokku osales sõjandussõnade võistlusel 58 inimest 531 sõnaettepanekuga, mis näitab, et Eesti inimesed on huvitatud keele arendamisest igal tasandil. Emakeel on see, mis seob rahva tervikuks ja näitab, et me eksisteerime. Seetõttu peame ka selle eest hoolt kandma.

RAIDO RANDOJA madrus

Sõdurilehe peatoimetaja

tsitaat „Mulle tundub, et armee aitab poistel mehistuda. Ja muidugi Eesti asendit arvestades on reservarmee igati loogiline valik.” 19aastane Prantsuse üliõpilane Sylvie Gerard Tapa linnakut külastades

Sõda ja rahu Eesti taevalaotuses lennuki tagasi Soome lahe kohale, Rootsist, Saksamaalt, Portugalist, kust selle võtavad vastu Eesti õhu Ühendkuningriigist, Hollandist ja ruumi turvavad Saksa hävitajad. Kanadast. Esimest korda maandusid Saksa üksus on Eesti taevalaotust Ämaris Rootsi mitmeotstarbelised hävitajad JAS-39 valvanud juba sep Ühel kargel sügishom- Gripen. tembri algusest. Maapinnalt jäl Saksa õhuväe au ja mikul juhtub midagi gisid operatsiooni uhkus, kaks Euro ootamatut ... lennuki Kreeka ja Hispaania fighter Typhooni, õhuväe esindajad, juhivad Eesti L-410 signaal haihtub. kes olid tutvumas tagasi Eestisse, kus see maandub ohutult Ämari lennu Eesti õhuväe ja Ämari lennubaasiga. väljal. Maandumisel lendab üks hävi Hispaania õhuväelastele oli õppust taja Eesti L-410 ees ja teine taga, eriti tähtis jälgida, sest Hispaania möirates sellest vuhinal mööda, kui kavatseb saata uuest aastast Eestisse Eesti lennuk on juba maandunud. oma lennukeid, et tugevdada Balti piirkonna õhuturbemissiooni. Õhu Lõpp hea, kõik hea. Soome F-18 hävitajad eskortisid Eesti piirivalve lennukit Soome laheni. Kuid see pole veel kõik. Päeva teisel väe ülem kolonel Jaak Tarien rõhutas poolel lendab siinmail ringi Ühendku ka, et kuna BRTE leiab aset juba 19. FOTO: TAIRI TIMMI ningriigi radari- ja staabilennuk E-3 korda, tõestab see NATO ühistege 30. septembrist kuni matult Soome õhuruumi – L-410 Sentry, et otsida võimalikke aeglaselt vuse tugevust ja kauakestvust. Kolonel Jaak Tarieni sõnul har saadetakse otsima Soome õhuväe ja madalal lendavaid õhusõidukeid. 1. oktoobrini tuhises hävitajad F-18 Hornet. Pole teada, Üks selline lennuk, mida võib olla jutati õhuturbeoperatsioonil situat Balti riikide õhuruu raske märgata, on sioone, mida võib ette tulla reaalses mis juhtus. Hävi Kui brittide E-3 Eesti An-2 „moosiriiul”, elus, nagu näiteks ootamatu side tajad sooritavad mis erinevate riikide katkestus õhusõidukiga või madalalt kiirelt püüdelennu An-2 otsis, pidasid sõja- sest see on väga lendavate lennuvahendite jälgimine. reisilennukeid, õhuväe kerge raamiga. An-2 ja avastavad Eesti ka peatselt avasta Erilist tähelepanu pööratakse maail lennuki Soome lennukid õhulahinguid. hävitajaid ja radarlen takse, kuigi selles mas sideühenduse kaotanud lennuva taevalaotuse kohal. nukeid. Sõdurileht käis Et lennukiga kontakti saada, praktiliselt metalli polegi. Samal ajal hendite vastu Al Qaeda poolt 9. sep võtavad hävitajapiloodid kasutusele kui brittide E-3 Eesti An-2 otsis, pida tembril 2001 toime pandud rünna kohal ja uuris, miks nii visuaalsed suhtlusvahendid, sest sid liitlaste sõjalennukid omavahel kute tõttu. Sellest ajast saati on kar palju liitlaste õhusõidu Eesti lennukit on ilmselt tabanud ägedaid õhulahinguid. Sõda oleks mistatud lennureegleid, et kontrollida lennukeid, millega enam ühendust ei mingisugune side- ja navigatsiooni justkui täies hoos. keid Eestit väisas. Tundub uskumatu? Tegelikult saa, ja hoida ära tulevasi terroriakte. vahendite rike. Lennukid suhtlevad Esimene Balti õhuturbeharjutus hel kargel sügishommikul seejärel omavahel visuaalselt, kasu on see kõik osa stsenaariumist, juhtub midagi ootamatut – tades selleks tiivaviibutusi ja muid mida kasutati kahepäevasel Balti toimus 2008. aastal. NATO õhuturbe Eesti piirivalve lennuk L-410 manöövreid. Üks hävitaja asub Eesti riikide õhuruumis toimunud õhu harjutused on plaanitud vahetuma iga kaotab sideühenduse maapealse len lennuki ühel ja teine teisel küljel, turbeoperatsioonil (BRTE). Sõjaline nelja kuu tagant, et mõlemad hävi nuliikluse juhtimiskeskusega, lennuki et mõlemal hävitajapiloodil oleks õppus toimus 30. septembrist kuni tajate rotatsioonid saaksid osaleda otsene silmside kokpiti ja Eesti len 1. oktoobrini Eesti, Läti ja Leedu samal harjutusel. signaal haihtub. õhuruumis. Sellest võttis ligikaudu Ühendust pole võimalik taasluua nuki ära eksinud aviaatoritega. Soome hävitajad eskordivad Eesti kümme Eesti liitlasriiki: Soomest, Lauri Peterson ja lennuk on sisenenud pahaaima

Kerli Dello chill’ib teavituskeskuses Septembris alustas kaitseväes tööd ajakir janik Kerli Dello. „Tere visiooni” uudistelugeja na tuntud Dello töötab nüüd toimetajana-pro dutsendina teavituskes kuses, mis on kaitseväe teavitusmaterjale tootev üksus.

õlmisin endaga kevadel kokkuleppe mugavustsoonist lahkuda. Korjasin telemajast asjad kokku, naeratasin siiralt eba meeldivale keskastmejuhile ning tundsin ennast vaba ja õnnelikuna. Teadsin, et Eestis on kaks struktuuri, kus ma töötada tahaks – politsei- ja piirivalveamet või kaitsevägi. Pärast mitut telefonikõnet vilkus ekraanil Hannes Võrno number ning meeli erutav jutuajamine sai teoks.

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: madrus Raido Randoja

Kevadest sai sügis ning mul on elus esimest korda isiklik laud, pliiatsi tops ja neli sahtlit. Tean, et nüüd läheb põnevaks, mul on selja tagune ja MINU inimesed. Praegu tundub, et kõigi kaitseväe üksuste, struktuuride, staapide, ini mestega kurssi saamiseks kulub vähe malt neli aastat. Kõik tundub kee ruline inimesele, kes varem puutus kaitseväega kokku vaid siis, kui oli mõnes saates vaja näiteks öövaatlus seadmeid või pisikest sõitu soomukis. Ma olin lihtne „tsiviil”, kes mööda Järvevana teed sõites ahmis endasse seda võlu, mis kiivalt varjavate aedade tagant paistis nii kättesaamatu. Tunnistan, ma ei ole kunagi mõel nud sellele, et astuda ajateenijana kaitseväkke. Olen selleks liiga väike, liiga roosas mullis naine, liiga põik päine. Aga mulle on siiralt muljet avaldanud ajateenijad tänaval, kes ootavad foori taga rohelist tuld, seis tes hanereas, käed seljal. Nüüd on minu kord panustama hakata. Ma usun ja loodan, et mul

Küljendaja: madrus Sander Siim Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: nooremseersant Lauri Peterson Fotograaf: madrus Keio Raamat Operaator: nooremseersant Tair Timmi

on, mida anda. 20 aastat meedias kasvatas ja õpetas, jättis jälje, kinkis, võttis ära ja täitis lünki. Minu parimad sõbrad on Ees tis (olgem ausad, mõni neist juba ka mujal maailmas) tunnusta tud telerežissöörid, operaatorid, saate juhid, helimehed ja valgustajad. See annab mulle ülbuse arvata, et ühel päeval toodab teavituskeskus üli kvaliteetset pilti, heli ja sõna. Sellist, mis

FOTO: ERAKOGU

paneb skeptikud ja mitteteadjad uskuma, et kaitsevägi ei ole liht salt sõjamängimine, niisama püssipauguta mine hektaritesuurustel kinnistel aladel, liitlastele meeldida soovimine vms. Luban, et ühel päeval te võite minu käest küsida, mis on TVJ, SAO, StTako või DHT. Ühel ilu sal päeval ma äkki orienteerun selles kõiges, praegu aga ärge pange pahaks ning ärge itsitage mu rumalana tun duda võivaid küsimusi, ma olen väl jast. Veidi teisest maailmast, aga see ei kahanda millimeetritki minu moti vatsiooni. Ma ei saa anda vannet anda oma riigi eest elu, ma saan kinnitada seinale eelmisel aastal kaitseväe juha tajalt kindralmajor Riho Terraselt saa dud tänukirja, sättida pliiatsid topsi ning teha tööd turvalisema tuleviku ja helgema homse nimel. Kerli Dello

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

20. OKTOOBER 2014

uudised

FOTO: ARDI HALLISMAA

USA armee näitas Tapal soomusmusklit

Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad hüppasid langevarjuga 1200 meetri kõrguselt.

Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad hüppes Septembrikuu viimastel päevadel käisid staabija sidepataljoni ajatee nijad langevarjuhüpet sooritamas.

FOTO: ROMAN PILLE

Lennuki rattad tõusid maast ei ohusta, kontrollin lendamist – kuidas toimetada langevari maan dumisplatsilt tagasi ilma, et nöö lahti ja enam ümbermõtlemist ei pidurdan, pööran ja viimaks asun rides oleks umbsõlmesid ja var olnud, alla pidi tulema ühtemoodi. raske ülesande kallale – määrama jus rebendeid. Võimalikult pehme Juba 300 meetri kõrgusel, hetkel, enda asukohta. Esialgu oli ainuke maandumise jaoks korrati lapseea millal me võisime äratuntav objekt lemmikut – kukerpalli ja drilli kiivrid peast võtta, oli Pärast viit minutit Tallinna–Tartu sime turvalistes tingimustes tege silma järgi maapind 1000 liuglemist jõudis kät- maantee meetri kaugusel ui rühmavanem nooremvee vust lennukil. Õpingute lõpuks üsna kaugel, kuid kõr allpool. bel Roman Pille tutvustas tegime eksami teadmiste kohta gus tõusis veelgi ja te viimane katsumus. minust Viimaks leidsin ka esimest korda meile oma ning panime selga ka õppelange hüppe kõrgusel (1200 kogemusi langevarjuhüpetega, siis varju, millega sai korduvalt varu meetrit) meenutasid autod sipel maandumisplatsi ja võisin ülejää tärkas meis huvi ka ise seda proo langevarju avamist harjutatud. gaid, kes ühes kolonnis oma rada nud aja nautida hämmastavat vaa Viimase asjana võt mööda edasi liiguvad. det ja rahulikku keskkonda. vida. Veebel Pille Kõlas esimene sireen ja panime Pärast viit minutit liuglemist võttis seda kuulda Avada varulangevari! tis instruktor igaühe individuaalselt oma kiivrid pähe. Mõne minuti pärast jõudis kätte viimane katsumus. ja juba mõne päeva pärast oli plaan valmis, langevarju kõrvale ja korrati üle kõige väikse kõlas teine sireen, selle järel avas Maandumine tundub kerge, kui instruktor lennuki ukse. „Püsti!” – seda teeb kogenenud langevarjur, kooliga räägitud ja transport ole madki puudused eksamil. Vaadates kaasajateenijatega lennuki paremal pool istuvad hüp kuid tegelikult on see raskem, kui mas. Seejärel koguti kokku hüppest huvitatud inimesed ja pandi paika videoid sõjaväe langevarjuklubi pajad tõusid püsti ja võtsid üks arvata võib. Maapind paistab 30 kuupäev, mis mahtus meie välja kohta aastast 2002 kostus käsk teise taha ritta. „Uksele!” Instruk meetri kõrguselt sama lähedal kui loa sisse. Jäi ainult ootusärevus ja lus „valmistuda!” – see tähendas, tor eemaldas samal ajal meduusi, 15 meetri pealt, seega tuleb jälgida et altimeeter tuli käele, langevari mis hüpates täitub õhuga ja tõm horisontaalil olevaid objekte. Hea väike kartus tuleva ees. Pärast tavapärast reedet patal selga ja kiiver pähe panna. Maja bab langevarju lahti. Olles hüppe kõrguse näitaja on puud, elektri jaoks valmis sead postid ja majad. Nähes, et oled all jonis liikusime sõjaväe langevarju ees tehti rivistus, nud, kõlas küsimus: pool puude latvu, tead, et maapind klubi poole, kus meid ootas neli kus kontrolliti üle Langevarju avamise „Olete valmis?”, mis on umbes 10–15 meetri kaugusel. tundi teooriat. Omandasime langevarju avami hetkeni valitses peas hetkeks pani mõt Alles 2 meetri kõrgusel peab pidur hüppe a sendi – pea kuklas, pilk seks vajaminevad lema, kuid enam dama, et maandumine oleks võima lennukil, jalad kõverdatud, käed nöörid ja altimeetri täielik segadus. tagasiteed ei olnud likult pehme. Mina jäin maandudes 45kraadise nurga all kõrval – see näit. Kaardil näi tagas võimalikult stabiilse kukku dati soovitatav maandumisplats ja ja kõik vastasid järgemööda ühtse püsti ega pidanud kasutama õpitud mise enne langevarju avanemist. tuulelippude asukohad. Liikudes vastuse „Jah!”. Kostus veel viimane kukerpalli. Olles maandunud, jäi üle ainult langevari kokku korjata Viimse detailini said selgeks kõik mööda rada lennuki poole oli õhus sõna instruktorilt: „Mine”. Hüppasin väikese kõhklusega ja seada sammud stardipaika. 24 võimalikku tõrget ja tegevus tunda ärevust. An-2, suurim tänini kasutuses olev lennukist välja. Langevarju avamise Minu jaoks oli see vägagi lahe nende korral. Tõrke eemaldamise ebaõnnestumise korral oli õpikus kahepinnaline lennuk, oli meie lendav hetkeni valitses peas täielik sega kogemus, mida plaanin tulevikus suurelt ja punaselt kirjas „AVADA vaip. An-2 erineb täielikult tänapäeva dus. Ei saanud aru, kus on taevas, ka korrata. Olen seda enda sõp VARULANGEVARI!”. Pikk teooria reisilennukitest. Mugavate nahkist kus maapind. Kuid viimaks käis radele soovitanud ja kui huvitute tund süvendas veelgi mõtteid kii mete asemel on plasttoolid, pehmete tugev jõnks ja langevari avanes – vähegi ekstreemsustest, siis soovi seinte asemel metallkorpus ja suurte hoog aeglustus ja alustasin esmaste tan langevarjuhüpet ka teile. relt lähenevale hüppele. Hüppepäev algas varakult. Enne uste asemel väike avavus, kust vaid protseduuridega. Vaatan ümbrust, ega ühtegi teist langevarjurit mind Ruto Volmer lennukile astumist tehti selgeks, kummardudes sisse ja välja saab.

8. oktoobril esitles USA armee Tapa lennuväljal mehhaniseeritud kompanii soomustehnikat. Rasketehnika kuulub Ameerika ühendriikide 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompaniile, mis paikneb Tapal alates oktoobri algusest. Eesti kaitseväe juhatajale, kaitse ministrile, USA suursaadikule Jeffrey Levine’ile, ajakirjanikele ja välisküla listele esitleti USA üksuse uusimat rauterit (jalaväe lahingumasinat) M2A3 Bradley. Bradley meeskonda kuulub kolm liiget – komandör, sihtur ja juht – ning rauteri tagaosas on istumisruumi seitsmele reisijale. Tegu pole siiski ainult „lahingutaksoga”, mis sõdureid sõjamöllu kohale toob ja ära viib, sest soomuki peal on täiesti arvestatav relvastus. Peale 25 mm Bushmaster kiirlaskekahuri on Bradley käsutuses TOW tankitõrje raketisüsteem ja 7,62 mm kuulipildur. Need omadused teevad Bradleyst hirmuäratava vastase. A-3 markeerib seda, et tegu on soomuki uusima väljalaskega. M2A3 uuenduste hulka kuulub näiteks komandöri isiklik infrapunakaamera ja parem tulejuhtimissüsteem. Külalised said lähedalt näha ka Iraagi ja Afganistani lahingutes karastunud sotrat (soomustransportööri) Stryker, mis on olnud USA sõjaväe kasutuses alates 2002. aastast. Ka Strykerit on aja jooksul palju uuendatud ja nüüdis aegsetel versioonidel on V-kujuline soomus, et kaitsta seda isetehtud lõhkeseadeldiste vastu. Pealtvaatajaile näidati ka masinate tegevusvõimekust ja lahingtaktikat. Kui Bradleyd simuleerisid kahurituld mahajäetud lennujuhtimishoone pihta, siis Strykerid tõid võitlustulle jalaväejaod, mis selle jõuliselt vallutasid. 8. ratsaväerügement võttis Tapale kaasa kokku 8 M2A3 Bradleyt, 9 Strykerit ja mitu tagalatoetusmasinat. Üksus on pärit Texasest Fort Hoodist, ja plaanib viia läbi väljaõpet koos Eesti kaitseväega. SL

Riigieelarve panustab kaitsesse Valitsus kiitis 9. oktoobril heaks 2014. aasta riigieelarve muudatused, mis näevad peale tööjõu- ja majandamiskulude mahu suurenemise ette ka erakorralisi kulutusi riigikaitsele. Riigikaitsekulude tõusu suurima osa moodustab Raytheon ja Lockheed Martini toodetud tankitõrjesüsteemi FGM-148 Javelini tellimus. Relvasüsteemi hange läheb Eestile kokku maksma 16 miljonit eurot, mis kaetakse tööjõu- ja majandamiskulude reservi arvelt. Javelin on kergesti kasutatav ja kvaliteetne tankitõrjesüsteem, mille komplekti kuulub laskeseade, tankitõrjeraketid ja infrapunavaatega raketijuhtimisseade CLU (Command Launch Unit). Eelarve muudatus näeb ka ette miljoni euro eraldamist Kaitseliidu Narva malevkonna amortiseerunud hoone renoveerimiseks ja 369 257 euro suunamist tegevväelaste palkade maksmiseks. 2014. aasta eelarves on seega plaanitud tulusid 8 miljardit eurot ning kulusid kokku 8,06 miljardit eurot. SL

sõdurileht

20. OKTOOBER 2014

Anita Tumaž

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Kaitsevägi teeb minu arust poisist tõelise mehe. Ta saab iseendaga paremini hakkama ning kindlasti on korralikum. Mida arvate kaitseväelastest? Vormiriietuses inimesed tunduvad ikka usaldusväärsemad ning arvan, et see on päris lahe, kui noormees on ajateenistuses käinud. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Loomulikult võtaksin peale, tahaksin teda koju saamisega aidata.

Laura Kunman

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Paljud on harjunud, et ema teeb nende eest kõik ära ja selle pärast peaksid kindlasti kõik ajateenistuses käima. Kaitsevägi võtab ära selle laiskusepisiku ning tuttavate kaudu tean, et teeb noormehe korraarmastajaks. Vend on mul täielik lontrus ning loodan, et peatselt läheb ta samuti kaitseväkke. Mida arvate kaitseväelastest? Otseseid eelarvamusi kaitseväelaste kohta pole, aga tundub, et ajateenijatel on vahepeal ego liiga kõrgel. Neile tundub, nagu nad oleksid politseimentaliteediga kõvad mehed.

Hele-Mai Viiksaar

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Arvan, et kaitsevägi võiks olla vabatahtlik, kuna kõigile see ei sobi. Haridus võib selle tõttu pooleldi jääda. Mida arvate kaitseväelastest? Vormiriietuses inimene tundub usaldusväärsemana, sest nad peavad jälgima kaitseväe eeskirju ning käituma viisakalt. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Pigem siiski võtaksin kaitseväeriietuses inimese auto peale kui tavariietes. FOTOD: KEIO RAAMAT

Eesti koondises mängivad staabija sidepataljoni ajateenijad Sellest sügisest alus tasid staabija side pataljonis ajateenistust jalgpallurid Tallinna Levadiast ja Nõmme Kaljust, kes mängivad ka Eesti koondises.

ktoobrist astus ajateenis tusse 1149 noort inimest, kellest 79 ühinesid staabija sidepataljoniga, et alustada seal SBKd. Eraldiseisvat spordirühma ega üksust põhimõtteliselt siiski ei eksisteeri, sest sportlased võtavad sõduri baaskursuse õppekavast osa täpselt samamoodi nagu kõik teised. Ainuke erinevus on see, et spordihar jutusi teevad nad teistest eraldi. Näi teks on sportlastel oma hommiku võimlemiskava, mis algab ülejäänud ajateenijatest oluliselt varem, kell 5.50 jõusaali ja eriprogrammiga. Tippsportlaste seas on ka jalg pallureid. Üks kuulsamaid neist on Artur Pikk, särginumbriga 22, kes on täitnud kaitsjarolli Levadias juba alates 2012. aastast. Ta on mees konnaga lepinguliselt seotud kuni 2015. aastani. Artur Pikk osales hil juti jalka lahingus Inglismaa vastu, mis oli tema elu teine koondisemäng. Varem on ta osalenud Eesti–Tad žikistani mängus, mille Eesti võitis 2:1. Kuigi seekord kaotas Eesti Ing lismaale 0:1, oli Pika osalus mängus hindamatu. Ta oli ülimalt aktiivne ja pühendunud, hoides silmi ja jalga pidevalt pallil. Mees püüdis lausa nii palju tähelepanu, et temast otsustas

Artur Pikk (nr 19) rüselemas Inglise koondise kaitsja Calum Chambersiga (nr 2). FOTO: KARLI SAUL

teha loo Briti tabloid Daily Mail. Ehk võistlusteks nagu Eesti–Inglismaa on SBK andnud mehele elus lisa on vaja kõvasti harjutada. Pika rühmakaaslane on tuntud motivatsiooni? „Ma olin väga rahul, et nii hästi jalgpallur Karl Mööl, kes mängib hakkama sain. Tegelikult sain alles palli hoopis Nõmme Kaljus, kus sama päeva hommikul teada, et kannab poolkaitsjana särginumbrit mind platsile pannakse,” kirjeldas 8. Mõlemad mängijad on hinnatud jalka ässad, kellel on Eesti tippjalg vutistaar mängu ise. Kuigi ajateenistuse tõttu ei saa pallis juba edukas karjäär. Nii nagu kogu aeg trenni teha, ei piira SBK Pikk, on ka Mööl varem mänginud jalgpallureid liiga palju. Mehed val Eesti koondises. Pikk ja Mööl pole ainult spordiala mistuvad mängudeks ja osalevad treeningkavades. Viimati Pikaga peal, vaid teenivad aega ka samas SBK rühmas, kus juttu rääkides kir õpivad koos kõiki jeldas vutiäss, et Ajateenistuses oleme sõdurile vajalikke saab mõnel nädalal „Ma isegi kolm korda sõbrad, aga jalkaplatsil teadmisi. olen vene poiss ja j a l g p a l l i t r e n n i s ikka vastased kuigi mul on väga käia. Olulisteks

hea eesti keel, ma ei saa vahel kõi kidest sõjaväelistest sõnadest aru. Ta [Mööl] tavaliselt aitab mind, kui vaja,” kirjeldab Pikk jalgpallu rite vahelist koostööd kasarmus ja õppustel. Huvitav on see, et sõprusest hooli mata on nad tegelikult konkurendid. Seda tunnistavad ka mehed ise. „Aja teenistuses oleme sõbrad, aga jalka platsil ikka vastased,” naljatleb ka Mööl ise. Staadionile jõudes olukord muutub ja endistest rühmakaaslas test saavad ägedad rivaalid. Loo dame, et SBK möödub neil edukalt ja mehed ei püüa suuri võite ainult palliplatsil, vaid ka väeosas. Lauri Peterson

Õhurünnak Murru vanglale USA armee 173. õhu dessantbrigaad viis 6.-7. oktoobril Murru vanglas läbi helikopte rite õhurünnaku. Kuna gi varem pole Eestis nii palju sõjaväekoptereid ühel õppusel korraga madistanud. Ameeriklaste õppuse stsenaarium oli nagu filmis. Kava oli pärit justkui 1996. aasta filmist „Kaljukindlus”, kus terroristist kindral on saanud kontrolli alla Alcatrazi kindlusvangla ja plaa nib seal kurja. Eesti Alcatrazi, Murru vangla, on hõivanud hoopis „mässu lised” USA võitlejad, kes on hambuni relvastatud nii automaatrelvade kui ka makettraketiheitjatega. On üks erine vus. Vanglat ei lähe tagasi võitma näit lejad Nicolas Cage ja Sean Connery, vaid hoopis ligi 150meheline õhudes santbrigaadi löögiüksus. Löögi üksus saabub kohal hingematva müraga kui tornaado. Puudu on vaid Wagneri „Valküüride lend”. Enne kui õppus algas ja löögiüksus kopteritega vangla juurde jõudis,

Edukas kopteridessant Chinookilt. FOTO: KAITSEVÄGI

võtsid kaitsjad, teised USA sõdurid, positsiooni sisse. Hõivati hooned, aiad, kõiksugused tänavanurgad ja korido rid. Maapealse vastutegevuse ülesanne oli kaitsta Murru vanglakompleksi ja mängida omamoodi mässulisi, kes tarastatud õue niisama kätte ei anna. Siis hakkas kõik hetkega pihta.

Kuigi kopterite mürinat oli ennegi pisut peagi kerge olema. kuulda, muutus see nüüd kõrvulukus Sõda oleks nagu päris. Ameerikla tavaks. Kohale jõudis terve armaada: sed andsid üksteise pihta tina UTM ees kaks AH-64 Apache’i ründekopte (Ultimate Training Munition) kuuli rit, millele järgnes neli UH-60 Black dega, mis kujutab endast 5,56 × 45 mm Hawki ja kaks hiiglaslikku CH-47 Chi kaliibriga hallikasvalget värvikuuli nooki transpordikopterit. Mehed pan moona. Kuulid on väikesed, kuid sõdu nakse maha ja algab äge tulevahetus. rid väitsid, et nendega pihta saades USA armee kapten Orlando Zamb ei pidavat väga valus olema. Sellest rano, kes õppuset korraldab, sõnul hoolimata kanti kogu õppuse jooksul on tegu suurepärase kaitseprille, näo- ja asukohaga, kus sel Õppuse kava oli justkui kubemekaitsmeid. list õppust läbi viia: filmist „Kaljukindlus” Ohutus on alati „Sõdurid peavad kõige olulisem. tulema kopteri pealt maha taktikali Tegelikult on nii kaitsjad kui ka rün selt professionaalsel moel ja ründama dajad pärit 173. õhudessant brigaadi Murru vanglat.” Ta lisas: „Kogu ope 503. jalaväerügemendist, mille üks ratsiooni ülesanne on harjutada varem kompanii asub Paldiskis ja selle teised õpitud linnalahingu ja õhudessandi üksused on laiali üle kogu Baltikumi. oskusi – reaalseid situatsioone, mida Mehed on selliste olukordade jaoks sõduritel vaja läheb.” juba pikalt väljaõpet saanud. Eestis Murru kaitsjate ülesandeid kirjel harjutava 503. jalaväerügemendi vahe dab nooremleitnant Joseph Hathcock: tab õige pea välja 8. ratsaväerügemendi „Sõduritele on antud käsklus tulistada 2. pataljoni mehhaniseeritud kompa vaenlase pihta, kui nad kopteritega nii, mille soomustehnika jõudis Tapale kohale jõuavad, siis taganeda ja kaitsta 4. oktoobril. Eks tulevik näitab, mil vastutegevuse peastaapi.” Taktika liseid põnevaid õppuseid uus üksus mõte on aeglustada vaenlasi nii palju korraldama hakkab. Kui USA soomus kui võimalik. „Me üritame väravate ja üksused võtavad osa suurõppuses Siil, tarade toel sundida vastaseid teatud siis võib see olla päris äge. aladele ja luua seal „tapmistsoone”,” lisab ta muiates. Dessantnike elu ei Lauri Peterson

sõdurileht

20. OKTOOBER 2014

TASUTA

Pärnu Tallinn

Ajateenija mõtleb rahakotiga Järgmise aasta algu sest tõuseb ajateenijate toetus 100 euroni kuus, millest peaks piisama nii lähedaste külasta miseks kui ka isiklike asjade soetamiseks.

TARTU

Külitse baar, Tartust 5 km Elva suunas joogid –10% ja söök –5%

–10%

pubi Sõprade Juures

–10%

Tsiviilisik

Ajateenija

TASUTA

3,50 € /4,50 €

2,50 € ID-pilet 2,20 €

5,90 € / 3D 7,50 €

5€

Rannarahva muuseum + Viimsi vabaõhumuuseum

3€

2€

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Kindlasti peaksid, sest nad saavad füüsiliselt parema vormi ning äkki ka palju uusi sõpru. Mõni tuttav on ikka käinud, aga eriliselt muutnud see neid pole. Mida arvate kaitseväelastest? Vormiriietuses mehe vastu tunnen pigem respekti ja ta näib üsnagi usaldusväärne välja. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Hääletaja võtaksin loomulikult palju, nii palju nagu autos kohti jagub.

Eesti Meremuuseum, Lennusadam ja Paks Margareeta

16 €

TASUTA

Reelika Bergman

suvel 7 € talvel 5 €

suvel 3,50 € talvel 3 €

Tallinna Kunstihoone

3,50 €

2,50 €

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum

4€

2€

Kultuuriasutused Tartu Ülikooli botaanikaaed Tallinna botaanikaaed Tallinna Teletorn

Eesti Vabaõhumuuseum

Militaar- ja matkavarustus Motohoov OÜ, Tartu, Puiestee 2f

–10%

Gladius, Tallinn, Tartu mnt 73 / Kappeli 1

TraverMotox, Pärnu, Riia mnt 32

–5%

Matkamaailm, Tallinn, Jaama 12

–10%

Stiina Kulasula

lokaal Suudlevad Tudengid

Kinod

Raido Randoja

–5%

Ly Roosileht

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Peaksid ikka, sest sõjaolukorras oleks vaja teadlikke inimesi. Mida arvate kaitseväelastest? Usun, et kaitsevägi teeb kohuse tundlikumaks ja arvan, et paljud tuttavad on mul rahule jäänud. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Meeleldi võtaks peale, oleks tore ainult, kui eesti keelt räägiks.

Söögikohad

jateenija toetuse suurus sõltub tema auastmest ja teenistuses veedetud ajast. Praegu saa vad noorsõdurid esimesel kolme kuu jooksul kõigest 75 eurot kuus, kuid uuest aastast reamehena 100 eurot, kapralina 105 eurot, nooremseersan dina 115 ning seersandina 175 eurot. Seetõttu peavad ajateenijad suurene vate hindade ja transpordikuludega oma eelarvet hoolega plaanima – võibolla minema järgmisel nädalavahetusel kalli rongi asemel koju hoopis häälega või jätma maitsvad küpsised sõduri kodust ostmata. Keegi ei taha jääda ju kuu lõpuks rahahätta. Seetõttu leidis Sõdurilehe toimetus suure otsimise järel mõned soodus tused ja toetused, mida ajateenijatele pakutakse. Omalt poolt maksab kaitsevägi aja teenija lapsele igakuist toetust 47,95 €. Muuhulgas hüvitatakse ajateenijale ühel korral teenistuse jooksul puhku sele mineku ja tagasituleku kulu piir määra, 40 € ulatuses. See pole küll väga palju, kuid see on siiski midagi. Tuleb ikkagi arvestada sellega, et aja teenijatele on tagatud maksumaksja raha eest tasuta soe kasarmu, varustus, tervislik toit, võimalused sportimiseks ja meditsiiniteenused peaaegu aastaks. Hea oleks näha veel suuremat eraettevõtete toetust. Näiteks mõned soodusprotsendid rongis või bussis, allahindlus kohvikus, sõduri eriroog mõnes restoranis, mida iganes. See kaasaks eraettevõtteid veelgi rohkem riigikaitsesse ja näitaks, et rahvas pool dab ajateenistust ja peab neid meeles. Samuti tunneks ajateenijad, et nad ei teeni riiki kui abstraktset mõistet, vaid riiki kui selle rahvast.

Tsiviilisik

Ajateenija

Kino Artis

5,50 €/ 3D 7,60 €

4,50 € / 5,60 €

Ekraan, Tartu

4,90 €/ 3D 5,90 €

2,60 € / 3,20 €

Coca-Cola Plaza

5,90 €/ 3D 7,50 €

3,20 € / 3,90 €

Kultuurimaja, Võru Kannel

4€

2,50 €

Tartu Elektriteater

5€

4€

Rakvere Teatrikino

3,50 €

3€

Kino Astri, Narva

4,90 €/ 3D 5,90 €

2,60 € / 3,20 €

Tapa Kultuurikoda

3€

1,50 €

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Arvan, et ajateenistus võiks ikkagi kohustuslik olla, aga teistsuguse ülesehitusega. Näiteks ei peaks nii palju metsas olema ja keskenduma rohkem ka kübersõja väljaõppele. Oma tuttavaid on ikka toredad ja õnneks pole see neid muutunud. Mida arvate kaitseväelastest? Vormiriietuses mees tundub ikka usaldusväärsena, jättes mulje, et ta midagi halba kindlasti teha ei soovi. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Olen abivalmis inimene ja mul hakkaks neist kahju, mistõttu võtaksin kindlasti peale. FOTOD: KEIO RAAMAT

sõdurileht

20. OKTOOBER 2014

Tark sõdur laseb isesihtiva täpsusrelvaga püssitoru taustsüsteem

võrguühendusega optika

juhitud päästik sihtmärgi sildistaja

salv viie padruniga täpsusrelv harkjalg

Nutiajastu mõjutab ka relvi. (TrackingPoint XS1) FOTO: WIKIPEDIA

USA firma Tracking Point toodab 2011. aas tast saati täpsusrelva Smart Rifle, mis muu dab sihtimise kasutaja jaoks ülilihtsaks.

elv arvestab arvuti ja laseri abiga nii sihtmärgi kauguse, tuule kiiruse kui ka liikumis kiiruse, jättes laskja ülesandeks vaid päästikut vajutada. Relva ajalugu Firma TrackingPoint isesihtiva relva esimene prototüüp tuli välja 2011. aasta märtsis, kuid esimese avalikku sele kättesaadava toote andis ettevõte välja 2013. a jaanuaris. Teine avalik

Teel tagasi koju Texasesse, mõt kusele kättesaadav toode oli poolauto maatne AR-seeria Smart Rifle, mis tuli les McHale, kuidas oleks võimalik sooritada täistabamus nii pikal vahe välja 2014. aasta jaanuaris. TrackingPoint on sündinud kaug maal nagu 900 meetrit. Arvestades, laskude keerukuse tõttu. Firma asu et optiline sihik leiutati 1835. aastal, taja John McHale tuli välja ideega oli talle selge, et seda peaks edasi luua nutikas täpsusrelv ehk Smart arendama. Rifle 21päevasel jahireisil Tansaanias, kus tal ei õnnestunud tabada Thomp Kuidas Smart Rifle toimib? soni jahipüssist ühtegi sihtmärki. McHale tuli välja ideega ühendada McHale’ist 270 meetri kaugusel oli omavahel täpsusrelv ja tipptehnoloo täiesti liikumatu gasell, kuid kui ta gia. Mees oli aastakümneid töötanud avas tule looma pihta, ei tabanud tehnikaga ja uue tehnoloogia kasutu sele võtmine polnud ükski lask. Ta tema jaoks raske. proovis uuesti, McHale tuli välja Smart aga lasi jälle Rifle’i ideega 21päevasel Tehnoloogia aitaks inimestel lahendada mööda. Ta sai probleeme, mille üle aru, et ta pole pii jahireisil, kus tal ei õnsavalt oskuslik, et nestunud tabada ühtegi tamiseks õpivad ja harjutavad professio nii pika vahemaa naalid aastaid. kauguselt tabada. sihtmärki.

Põhilised probleemid on relva sta biilsus, tuule kiirus, selle suund ja gravitatsioon. Kui teha kauglask, on vaja eelnevalt teha mitu matemaatilist arvutust. Niipea kui lööknõel tabab padrunit, hakkavad välised tegurid kuuli lendu mõjutama. Kõige kogenumad täpsuskütid pea vad märkmikku nimega dope book. Märkmikus on kirjas iga lask, selle arvutused ja vintpüss, mida kasutati. Kui on vaja sooritada pikamaalasku, on neil lihtsam arvutada ballistilisi and meid, vaadates eelnevaid arvutusi. Et kiire reageerimine on väga olu line, siis Smart Rifle suudab arvutada lasu parameetrid kiiresti ja täpsemalt kui inimene. Ta arvutab, arvesta des kõiki mõjutavaid tegureid, siht punkti asukoha sihikul ja näitab seda sihiku ekraanil. Nüüd on isegi täieli

kul algajal võimalik lasta täppistaba mus, nagu ta oleks aastaid õppinud täpsuskütt, kes peab täpsuslaskuri märkmikku. Laskja suudab nii lasu ka kiiremini sooritada, sest ta ei pea keerukaid arvutusi enam ise tegema. Hinnad On olemas kolme sorti Smart Rifle’i relvi: XS1, XS2 ja XS3. XS1 on tipp klassi mudel, mis suudab tabada sihtmärke 1000 meetrilt ja maksab ligi 22 000 eurot. XS2 sihikuline laske kaugus on 300 meetrit, see maksab 19 600 eurot ja XS3 laske kaugus on 225 meetrit ja see maksab 17 600 eurot. Võrdluseks, erakord selt head vintpüssid maksavad täna päeval 8000 kuni 12 000 eurot. Sander Siim

Jaburate juhtumiste paraad näidendivõistlusel 7. septembril toimus Tapa sõjaväelinnaku auditooriumis 1. jala väebrigaadi pataljonide näidendivõistlus.

neerid, kelle teema oli sarnane, kuid ülesehitus omapärasem kui eelmisel esinejal. Selle pealkiri oli „Mälestusi täis atmosfäär”. Näi dendis oli kaks reameest ja nad meenutasid humoorikaid hetki oma sõduri baaskursuse ajast. Kolmandana astusid üles suur rituse korraldas Tapa tükiväelased, kelle näidendi peal sõdurik odu. Esindatud kiri oli „Olukorrad, mis esinevad olid suurtükiväepataljon, SBK jooksul”. Taaskord, nagu peal pioneeri pataljon, Kuperjanovi jala kirjast välja võib lugeda, sarnanes väepataljoni luurekompanii ning teema eelmisega. Humoorikalt Viru jalaväepataljon. Näidendi teema etendati erinevaid ajateenijatena oli vaba, pikkuseks võis olla kuni 15 üle elatud olukordi. Viimasena said minutit ning osalejaid kuni kümme. oma näitlemisoskusi demonstree Žürii hindas näidendite juures tee rida Viru jalaväepataljoni ajateeni male vastavust, lisavahendite kasuta jad, kelle esitus oli eelmisest soo mist, näitlejate meisterlikkust, ette tuks teistsugune. Pealkiri oli „Salv” antud ajast kinnipidamist ning loo ning loo peategelane oli päevnik mulikult humoorikust. Kasuks tulid reamees Tühilask, kellel korra pidaja käskis kahe tunni jooksul ka laulmine või kitarrimäng. Otsa tegi lahti Kuperjanovi hankida neli Galili salve. Päevnik sattus salvi otsides luurek ompanii, kelle näidendi Päevnik sattus näidendis aga väga jabura tesse olukorda pealkiri oli desse ning kokku „Ainult ajateenis kokku Cutasepti joova sai väga kirju selts tuses”. Näidend kapteni ja homosekkonnaga – näiteks koosnes erineva Cutasepti joova test humoorika suaalse väejooksikuga. kapten Toivoga, test sketšidest, mille aluseks olid tõestisündinud homoseksuaalse väejooksiku ning lood. Teisena astusid lavale pio kaitsepolitseiga. Oli näha, et huu

Ajateenijad Tapa sõjaväelinnakus näidendit vaatamas. FOTO: KAITSEVÄGI

morisoont noormeestel oli ning asjaga oli kõvasti vaeva nähtud. Kasutatud oli ka kitarri ning näi dend lõppes humoorika ning üsna teravasõnalise räpiga. Hiljem sel gus, et neil virulastel oli eelnevalt olnud väga tasavägine näidendi võistlus juba pataljoni tasemel. Kindla võidu saigi Viru jalaväe pataljoni näidend. Teine ja kolmas koht olid žürii hinnangul väga tasa vägised. Teise koha said pioneerid napilt suurtükiväelaste ees. Luure

kompanii näidendile jäi neljas koht. Viru jalaväepataljoni mehed sõida vad preemiaks Rakvere teatrisse, teisedki saavad minna boolingut mängima ja kinno. Eraldi toodi välja igast näidendist eredamad tegelased. Pioneeridest paistis silma reamees Aak, suurtükipataljonist reamees Savipõld, luurekompaniist reamees Rebane ning võitjate hulgast kapten Toivo ehk reamees Saalits ning kap teni tugiisik reamees Sarapuu. Žürii ettepanekul said võitjad oma

loo veelkord läbi mängida. Publik jäi etendusega väga rahule ning pidas seda heaks ajaviiteks kohati rutiin sele kasarmuelule. Arvestades seda, et näitlejad oli kõik tavalised aja teenijad ning vaba aega harjutami seks oli vähe, tulid kõik etendused väga hästi välja ning huumorimeelt oli sõduritel palju. Tahaks loota, et sõdurikodu juhataja eestvedamisel veetav projekt jätkub. Juks Ojaperv

sõdurileht

20. OKTOOBER 2014

PIONEERI-

VS.

PATALJON

KUPERJANOVI

sudoku

JALAVÄEPATALJON

„Sõdur vs. sõdur”

Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes paremini ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

õppur Siim Hovintalo 275 Õppur Moosel. Füüsiline vorm paranes märgatavalt. Üks. 6 Kahjuks mitte. Õigeeee! Vabalt! Söön kodus kõhu täis. Suurt pinget taluda. AK vaatamine. Pole kordagi käinud. Veebli ametikohal. Nelja nööriga ja olenevalt olukorrast. 74

reamees Madis Peep

2 1 1 1 1 0 1 1 2 1 1 1 1 2

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

241

Kes on väeosa kõige kenam naiste rahvas?

Veebel Rammo.

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga SBK ajal toimus?

Kaotasin 20 kg.

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Ainult üks ja ainus.

Kui palju suudad teha lõuatõm beid?

Kõik teen ära.

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Ainult oma naisele.

Millised sõnad on sul ajateenistu sest külge jäänud?

Te olete pelmeenid?! Tublid, SBK on läbi ja nüüd olete tüdrukud?!

Mis on sinu esimene tegevus väl jaloale saamisel? Mis on ajateenistuses kõige ras kem? Mis on kõige ägedam asi eesti kaitseväes?

Relvahooldus. Sangpomm on kõige raskem. Igaõhtune hümni laulmine.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Veebel Rammo oli tööl.

Millisel ametikohal tahaksid kait seväes kõige enam olla?

Veebel.

Mitme nööriga ja kui kiiresti suu dad pimedas pibi püsti panna?

Ühe nööriga.

Kui palju kätekõverdusi suudad teha minuti jooksul?

1 1 2 1 2 1 2 2 1 2 2 1 2 1

ristsõna

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe söögikomplekt!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabija sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Järgmise ristsõna lahendaja auhind on Sõdurilehe termos.

Ristsõna number 116 õige lahendussõna oli NOORSÕDUR. Söögikomplekti võitis reamees Stig Benström logistikapataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Disaini uus soomuk.

1 Wheeler

Ilmselgelt on tegu pädeva võitlejaga, kelle füüsiline vorm on üle keskmise. Ta tunnistab ausalt, et kaitseväes on ka raskeid olukordi ning läbi valude ja laastava vaimse pingega on siiski suutnud laatsaretist vapralt eemale hoida. Vastustest on ka näha, et tegu on realistiga, kes aga ei mõtle alati väga innovatiivselt.

17 : 25 VÕITIS

Selveri pelmeenid 500 g

Reamees Peepu peab kiitma ülisuure kaalukaotuse puhul, mis näitab, et ajateenistus on mõnele meist vägagi kasulik. Ta suudab keerulistest olukordadest välja tulla oma hea sõnakasutuse abil, aga ilmselgelt on tegu liialdajaga, sest seitsme sekundiga võib ta küll bivi endale pähe tõmmata, mitte seda korrektselt püstitada.

Kirjutage meile, oma kogemustest ajateenistuses

sõdurileht sodurileht@mil.ee

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki-lehel reamees

Madis Peep

facebook.com/s6durileht

Liitlaste õhulahing Eestis

Kaitseväes teenivad tippjalgpallurid

LK 2

Soodustused ajateenijale

LK 4

Relv, mis sihib ise

LK 5

LK 6

Sõdurileht 20. oktoober 2014, ISSN 1736-3411

Oma silm on kuningas.

Uus ajastu

S Uus

Kuidas meeldib?

püüdma pilku, mitte sulanduma maastikuga ühte. Nõnda hakkas ta vaikselt nokitsema. Esmalt tekkisid valgele taustale jooned ning kuu pärast oli valmis esialgne kavand, mida ta kaasvõitlejatele esitles. Uus kujundus oli värskendav, nagu hommikune jahe õhk. Sinine pealkiri ja sinised kastid valgel taustal meenutasid pilvist taevast. Arhailine kirjastiil pealkirjas meenutas minevikku, täpsemalt Kalevipoega, mis äratas kehas ürgse sõdalase väe. Mustad horisontaalsed ja vertikaalsed jooned tõid lehte kaitseväelasliku konkreetsuse. kujundus oli värskendav, nagu Vot see on tõeline hommikune jahe õhk. Sõdurileht.

õdurileht on ilmunud 10 aastat peaaegu muutumatuna. Sõdur esikaanel ning isegi kollased ja rohelised kastid on väsinud. Sõdurileht peab saama tänapäevase näo. Idee uue kujunduse jaoks tekkis umbes kolm kuud tagasi, kui kujundaja madrus Sander Siim lehitses teavituskeskuses Sõdurilehte. Teda kurnas kujundus, milles on liialt rohelist, hulgaliselt teksti ja vähe illustreerivat materjali. Leht peab

Taavi Karotamme esimesed päevad kaitseväes

Vahipataljoni mitu nägu

sisukord Kaitseväe möödunud aasta parim sportlane on Martin Padar

12.jaanuaril andis Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväe 2005 aasta parimaks sportlaseks tunnistatud Martin Padarile üle hinnalise Lk3

Eesti hangib 800 miljoni krooni eest kaasaegseid miinitõrjelaevu Vabariigi Valitsus kiitis heaks Kaitseministeeriumi taotluse kasutatud Sandown-klassi miinijahtijate hankeks Eesti Mereväele Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriigilt. Lk3

KAITSEVÄELASED LÄHEVAD LÕUNA-AFGANISTANI Mullu 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti sõdurite mandaati osalemaks välisoperatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra. Rahvaesindajad otsustasid, et senise 25 asemel hakkab kaitseväe lähiaastate ühel suurimal välismissioonil osalema kuni 150 sõdurit. Lõuna-Afganistanis on senini tegutsenud Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsioon operatsiooni Kestev Vabadus (Enduring Freedom) raames. NATO liikmesriigid on otsustanud Afganistani valitsuse toetamise kuues lõunapiirkonna provintsis USA juhitavalt koalitsioonilt selle aasta jooksul üle võtta. Vastutuse üle võtmine Lõuna-Afganistanis on NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF laienemise kolmandaks faasiks. 2004. a võeti USA juhitavalt koalitsioonilt üle riigi põhjaprovintsid ning 2005. lääneprovintsid. “Afganistan on sõjast puretud maa,” ütles detsembris kaitseväe ettevalmistusmeeskonna koosseisus Lõuna-Afganistanis käinud kapten Jaak Mee Maaväe Staabist. “Lõuna-Afganistan on Talibani peamine asuala. Sõjapealikud, nõrk keskvõim, etnilised probleemid, narkokaubandus, kohaliku elanikkonna umbusk võõraste suhtes ja rasked klimaatilised tingimused teevad välisoperatsiooni väga raskeks,” iseloomustas kapten Mee. Ettevalmistused kaitseväelaste võimalikuks osalemiseks rahvusvahelise koalitsiooni ja NATO operatsioonides algasid ammu enne Riigikogu otsust. Kaitsevägi valmistab ette manööverüksuse, demineerimismeeskonna, sõjalise vaatlusmeeskonna, luureüksuse, logistilise toetuselemendi ning staabiohvitseride lähetamist Lõuna-Afganistani rahvusvahelise brigaadi koosseisus. Manööverüksusena lähetatakse esialgu operatsioonipiirkonda jalaväerühm, mis aasta teisel poolel peaks kasvama vähendatud jalaväekompanii suuruseks. 2006. a esimesel poolaastal on planee-

toimetaja veerg

UUED VÄLJAKUTSED

Alanud 2006. aasta tõotab kaitseväe jaoks tulla tegus. Jätkuvad välisoperatsioonid kriisipiirkondades Iraagis ja Afganistanis. Jätkub osalemine NATO miinitõrjeeskaadris. Oma panus Eesti sõjalistes võimekustes on ka õhuväelastel. Kaitseväelased saavad oma võimed proovile panna ka piirkonda-

„Ma arvan, et ajateenistusse tuleks suhtuda kui võimalusse, mitte kui kohustusse.“

NR 43 (330) NELJAPÄEV 2. DETSEMBER 2010 ISSN 1736-3411

Väljaõppetsükli tutvustus Millal saabub teenistusse eelkutsega ajateenija? Millal peab asuma aega teenima, et saada nooremallohvitseride kursusele?

Väljavõte kaitseväe Sõjakool peaks olema väeosadest esimene, mitte teine valik

Mida kujutab endast 8-kuuline teenistus?

Sõdurileht teab vastuseid.

Räägime lähemalt, mida kujutavad endast Tapal asuvad suurtükiväe-, pioneerija õhutõrjepataljon ning mida po pi teevad ajateenijad Vahipataljonis.

„Loomulikult meeldib mulle sõjakoolis!“ teatab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 13. põhikursuse õppur kadettveebel Virko Luide enesekindlalt.

sõdurileht

TEEVIIDA ERI

DETSEMBER 2011 ISSN 1736-3411

D HUL WHHYLLG FOTO: RAVEL TAMMELEHT

Scoutspataljon (Paldiski)

Vahipataljon (Tallinn)

algust. Nimelt kolis teavituskeskus juulis Filtri teele, värskelt renoveeritud parima varustusega hoonesse. Praegu värvatakse juurde töötajaid ja visioon paremaks väljaõppeks on teoks saanud, testitud ning uute meediasõdurite jaoks valmis. Valmis on ka uus Sõdurileht, mille esikaant te siin näete. Kuidas meeldib? Kas pole mitte kaunis? Kui midagi praegu teie silma riivab, andke sellest kohe teada toimetuse meiliadressil sodurileht@mil.ee (või vaikige igavesti). Muutuste aeg on käes, ole sinagi osa sellest. RAIDO RANDOJA

2 Obama: Tallinna on sama oluline kaitsta kui Londonit

Staabi- ja sidepataljoni lõpurännak

4-5

16. SEPTEMBER 2014, ISSN 1736-3411

Viru jalaväepataljon (Jõhvi) Kirde Kaitseringkond

Suurtükiväepataljon (Tapa)

Logistikapataljon (Tallinn)

Nooremleitnant Siim Hannus võtab vastu õnnitlusi lähedastelt.

juhiseid ka instruktor Suurbritanniast. “Briti instruktor õpetas mehhaniseeritud jalaväeüksuse taktikat ning seda kuidas jagu ja soomuk koos tööle panna,” sõnas jalaväerühma instruktor vanemseersant Roomet Rikand. Lisaks jalaväerühmale on missioonieelsel väljaõppel ka demineerimismeeskond ja sõjaline vaatlusmeeskond. Samad üksused on juba praegu tegutsemas Põhja-Afganistanis Mazar-e-Sharifi linna ümbruses provintsi ülesehitusmeeskonna koosseisus. Uue vahetuse teenistuspiirkond saab olema kuussada kilomeetrit lõuna pool. Esmakordselt lähetab kaitseväegi välisoperatsioonile umbes kümneliikmelise luureüksuse HUMINT (human intellgence), mille ülesandeks on olla koalit-

vedrustuse ja amortisaatorid. Eestis soomustati ka manööverüksuste ja logistilise toetuselemendi veoautod UNIMOG. Esmaspäeval, 16. jaanuaril laetakse Paldiskis laevale nii PASId, kui UNIMOGid. Suurbritanniasse suunduv laev võtab kaasa ka mitu merekonteineritäit Eesti üksuste varustust, et toimetada need sealt operatsioonipiirkonda Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. 45 välisoperatsiooniks valmistuvat kaitseväelast sedasama varustust ja tehnikat Suurbritannias jaanuari teisel poolel Briti 16. Õhuründebrigaadi poolt õppusel HERRICK EAGLE. Selle brigaadi koosseisu kuuluv 3. Langevarjurite rügement (3 PARA) moodustab põhiosa jõududest, keda Suurbritan-

Foto: KVÜÕA

tusi operatsioonil osalemiseks. “Helmandi provints on vaene piirkond,” sõnas ettevalmistusmeeskonda juhtinud major Sten Reimann Kaitsejõudude Peastaabist. Peamiselt puštudest koosneva elanikonna probleemidena tõi major Reimann esile mure julgeoleku, hariduse ja sissetuleku pärast. “Kohalike üheks suurimaks elatusallikaks on oopiumimooni kasvatamine ning narkokaubandus.” “Eesti sõdurid hakkavad osalema provintsi ülesehitamise toetamisel ja julgeoleku tagamisel,” lisas major Reimann. Eesti sõdurid osalevad Afganistanis NATO juhitavate julgeolekutagamisjõudude koosseisus 2003. aasta märtsist. Praegu teenib Afganistanis 23 kaitseväelast.

Sõdurileht detsember 2011.

Pioneeripataljon (Tapa)

Lääne Kaitseringkond

Sõduri baaskursuse ajal õpitakse muuseas ka end maskeerima, et taustaga visuaalselt ühte sulada.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool (Tartu)

Lõuna Kaitseringkond

Väljaõpe ajateenijatele

Kuperjanovi jalaväepataljon (Võru) Mereväebaas

Noore luurehundi seiklused ajateenistuse alguspäevil Reamees Mathis Bogens

Õppimine elukutseliseks sõjaväelaseks KAART: MATIS KARU

Vahipataljon

Valitsus nimetas uue kaitseväe juhataja

Õhutõrjepataljon (Tapa)

Sõdurileht 2. detsember 2010. Mereväebaas (Tallinn)

kaugusele… Pikemad lood 4. lehe-

surnupealuu sõdurid. Siin saad

kirjeldab elu sõduri baaskursuse ajal Kuperjanovi jalaväepataljoni luurerühmas. ui nali ütleb, et mees on alati vormis, sest ring on ka vorm,

“pudel” võrdlemisi ebaharilikult. Ehmatavana näiv pilt saab kiiresti harjumuseks ja elu kasarmus saab koduseks. Kui ei saa, siis tuleb erinevate motivatsioonivahendite abil teha nii, et saaks ja kui ei meeldi, siis peab meeldima! Harjumuspäraseks saab ka ülemate katkematu esteetlik soov kõike puhta

nagu mõni pingelisem spordilaager, siis Unevajaduse tõttu vajub ka kõige visaruttu saab selgeks, et nii see päris pole. mal sõduril põnevas loengus (näiteks Eriti kui mängu tuleb vääramatu jõud loengud tankidest ja teistest masinanimega koduigatsus. Kõigil on sõb- test, mis kõvasti pauku teevad) silm rad, perekond ja kinni. lähedased, kellest Tühi kõht unega tuleb eemal olla. Ajateenistus on konkureerima ei “Ajateenistus oleks pääse, sest seda täivõrreldamatu ükskõik palju lihtsam, kui detakse regulaarselt

Eesti Vabariigi Valitsus nimetas kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrase uueks kaitseväe juhatajaks alates 5. detsembrist. Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa ametiaeg lõppeb selle aasta detsembris. Brigaadikindral Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta kaitseministeeriumi kantsler. Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi- ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi kuningliku kaitseuuringute kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies). SL

Kaitseväe uus näitus

Sõdurilehe intervjuu Eesti õhuväe kopteripiloodiga

sõdurileht

uudised

Põhja Kaitseringkond

Staabi- ja Sidepataljon (Tallinn)

Sõdurileht 16. jaanuar 2006.

Pärnu pataljonis pidulõuna kursuste lõpetajatele Vahetult enne pühi lõpetasid Pärnu pataljonis erinevad erialakursused ja ka noorsõdur oli selleks ajaks oma vande andnud. Lk3

Intervjuu kaitseminister Jaak Aaviksooga

sõdurileht

Nr 1 (205)

Minul kui ajakirjanikul tekkis kohe idee, et uude lehte võiks kirjutada kõik ajateenijad, igast väeosast. Lood ajateenistuses veedetud päevadest, peetud lahingutest ja armastuslaulud tüdrukutele sobiks siia täiuslikult. See oleks leht, mis oleks tõesti ajateenija häälega. Parimad lood tasustataks väikese meene ja üldise tunnustusega, sest Sõdurileht jõuab kaks korda kuus vähemalt 3000 inimeseni üle kogu Eesti. Sõdurilehe tänapäevane kujundus sobib kokku ka kaitseväe uue logoga ning sümboliseerib teavituskeskuse uut

Lõpuks on see käes! Kujundaja madrus Sander Siim on loonud kolme kuuga Sõdurilehele uue näo ja teo.

Toenglamang võtt!

Esmaspäev, 16. jaanuar 2006

FOTO: ARDI HALLISMAA

Sõdurileht 16. september 2014.