10. november 2015

2. jalaväe­ brigaadi õppus Puhang

Hövitada või päästa?

Ajateenistus annab hea juhtimiskogemuse

lk 3

lk 5

lk 7

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 10. NOVEMBER 2015

ISSN 1736-3411

RINNE OTSE

TAEVAST

Ründelennukiga lähiõhutoetuse tagamiseks ei piisa pelgalt lennukiga kohale minemisest ja pommi maa peale heitmisest. Arvestada tuleb omade üksuste paiknemise, lahinguvälja omaduste ja paljude muude aspektidega. Selleks on vaja ideaalselt­ ­t oimivat koostööd lennuki piloodi ja l­ahingu­v äljal toimuvat jälgiva õhutulejuhi vahel.

Õhutulejuhid ja piloodid peavad üksteist täielikult usaldama.

Foto: Benjamin Siirak

O

ktoobrikuisel kolmapäevahommikul on kaitseväe keskpolügoonil end sisse seadnud laigulisse riietatud sõjaväelased, tumeda klaasiga prillid ninal ja nägu tõsine. Päike sirab taevas ja õhus on pinev vaikus.

Algamas on Eesti ja Ameerika õhuvägede ühisõppus, mille käigus on kavas sooritada ründelennukite A-10 ja õhutulejuhtide koostööna laske- ja pommitamisharjutusi. „Sellist harjutust on siin korduvalt erinevate lennukitega juba läbi

viidud, selle õppuse käigus harjutatakse ameeriklaste A-10tega. Maa pealt annavad infot ja koordineerivad pilootide tegevust saksa ja eesti õhutulejuhid,“ seletab harjutuse tagamaid Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Üritust on ­ tulnud kajastama paljude meedia­ kanalite ajakirja­nikud, kelle kaamerad on paigas, et vägevaid lennu­ manöövreid kaadrisse saada.

Lennujuhtimistornis on saksa õhutulejuhid ametis pilootidele lahingumaastiku kirjeldamisega. Siit avaneb vaade üle terve lahinguvälja,

millel harjutust läbi viiakse. „Lennukid on kuue kilomeetri kaugu­ sel,“ vastab üks tule­juhtidest saksa aktsendiga inglise ­ keeles. Ootame.

Vaikuse katkestab selja taga mõnekümne meetri ­ k auguselt mööda vuhisev A-10 ründe­lennuk ja tornist lendavad mööda veel kolm sama­ sugust. Jääb mulje, nagu o ­ leksid lennukid ­vaikselt meile ligi ­hiilinud ja viimasel hetkel oma ­võimsad turbiin­ mootorid täis­pööretele ­lükanud.

Niisama äkki, kui nad olid ilmunud, kadusid nad ka kaugusesse, et siis jälle mõnekümne meetri Jätkub lk 2

2

Sõdurileht

10. NOVEMBER 2015

Juhtkiri

Usaldus ennekõike!

Alvar Tiisler

nooremseersant

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

Sõdurileht

sodurileht@mil.ee

TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

USA ründelennuk A-10 sooritab manöövreid vaid pisut kõrgemal kui on keskpolügooni puuladvad.

Foto: Taavet Tomberg

Algus lk 1

Rohkem kui 10 kuud ajateenistust on mulle õpetanud, et sõjapidamises on tähtsaim usaldus kaasvõitlejate vastu. Usaldus on ka meie seekordse esiküljeloo teema, mis räägib sellest, kuidas keskpolügoonil toimunud õhuväe lennupäeval lihvisid oma oskusi meie liitlaste piloodid ja õhutulejuhid. Hulljulged manöövrid võivad sujuva koostöö ja usalduseta osapoolte vahel lõppeda kaosega. Seekordne harjutus möödus edukalt, see annab meile kindluse edaspidiseks. Üksused on hakanud valmistuma poole aasta pärast toimuvaks suur­ õppuseks Kevadtorm 2016. 2. jalaväebrigaadis viidi läbi õppus Puhang, mille eesmärk oli läbi viia kaardiharjutus ja drillida sõjalise otsuse vastuvõtmise protsessi. Asjaosalised hindasid õppuse tulemusi positiivselt.

Enne Kevadtormi intensiivistub ajateenijate õppeprotsess veelgi. Ämaris alustati eelmisel nädalal uute elupäästjate koolitamist. Kümne nädala pärast on üksustel üle kogu Eesti 88 rühma­parameedikut, keda üksused tulevikus sajaprotsendiliselt usaldama peavad.

Alles hiljuti võis näha omapärast pilti, kui ajateenistuse lõpetanud kõrgema sõjakooli kadetid ja juulikutse ajateenijad harju­ t asid omavahel linnalahingu pidamist. Seejuures tehti seda sõbralikult ja üksteist tögades, mis näitab, et koostööd võivad teha mistahes üksused.

Traditsioonilisest sõduritevahelisest võistlusest võtavad sel korral osa linnalahingut pidanud staabi- ja sidepataljoni NAKi õppurid ning Kuperjanovi jalaväepataljoni võitlejad.

Head lugemist!

­auguselt tornist mööda tuhik seda. Lennukid on maapinnast umbes 100 meetri kõrgusel, kuid tundub, nagu jääks iga hetk üks neist puudelatvadesse kinni. Lennukid simuleerivad üksteise järel sihtmärkidele pommide heitmist. Õhutulejuhid annavad pilootidele infot, kus vastane asub ning millise vastasega on tegu. Ühel järgneval ülelennul kajab üle kogu harjutusvälja ebamaine heli. Selgub, et lennukid on oma automaatkahuritest sihtmärgi pihta tule avanud.

A-10 ründelennuk on üks paremaid lähiõhutoetuse lennuvahendeid A-10 ründelennuk on kahemootoriline allahelikiiruseline reaktiivlennuk, mis on mõeldud maapealsete liikuvate soomustatud ja muude sihtmärkide ründamiseks.

Vaenulikke sihtmärke on võimalik tabada juba 100 meetri kaugusel oma üksustest. Piloodid harjutavad sihtmärkide tabamist ka 30–50 meetri kaugusel oma üksustest, kommenteerib A-10 võimekust Ameerika õhujõudude 74. eskadrilli ülem kolonelleitnant Bryan T. France. „See on üks maailma paremaid ründelennukeid, mis on mõeldud eelkõige lähiõhutoetuseks. Õhutulejuhid suhtlevad otse pilootidega, annavad neile sihtmärkide koordinaadid, mille alusel piloodid rünnakud läbi viivad. Lahinguväljal toimuvale annab täiesti uue dimensiooni see, kui maapealsed jõud ründavad vasakult ja paremalt ning taevast sajab kaela kolmas rinne,“ on kolonelleitnant France kindel A-10te ­efektiivsuses.

Maapealsete sihtmärkide hävitamiseks kasutab A-10 võimsat

Peatoimetaja: nooremseersant Alvar Tiisler Küljendaja: reamees Ilja Nikolas Keeletoimetaja: Kairi Vihman

seitsmeraudset 30 mm Gatlingtüüpi GAU-8 automaatkahurit, mille lasketempo võimaldab välja tulistada minutis 4200 suure plahvatusjõuga mürsku.

Kahuri ülekuumenemise vältimiseks tulistatakse kahesekundilisi valanguid ja ühe mürsu kaal võib olla kuni 750 g. Peale selle kuulub lennuki relvastusse õhu- ja maasihtmärkide tarbeks mitut liiki rakette ja pomme.

See on üks maa­ ilma paremaid ründelennu­keid, mis on mõeldud ­eelkõige lähi­­­ õhu­toetuseks.

Bryan T. France kolonelleitnant Ameerika õhujõudude ­ 74. eskadrilli ülem

Kuna sihtmärgid asuvad üldjuhul oma üksuste lähedal, siis on oluline, et lennuülesanded oleksid koos­ kõlas oma üksuste ­tegevusega. Õhutulejuhil on palju ülesandeid Õhutulejuht on ühenduslüli, kes koordineerib õhu- ja maaväe lahingutegevuse manöövreid, tagades nii kahe väeliigi ühise eesmärgi. Õhutulejuht on erivälja­ õppe saanud kaitseväelane, kes paikneb eesliinipositsioonil, mis võimaldab lahinguväljal toimuvat üksikasjalikult jälgida ning samal ajal lahingutegevust juhtiva isikuga suhelda. Õhutulejuhi töö on mitmeToimetajad: Sverre Lasn, nooremseersant Taavet Tomberg Fotograafid: reamees Juss Saska, nooremseersant Benjamin Siirak

külgne. Õhutulejuhid tegutsevad tavaliselt maaväe pataljonide ja ka väiksemate allüksuste ­juures.

Lisaks ründavatele lennukitele sihmärkide osutamisele on nende ülesanne ka maaväeüksuste ülemaid kõigis õhusõjaga seotud küsimustes nõustada. Arvestada tuleb nii maapealsete manööver­ üksuste ülemate soovi, kuidas lennukeid täpselt kasutada, kui ka lennikute enda omadusi ja ­relva­stust.

Samamoodi tuleb arvestada ka maastiku iseärasusi ja seal toimu­vat lahingutegevust, omade ja vastaste üksuste paiknemist ja tegevust ning mitmeid muid aspekte. Õhutulejuht peab arvestama omade jõudude ning tsiviilisikute ja -objektide kahjustamise vältimist ning lennumasinate ohutuse tagamist.

Kuigi tavaliselt tegutsevad õhutulejuhid maa peal, siis on võimalik õhutuld ka õhust tellida. Õhust tegutsevad õhutulejuhid võivad olla nii lennukitel kui ka kopteritel. Lisaks tuletoetuse tellimisele tegeleb õhutulejuht erinevat liiki õhutranspordi, õhumeditsiinilise evakuatsiooni jmt koordineerimisega.

Piloodid ja õhutulejuhid suhtlevad omavahel spetsiaalset sõnavara kasutades. Õhutulejuht peab veenduma, et suhtleb õige lennuvahendiga ning piloot peab omakorda veenduma, et suhtleb õige õhutulejuhiga. Piloot peab andma infot oma lennuvahendi asukoha, relvastuse ja toetuseks ette nähtud ajavahemiku kohta. Õhutulejuht informeerib pilooti olukorrast õhuruumis ning annab ülevaate maa peal toimuvast.

Töö keel on rahvusvahelise lennunduskeelena inglise keel, kuna

NATO liitlaste koostöös tuleb tihti ette olukordi, kus õhutulejuht ja piloot on erinevast rahvusest ning maa peal tegutsev üksus võib olla kolmandast rahvusest.

Õhutulejuht peab arvestama omade jõudude ning tsiviil­­ isikute ja -­objektide kahjustamise välti­ mist ning lennu­ masinate ohu­ tuse tagamist.

Ühisharjutuste jätkumine on oluline Keskpolügoonil korraldatud ­harjutus on osa rahvusvahelisest õppusest, mille käigus on Eestis harjutamas käinud juba üheksa NATO liitlasriigi tulejuhid. „See õppus on tõesti muutumas rahvus­vaheliselt tuntud väljaõppe võimaluseks. Kümme aastat tagasi hakkas Eesti looma tulejuhtimisprogrammi, 2009. aastal läks meie esimene tulejuht koos ESTCOYga Afganistani ­ m issioonile, viis aastat tagasi hakkasime looma protseduure selle polügooni ­õhk-maa-­ala jaoks. Rõõm on näha, et see on nüüd nii suuremastaabiliselt käima läinud. Meie ja ka liitlaste piloodid on väga rahul väljaõppevõimalustega, mis siin loodud on. Koostöö liitlastega on Eesti riigikaitse jaoks väga oluline element,“ nentis kolonel Tarien harjutuste läbiviimise olulisust ka tulevikus.

Taavet Tomberg

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

10. NOVEMBER 2015

Sõdurileht

3

2. jalaväebrigaadis puhuvad esimesed Kevadtorm 2016 tuuled Õnnestumise nimel on vaja tub­ listi vaeva näha ja plaani pidada.

Kuidas saab näiteks alguse kaitse­ väe suurim ühis­ õppus Kevad­ torm? Sõdurileht käis uurimas, milline näeb ­välja üks õppus bri­ gaadi staabi ja üksuste tasandil, mis on üht­lasi ka järgmise aasta kevadel ­ toimuva õppuse Kevad­ torm 2016 avamänguks.

26.

–28. oktoobrini viidi 2. jalaväe­b rigaadi staabile ja üksustele läbi õppus Puhang 2015. Õppus Puhang on üks Kevadtormiks ettevalmistavaid õppuseid, mille eesmärk on suurendada meie ­ sõjalist võimekust ja parandada juhtimist, selleks viidi läbi kaardiharjutus ja drilliti sõjalise otsuse vastuvõtmise protsessi. ­ Õppusel osales üle 110 tegev ­v äelase 2. jalaväe­brigaadist, kaitseväe ühendatud õppeasutustest ja 1. jalaväe­brigaadist. „Brigaadi staap on kogenud. Nad osalesid sel aastal toimunud õppusel Siil 2015 ja teistelgi õppustel, näiteks Kevadtormil 2014. Kuna on ­ toimunud rotatsioonid, siis on vaja seda koostööos­ k ust kuidagi säilitada. ­ Selleks harjutamegi meeskonna­ tööd, väga oluline on pidevalt oma oskusi ja võimeid treenida, et need värsked püsiksid,” lisas kolonel­leitnant Rebo.

Neli päeva väldanud õppuse jooksul harjutasid koostööd ning käsu väljatöötamise protsessi brigaadi erinevate üksuste ülemad ning staa-

bid. Lisaks harjutati üksuste omavahelist koostööd ja informatsiooni jagamist ning hinnati brigaadi juhtimise protseduuride toimimist.

Brigaadi staap harjutab koordineerimist „Meil on käimas õppuste tsükkel, kus alustame kaardiharjutuse ja sõjalise otsuse vastuvõtmise harjutusega. Harjutamine toimub etapi­ viisiliselt eesmärgiga valmistuda tuleval aastal toimuvaks õppuseks Kevadtorm 2016,“ kirjeldas õppuse sisu 2. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitanant Eero Rebo. Harjutuse sisuks on brigaadi staabi poolt välja töötanud erinevad käsud üksustele kätte anda ja üksused proovivad käskude omavahelist üheaegset toimist. Brigaadi staap harjutab koordineerimist ning vaatab üle staabija sidetööprotseduurid.

Õppus õnnes­ tus – saime hea kogemuse ning välja tulid ka mõned kitsaskohad, mida edaspidi paran­ dada.

Jaanus Ainsalu

major 2. jalaväebrigaadi staabiülem

2. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Eero Rebo tänab liitlasi koostöö eest.

Foto: Jaanika Ojakõiv

Õppusele Puhang 2015 järgneb tulevikus suuremamõõtmeline juhtimisharjutus, kus kasutatakse juba ka moodsamaid arvutipõhiseid simulatsioonivahendeid. Järgmise aasta märtsis toimuval arvutisimulatsioonipõhisel väljaõppel Lõunatorm harjutatakse sellel õppusel välja töötatud lahinguplaanid simulatsiooni teel läbi ning selgitatakse välja nii lahinguplaani kitsaskohad kui ka õnnestumised.

Sellele järgneb juba väliharjutus maastikul koos ajateenijatega ja tervik õppuste teoreetilisest ja praktilisest osast ühendatakse omavahel

õppusel Kevadtorm 2016.

Lahinguplaanid on valmis Kogu väljaõpe kaitseväes järgib kindlat skeemi – samal ajal kui tegevväelased harjutavad koostööks õppusel, õpivad ka sõdurid olema sõdurid ning läbivad näiteks sõduri baaskursust või noormallohvitseride kursust. Õppusele Puhang järgnevatel erinevate suunitlustega harjutustel kaasatakse ka juba ajateenijaid ning mida lähemale kevadele seda intensiivsemaks muutub väljaõpe ka ajateenijate jaoks.

2. jalaväebrigaadi staabiülema

major Jaanus Ainsalu sõnul võib õppust igati õnnestunuks lugeda, sest kõik üksused läbisid soovitud protseduurid ja said oma lahinguplaanid esitatud. „Tulemuseks olid lahingukavandid ning üksuste omavaheline koordinatsioon koostöö korraldamiseks lahinguväljal. Õppus õnnestus – saime hea kogemuse ning välja tulid ka mõned kitsaskohad, mida edaspidi parandada,“ sõnas 2. jalaväebrigaadi staabiülem major Jaanus Ainsalu.

Jaanika Ojakõiv Taavet Tomberg

Staabi- ja sidepataljon marssis tähtpäeva puhul läbi Tallinna Staabi- ja sidepataljon tähistas oktoobri viimastel päevadel pataljoni taasloomise 22. aastapäeva. Piduliku sündmuse puhul tehti jalutuskäik Tallinna kesklinna 21. kooli juurde.

21.

kool on staabija sidepataljoni ajaloos tähtsal kohal. Raua tänava koolis peeti 1940. aasta 21. juuni hilisõhtul lahing, kui kooli ruumidesse paigutatud sideväelasi ründas grupp relvastatud riigipöörajaid. Kaitseväelased avasid vastutule ning lahingus langes kaks Eesti kaitseväelast: nooremseersant Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre. Vastaspoole täpsed kaotused on siiani teadmata.

Side­pataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitse­väe väeosa peetud lahing Teises maailma­sõjas. „21. kool on ühendus esimese vabariigi aegse ja praeguse side­

Oleme väga tegu­ sad, eriti selle aasta lõpus. Meil on üle Eesti rohkelt üle­s­ andeid, mida toetame.

21. kooli ees kohtusid kaitseväelased ja kooliõpilased.

Foto: Alvar Tiisler

Sander Soomre major staabi- ja sidepataljoni staabiülem

pataljoni vahel. Põhimõtteliselt oli 21. kool see koht, kus sidepataljon likvideeriti ja see on meie jaoks järje­ pidevuse sümbol,“ tõdes pataljoni staabiülem major Sander Soomre, kes asetas tähtpäeval pärja kooli-

maja ees asuva Raua tänava lahingus hukkunud sidepataljoni kaitseväelaste mälestusmärgi jalamile.

Major Soomre arvates läheb staabi- ja sidepataljonil praegu paremini kui iial varem. „Oleme väga tegusad, eriti selle aasta lõpus. Meil on üle Eesti rohkelt ülesandeid, mida toetame.“

Õige pea, 21. novembril, ­tähistab staabi- ja sidepataljon oma 97. ­aastapäeva. Sel puhul toimub pataljonis lahtiste uste päev Tallinna kooli­õpilastele.

Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuu-

luvate ­sõjaaja ja ­reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab p ­ ataljon tagama kaitseväele s­ trateegilise side- ja infotehno­ loogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte.

Alvar Tiisler

4

Sõdurileht

10. NOVEMBER 2015

Fotograafide parimatest parimad

Sõdurilehe fotograafid teevad nädala ­jooksul tuhandeid pilte. ­Selles ­rubriigis valivad nad lugejatele välja oma parimad fotod ­viimaste ­nädalate ­sündmustest, sekka pilte ka meie liitlastest.

Kui tunnid läbi viidud, võib drillseersant fotograafide rõõmuks ka kaamera ees poseerida.

Foto: Benjamin Siirak

Sügisesed metsalaagrid võivad küll olla külmad, kuid see ei sega harjutuste läbiviimist.

Foto: Benjamin Siirak

10. NOVEMBER 2015

Sõdurileht

5

Kursuse esimene nädal möödub klassiruumis. Mida aeg edasi, seda praktilisemaks läheb õpe.

Foto: Alvar Tiisler

Hävitada või päästa? Ämaris koolitatakse uusi päästjaid

Eelmisel nädalal algas Ämaris kursus, mille käigus koolitatakse üksustele üle Eesti välja 88 rüh­ maparameedikut. Tegu on medit­ siini väljaõppekeskuse ajaloo suurima rühmaparameedikute koolitamisega.

Juulis ajateenistust alustanud õppurid saavad 10 nädalaga praktilise väljaõppe, silma paistnud võitlejad jätkavad õpinguid kompanii- ja vanemparameediku kursustel, mis kestavad vastavalt 14 ja 18 nädalat.

Kokku koolitab meditsiini väljaõppe­ keskus aastas välja kolm kursust parameedikuid. Enamik praegu õpinguid alustanud kursuslasi peaksid edasi minema jätkukursustele. „Jaanuari keskel alustab uus kursus, sest kõik soovijad korraga õppima ei mahtunud,“ sõnas toetuse väe­ juhatuse meditsiini väljaõppekeskuse ülem kapten Illimar Sibul.

Kapten Sibula arvates on rühmaparameediku roll üksuse üks olulisemaid. „Rühmaparameedik täidab rühmas väga tähtsat rolli – ta on meditsiiniabi osutaja ja selles küsimuses A&O. Kindlasti on tal tähtis roll, et hoida kõrgel võitlusmoraali, sest üksuse jaoks on oluline, et neil on pädev rühma­ parameedik, kelle käest saab vajadusel kiiret ja efek-

tiivset abi.“ Kursusele saadetud ajateenijad tõdevad kui ühest suust, et pinge on see, mis parameediku ametis neid enim köidab. Seetõttu tekkis soov saada just rühmaparameediku väljaõpe juba ajateenistuse varajases faasis. „Mida rohkem ajateenistus edenes, seda rohkem pakkus mulle huvi küsimus, kas hävitada või päästa. Sõja käigus kedagi päästa võib olla päris hea tunne,“ tunnistab kursuse ainus naisõppur Liis Hulkko, kes tuli Ämarisse Kuperjanovi jalaväepataljonist. „Vastutus, mis lasub parameedikul, on suurem kui jaoülemal ja võib-olla isegi rühmaülemal.

Ma usun, et olen õige koha peale ­sattunud,“ tõdes Hulkko.

Meditsiin tähendab rohkem praktikale keskendunud väljaõpet Kursus koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest poolest, kuid pigem on olulisem teisena mainitu. Seejuures pole varasemat meditsiinilist kogemust vaja ja enamik kursuslasi alustab õpinguid valgelt lehelt. Üheks põnevaimaks proovikiviks saab ajateenijatele praktika kiirabibrigaadis. „See praktika on i-le täpi panek. Seal nad saavad oma oskusi proovida, praktiseerida ja ka näha, kas olukorrad vastavad õpitule. Bri-

gaadis sõidavad nad kaasa, näevad reaalselt patsiente ja seda, mida ning kuidas seda nendega tehakse.

Ma usun, et nii kursuslastele kui ka kiirabile on koostöö kasulik,“ ­selgitas kapten Sibul ajateenijate üht oodatuimat väljaõpet.

Meie kursuselt on saanud paljud tõuke ja läinud edasi ­õppima meditsiini kas arsti­ teaduskonda või tervishoiu kõrgkooli.

Nende inimeste hulk on päris suur ja oleme neis seda huvi suurenda.

Kursuse lõpetajaid olen kohanud ka kiirabi­ brigaadides üle Eesti.

Illimar Sibul

kapten meditsiini väljaõppekeskuse ülem

Praegu veel klassiruumis teadmisi koguvad õppurid ei tunne kiirabis praktiseerimise ees hirmu.

Vastupidi – see annabki just pari-

mad ­teadmised. „Minu jaoks pole see kindlasti hirmutav, kuna profid on ju k ­ õrval. Saan kindlasti asjaga hakkama ja õpin oma ala parimatelt,“ sõnas e ­ elseisva kogemuse eel õppur ­Hardo Niit.

Kursuse läbimine võib anda töö kiirabis Kapten Illimar Sibula sõnul on ajateenistuses parameedikukursuse läbimine suure kaaluga. Teadmiste eest omandatud tunnistus on varasemaid ajateenijaid viinud kiirabi­ ü ksustesse üle kogu Eesti. ­„Tagasiside on alati olnud positiivne.

Aeg-ajalt tuleb tsiviilelus mõni mees ligi, surub kätt ja tõdeb, et on neid teadmisi vaja läinud. Meie kursuselt on saanud paljud tõuke ja läinud edasi õppima meditsiini kas arstiteaduskonda või tervishoiu kõrgkooli.

Nende inimeste hulk on päris suur ja oleme neis seda huvi suurendanud.

Kursuse lõpetajaid olen kohanud ka kiirabibrigaadides üle Eesti,“ sõnas väljaõppekeskuse ülem.

Ajateenijad loodavad väljaõppes eelkõige saada positiivseid kogemusi kogu eluks. „Ootan kursuselt väga palju. Ennast huvitab meditsiiniline pool. Päris arstiks ei taha küll õppida, aga parameedikukursus annab võimaluse päris lähedalt selle alaga

tutvuda. Koolitus ei jookse mööda külge maha ja väljaõppe sõjaline pool teeb asja ainult ­huvitavamaks.

Kavatsen neid teadmisi edasi rakendada kas ­ K aitseliidus või Scouts­ pataljonis,“ sõnastas oma ­eesmärgid õppur J­ üri-Kaarel Kabel.

Mida rohkem ajatee­ nistus edenes, seda rohkem pakkus mulle huvi küsimus, kas hävitada või päästa.

Sõja käigus kedagi päästa võib olla päris hea tunne.

Liis Hulkko

reamees rühmaparameediku kursuse õppur

Kursusest osavõtjad õpivad kursusel rühmaparameediku esmaabivõtteid, parameediku kvalifikatsioonile vastavat meditsiinitehnikat, instrumentide ja medikamentide kasutamist, välihügieeni ja muid sõjaväemeditsiinis vajaminevaid oskusi.

Alvar Tiisler

6

Sõdurileht

10. NOVEMBER 2015

Kadetid ja ajateenijad pidasid koostööd õnnestunuks.

Foto: Ave Eerma

Kadetid ja ajateenijad pidasid koos linnalahingut „Möll käib ümberringi, enda hääl tõuseb, kuuled vähem, mis ümberringi toimub, mida teised räägivad ja üritad end kuulda­ vaks teha. Mõni aeg hiljem on maja hõivatud, vastane hävita­ tud, adrenaliin on pärast lahingut endiselt laes …“

K

õrgema sõjakooli kadett Alfred Aasa kirjeldab elavalt just läbi saanud linnalahingut. Mere- ja õhuväe õppesuundade kadetid on neljandat nädalat Nursipalus rühmakursusel, kus on selle ajaga läbinud rännaku- ja patrulli­ õppe ning õppinud kaitselahingu pidamist ja rühmasuuruse üksusega rünnakute tegemist metsasel alal.

Kadetid harjutavad parasjagu koos staabi- ja sidepataljoni ajateenijatega võitlust hoonestatud alal.

Taktikaõpetaja leitnant Priit Värno sõnul saab just lõppenud harjutuse põhjal öelda, et õppurid on põhitõed selgeks saanud, kuid oskused tulevad vaid treenimisega. „Parendamist vajaks initsiatiivi hoidmine või olukorra mitte käest ära laskmine,“ ütleb leitnant Värno. „Kui me oleme juba koridori kätte saanud, et siis seda käest ära ei anta.“ Leitnant Värno loeb aga positiivseks tundtunnilt paranevat meeskonnatööd.

Harjutusel osaleva staabi- ja sidepataljoni ajateenija Kuldar Rosenbergi sõnul saavad aja­ teenijad ja

kadetid omavahel hästi läbi. „Eks selline omavaheline positiivne tögamine käib asja juurde, aga ikkagi oleme koos ühtset asja tegemas,“ ütles ­Rosenberg. „Selline üksteiselt õppimine ja teise koolkonna rahvaga ühise eesmärgi nimel töötamine annab ajateenijale kindlasti palju juurde, mida vaid teenistusest ei saa. Kui eesmärk on ühine, siis Eesti sõdureid kokku töötama pannes ei olene, kust Eesti otsast nad tulnud on – koostöö sujub.“ Moodne väljaõppevarustus Kadett Alfred Aasa sõnul on põnev jagu juhtida, eriti sellise varustusega, nagu neile kasutada on antud. „Kasutame väljaõppes paukmoona ja militaarväljaõppevahendeid, mis laserite põhi­ mõttel tuvastab, kes on haavatud või surnud,“ kirjeldab kadett Aasa. „Sellised vahendid loovad väga realistliku tunde ja me õpime, kui kerge on tegelikult viga saada, kui ei vali omale õiget laske­ asendit, ei varju piisavalt ega liigu piisava tuletoetuse all. Kui tead, et lasta­kse sinu pihta ja sul on võimalus „surma saada“, siis jälgid oma tegusid palju rohkem, kui lihtsalt paukmoona kasutades – täpselt nii, nagu õpetatud on.“ Kadettseersant Sten Tilk toetab kadett Aasa juttu. „Nenede laservestidega jääb reaalsusest vaid gramm puudu,“ ütleb kadett Tilk. „Kui ikka vest annab sulle teada, et pihta said,

siis on nii kauaks mäng läbi, kui instruktor tuleb ja kuldpüstoliga (laserkiirega) vesti uuesti tööle paneb. See on väga hea õppevahend.“

Selline üksteiselt õppimine ja teise koolkonna rahvaga ühise eesmärgi ni­ mel töötamine annab ajateenijale kindlasti palju juurde, mida vaid teenistusest ei saa. Kui eesmärk on ühine, siis Eesti sõdu­ reid kokku töötama pannes ei olene, kust Eesti otsast nad tulnud on – koostöö sujub.

Kuldar Rosenberg õppur

staabi- ja sidepataljoni ajateenija

Ajateenija Kuldar Rosenbergi sõnul võtavad adrenaliini kõige rohkem üles teadmatus ja ootamatused. „Kui sa istud üksi kusagil toa pimedas nurgas kaitses ja tead, et iga hetk võib sealt granaat sisse lennata, siis mõtled enne valmis, et kui see lendab parema seina nurgast aeglaselt,

siis ma jõuan jalaga ta tagasi lüüa.

Kui see aga ei lenda sealt, siis ma vist ei jõua,“ kirjeldab ajateenija Rosenberg. „See teadmine, et iga hetk võib midagi kuskil kärgatada ja sa ei tea, mis kusagil toimub – sel hetkel oled pidevalt lihtsalt valmis ja loodad, et asjad lähevad nii, nagu minema peavad.“ Ülema vastutus on tavavõitleja omast suurem Kadett Alfred Aasa sõnul on jao juhtimisel ja ülemaks olemisel nii mõnigi katsumus. „Tavavõitleja jälgib üldjuhul vaid ennast ja oma lahingpaarilist ning kuulab käsku, aga ülem peab kõigil oma meestel silma peal hoidma ja jälgima, et kõik suunad oleksid kaetud ja plaan sujuks,“ ütleb kadett Aasa.

Kadettseersant Sten Tilk sõnab, et kõige keerulisem on selliste üles­­­­­­­­­a nnete juures jagu ­hoomata. ­„Ruumid on kitsad, ­rahvast on palju ja neid et seal liigutada ­ nii­ moodi, et asi toimiks, tuleb p ­laneerida,“ ütleb kadett­seersant Tilk. „Mis hetkel sa pead inimesi peale kutsuma, mis hetkel edasi lükkama – ruumide puhasta­mise osa on põnev, kui juhtival ­­kohal ­olla.“ Leitnant Priit Värno sõnul peaksid kõik nooremleitnandid, olgu nad õhu-, mere- või maaväelased, oskama juhtida reservväelasi kui rühmasuurust üksust erinevates tingimustes. ­­ „­ Mere- ja õhuväe kadet-

tide rühmaõppe maht on väiksem kui maaväe­lastel, aga me järelandmisi ka selle pärast ei tee,“ ütleb leitnant Värno. „Õppe ülesehitus ja proovikivid on samad nagu maaväelastelgi, aga kuna aega on vähem, peavad kadetid ise heade tulemuste nimel kohati rohkem pingutama.“

Laservestid ­loovad väga realistliku tunde ja me õpime, kui kerge on ­tegelikult viga saada, kui ei vali omale õiget laske­ asendit, ei varju piisa­ valt ega liigu piisava ­tuletoetuse all.

Alfred Aasa kadett

kõrgem sõjakool

Rühmaõpe on üks paljudest ainetest, mida kadetid kolme aasta jooksul enne kõrgema sõjakooli ­lõpetamist läbivad. Täpsemalt saate kõrgemas sõjakoolis õppimise ja ­ eluolu kohta küsida väeosas oma ­r ühmaülemalt.

Ave Eerma KVÜÕA

10. NOVEMBER 2015

Sõdurileht

7

uudised Kaitseminister külastas õppusel Trident Juncture osalevaid Eesti sõdureid Kaitseminister Hannes Hanso kohtus eelmise nädala keskel Hispaanias NATO suur­ õppusel Trident Juncture osalevate Eesti kaitseväelastega ning jälgis San Gregorio harjutusalal korraldatud näidislahingut.

Ligi 500 kõrge külalise ja ajakirjaniku ees läbimängitud näidislahing sisaldas õhuja maaväe üksuste ühist rünnakuharjutust, milles osalesid tankid, soomukid, lennukid, helikopterid ning üle tuhande sõduri. Lisaks tutvustati pealtvaatajatele linnalahingu elemente ning demonstreeriti pantvangi vabastamist ja langevarjudessanti. Õppusel osalevate Eesti sõduritega kohtunud kaitseminister sai neilt ülevaate senisest õppuste käigust ja nende elus-olust Hispaaniast. „Mulle tundus, et kõigil oli tuju üleval. Mehed on enesekindlad, teavad, mis on nende roll ja oskavad sellega väga hästi toime tulla. Eesti sõdureid on suisa uhke vaadata siin,“ ütles kaitseminister Hanso.

Trident Juncture on suurim NATO õppus pärast 2002. aastat ja selle eesmärk on ­kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut.

Drillseersant räägib, kuulab ja õpetab.

See on stressirohke amet, mis annab hindamatu juhtimiskogemuse.

Foto: Benjamin Siirak

Ajateenistus annab hea juhtimiskogemuse Ajateenistus ei ole vaid õppi­mi­seks, vaid nii mõnegi võitleja ­jaoks ka õpetamiseks.

Drill­ seersandid saavad esimese viie ja poole kuu jooksul põhjaliku välja­ õppe, ­kuidas koolitada üksusi. Omandatut prak­ tiseeritakse teenistuse teises pooles.

T

agalapataljoni nooremseersant Reimo Tsepkin aitab tegev­ v äe­ lastel sõduri baaskursust läbi viia juba teist korda. Ta treenib meeste distsipliini ja viib läbi tunde, olles nii tegevväelaste käepikendus. Kõige ­väärtuslikumaks ajateenistuse jooksul saadud ­kogemuseks peab ta inimeste ees ­esinemist. „Mulle meeldib mehi juhendada ja juhtida ning võtta osa nende kasvatamisest. Üldmuljed on head, saan kohtuda erinevate inimestega ja samuti saan rohkem aimu, kuidas erinevates olukordades käitun,“ rääkis nooremseersant Tsepkin tagalapataljoni noorsõdurite metsalaagris.

Kui Sõdurileht SBK laagrit külastas, andis drillseersant parasjagu reameestele tundi, kuidas valida õiget laskepositsiooni. Üksinda ligi 40 mehe ees teadmisi jagada ei ole enam jaanuaris teenistust alustanud Tsepkini jaoks probleem. „Kui ma ajateenistusse tulin, siis teadsin kohe, et minust saab drillseersant ja ma hakkan mehi juhtima. Mida saada tahtsin, oligi juhtimiskogemus, kindlustunne, et ma suudan rääkida suure rahvahulga ees. Varem oli esinemine ja tundide andmine minu jaoks probleem. Ajateenistus suurendas mu enesekindlust ja soovitan teistelegi sellist ametit.“

Rahul on ka noorsõdurid Drillseersant on kindel, et noored sõdurid on sõnakuulekad ja hierarhia on paigas. Tema ülesanne on läbi viia erinevaid relva- ja rivitunde, samuti üldfüüsilist treeningut. Kui vaja, tuleb olla ka abikoolitajana valmis tundi

läbi viima. „Üldjuhul ollakse sõnakuulekad.

Alguses ei saanud nad päris hästi aru, et olen siin samuti ajateenija ning vaid natuke kauem ajateenistuses olnud kui nemad. Osad on küsinud, et mitu aastat olete siin juba olnud ja siis ütlen, et vaid mõned kuud kauem kui nemad.

Tundub, et mind võetakse tõsiselt ja kuulatakse,“ sõnab tagalapataljoni drillseersant.

minutit varem, et jõuaks jälgida kella kuuese äratuse kulgu ja meeste tegemisi. Nooremseersant Tsepkin tõdes, et sõduri baaskursuste alguses venib päev pea 18tunniseks ja magama pääseti alles südaöö ajal. Sellegipoolest on ta kogemusega enam kui rahul ja soovitab oma ametit teistelegi.

Alvar Tiisler

Mida saada tahtsin, oligi juhtimiskogemus, kindlus­ tunne, et ma suudan rääkida suure rahvahulga ees. Varem oli esinemine ja tundide and­ mine minu jaoks probleem.

Ajateenistus suurendas mu enesekindlust ja soovitan teistelegi sellist ametit.“

Reimo Tsepkin nooremseersant

tagalapataljoni ajateenija

Tunni lõppedes on vanema kolleegi tööga rahul ka sügiskutsega teenistusse saabunud mehed. Autoriteet saavutatakse tegudega ja selle on noorem­ seersant T ­sepkin välja teeninud. „Meie drillseersant on väga mõistlik ja samas ka ausate põhimõtetega. Meil on rühmas vene poisse, kes ei räägi eesti keelt, kuid alati oleme meie nendega võrdses seisus.

Ta ütles kohe ­ k ursuse alguses, et rühm on nii tugev, kui selle rühma kõige nõrgim lüli,“ iseloomustas reamees Madis Tambu üksuse drillseersanti. „Tegelikult oli see üllatus, et ta on meie vanune ja samuti ajateenija. Elasime nädalaid teistsuguse teadmisega.“ Drillseersandi päev algab teistest kümme

Kõrgem sõjakool alustas sotsiaalmeediakampaaniat Eelmisel nädalal algas koolinoortele suunatud KVÜÕA kõrgema sõjakooli tutvustuskampaania sotsiaalmeedias, mis kutsub tutvuma sõjaväelise kõrghariduse erinevate võimalustega nii kodulehel kui ka algavatel noorte infomessidel. „Kampaania eesmärk on, et rohkem Eesti noori juhtimisalasest kõrgharidusest osa saaksid ja et nad mõtleksid meie pakutavate võimaluste üle,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia- ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi. „Sotsiaalmeedia valisime seetõttu, et suunata noori meiega suhtlema nii veebis kui ka otse infomessidel,“ selgitas Kostabi.

Kampaania sõnumeid näevad koolinoored sotsiaalmeediakanalites Facebook ja Youtube sõnumite, piltide ja videotena.

Kampaania on visuaalselt sarnane 2015. aasta kevadise reklaamikampaaniaga, mis oli kooli jaoks edukas ja tõi tuhandeid noori uurima sõjaväelise kõrghariduse võimalusi.

Kampaania kestab 2016. aasta veebruarini.

Ühendriikide uue rotatsiooni lahingutehnika saabus Tapale

Hea uudis kõigile Tallinna pataljonide ajateenijatele ning tegevväelastele!

Bussijaama juures tegutsev Peetri Pizza pakub vormis kaitseväelastele (ja teistele vormikandjatele) toitudelt ja jookidelt (v.a alkohol) ­

20% soodustust.

Soodustus kehtib ostu sooritamise ajal vormi kandvatele klientidele.

Üle-eelmisel nädalal saabus Tapale 40 ühikut Ameerika Ühendriikide sõjatehnikat, sealhulgas neli tanki Abrams M1A2, kümme jalaväe lahingumasinat Bradley ning kaks pioneeritanki. ​ S eda tehnikat hakkab kasutama Tapal paiknev Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingu­ üksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni ­A -kompanii, mis alaliselt paikneb A ­ meerika Ühendriikides Georgia osariigis Fort Stewarti baasis.

Saabunud kompanii vahetab välja 503. jalaväerügemendi 2. pataljoni D-kompanii, mis suundus möödunud nädala lõpus tagasi oma alalisse baasi Itaalias. Novembri keskpaigas lisandub juba olemasolevale raske­ tehnikale kolm 155mm-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtükki M109 Paladin, mis tulevad Eestisse esmakordselt ning jäävad siia kuni detsembri esimese pooleni.

Uuel rotatsioonil on kavas harjutada nii iseseisvalt kui koos 1. jalaväebrigaadi üksustega, sealhulgas viiakse n ­ovembris kesk­polügoonil läbi tankide Abrams M1A2 ning jalaväe lahingumasinate Bradley ­lahinglaskmised.

8

Sõdurileht

10. NOVEMBER 2015

VS.

Kuperjanovi jalaväepataljon

Staabi- ja sidepataljon

„Sõdur vs. sõdur” Seekord on võistlustules Kuperjanovi jalaväepataljon ning staabi- ja sidepataljon. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

Peeter Parts

Eric Volmer

reamees

Heindrig Paabut

reamees

Kuldar Rosenberg

õppur

õppur

2

Viimase ÜFTi tulemus; mitu kätekõverdust suudad järjest teha?

278; 70.

1

279; 85.

1

1

Meid jaotati autojuhtidena oma autode peale ära ja pidime neid hakkama koristama, nagu hoiaks oma naist.

2

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Olime lõpurännakul kõndinud öösel punktist 200 meetrit, kui küsisin, kas kõik on kohal. Üks mees oligi jäänud punkti kuuse alla magama.

1

Valuvaigistist pilves kaasvõitleja lõpurännakul.

0

Läksin tüdrukuga spaa.

1

Ostsin endale auto.

0

Mida tegid esimesel väljaloal?

Võitlesin meeletu paranoiaga, et mulle tullakse järele ja viiakse kasarmusse tagasi.

2

Maandasin pingeid läbi ­erinevate tegevuste.

1

Mongol, kubetama, šlang

2

Šlang ja mongol.

1

Millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Titi-miti“, „hää küll“.

2

„Koolkond“, „mähkima“.

1

AK4.

1

Galil, hea pisike.

1

Millise relvaga tahaksid kõige rohkem lahingusse minna?

MG3, millele on lisatud ­kandekäepide.

1

Kaudtulerelv.

2

300 meetrit söösta-kata liivapinnasel ­madalroomates. Tahaks peale AK4 teiste relvadega ka lasta.

1

Tahaks GD'ga metsas ringi ­mütata; kui AK4 pääste­ mehhanismi nii lahti võtsin, et ei osanud seda enam kokku panna.

Relv läks relvuri juurde.

2

Mis on kõige ägedam asi, mida seni teenistuses teinud oled või teha tahaksid?

1

Linnalahing; tahaksin istuda kümneka kastis, kui j­äärajal sõidab sellega üks meie ­leitnant.

2

Asjade aja peale tegemine.

1

Hommikuvõimlemine.

0

Mis on kõige harjumatum asi ajateenistuses?

1

Ümbritsev keskmine IQ ning huumori kvaliteet (teisel ­tasandil).

2

1

Leitnant ütles pärast rivistuselt tulemist: „Te olete t­äiesti ­mõttetud kardaanid! “ (tegu autojuhtidega)

0

Milline on meeldejäävaim ­ ülema tsitaat?

„Täitsa *****, kui ***** kõik on!“

1

Üks ülemus tuli pärast öörahu tuppa: „Kui teil und ei tule, siis mõelge naistest ja pange silmad kinni!“

2

Kui relva metsas maha jätad, siis saad eriülesande, näiteks puude ühest autost teise ladumine.

0

Rivipatsilt on meil äravoolu jaoks munakivid laotatud ja need tuli puhtaks pesta.

2

Mis on olnud kõige veidram ülesanne, mis sulle on teenistuses antud?

Tuli käsk teha käbisõda ja hiljem kõik hülsid 20 meetri raadiusest kokku korjata.

2

Märja ilmaga käsitsi teelt ­lehtede pühkimine.

1

Lähen puhkama kuskile.

1

Kohanen tsiviileluga.

1

Mida teed esimesel päeval reservis?

Söön suure steigi, kõrvale ­salatiks peekonit ja kehitan õlgu.

2

Puhkan, analüüsin oma viimast aastat ja mõtlen, mis edasi.

1

0

280; 65.

Kaitselaagris kaevikute ­kaevamine.

254; 72.

Leitnant ütles: „Aitab naine olemisest, minge sportima“.

9

11

Et ma ei saa vabalt habet ­kasvatada.

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

Sel korral küsime lugejatelt kaks kaitseväega seotud küsimust: Eesti sai septembris uue kaitseministri Hannes Hanso. Ta on pidanud oma elu jooksul töötanud erinevatel ametitel ehitajana, tõlkijana, bussijuhina, kuid mis linna linnapea aastatel 2013 – 2 ­ 015 oli kaitseminister Hannes Hanso?

Eesti kaitseväe arengukava järgi hangitakse järgmise kümnendi jooksul 1. jalaväebrigaadile liikursuurtükid ning kõik vajalikud toetusüksused. Mis vahe on lahingutankil ja liikursuurtükil?

14

13

Saada mälumängu vastused* aadressil­ Sõduri­ leht, staabija sidepataljon, teavitus­keskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 20.11.2015.

Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja termos.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja mälumängu numbrit!

Mälumängu nr 4 õiged vastused olid: 1. Digivormi kasutati esmakordselt 2005. aastal 2. CV90

Staabi- ja sidepataljon

Termose võitis õppur Henri Rump logistikapataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.

Fotod: Benjamin Siirak, Juss Saska Graafika: Ilja Nikolas

MalumangNr 5

Linnalahing; tankitõrjerelvaga lasta üle lubatud normi päevas.