13. oktoober 2015

Stress Kalevi jalaväepataljoni moodi

lk 5

Ajateenistus on kirge jalgpalli ­ vastu kasvatanud

Virtuaalne lahinguväli treenib kõiki meeli

lk 6

lk 7

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 13. OKTOOBER 2015

ISSN 1736-3411

ADRENALIINIROHKED HARJUTUSED ON SÕJAVÄEPOLITSEI ARGIPÄEV

Jaanuaris teenistust alustanud vahipataljoni ajateenijad on sõjaväepolitseiõppega lõpu­ sirgel. Poolteist kuud enne reserviminekut on jõutud visuaalselt kõige efektsemate harju­ tusteni nagu näiteks rahvamasside ohjamine ja kontroll, mida ka Sõdurilehe toimetusele demonstreeriti. Jätkub lk 2

Möratsevat protesteerijat mängival ajateenijal on massirahutuse harjutuse ajal võimalik end korralikult välja elada.

Foto: Juss Saska

2

Sõdurileht

13. OKTOOBER 2015

Kõik on kohal!

Alvar Tiisler

nooremseersant

Oktoobrikuu on jõudmas keskpaika ja metsalaagrites vormile lisanduv kampsun annab märku, et ilmad lähevad sõdurile aina meeldivamaks. Kõige tähtsam on aga see, et nüüd on kõik mehed kohal.

Sügiskutsega saabunud kutsealused panid punkti tänavuse aasta kutsumisele, mille käigus läbib ajateenistuse ca 3000 meest.

Kõigile uutele ajateenijatele tuleb anda aega kaitseväe eluga harjumiseks ja suve­ kutse ajateenijad, pidage meeles, et keva­ dise õppuse ajal istute te nende meestega ühes kaevikus ja töötate ühe meeskon­ nana. Seega, võtke uued ajateenijad hästi vastu, saage omavahel tuttavaks ja andke õpetusi, kuidas teenistuses kõige paremini hakkama saada.

Kui ühed alustavad, siis teised lõpe­ tavad. Esilehel portreteerime seekord vahipataljoni sõjaväepolitseikompaniid, kes alustas ajateenistust 5. jaanuaril. Õige pea, pärast novembri lõpus toimu­ vat õppust Karujälg, siirduvad nad reservi juba koostöövalmis meeskondadena. Ühe jaanuaris teenistust alustanud ajateenijaga räägime veel. See on lugu kõigile, kes kahtlevad ajateenistuse mõt­ tekuses. Eelmisel aastal jalgpallikoondi­ ses debüteerinud Brent Lepistu lugu on heaks näiteks, kuidas 11 kuud teenistust ei rikkunud jalgpallikarjääri, vaid andis uue hingamise.

Omalt poolt avaldan tänu Sõdurilehe toimetusele, kes said minu puhkusel vii­ bimise ajal lehe toimetamisega suure­ päraselt hakkama.

Head lugemist!

NB!

Muutused peainspektor­i­­­­­­ teenistuse kontaktides

Alates 1. oktoobrist 2015 ei ole ametis enam senist kaitseväe õigusvahemeest major Ilmar Kikkast. Kuni ametikoha täitmiseni saavad nii kaadrikaitseväelased kui ka ajateenijad vajadusel oma murede ja probleemidega pöörduda otse kaitseväe peainspektori kolonel Viljar Schiffi poole, kasutades järgmisi kontakte:

Algus lk 1

Juhtkiri

T

urvises mehed, käes kilbid ja peas klaa­ siga kiivrid, on võt­ nud end pikka rivvi. Ühel hetkel seisavad nende ees provokaatorid, kes iga võimaliku meetodiga üritavad kilpide taga seisjaid närvi ajada.

Sõjaväepolitseikompanii eesmärk pole kriisiolukorras masside ohjel­ damisel kedagi nüpeldada. Täp­ sem ülesanne sõltub käsust, kuid üldjuhul on see mingi objekti või ala hoidmine.

Nüpeldamisest on asi kaugel ka väljaõppes. Jah, kõige suuremate pahategijate kinnipüüdmiseks on suure kilbimassi sees spetsiaalne meeskond, kes läheb ja püüab pro­ vokaatori kinni ja toob ta rahva­ hulga seest ära. Ninamehe puudu­ mine on instruktorite sõnul kõige parem viis, kuidas masse ohjata ja kontrollida. „Sõjaväepolitseikompanii ees­ märk on lihtsalt hoida. Kõige täht­ sam on, et olukord ei eskalee­ ruks ega läheks hullemaks. Meie püüame vältida purustusi ja rahu­ tusi,“ tõdeb sõjaväepolitseikom­ panii rühmavanem nooremveebel Kaivo Juhkam, kelle sõnul on mas­ side ohjamine sõjaväepolitseinike väljaõppes vaid killuke kogu prog­ rammist.

Ajateenijatele senise teenistuse põnevaim harjutus Kuigi nädal aega turvises ringi jooksmine kurnab tugevalt füü­ sist (rühmavanema sõnul võrdub 15 minutit aktsiooni üldfüüsilise testi läbimisega – A. T.), tõde­ vad ajateenijad kui ühest suust, et tegu on senise teenistuse ühe põnevaima harjutusega. „Mulle meeldib. Ajad mehed joonele ja vaatad, kuidas 120 kilo­ grammi sulle vastu punnib ning üritad seda täiest jõust kinni

Massirahutuste puhul on oluline meeskonnatöö ning koordineeritud ja eelnevalt läbiharjutatud liikumine.

Foto: Juss Saska

hoida. On huvitav teada saada, et kui tuleb suur mats, siis kuidas sina suudad seista, ja ka seda, kuidas oma jao mehed seda suu­ davad. Kellele peab appi minema ja kes saab ise hakkama. Adre­ naliin igatahes möllab täiega ja kindlasti on see teenistuse üks põnevamaid harjutusi,“ sõnab sõjaväepolitseikompanii jaoülem nooremseersant Marko Aasna, kes on vahipataljonis paistnud silma eeskujuliku teenistusega, pälvi­ des ka nooremallohvitserikursuse kõige eeskujulikuma võitleja au.

Täisvarustus lisab meeste õlga­ dele tublisti kaalu, aga raske on see vaid kuivalt drillides. „Raske on täpselt nii kaua, kuni tuleb adrenaliin. Kui oled tegevuses, ei pane seda enam tähelegi. Kõige raskem on hoida kilpi ja kui me alguses drillisime kuivalt, siis sõdurid kurtsid, et on päris raske.

Kui tõime vastutegevuse sisse, unustasid nad kilbi täiesti ära,“ räägib rühmavanem Juhkam, kelle

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

Sõdurileht

sodurileht@mil.ee

TEAVITUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Ma ütlesin oma rühmale, et see välja­õpe on huvitav ja lõbus, aga unus­ tasin mainida, et see sõltub sellest, kus pool kilpi te olete.

Kaivo Juhkam

veebel sõjaväepolitseikompanii rühmavanem

„Ma ütlesin oma rühmale, et see väljaõpe on huvitav ja lõbus, aga unustasin mainida, et see sõl­

tub sellest, kus pool kilpi te olete.

Kindlasti on huvitav teha vastute­ gevust, sest siis tekib karistama­ tuse tunne ja võib looma endast välja lasta ning kilpe prõmmida, nii palju kui tahad. Kui sa oled kilbi taga, siis on see füüsiliselt väga kurnav töö ja nii lõbus enam pole. Võrreldes jalaväeõppega on sõjaväepolitsei väljaõpe täiesti erinev ja kindlasti ajateenistuses väga suur vaheldus,“ lausub Juh­ kam.

Sõjaväepolitsei üksuste üles­ anne on sõjavange valvata, massi­ rahutusi maha suruda, isikuid ja kolonne eskortida, liiklust regu­ leerida ja tegeleda teeluure ning järelevalvega ehk teenistuse teine pool erineb totaalselt jalaväes toi­ muvast.

Jaanuarikutse ajateenijate jaoks lõpeb teenistus õppusega Karujälg, mis toimub novembri lõpus.

Alvar Tiisler

05.–18.10.2015 KAITSEVÄELASED JA AJATEENIJAD

e-post viljar.schiff@mil.ee telefon 717 1087 mobiil 502 7807

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

jutule sekundeerib ka jaoülem Aasna: „Varustuse unustan täiesti ära. Liikudes on selline tunne, nagu oleks välivormis, aga väga hulluk­s ei saa minna, sest jaoüle­ mana tuleb säilitada külm närv.“

ÜLE EESTI Oktoobrikuu kangelased on kõik kaitseväelased ja ajateenijad.

Neile on kaadrikaitseväelase tunnistuse või ajateenija linnaloa ning isikut tõendava dokumendi esitamisel 5.–18. oktoobrini rongisõit terves Eestis poole hinnaga!* * Kuu kangelase piletit on võimalik osta vaid rongist. Soodustused ei summeeru.

Elroni kuu kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka esimeses klassis.

Vaata lisa internetis www.elron.ee.

Aitäh teile, Eesti elu edendajad!

www.elron.ee Peatoimetaja: nooremseersant Alvar Tiisler Küljendaja: reamees Ilja Nikolas Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Toimetaja: nooremseersant Taavet Tomberg Fotograafid: reamees Juss Saska, nooremseersant Benjamin Siirak

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

13. OKTOOBER 2015

Sõdurileht

3

Ajateenistus Viru jalaväepataljonis ­uued kamraadid ja hiiglaslikud toiduportsud Eelmisel nädalal alustasid käes­ oleva aasta viimased kutsealused oma kaheksakuulist teenistust.

Sõdurileht käis seekord Viru jala­ väepataljonis ja uuris nelja värs­ ke reamehe käest, kuidas seal teenivatel noorsõduritel esimene nädal möödus.

Kuidas te siia jõudsite ja mis tunded teid esimesel päeval ­valdasid?

Rms Taavi Trasberg: Tulin Rak­ verest, meid oli bussis umbes 50.

Ootusärevus oli ikka sees, et mis selle kaheksa kuu jooksul saama hakkab, millisesse rühma ma satun, milliste inimestega ma koos pean olema, kuidas ülemad suhtuvad.

Seni klapib kõik väga hästi.

Rms Mait Neumann: Tulin koos reamees Trasbergiga Rakverest.

Sööma minnes oli esimene emot­ sioon, et kas siin peabki nii palju sööma või. Toiduportsjonid on väga suured, aga sellega harjub kiiresti.

Rms Siim Voitk: Mina tulin Tar­ tust. Jõudsime kohale, saime esi­ mesed asjad kätte, hakkasime neid kappi panema. Lehed olid ees, kui­ das kõik peab olema, pärast tuldi ja ­kontrol­liti.­ Rms Priit Piiroja: Mina tulin

Kesk-Eestist. Kõigepealt saime varustuse ja siis süstid, seejärel viidi meid sööma. Toit on siin hea ja port­ sud tõesti suured, nälga pole veel pidanud tundma. Hinges valitses ootusärevus, samas oli kurb tüdruk­ sõpra kaheksaks kuuks ootama jätta.

Mida te teisel päeval tegite?

Neumann: Õppisime rivilist lii­ kumist, õppisime üksteist paremini tundma. Siin ootas ees mõnigi tut­ tav, kes juba suvest saadik teenimas või siis nüüd, oktoobris tulnud.

Piiroja: Mul sattus ka siia üks semu, kellega varem oleme koos bändi teinud. Vaatasin – tuttav poiss. Uued sõbrad on ka siin kiired tekkima.

Kas midagi harjumatut on ka?

Trasberg: Vaba aega on üsna vähe. Kui üks loeng lõppeb, on heal juhul viis minutit pausi ja juba tuleb käsk minna uude loengusse või väliharjutusele. Hommikul kell kuus üles ja õhtul kell kümme voodisse, kogu vahepealne aeg on sisustatud.

Piiroja: Esimesel nädalal oli ikka päris raske kell kuus üles saada.

Kuidas ülemad tunduvad?

Voitk: Jaoülemad on väga tore­

dad. Kuna oleme uued, siis praegu nad meiega väga karmid veel ei ole, suhtuvad pigem rahulikult ja sõb­ ralikult. Esimesel nädalal saime andeks, kui korralikult pöörduda ei osanud, nüüd juba peame korrekt­ selt pöörduma.

Trasberg: Mina eeldasin, et kar­ jutakse, aga see on ka mõistetav.

Igale mehele tuleb selgeks teha, kui­ das asjad käivad.

Kõige rohkem meeldib see, et minu rühm on saa­ vutanud hea klapi, oleme kõik ühise eesmärgi nimel väljas.

Taavi Trasberg reamees Viru jalaväepataljoni ajateenija

Kas tulite teenistusse mingi ­ootusega?

Trasberg: Lõpetasin Suurbritan­ nias just ülikooli ja mõtlesin, et käin

Kaitseväelased jääl

E

Kuidas esimesed tunnid ja loengud tunduvad?

Trasberg: Loengud on päris lahe­ dad ja relvi saab näppida. Varem pole relvadega eriti kokku puutunud.

Siinne sõnavara paneb vahepeal ikka muigama küll, see on täiesti teist­ sugune kogemus.

Neumann: Määrustiku tundides on veidi raskem eskenduda ja kõigest kohe aru saada. Paljudel pole moti­ vatsiooni seda õppida, aga arvan, et

õpid ju eelkõige iseendale, sest meid kõiki rakendatakse toimkondadesse vähemalt korra. Relvatunnid on huvitavamad, aga pingutada tuleb ikkagi igal pool.

Mida ütled esimese ­ nädala kohta kokkuvõtteks?

Voitk: Meil on rühmas kaks vene poissi, kes üldse ei räägi eesti keelt. Ühega saab ainult inglise kee­ les suhelda. Ja igal õhtul õpivad nad Eesti vabariigi hümni. Võtavad ­laululehe kätte ja hakkavad laulma, seda on küll väga hea vaadata, et nad nii tublisti eesti keelt õpivad.

Trasberg: Kõige rohkem meel­ dib see, et minu rühm on saavu­ tanud hea klapi, oleme kõik ühise eesmärgi nimel väljas. Kui hommi­ kul on kahe minutiga vaja riidesse panna ja kompanii peale minna, siis kõik mehed teavad seda ja pingu­ tavad. Huvitav on vaadata, kuidas erineva taustaga inimesed kokku saavad ja ühise keele leiavad. Arvan, et iga noormees peaks ajateenistuse läbima ja seda ise kogema. Pärast on lahe sõpradega kogemusi vahe­ tada, päris vingeid lugusid võib välja tulla.

Taavet Tomberg

Eesti meeskonna suurim töörügaja esimeses mängus Soome vastu tõrjus eestlaste väravaht kõik karistuslöögid.

Foto: Juss Saska

2. oktoobril kohtusid ­Tondiraba jäähallis sõprusturniiril Ee­­sti, Soome ja Läti kaitseväe jäähokikoondised. Mängude pikkuseks oli määratud 2 × 15 minutit ning külastajatel oli võimalik nautida kolme järjestikust hokiheitlust.

simesena kohtusid Eesti ja Soome võistkond.

Soome meeskonnal õnnestus kohe mängu esimestel sekunditel lit­ ter eestlaste väravavõrku toimetada ja skoor avada. Eesti kaitseväelased ei lasknud end sellel verest välja lüüa. Juba mõne minuti pärast sahi­ ses soomlaste väravavõrk ja seis oli viigis. Pinget kruvisid ka soomlaste kasuks määratud karistus­ löögid, mis aga väravaks ei realisee­runud.

Soomlastel õnnestus teist korda juhtima minna, kuid vähem kui ­ minuti pärast kostsid taas kodu­ meeskonda toetama ­ t ulnud pealt­ vaatajate ­ juubeldused, kui litter soomlaste väravasse kihutas. Värav jäi aga lugemata, sest vahetult pärast lööki oli värav paigast nihkunud.

Teisel poolajal püsis seis tasa­ vägine ja vaatamata korduvatele Soome võistkonna karistuslöökidele õnnestus Eesti võistkonna väravas suurepärast tööd teinud kapral And­ rei Bodorovil kõik karistuslöögid tõrjuda. Pinget jagus kuni viimase poolaja lõpuni, kuid mängu lõpumi­ nutitel õnnestus soomlastel visata veel üks värav ja skooriga 3 : 1 kindel võit saavutada. „Ma polnud kunagi

pärast bakalaureust kohe ajateenis­ tuses ära. Nii on võimalik oma elu paremini planeerida, ei tahtnud, et mõne aasta pärast tuleks üllatusena, et nüüd peabki minema. Tahan kõi­ gest osa võtta ja seda kogemust või­ malikult palju nautida.

Neumann: Lõpetasin Tallinna tehnikakõrgkooli masinaehituse eri­ alal. Tulin siia eelarvamustevabalt, nii harjub kiiremini. ­ P ingutama sunnib auahnus ja eneseuhkus, ei taha ennast teenistusest lihtsalt jalgu järele lohistades läbi vedada.

Piiroja: Tulin pärast keskkooli vabatahtlikuna. Peast on varem läbi käinud mõte tegevteenistusest.

Sellepärast tulingi kohe praegu, et saada aimu, kas see on ikka minu jaoks.

näinud, kuidas eestlased hokit män­ givad ja mäng oli tasavägine kuni viimaste minutiteni. Tuleb tunnis­ tada, et teil suurepärane värava­ vaht,“ kommenteeris mängu Soome võistkonna kapten, kommodoor Juha Vauhkonen.

Teisel poolajal il­ mutasid aga soom­ lased suuremat võit­ lustahet ja nende võistkond tuligi lõppskooriga 5 : 2 turniiri võitjaks.

Pärast kümneminutilist pausi tuli Eesti võistkond taas jääle, et lõuna­ naabrite võistkonnaga rinda pista.

Eesti meeskond läks kohtumist juba esimestel minutitel juhtima, kuid lätlased suutsid siiski viigistada ja tänu neile määratud karistuslöögile kohtumist juhtima minna. Pärast poolaega hakkas tunda andma, et Eesti võistkond mängib teist mängu

järjest ja lätlased hakkasid olukorda üha paremini kontrollima. Lät­ laste karistuslöögid tabasid järjest ­täpsemalt ja mängu lõpuks tuli eest­ lastel lõunanaabritele alla vanduda skooriga 5 : 1.

Finaalmäng Soome ja Läti vahel püsis tasavägine kogu esimese pool­ aja. Soome võistkond avas skoori, kuid lätlased ei jäänud võlgu ning mõne hetke pärast valitses tablool juba viigiseis. Poolajale mindi soom­ laste üheväravalises eduseisus. Tei­ sel poolajal ilmutasid aga soomla­ sed suuremat võitlustahet ja nende

võistkond tuligi lõppskooriga 5 : 2 turniiri võitjaks.

Enne mänge oli külastajatel või­ malik staabi- ja sidepataljoni ning vahipataljoni korraldatud kaitseväe­ relvastuse ja varustuse näituse välja­ panekutel tutvuda erinevate tee­ nistusrelvade ja soomukitega. Käes sai hoida näiteks sõjaväepolitsei üksuste kasutuses olevat pumppüssi Benelli. Paljudele täiskasvanutele pakkus äratundmisrõõmu Makarovi püstol. Kohale oli tulnud igas vanu­ ses kaitsejõududele kaasaelajaid ja ka tõelisi hokifänne.

Üritus toimus teist aastat jär­ jest, eelmisel aastal mängisid oma­ vahel Eesti ja Läti kaitsevägede meeskonnad. Eesti kaitseväe jää­ hokikoondises mängivad samas meeskonnas nii tegev väelased, ajateenijad kui ka kaitseliitlased.

Jääl mõlemad mängud kaasa teinud kaitseväe juhataja asetäitja bri­ gaadikindral Artur Tiganik hindas kõrgelt sellise ürituse korraldamist ja avaldas lootust, et selline turniir ka tulevikus.

Taavet Tomberg

4

Sõdurileht

13. OKTOOBER 2015

Fotograafide

parimatest parimad Sõdurilehe fotograafid teevad nädala ­jooksul tuhandeid pilte. ­Nüüdsest valivad nad lugejatele välja oma parimad fotod ­viimaste nädalate ­sündmustest, sekka pilte ka meie liitlastelt.

Snatch on manööver, mida sõjaväepolitsei kasutatab massirahutuste ajal.

Eesmärk on õigel ajahetkel protesteerija kaenlasse haarata ja kilpide eesliini taha toimetada, kus temaga tegelevad juba tsiviilkorrakaitsjad.

Foto: Benjamin Siirak

Mereväe baaskursusel osalejad peavad lõpuharjutusena veetma ööpäeva päästepärves, pärast seda toimetab helikopter nad ükshaaval tagasi maismaale.

Foto: Juss Saska

Ajateenijad peavad üksteist toetama igasugustes olukordades. Pildil aitab staabija sidepataljoni võitleja uuel relvavennal moodsast soengust loobuda.

Foto: Juss Saska

13. OKTOOBER 2015

Sõdurileht

5

Stress Kalevi jalaväepataljoni moodi Nooremallohvitseri kursuse puhul on kõigis väeosades tavaks tulevasi jaoülemaid korralikult proovile panna. Sõdurileht käis Kalevi jalaväepataljonis uurimas, kuidas tavasõduritest pinge all juhiomadused välja pressitakse.

Tahan saada rohkem teadmisi ja kogemusi,­et kui minul peaks tekkima vajadus lahingu­ väljal jagu juhtida, siis teeksin seda tööd hästi.

S

tress on nooremall­ ohvitseri teenistuse lahuta­ m atu osa. Juba ajateenistuses tuleb seersantidel kogu aeg ülemate ja reameeste vahel infot vahendada, kuulata alluvate mure­ sid ja tegeleda nendega ning samal ajal üksust harjutustel juhtida. See on vastutus ja kogemus, mida tsiviil­ elus on keeruline saada. Et näha, kes on ülema­materjal, korraldatakse noorem­allohvitseride kursuse algu­ ses üks stressirohke katsumus. Pal­ diskis asuvas Kalevi jalaväepataljo­ nis on selleks stressipäev.

Pea 30tunnine katsumus, mis kauaks meelde jääb, algas tava­pärase väljaõppega Klooga harjutusväljal, kus pärast pooljao „tuli ja liiku­ mise“ harjutust kaevati kaevikuid.

Tagasi kasarmusse orienteeruti ras­ kel maastikul, seejuures oli jagu­ del kaasas kanderaam, millel kolm rasket liivakotti. Kui pärast 20kilo­ meetrist rännakut kasarmusse jõuti, kuuldus Sõduri FMist, et päeva võib rahus lõppenuks kuulutada. Ülema­ tel olid aga teised mõtted. Vaid tund pärast öörahu vilkusid tubades lam­

Tommi Benjamin Pesur reamees Kalevi jalaväepataljoni NAKi õppur

Kalevi jalaväepataljoni NAKi õppurid tegusa nädala lõpuharjutusena valju muusika saatel kursuse tagasisidet kirjutamas.

Foto: Benjamin Siirak

bid ja kõik suunati rannale katsu­ musi läbima. Ida­ t aevast paistnud koidukuma ajal jagas pataljoniülem kolonel­leitnant Mait Müüri­sepp meestele õppuripagunid ja tegevus jätkus kasarmus. Valju muusika saa­ tel kirjutati tunniga essee ja stres­ sipäev sai oma lõpu meeskonna­

harjutuste järel. „Kõige raskem on nende jaoks teadmatus, mis edasi saab, ja see, et järjekindlalt ning pidevalt surutakse neile erinevaid harjutusi peale. See­ juures pole õppuritel aega ennast vahepeal koguda. Mehed said hästi hakkama ja ma usun, et kõik, kes siin

Rünnakudrillid õpetasid tulevastele jaoülematele lihtsuse võlu Kuidas jaoga rünnak läbi viia, kui jaoülemaks määratud sõdur ­lahingutandril haavata või kogu­ ni surma saab?

N

ooremallohv itser i baaskursusel õppivad ajateenijad said sep­ tembri lõpunädalal kahe elegantse koge­ muse võrra rikkamaks: pädeva pool­ jaoülema initsiatiivil rünnaku jät­ kamine ja/või formatsiooni nimega lambakari kombel relvade tärista­ mine viimse padrunini. Surnu korral pea vangutamine takkaotsa.

Tehes söösthüppeid Kanepi valla sõmerjatel mullavallidel ja tihniku­ tes, mõistsid paljud seersandihaka­ tised fakti, et jao kokkutöötamine võtab palju kauem aega kui võinuks eeldada. Ülemad sekkuvad – tahtli­ kult – ise võimalikult napilt (ideaal­ sel juhul sootuks mitte), piirdudes põhjaliku tagasisidega ja lastes sõdu­ ritel endil pärast iga rünnakudrilli teha põhjalik analüüsiv sisekaemus.

Möödas on ajad, mil juunikuus tee­ nistust alustanud noormehed pidid vaid kuulama ja küsima. Kuperjanovi

nooremallohvitseri baaskursusel on, väärivad nooremseersandi pagu­ neid. Stressipäev on kogemus, mis annab neile teadmise, et nad on või­ melised rohkemaks, kui algul arva­ sid,“ sõnas katsumuse kohta kur­ suse ülem nooremleitnant ­Ingemar Randviir.

Tulevased nooremallohvitserid tun­ nistasid, et stressipäev oli nende jaoks raske, kuid midagi kerget ei oodatudki.

Kõige raskemaks ülesandeks kujunes nende sõnul rännak Kloogalt Paldis­ kisse. „Noorem­ allohvitserid juhivad lahinguväljal jagu ja seal rahulikult puhata ei saa. Seal on vaja pingelises olukorras teha häid ja kiireid otsuseid,“ tõdes NAKi õppur Tommi Benjamin Pesur. „Ootan nooremallohvitseride kursuselt seda, et saaksin paremaks juhiks. Meile öeldi, et juhiks ei sünnita, vaid õpitakse. Tahan saada rohkem teadmisi ja kogemusi, et kui minul peaks tekkima vajadus lahinguväljal jagu juhtida, siis teeksin seda tööd hästi,“ võttis Pesur kokku oma kursuse eesmärgid.

Alvar Tiisler

Jaoülematelt nõuab jao juhtimine head analüüsivõimet ja otsused tuleb vastu võtta sekunditega.

Foto: Benjamin Siirak

pataljoni NABK laotab vastutuse sõdurite kiirele isemõtlemisele, mis küll lähtub drillidest ja kokkulepitud punktidest, kuid nõuab ajakohaste otsuste tegemist.

Kuperjanovi patal­ joni NABK laotab vastutuse sõdurite kiirele isemõtle­ misele, mis küll lähtub drilli­dest ja kokkulepitud punkti­ dest, kuid nõuab ajakohaste otsuste tegemist.

Tähtis pole täiuslikkus, vaid kiirus Kolonelleitnant Hando Tõevere õpe­ tas meile hiljuti, et Eesti kaitseväe võimekus rajaneb kiirel reageerimis­ võimel, mis põhineb omakorda mili­ taarmaailmas tüdimuseni kuuldud VOOT-tsüklil, mille lõi John Boyd.

Sama põhimõtet pidime rakendama

ka metsalaagris – efektiivse tule all olles ei ole sul aega teha „Kevadest“ tuttava Lesta kombel ees­ k ujulikke lahingukäske. Eri haridustaseme ja intelligentsuslävega mehed pea­ vad üheskoos kohe aru saama, mis on plaan, kuidas see ellu viia ja mida teha siis, kui kõik kiiva kisub. „Lihtne,“ tsiteerides veebel Perlovi lemmiksõna.

Kuulsin mitme jaoliikme ver­ sioone nõndanimetatud lihtsast

lahingukäsust. Mõne käsk oli pikk kui Gilgameš, teise oma konkreetne ja maapoisilik. Andsin ka ise käsu, mis oli ilmselgelt liiga pikk ja luule­ tajalik, aga nii nagu ei ehitatud Roo­ mat ühe päevaga, ei anna ka värske NABK sõdur üldjuhul esimesel korral suurepäraseid juhiseid. Pigem teha vigu ja areneda õppustel, kui lasta vigadel sõjas endale valusalt kätte maksta.

Iga laagripäevaga juurdusid dril­

lid aina sügavamale, märkamata jäänud detailidele pöörati rohkem tähelepanu, jaoliikmed õppisid rolli­ vahetuste käigus üksteise võimetega arvestama, et kõik ei olegi Carl Gus­ tavi granaadiheitjaga või KSP-kuuli­ pilduriga Usain Boltid, vaid peamine on see, et vastav jaoliige teab plaani, oma ülesannet ja kohta.

Otto Oliver Olgo Kuperjanovi jalaväepataljon

6

Sõdurileht

13. OKTOOBER 2015

Jalgpallur Brent Lepistu: ajateenistus on kirge jalgpalli ­vastu kasvatanud 22aastane nooremseersant Brent Lepistu saabus jaanuaris ajateenistusse pärast jalgpallurikarjääri üht tähtsamat verstaposti – vaid mõni päev varem oli ta Kataris debüteerinud Eesti koondise eest. Endast mitte sõltuvatel põhjustel ei kuulunud ta armee spordirühma, kuid 11kuuline teenistus pole mehe enda sõnul mööda külge maha jooksnud. Vastupidi, mängutahtmine on vaid suurenenud ja see võib tänavu saada kroonitud Eesti meistritiitliga.

Sa tulid ajateenistusse enda kar­ jääri ühel oluliseimal hetkel. Olid just debüteerinud Eesti koondises.­ Huvitav hetk tõesti. Kataris mängi­ sin koondise eest, aastalõputurniiril valiti parimaks mängijaks, lõin U-23 koondise eest jalgpalli sünniriigis Inglismaal värava ja kõik oli just väga-väga hea, kuid tuli teha väike paus.

Kindlasti olid esimesed kuud aja­ teenistuses rasked. Just see tead­ matus, et mis, kus ja kui kaua. Kuna mind prooviti saada kolmekuulisse ajateenistusse, oli õhus väga palju küsimusi. Tegelikult on inimestel, ka minul tol hetkel, komme mõelda asju halvemaks ja keerulisemaks kui peaks. Paljud inimesed seavad ise endale peas piiranguid, à la tulin kaitseväkke ja mis nüüd küll need 11 kuud saab. Mul oli ka raske ja oli het­ ki, kus mõtlesin, et kas mu karjäär on nüüd läbi. Negatiivset oli peas tohutult. Ühel hetkel aga sain aru, et sellistest mõtetest pole mingit kasu ja need põletavad mu vaimselt läbi.

Olukordadega tuleb leppida, mõelda positiivselt ja võtta maksimumi sel­ lest, mis on.

Kas sa mõtlesid tõsiselt karjääri lõpetamise peale? Tegelikult mitte.

Mul on elus ette tulnud igasuguseid jalgpallialaseid takistusi. Küll on ol­ nud operatsioon ja arstid on öelnud, et sina oma elus enam jalgpalli ei mängi jne. Aga alati olen olukorrast välja tulnud ja Eesti mõistes tippu tagasi jõudnud.

Oled ajateenistuses olnud nüüd­ seks üheksa kuud ja kaks on veel ees. Kas oled rahule jäänud? Jah, see on olnud huvitav kogemus. Olen rahul, et just jaanuaris tulin ja kait­ seväe mõttes ka rahul sellega, et Võrru sattusin. Kõik need raskused, mis me võrreldes suvekutsega läbi elasime – neid ei anna võrrelda.

Kuperjanovi pataljonis on väga hea aega teenida. See on võib-olla klišee, et sõjavägi teeb meheks, aga ma ütlen, et sellel lausel on tõepõhi all.

Siin on väga palju nüansse, mis tuleb Eesti mehele edaspidiseks kasuks.

Millised on need hetked, mida jääd enim mäletama? Muidugi esimesed SBK metsalaagrid. Need olid päris hirmutavad, nagu pea ees vette hüppamine. Kõige tragikoomi­ lisem oli see, kuidas NAKi lõpurän­ nak tuli. Arvasime, et on veel paar nädalat aega ja ülemate jutu järgi pidi järgmisel nädalal tulema lihtne admin-laager. Öeldi, et võtke raha ja kaardid kaasa – käime poes ja teeme lõket. Kõik mehed olid valmis, et tuleb lihtne nädal. Lõpuks tuli ööl vastu esmaspäeva häire ja autode­ ga sõideti Saadjärve külje alla ning hakkas NAKi rännak. See oli kui välk selgest taevast, aga jääb eluks ajaks meelde.

Olen nüüd veel kom­ promissitum võitleja.

Ma ei karda enam midagi. Tean, et kui annan endast maksimumi, siis see tuleb ka välja.

Mida saad ajateenistusest jalg­ pallurikarjääri kaasa võtta? Olen nüüd veel kompromissitum võitleja.

Ma ei karda enam midagi. Tean, et kui annan endast maksimumi, siis see tuleb ka välja. Agressiivsust on kindlasti juurde tulnud ja kahtle­ mata olen ka vaimselt arenenud. Ini­ mesena olen rahulikumaks jäänud, selles on ajateenistus mind muut­ nud. Olen peas väga palju mängu­ elemente läbi kerinud ja selgeks saanud, mida oleks vaja veel edasi arendada. Nüüd lähen esimesena trenni ja tulen viimasena ära. Veel on positiivne, et olen oma peas re­ stardi teinud. Kirg jalgpalli vastu on laes. Eestis tekib hästi lihtsalt rutiin, kõik tundub tavaline, käid mängudel

Jalgpallur Brent Lepistu ajateenistusse tulekut ei kahetse, vaid julgustab teisi seda kogemust läbi tegema.

Foto: Juss Saska

jne, aga praegu suudan igas olukor­ ras ja trennis midagi uut näha. Kirg ja tahe on peamised märgusõnad.

Kui sa pataljonist trenni lähed, siis kuidas meeskonnakaaslased sind vastu võtavad? Alguses ikka uuriti, et mis ja kuidas. Mõni mees on ka ise ajateenistuse läbinud. Kui vormis sisse astun, siis, nagu jalg­ palluritele kombeks, käib väike tögamine ja nali. Negatiivset suh­ tumist pole kohanud.

Sa naased sügise alguses meeskonna juurde parimal ajal ­neli vooru enne meistriliiga lõppu on Flora edu Levadia ees 6 punkti ja novembris on ka sinul võima­ lik karikas pea kohale tõsta. Olen kaitseväele väga tänulik, et nad on nii vajalikul momendil lasknud mul mängida. Eriti praegu, kui käimas on hooaja tähtsaim periood. Võibolla mõned mängijad on mentaalselt juba väsinud ega ole nii tugevad, et suudaks igaks mänguks valmis olla.

Meeskonnale on ka ehk positiivne, kui tuleb selline mees, kellel pea on selge, kes on tahtmist täis ja süstib teistesse energiat.

Kui Flora võidaks tiitli, oleks su aasta tegelikult suurepärane.

Läbitud ajateenistus ja karjääri esimene Eesti meistritiitel. See oleks eriti magus. Kui ma poleks mängida saanud, oleks halb tunne medalit kaela saada. Aga kui oled ka ise selle jaoks midagi teinud, siis seda magusam see tiitel on.

Oled osalenud päris mitmel kaitseväe spordivõistlusel. Kui­

das sulle kaitseväe sporditase tundub? Kõik kaitseväe spordiin­ struktorid tunduvad väga asjalikud mehed. Teistega pole eriti kokku puutunud, aga nooremveebel Priit Narusk Võrus on väga südamega asja juures. Mulle tundub, et ajateenijad ise tahavad väga võistelda ja korral­ duspool on ka seni tasemel.

Olid nii Võrus kui ka nüüd Tal­ linnas SBK-rühma drillseersant.

Mis kogemuse see andis? Esime­ sel kahel nädalal ehmatasin täitsa ära. Olin veel rohkem väsinud kui ise SBK ajal. Igal hommikul 5.50 äratus ja igalt poolt tuleb nii palju infot ning pead nii palju tegema.

Jooksmine oli ikka päris hull, lõpuks said kell 23 magama – ja niimoodi igal õhtul! See oli palju keerulisem, kui ma arvasin. Eriti kui sa ise oled noor ja sul on veel 40 meest, kelle hulgas pead ennast kehtestama.

Vigu ei tohi alguses teha või kui ise ennast halvast küljest näitad, siis sind süüakse rivi ees lihtsalt ära. See on vaimse poole pealt kõva võitlus.

Pead ennast kõvema mehena näita­ ma, kui tegelikult oled.

Ka see on posi­tiivne, et lähed korraks jalgpalli juurest ­eemale, et hiljem suurema hooga naasta.

Järgmisel aastal saad jälle tree­ nida, nii nagu tahad. Tõenäoliselt tahtmine tänavuse aastaga ainult

kasvas. Kindlasti. On just iseenda jaoks vaja tõestada, kes ma olen. Ma arvan, et olen nüüd ka väljaspool jalgpalli professionaalsem kui iial varem. Olen oma peas teinud kor­ rektiivid ja üritan endast maksimu­ mi välja pigistada. Muidu pole seda asja mõtet teha. Ma ei taha tulevikus oma otsuseid kahetseda, ei jäta asju juhuse hooleks ja pigistan endast 100%.

Viimasel ajal on ka koondiseuks koduliiga mängijatele avatud. See on kahtlemata motiveeriv. Järg­ mist hooaega silmas pidades tuleb veidi juurde panna ja ennast jälle pildile mängida. Eesti liigast ei ole probleem hea mänguga koondisesse jõuda. Kindlasti tahaks ennast ka välismaal proovile panna.

On tõenäoline, et nüüd, kui jalgpallurid hakkavad ajatee­ ­ nistusse tulema, oled sina see, kelle käest siinse elu kohta kõige rohkem küsima hakatakse. Kind­ lasti, juba oktoobrikutses tulnud jalgpallurid küsisid mu käest enne ­ oma teenistuse algust. Soovitan kõigil jalgpalluritel ajateenistus läbida. Ma tulin selle mõttega siia, et võtan väljakutse vastu ja teen ajateenistuse läbi. Iga uus kogemus tuleb kasuks. Paljud inimesed ei viibi tänapäeval niisama looduses, sõjavägi on väga hea koht, kus oma nutitelefon koju jätta ja lihtsalt loo­ dusesse minna. Ka see on positiivne, et lähed korraks jalgpalli juurest eemale, et hiljem suurema hooga naasta.

Alvar Tiisler

13. OKTOOBER 2015

Virtuaalne lahinguväli treenib kõiki meeli

Virtuaalsed keskkonnad või­ maldavad enne reaalset soori­ tust oma oskusi turvalises kesk­ konnas lihvida. Kui piloodid, autojuhid ja sihturid on juba ammu saanud harjutada pari­ mate­simulaatoritega, siis jala­ väe jaoks pole seni kuigi revolutsioonilisi virtuaalseid õppekeskkondi välja töötatud.

N

üüd on aga mitu si mu laator ia ren­ dajat keskendunud selle puuduse lik­ videerimisele, et rahuldada kaitsejõudude järjest suurenevat nõudlust ressursi- ja ajasäästlike virtuaalsete välja­ õppelahenduste järele. Simu­ laatorid on aastatega muutunud järjest realistlikumaks. Uued süs­ teemid­ja programmid jäljenda­ vad lahingu­välja iga väikseimatki detaili, et treenida sõduri kõiki meeli. Valdkonna uuendused aita­ vad sõduritel valmistuda reaalseks­ lahingutegevuseks.

Sellised simulaatorid ei paku pelgalt lihtsakoelisi 3D visuaalja audiolahendusi, vaid võimal­ davad sõduritel harjutada võima­ likult tõetruus keskkonnas, kus nad peavad oma varustust ja relvi kasutades ning lahinguvälja tin­ gimusi arvestades oma missiooni edukalt läbi viima.

Reaalsusena näiv harjutuskeskkond Õppesimulaatoreid tootev ette­ võte Omnifinity on pälvinud sõjatööstuse tähelepanu oma too­ tega Omnideck 6. See simulaator ühendab endas isotroopse (igas suunas liikuva – toim.) jooksu­ lindi, optilise jälgimisseadme ja liigutuste jäljendamise tarkvara, mis kopeerib simulaatoris kõiki kasutaja liigutusi ja asetab sõduri virtuaalsesse harjutuskeskkonda.

Kasutajad saavad jooksulindil igas suunas kõndida, joosta ja roomata.

See lisab tavalisele virtuaalsele harjutusele ka füüsilise koormuse aspekti, mis mõjutab senisest rohkem kasutaja sooritusvõimet ning pakub sedasi senisest ula­ tuslikumat simulatsiooniharju­ tust. Süsteem jälgib kõiki kasutaja liigutusi, selle põhjal moodustub tarkvara analüüsitav andmebaas.

Omnideck 6 asetab kasutaja virtuaalsele lahinguväljale, kus erinevalt sarnastest simulaatoritest on võimalik ka maastikul reaalselt ringi liikuda.

Foto: Omnifinity

Selline süsteem arenes välja ettevõtte varasematest katse­ tustest lennusimulaatoriga, mis pakkus häid harjutusvõimalusi pilooti­ dele ja tõstatas arendaja­ tele olulise küsimuse: miks pole midagi sarnast välja töötatud jala­ väelaste tarbeks?

Virtuaalsete harjutuskesk­ kondade toot­ jate eesmärk on pakkuda järjest reaalseimaid simu­ latsioonisüsteeme, mis muudab tehis­ lahinguväljal har­ jutamise reaalse­ maks kui kunagi varem.

Kombineeritud treening Nüüdseks on süsteem välja aren­ datud. Jooksulint koosneb kuue­ teistkümnest kolmnurksest rulli­ kutega osast, mida juhib rullikute all olev elektrimootori jõul töötav lint. Jooksulint on disainitud nii, et kõik selle osad liiguvad sama kiirusega keskele kokku. Kiiren­

dus, pidurdus ja maksimaalne kiirus on väga suur, see võimal­ dab jooksulindil hoo pealt seisma jääda ja koha pealt kiirendades jälle jooksma hakata.

Omnidecki valmistajad usu­ vad, et nende toode võimaldab eri­ ü ksuste väljaõppele kulutata­ vat aega vähendada kolmandiku võrra. „Erioperatsioonide välja­ õpe jaguneb üldjuhul kolmeks – füüsiline treening, varustusega tutvumine ja missiooniks harju­ tamine, seda on seni harjutatud eraldi etappidena. Kui tavaliselt harjutatakse missiooniks tavalis­ tel arvutitel kasutatava simulat­ sioonitarkvaraga, siis Omnidecki puhul lisandub ka füüsiline liiku­ mine ja reaalne varustuse kasuta­ mine, see muudab harjutuse kolm korda efektiivsemaks,“ kommen­ teeris toodet ettevõtte müügijuht Richard Guilfoyle.

Detailsus on oluline Reaalsuse taasesitamine, kus ar vestatakse väiksemaidki detaile, on saamas paljude sõja­ liste simulatsioonisüsteemide lahutamatuks osaks. Arendajad otsivad järjest paremaid võima­ lusi, kuidas kasutajate meeli simu­ latsioonisüsteemides rakendada – sealhulgas erinevaid lahinguväljal ettetulevaid aistinguid ja kehalisi

Ameerika Ühendriikide sõdurid virtuaalset missiooni täitmas. Ülesanded on võimalik täismahus ohutulkt läbi mängida.

Foto: www.army.mil

ärritajaid.

DEKKA-nimeline ettevõte on välja töötanud Striker VR relvade õppesüsteemi, mis võrreldes tava­ liste gaasi jõul töötavate harju­ tusrelvadega jäljendavad senisest paremini päris relvaga ümberkäi­ mist. Elektrooniline tagasilöögi­ süsteem võimaldab program­ meerida tagasilöögi tugevust ja säilitada relva originaalkuju ilma gaasiballoone lisamata. Lisaks võimaldab süsteem jäljendada tõrkeid, mis sunnib sõdurit tõr­ get õiges järjekorras eemaldama, enne kui laskmisega jätkata saab.

Sõdurid peavad rakendama kõiki meeli Virtuaalsetele harjutuskeskonda­ dele on hakatud lisama vahendeid, mis kutsuvad kasutajates esile lahinguolukorras tekkivaid vahe­ tuid reaktsioone. Tooted, mis jäl­ jendavad maitseid, lõhnu ja lahin­ gutegevust raskendavaid nähtusi nagu näiteks udu, plahvatused ja valjud helid, on muutumas järjest olulisemaks.

Ettevõte PR Tactical on välja töötanud süsteemi, mis võimal­ dab sõduritel kogeda plahvatusest tulenevaid mõjusid kehale ja meel­ tele. Süsteem jäljendab reaalse plahvatuse lööklainet, häält, suitsu, kuumust, välgatust ja lõhna – seda kõike ilma ülerõhust, mürsukildudest ja valjudest heli­ dest tulenevate ohtudeta tervisele, võimaldades sõduritel harjutada reaalseid lahingustsenaariume ja kogeda kõike lahinguväljal toimu­ vat turvalises keskkonnas.

Virtuaalsete harjutuskeskkon­ dade tootjate eesmärk on pakkuda järjest reaalseimaid simulatsioo­ nisüsteeme, mis muudab tehis­ lahinguväljal harjutamise reaalse­ maks kui kunagi varem. Sedasi muutub väljaõppele kulutatud aeg tulemuslikumaks ja virtuaalsed harjutuskeskkonnad säästavad ka oluliselt raha.

Artikkel „Training All Senses“ ilmus väljaandes Global Defence Technology

Tõlkinud Taavet Tomberg

Sõdurileht

7

uudised Veteranid sõitsid Londonisse Inglismaa– Eesti jalgpallimängu vaatama Kuus teenistuses vigastada saanud veterani sõitis eelmisel reedel Londonis toimunud Inglismaa–Eesti EMi valiksarjamängule.

Veterane erinevate spordi- ja kultuurisünd­ muste piletitega toetav Ühendkuningriigi heategevuslik organisatsioon Tickets for Troops muretses piletid mängule ja lennu­ piletite eest hoolitses kaitseväe toetuse väe­ juhatuse toetusteenuste keskus.

Reedel Londonis peetavale Inglismaa– Eesti EM valiksarja mängule sõidab Ühend­ kuningriigi heategevusliku organisatsiooni ja kaitseväe ühisprojekti tulemusel kuus tee­ nistuses vigastada saanud veterani.

Lisaks võimalusele Eesti koondisele kaasa elada korraldati veteranidele mängueelsel päeval ajaloolist Wembley staadionit tut­ vustav VIP-ringkäik. Mängupäeval kohtus veteranidega samuti jalgpallikohtumisel vii­ biv peaminister Taavi Rõivas.

Eesti lahingupioneerid Liibanonis vahetasid ÜRO kolleegidega kogemusi

Foto: Roland Murof

Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil ­teenivad Eesti jalaväerühma lahingupionee­ rid osalesid Hispaania demineerimisüksuse korraldatud väljaõppepäeval, mille käigus vahetasid kogemusi Eesti, Soome, Iiri, Fidži ja Hispaania demineerimisspetsialistid.

Liibanoni Süüria ja Iisraeliga piirnevatel aladel leidub sõdade ajal tihedalt mineeritud alasid, mis on kohalikule elanikkonnale endi­ selt ohtlikud. Enamik mineeritud piirkondi on nüüdseks markeeritud, kuid on endiselt ohtlikud näiteks suviste kulupõlengute ajal, samuti ei pruugi märgistusest aru saada lap­ sed. ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFILi üksu­ sed on aastate jooksul k ­ ahjutuks teinud ligi 35 000 lõhkekeha.

Eesti lahingpioneerid viisid läbi impro­ viseeritud lõhkekehade vastase koolituse eesmärgiga tutvustada eestlaste baasdrille Soome rahuvalvajatele ja laiendada nende silmaringi. Eestlaste kogemused pärinevad muuhulgas varasematest operatsioonidest Iraagis ja Afganistanis.

Koos staabiohvitseridega teenib praegu Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväe­ rühm on osa Soome–Iiri pataljonist. Patal­ joni kuulub üks Soome ja üks Iiri jalaväe­ kompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Soome–Iiri patal­ jon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis.

Õhuväelased harjutasid Keri saarel merepäästet Ämari lennubaasi tuletõrje- ja päästetee­ nistuse õhuväelased harjutasid Keri saarel tegutsemist raskendatud tingimustes. Õppu­ sel harjutati päästeteenistuse erivarustuse kasutamist, kopterilt ripplasti vastuvõtmist ning maandumisplatsi ettevalmistamist kop­ teri vastuvõtuks.

Viimase tegevuse tarvis korrastati õppuse käigus ka saare lagunenud betoonist kop­ teriplats, mille tulemusel on võimalik heli­ kopteritel Keri saarel taaskord maanduda. Ämari lennubaasi lennuväljagrupi koos­ seisu kuuluva tuletõrje- ja päästeteenistuse ülesanne on olla ööpäev läbi valmis ning vaja­ dusel viia läbi päästetöid Ämari lennubaasis ja selle ümbruskonnas. Teenistuse varustuse hulka kuuluvad moodsad tuletõrjeautod, mootorpaat, tõstepadjad ning muu pääste­ töödeks vajalik eritehnika.

8

Sõdurileht

13. OKTOOBER 2015

VS.

Merevägi

Logistikapataljon

„Sõdur vs. sõdur”

Kalle Kaldasaun

Seekord on võistlustules äsja kõrgemasse sõjakooli astunud noorkadetid ja hiljuti Kuperjanovi jalaväepataljonis NAKi alustanud õppurid. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

Karl Frederic Iilane

vanemmadrus

Mark Markus

vanemmadrus

Madis Soon

reamees

reamees

0

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

276; 70.

2

270; 83.

1

Teenistuslaevaga reis ­Saksamaale.

1

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Esimene metsalaager, sest see oli huvitav.

0

Pidime terve kompaniiga süda­ ööl põllult kahte võtmehoidjat otsima.

2

0

Läksin pitsat sööma.

0

Mida sa tegid esimesel väljaloal?

Käisin haiglas isa vaatamas.

2

Läksin emale külla.

2

„Šlang“, „*****“.

1

„Jeess“, pöördumisel „jou!“

0

Millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Sain“, „just nii“.

0

„Just nii“, „mina“, „sain“.

0

MP5.

1

„Sergei“ SU23.

2

Millise relvaga tahaksid kõige rohkem lahingusse minna?

USPga, sest see on kõige ­kergem.

1

HK G3.

1

SBK metsalaager ja Browninguga laskmine.

1

MBK lõpuharjutusel kopteriga lendamine.

2

Mis on kõige ägedam asi, mida seni teenistuses teinud oled või teha tahaksid?

Ilmselt öine laskmine.

1

Öine varitsus.

1

Aja peale voodi tegemine.

2

Varane ärkamine.

0

Mis on kõige harjumatum asi ajateenistuses?

Varajane ärkamine.

0

Kell kuus ärkamine ja viie ­minutiga rivvi jõudmine.

1

2

Ülem polnud rahul meie ­kiirusega: „Te ei jõua viie ­minutiga v­ äljagi, samal ajal kui ma s­ uudan klubis viie sekundi­ ga kaks naist ära sebida!“

2

0

265; 86.

Teenistuslaevaga reis Poola j­a Saksamaale.

1

Sain sõpradega kokku ja tegime mõned õlled.

251; 70.

Veebel ütles metsas käte­ kõverdusi tehes: „Oleks ma veebel, hästi kõva veebel ...“

1

„Vapsee romantiline.“

2

Milline on meeldejäävaim ülema tsitaat?

Harjutasime rivi ette tulemist ja ülem ütles: „Kujuta ette, et sa oled just võitnud veealuses noavõitluses viienda koha.“ Unustasin ülemalt küsides kätt tõsta, seejärel jooksin 200 meetrit autoni, et peeglist ­vaadata, mis mu nimi on.

2

Hambaharjaga pissuaaride puhastamine.

0

Joon.

0

Astun Kaitseliitu.

2

SBK ajal pidime ämbritega toast peeru haisu välja viima.

2

MP5ga õhupallide laskmine.

2

Mis on olnud kõige veidram ülesanne, mis sulle on teenistuses antud?

Puhkan mõnuga, magan, grillin sõpradega.

0

Sõidan Budapesti reisile.

1

Mida teed esimesel päeval reservis?

9

10

MalumangNr 3

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

Sel korral küsime lugejatelt kaks kaitseväega seotud küsimust:

12

Saada mälumängu vastused* aadressil­ Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavitus­keskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 23.10.2015.

Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja termos.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja mälumängu numbrit!

Mälumängu nr 2 õiged vastused olid: 1. Sinilill 2. Julius Kuperjanov

Mis riigis eestlased rahu valvavad?

Termose võitis reamees Gleb Volodin luurekompaniist.

Algses Eesti kaitseväes kestis ajateenistus ­­­ jala-, ratsa- ja ­suurtükiväes 12 kuud ning kõigis teistes väeliikides 18 kuud.

Mis aastal muutus Eesti sõjavägi Eesti kaitseväeks?

Logistikapataljon

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.

Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.

Fotod: Alvar Tiisler, Juss Saska Graafika: Ilja Nikolas

Eesti jalaväerühm ja staabiohvitserid teenivad sellel rahuval­ vemissioonil alates 2015. aasta maist. Üksuse ülesanded on vaadelda, patrullida ja mehitada kontrollposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Selles riigis sai 1975. aasta alguses kalapüügiõiguste jagamisest alguse kodusõda, milles hukkus 15 aasta jooksul 120 000 inimest.

10