Admiral Cowani reisipäevik
Javelinid on kohal!
lk 5
Naised kohustuslikus ajateenistuses
lk 6
lk 7
SÕDURILEHT ESMASPÄEV, 14. SEPTEMBER 2015
ISSN 1736-3411
Vahipataljoni ajateenijate SBK lõpurännak. Foto: Benjamin Siirak
Suvise kutsega ajateenistust alustanud sõduritel on esmased põhitõed mällu juurutatud ning ees ootab uutele erialadele spetsialiseerumine ja baasoskuste pidev lihvimine. Sõduri baaskursuse lõpuharjutus on rännak, millest saab paljude ajateenijate teenistuse eredaim mälestus. Tagalapataljoni ajateenijate sõduri baaskursuse viimane katsumus leidis aset keskpolügooni äärsetes metsades. Sõduritele jäeti palju ruumi ise otsustada ja esimest korda katsetati rännaku toetuseks minipataljoni staabi tööd. „Praegu on käimas rännaku esimese päeva teine pool, üldiselt on kõik hästi läinud, vaid üks jagu läks veidi ekslema, kuid nüüd on kõik jälle joonel,“ kirjeldab rändajate käekäiku tagalapataljoni S3 ülem leitnant Rait Ruuder. Rännak on jaotatud kahele päevale. 36 tunniga tuleb läbida umbes 40–50kilomeetrine distants. Vahepunktides tuleb täita erinevaid sõduriülesandeid nagu näiteks vaenlase osutamine, tule suunamine ja suundmiini paigaldamine. Teise päeva esimeses punktis ootab sõdureid ees aga hoopis viktoriinivoor, kus testitakse sõdurite teadmisi sõduri baaskursusel õpitu kohta. Esimene päev lõpetatakse päris pimedas. „Hommikul MANi kastis sõites ei
Sõdur peab suutma mõelda Ajateenijate välimus on jaoti erinev ja isegi jaosiseselt on näha, et kaasa on võetud erinev varustus. Mõnel on seljas vaid rakmed, enamik on siiski võtnud seljakotiga kaasa magamiskoti ja kuivad riided, mõni on lausa torukotiga metsa tulnud. See tule-
neb sellest, et käsus oli miinimumvarustusena välja toodud vorm kolm ehk lahinguvarustus, kõik ülejäänu oli juba sõdurite enda mõelda, kes mida pikal rännakul vajalikuks peab. Kontrollpunktides saadakse järgmiste punktide koordinaadid ja kohaloleku kellaajad.
saanud täpselt arugi, mis ees ootab, aga nüüd hakkavad asjad vaikselt kohale jõudma. Mõnel on jalad juba päris väsinud, kuid aitame neid igati, et jagu koos püsiks. Tegime esimesse punkti minnes päris suure ringi. Me ei leidnud kaardil märgitud silda üles ja läksime kindluse mõttes mööda metsasihte suure tee peale. Pidime kaelani võsas ja soos sumpama,“ räägib tagalapataljoni ajateenija reamees Elvis Laasik.
Mario Maasik reamees vahipataljoni ajateenija
Juba 45 minutit oleme sööki otsi nud, see peab siin lähedal olema, aga no lihtsalt ei leia üles. Sander Lill reamees tagalapataljoni ajateenija
Vaadates teisi sõdureid, kes tal gitasid ja teipisid end, siis tegeli kult oleksin pida nud igaks juhuks sama tegema. Ma ärkasin lihtsalt hommikul üles, panin riided selga ja hakkasin kõndima.
Tagalapataljoni võitleja rännaku puhkehetkel. Foto: Benjamin Siirak
„ Juba 45 minutit oleme sööki otsinud, see peab siin lähedal olema, aga no lihtsalt ei leia üles,“ on tagalapataljoni ajateenija reamees Sander Lill hämmingus. Ka toit tuleb ise koordinaatide järgi üles leida. Kas toitu läheb tooma terve jagu või ainult kaks meest, on sõdurite enda otsustada. „Seda kõike on vaja selleks, et sõdur hakkaks juba varakult mõtlema oma tegevuse tagajärgedele. Ülemate poolt on ette antud vaid koordinaadid ja kellaajad, millal ja kus tuleb kohal olla ning vahepunktidest väljumise ja SITREPi kellaajad. Söömise ja magamise osas me mingeid piiranguid ei sea, see