Admiral Cowani reisipäevik
Javelinid on kohal!
lk 5
Naised kohustuslikus ajateenistuses
lk 6
lk 7
SÕDURILEHT ESMASPÄEV, 14. SEPTEMBER 2015
ISSN 1736-3411
Vahipataljoni ajateenijate SBK lõpurännak. Foto: Benjamin Siirak
Suvise kutsega ajateenistust alustanud sõduritel on esmased põhitõed mällu juurutatud ning ees ootab uutele erialadele spetsialiseerumine ja baasoskuste pidev lihvimine. Sõduri baaskursuse lõpuharjutus on rännak, millest saab paljude ajateenijate teenistuse eredaim mälestus. Tagalapataljoni ajateenijate sõduri baaskursuse viimane katsumus leidis aset keskpolügooni äärsetes metsades. Sõduritele jäeti palju ruumi ise otsustada ja esimest korda katsetati rännaku toetuseks minipataljoni staabi tööd. „Praegu on käimas rännaku esimese päeva teine pool, üldiselt on kõik hästi läinud, vaid üks jagu läks veidi ekslema, kuid nüüd on kõik jälle joonel,“ kirjeldab rändajate käekäiku tagalapataljoni S3 ülem leitnant Rait Ruuder. Rännak on jaotatud kahele päevale. 36 tunniga tuleb läbida umbes 40–50kilomeetrine distants. Vahepunktides tuleb täita erinevaid sõduriülesandeid nagu näiteks vaenlase osutamine, tule suunamine ja suundmiini paigaldamine. Teise päeva esimeses punktis ootab sõdureid ees aga hoopis viktoriinivoor, kus testitakse sõdurite teadmisi sõduri baaskursusel õpitu kohta. Esimene päev lõpetatakse päris pimedas. „Hommikul MANi kastis sõites ei
Sõdur peab suutma mõelda Ajateenijate välimus on jaoti erinev ja isegi jaosiseselt on näha, et kaasa on võetud erinev varustus. Mõnel on seljas vaid rakmed, enamik on siiski võtnud seljakotiga kaasa magamiskoti ja kuivad riided, mõni on lausa torukotiga metsa tulnud. See tule-
neb sellest, et käsus oli miinimumvarustusena välja toodud vorm kolm ehk lahinguvarustus, kõik ülejäänu oli juba sõdurite enda mõelda, kes mida pikal rännakul vajalikuks peab. Kontrollpunktides saadakse järgmiste punktide koordinaadid ja kohaloleku kellaajad.
saanud täpselt arugi, mis ees ootab, aga nüüd hakkavad asjad vaikselt kohale jõudma. Mõnel on jalad juba päris väsinud, kuid aitame neid igati, et jagu koos püsiks. Tegime esimesse punkti minnes päris suure ringi. Me ei leidnud kaardil märgitud silda üles ja läksime kindluse mõttes mööda metsasihte suure tee peale. Pidime kaelani võsas ja soos sumpama,“ räägib tagalapataljoni ajateenija reamees Elvis Laasik.
Mario Maasik reamees vahipataljoni ajateenija
Juba 45 minutit oleme sööki otsi nud, see peab siin lähedal olema, aga no lihtsalt ei leia üles. Sander Lill reamees tagalapataljoni ajateenija
Vaadates teisi sõdureid, kes tal gitasid ja teipisid end, siis tegeli kult oleksin pida nud igaks juhuks sama tegema. Ma ärkasin lihtsalt hommikul üles, panin riided selga ja hakkasin kõndima.
Tagalapataljoni võitleja rännaku puhkehetkel. Foto: Benjamin Siirak
„ Juba 45 minutit oleme sööki otsinud, see peab siin lähedal olema, aga no lihtsalt ei leia üles,“ on tagalapataljoni ajateenija reamees Sander Lill hämmingus. Ka toit tuleb ise koordinaatide järgi üles leida. Kas toitu läheb tooma terve jagu või ainult kaks meest, on sõdurite enda otsustada. „Seda kõike on vaja selleks, et sõdur hakkaks juba varakult mõtlema oma tegevuse tagajärgedele. Ülemate poolt on ette antud vaid koordinaadid ja kellaajad, millal ja kus tuleb kohal olla ning vahepunktidest väljumise ja SITREPi kellaajad. Söömise ja magamise osas me mingeid piiranguid ei sea, see
2
Sõdurileht
14. SEPTEMBER 2015
juhtkiri Pingutame!
J
uulis ajateenistusse astunud sõdurite jaoks on baaskur-
sused lõppenud ja jaanuaris kutse saanu mõlgutab esimesi mõtteid reser vist. Kes on pingutanud, on täitnud endale kaitseväkke tulles pandud eesmärgid, kui neid üldse muidugi oli. Miks sellest üldse jälle ja jälle rääkida? Sest oskus püstitada eesmärke ja sihikindel töö
nende suunas peaks olema elus üks suur komponent. Ajateenistus annab hea võimaluse enamikele noor tele meestele teha esimesed sammud iseseisvuse suunas ja enesekindlust, millega elus läbi lüüa. Kaitsevägi annab võimaluse end läbi eesmärkide samm-sam-
mult teostada ja täpselt selline on ka elu. Eesmärgid ja uued etapid, jälle ja jälle. Sõdurid, õppige pingutama ja saate hiljem aru, miks ajateenistus kaitseväes kasulik oli. Käesolev Sõdurileht on teavituskeskuse seitsmenda lennu esimene. Ma luban, et suure pingu-
tuse teie tegevuste kajastamisel teeme ka meie!
Alvar Tiisler
nooremseersant
Vahipataljoni ajateenijad rännaku lõpusirgel. Foto: Benjamin Siirak
tuleb jao siseselt kokku leppida,“ lisab leitnant Ruuder. Tagalapataljonis teeniva reamehe Rasmus Rüti sõnul on rännakul kõige keerulisem ülesanne Harrise raadiojaamaga opereerida. Et oma elu veidi kergemaks teha, siis ei hakanud ta 10 kilogrammi kaaluvale raadiojaamale lisaks seljakotti koos magamiskoti ja soojade riietega kaasa võtma. „Tõmban kuskile puu alla kerra lihtsalt paariks tunniks, ühe öö elab ikka üle,“ vastab ta küsimusele, et mis siis saab, kui uni kimbutama hakkab. Sellest hoolimata on võitlejal veel sära silmis ja meel reibas ning ta arvab, et nende jagu finišeerib kõvasti enne piiraja ületamist.
Vahipataljon trotsis rännakul paduvihma Juulikutsega vahipataljoni saabunud ajateenijate sõduriproov oli teenistuse 11. nädalal ca 50kilomeetrine jalgsirännak. Kahe päeva peale jaotatud distantsi esimeses osas pidid sõdurid lisaks kõndimisele hakkama saama ka tugeva vihmasajuga, mis teisel päeval nii mõnegi osaleja katkestama sundis. Rühmaülemate sõnul oli läbinute protsent tervikuna aga üle ootuste suur. „Päris suur katsumus – alguses ei saanud minema, pärast aga pidama! Lõpus oli suurem osa mehi väsinud, aga hakkama said. Raskeid hetki oli omajagu – kes ei jaksa, seda tuli kogu aeg tagant sundida. Tervikuna sai jagu väga hästi hakkama,“ sõnas TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179
Sõdurileht
rännakujärgselt vahipataljoni ajateenija, reamees Robert Kuusemets. Kuusalu lähedal toimunud finišis nentisid vahipataljoni presidendi kaardiväelased, et ettevalmistus selleks sõduri üheks suuremaks katsumuseks oleks võinud olla parem. Sellegipoolest jäi kahe Sõdurilehega vestelnud reamehe „tulemuseks“ vaid üks jalale tekkinud vill. „Vaadates teisi sõdureid, kes talgitasid ja teipisid end, siis tegelikult oleksin pidanud igaks juhuks sama tegema. Ma ärkasin lihtsalt hommikul üles, panin riided selga ja hakkasin kõndima,“ vangutas reamees Mario Maasik oma käitumise üle pead. Just lõpurännakud on tihtipeale suurim jututeema, kui reservis olles endised ajateenijad omavahel kokku saavad. Mida jäävad sellest rännakust meenutama vahipataljoni sõdurid? „Puhkepausid tundusid ikka väga magusad ja kui tee ääres õunapuud näed, siis õunad on nagu paradiisiõunad, mis maitsesid väga hästi. Samuti tähtsustad vett ja täiesti elementaarseid asju palju rohkem kui enne kaitseväkke tulemist,“ tõdes reamees Maasik. Vahipataljoni juulikutse ajateenijate jaoks jätkub teenistus nüüd kas NAKis, SP-kursusel või autojuhi kursusel. Uus sõduri baaskursus algab Eesti pataljonides 28. septembril. TAAVET TOMBERG ALVAR TIISLER
Peatoimetaja: nooremseersant Alvar Tiisler Küljendaja: reamees Ilja Nikolas Keeletoimetaja: Kairi Vihman
Hüvasti, pelmeeni elu. Tere tulemast, NAK ja juhiluba
N
eliteist eksamit, et saada „lihtsalt üks märk“ mütsi ja vormi peale. Neliteist. Eksamit. Ometi osutus esmapilgul külluslik eksamite arv tähtsusetuks, kui enese häälestus oli edule orienteeritud ja ülemate-rühmakaaslaste innustused kestsid viimase eksami viimase minutini. Mäletan detailselt päeva, mil
Toimetaja: nooremseersant Taavet Tomberg Fotograafid: reamees Juss Saska, nooremseersant Benjamin Siirak
nooremleitnant Virgo Vutt lausus juulikuu alguspäevil kuldsed sõnad äsja aega teenima asunud sõduritele: „Ah, alguses arvate, et suvaline märk, keda huvitab. Ühel hetkel hakkab huvitama ja mitte ainult privileegide või linnalubade pärast. Keegi ei taha kõndida ajateenistuse lõpuni pelmeeni kombel musta plokiga ringi. Seejärel hakkate te NAKis triipe tahtma. Nii isu kasvab,“ õpetas uus rühmaülem.
Kuperjanovi jalaväepataljoni SBK lõpurivistus. Foto: Jaanika Ojakõiv
Õhtul, kui drillseersandid ei olnud parajasti mingit rallit või uut drilli-kiiruseharjutust õpetamas, arutasime poistega magalas, kes siis ikkagi tahab neid konte ja triipe. Mõni ajateenija oli entusiastlikum karjerist, kuid kõlas ka arvamusi stiilis, et „mul on ükstapuha nendest märkidest, keegi niikuinii linna peal ei loe sõrmedega su triipe ja märke“. Kui kardetud ja siinkirjutaja jaoks surmani tüütavalt läbiräägitud
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht
Sõdurileht
14. SEPTEMBER 2015
3
eksamid kohale jõudsid, oli see jutt hääbunud. Kaks kuud metsalaagreid, drille ja Reisfleische purke pidi ju millegagi päädima.
Rännaku kogemused sööbivad mällu
Esimesed neli eksamit Taara linnakus ja lasketiirus möödusid linnutiivul – üldfüüsilises testis purustasid kogukamad poisid oma senised jooksurekordid nagu ajaks drillseersant Kask mehi taga tulikuuma ahjuroobiga. Sportlikumad sõdurid ohustasid järjepanu 280–300 punkti piire. Ka laskmistel võtsid mehed end kokku, kuigi nii mõnigi ajateenija ei saadaks AK-4le vist iialgi Facebookis sõbrakutset. Rännak pidi toimuma teisipäeval, 25. augustil. Sooja pidi tulema nii palju, et ka araabia pagulased tundvat end koduselt, aga soe pesu pidi „igaks juhuks“ ikkagi kaasas olema. Mind määrati jakku viie rühma kaaslasega (ülejäänud nimekirjas olnud olid kas juba reservis või taastusravis), neist ükski ei olnud senistel rännakutel tulnud esile tervisehädadega, mis tõotas mõnusa tempoga kõmpimist. Kui saime hommikul irdumispunktis teada enda marsruudi, mis nägi ette loogilist ja kiiret eksamipunktide vahetamist rännaku kestel, tegime isekeskis ennustusi, et hea õnne korral võime tagasi linnakus olla enne päikeseloojangut, kell 18-19. Enne iga eksamipunkti rääkisime kõmpimise ajal kogu õpitu viimast korda läbi – mis detailid meelde jätta, kuidas mõõta kaugusi võimalikult täpselt, miks ei tohi VÕKATis võtta kohta valli ees, kui on olemas vallitagune (kunagi ei tea, mis positsiooni võib reamees Pidur või Sidur rahmides kogemata võtta). Järjest anti punktides ka teada, et hoolimata mõnest miinusest oleme asjadest aru saanud ja eksamid läbinud. Umbkaudu kell 12.30 olime punktidega ühele poole saanud ja pikk tagasirännak ootas viimase tõkkena ees. Moraal ja tahtejõud oli meestes tugevalt säilinud hoolimata tekkima hakanud villidest, seega – semper anticus (alati edasi – toim)! Valetaksin kui ütleksin, et läbitud kilomeetrid, mida kogunes lõpuks kõigest 35 ringis, ei tekitanud tagasi minekul ärritunumaid toone ja voorimeest uhkeks tegevaid sajatusi. Paaril mehel oli jala all Krakatau kraatrit meenutavad villid, teisel olid õlad ära hõõrdunud, tekitades asendeid, mille üle tunneks uhkust isegi Quasimodo. Endalegi üllatuseks avastasin, et olin ühel hetkel jao värskeim mees, seega aitasin kanda aeg-ajalt teiste raskusi, et jagu jõuaks ühtse löögirusikana tagasi linnakusse. Energiat ja naeratuse suule tekitasid Võru maakonna elanike pidevad utsitused-komplimendid ja arvukad õunapuud-kirsipuud, mis teele jäid. Võru linna äärealadel leidsime väikese otsetee tänu kohalikule aednikule, kes nägi, et olime õigest trajektoorist korra eemale ekselnud. Pärale jõudsime kell 17.55, kuigi juba kell 17 ütlesime omakeskis, et „kõigest üks perikaring“ või „viimased 800 meetrit“ veel. Mind innustas tahtmine tõestada, et suudame tempot pidada talvise kutse drillseersantide ajaga, kes olid samuti kell 18
Foto: Juss Saska
tagasi olnud. Kui saime tagasi jõudes teada, et olime esimese jaona tagasi, tulvas väsinud kehasse ere võidurõõmusööst – rännakuga olime teinud ära kolmandiku eksamitest ja kõik olid kursil, et läbida SBK puhaste paberitega. Isegi neurofüüsikana tundunud teooriaeksam kukutas vaid üksikud läbi.
28. august polnud kunagi nii tähtis päev olnud.
Sõdurivande andmise ajal oli meeleolu juba helge, suisa päikeseline. Nägin, kuidas paljukirutud Eesti noormehed olid iga laagri ja nädalaga muutunud tugevamaks, ka seesmiselt. Teadvustasin, et olin õppinud juurde hulgaliselt uusi oskusi, mis aitavad mul ellu jääda või vähemalt viivitada tunneli lõpus paistva valguse tulekut mõne minuti. Mõistsin, et saan puhkuse
ajal jalutada sinna, kuhu hing ihaldab, magada end välja ja kohtuda pere-lemmikloomade-sõpradeganeiuga, kelle taasnägemine tekitas siira, kõrvuni ulatuva naeratuse. Väravast välja saades hüüatasin võidukalt „Carpe diem!“ 28. august polnud kunagi nii tähtis päev olnud. OTTO OLIVER OLGO KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON
Kas Teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on mõte, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Foto: Juss Saska
Pettumustundega äratatud motivatsioonipuhang
Viimased eksamid – käemärgid, side, liikumisviisid ja meditsiin – tundusid siinkirjutajale pärast rännakuga kaasnenud pseudoeufooriat võrdlemisi lihtsad, kuigi meditsiinitesti peljati rühmakeskis sellegi poolest. Viimasel momendil muutunud eksaminõuded ja varajasemad „ne rõba, ne mjaso“-stiilis katsetused žguti ja rõhksidemega panid pead vangutama, aga kuna vähemalt kaks katsetust oli lubatud, siis levis mantra, et „küll teise korraga hakkama saad“. Mina ei saanud. Sain vigastuse, mis tekitas alguses küsimärke ja hiljem läksin juba ähmi, mille tulemusena meenutas žgutt korra pigem 6.b klassi püstitatud nöörtõket kui verejooksu peatavat abinõu. Kogesin viha, pettumust, kurbust, uuesti viha, nördimust, veel korra viha ja alles pärast 100grammise Eesti Jõu šokolaadi söömist hakkas pahameel leebuma. Kunagi kauge ja ähmase eesmärgina mõjunud kondimärgist oli saanud ihaldatav ese, mis oli nii pagana lähedal ja ometi ... nii kaugel. Leidsin lohutust mõttes, et sain olla tunnistajaks sõprade edusammudele ja faktis, et pingutasin lõpuni. Rühmaülem sisendas analoogset mõttelaadi: jääd ellu, pea on otsas, jalad-käed küljes, ega see märk siis tulemata jää. Linnaload ja muud privileegid tiivustavad kaasa, rääkimata eneseuhkusest.
Spordirühma ajateenijad:
enda piirid lükkusid kaugemal
S
eptembri alguses lõpetasid staabi- ja side pataljoni ajateenijad sõduri baaskursuse. Nagu ühest suust tõdeti: mööda külgi kahekuuline kasarmuelu maha ei jooksnud. Kaitseväest saadud kogemusena toovad spordirühma ajateenijad välja oskuse pinge all paremini tegutseda. Kuigi kella kuuese ärkamisega on nüüd kõik, kestab sportlaste ajateenistus veebruari lõpuni – selle ajani ollakse profisportlastest kaitseväelased oma klubides. „Sõduri baaskursus möödus suhteliselt kiirelt, tervis jäi korda ja kogemusi tuli palju juurde. Sain palju tutvusi ja mis kõige tähtsam – sain ennast proovile panna. Tunnen, et mu vaimsed piirid lükkusid kaugemale,“ nendib Eesti jäähokikoondislane, Soome esiliigas mängiv reamees Kevin Parras.
Spordirühma ajateenijate päev algab sõduri baaskursuse ajal pool tundi varem kui teistel. Kella poole kuuest on võimalik keha üle äratada tunnise treeninguga jõusaalis. See-
Kavatsen seda kogemust spordis kasutada. Kevin Parras
reamees staabi- ja sidepataljoni ajateenija
järel jätkub päev vastavalt päeva plaanile sarnaselt teiste ajateenijatega kuni klassitundide lõpuni. Enne õhtust rivistust on taas võimalik minna trenni, kas siis pataljoni jõusaali või pataljonist välja erialatreeningule. Spetsiifilise spordialaga tege-
lejad nagu reamees Parras võivad küll hooajaks ettevalmistumisel mõne kuu kaotada, kuid samas võivad kaitseväest saadud kogemused hoopis edasist karjääri edendada. „Ma olen kindel, et ajateenistus annab kõigile midagi juurde. Näiteks distsipliin – see paraneb kõigil, kes siin käivad. Ka Eesti riigil on sellest kasu – kaitseväkke saadetakse poisid, aga riik saab tagasi mehed. Enesekontroll on miski, mille võtan siit spordikarjääri kaasa. Kavatsen seda kogemust spordis kasutada,“ sõnas Parras, kellele jääb eredaima mälestusena kaitseväest meelde lõpurännak. Spordirühmas on võimalik aega teenida nii staabi- ja sidepataljonis kui ka Kuperjanovi jalaväepataljonis. Taas saabuvad Eesti sportlased ajateenistusse septembri lõpus. ALVAR TIISLER
4
14. SEPTEMBER 2015
parimatest parimad Sõdurilehe fotograafid teevad nädala jooksul tuhandeid pilte. Nüüdsest valivad nad lugejatele välja oma parimad fotod viimaste nädalate sündmustest, sekka pilte ka meie liitlastelt. Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitajad F-22 ja ründelennukid A-10 Thunderbolt Tallinnas, Õismäe linnaosa kohal. Foto: Jason Robertson / USA õhuvägi
Ameerika Ühendriikide sõdurid ja kaitseliitlased valmistuvad langevarjuhüppeks. Foto: Juss Saska
Võitleja SBK lõpurännakul. Foto: Siim Teder
fotoleht
Fotograafide
Sõdurileht
Sõdurileht
14. SEPTEMBER 2015
5
Admiral Cowani reisipäevik Foto: Janno Lauri
Kuni detsembri keskpaigani NATO 1. miinitõrjegrupi koos seisu kuuluv Eesti mereväe laevastiku miinijahtija Admi ral Cowani meeskond peab oma reisist blogi. Varasemaid sissekandeid on võimalik lugeda Sõdurilehe ja mereväe Facebooki lehtedelt. Reisikiri nr 5
Hamburg, 06.09.2015 Seda kirja alustades tahaks käed jõuetusest rippu lasta ja tõdeda, et inimesed plaanivad ja jumalad naeravad. Taaskord jättis Neptun kõigile meie plaanidele resoluutselt koos kõlastuse andmata, aga jõudsime siiski õnnelikult Hamburgi sadamasse Saksamaal. Mis siis ometi juhtus selle õnnetu möödunud nädala jooksul? Lootusrikkalt väljusime esmaspäeva hommikul Den Helderi sadamast Hollandis (igavesti igav sadam, kus nädalavahetusel midagi teha polnud). Esimene tõrge oli see, et staabilaev meiega erinevate tehniliste probleemide tõttu väljasõidul ei liitunud. See ei rikkunud ometi ära ühte vahvat väljasõitu olukorras, kus mänguvaenlane oma kiirpaatidega meid jälle ründas. Saime nende paatide vastu oma relvadest paraja ilutulestiku korraldada (paukmoonaga). Lõpuks oli
Foto: Janno Lauri
üks kiirpaat sunnitud sadamasse taganema, samal ajal kui teine paat ikkagi harjutuse lõpuni vastu pidas ja kõik osapooled rahulolevana oma teed seilasid. Teisipäeval jõudsid meie grupi laevad harjutusalasse, kus meid ootas taaskord ees lainetus, mille suurus enamiku meie päevaplaanist silmagi pilgutamata tühistas. Ellu suutsime viia paar sideharjutust ja teha koos teiste laevadega hästi õnnestunud manööverdamisharjutuse. Viimase mõte on see, et juhtlaeva käskluste peale võtavad teised laevad erinevaid formatsioone ja muudavad kurssi. Kuna laine oli suur, siis oli see kokkadele parajaks katsumuseks kambüüsis keedust potis püsimas hoida. Lõpuks võttis staap vastu ainuõige otsuse, et on aeg taganeda. Kurja ilma eest sõideti Elbe jõe
Taaskord jättis Neptun kõigile meie plaanidele resoluutselt kooskõlastuse andmata, aga jõudsime siiski õn nelikult Hamburgi sadamasse Saksamaal.
Foto: Janno Lauri
suudmesse varju ja jäädi ankrusse üsna Kieli kanali väljumiskoha lähedusse. Sõit mööda Elbe suudme ala oli päris huvitav. Õnneks oli seekord nähtavus hea ja hakkama pidi saama vaid kohati ligi 2,5 sõlmese vastuhoovuse ja tiheda laeva liiklusega. Lisaks kõigele toimus kogu ankrusse minek pimeduses. Pimeduses saime õnnelikult konksu vette ja hommik võttis meid vastu aeg-ajalt möödasõitvate ning saar-
lastele nii tuttavate praamlaevadega Saaremaa ja Muhumaa. Tore on kodust kaugel vaadata Eesti lipu all sõitvat laeva, mille kodusadamaks on märgitud Roomassaare, aga siiski ... Äri tahab ajamist, siga sügamist ja lammas sooja vett, nagu Tõstamaal öeldakse.
Kui Hemingway väitis, et igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane, siis siin kohtasime lausa kahte. Et aga sõjalaevad tavaliselt rahulikult ankrus ei passi, siis mõtles staap välja erinevaid harjutusi, mida ka ilma laevaga sõitmata teha saab. Sidepersonal sai oma oskusi näidata morselambi vilgutamisel, teadmised pandi proovile mälumänguga erinevate NATO publikatsioonide kohta, mille meie laev taaskord võita suutis ja lisaks saime hoovusega harjutada staabilaeva poordi sildumist. Üks vahva asi oli ka see, et staabilaeva kokadpagarid küpsetasid meile ja teistele laevadele leiba ja saiakesi, mis oli nende poolt väga teretulnud initsiatiiv.
Kuna reedeks ilm paremaks ei läinud, siis ei jäänudki muud üle, kui ankrud hiivata ja alustada varahommikul mööda Elbe jõge sissesõitu Hamburgi. Sissesõidul oli hoovus meiega ja püstitasime laevaga selleaastase kiiruserekordi 14,7 sõlme. Jah, ma tean, et mõni teist sõidab ka rattaga kiiremini. Reedel sildusime Saksamaa suuruselt teises linnas. Märkimisväärne on, et siin sadamas sai meie grupp esimest korda täies koosseisus kokku. Suur heameel oli tervitada britte, kes liitusid meiega sama klassi laevaga nagu Admiral Cowan ja loomulikult paigutati meid sadamas nende poordi. Nii me siis seisame nagu peegli ees. Ka nende rõõm meid siin kohata oli siiras. Kui Hemingway väitis, et igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane, siis siin kohtasime lausa kahte. Üks meie agentidest rääkis puhast eesti keelt ja meie üllatuseks oli eestlane ka pargasekapten, kes meile värsket vett tõi. Nüüd aga pöidlad pihku, et esmaspäeval siit lahkudes ilm meile rohkem vingerpussi ei mängiks, sest varsti on ees ootamas suurem õppus ja hea oleks enne seda veel üht-teist harjutada. Koduste rahustuseks võib öelda, et meeskond on end hästi üleval pidanud ning kõik on terved ja rõõmsad. ARDO RIIBON
6
Sõdurileht
14. SEPTEMBER 2015
uudised
2. jalaväebrigaadi asub juhtima kolonelleitnant Eero Rebo 9. septembril andis Võrus Taara sõjaväelinnakus kolonelleitnant Enno Mõts 2. jalaväebrigaadi juhtimise üle kolonelleitnant Eero Rebole. Kolonelleitnant Rebo sõnul on 2. jalaväe brigaadil Eesti kaitsmisel oluline roll, lähtudes brigaadi asukohast Lõuna-Eestis. „Olen olnud teenistuses Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana ja tunnen siinset piirkonda hästi. Minu jaoks on loogiline jätkata teenistust 2. jalaväebrigaadis pärast kogemuste omandamist kaitseväe peastaabis.“
Eesti kaitseväelased jõud sid sõudmise MMil medalikohale Septembri Prantsusmaal Aiguebelette'is toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel teenis Eesti paarisaeruline neljapaat pronksmedali. Pronksmedali saavutanud võistkonnas on neljast mehest kolm staabi- ja sidepataljonis teenivad kaitseväelased. Võistkonnas on kapral Andrei Jämsa, kapral Kaspar Taimsoo ja kapral Tõnu Endrekson ning Allar Raja. Kuldmedali võitis Saksamaa.
Kaitseväe meistrivõistlus tel kergejõustikus võidut ses vahipataljon Rakvere staadionil toimunud kaitseväe meistrivõistlusel kergejõustikus võidutses üldkokkuvõttes vahipataljoni võistkond toetuse väejuhatuse ja 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ees. Kokku selgitati viies vanusegrupis parimaid granaadiviskes, kuulitõukes ning 200, 800 ja 1500 meetri jooksudes ning teatevõistluses.
Javelinid on kohal!
Foto: Siim Teder
Eelmisel nädalal algas Viru pataljonis esimene tankitõrjesüsteemi Javelin koolitus Eesti kaitseväe lastele. Kursuslaste sõnul annab augusti lõpus Eestisse jõudnud Javelini tankitõrje süsteem võrreldes MILAN iga parema võimekuse just hämarates ja pimedates oludes. Kokku osaleb 25. septembril keskpolügoonil lahinglaskmisega tipneval koolitusel 40 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Ajateenijad teevad Javeliniga esimese lasud järgmise aasta algu ses.
K
ursuse kolmandal päeval istusid tulevased instruktorid klassiruumi põrandal, et sooritada arvutisimulaatoril Javelinist esimesed lasud. Kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemist laskmine on lihtne lukustad sihtmärgi, lased ja võid kohe positsiooni vahetada. Erinevalt MILANist ja MAPATSist ei pea Javelini laskur sihtmärki enam kuni tabamuseni sihikul hoidma.
Kaitseväelane pidas Jõhvis kinni poevarga Viru jalaväepataljoni 1. kompanii veebel Aare Toluk aitas augusti lõpus Jõhvi Tsentraali kaubanduskeskuse turvatöötajal kinni pidada turvatöötajale vastupanu osutanud varga. „Olin parajasti sularahaautomaadi juures, kui kuulsin selja tagant lärmi. Pöörasin ümber ja nägin lehvitavat Rimi müüjat ning turvanaist, kelle korraldustele umbes kolmekümnendates mees reageerida ei soovinud," ütles veebel Toluk. Veebel Toluk ruttas seejärel kassa juurde ning toimetas puikleva kodaniku, kes oli oma poekoti õlu ja muude alkohoolsete jookidega täitnud, kaubanduskeskuse turvanurka.
TANKITÕRJESÜSTEEM JAVELIN tehnilised andmed Päritoluriik:
Ameerika Ühendriigid Teenistuses:
1996 - tänaseni Sõjad:
Afganistani sõda, Iraagi sõda Kaal:
22,3 kg (kogukaal), rakett - 11,8 kg Meeskond:
1-2 meest Tõhus laskeulatus:
75 - 2500 meetrit Foto: Siim Teder
Kursusel osalejate sõnul saab selle moodsa tankitõrjesüsteemiga hävitada kõik soomustaud sihtmärgid ja punkrid 2,5 kilomeetri raadiuses, ilma et ise eluga riskima peaks. Meistriks ei sünnita tundidega ja kolmandal päeval polnud Javelin koolitatavatel veel päris käe
sees, kuid tulemustega jäid rahule nii koolitusel osalejad kui ka Ameerika Ühendriikide maaväe instruktorid.
Selle süsteemiga peaks kindlasti paranema lähi tankitõrje, sa muti on parem toimetada hä maras ja pime datel öödel. Erki Õim
veebel Scoutspataljoni tankitõrje rühma jaoülem
Foto: Siim Teder
„MILANiga võrreldes on Javelin kindlasti praegu raskem. Javelin vajab harjutamist, eriti just näppudega tööd," tõdes Scoutspataljoni tankitõrjerühma jaoülem veebel Erki Õim. „Selle süsteemiga peaks kindlasti paranema lähitankitõrje, samuti on parem toimetada hämaras ja pimedatel öödel."
Ajateenijad teevad esimesed lasud uue aasta alguses Esimesed tuleristsed Javeliniga laskmisel saavad Eesti kaitseväelased 25. septembril. Uut süsteemi hakkavad kasutama kõik Eesti tankitõrjeüksused. Javeliniga hakkavad kokku puutuma ka ajateenijad, nimelt alustatakse ajateenijate väljaõppega loodetavasti juba oktoobris. See tähendab, et esimesed lasud peaks ajateenijad tegema järgmise aasta alguses. „Nii kui tegevväelased on oma väljaõppe saanud, loodame alustada ajateenijatele Javelini õpetamist," ütles Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ülema ülesandeid täitev nooremleitnant Toomas Rein, kes kinnitas, et Eesti tankitõrjevõimekus kasvab Javelini saabumisega märgatavalt. Eesti kaitsevägi ostis 80 Javelini raketisüsteemi ja piisaval hulgal rakette nii väljaõppe läbiviimiseks kui sõjaaja-üksuste lahingumoonavaruks. Javelini raketitõrje süsteemidega on kavas varustada kõik Eesti kaitseväe väeosad, samuti Kaitseliit. ALVAR TIISLER
Sõdurileht
14. SEPTEMBER 2015
Naised kohustuslikus ajateenistuses Riike, kus ajateenistus on kohustuslik mõlemale soole, on praegu veel võimalik kokku lugeda ühe käe sõrme del. Sõdurileht heitis põgusa pilgu nende riikide ajateenis tuse korraldusele. Iisrael Iisraelis on ajateenistus naistele kohustuslik 1948. aastast alates. Enne 1948. aastat teenisid naised Iisraeli kaitsejõududes peamiselt meedikute, kommunikatsioonispetsialistide ja relvuritena. Kuni 2000. aastani teenisid naised eraldiseisvas üksuses, kus pärast viienädalast baasõpet jätkati sekretäri, autojuhi, hoolekandetöötaja,
Lahingüksustes teenivatel naiste ajateenistus ke stab 36 kuud ja reservis ollakse kohustuslikus ko rras kuni 38-elu aastani, mis ke htib ka naistele, kellel on lapsed.
Foto: Alvar Tiisler
meditsiiniõe, sideoperaatori, lennujuhi, suurtükiväelase või instruktori ametikohal. Alates 2000. aastast teenivad naised kaitsejõududes meestega võrdsetel alustel ja erinevalt varasemast on naised esindatud ka lahinugüksustes. Lahinguüksustes teenivatel naiste ajateenistus kestab 36 kuud ja reservis ollakse kohustuslikus korras kuni 38. eluaastani, see kehtib ka naistele, kellel on lapsed. Lahinguüksustes teenivate naiste teenistusnõuded ei erine seega meeste omadest. Naised moodustavad Iisraeli kaitsejõudude lahinguüksustes teenivatest sõduritest 3% ja igal aastal lisandub sellistesse üksustesse umbes 1500 naist. Naiste ajateenistus kestab üldjuhul 24 kuud, kuid teatud erialad nõuavad 36 kuu pikkust teenistust. Naised saavad ajateenistusest vabastamist taotleda usulistel või aatelistel põhjustel, abielu, raseduse või lapse saamisel. Tavaliselt ei kutsuta naisi reservkogunemistele, kui nad on abielus või vanemad kui 24 eluaastat.
Eritrea Naised moodustavad Eritrea kaitsejõududest neljandiku. Riigi armee on üks suurimaid Aafrikas. Eritreas on naisi kaitsejõududesse värvatud alates 1995. aastast ja seda tehakse
7
Foto: Uriel Sinai / Getty Images
Foto: www.hrw.org
meestega võrdsetel alustel, välja arvatud juhul, kui naisel on lapsed. Kutsealuste vanus jääb vahemikku 18–50 eluaastat. Kõik 18–50 aastased teenistuskõlblikud mehed ja naised on kohustatud läbima 18 kuu pikkuse ajateenistuse, sellest esimesed kuus kuud hõlmab sõjaline väljaõpe. Ülejäänud teenistus läbitakse riigi ülesehitamist toetavates projektides. On üsna tavaline, et esialgne pooleteise aasta pikkune teenistus venib pikemaks, kuna nii loodetakse vähendada sõltuvust välisabist ja hoida
kokku riiklikke kulutusi. Kuna Eritrea on tugevasti militariseerunud riik, siis inimese edasist käekäiku mõjutab tema sõjaline ettevalmistus palju. Mitmel riiklikul ametikohal tööle asumine nõuab sõjalise väljaõppe läbimist ja ilma väljaõppeta ei saa näiteks astuda ka ülikooli.
Norra Norras on naised saanud ajateenistust läbida 1976. aastast. 2013. aastal võttis Norra esimese NATOsse kuuluva riigina vastu otsuse muuta ajateenistus naistele kohustuslikuks. Esimene kohustuslikus korras ajateenistusse astunud naiste rotatsioon alustab 2016. aasta suvel. Sõjalise väljaõppe läbimise nõuded naistele on Norras samad mis meestelgi. Teenistusse kutsutakse kõik teenistuskõlblikud kutsealised vanusevahemikus 19–44, kuid üldjuhul üle 30aastaseid teenistusse enam ei kutsuta. Teenistus kestab kokku 19 kuud, millest 12 on tavaline ajateenistus koos sõjalise väljaõppega ja ülejäänud aja hõlmavad reservõppekogunemised. Praegu moodustavad naised Norra kaitsejõududes umbes 10%. Kohustusliku ajateenistuse laiendamisega naistele loodab Norra aastaks 2020 seda numbrit kahekordistada.
2013. aastal võt tis Norra esimese NATOsse kuu luva riigina vastu otsuse muuta ajateenistus naistele ko hustuslikuks.
Naisajateenijad on järjest tava lisem nähtus
Alates selle aasta jaanuarist kehtestas ka Põhja-Korea naistele kohustusliku ajateenistuse. Teenistusse tuleb astuda kohe pärast kooli lõppu, umbes 17-18 aastasena ja naiste teenistus kestab kuni 23. eluaastani. Eesti on samuti üles näidanud huvi naiste osakaalu suurendamise osas kaitseväes ja ajateenistuses, seda küll ainult vabatahtlikus vormis. Praegu on Eestis 325 naistegevväelast, igal aastal astub ajateenistusse vabatahtlikult umbes 30 naist, kuid loodetakse, et tulevikus kasvab naiste arv Eesti kaitseväes jõudsalt. TAAVET TOMBERG
8
Sõdurileht
14. SEPTEMBER 2015
staabi- ja s idepataljon
VS.
vahipataljon
„Sõdur vs. sõdur”
Sander Takis
Seekordses Sõdurilehes astuvad võistlustulle kaks pealinna pataljoni. Vastamisi on vahipataljoni jaanuarikutse ning värskelt SBK lõpetanud staabija sidepataljoni ajateenijad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.
Kasper Elissaar
reamees
reamees
Evert-Jüri Jaanhold
Marko Mäe
nooremseersant
reamees
Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?
Umbes 260, 70 kätekõverdust.
0
320 punkti, 68 kätekõverdust.
2
1
Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?
SBK lõpurännakul hoidis rms Särel Terminaatori ja Smilersi repertuaari lugusid röökides jaokaaslaste motivatsiooni kõrgel.
2
SBK lõpurännak ja selle lõpetamise rõõm.
0
0
Kuulasin autos valjult muusikat, sõin hommikusööki kaks tundi ega pannud kordagi mütsi pähe.
2
Mida sa tegid esimesel väljaloal?
Kohtusin sõbraga, läksime BBQ baari, kus kohtasin oma teisi sõpru - suur Vegas burger jne.
1
Ma jätan selle enda teada!
0
„Hämming“, „šlang“.
1
Eksimuste korral hurjutamine: „Ema, palun sünni mind tagasi!“
2
Millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?
„Selge, sain!“, „just nii!“, „jätkake!“, „tehke!“
0
„Ma ei saa aru,“ kerge vene aktsendiga, loomulikult ka „selge“ ja „sain!“
0
Relvad relvadeks, ma tahaks lahingusse minna meestega, kes ei otsi ettekäändeid, kes ei hala ja kes on valmis üksteist aitama. Õnneks on staabi- ja sidepataljonis selliseid mehi hulgaliselt.
2
Rms Kauri puust Galiliga – see on kõige kergem.
0
Millise relvaga tahaksid kõige rohkem lahingusse minna?
Igal juhul M-14. See USA põrguline hammustab kaugelt ja valusalt.
2
Galili sihik on mul hästi paigas, seda relva ma usaldaks.
1
Olen pealt näinud, kuidas elupõlised arvutimehed läbivad 47 km täisvarustuses ning vaata -mata tervisehädadele ei kurda ega plaanigi katkestada.
2
Treenisime kaitseväe jalgpalli meistrivõistlusteks Tallinna Kalevi Keskstaadionil - Eesti suurima ajalooga areenil, kuhu tsiviilis naljalt ei pääse.
1
Mis on kõige ägedam asi, mida seni teenistuses teinud oled või teha tahaksid?
Pumppüssi Benelli M3Tga sihtmärkide hävitamine. Tahaks näha tankimiini lõhkumisvõimet.
1
Lähen varsti EOG katsetele, tahan selle edukalt läbida.
2
Privaatsuse puudumine.
0
15 mehega samas toas elamine.
1
Mis on kõige harjumatum asi ajateenistuses?
„Äratus!“ ja see pagana pasun.
2
Armastan vaikust, pidev lärm ajateenistuses käib närvidele.
0
Esimene relvatund rühmaülemaga: „Galilist lihtsamat relva pole olemas ... kui, siis võib-olla vibu.“
1
Kaheksatunnise majanduspäeva lõppedes toast tolmu otsinud ülemuse tõdemus: „See on puhtuse hääl!“
1
Milline on meeldejäävaim ülema tsitaat?
Veebel ütles ühe heateo eest tänusõnadeks: „Isamaa ei unusta Teie teeneid!“
1
„************** **** ******.“
2
Toimkonnas olles pidin kaasvõitlejale selgitama, et ma ei saa teda laatsaretti saata, sest 36,4 kraadi ei ole alajahtumine.
1
Harjaga kruusase parkimisplatsi puhastamine.
0
Mis on olnud kõige veidram ülesanne, mis sulle on teenistuses antud?
Baaskursuse ajal pidime mõndade meeste mürgiseid kõhugaase ämbritega toast WCsse vedama ja potti valama.
2
Ahjuvalve, kus polnud isegi tuld.
2
Sama, mida tegin ajateenistusse jõudes - üritan kohaneda harjumatute oludega.
2
Viskan enne öörahu voodisse pikali, räägin kõndides mobiiliga ja naeran valjult.
2
Mida teed esimesel päeval reservis?
Lähen magan kodus voodi puruks ja vaatan siis, mis edasi saab.
1
Vaatan tagasi ajateenistuses toimunule.
1
247; 50.
Rännaku viimastel kilomeetritel läbitud öine kuppelmaastik. Ränk väsimus ja kaunis keskkond jätsid kummaliselt paeluva mälestuse.
Vastasin tüütutele küsimustele ajateenistuse kohta.
0
282; 80.
1
1
Lõpurännak. Jõin rännaku ajal umbes 15 liitrit vett ja kusel käisin täpselt kaks korda. Senise elu suurim pingutus – aitas piire kombata.
Fotod: Juss Saska
10
11
Mälumäng
PUNKTE KOKKU
VÕITIS
Sel korral küsime lugejatelt kaks kaitseväega seotud küsimust: 1. Kapten Reissari tellimusel valmistati Tallinna restorani Kuld Lõvi keldrikorrusel asuvas Netlovi kullasepatöökojas märgid. Märgid pressiti punasest vasest ja hõbedast - hõbedast märke kandsid ohvitserid ja punasest vasest märke kõik ülejäänud. Märgi esialgset valmistamisviisi muudeti pärastpoole ja hakati tegema emailitud märke, muidu sarnanesid need kujult eelmistega. Mis kiri asub märgi ülaosas? 2. ESTSOF on üks vähestest üksustest, mis on loodud taasiseseisvunud Eesti ajal. Üksus sai lipu 2. oktoobril 2012 ja samal päeval sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi üksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. Mis peitub ESTSOFi lühendi taga?
12
10
Saada mälumängu vastused* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 21.09.2015 Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja termos. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja mälumängu numbrit! * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud
vahipataljon
vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.
Graafika: Ilja Nikolas