Kaitsevägi sai Ukrainast uued sillasüsteemid.
ESTPLA-20 Liibanonis rahuvalvemissioonil.
lk 3
Võimalustest jätkata tegevteenistust kaitseväes.
lk 5
lk 6-7
SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 24. NOVEMBER 2015
ISSN 1736-3411
ABRAMS JA BRADLEY – SUUR JA VÄIKE VEND LAHINGUVÄL JAL
Lahinguolukorras on kõige mõjusamaks väeliigiks maaväed. Nende ülesanne on lahingule punkt panna ja oma füüsilise kohalole kuga näidata, kes on peremees. Keerulisemate olukordade puhul võib vastase veenmiseks olla vajalik lahinguväljale tuua lisajõudu soomustatud raskerelvastuse näol. M1A2 Abramsi tankid ja M2 B radley lahingutransportöörid suudavad pakkuda kaitset oma üksustele ja mõjutada vastaseid mõjusalt tulelöökidega. Jätkub lk 2
Spetsiaalne vaesestatud uraani sisaldav Chobham-tüüpi keraamiline soomus kaitseb M1A2 Abramsit pea kõigi tuntud tankitõrjerelvade vastu. Foto: Juss Saska
2
Sõdurileht
24. NOVEMBER 2015
Juhtkiri
Kuhu pärast ajateenistust? Taavet Tomberg
nooremseersant
Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?
M2 Bradley lahingutransportöör suudab liikuda nii maal kui vees, mis teeb temast kõrgelt hinnatud lahingumasina. Foto: Juss Saska
Algus lk 1
Veel viimased nädalad ja jaanuaris teenis tust alustanud ajateenijad heidavad seljast neid 11 kuud truult teeninud sõdurirüü ning astuvad naerulsui tagasi tsiviilellu. Enne seda on mõistagi vaja hoolitseda, et sõduritele usaldatud varustus oleks korras ja hooldatud ning ei ilmneks ebameeldivat üllatust mõne varustuselemendi puudu mise näol. Kui kõik korras ja vajalikud allkirjad saadud, siis võib tavariided selga tõmmata ja oma pausile pandud igapäeva eluga edasi minna. Aga mis saab edasi? Keerata elus uus lehekülg ning alustada hoopis uut elu? Seekordses Sõdurilehes oleme kaas teenistujatele kokku pannud artikli, mis tutvustab võimalusi jätkata karjääri kaitse väes. Räägime Kaitseressursside Ameti värbamiskeskusega, kuidas toimub tegevteenistusse astumine ja millistel ala del on võimalik kaitseväelist karjääri teha. Heitke pilk peale, ehk leiab keegi enda kutsumuse just kaitseväe vormis töötades. Avalehel on juttu sellest, kui kõva pauku teevad Eestis viibivate liitlasüksuste raskerelvastuse lipulaev M1A2 Abrams tankid ja millised on tema lahingtandemi lahingutransportööri M2 Bradley võime kused. Tutvustame ka kaitseväele muret setud esimese taktikalise sillasüsteemi kasutamis võimalusi ja käime vaata mas, kuidas kulges Kuperjanovi jalaväe pataljonis traditsiooniks oleva pataljoni ülema kella pihta laskmine. Lisaks tuleb juttu viimaseid päevi Liiba nonis tegutsevate Scoutspataljoni E STPLA-20 võitlejatega. Uurime, kuidas käib missioonipiirkonnas ühe palgalise sõduri igapäevaelu ning kuidas Eesti ja Soome kaitseväelased ka soojas kliimas oma saunalembust unustanud pole. Lehe viimase külje on sel korral aja teenijate asemel vallutanud tegevväela sed. Mõõtu võtavad Eesti, Soome ja Iiri ÜRO Liibanoni Soome-Iiri rahuvalve pataljoni missioonil viibivad kaitseväela sed.
E
simese ja teise jalaväe brigaadi juhtkon nale demons treeriti A meerika Ühendrii kide üksuste VIP-päe val keskpolügoonil maailma ühe võimsaima tanki M1A2 Abramsi lahinguvõimekust. Lisaks Abram sitele olid kohal ka liitlasük suste M2 Bradley soomus t atud lahingu t ransportöörid, mis on mõeldud jalaväeüksuste lahingu väljale transportimiseks. Jalaväe brigaadide juhtkonna liikmed said demonstratsioonlaskmistel ka ise sihtmärkide pihta tule avada ja omal käel proovida, mida suu dab teha M1A2 Abramsi 120 mm siledaraudne pearelv.
Tegu on võimsa lahingumasinaga, mis saab hakkama iga vastase tankiga. Veiko-Vello Palmi
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
Sõdurileht
sodurileht@mil.ee
TEAVITUSKESKUS
Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179
kolonelleitnant 1. jalaväebrigaadi ülem
1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul sellise tulejõu ja soomus kaitsega masinate vastu vasta Peatoimetaja: nooremseersant Taavet Tomberg Küljendaja: reamees Ilja Nikolas Keeletoimetaja: Kairi Vihman
sel väga raske hakkama saada. „Abramsist ma polnudki varem lasknud, väga hea oli üle pika aja tankist lasta. Tegu on võimsa lahingu masinaga, mis saab hak kama iga vastase tankiga,“ oli kolonelleitnant Palm tanki või mekusega rahul. Tankil on mood sad sihtimisseadmed nagu laser kaugusmõõdik, soojuskaamerad ja muu automatiseeritud tehnika, mis lihtsustavad tankile paiguta tud relvade kasutamist. M1A2 Abrams on üks maailma parimaid lahingutanke M1A2 Abrams on Ameerika Ühendriikide peamine lahingu tank, mida peetakse praegu oma sarnaste seas üheks maailma pare maks. M1A2 on oma eelkäija M1A1 täiendatud versioon. Abramsid on plaanis kasutusse jätta 2050. aas tani ja lisaks Ühendriikidele on tank kasutusel ka teiste riikide nagu näiteks Kuveidi, Egiptuse ja Saudi Araabia kaitsejõududes. Abramsil on neljaliikmeline meeskond, keda kaitseb vae sestatud uraani sisaldav Chob ham-tüüpi keraamiline soomus, mis pakub kaitset kõigi enam tuntud tankitõrjerelvade vastu. 62,5tonnist lahingumasinat viib edasi 1500hobujõuline turbiin mootor, kütusepaakide maht on 1900 liitrit, tegevusulatus kuni 425 km ja maksimaalseks kiiru seks 67 km/h. Seest on Abrams Toimetajad: Sverre Lasn, nooremseersant Alvar Tiisler Fotograafid: reamees Juss Saska, nooremseersant Benjamin Siirak
kaetud Kevlariga, et vältida taba muse korral kildude teket. Tanki seadmete hulka kuuluvad laseriga juhitavate tankitõrjerelvade eksi tamise segajad. Abramsi pearelv on 120 mm
Kõrgelt hinnatud lahingumasinaks teeb Bradley vees liikumise võimekus. L/44 M256A1 käsitsi laetav kahur, mille efektiivne laskekaugus on kuni 4 km. Vastase tabamist hõlbustab sihtmärgi lukustus süsteem. Põhirelvale lisaks pakub Abrams veel 12,7 mm raske kuulipilduja ja kahe 7,62 mm kergekuulipilduja toetustuld. M2 Bradley tuleb üle maa ja vee Abramsi kõrval toimetab lahingu väljal justkui Abramsi väike vennana lahingutransportöör Bradley, mida kasutatakse jalaväe üksuste lahinguväljale transpor timiseks ja nende toetamiseks. Üheskoos moodustavad Ambrams ja Bradley lahingpaari, kus Bradley tegeleb jalaväele soomuskaitse, transpordi- ja lahingu toetuse pakkumisega ning Abramsi üles
andeks jääb tulejõud. M2 Bradley mahutab lisaks kolme liikmelisele meeskonnale veel kuus sõdurit. Bradley esi soomus on tugevdatud ja kait seb kuni 30 mm soomustläbistava moona ja kergemate tankitõrje relvade vastu. Masina tugevdatud terasest põhjaplaadid kaitsevad miinide vastu. Bradley on relvasta tud 25 mm Bushmasteri soomust läbistava lahingu moonaga auto maatkahuriga, kahe raketiga TOW tankitõrjerelva ja 7,62 mm kuuli pildujaga. Masinat liigutab edasi 500 hobujõuline diiselmootor, mis arendab kiirust kuni 66 km/h ning on võimeline läbima ühe paagitäiega kuni 480 km. Kõrgelt hinnatud lahingu masinaks teeb Bradley vees liikumise võimekus. Kolonelleitnant Palmi sõnul on oluline, et tankiharjutuse käigus saaksid liitlasüksused harjuda Eesti maastiku eripäradega ja Eesti kaitseväe üksustega kokku harjutada. „Kuna meil on palju pehmet ja liigendatud maastikku, siis on hea maastiku selliste eri päradega harjuda. Eestis kasvav rohke võsa ei võimalda eriti tihti kaugele otse tulistada, seega on üksustel vajalik läbi harjutada, kuidas sellistes olukordades oma pearelvi kasutada,“ nentis kolonelleitnant Palm. Taavet Tomberg
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht
24. NOVEMBER 2015
Sõdurileht
3
Kuiva jalaga üle – kaitseväe uued sillasüsteemid TMM-3M Sõdurid on harjunud veetakistusi ületama täisvarustuses, aga kuidas toimetada teisele kaldale suurtükke, soomukeid ja muud rasketehnikat? Sõdurileht käis vaatamas, milliseid võimalusi pakub selleks esimene taktikaline sillasüsteem, mis Eesti kaitsevägi kasutusele on võtnud.
Seni on reserväelasi õpetama hak kavatel instruktoritel läinud selleks 19 minutit. Sillasüsteemi ei saa aga päris suvalises kohas maha panna. Tuleb läbi viia maastikuluure ja leida ületuseks sobiv koht. Vaja on kindlaks teha, millise maastikuga on tegu ja sobivad kohad märgistada. Vajadusel tuleb mõned puud maha võtta ja kui silla ots kalda äärele ei istu, tuleb kallast ette valmistada.
T
apa linna sissesõidul on jõe ääres näha askel damas hulk sõdureid, ajakirjanikke ja muidu uudistajaid. Poole jõe laiuselt on juba paigaldatud osa kaitseväe värskelt soetatud uuest lahingutoetussillasüsteemist ning avalikul esitlusel plaanitakse paika panna viimane sillamoodul. „Enne nende masinate saabumist oleksime pidanud väga palju toetuma rahu aegsetele sildadele ning lootma, et vastane neid ei hävita. Nüüd aga võime oma liikumistes ja planeeri mistes julgemad olla,“ kinnitas tak tikaliste sillasüsteemide soetamise vajalikkust 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm. TMM-3M sillasüsteemi kasutavad paljud NATO liitlasriikide kaitsejõud Tegu on uue 2015. aastal valmista tud Ukraina päritolu sillasüsteemi TMM-3Mga, mis on välja töötatud külma sõja perioodil Nõukogude Liidus ning mida kasutavad mitme NATO riigi ja näiteks ka Soome kaitsejõud. Ühel masinal on peal 10meetrine sild ning sillamoodu leid on võimalik omavahel ühen dada. Seega on kaitseväel nüüdsest
Sillasüsteem TMM-3M on piisavalt lihtne käsitleda ka reserväelastel ning tankiplatvormil olevate analoogidega võrreldes on seda kergem parandada ja hooldada. Foto: Siim Teder
võimekus ületada kuni 40 meetri laiust vee t akistust, mille sügavus ei ületa 3,5 meetrit. Silla maksi maalne kandevõime on 60 tonni, mis võimaldab silda kasutada pea kõigi Eesti kaitseväe ja liitlasüksuste rasketehnikamasinate üle takistuse transportimiseks. Vaid ameeriklaste põhitank M1A2 Abrams ning saks laste Leopard tank on selle silla abil takistuste ületamiseks liialt rasked, kuid ka nendega on varem silla vas tupidavust katsetatud ning sillad on pidama jäänud. Kaitseväe pioneeri inspektori kolonelleitnant Raul Küti sõnul on plaanis Eestusse tuua ka ameeriklaste sillatanke, mille kande
Silla maksimaalne kandevõime on 60 tonni, mis võimaldab silda kasutada pea kõigi Eesti kaitseväe ja liitlasüksuste raske tehnikamasinate üle takistuse transporti miseks.
võime on 70 tonni ning mis kannata vad ka raskeimat lahingutehnikat. Küll on aga Ukraina sillasüsteem võrreldes tankialuselele paigalda tud analoogiga märksa mobiilsem ja seda on kergem hooldada. Lahingtoetussilla TMM-3M liht sus on samuti üks põhjuseid, miks kaitsevägi just sellise kasuks otsus tas. Silla kokkupanek on piisavalt lihtne ja nii on lisaks tegevväelastele selle kasutamist kerge ka reserv väelastele õpetada. Ühel masinal toimetab korraga kolmeliikmeline meeskond. Paberite järgi peaks ühe mooduli mahapanek ideaal tingimustes aega võtma 12 minutit.
Ajateenijatel algab sillasüsteemi erialaõpe juba sel aastal Demonstratsioonipäeval kulub meeskonnal kolmest moodulist koosneva silla maha panekuks kolm tundi, kuid kokkuharjutamise tule musel on seda aega võimalik kõvasti parandada. Kui sild paigas, sõidavad sillasüsteemi kandevõime demon streeri miseks sellest üle nii Eesti kaitseväe soomustransportöör Pasi XA-180, pioneeride ratasbuldooser ja liitlasüksuste lahingumasin M2 Bradley. Lõpetuseks pääsevad huvi lised ka ise sillale, et sillasüsteemi konstruktsiooni headuses veenduda. Kokku on Eesti kaitsejõudu dele hangitud neli sellist masinat ning paiknema hakkavad need Tapal 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljo nis. Ajateenijate koolitamist silla süsteemide kasutamiseks on kavas alustada selle aastanumbri sees. Meeskonnad moodustatakse autoju hikursuse ja nooremallohvitseri kur suse läbinud ajateenijatest, kes läbi vad kõigepealt erialase masinaõppe ning allüksusega kokku harjutades lisandub juba ka taktikaõpe. Taavet Tomberg
Laskmisvõistlus käis kella peale
Igal aastal korraldavad Kuperjanovi jala väepataljoni tegevväelased omapärase laskmisvõistluse, mille eesmärgiks on tabada 100 meetri kaugusel olevat pataljoni ülema käekella. Selline traditsioon sai alguse juba 1994. aastal ja tänavu tuli kellavõitjaks seersant Mait Kägo.
„1
994. aastal tõdes toonane pataljoniülem kolonel Aarne Ermus, et tema kell ei näita õiget aega. Mis saab olla ühe tegevväelase jaoks hullem, kui valet aega näitav kell. Seega otsustas ta panna kella sihtmärgiks ja nii kujuneski välja üks kaitseväe omapärasemaid traditsioone, mida on hoitud nüüdseks juba 22 aastat," tutvustas laskmisvõistlust praegune pataljoniülem kolonelleitnant Hando Tõevere. Tänavu tabati sihtmärki 17. lasuga, mille tegi rühmavanema ametikohal töötav seersant Mait Kägo. "Tabada nii pisikest asja 100 meetri pealt on päris raske. Sihikupildi paika ajamine võttis omajagu aega, aga lõpuks jäi ikkagi päris palju õnne otsustada," tõdes võidumees. "Ausalt öel des tabanud lasu hetkel mõtlesin, et lasin hoo pis mööda. Olen võidu üle väga õnnelik." Pataljoniülemalt auhinnaks saadud uhket kella kavatseb seersant Kägo kohe kandma hakata. Terveks on pataljoni ülema kell jäänud
vaid 2007. aastal. Tookord kinkisid laskjad p ataljoniülemale suure seinakella. Eelmisel aastal võitis võistluse päeva viies laskja ja üle-eelmisel aastal selgus võitja alles päeva 99-ndal lasul.
Tabada nii pisikest asja 100 meetri pealt on päris raske. Sihikupildi paika ajamine võttis omajagu aega, aga lõpuks jäi ikkagi päris palju õnne otsustada. Mait Kägo seersant rühmavanem
„Et kõik võistlusele tulnud o salejad vint raua ikka tuliseks saaks, oleme juba kol mandat aastat lisaks kella laskmisele viinud läbi ka v õistluse pataljoni parim laskuri väljaselgitamiseks,“ lisas kolonelleitnant Tõevere. Sel a astal võitis parima laskuri tiitli ja laskev õistluse võitja märgi kapten Marko Pungar. Alvar Tiisler
Pataljoniülem kingib vastavalt traditsioonile uue käekella sellele, kes suudab 100m kauguselt nii pisikest objekti tabada. Foto: Alvar Tiisler
4
Sõdurileht
24. NOVEMBER 2015
Fotograafide
parimatest parimad Sõdurilehe fotograafid teevad nädala jooksul tuhandeid pilte. Selles rubriigis valivad nad lugejatele välja oma parimad fotod viimaste nädalate sündmustest, sekka pilte ka meie liitlastest.
Kaitseminister Hannes Hanso tutvust tegemas Eesti kaitseväe tehnikaga. Foto: Benjamin Siirak
Kuulipildur on üheks olulisimaks lüliks jalaväeüksuses. Pildil Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija kaitselahingulaagris võitlustules. Foto: Juss Saska
M1A2 Abrams on lahinguväljal üks võimas ja hirmuäratav relv, millega on vastasel raske hakkama saada. Foto: Juss Saska
24. NOVEMBER 2015
Sõdurileht
Liibanonis hõõguvad konflikti söed
Järgmisel nädalal jõuab LiibanonistÜRO rahuvalve missioonilt tagasi esimene rotatsioon Eesti kaitseväelasi. Vaatamata pingetele naaberriigis Süürias ja mujal, elab LähisIda üks konfliktsemaid piir kondi praegu rahus, aga pinged Liibanoni , Iisraeli ja erinevate osapoolte vahel on endiselt olemas.
„M
eie põhiline ülesanne siin on olla kahe riigi vahel,“ ütleb seersant Hardi Heinsar, kes teenis Liibanonis ka Eesti jalaväe kompaniiga aastatel 1996-1997. „Siinsete reeglitega harjuda on mõnes mõttes keerulisem kui Afga nistanis. Harjumatu on see, et otsest vastast ei ole,“ lisab nooremseersant Madis Keskoja. Vaatamata näilisele rahule tuleb säilitada valvsus Liibanon on omamoodi Lähis-Ida lakmuspaber, kus kohtuvad mitme osapoole huvid. Vaatamata ohtlikele arengutele Süürias, Iraagis ja lääne kaldal on Lõuna-Liibanonis olukord praegu endiselt rahulik, ent Iraani toetatud Hezbollah mõjupiirkonnas, kus rahuvalvajad teenivad, piisab sädemest, et puhkeks uus konflikt. Lõuna-Liibanoni ei jäta puuduta mata ka viimased sündmused pea linnas Beirutis, kus kahes ISIS-e korraldatud pommiplahvatuses huk kus novembri alguses 44 inimest ja ligi 200 sai vigastada. Selleks, et olukord lõunas oota matult ei eskaleeruks, viivad ÜRO, sealhulgas Eesti üksused oma vastu tusalas nii öösel kui päeval läbi jalgsi- ja mehhaniseeritud patrulle, mehitavad vaatlusposte ning täida vad muid rahuvalvealaseid ülesan deid. Oluline on säilitada valvsus, et märgata võimalikke ohte – näiteks seda, kui üks osapooltest raketi positsioone looma asub. „Tegelikult on ülesanded ja töö põhimõtted jäänud suures osas samaks kui 20 aastat tagasi. See ei ole sõjaline operatsioon nagu Afga nistan ja Iraak. Sarnasusi on roh kem Kosovo ja Bosniaga,“ võrdleb Heinsar, kes on ise ka kõigis neljas paigas teeninud. „Meil on keskmiselt üks patrull päevas, mis kestab 4 – 6 tundi. On ka päevi, kus teeme kaks patrulli ja seejärel on vaba päev,“ ütleb nooremseersant Peedu Perner, kelle sõnul võib rahulik olukord jätta ohuvaba mulje, mistõttu tuleb leida motivatsiooni, et kõiki protseduure korrektselt läbi teha. Liibanon on kaitseväe pikima ajalooga missioonipiirkond Liibanon on Eesti kaitseväele tuttav. Eesti jalaväelased teenisid aastatel 1996 – 1997 Süüriaga piirnevatel aladel koos norralastega. Kokku on kaitsevägi selles Lähis-Ida piirkon nas ÜRO eestlastest vaatlejaga kohal olnud aga tervelt 19 aastat, mis teeb Liibanonist kaitseväe jaoks pikima kestvusega missioonipiirkonna. Eesti jalaväerühm kuulub praegu
Lisaks teenistusülesnnetele õpetavad Eesti lahingpioneerid Liibanonis Soome reservväelastest rahuvalvajaid, kel selja taga meie ajateenijaga sarnane väljaõpe. Foto: Roland Murof
Soome kontingendi koosseisu, mis on osa 500-mehelisest Soome-Iiri pataljonist. Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 Eesti kaitseväelast, nende seas lahingpio neerid, kes on mitmel korral saanud vahetada kogemusi ametivendadega üle maailma.
See ei ole sõjaline ope ratsioon nagu Afganis tan ja Iraak. Sarnasusi on rohkem Kosovo ja Bosniaga.
Hardi Heinsar seersant Scoutspataljon
„Minu teenistusest kodus eri neb siinne keskkond päris palju. Erialalt olen lahingpioneer ja saan kodus täita põhiliselt oma eriala ülesandeid. Siin aga käin ka pat rullis, mille jooksul võib erinevaid rolle olla mitu, pooljaoülemast soo muki komandörini välja. Graafikud on tehtud nii, et kõik saaksid nor maalselt puhata. Selleks tuleb teine teist aidata ja võtta endale ka teiste ülesandeid,“ ütleb nooremseersant Madis Keskoja. Liibanoni Süüria ja Iisraeliga piirne v atel aladel leidub mitmeid sõdade ajal tihedalt mineeritud ala sid, mis on endiselt kohalikule ela nikkonnale ohtlikud. Enamus minee ritud piirkondi on tänaseks mar keeritud, kuid on ohtlikud näiteks suviste kulupõlengute ajal. Samuti ei pruugi märgistusest aru saada lapsed. Seepärast on ÜRO-l Liiba
nonis üks paremaid demineerimis kompetentse maailmas. Eesti sõdurite demineerimis kogemus on hinnas „Potentsiaali on siin üksjagu. Lõhke mata lõhkekehasid ja miine on L iibanonis varasemate konfliktide tõttu palju. Praeguses teenistuses me nendega siiski niivõrd kokku ei puutu, kuid siin saab häid kontakte luua Iirimaa, Hispaania ja ka B elgia demineerimisspetsialistidega. Belgia kontaktide kaudu saime jälgida näiteks Kambodža demineerimis spetsialistide tööd,“ märgib Keskoja. Samuti on Eesti lahingpioneerid läbi viinud improviseeritud lõhkekehade kahjutuks tegemise koolitust ees märgiga tutvustada eestlaste baas oskusi Soome rahuvalvajatele ja laiendada nende silmaringi. „Oleme päris tihti olnud ka ise õpetaja rollis, sest Afganistanist pärit improviseeritud lõhkekehadega kahjutuks tegemise oskuste vastu on siin suurt huvi tuntud,“ ütleb Keskoja. Suurema osa järgmisel nädalal Liibanoni suunduvast uuest Eesti kontin gendist moodustab jalaväe rühm ESTPLA-20, mis on komplek teeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Üle kolmandiku kontingendi kaitseväelastest on eel neva sõjalise operatsiooni kogemu sega. Kontingendi ülem on major Kalle Kõlli ja rühmaülem noorem leitnant Priit Lillemets. Scouts pataljoni võitlejad naasevad koju novembri lõpus, et oma lähedastega taasühineda ja väljateenitud puh kust nautida. Roland Murof
Soomlastega teenides saunast ei pääse
S
õdurile on elamistingimused olu lised, sest nii on loodud võimalu sed keskenduda olulisele. Samas on Afganistani kogemus Eesti sõdurile näidanud, kui vähe on tegelikult eluks ja operatiivtegevuseks vaja. Rahuvalvajate laagrites on olemas kõik vajalik teenistusülesannete täitmiseks ja vaba aja veetmiseks. ÜRO baasides ela takse 2-4 kohalistes kergkonstruktsioonist elamutes. Olemas on sportimisvõimalused sõude- ja veloergomeetritest kuni erinevate jõusaalimasinate ning hantliteni välja. Mõlemal positsioonil, kus eestlased tee nivad, on olemas traadita internet, saab helistada koju, lugeda ja kasutada mängu konsooli. Millestki puudust, välja arvatud lähedastest, tundma ei pea. Kui soomlasel pole sauna, siis pole elu. Liibanonis Soome-Iiri pataljoni laagris on viis sauna ja augusti keskel avasid Eesti ja Soome peaministrid ÜRO positsioonil 6-50 uue sauna. Ka Eesti sõdurile on saun süda melähedane. Siinsed saunad on kapitaalsed ehiti sed, erinevalt näiteks Afganistanist, kus ESTCOY-9 miinipildujarühm rajas Wahidi rühmavanema juhendamisel käepäraste vahenditega savist seintega sauna. See pol nud võrreldav Liibanoni omaga, kuid ka sellest osati rõõmu tunda. Mario Lementa Janari Jaanso
5
6
Sõdurileht
24. NOVEMBER 2015
Millised on võimalused pärast ajateenistust tegevteenistusse jääda?
Kõige rohkem värbab ajateenijaid Scoutspataljon. Pildil Scoutspataljoni sõdur lahingumöllus Portugalis õppusel Trident Juncture 2015. Foto: Siim Teder
Jaanuarikutse ajateenijad lõpetavad teenistuse juba loetud päevade jooksul ja kindlasti on nii mõnelgi sõduril mõttes jääda kaitseväega seotuks ka e daspidiseks.
K
õige suuremaks ajatee nistuse lõpetanute vär bajaks on Scoutspatal jon, kuid see ei pruugi automaatselt tähen dada sõduri ametit. Sobiva tausta korral võib kohe pärast ajateenistust alustada tööd ka lipsuga ametikohal. Millised on võimalused ja kui lihtne/ raske on kandideerimis protsess? Seda uuris Sõdurilehe toimetus
Laias laastus liitub aastas kaitseväega umbes 100 äsja ajateenistuse lõpetanud meest, kokku värbab kaitsevägi aastas umbes 400 meest.
koostöös Kaitseressursside Ameti värbamiskeskusega. Kõik kaitseväega seotud värba mised käivad läbi konkursi ja kõik konkursid on ka värbamiskeskuse kodulehel üleval. Seejuures tasub potentsiaalsetel suve- ja sügiskutse ajateenijatel huviga oodata pataljoni külla värbamiskeskuse töötajaid, kes külastavad ajateenijaid teenistuse jooksul kahel korral. Laias laastus liitub aastas kaitseväega umbes 100 äsja ajateenistuse lõpetanud meest, kokku värbab kaitsevägi aastas umbes 400 meest. Milline näeb välja värbamisprotsess? Peamine ajateenijate värbaja ongi Scoutspataljon, kes ootab äsja aja teenistuse lõpetanuid enda rida desse väga hea meelega. Kui aja teenija tunneb, et tahaks proovida, kas ta sobib Scoutspataljoni, tuleks internetis (www.elukutse.ee/scouts) täita mõned lahtrid oma kontak tandmetega. Seejärel võtab huvili sega ühendust juba värbamiskeskuse värbaja, kes helistab huvilisele ja tutvustab talle juba täpsemalt tööle vastuvõtmise protsessi.
Kaitseväkke sisenemisel on mitu etappi: vestlus, dokumendivoor, taustakontroll ja arstlik komisjon. Kui need etapid on läbitud, on või malik kaitseväkke ka tööle asuda. Vestlus värbajaga koosneb paljudest punktidest. Kaitseressursside Ame til on küll süsteemis olemas vara sema ajateenija andmed, aga soo vitakse täpsustada infot hariduse või näiteks autojuhilubade osas. Samas tuleb huvilisel olla ka val mis näiteks personalialasteks küsi musteks, näiteks miks mees nii tihti töökohti vahetab. Samuti soovib värbaja teada, milline on huvilise visioon kaitseväes töötamiseks ehk soovitakse infot, millistel ametitel huviline ennast kaitseväes näeks. Scoutspataljoni tööle asumisel on kindlustatud kolme-aastane leping ja seetõttu peab ka huvilistel olema nägemus, milline võiks seal nende karjäär välja näha või mida nad soovivad selle kolme aasta jook sul saavutada. Kaitseväele ei piisa põhjendusest, et kaitsevägi lihtsalt meeldib. Seega tasub enne värbajaga vestlusele minemist mõelda juba ette, millisena huviline oma teenis tust näeb. Samuti tuleb vestlusele
kaasa võtta erinevad dokumendid, k.a näiteks NAK-i lõputunnistus. Kui vestlus on tehtud, esitab vär baja informatsiooni Scoutspataljoni, kus sealsed inimesed vaatavad juba huvilise CV-d ja otsustavad tema tausta järgi, kas nad tahaksid vasta vat meest oma ridadesse.
Peamine ajateenijate värbaja ongi Scouts pataljon, kes ootab äsja ajateenistuse lõpetanuid enda ridadesse väga hea meelega. Kui Scoutspataljonile tundub, et tegemist on sobiliku kandidaa diga, saadab värbaja info vastava mehe kohta luurekeskusesse tausta kontrolli tegemiseks. Taustakontroll eeldab kandidaadi nõusolekut. Enne kontrolli tuleb kandidaadil täita ankeet, mis võtab aega umbes tunni. Luurekeskus teeb kandi d aadile taustakontrolli keskmiselt 7-10 päe
vaga, kuid see sõltub ka ankeedi täit mise kvaliteedist, et poleks tarvis enam lisaküsimuste tõttu ühendust võtta. Kui taustakontroll on edukalt läbitud, jääb üle käia arstlikus komisjonis. Rahumäe teel asuvasse tervisekeskusesse minnes peab tervise k aardi vahel olema kolm tõendit: perearsti tõend, kopsupilt ja psühhiaatritõend. Kokku peaks kogu värbamis protsess kestma umbes kuu aega ja kui kõik etapid on positiivselt läbi tud, ongi tee kaitseväkke valla. Prae guste ajateenijate puhul arvestatakse mõistagi sellega, et kõigepealt tuleks ajateenistus ära lõpetada ja seejärel endale lubada ka väike puhkus. See juures on võimalik kaitseväkke tööle asuda ka näiteks päev pärast aja teenistuse lõpetamist. Samuti tasub ajateenistuse ajal julgelt küsida rüh maülematelt luba, et saaks värba misprotsessiga juba teenistuse ajal alustada. Jaanuarikutse ajateenijaid oodatakse näiteks Scoutspataljoni kõige varem jaanuarik uu algusest. Töökohad Värbamiskeskuse jaoks on põhiline
24. NOVEMBER 2015
Sõdurileht
7
uudised
Kaitseväge külastas 22 töövarju Kaitseväge külastas töövarjupäeva puhul 22 noort, kellest 13 jälgis Kuperjanovi jalaväe pataljoni, 8 kõrgema sõjakooli ja 1 mereväe tuukri-ja toetuslaeva Tasuja tegevväelaste tegemisi. „Igati positiivne kogemus oli. Kõike sai teha – varustust selga proovida ja allvee robotit katsetada," ütles 21. keskkooli 12. klassi õpilane Cassandra Krass, kellel õnnes tus jälgida Tallinna lahel toimunud allveero boti Remus katsetusi tuukri- ja toetuslaeva Tasuja navigatsiooniohvitser nooremleitnant Greete Männi töövarjuna. Enim pakkusid Krassile huvi laeva juhtimisega seotud prot seduurid ning hommikune lipuheiskamine. Samuti andis ta heakskiitva hinnangu laevas pakutud lõunasöögile, mis Krassi sõnade kohaselt ei erine palju kodus pakutavast. Seda, kas humanitaarsuunal õppiv neiu võiks peale ajateenistuse läbimist asuda tegevteenistusse, ta öelda ei osanud. „Aas tane paus pärast keskkooli võimaldab erine vaid valikuid kaaluda," ütles Krass.
USA instruktorid koolitavad Tapal suurtükiväelasi
Vahipataljoni ahateenijatel on võimalus teenistust jätkata juba kutselise sõjaväepolitsei ridades. Foto: arhiiv
sihtgrupp ajateenistuse lõpeta nud mehed. Lisaks maaväelastele ootab oma ridadesse teenistu jaid ka merevägi, kellele tehakse üldjuhul laeval otsepakkumine. Seejuures on ka võimalused, et otsepakkumisi kindlatele ajatee nijatele tehakse kõigis Eesti patal jonides.
Lisaks maaväelastele ootab oma ridadesse teenistujaid ka merevägi, kellele tehakse üldjuhul laeval otsepakkumine. On vana müüt, et Scoutspatal joni siirduvad võitlejad saadetakse kohe lahinguväljale. Värbamis keskus kummutab selle koheselt. Jah, põhiliselt otsitakse küll rea koosseisu ja nooremallohvitsere ning seejärel hakatakse lahter dama mehi eriala järgi. Vaja on nii soomukijuhte, sihtureid, lasku reid, kuulipildureid ja meedikuid, kuid mitte ainult. Lisaks lahingu huntidele on tarvis ka neid, kes hunte toetavad. Ehk siis lisaks jalaväejagudele otsitakse mehi ka toetuselementi (remondimehed, laskemoonajagu jne). Ka mees, kellele meeldib kruve keerata või kes valdab kokakunsti, on Scouts pataljonis oodatud. Värbamiskeskus toonitab, et huvi korral tasub nende juures ankeet täita ükskõik mis hariduse korral. Kuna kaitseväes uuenevad
tööpakkumised iga päev ja amp luaa on niivõrd lai, võib igaühele midagi leiduda. Erandlik pole karjäär, kus alguses minnakse Scoutspataljoni kuulipilduriks ja seejärel üks hetk oma soovitud ameti peale. Peamine on endast teada anda. Isegi kui täna pole midagi pakkuda, siis kogu aeg avaneb uusi võimalusi või on juba teada, et mingi ametikoht hakkab kohe vabanema. Värbamiskeskus kogub CV-de andmebaasi, et või malusel ka ise inimestele töökohti pakkuda. Samuti ei tasu peljata seda, kui huvi pakkuval ametikohal on vajalik näiteks vähemalt noorem veebli auaste. Kui näiteks tubli ja äsja ajateenistuse lõpetanud mees vastab oma taustaga just sellele ametikohale, siis see pole mingi takistus. Kui nähakse, et inime sest on võimalik koolitada näiteks nooremveebel, siis see on variant. Kaitsevägi teeb kandidaatidele ise koolituse, et oleks võimalik vor mida enda jaoks sobiv inimene.
Kuna kaitseväes uuenevad tööpakkumised iga päev ja ampluaa on niivõrd lai, võib iga ühele midagi leiduda. Küll aga toonitab Värbamis keskus, et Scoutspataljonis tee ninud võitlejatel on kaitseväes suuremad eelised teha kõvem kar
jäär. Kui on valida kahe inimese vahel, siis valitakse alati Scouts pataljonis teeninud kaitseväelane. Kui hetkel vaadata kaitseväe kõr geid ameteid, siis enamik neist on alustanud karjääri Scoutsis. Ka geograafia, kus on võimalik teenida, on kaitseväes küllaltki lai. Kohti leidub peaaegu igas Eesti pataljonis, lisaks erinevad staabid ja samuti Kaitseliidu malevad, mis on kaetud tegevväelastega ja kuhu on samuti võimalik roteeruda. Kuid värbamiskeskus ei otsi vaid vormikandjaid. Otsitakse nii „rohelisi mehi“ kui ka amet nikke ja töölepingulisid inimesi. See tähendab, et potentsiaalne huviline võib pääslast siseneda ka erariides. Kuid taaskord on ka sellistel ametikohtadel eelistatud inimesed, kes on ajateenistuse läbinud, sest organisatsiooni tun netus tuleb läbi kogemuse. Kui valikus on inimene, kes teab, mil line kaitsevägi umbes välja näeb, siis ka seda kandidaati eelista takse. Värbamiskeskuse sõnul ei tasu peljata, kui töö mingil põhjusel ei peaks meeldima või teenistus osutub ootustest erinevaks. Kui Scoutspataljoni tihe graafik käib teenistujale üle jõu, tasub alati uurida, millised on kaitseväes tei sed ametid, kus võiks töö pare mini laabuda.
Palk Hetkel teenib tavaline kaadri sõdur Scoutspataljonis reamehe auastmes brutos 900 eurot kuus, kuid sellele tasule lisanduvad eri nevad lähetused ja muud tasud. Seejuures hakkab palk jooksma kohe esimesest päevast, mil tee
Kuid värbamiskeskus ei otsi vaid vormikandjaid. Otsitakse nii „rohelisi mehi“ kui ka ametnikke ja töölepingulisid inimesi. nistuja tööd alustab ning kat seaega kui sellist ei ole. Algne palk saab muutuda paremaks läbi erinevate koolituste. Mida roh kem ja aktiivsemalt mees ennast tõestab, seda suuremaks kas vab ka palk. Kui arvestada seda, kui palju Scoutspataljon aastas õppustel käib (ca. 2,5-3 kuud), siis tegelikult tuleb lõppkokku võttes brutopalk kätte netona ehk pangakontole laekubki 900 eurot. Scoutspataljonis teenides on või malik saada tasuta kasarmukoht, mis eluasemekulusid vähendab. Lõppkokkuvõttes on 900 eurone netopalk sisuliselt miinimum, mis on kaitseväes võimalik teenida. Kui arvestada, et ka meditsiini teenus on kaitseväelastele tasuta, pole see Eesti mõistes teps mitte halb tasu. Kui praegune ajateenija otsus tab alustada kaitseväes karjääri, pole kellelgi midagi selle vastu, kui ta 50-aastaselt pensionile läheb. Kaitseväe pension on sot siaalne tagatis tehtud töö eest ja kahtlemata ka hea motivaator. Alvar Tiisler
Ameerika Ühendriikide instruktorid viivad Tapal läbi suurtükiväepataljoni isikkoossei sule suunatud koolitusi, mille eesmärgiks on lähemalt tutvustada liikursuurtükki Paladin. Kursuse käigus annavad Ühendriikide instruktorid 1. jalaväebrigaadi suurtükiväe pataljoni ohvitseridele ja allohvitseridele ülevaate relvasüsteemi tehnilistest para meetritest ning liikursuurtükkide taktika lisest kasutamisest lahinguväljal. Koolituse raames külastatakse ka 27. novembril kaitseväe keskpolügoonil toimu vaid Paladini lahinglaskmisi, kus suurtüki väelased saavad jälgida liitlaste tegevust tulepositsioonide ettevalmistamisel, lasketegevuse läbiviimisel ning tulejuhtimis punktis. Möödunud pühapäeval saabus Tapale kaks Ameerika Ühendriikide päritolu liikur suurtükki M109A6 Paladin. Relvasüsteem võeti USA armees kasutusele 1994. aastal ning selle maksimaalne laskekaugus ulatub kolmekümne kilomeetrini. M109A6 mees konda kuulub neli inimest: meeskonna ülem, juht, sihtur ja laadur. 29 tonni kaaluv masin suudab arendada tippkiirust 60 km/h ning läbida ühe tankimisega üle kolmesaja kilomeetri.
Viru jalaväepataljoni ajateenijad võtsid mõõtu näidendivõistluses Viru jalaväepataljonis võtsid üksteisega mõõtu ajateenijatest moodustatud näite trupid – juba teist korda sel aastal toimus pataljonis näidendivõistlus. Kui esimesel näidendikonkursil osalesid juuni lõpus teenistust alustanud sõdurid, siis sel korral võistlesid omavahel septembri lõpus väeossa saabunud ajateenijad. Vaata mata üsna tihedale väljaõppegraafikule, panid oma esinduse välja koguni viis rühma. „Võistlus oli üsna tasavägine, kuid võitja suhtes valitses kohtunike seas üksmeel. Hin dasime mitmeid erinevaid kriteeriume: loo vust, näitlemisoskust, muusikalist osa ning rekvisiitide kasutamist," ütles žürii tegevust juhtinud kapten Ott Aro. Näidendivõistluse parimaid premeeriti kringliga ning žürii lemmikuks osutunud ajateenijate rühm pääseb pärast eesootavat metsalaagrit linnaloale.
8
Sõdurileht
24. NOVEMBER 2015
Sõdur vs. sõdur ÜRO Liibanoni Soome-Iiri rahuvalvepataljoni eri Eesti kaitsevägi
Iiri kaitsevägi
Soome kaitsevägi
KÜSIMUSED Peedu Perner
Andrew Shanagher
nooremseersant
Hemmo Markkula
reamees
kapral
Viimase ÜFTi tulemus; mitu kätekõverdust suudad järjest teha?
Sain 300 ehk maksimumtulemuse. Kätekõverdusi 73.
2
Sain kõigis testi osades maksimum tulemuse. Test koosneb kolmest osast 1. Kätekõverdused ja istesse tõusud 2. 3,2 km jooks 3. 14 kg raskusega 10 km läbimine. Käte kõverdusi tegin 72.
Milline on sinu senise teenistuse kõige eredam mälestus?
Ajateenistuses läbisin pioneeripatal jonis akvalangist-geoloogi väljaõppe.
2
Ilmselt luurekursus.
1
Liibanoni UNP 2-45 baasi saabu mine, sooja oli 35 kraadi.
2
Mis on sinu lemmik tegevus vabal ajal?
Sport – jooks ja jõusaal. Ka palli mängud.
1
Koeraga jalutamine.
0
Jõusaalis käimine.
1
Selge, sain.
0
Kõiki, kes pole sõjaväelased kutsun tsivilistideks („civvies“).
1
Roger ja ETA (Estimated Time Arrival) kui SMS-sse saadan.
2
Carl Gustav annab suurima elamus, mis Eesti kaitseväes võimalik on olnud.
2
Iiri jalaväe kasutuses olevad kuuli pildujad on suurepärase tulejõuga.
1
12,7mm NSV raskekuulipilduja.
1
Läbida Lähis-Ida suurim maraton Beirutis.
2
Ellujäämiskursus.
2
95 S 58-61 granaadiheitja või nagu Soomes kutsume „Mustiga“ lask mine.
1
Mis on kõige harjumatum asi teenistuses?
Olukorrad, kus käsu mõte jääb enda le arusaamatuks.
1
Kaua kodust eemal olemisega pole ilmselt kunagi võimalik täielikult harjuda.
1
Õppustega harjumine kus vaba aeg võib kergelt muutuda kogu pataljoni hõlmavaks õppuseks.
1
Milline on meeldejäävaim ülema tsitaat?
Peab meeldima; kes ei taha see ei pea.
2
Mind over Matter. If you don’t mind it doesn’t matter.
2
Kasuta aega nagu sõdur: söö, maga ja treeni.
1
Mis on olnud kõige veidram ülesanne, mis sulle on teenistuses antud?
Ilmselt nendele küsimustele vasta mine, intervjuu andmine.
0
Baastreeningu ajal pidin leidma täiusliku kivi, mida kotis kanda. Ei õnnestunud.
1
Oli üks rühmaõppus, kus pidime kõike tegema omal käel. Mõni ülesanne, kuhu olid kaasatud ka roomajad võis olla pisut ebaharilik.
2
Esimene asi mida koju naastes teed?
Saan sõpradega kokku. Saun, grill ja õlu.
1
Lähen sõpradega pubisse ja teen pindi Guinness´i.
1
Söön ja magan korralikult.
1
Millised sõnad on sulle teenistusest külge jäänud mida kasutad ka vabal ajal? Millise relvaga tahaksid kõige rohkem lahingusse minna? Mis on kõige ägedam asi, mida seni teenistuses teinud oled?
PUNKTE KOKKU
MalumangNr 6
13
Sain maksimumtulemuse. Käte kõverdusi tegin 74.
2
12
VÕITIS
Sel korral küsime lugejatelt kaks kaitseväega seotud küsimust:
Mis on mereväe miinijahtija nimi, kes osales Läti iseseisvuspäeval ja kelle nime kasutas kunagi Kagu-Eesti maakond?
14 Saada mälumängu vastused* aadressil Sõduri leht, staabi- ja sidepataljon, teavitus keskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 20.11.2015. Kõigi vastuste saatjate vahel loosi takse välja termos. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja mälumängu numbrit!
Termose võitis reamees Joonas Tammeaid Kuperjanovi jalaväe pataljonist.
kapral Hemmo Markkula Soome kaitsevägi
* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.
Fotod: Roland Murof Graafika: Ilja Nikolas
Kes on kurikuulus snaiper Valge Surm, kes tappis Talvesõjas 505 meest? Väidetavalt peitis ta end päeval ja ööl lumehangedes ning sõi positsioonil olles lund, et vastased ei näeks ta hingeõhku.
Mälumängu nr 5 õiged vastused olid: 1. Kaitseminister Hannes Hanso oli aastatel 2013-2015 Kuressaare linnapea. 2. Lahingutank on hästi soomustatud, ette nähtud kasutamiseks eesliinil ning hävitab vastast pigem otsetulega. Vastupidiselt lahingutankile on liikursuurtükk kergelt soomustatud, mõeldud tegutsemiseks sügavuses ning toetab eesliinil võitlevaid üksusi kaudtulega.
2