27. oktoober 2015 by Sõdurileht

Sõjavöeline isikukaitse - valmistu halvimaks

lk 2

Luura, lase, eemaldu!

Kuperjanovi NAK näitas lahinguvõimet

lk 5

lk 6

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 27. OKTOOBER 2015

ISSN 1736-3411

TÄHELEPANU, LAEVAL ON H Ä I R E !

Mereväe ajateenijate argipäev ei piirdu vaid erialase tööga. Kui vaja, tuleb kustutada ka tulekahju. Foto: Juss Saska

Mereväe tuukri- ja toetuslaeva Tasuja mees konnal on neil päevil kiired ajad. Suvekutse ajateenijad on pärast baaskursuse läbimist rakendatud laevadele ja väljaõpe käib täie hooga. Madrustele see meeldib, sest tööpäevi laeval on nad oodanud juulikuust saadik.

leme fotograafiga vaevu jõudnud jala Tasujal maha panna, kui juba jääb Miinisadam meist mitme miili kaugusele. Laeva komandör vanemleitnant Ermo Jeedas sõnab, et ees ootab kolm praktilist harjutust, millega kinnistatakse seni õpitut. Koostööd saavad teha peagi reservi minevad talvise ja suvekutse ajateenijad, kes meeskonda kuuluvad. Komandör tõdeb, et lisaks kaadrile on väljaõppes tähtis roll just vanematel ajateenijatel, kes

peavad noorematele kamraadidele üle antavad ametid selgeks õpetama. Tuba täitub paksu suitsuga Päev algab tulekahjuga pootsmani kajutis. Kõlab alarm ja kibekähku hakkab laevas sagimine. Ajateenijatest moodustatakse kaks meeskonda, kusjuures üks kannab täpselt samasugust tuletõrjevarustust nagu tsiviilpäästjad. Tegevuses esineb teatud puudusi, kuid aegamööda saadakse olukord kontrolli alla ning paks suitsukiht asendub värske mereõhuga. Kogu tegevusele

kulub veidi alla 10 minuti. „Kõige tähtsam, et tulekahju sai kustutatud. Alati tuleb ette väikeseid tagasilööke, kuid selleks me siin oleme, et nendest õppida. Noored on alles kaks nädalat laevas ja ma usun, et kahe nädala pärast on nad professionaalsel tasemel,“ on komandör Jeedas noorte madruste suhtes optimistlik. Mees üle parda Mõnikümmend minutit hiljem saab mõnus laevasõit taas uue pöörde. Vanemad ajateenijad viskasid vette nuku (mis kannab laeva eelmise komandöri eesnime Kert – toim.) ja häire peale täitub välistekk meestega. Kiiret reageerimist nõudvas ülesandes on esmalt tarvis vette lasta paat, mis külmas vees oleva kaaslase võimalikult kiiresti laeva tagasi tooks. Kolmeliikmeline ajateenijatest moodustatud meeskond paneb jaheda veetemperatuuri tõttu

Noored on alles kaks nädalat laevas ja ma usun, et kahe nädala pärast on nad professionaalsel tasemel. Ermo Jeedas vanemleitnant Tasuja komandör

selga kaitseülikonnad, astub paati ja toob vette kukkunud meremees Kerdi viie ja poole minutiga õdusasse laeva tagasi. Vanemad ajateenijad tõdevad, et sama ülesanne on suudetud hea drillimise korral täita ka nelja minutiga. Oluline roll on siin ka sillal oleval meeskonnal, kes peab kiiresti ja järsult pöörama

laeva tagasi üle parda kukkunud mehe suunas. Komandöri sõnul pole „mees üle parda“ harjutust õnneks kunagi pidanud reaalselt rakendama ehk ükski Tasuja meeskonnaliige pole vette kukkunud. „Mehi peab oskama veest ruttu päästa, sest näiteks praegu on veetemperatuur vaid 10 kraadi – sellises vees külmutakse kiiresti. Olen harjutuse k äiguga rahul, viis ja pool minutit on enamvähem aeg, kuigi saab ka kiiremini,“ sõnab komandör. Raskused kauplejatega suhtlemisel Hommiku lõpetuseks mängitakse läbi lahinguhäire. Stsenaariumi kohaselt läheneb laevale aeglaselt kaater (sel korral tegevväelastega mehitatud – toim.), milles olevad isikud soovivad Eesti mereväelastele kaupa müüa. Esialgu ei saa Tasuja kaatriga kuidagi sidet ja kui saab, Jätkub lk 2

Sõdurileht

27. OKTOOBER 2015

Plahvatusi ja täristamist! Taavet Tomberg

nooremseersant

Viimasedki kutsealused on nüüdseks uue olukorraga harjunud ja järjest jahedamaks muutuvate ilmadega on kasarmust saanud armas paik, kus väliharjutustel kontide vahele pugenud külma eest pakku pugeda ja end edasise õppetöö tarbeks üles soo jendada. Lõppemas on nooremallohvitseri baaskursus ja edasi liigutakse juba erialaõppega. Seekordne Sõdurileht on täis p lahvatusi ja täristamist. Heidame laiema pilgu eri nevatele harjutustele, mida ajateenistuse ajal võimalik läbida on. Vaatame, kuidas Kuperjanovi jalaväe pataljoni kaitselahingut peavad, heidame pilgu sellele, kuidas suurtükiväepataljoni väikeüksused vaenlase kontrollitaval alal kopterikaamera ja jälituskoerte terava nina eest põgenevad, uurime, kuidas tehakse sõjaväepolitseikompaniis sõja väelise isikukaitse lõpuharjutust ja käime Keila endises gümnaasiumihoones logisti kapataljoni logistikakompanii korraldatud linnalahingus püssirohulõhna nuusutamas. Lisaks tuleb juttu kaitseväeorkestri tegemistest ja tutvustame uut sõidu jagamise rakendust Wisemile. Lehest ei puudu ka kaastöö. Kõrgema sõjakooli kolmanda aasta õhuväekadett Jevgeni Družkov kirjeldab üksikasjalikult kõrgema sõjakooli õhuväe õppereisi, mille eesmärk oli tutvuda Läti ja Leedu õhuväe üksustega. Viimasel leheküljel võtavad traditsioo niks saanud sõduritevahelises võistlus voorus omavahel mõõtu Viru jalaväe pataljoni ja suurtükiväepataljoni ajateenijad.

Algus lk 1

Juhtkiri on ka laeva sillas oleval sidemehel tükk tööd, et kaupmeestele selgitada huvipuudust nende kauba vastu. Kuna kaater ei reageeri Tasuja nõudmistele ja saabujad on ka relvastatud, tuleb vastutegevust teha. Enne relva nägemist lastakse kaatrit veekahuritega, mille võimsus mõne ajateenija biitsepsi korralikult proovile paneb. Kui kaatrist ilmub välja ka tulirelv, on Tasuja meeskonnal õigus vastane eemale peletada või laeval oleva relvastusega hävitada. Taas näitas Tasuja oma head manööverdamisvõimet, sest vastavalt vajadusele pööratakse laeva vajalikus suunas ja kõrvaltvaataja jalgealune ilma toeta enam kõige stabiilsem ei olnud. Sääraste tundmatute aluste tuvastamiseks nagu sel korral kauplejate paat, on mereväe laevadel olemas spet-

siaalsed vaatlejad. „See harjutus tuli välja kenasti ja kõik mehed olid valmis. Oleme piisavalt treeninud ja jäin rahule. Üritame tasapisi uutele ajateenijatele väljaõppe mahtu suurendada, 80% tööst on veel ees ning praegu on peamine tagada ja õpetada neile selgeks ohutusreeglid,“ tõdeb alles hiljuti Tasuja komandöriks saanud vanemleitnant Jeedas. Noored kohanevad laevaeluga kiiresti Ka hiljuti laeva tulnud suvekutse madrused usuvad, et harjutused kukkusid välja hästi. „Olime häirete ajal täitsa tublid. Ise lõin kaasa tule kustutamise harjutusel. Kuigi kostüümi selga panemine võttis aega, sai olukord positiivselt lahendatud. Väljasõidud on päris mõnusad, sest see pakub

Isikukaitse ehk lihtsalt VIPi kaitse puhul on meeskonna liikmetel vaja ümbruskonnas tähele panna iga detaili. Vahi pataljoni sõjaväepolitseikompaniis õpetatav sõjaväeline isikukaitse harjutus valmistab ajateenijaid ette halvimateks võimalikeks stsenaariumiteks ja ettearvamatute olukordade kiireks lahendamiseks.

ahipataljoni sõjaväepolitseikompaniis on terve nädala kestnud sõjaväelise isikukaitse õppetsükkel lõppenud. Ees seisab lõpuharjutus, kus hinnatakse eelkõige isikukaitset tegeva meeskonna koostööd, kus tähtsal kohal on omavaheline suhtlus. Harjutuse ajal võib iga tsiviilisikuks kehas-

tunud ajateenija olla kas lihtsalt möödakäija või ka potentsiaalne ründaja. „Kuigi meil on paukmoon ja kõik mõistavad, et see on treening, on olukorra sees väga raske eristada, kas tegu on mänguga või mitte,“ kommenteerib harjutust vahipataljoni ajateenija nooremseersant Nikita Groznov. Sõjaväepolitseikompanii rühmav anema nooremveebeli Timo Aaviku sõnul on harjutuse eesmärk õpetada tegutsemist sõjaolukorras, millesse on kaasatud ka tsiviilisikud. Sõdurid peavad käituma diskreetselt, kuid vajalikul hetkel tuleb olla võimelised reageerima. „Kuna tegu on väga spetsiifilise ja nüansirohke väljaõppega, peavad sõdurid olema eriti tähelepanelikud. Meeskonnatöö, eriti just omavahelise suhtluse tasandil, ja iga

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Sõdurileht

meeskonnaliikme võime enda ümber toimuvat tähele panna on põhiasjad, mida selle harjutuse puhul tasub silmas pidada,“ lisas nooremveebel Aavik.

Kui VIP on autos, asutakse auto kolonnina sihtkoha suunas teele. Samal ajal jälgivad meeskonnaliikmed pingsalt ümbrus konda ja seiravad tahavaatepeegleid. Iga hetk võib kolonni tabada rünnak.

Kõik meeskonnaliikmed peavad oma ülesannet teadma Harjutus algab käsuga VIP peale võtta ja sihtkohta viia. Kõige ees olev auto sõidab esimesena kohale, et veenduda ümbruskonna ohutuses. Seejärel tulevad teised autod, ühed meeskonnaliikmed toimetavad VIPiks kehastunud ajateenija kiiresti autosse, kuni teised perimeetrit julgestavad. Kui VIP on autos, asutakse autokolonnina sihtkoha suunas teele. Samal ajal jälgivad meeskonnaliikmed pingsalt ümbruskonda ja seiravad tahavaatepeegleid. Iga hetk võib kolonni tabada rünnak. Jõudnud sihtkohta, kontrollivad esimeses autos olevad meeskonnaliikmed ala üle ja alles seejärel järgnevad kaks ülejäänud autot. Igal liikmel on kindel vastutusala, kõik peavad täpselt teadma, mis nende ülesanne on. Meeskonnaliikmete ja VIPi paiknemine on väga oluline, võima-

Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

ajateenijad rakendatakse laevadel tekimadruste, motoristide ja sidemeestena. Enamik laevadel teenivaid madruseid on juba varasema merekogemusega ning ameteid õppinud kas mereakadeemias või merekoolis. Madrus Andren Tõnson on Tasuja motorist ja mereakadeemia taustaga. „See on varem merendusega kokku puutunud inimestele ideaalne võimalus. Ootan väga laeva mootoritega tegelemist. Kuna endal koolis õige pea praktika tulekul, on siin hea võimalus seda harjutada,“ sõnab madrus Tõnson. Mereväkke saabub aastas umbes 50 ajateenijat nii talve- kui ka suvekutsega. Rakendust leiavad nad neljal laeval. Alvar Tiisler

Sõjaväeline isikukaitse – valmistu halvimaks

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

TEAVITUSKESKUS

rutiinsesse ellu head vaheldust. Siiamaani meeldib mulle mereväes kõik. Väljaõpe on huvitav ja häired on teistsugused kui maaväes. Veidike kiiremini tuleb end liigutada, aga lõbus on. Pluss muidugi toit – see on siin super,“ kiidab laevaelu madrus Ergo Lindt, kes loodab teenistuse ajal külastada Tasujaga ka välissadamaid. Mereväkke saabuvad ajateenijad läbivad teenistuse alguses maaväes sõduri baaskursuse, misjärel suunatakse nad mereväkke. Paarinädalane madruse baaskursus annab esimesed juhtnöörid merel käitumiseks, seejärel suunatakse noored madrused juba laevastikku. Komandöri arvates kohanevad uued ajateenijad laeva elu ja oluga kiiresti, kuid kõigi oma rollide arusaamine võtab aega umbes kaks kuud. Mereväe

Peatoimetaja: nooremseersant Taavet Tomberg Küljendaja: reamees Ilja Nikolas Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Toimetajad: Svere Lasn, nooremseersant Alvar Tiisler Fotograafid: reamees Juss Saska, nooremseersant Benjamin Siirak

liku rünnaku korral tuleb VIP kiiresti maha viia ja ründaja suunas vastutuli avada. Oluline on juba enne kohtumisele sõitmist VIPile kaitsevarustus selga panna ja seda ka juhul, kui kaitstav isik seda ise vajalikuks ei pea. Perimeeter tuleb julgestada, tsiviilisikuid ei tohi VIPi lähedale lasta, samas tuleb nendega suheldes jääda olukorrast sõltumata viisakaks. Kõige raskemaks hindas noorem seersant Groznov lõpuharjutuse juures just tsiviilisikute kaasamist: „Varem olime neid olukordi harjutanud ainult oma meeskonna ja kindla VIPiga. Nüüd oli aga päris keeruline hinnata, kes kus on ja kes mida teeb. Kuna neid ongi päris olukorra puhul ka nii palju, siis on väga raske hinnata, kes kuidas käituda võib. Nendel ongi õigus omi asju teha, aga küsimus on selles, kuidas mina käitun, mida mina teen. Kas hindan isikut ohtlikuks või mitte.“ Oluline on jälgida ka seda, et autod oleksid pargitud nii, et rünnaku korral oleks võimalik VIP k iirelt autosse toimetada ja sündmus kohalt lahkuda. Ka siin on meeskonnaliikmetel kõik vaja eelnevalt läbi harjutada. Nooremveebel Aavik h indab praeguste ajateenijate taset heaks: „Iga aastaga areneme ka meie instruktoritena ja tänu sellele saavad sõdurid parema väljaõppe. Kui nad ise on asjalikud ja tahavad areneda, siis tuleb kõik ka järjest paremini välja. Eks nad Karujäljel saavad selle pagasi jälle kokku panna ja näidata, kui palju neil tänasest harjutusest meelde on jäänud.“ Novembris toimuv õppus Karujälg on jaanuaris sõjaväepolitseikompaniis ajateenistust alustanud sõdurite lõpuharjutus, selle üks osa on ka sõjaväeline isikukaitse. Taavet Tomberg

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

27. OKTOOBER 2015

Sõdurileht

Kaitseväe orkester näitas Leedus show-numbreid

Kaitseväe orkester osales läinud nädalavahetusel Leedus Panevėžyses toimunud vaskpuhkpillide konkursil, mille raames toimus ka rahvusvaheline sõjaväeorkestrite tattoo ehk show-numbrite festival. Kaitseväe orkestri ülesanne oli festivalil kohalikele orkestritele näidata, kuidas profid selliseid numbreid esitavad.

Võib tunduda, et see on lihtne võimalus ajateenistus läbida, kuid tegelikult on päevad tööd täis ja niisama olesklemist pole. Harjutada on vaja palju ja proovid toimuvad hommikust õhtuni.

ava kanti ette ligi 7000 inimest mahutavas spordihallis. Tegevväelaste kõrval said Leedus võimaluse esineda ka kolm ajateenijat. Tattoo-programm on shownumber, mille käigus ühenduvad sõjaväeorkestri riviline drill ja pillimängu oskus. Lisaks kaitseväe orkestrile näitasid oma numbreid ka kaks Leedu sõjaväeorkestrit ning Saksamaal resideeruv USA orkester. „Kaitseväe orkestrandid on väga head show-mehed. Kui neile anda rohkem vabadust, teevad nad väga head vigurmarssi. Seekord on iga liikumine ja pööre välja kirjutatud. Oleme neid selle programmiga pisut kammitsenud, kuid kui anda meestele vabad käed, võib tulla väga pöörane show,“ naljatleb orkestri tseremoniaaldirigent nooremleitnant Simmu Vasar, kes koostas tattooprogrammi esmakordselt. „Õnneks oli eelmisel aastal võimalik käia USA Euroopa väejuhatuse orkestri juures Saksamaal õppimas, kuidas tattoo-programmi koostada. Ma ei

Ingvar-Vilmar Leerimaa

reamees Kaitseväe orkestri ajateenija

Show-kavas näitas orkester lisaks pillimänguoskusele ka keerukaid rivimanöövreid. Foto: Benjamin Siirak

arvanud, et see nii raske võib olla, aga tänu meie orkestri professionaalsusele õnnestus kõik oluliselt lihtsamalt.“ Orkester – veel üks võimalus ajateenistuseks Poolteist kuud on orkestri juures olnud seitse suvekutse ajateenijat, kellest kolm lõid kaasa ka Leedus toimunud esinemisel. Leitnant Vasara sõnul on tegu oma ala pro-

fessionaalidega, kellele ei valmista ükski programm raskusi. „Poisid on väga tublid. Vanad orkestrandid on näiteks tattoo-programmi teinud juba 20 aastat, kuid ajateenijatele on see värske kogemus ja nad saavad üllatavalt hästi hakkama. Jah, võibolla mõnd sammu on vaja rohkem õpetada, kuid praegu on nad hästi joone peal. Ka muu repertuaariga pole neil probleeme, neid mehi võib kasutada rivimängudel ja kontsert-

muusikas,“ ütleb dirigent. Kaitseväe orkestrisse pääsemiseks on eelduseks varem omandatud muusikaline haridus. Mõistagi läbivad ajateenijad ka sõduri baaskursuse, misjärel siirduvad juba orkestri koosseisu. Päeva algus ja lõpp näeb neil välja nagu teistel ajateenijatel, kuid päevategevuste hulka kuuluvad proovid orkestrimajas, samuti erinevad esinemised. „Siiamaani on emotsioonid ainult positiivsed.

Wisemile – turvaline ja odav võimalus käia väljaloal Nutikas ajateenija kasutab teenistuses omandatut edukalt ka väljaloale minnes ehk piiratud ressursside otstarbekaim kasutamine sunnib mõtlema, kuidas säästa aega ja raha. Oma panuse ajateenijate teenindamisse tahab anda mobiilirakendus Wisemile, mille uudne lahendus pakub kiiret ja odavat võimalust jõuda ühest punktist teise.

isemile’i tegevjuhi Arti Küti sõnul on poolteist kuud tagasi loodud rakendusega liitunud juba 2500 inimest ja liitujaid on juba pea kogu Eestist. Kuidas rakendus toimib? Autojuht märgib rakendusse oma alguspunkti, sihtkoha ja sõidu alguse kellaaja ning kui reisija avaldab soovi mõnda tema marsruudil läbitavasse kohta sõita, võetakse tee koos ette. Potentsiaalne reisija märgib rakenduses oma asukoha ja sihtkoha ning valib välja auto, millega ta soovib oma marsruuti läbida. Seejuures saab iga

kasutaja vaadata, milline on teise inimese reiting ehk kuidas on tema sõite seni hinnatud. Nii saab veenduda, kas selle juhiga reisida on turvaline või mitte. „Usun, et see on hea võimalus ajateenijatel oma koju jõudmist nädalavahetuseti kiirendada ja odavamaks teha. Näiteks praegu on Tallinna ja Tartu vaheline keskmine sõiduhind meie rakendust kasutades 4-5 eurot ehk ligi kaks korda odavam kui bussiga sõita. Seejuures ei võta Wisemile üheltki kasutajalt teenustasu. Samuti on autoga ajateenijal võimalik oma reis odavamaks muuta, kui ta võtab peale ka teisi,“ ütleb Arti Kütt. Hääletamine – võimalus tasuta koju jõuda Ka sotsiaalvõrgustikes on netilehti, mis pakuvad Wisemile’iga samas hinnaklassis sõite erinevatesse sihtkohtadesse nagu Tallinnast Tartusse, Tallinnast Jõhvi jne. Alati säilib lisaks ka vana hea häälega reisimise võimalus. Vahipataljoni ajateenijast noo-

Tsiviilelus õppisin muusikat ja et kaitsevägi pakub võimalust orkestris aega teenida, oli see minu jaoks ainuõige variant. Olen väga rahul. Lisaks orkestriproovidele kuuluvad teiste ajateenijatega meie päeva tegevusse ka laulu- ja vaskpuhkpillide ansamblite proovid. Detsembris üritame alustada bändiga. Võib tunduda, et see on lihtne võimalus ajateenistus läbida, kuid tegelikult on päevad tööd täis ja niisama olesklemist pole. Harjutada on vaja palju ja proovid toimuvad hommikust õhtuni,“ ütles trombooni m ängija reamees Ingvar-Vilmar Leerimaa, kelle jaoks on kaitseväe orkestris mängimine suur au. Alvar Tiisler

Wisemile’i kasutamine on ülimalt lihtne. Auto peale on võimalik saada vaid mõne ekraanivajutusega. Foto: Juss Saska

Wisemile’i rakenduse keskmised sõiduhinnad

Tallinn–Tartu

4–6 eurot

Tallinn–Jõhvi

5 eurot

Tallinn–Pärnu

5 eurot

Tallinn–Viljandi

5 eurot

Tallinn–Paldiski

2 eurot

Tallinn–Tapa

3 eurot

Tartu–Võru

3 eurot

remseersant Holger Sibul sõidab pea igal nädalavahetusel väljaloale Tartusse. Hääletanud on ta teenistuse jooksul umbes 15–20 korda ja pole kordagi pidanud pettuma – seejuures on ta sõitnud alati tasuta.

„Peale saamisega pole probleeme. Tuleb hääletamiseks valida sobiv asukoht ja üldiselt üle 30 minuti pole pidanud autot ootama. Võrreldes reedeõhtuse bussiliiklusega, kus enamasti on kõik bussid juba täis, on hääletamine kindlasti parem ja kiirem liiklemisviis. Sõidu turvalisuse pärast pole ma üldjuhul muretsenud,

sest tihti on juhid toredad inimesed, kes uurivad elu ja olu kohta teenistuses. Kui keegi on kahtlane ja on aru saada, et kas masina või juhi juures on midagi viga, siis pigem jätan peale minemata ja hääletan edasi,“ ütleb nooremseersant Sibul. Alvar Tiisler

Sõdurileht

27. OKTOOBER 2015

Fotograafide

parimatest parimad Sõdurilehe fotograafid teevad nädala jooksul tuhandeid pilte. Selles rubriigis valivad nad lugejatele välja oma parimad fotod viimaste nädalate sündmustest, sekka pilte ka meie liitlastest.

Kiire hooga liikuva Pasi fookusesse saamine pole fotograafile kõige kergem ülesanne. Foto: Juss Saska

Mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja harjutab veekahuriga vastase eemale peletamist. Foto: Juss Saska

Iga lennuk vajab külma ilmaga äratust. Et vältida tiibade jäätumist, tuleb lennuki tiibadele teha hommikuti jäätõrje. Foto: Juss Saska

27. OKTOOBER 2015

Sõdurileht

Politsei- ja piirivalveameti jälituskoerad on treenitud jälgi ajama pikki kilomeetreid ja seda ka raskel maastikul. Foto: Benjamin Siirak

Tegutsemine vaenlase tagalas – luura, lase, eemaldu!

Omadest ära lõigatud vastase poolt hõivatud ala. Metsas tuleb omal käel hakkama saada. Vaenlase sihtmärkidele varitsusi korraldades tuleb hoolitseda, et enda asukohta ei reedaks. Kauaks ühte kohta pidama jääda ei saa, vastasel korral avastab sind ülevalt piidlev kopterisilm või saavad haisu ninna eriväljaõppe saanud jälituskoerad. Nii käib väike üksuse lahingutegevus vastase hõivatud alal.

jalaväebrigaadi suurtükiväep ataljonis harjutati nädala aega kestnud v äliharjutusel väikeüksuse taktikaid vastase kontrol litud territooriumil. „Harjutuse eesmärk on anda sõduritele eeldused ja oskused, mis võimaldavad tegutseda väikesemate üksustega kui kompanii, rühm või jagu. Harjutus näeb ette tegevust vaenlase hõivatud alal, kus väikeste üksustega korraldatakse vastase üksustele ja objektidele luuret ja varitsusi,“ kommenteeris laagri ülesehitust suurtükiväepataljoni nooremallohvitserikursuse rühmaülem nooremleitnant Martin Rooni. Ajateenijate jaoks oli tegu nooremallo hvitseri baaskursuse esimese harjutusega, mille käigus õpiti ennast, oma kaasvõitlejaid ja ülemaid paremini tundma. Noorem allohvitseri baaskursuse õppeaine „Patrullid“ raames õppisid sõdurid luuret, varitsust, varjatuks jäämist ja maskeerimistehnikaid kasutades kolmnurklaagri paiknemis

põhimõtteid. Meeskonnad jagunesid kaheks – kollaseks ja siniseks. Vastu tegevust tegid kollased, kes kehastasid territooriumi kontrollivaid üksusi. Sinised olid vastase hõivatud alal t egutsevad väikeüksused.

Ajateenijatele lisaks kaasati lahingutegevusse tegevväelased Mõnevõrra eriliseks tegi õppuse asjaolu, et lisaks ajateenijatele oli lahingutegevusse kaasatud tegevväelased. Ohvitserid ja vanemall ohvitserid täitsid ajateenijatega kõrvuti sõduriülesandeid, mis olid iseloomulikud väikeses koosseisus tegutsemisele. Ka vaatlusposte mehitasid koos ajateenijatega tegevväelased. Nii mõnigi ohvitser sai postil mitu tundi külmetada ja nii oma ajateenistust meenutada. Suurtükiväekooli ülema kapten Feliks Roodvee sõnul oli tegevväelastest koosneva juhtgrupi ülesanne harjutada väikeüksuste juhtimist vastase poolt hõivatud umbes 30 ruutkilomeetrisel alal. Mingeid sidevahendeid kasutada ei tohtinud, kogu infovahetus pidi käima kas näost näkku või nn postkasti meetodil, kus sõnumitele või täiendavale varustusele tuli järele minna metsa rajatud peidikutesse. „Väikeüksuste ülesanne oli paikneda vastase poolt okupeeritud alal ning hävitada varitsustega kõrge tasuvusega sihtmärke. Lisaks väike üksuste juhtimise õppimisele harjutati läbi, kuidas üksusi sellises olukorras varustada,“ lisas kapten Roodvee. Kogu varustus tuli seljakotiga toimetada määratud jaotuspunkti-

desse, kus väikeüksused said ennast täiendamas käia. Selleks tuli alal tegutsenud varustusüksustel nädala jooksul peidikuid varustades läbida umbes 50 km. Kohtumised toimusid e randitult pimedas, varustus punktid oli võimalik leida vaid magnetasimuuti kasutades ja läbi tiheda metsa tuli selleks läbida pikki v ahemaid. Valgus- ja helirežiim pidid olema laitmatud, kuna vastase käsutuses olid öövaatlusseadmed, mille abil oleks üksuse l iikmed muidu kohe avastatud. „Sellised harjutused on väga vajalikud mitte ainult ajateenijatele, vaid ka tegevväelastele, sest tulevad välja igasugused lihvimata pisiasjad. Mõned tegevväelased on seda õpet tegelikult varem saanud, aga sellest on nüüdseks möödunud juba aastaid,“ märkis nooremleitnant Rooni. Väikeüksusi ajasid taga jälituskoerad Laagri esimesel päeval tutvuti alaga, tehti maastikuluuret ja valmistati ette vaatluspostid. Teisel päeval alustati luuret ja varitsusi vastase kõrge tasuvusega sihtmärkide pihta. Lisaks liitus lahingutegevusega kaks ameeriklaste jagu, kellest ühed asusid vastutegevuse poolele ja teised liitusid varitusi sooritavate väikeüksuste koosseisuga. Nii peeti üksteise üksustele jahti kolm päeva. Metsade varjus peeti lahinguid, olukord püsis pinev nii ööl kui ka p äeval. „Varitsused on väga põnevad. Kuigi enamik aega kulus vastase jälgimisele ja otseselt midagi ei juhtunud, oli sellegipoolest kogu aeg

tunne, et kohe-kohe võib midagi juhtuda. Eile sattusime vastasega kontakti, mille käigus meid kinni püüti ja vangistati. Käed seoti kinni, küsiti infot ja meiega tehti igasugu trikke,“ kirjeldas varitsuste olustikku suurtükiväepataljoni nooremallohvitserikursuse õppur Siim Hendrik Rääk.

Sellist võimudistantsi tuleb aeg-ajalt natuke lõhkuda, et ei tekiks kujutlema, et varitsuses ja patrullis kuul kaadrit ei taba. Ikka tabab ja r eeglid kehtivad kõigile samamoodi.

Sten Valdaru

nooremleitnant staabitagalapatarei ülema abi

Neljandal päeval saabusid alasse vastase lisajõud taevas tiirutava kopteri ja metsas jälgi ajavate politsei- ja piirivalveameti koerte näol. Lisaks liitus vastutegevusega ka 30meheline Kaitseliidu võitlus üksus. Kapten Roodvee sõnul oli selle üksuse eesmärk imiteerida olukorda, kus vastasele väikeüksustega tekitatud kahju oli piisavalt suur, et kasutusele võetakse spetsiaalsed abinõud väikeüksuste leidmiseks. Viimane lahing Neljanda päeva lõunaks tuli väikeüksustele käsk alast välja imbuda

ja 20 km kaugusel asuvale eemaldumisalale liikuda. Õhust püüti väike ü ksuste võitlejate asukohti avastada kopteril asuva termo kaamera abil, mis edastas pilti vastutegevuse liikmetele. Metsa all olid koerad jälje üles võtnud ja edumaaks arvati umbes poolteist tundi, kuid neljapäevasest lahingutegevusest kurnatud ja täisvarustuses liikuva üksuse kiirus kahanes jõudsalt. Mida värske maks jäljed muutusid, seda kiiremini koerad jooksid. Napilt jõudsid väikeüksused eemaldumisalale, kus f ormeeriti rühmasuurune üksus ja anti uus käsk rünnata vastase o lulist sihtmärki. Neli päeva kestnud varitsused ja tagaajamised loeti viimase lahinguga lõppenuks. Ü htlasi lunastasid nooremallohvitserikursuse õppurid välja oma kursuse sümboli, milleks on suurtükiväe pataljoni nooremallohvitseride kursuse mõõk. Lisaks v äljaõppe eesmärkidele tõi laager välja sõdurite juhi- ja isikuomadused. Ühtlasi aitas laager tegev v äelastel rasketes tingimustes ü ksteist p aremini tundma õppida. Ka ajateenijate ja tegevväelaste vahelisele suhtele oli laager kasulik. „Sellist võimudistantsi tuleb aegajalt natuke lõhkuda, et ei tekiks kujutlema, et varitsuses ja patrullis kuul kaadrit ei taba. Ikka tabab ja reeglid kehtivad kõigile samamoodi,“ võttis laagri kokku staabi tagala patarei ülema abi nooremleitnant Sten Valdaru. Taavet Tomberg

Sõdurileht

27. OKTOOBER 2015

Kuperjanovi NAK näitas lahinguvõimet

Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse (NAK) õppurid näitasid kolmenädalase metsalaagrite aja lõpetuseks praktikas õpitud oskusi. Pea kaks tundi kestnud lahing nõudis lisaks füüsilisele võimekusele tulevastelt juhtidelt ka taktikalist mõtlemist.

aaliline kuppel maastik võib mõnikord välkkiirelt asenduda lahinguväljaga. Kuperjanovi pataljoni 230 NAKi õppurit paigutati varjatud positsioonidele ja lahing võis alata. Eelkõige oli fookuses kaitse, sest seda oli just viimasel laagrinädalal harjutatud. Rühma koosseisus tegutsemine pani jaoülemad proovile ja nõudis ülimat tähelepanelikkust. Lühikese aja jooksul tuli jagudel tihti positsioone vahetada ja üsnagi pikaks veninud lahing surus ka tugevamatel meestel käed põlvedele, et õhk tagasi kopsudesse jõuaks. Suurel maa-alal kõlasid võimsalt nii AK4 kui ka MG3 valangud ja säärast täristamist ajateenijad eriti sageli kogeda ei saa. Mõistagi olid harjutuse lõppedes kõik osapooled rahul, et lahing nõnda põnevaks ja adrenaliinirohkeks kujunes. „Väga meeldiv oli ringi joosta. Mõistagi oli lahing kurnav ja eriti karm oli nendel, kes jooksid ringi

tankitõrjerelvadega. Meie eesmärk oli näha, kuidas jaod toimivad, kui rünnaku- ja kaitselaagrid on läbitud. Kokkuvõtteks võib öelda, et rühma koosseisus on koostöö väga tähtis. Kolm nädalat metsas olid väga mõnusad. Igav ei hakanud, kõvasti saab möllata ja ootan ka edaspidi, et poleks passimist ja saaks tegutseda,“ võttis NAKi baaslaagri kokku õppur Alvar Kasak.

Kolm nädalat metsas olid väga mõnusad. Igav ei hakanud, kõvasti saab möllata ja ootan ka edaspidi, et poleks passimist ja saaks tegutseda. Alvar Kasak

õppur Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija

Väljaõpe on oluline nii aja teenijatele kui ka tegevväelastele Kuperjanovi pataljoni B-kompanii ülemale kapten Lauri Teppole meeldis meeste pühendumus lahingus. „Suurem eesmärk oli anda esmased teadmised ja oskused kaitselahingu rühmitumisest ja pidamisest.

Kahetunnine lahing oli paljude tulevaste nooremallohvitseride jaoks senise teenistuse võimsaim kogemus. Foto: Juss Saska

Kasutasime sel korral meetodit, et pooled ründavad ja teine pool kaitseb. Rünnakul kasutasid mehed kõiki manöövriliike, mida ründaja kaitse vastu ette võtta võib. Võib öelda, et jaotaseme oskused on meie NAKi õppur ehk tulevane jaoülem saavutanud. Ma arvan, et nad saavad aru, mis nad jagu juhtides tegema peavad. Võib-olla on alguses raske teiste üksustega hea koostöö leida, kuid rõhutan veelkord, et mehed saavad jaoülema baasoskustega hakkama pigem hästi kui halvasti. Kaitseväes on sõduril rohkem õppida kui kesk-

koolis. Informatsioonihulk, mille ta peab siin vastu võtma, ja oskused, mida omandama – neid on tohutult. Olen ka akadeemilise õppimise poolega rahul. Seda, kuidas tegevväelased on neile asjad selgeks teinud, saame näha õppusel Kevadtorm 2016,“ sõnas kapten Teppo. Metsas olles pole tähtis ainult ajateenijate väljaõpe. Ka tegevväelased, ohvitserid ja vanemallohvitserid saavad lahingutandril väärtusliku kogemuse. Eriti veel sellisel, mis Kuperjanovi pataljon korraldas. „Sellised harjutused on igat-

pidi vajalikud, ilma nendeta ei saa. See on parim treening, kui moon on salves ja peab maastikul inimesi juhtima. Teine hea aspekt on see, et selline harjutus annab meie tegev väelastele v õimaluse juhtida üksuseid maastikul, see ongi põhjus, miks nad kunagi mundri selga on tõmmanud,“ võttis kapten Teppo kokku suuremate harjutuste eesmärgi. Nooremallohvitseride k ursused üle Eesti lõppevad pataljonides detsembri esimestel nädalatel. Alvar Tiisler

„Granaat! Kõik tagasi!“

Endises Keila gümnaasiumihoones koolikell enam helise, kuid omamoodi õppetöö jätkub seal siiamaani. Kaitseväe logistikakompaniide ajateenijad said vanas koolihoones maha pidada korraliku lahingu, mille käigus said nad reaalse kogemuse, kuidas suurt hoonet rühma koosseisus vallutada.

eljapäeva pärast lõunal on endise Keila gümnaasiumi esine muruplats täis hambuni relvastatud sõdureid. Põlvele võtnud ajateenijad kuulavad pingsalt ülema käsku eelseisva ülesande täitmise üksikasjade kohta. Salved täidetakse paukmoonaga, kuulipilduja lindid tõmmatakse ümber kere ja taskud topitakse täis suitsu ja pauku tegevaid imitatsioonivahendeid. Tegevväelastest koosnev vastutegevuse üksus on vanas koolihoones juba positsioonid sisse võtnud. Kaitseprillid lähevad ninale, kõrvatropid surutakse sügavale kõrva. Õhus on tunda, et kohe läheb väikelinna külje all kõvemaks madinaks. „Võrreldes ajateenijale harjumuspäraseks saanud metsas tegutsemisega loob linnalahing neile hoopis uued tingimused, mis on nii füüsiliselt kui ka vaimselt oluliselt raskemad. Valju lahingutegevuse tõttu on

infot raske vahetada. Liikuda on keeruline, mööbel, ehituspraht ja klaas, erinevad tõkked, akendest hoonetesse sisenemised – kõik väga raske, aga samas ka huvitav. See on kõigile väärtuslik teenistuskogemus,“ selgitas linnalahingu olemust logistikapataljoni logistikakompanii ülema abi nooremleitnant Oliver Tüür.

Suitsukatte all liigutakse rünnakule Hetk hiljem lendavad välja esimesed suitsugranaadid ja kattetule varjus liigub esimene jagu maja küljele. Hoonesse sisenetakse paralleelselt maja taga olevast uksest ja kooli eest akendest. Enne sisse liikumist on vaja aga avada nurgad. Kattegrupp paneb end paika ja Carl Gustav k ihutab imitatsioonilaengu teise korruse aknasse, kust vastutegevus üksuse pihta tule on avanud. Jaod liiguvad ülemate korraldusel majja sisse ja esimesed granaadid lendavad sõdurite jalge ette. „Granaat! Kõik tagasi!“ kõlab hüüe justkui ühest suust. Tuleb uuesti proovida ja kõva tulevahetuse toel suudetakse edasi liikuda. Ees seisab koridor, mõlemal pool tühjad toad. Need on vaja ära puhastada, kui vastane end seal peidab. Toad võetakse paarikaupa ette, järgmine jagu saab edasi liikuda ja nüüd on vaja liikuda teisele korrusele. Esimesed jõuavad trepil vaevalt paar

sammu teha, kui ülevalt lendab kaela järjekordne granaat. Tõmbutakse tagasi, et siis uuesti proovida. Teisel korrusel ootab ees pikk ja lai koridor, kus vastutegevusega kõva lahingut peetakse. Kuulipildur pannakse koridori katma ja kui keegi vastastest mõne nurga tagant oma peanupu välja pistab, siis paneb vali kuulipilduja valang neid kiirelt ümber mõtlema.

Liikuda on keeruline, mööbel, ehituspraht ja klaas, erinevad tõkked, akendest hoonetesse sisenemised – kõik on väga raske, aga samas ka huvitav. Oliver Tüür

nooremleitnant logistikapataljoni logistika kompanii ülema abi

Tiheda tuletoetuse katte all pressitakse edasi, esimese korruse puhastanud jaod on jõudnud t reppideni ja teisel korrusel saadakse teiste jagudega jälle kokku. Edasi on vaja ära võtta ülemised kaks korrust, kuhu

Ajateenijatele tavapäraseks olevale metsas tegutsemisele pakub linnalahing head vaheldust. Foto: Juss Saska

vastutegevus on taganenud. Selleks tuleb kontrolli alla võtta kahel pool olevad trepid. Julgestus paika ja ettevaatlikult hakatakse paarikaupa treppidest üles liikuma. Granaate ja hülsse lendab igas suunas. Koridorid kontrolli alla Samm sammu haaval liigutakse edasi. Instruktorid juhendavad sõdureid paiknemise ja liikumise osas. Kuulipildurid katavad koridore, puhastusmeeskonnad puhastavad tube, samal ajal kui teised neid katavad. Jaoülematel on hääl käskluste jagamisest kähedaks muutunud. Umbes tund aega pärast rünnaku algus on harjutus läbi ja koolimaja

neli korrust on vastaste jõududest puhastatud. „Jagu juhtida oli vahepeal päris keeruline, sest üle lärmi pead korralikult häält tegema, et enda mehi suunata. Pauku tehti palju ja kogemus oli vägev,“ kommenteeris lahingut logistikapataljoni ajateenija õppur Steven Sillamäe. Kuna logistikaüksused paiknevad sõjaolukorras enamasti asulates, siis on linnalahing logistikaüksustele üks väljaõppe olulisemaid elemente. Logistikakompaniide ajateenijad said endises Keila gümnaasiumi hoones harjutada tuleval nädalal toimuvaks linnalahingu lõpuharjutuseks. Taavet Tomberg

27. OKTOOBER 2015

Sõdurileht

uudised Vahipataljoni asus juhtima major Martin Kukk

Õhuväe kadetid said Baltikumi õhuväelastelt uusi teadmisi. Foto: Sigurd Tonning-Olsen

Õppereis Läti ja Leedu lennubaasidesse

Selle õppeaasta alguses käis viies õhuväe põhi kursus koos kõrgema sõjakooli õhuväe põhikursuste juhtkonnaga tutvumis praktika raames õpp ereisil, mille eesmärk oli tutvuda Läti ja Leedu õhuväe üksustega.

smalt külastasime Lätis asuvat Lielvārde lennubaasi. Külma sõja ajal baseerus seal rügement taktikaliste hävitajatega MIG-27D, MIG23 ja MIG-21. Aastal 1994 viidi lennutehnika üle Venemaale ning lätlased võtsid baasi juhtimise üle. Praegu on Lielvārde lennubaas väga tähtis, kuna seal asub peamine osa Läti õhuväest ning õhuoperatsioonide juhtimis- ja teatamispost (CRP, inglise keeles Control and Reporting Post Lielvārde). Lielvārde juhtimis- ja teatamispost on osa Eesti, Läti ja Leedu ühisest õhuseirevõrgust ja juhtimissüsteemist BALTNET. See õhuseirevõrk on osa NATO õhukaitsesüsteemist, mis teeb õhuseiret, relvajuhtimist ning juhtimist ja väljaõpet Eesti, Läti ja Leedu territooriumil. BALTNET-i koosseisu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu juhtimis- ja teatamispostid, Karmėlava rahvusvaheline juhtimis- ja teatamiskeskus, radaripostid ning BALTNETile eraldatud varustus. Ameerika Ühendriikide armee kopter UH-60 Black Hawk Ekskursiooni käigus tutvustati meile juhtimis- ja teatamisposti ülesandeid, struktuuri ja posti töörutiini. Ringkäigu ajal saime

suhelda erialaspetsialistidega ja esitada küsimusi posti personalile. Lielvārde külastus ei piirdunud juhtimis- ja teatamisposti presentatsiooniga. Huvitav oli ka lennubaasi üldine tutvustus, mille käigus anti ülevaade lennubaasi ajaloost, juhtimisstruktuurist, allüksustest ja tehnikast, sealhulgas lennutehnikast ja hooldus masinatest. Lennumasinatest olid baasis helikopterid Mi-2 ja Mi-17 ning transpordilennuk An-2. Kõige rohkem jäi meelde A meerika Ühendriikide armee kopterite UH-60 Black Hawki tutvustus. Ameerika Ühendriikide kopteripiloodid andsid meile p õhjaliku ülevaate nii kopteri taktikalistest-tehnilistest andmetest kui ka kopteri kasutamise kogemustest ja tegevustest missioonidel. Lätis külastasime veel RBS-70 õhutõrjeüksust ja TPS-77 radari posti. Lennubaasi personal suhtus meisse väga sõbralikult. Meil õnnestus vahetada kõrgema sõjakooli embleeme Läti õhuväe ja USA kopteriüksuse embleemidega. Pärast Lielvārde lennubaasi külastamist võtsime ette pika bussisõidu Leetu, kus külastasime mainitud Karmėlava rahvus vahelist juhtimis- ja teatamiskeskust, kus töötab rahvusvahelise isikkoosseisu ja ühise korraldu sega taktikaline õhuoperatsioonide juhtimisüksus, mis teeb õhuseire- ja relvajuhtimise ope ratsioone. Saime osaleda hommikusel meeskonnavahetuse briifingul ning jälgida kogu keskuse tööprotsessi. Ettekande vormis tutvustas juhtimis- ja teatamiskeskust major Margo Ütt, kes on praegu BALTNETi ülema asetäitja

operatsioonide alal. Karmėlava rahvusvahelise juhtimis- ja teavituskeskuse Eesti meeskond tagab koostöös Läti ja Leedu õhuväelastega Karmėlava juhtimis- ja teatamiskeskuse toimimise NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemi (NATINAMDS) osana. Major Ütt tutvustas kadettidele keskuse ülesandeid, radaripostide ning juhtimis- ja teatamiskeskuste rolli BALTNETi õhuseirevõrgus ning kõikide osade kommunikatsiooniprotsesse.

Õppereis andis kadettidele laia põhjalise ettekujutuse Balti õhuturbe erinevate elementide juhtimisest ja võimekusest ning Balti õhuseire võrgust ja juhtimissüsteemist.

Jevgeni Družkov kõrgema sõjakooli kolmanda õp peaasta õhuväe õppesuuna kadett

Õppereisil külastasime viimasena Šiauliai lennubaasi, mis on Balti riikide peamine õhu turbe lennubaas. Lisaks Leedu lennuvahenditele asuvad seal ka NATO õhuturbe hävitajad. Kohapeal saime tutvuda Norra õhuväe F-16AM Fighting Falconite ning Itaalia Eurofighter Typhooni hävitajatega. Norra ja Itaalia hävitajad baseeruvad Šiauliai lennu baasis

Balti regioonis õhuturbe ees märgil selle aasta maikuust. Tutvusime õhuturbemissiooni lennukitega Balti õhuturbemissioon algas 2004. aastal ajutise õhukaitse abinõuna Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi suveräänsuse ja kaitsmise tagamiseks. Vaatamata sellele, et Balti õhuturbemissiooni läbiviimine oli alguses planeeritud ajutiseks, deklareeriti see 2012. aastal püsivaks. Norra ja Itaalia piloodid tutvustasid suure uhkusega oma rolli õhuturbemissioonil ning tegid muljetavaldava hävitajate presentatsiooni. Lennukid asusid suurtes kiirreageerimisangaarides, kus saime nendega lähemalt tutvuda. Üks kadettidest proovis selga kuulsat anti-G-ülikonda, hävituslennuki piloodi peamist ülekoormusevastast kaitseriietust, mis aitab vältida hüpoksiat ja teadvusekaotust suure mate manöövrite korral. Lisaks lennukitega tutvumisele anti meile ülevaade Šiauliai lennu baasi tegevustest, infrastruktuurist, ülesannetest ja tulevikuperspektiividest. Õppereis andis kadettidele laiapõhjalise ettekujutuse Balti õhuturbe erinevate elementide juhtimisest ja võimekusest ning Balti õhuseirevõrgust ja juhtimissüsteemist. Lisaks sellele said kadetid ettekujutuse võimalikust tulevasest teenistusest ning teadmised spetsialiseerumisjärgse eriala valimiseks. Jevgeni Družkov kõrgema sõjakooli kolmanda õppeaasta õhuväe õppesuuna kadett

Eelmise neljapäeva hommikul T allinnas toimunud pidulikul rivistusel andis vahipataljoni senine ülem kolonelleitnant Kaido Sirman üksuse juhtimise üle major Martin Kukele. Major Martin Kukk alustas kaitseväe teenistust 1995. aastal Eesti riigikaitse akadeemias. Aastatel 2004-2007 teenis ta erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, rahuoperatsioonide keskuses, maaväe staa bis ja Kalevi jalaväepataljonis. A astal 2011 oli major Kukk Estcoy-12 ülem Afganistanis, 2012. aastal asus ta ametisse maaväe staabi personali- ja administratiiv osakonna üle mana. Enne vahipataljoni ülema a metikohale asumist teenis major Kukk kaitseväe pea staabi välisteenistuse ja koolituse osakonna välisgrupis. Ta on lõpetanud Saksamaal asuva Bundeswehri ülikooli, lisaks on major Kukk õppinud Saksamaal maaväe ohvitseri ja kind ralstaabi kursustel. Major Kaido Sirman jätkab teenistust kaitseministeeriumis.

Üle 500 Eesti kaitseväelase osaleb NATO suurel õppusel Trident Juncture Üle 500 Eesti kaitseväelase osaleb eelmise nädala teises pooles aktiivsesse faasi jõud nud NATO kümnendi suurimal õppusel Trident Juncture 2015. Eesti kontingendist moodustavad enammiku Scoutspataljoni võitlejad, kes kuuluvad Eesti juhitud Balti pataljoni koos Läti ja Leedu kaitseväelastega. Kolme riigi ühise pataljoni juhtüksus on Scoutspataljon. Lisaks Scoutspataljonile, staabi ohvitseridele ning logistikaelemendi võitle jatele osaleb õppusel ka mereväe laevastiku miinijahtija Admiral Cowan koos ligikaudu 40liikmelise meeskonnaga, mis tegutseb õppusel NATO 1. miinitõrjegrupi koossei sus Vahemerel. Trident Juncture on suurim NATO õppus pärast 2002. aastal korraldatud Strong Resolve’i ja selle eesmärk on kontrollida NATO 2016. aasta väga kõrge valmitusega ühendsiht jõudude (Very High Readiness Joint Task Force) valmisolekut.

Eesti kaitseväelased Liibanonis said ÜRO missioonimedalid

– Iiri Kuu keskel said Liibanonis Soome pataljonis teenivad Eesti kaitseväelased At Tiri ÜRO rahuvalvebaasis aset leidnud pidu likul rivistusel kätte ÜRO missioonimedalid. Rivistusel osalenud ÜRO rahuvalvemis siooni UNIFIL läänesektori ülema brigaadi kindral Salvatore Cuoci sõnul on nii Eestil, Soomel kui ka Iirimaal oma väärikas rahuval vemissioonidel osalemise ajalugu. Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitse väelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome – Iiri pataljonist, mis on ainus m itmerahvuseline pataljon ÜRO r ahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Pataljoni ülem on kolonelleitnant Kari Kaakinen.

Sõdurileht

27. OKTOOBER 2015

VS.

Viru jalaväepataljon

TÜKIVÄEGRUPP SUUR

Suurtükiväepataljon

„Sõdur vs. sõdur” Seekord on võistlustules Virumaa pataljonid - Viru jalaväepataljon ning suurtükiväepataljon. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

Kauri Kaljuste

Henrik Tomson

nooremseersant

290; 90.

Kristo Laineste

õppur

265; 81.

Karel Kasar

reamees

Viimase ÜFTi tulemus; mitu kätekõverdust suudad järjest teha?

250; 81.

reamees

268; 76.

Kaevikut kaevates tegin enda arvates sinna väga head ast med, nagu keerdtrepi. Siis tuli veebel ja otsustas neid astmeid proovida, mis lõppes sellega, et veebel lendas kogu täiega sinna kaevikusse sisse. Sealt välja ronides patsutas ta mulle õlale ja ütles: „Ära pikka viha pea.“

SBK lõpurännakul jõudsime finišisse sekund enne viimast aega. Tugevamad mehed jooksid väsinumate juurde ja aitasid nende asju tassida.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Lõpurännakul pidime jõge ületama. Kui olime lõpuks läbimärgadena teisele poole jõudnud, siis avastas üks jaokaaslane, et oli relva teisele poole unustanud.

Esimesel linnaloal läksin ma ilma ette teatamata ja roosid käes kodu ukse taha. Koputasin uksele ja kui naine ukse lahti tegi, võtsin valvelseisangu ja palusin luba sisenemiseks.

Esimese väljaloa veetsin ma kodus just Hispaaniast tagasi tulnud elukaaslase ja teiste sõprade seltsis.

Mida tegid esimesel väljaloal?

Veetsin palju aega koos oma sõpradega.

Panin tsiviilriided selga ja siis helistasin sõbrale ja sõitsime Opel Astraga McDrive’i.

„Šlang“, „säbelema“, „ei pidurda!“

Šlang, säbelema.

Millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Mongol, mkm no-go.

Mongol, jorda.

Galil.

AK4.

Millise relvaga tahaksid kõige rohkem lahingusse minna?

AK4.

A-10 ründelennuk.

MedNAKi läbimine. Ootan väga pataljoni bändi esinemist.

NAKi lipu tagasilunastamine. Tankitõrje lahinglaskmist tahaks teha.

Mis on kõige ägedam asi, mida seni teenistuses teinud oled või teha tahaksid?

Öölaskmine oli väga lahe. Lange varjuhüpet tahaks ajateenistuse ajal teha.

Mulle meeldis militaar animatsiooni töötoa raames animafilmi teha. Tulevikus tahaks Browninguga täristada.

Ploomipuder (puder kuivatatud ploomidega).

See, et kell 10 tuleb voodisse minna.

Mis on kõige harjumatum asi ajateenistuses?

Kolm korda päevas koristamine.

Hommikul ärkamine ja 45 sekundiga riietega korruse peale jõudmine.

SBK kaeviku kaevamise e ksamil kaevas üks kahemeetrine võitleja väga väikse kaeviku, mille peale instruktor ütles: „Ega sa imikule hauda ei kaevanud!“

Milline on meeldejäävaim ülema tsitaat?

Öölaskmiste ajal ütlesin instruk torile, et pimedas on keeruline lasta, selle peale ütles ta: „Postkasti on keeruline häda teha, eriti siis, kui postkasti ava on külje peal.“

„... hakkab ventikasse viskama!“

Pidime koristama tuba, mida koristaja oli just vahetult koristanud.

Kivide korjamine platsilt, kus kolmandik platsist oli kinni tambitud killustik.

Mis on olnud kõige veidram ülesanne, mis sulle on teenistuses antud?

Relvaruumist võeti välja taburet, mida ei tohtinud teha. Seejärel rivistati kogu rühm üles ja kõik pidid ühe korra tabureti oma kohale tagasi viima.

Üks sõdur oli oma relva maha unustanud ja ta pidi sellele madalroomates järele minema.

Astun Kaitseliitu ja lähen tööle.

Lähen Kaitseliidu rühmaga õppusele.

Mida teed esimesel päeval reservis?

Katsun tsiviileluga kohaneda.

Kallistan ema.

Sattusin SBK ajal suusatades kogemata Alutaguse suusa maratonile.

SBK kaeviku kaevamise eksamil ütles drillseersant: „Kaevake kiiremini, see kuld vajub aina sügavamale!“

VÕITIS

Sel korral küsime lugejatelt kaks kaitseväega seotud küsimust: Uuringud on näidanud, et digilaik pakub maastikul paremat maskeeringut kui vana vorm.

Mis masinatega on tegu?

Saada mälumängu vastused* aadressilSõdu rileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 06.11.2015. Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja termos. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja mälumängu numbrit! Mälumängu nr 3 õiged vastused olid: 1. Liibanon 2. 1928/1929

Millal võttis Eesti kaitsevägi kasutusele digivormi? Kaitsevägi suurendab lahinguvõimet 44 jalaväe lahingumasina võrra aastatel 2016–2019. Masinad hangitakse Hollandi kuningriigist.

Viru jalaväepataljon

Termose võitis nooremseersant Edvin Ast vahipataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.

Fotod: Benjamin Siirak, Juss Saska Graafika: Ilja Nikolas

MalumangNr 4

PUNKTE KOKKU