NAKi lipurännak
Kuperjanovi NAK algas suure lahinglaskmisega
lk 3
Uus pioneeri eritööde süsteem ehk PETS
lk 5
lk 7
SÕDURILEHT KOLMAPÄEV, 30. SEPTEMBER 2015
ISSN 1736-3411
PÄEV KOPTERIPILOODI KANNUL
Ripplasti harjutusel on tähtis lüli abijõud maa peal – valesti kinnitatud last võib ohustada elu. Foto: Benjamin Siirak
Õhuväe kopterieskadrilli päevad mööduvad nagu sõdurilgi – harjutades. Kopteripiloodid tõdevad, et Eesti õhuväe kasutada olevad Robinsoni kopterid on võimelised paljuks ja kui kopterid räägiksid, ütleksid nad tõenäoliselt sama Eesti õhuväelaste kohta. Sõdurileht otsustas kena lennuilmaga päeval imbuda üheks tööpäevaks Ämaris kopterite eskadrilli, et näha milles piloodi töö seisneb.
8
.15 – Kell tiksub
päeva üheksandat tundi, kui jõuame eskadrilli koduks oleva Ämari lennubaasi ühesse kaugeimasse nurka. Meie teejuhiks on sel päeval eskadrilli ülem kapten Martin Noorsalu, kelle teenistuskäiku kuulub ka 3,5kuuline missioon Afganistanis – USA õhuväe Black Hawki kopteripiloodina. Sõjakoldes oli tema ülesanne evakuatsiooniga tegeleda. Tutvustamisringi järel algab tööpäev.
8.45 – Klassiruumis algab briifing kõikidele päeva jooksul lendudega seotud olevatele inimestele. Antakse teada päeva ilmaoludest, lennuväljadel toimuvast ja viimasel ajal toimunud muudatustest erinevates lennundust puudutavates reeglites. Samuti antakse edasi infot, kus päeva jooksul mitte lennata. Nagu hiljem teada saame, siis harjutusväljadest üldjuhul üle ei lennata, kui seal toimub mingisugunegi laskmisega seotud harjutus. Tehnikud kinnitavad, et kopterid
on lendamiseks valmis. 9.00 – Briifingu järel hakkavad lendudega seotud piloodid lende ette valmistama. Enne kui lähme vaatama päeva esimest harjutust, jälgime pilootidega rõdult, kuidas lähevad päeva esimesele lennule ameeriklaste A-10 ja sakslaste Eurofighterid. „Meil on tore kollektiiv ja igal hommikul on hea tööle tulla. Ärevus on hommikuti sees siis, kui on mõni põnev lend tulemas. Minul seda täna pole, aga näiteks ühel piloodil on täna iga-aastane kontroll-lend – see on kindlasti ärevust tekitav,“ tutvustab päeva algust nooremleitnant
„Me naudime seda, mida me teeme,“ seda kuulen päeva jooksul kindlasti rohkem kui kümme korda.
Kaarel Lapimaa. Tema ja vanemveebel Siiri Kuusmann harjutavad täna kopteri küljes oleva infrapunakaameraga töötamist. „Ilm on täna lendamiseks täitsa hea. Kuna meil on väiksemad kiirused, siis kopterid pole nii pirtsakad lendamise suhtes kui lennukid. Miks ma olen kopteripiloot? Sest tööampluaa on nii suur – otsimine, päästmine. Lennukiga oled tihti lendav bussijuht. Kui Eestis oleks võimalik saada hävituspiloodiks, siis kindlasti ma tahaks seda teha, aga praegu olen väga rahul,“ räägib lennuakadeemia lõpetanud Lapimaa. 9.10 – Sõidame Lapimaa ja Kuusmanniga kopterite angaari juurde, kust tehnikud viivad Robinsoni platsile. Infrapunakaameratega on pilootidel võimalik kedagi kas otsida või jälitada. Kuna on seenehooaeg, kutsutakse aeg-ajalt inimesi otsima ka õhuväe piloodid. „Millegipärast on kadunud seenelistel arvamus, et nemad peavad selle kopterilennu kinni maksma. Seepärast hakkavad nad hoopis
ennast peitma, kui hakkame neile lähedale jõudma,“ tõdeb Lapimaa. Selle harjutuse esimeses faasis õhku ei minda ja nõnda ajab Lapimaa maa peal taga väikest mudel autot. Teoorias tundub lihtne, kuid praktikas mitte nii väga. Fookus peab olema kogu aeg suunatud pisikesele masinale ja vähemalt siinkirjutajale tundub, et piloot saab ülesandega hästi hakkama. Et metsas oleks sihtmärki kergem leida, kasutatakse ka soojuskaamera abi, mis tuvastab inimesed ja masinad lihtsamini. Lapimaa sõnul soovib kaitsevägi tihti kopteriabi, eriti just õppuste toetamisel. Kopteripilootide tõttu on nii mõnigi sõdur hiljem rühmaülema sõimuvalangut tunda saanud. Lapimaa ütleb enne harjutuse lõppu veel, et Robinsoni kopterid on võimelised paljuks. Agressiivsed manöövrid mõistuse piires kuuluvad aeg-ajalt ka nende lendude hulka. 9.45 – Harjutus on lõppenud ja piloodid lähevad tagasi kontoriruumidesse, et osaleda koosolekul, Jätkub lk 2
2
Sõdurileht
30. SEPTEMBER 2015
Uus peatükk Taavet Tomberg
nooremseersant
Septembrikuu on lõpusirgel. Suve soojad on selleks korraks jälle siitmailt ära kolinud, väljas domineerib k orralik sõduriilm. Paslik oleks siin kohal kasutada endisest teenistuskohast pärit instruktori mõttesähvatust: „If it’s not raining, it’s no training!“ Juulis ajateenistusse astunuil on käsil erialaõpingud. Kellest saab auto juht, kellest jaoülem, valikud on igal juhul nüüdseks tehtud. Kohe-kohe on kasarmud täis uusi suurte silmadega uudistavaid põhikutsega teenistust alustavaid ajateenijaid, kes üritavad meeleheitlikult vanematele olijatele, või veel parem, kaadrile, mitte jalgu jääda. Suvise kutse ajateenijatel kisub ilmselt näo naerule, kui nad näevad tulevasi relvavendi hämmeldunud nägudega pataljoni territooriumil ringi liikumas. Nostalgianoot lööb hinges kõlama, meenutades enda esimest päeva teenistuskohta jõudes. Seda enam tuleb vanematel olijatel ja eel kõige aga just tulevastel nooremall ohvitseridel uutele tulijatele nõu ja jõuga abiks olla. Seekordses Sõdurilehes ongi laie malt luubi alla võetud praegused NAKi õppurid. Lugeda saab nii tulevaste jaoülemate tegemistest Kuperjanovi jalaväepataljonis kui ka staabi- ja sidepataljoni lipurännak mõttes kaasa teha. Lisaks heitsime pilgu värskete kõrgema sõjakooli kadettide tegemis tele, kellest mõne aasta pärast uusi ohvitsere oodata on. Sõdurilehe meeskond soovib uutele ajateenijatele kiiret kohanemist ja pikka närvi tulevastele jaoülematele.
Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!
Algus lk 1
Juhtkiri
kus räägitakse taas üle muutused lennunduse seadustes ja reeglites. 11.00 – Koosolek on lõppenud ja kapten Noorsalu hakkab valmistuma pärastlõunaseks lennuks, mis algab plaani järgi kell 13.30. Tegu on jällegi harjutusega ja seekord proovitakse ripplastiga lendamist. 11.10 – Kapten Noorsalu hakkab koostama lennuplaani, kuhu kirjutab iga detaili, mis lennul toimuma hakkab. „Selle
lennuga veame umbes jaojagu varustust ja seljakotte. Selle raames saab piloot ripplasti vedamist harjutada ja lastimeistrid proovida seda, kuidas lasti vastu võtta ja kinnitada. Ripplastiga on enamasti keeruline see, et kopteriga tuleb opereerida pea maksimaalse kaaluga ja kui last pole korralikult kinnitatud, võib see sealt ära pudeneda ja see ei tõota head. Väga oluline on ka meeskonnakoostöö maapealse üksusega,“ selgitab Noorsalu tänast
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
Sõdurileht
sodurileht@mil.ee
TEAVITUSKESKUS
Filtri tee 12 ,15007 Tallinn tel 717 2179
kinnitada, et on suurepärane päev lendamiseks. Nüüd tuleb veel valmis teha operatsiooniline lennuplaan, et saada teada, kui palju lasti on võimalik täna lennukile kinnitada. 11.55 – Sõidame lattu, et välja võtta harjutuse jaoks vajalik varustus ehk seljakotid. Tänane last kaalub kokku umbes sada kilogrammi. On lõunapausi aeg, misjärel koguneme juba kopteriangaari kõrval. 12.40 – Lastimeistrid hak-
„Siit 500 meetrit ja oletegi põrgus ...“
Sellise sissejuhatuse teeb kõrgema sõjakooli teise aasta kadett Gert Nurk Sõdurilehe meeskonnale, kui oleme jõudnud esimese aasta kadettide ühtlustuskursuse lõpurännakule. Kõik sõjakooli õppima asuvad sõdurid peavad enne õpingute algust läbima kuuajalise ühtlustuskursuse, mille eesmärk on tuletada meelde ajateenistuses õpitu. Ja kogu kuu veedetakse metsas!
A
ugustis kõrgemasse sõjakooli õppima asunud noorkadetid tuletasid kursusel meelde sõduri üksikoskusi, õpiti käsitsema kaitseväes kasutatavaid relvi ja käidi taas läbi jao juhtimise põhitõed. Äsja kooli õppima asunute sõnul kõlas kuuajaline laager esmapilgul hirmutavalt. „Pärast kaht nädalat polnud enam hullu. Nii pikka metsalaagrit pole kaitseväe ajal olnud, kuid tingimused on väga normaalsed ja elu tehakse nii mugavaks kui võimalik – seetõttu läks ka aeg väga kiiresti. Sõjakool teeb sellise laagriga uutest kadettidest kuu ajaga poole pädevamad sõdurid ja see andis väga positiivse kogemuse,“ võttis laagri ülivõrdes kokku noorkadett Oliver Jõesaar. Ühtlustuskursuse päevad näevad välja samasugused kui ajateenistuses, lihtsalt ollakse kogu aeg metsas. Õppetöö käib üheksast viieni ja lisaks praktilistele harjutustele tuleb tihti ka paber ja pliiats kätte võtta. „Laager oli väga ühtlustav, kõik viiakse samale tasemele. Kursus täitis oma eesmärgi ja nüüd võib jätkata õpinguid,“ tõdes noorkadett Reiko Kolatsk, kelle sõnul kulus vaba aeg relvade hooldusele ja täiendavale õppimisele.
Meeldejääv rännak
Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?
teist harjutust. Kapteni sõnul Ämaris hoolimata rohketest hävitajatest õhuruumipuudust ei ole. „Ma olen oma väljaõppe saanud USAs, kus ühel hetkel startis 30 kopterit ja lennuväljal oli kokku 90 kopterit. Võrreldes siinse liiklusega oli seal palju tihedam.“ 11.40 – Noorsalu annab allkirja paberile, et on kõigi viimatiste uuendustega tutvunud. Seejärel võtab ta ilmateenistusest viimase ilmaraporti ja saab taas
Kursuse lõpetab rännak, mille korraldavad traditsiooniliselt teise aasta kadetid. Sel korral läbiti ca 30kilomeetrine distants, mille jooksul lahendati kümnes kontrollpunktis ülesandeid, mille lahendamiseks tuli ühtlustuskursusel saadud teadmistele tugineda ja need panid proovile meeskonnatöö. Näiteks pidid õppurid ületama köissilla, panema kokku erinevaid relvi, kannatanut kanderaamil tassides takistusriba läbima, kummipaadiga järvel sõudes sõnumi leidma ja edastama ning mööda vigurrada autot tõmbama. Rännakule tõmbasid meeskonnad joone alla lõpujooksuga, kus pidid rasket kasti tassides võimalikult kiiresti finišisse jõudma. „Otsustasime sel aastal viia rännaku taseme kõrgemale ja teha selle ka natuke raskemaks. Meie mõte pole kindlasti panna noortele, nii kuidas saaks, vaid anname neile võimaluse selgitada välja oma tugevused ja Peatoimetaja: nooremseersant Taavet Tomberg Küljendaja: reamees Ilja Nikolas Keeletoimetaja: Kairi Vihman
Veeülesanne nõudis jaolt kiiret ja meeskondlikku tegutsemist. Foto: Alvar Tiisler
nõrkused. Esmapilgul võivad need ülesanded tunduda lihtsatena, kuid võib selguda, et kui juhtimist ja koordineerimist ei ole, siis tekib kaos ja tulemus on null,“ tutvustas rännakut üks läbiviijatest, kadett Nurk.
15 minutit kannatusi Seame esmalt sammud põrgusse ehk takistusrajale, kus lisaks enda väsimusest kurnatud kehale tuleb tegeleda ka haavatu transportimisega. Korraldajate sõnul peaks raja läbima umbes 15 minutiga ja lisaks takistuste ületamisele tuleb samal ajal hoolikalt tähele panna ka puude küljes olevaid tehnikaga seotud pilte, mis – nagu aeg näitas –, võis tänu edukale raja läbimisele ajast maha võtta nii mõnegi minuti. Otsustame operaatoriga käia raja ise läbi, et paika panna kohad, kust oleks üritus hea ajalukku jäädvustada. Väikese itsitamisega saadetakse meid teele, kuigi mõni mees kahtleb, kas õiges suunas rada läbida oleks ikka mõistlik. Miks? Sest kümne minuti pärast on meie ees karm reaalsus – mitmekümnemeetrise kõrgusevahega tõus. Tõeline katsumus juba niisama kõndides, mis siis veel rääkida haavatu tassimisest. Kui järgmine jagu kohale jõuab, annab jaoülem meestele kõigepealt juhised, mille teise aasta kadetid on paberile kirjutanud nii naljakalt kui võimalik. Takistusraja läbimine jaole erilisi probleeme ei tekita, kuna koostöö on suurepärane. Kannatanu Reiko Kolatski sõnul tekitas küll mõni 45kraadise nurga all oldud hetk hirmu, kuid tervikuna tal jaole etteheiteid pole. Ka raske tõus läbitakse probleemideta, kuigi hingetõmbepaus kulub
Toimetaja: nooremseersant Alvar Tiisler Fotograafid: reamees Juss Saska, nooremseersant Benjamin Siirak
enne raja viimast sadat meetrit ära. Finišis on mehed pikali maas, kuid rändajate jõudehetk ei kesta kaua, sest aeg surub peale. „Siiamaani kõige raskem punkt sellel rännakul. Üle keskmise raskusega takistusrada kohe kindlasti,“ tõdes jagu juhtinud noor kadett Kevin Pommer pärast katsumust. Järgmises punktis tuli osalejatel kummipaadiga järvel sõudes sõnum leida ja see läbiviijale edastada. Sõudmiseks oli seejuures kasutada neli aeru ja neli lumelabidat. Kuigi erilist tehnilist oskust see ülesanne ei vajanud, nõudis see kindlasti sujuvat meeskonna tööd ja ehk kõige rohkem kiirust. Ülesanne oli viie minutiga täiesti teostatav ja seda ka parimad jaod suutsid.
Kolmelt aastalt oodatakse katsumusi Õpingud kõrgemas sõjakoolis kestavad kolm aastat. Õpingute eduka läbimise korral saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Noorkadetid kinnitavad kui ühest suust, et eelkõige ootavad nad katsumusi, mida üle tada. „Ootan kindlasti head väljaõpet, akadeemilist osa ja huvitavaid proovikive – ka väljaspool koolielu. Peamine on õppimine, aga ka sotsiaalne elu peab säilima. Mind ajendas sõjakooli tulema huvi kaitseväe vastu. Väikesest saadik olen olnud Noorte Kotkaste hulgas ja see elustiil meeldib mulle,“ sõnastas Oliver Jõesaar motiivid, mis sõjakooli tulekul määravaks saavad. Alvar Tiisler
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht
30. SEPTEMBER 2015
kavad ette valmistama üheksast kotist koosnevat pampu. Samal ajal teeb kapten Noorsalu õhusõidukile viimase ülevaatuse. „Vaatan üle välised pinnad, et poleks mõlke ja lekkeid. Meie kopterid on tehniliselt väga heas seisukorras, aga piloodil tuleb ikkagi kõik üle kontrollida.“ 13.20 – Kõik ettevalmistused on tehtud ja jäänud on veel viimane lennueelne briifing, kus kapten Noorsalu kooskõlastab lasti meistritega oma plaani. Näiteks kui midagi läheb valesti, teavad mõle-
mad osapooled, kuidas käituma peaks. „Kõige kriitilisem osaks on lasti peale panek, sest selle ajal on üks lastimeister kopteri all ja teine juhendab. Kuna piloot kopteri alla ei näe, on tähtis, et kõik usaldaksid üksteist,“ sõnab piloot. Seejuures tehakse vahepeal häire saksa hävituslennukite meeskondadele, kelle rattad tõusevad Ämarist õhku viis minutit pärast häiret. 13.30 – Kapten Noorsalu viib kopteri õhku ja alustab ülesande täitmist. Neli korda kinnitatakse
last kopteri all oleva konksu külge ja iga korra järel teeb kopter lennu ümber Ämari baasi. Mõlemad lastimeistrid saavad kahel korral proovida lasti kinnitamist ja paistab, et kapten Noorsalu tunneb end kui kala vees. Seda tõestab kaks seika, kus kõrvaltvaatajate jaoks mõneti ootamatult kaob madalal kõrgusel kopterist jõud. Hiljem tuleb välja, et tegu polnud mingi rikke, vaid lihtsalt katsetamisega, kuidas kopter mingis olukorras käitub. Viimaselt ringilt saa-
bub Eesti õhuväe kopter pea üheskoos sakslaste Eurofighter itega ja lõpetab päevaülesande. 14.20 – Kapten Noorsalu tuleb kopterist välja kui saunast ja annab lastimeistritele tagasiside. Hoolimata lennu pikkusest ja tõigast, et kopteri üks uks oli lahti, on piloot kõvasti higistanud. „Treeninglennust me õpime ja teeme järeldusi. Tänane harjutus oli väga asjalik, saime väga head tagasisidet meie koostöö osas. Pisivigu ikka juhtub, aga kõik oli hästi.“
Sõdurileht
3
15.00 – Kõik on jõudnud tagasi kontorisse, kus jätkatakse lennu dokumentatsiooni täitmist. „Lend ei lõpe kunagi maandudes, vaid siis, kui viimane paber on täidetud,“ tõdeb kapten Noorsalu. Selline oli üks päev kopteri eskadrillis, kus üle kõige torkab silma positiivsus. „Me naudime seda, mida me teeme“ - seda lauset kuulen päeva jooksul kindlasti rohkem kui kümme korda. Alvar Tiisler
Nooremallohvitserikursuse lipurännak selgitab välja tõelised juhid Lipurännakuid on Eesti kait seväes korraldatud juba 1992. aastast alates. Väidetavalt olid selle traditsiooni algatajad Võru lahingukooli kasvandikud, kelle kaudu on see nüüdseks levinud kõigis väeosades. Nooremall ohvitserikursuse esimestel nädalatel toimuva lipurännaku eesmärk on välja selgitada, mis puust mehed tulevased jao- ja rühmaülemad on.
K
ui teistel erialadel saab pärast sõduri baaskursuse läbimist veidi vabamalt hingata, siis vastalanud nooremallohvitserikursuslastel keeratakse just vinti juurde. Staabi- ja side pataljoni nooremallohvitserikursuslastel seisab ees terve öö kestev rännak, kus tuleb ületada takistusi ning täita jõudu, mõtlemist ja meeskonnatööd nõudvaid ülesandeid. Neljapäeva õhtu. Pärast rivistust on staabi- ja sidepataljoni kasarmu kompaniid täitunud plätudes ja T-särkides ajateenijatega, et vaadata igaõhtust kohustuslikku „Aktuaalset kaamerat“. Värskelt kursust alustanud tulevaste nooremallohvitseride jaoks jääb seekordne uudistevoog aga lühikeseks, sest juba kamandab pataljoniveebel nad klassiruumi, et anda instruktaaž eesseisval ööl toimuva kohta. Kella kümneks on instruktaaž lõppenud, sõdurid on näod maskeeringuga katnud, täisvarustuse selga ajanud ja autodes. Kursuse ülemad loevad peale veel viimased sõnad ja kolonn hakkab liikuma. Pärast mõnekümneminutilist sõitu keeratakse peateelt metsateele, veel paar pööret ja juba ongi eespool näha esimeses punktis sõdureid ootava Mercedes-Benz GD tulesid. Ilm on sügiseselt soe ja kergelt vihmane. Sõdurid rivistavad end mudasele teele üles ja pataljoniveebel selgitab olukorda. Edasi visatakse seljakotid „kümneka“ kasti ja kogunetakse käsku kuulama.
Meeskonnatöö peab toimima Kõigepealt tuleb üles otsida metsa peidetud laskemoonatsingid. Selleks võtab kogu rühm ahelikku ning kammib ala läbi. Mõne aja pärast on tsingid leitud ja iga võit-
Staabi- ja sidepataljoni NAKi rühm lipurännakul läbimärgade pükstega. Foto: Juss Saska
leja saab neist ühe endale kanda. Edasi on vaja tsingid toimetada järgmisesse punkti. Kui kaugel see täpselt on, seda kursuslased ei tea. Jagude kaupa liigutakse mööda sirget metsa vaheteed. Peagi hakkavad tsingid raskeks muutuma, käsi tuleb järjest tihemini vahetada, nutikamad on tsingid rakmete külge kinnitanud.
„Peagi hakkavad tsingid raskeks muutuma, käsi tuleb järjest tihemini vaheta da, nutikamad on tsingid rakmete külge kinni tanud.
Teise punkti kohale jõudes on kõnnitud umbes seitse kilomeet-
rit. Näod tsinkide tassimisest higised, liigutakse ülemate korralduste kohaselt jagude kaupa erinevatesse harjutuspunktidesse. Esimeses punktis tuleb jaol ületada näokõrguselt kahe puu vahele seotud telkmantel. Mantlit ega puid puutuda ei tohi, kasutada võib ainult ühte suurt puulatti. Esimesed mehed tõstetakse suhteliselt kergelt üle, viimaste meestega läheb aga keeruliseks. Kuidas nad üle saavad, kui keegi neid teiselt poolt toetamas pole? Siinkohal tuleb pea tööle panna. Mõeldakse välja parim lahendus ja ühise meeskonnatööna saadakse ka viimased mehed takistusest üle. Järgmiseks peavad sõdurid tõstma vett täis veekanistrit ülema poolt ettenähtud arv kordi. Selleks tuleb jaosiseselt leida parim lahendus selle tegemiseks ja paika panna järjekord, kes, millal ja kui mitu korda tõstab. Õnneks on meestel vaatamata relvatsinkide tassimisele kätes veel jõudu ja ülesanne lahendatakse kiiresti. Viimase ülesandena tuleb igal jaol moodustada inimsajajalgne.
Jalad võivad maad puudutada vaid kõige viimasel mehel. Omakeskis arutletakse, kuidas sajajalgset kõige õigem ehitada oleks. Kuhu panna kõige tugevamad, kuhu kõige nõrgemad? Pärast mõningat ebaõnnestunud katset mõeldakse asi uuesti läbi ja lõpuks õnnestub inimsajajalgsel teha mõned sammud ning paar kätekõverdustki. Kui need ülesanded on sooritatud, tehakse lõpuks lahti kaasa tassitud relvatsingid. Ääreni liiva täis relvatsingid kallatakse tühjaks ning sealt tulevad välja kursuse vöö ja pagunid. Need tuleb veel hoiule panna, sest juba selgitatakse järgmist ülesannet. Sõduritele antakse puust kast, mis tuleb toimetada kompaniiveeblile, kes esimesse punkti maha jäi. Kastil on käepidemed küljest kruvitud, et sõduritel seda keerulisem vedada oleks. Seega, ots tuleb ümber keerata ja mööda tuldud teed tagasi minna.
Lipu asemel raadiojaam Kui ollakse jõudnud tagasi alguspunkti, kogunetakse kasti ümber ja spekuleeritakse, mis seal sees olla
võiks. „Hernekeitto raudselt,“ kõlab kuskilt. „Sibul või toidupakk jah,“ ütleb teine. Kast on päris korralikult kinni kruvitud, kuid lõpuks kerkib kaas ja seest tuleb välja raadiojaam, mis on staabi- ja sidepataljoni nooremallohvitserikursuse sümbol. Kauaks siiski raadiojaama imetlema jääda ei saa, sest kompaniiveebel kamandab mehed viieliikmelistesse meeskondadesse. Sõdurid saavad ülesandeks lahendada paberil hulga mõistatusi ja mõtlemisharjutusi. Mõned küsimused on lihtsamad, kuid osad valmistavad sõduritele silmanähtavat hämmingut. Kui tuleb aeg lehed tagasi anda, kogunevad mehed autode juurde. „Saate ära magama minna,“ sõnab meile möödaminnes üks kursuslane. Kuid sellega veel asi siiski ei lõpe. Autodele lüüakse hääled sisse, seljakotid visatakse maha. Juba kaks korda läbitud teelõik tuleb veel kolmandat korda läbi jalutada. Selja kotid vinnatakse selga ja asutakse jälle teele. Tempo peab olema kiire, et ettenähtud ajaks tagasi teise punkti jõuda. Kursuseveebli juhtimisel areneb viimane katsumus jõudsalt ja peagi paistab viimane kurv. Mõnikümmend meetrit enne lõppu on aga jõge ületavale teelõigule rajatud miiniväli. Tuleb leida teine tee finišini ning juba kahlavadki sõdurid puusakõrguses vees ja roomavad järjest läbi truupide teisele poole teed. Veel viimased pingutused mööda jõesängi roomates, et tagasi tee peale ronida. Rännaku lõpuks on mehed väsinud ja läbimärjad, kuid tunnevad ühise katsumuse läbimisest siirast rõõmu. Kiire ülemate poolne uue päevakava selgitamine ja autod hakkavad kolonnis kasarmu poole tagasi liikuma. Tagasi pataljoni territooriumile jõudnud kursuslased rivistatakse kasarmuesisel riviplatsil üles. Kursuse ülemad avaldavad sõduritele tunnustust ja innustavad neid kogu kursuse vältel edasi pingutama. Lõpuks saavad sõdurid peale panna kursuse pagunid ja kursusevöö. Enam pole tegu tavaliste reameestega, vaid õppuritega, kellest on saamas tulevased juhid ja eeskujud nooremallohvitseride näol. Taavet Tomberg
4
Sõdurileht
30. SEPTEMBER 2015
parimatest parimad Sõdurilehe fotograafid teevad nädala jooksul tuhandeid pilte. Nüüdsest valivad nad lugejatele välja oma parimad fotod viimaste nädalate sündmustest, sekka pilte ka meie liitlastelt.
Väike inimene versus maailma üks suurim transpordilennuk C-5. Foto: Benjamin Siirak
USA õhuväe piloot vahetult pärast Ämaris maandumist. Paistab, et missioon õnnestus. Foto: Benjamin Siirak
Kaitseväe jäähokimeeskond valmistumas eelseisvaks riikidevaheliseks turniiriks. Foto: Benjamin Siirak
fotoleht
Fotograafide
30. SEPTEMBER 2015
Sõdurileht
5
Kuperjanovi pataljonis õpivad jaoülemateks nii poisid kui ka tüdrukud. Foto: Alvar Tiisler
Kuperjanovi NAK algas suure lahinglaskmisega Üle Eesti on pataljonidesalanud tulevaste nooremallohvitseride kursus ehk NAK. Siia igaüks ei pääse ja seda igaüks ei läbi. See on kursus, kus ajateenija saab suhu tõelise maigu sõjaväeli sest väljaõppest.
K
ell on jõudnud hom mikul poole üheksa peale, kui künkalisel Võrumaal algab NAKi teise nädala grande finale. Kokku on sõduriterohkes pataljonis koguni kuus rühma tulevasi nooremallohvitsere ja seekord pannakse nad esmakordselt proovile taktikalises lahinglaskmises. Pooljao tuli ja liikumine ei tundugi esmapilgul raske, kuid vintrauas laskmist ootav teravmoon ja võimalikud kaaslased laskesektoris lisavad noortele õppuritele harju-
„Teravmoon lisas pinget ja pani tõsiselt mõtlema just sööstude pikkusele. Hans Teras õppur
tuse ajaks õlgadele lisaraskuse, kuid see just ongi NAK – olukorrad, kus tuleb arvesse võtta kõike ümbritsevat, juhtida ja võtta hiljem vastutus. „Laskmine õnnestus hästi. Varem paukmoonaga polnud mingit ohtu, et keegi võib sind tabada. Teravmoon lisas aga pinget ja pani tõsiselt mõtlema just sööstude pikkusele. Õnneks oleme varem harjutanud ja kõik sujus,“ tõdes laskmise järgselt Tallinnast pärit õppur Hans Teras. Ülikoolis ajalugu õppiv ja sõjaajaloost huvituv Teras tuli 11kuulisse ajateenistusse nooremallohvitseride kursuse pärast. „NAK oli kõige olulisem põhjus, miks tulla eelkutsega ajateenistusse, et pärast ajateenistuse lõppu oleks ka midagi ette näidata. Oleksin endaga üli rahul, kui saaksin edasi ka aspirantuuri minna,“ sõnas Hans Teras.
Rühmaülema silmis on õppurid väga tublid Ühte kuuest NAKist juhib nooremleitnant Kadri Rodima, kes seni on oma hoolealustega rahul. „Kursuse algus on läinud hästi ja ootused õppuritele on väga suured. Neist võiks kindlasti saada tugevad juhid, kes tahavad mõnd üksust juhtida. Ootan neilt julget pealehakkamist,
indu ja tugevust, et vastu pidada.“ NAKile pääsevad sõduri baaskursuse ajal end tõestanud ja juhiomadusi näidanud sõdurid. 12 nädala jooksul saavad kõik õppurid väärt juhikogemuse, millist tsiviil elus naljalt ei leia. Kus veel saaks noor inimene mõnel päeval vastutada 60 inimese ees või anda kiireid juhiseid 12liikmelisele üksusele. NAK tähendab ka koostööd ülemate ja ajateenijate vahel, õppur Hans Terase sõnul kajastub see ka reaalsuses. „Võrreldes sõduri baaskursusega suhtuvad ülemad asja rahulikumalt. Mingil määral on see vabastav, et ei elata enam seljas. See on ka loogiline, et peame ise hakkama aru saama,“ sõnab Teras. Leitnant Rodima on kindel, et seni on suvekutsega ajateenistusse tulnud sõdurid oma tegemistega kaitseväes rahule jäänud. Talle on seda ka kinnitatud: „Ma ei usu, et sõdur valetab. Nii palju kui nad ise on mulle rääkinud, on nad ajateenistusega väga rahul. Ka minu silmis on nad väga tublid.“
NAK pole vaid meeste pärusmaa Kui juba mõned pooljaod on lahinguväljal ära käinud, näen endale mõneti ootamatult areenile astumas tütarlast. Harjutuse ajal hää-
lekas kaaslaste juhendamine ei jäta kahtlustki, et NAK on tema jaoks õige koht. Rühmaülema sõnul on tänavu Kuperjanovis kuue rühma peale kaks naisajateenijat. „Kui arvatakse, et naised ei saa kaitse väes hakkama, siis see on jama jutt.
„Tulin ajateenis tusse sõjaväelise väljaõppe ees märgil – mind tõesti huvitab see ala. Kui naistele antakse võimalus proovida, siis miks mitte seda teha. Gristel Aste õppur
Tänavu on meil kaks tüdrukut ja ka varem on alati naisi rühmades olnud. Nad saavad väga hästi hakkama. Usun, et ka meeste jaoks on see motiveeriv, kui nad näevad, et naised on nendega samal tasemel ja vahel isegi paremad,“ arvab leitnant Rodima. Üks NAKi naiskursuslastest on
23aastane Gristel Aste. Ta tahtis ajateenistusse tulla juba kolm aastat tagasi, kuid keerukas paberimajandus sundis siis valima haridustee. Aastaid tagasi mõlgutatud mõtet ei tahtnud ta aga realiseerimata jätta. „Tulin ajateenistusse sõjaväelise väljaõppe eesmärgil – mind tõesti huvitab see ala. Kui naistele antakse võimalus proovida, siis miks mitte seda teha,“ lausub naerusuine õppur Aste pärast laskeharjutust. Tal polnud ajateenistusse tulles mingeid eelarvamusi, välja arvatud üks - et siin on kõik ülirange. „Ma arvasin, et asi on tõsisem. Rühma poisid suudavad aga alati kõik nalja poole pöörata ja see on suur boonus. NAK on minu jaoks katsumus, aga elan päev korraga ja annan endvast parima. Füüsiliselt on küll ajateenistus raske, aga saan hakkama,“ ütleb õppur Aste, kelle sõnul elavad kõik sõbrannad talle ajateenistuse jooksul kõvasti kaasa. Nooremallohvitseride kursused lõpevad detsembri alguses. Kursuse edukalt läbinud sõdurid teenivad nooremseersandi auastme ja jätkavad teenistust jao- ja meeskonnaülematena. Enim silma paistnud jätkavad väljaõpet aspirantuuris. Alvar Tiisler
6
Sõdurileht
30. SEPTEMBER 2015
Rohelise bareti saamiseks peavad valiktsükli läbijad suutma teha tõhusat koostööd ja just seda kogu kursuse ajal lihvitaksegi. Foto: http://news.soc.mil
Rohelise bareti saab vaid eriline inimene Eelmisel nädalal alanud Eesti erioperatisoonide grupi valik tsükli valguses heitis Sõduri leht pilgu ühe pikima ajalooga erioperatsioonide üksuse ehk Ameerika Ühendriikide ro heliste barettide värbamisprot sessi telgitagustesse.
Ü
hendriikide eriüksus loodi 1952. aastal erakorraliste ülesannete täitmiseks maailma eri paigus. See kiirreageerimisüksus pidi olema võimeline ületama mistahes raskusi ja lahendama erinevaid keerulisi olukordi. Mõistagi ei saanud eri ü ksusesse astuda igaüks, vaid värbamisel oli vaja läbida hulk katseid, millega testiti inimvõimete kõiki aspekte. Enne valiktsüklit peavad kandidaadid läbima 30päevase ettevalmistust sükli (The Special Operations Preparation Course ehk SOPC), mis valmistab neid ette valiktsükli edukaks läbimiseks. Ettevalmistustsüklis keskendutakse enamjaolt füüsilisele ettev almistusele. Harjutatakse takistusraja läbimist, õpitakse navigeerimis tehnikaid ja tehakse täisvarustuses jalgsirännakuid, mille käigus peavad sõdurid omal käel leidma tee tagasi kasarmusse. Valiktsüklisse pääsemiseks peab üldfüüsilise testi miinimum skoor 260 punkti. Sõduritelt eelda takse
3,2 km läbimist vähem kui 14 minutiga, 100 kätekõverduse ja istessetõusu sooritamist kahe minuti jooksul, lõuatõmmete tegemist kahe minuti jooksul. Ujumis testi puhul on sõdurivormi ja saabastega vaja ujuda vähemalt 50 meetrit. Kursuse lõpus peavad sõdurid läbima üldfüüsilise testi ning saavad seejärel edasi liikuda valiktsüklit sooritama.
Valiktsükkel Järgneva tsükli eesmärk on enne kvalifikatsioonitsüklit selgitada välja vaimselt ja füüsiliselt nõrge m ad kandidaadid. Valik tsüklid toimu vad neli korda aastas ja korraga võtab neist osa kuni 300 üksusesse pürgijat. Kurnatus on valiktsükli võtmesõna ja välja kukkujate protsent on suur – vaid iga kolmas pääseb edasi. 24 päeva kestva tsükli vältel keskendutakse suuresti ellujäämisoskustele. Suurt rõhku pannakse füüsilisele pingutusele, kuid ilma intelligentsi, nobeduse ja leidlikkuseta valiktsüklit ei lõpeta. Esimeses faasis keskendutakse individuaalsele lähenemisele. Kandi daadid peavad lisaks tavalisele jooksmisele, kätekõverdustele, istessetõusudele ja lõuatõmmetele läbima takistusribasid, mis selekteerivad välja kõrgusekartlikud ja klaustrofoobsed kandidaadid. Järgmisena testitakse kandidaatide meditsiinilisi teadmisi ning
maastikul navigeerimise, kaardilugemise ja kompassi kasutamise oskusi. Sellele järgnevad erinevates ilmastikuoludes täisvarustuses ja teadmata pikkusega nii päevased kui ka öised jalgsirännakud. Testis osalejad peavad orienteeruma ja iseseisvalt looduses hakkama saama, lahendama mõistatusi ja reaktsioonikiirust nõudvaid ülesandeid, olles ise samal ajal viidud vaimse ja füüsilise kurnatuse piirile.
„Kogu valiktsükli
vältel hoitakse kandidaate pinge all, energial ei lasta taastuda ja uneaeg on viidud miini mumini.
Teises faasis keskendutakse eelmisest tsüklist tuttavate harjutuste ja ülesannete lahendamisele, kuid eesmärk on testida kandidaatide koostöövõimekust ja juhiomadusi stressi olukordades. Rännakute distantsid on muudetud pikemaks, et kurnatus tooks välja iga osaleja tegeliku olemuse, mille põhjal saab iga osalejat hoolikalt hinnata.
Kogu valiktsükli vältel hoitakse kandidaate pinge all, energial ei lasta taastuda ja uneaeg on viidud miinimumini. Tavaliselt on tsükli teiseks faasiks üle poole alustajatest kas ise alla andnud või instruktorid on nad ära saatnud. Need, kes vastu peavad, osalevad lõpetamis tseremoonial ja on oma eesmärgile sammu võrra lähemal.
Kvalifikatsioonitsükkel Valiktsükli edukalt läbinud kandidaadid saavad õiguse edasi liikuda kvalifikatsioonitsüklisse, mis kestab umbes 45 nädalat ja jaotub viide faasi (II–VI, esimest faasi loetakse valiktsükliks). Igas faasis keskendutakse spetsiifiliste oskuste omandamisele. Teises faasis õpitakse 13 nädala jooksul väikeüksuse taktikat, täpsuslaskmist, mässuvastast tegevust, linnalahingut, tule all liikumist ning erinevaid ellujäämis- ja põgenemisoskusi. Järgnev ehk kolmas faas kestab umbes 15 nädalat ning selle vältel keskendutakse kandidaatide tugevusi ja nõrkusi arvesse võttes neile määratud erialade omandamisele. Õpitakse võõrkeelt, eriüksuste tavalisi ülesandeid, erioperatsioonide tehnikaid (Advanced Special Operations Techniques ehk ASOT). Neljas faas keskendub kollektiivtreeningule, mille keskmes on õppus Robin Sage. Kandidaa-
did formeeritakse õppuse tarbeks üksustesse ja „saadetakse“ väljamõeldud riiki nimega Pineland, kus valitseb kaos ja poliitilised pinged. Üksused peavad seal täitma eriülesande ning toime tulema erinevate tekkida võivate olukorda dega. Viies faas kestab 24 nädalat, selle ajal keskendutakse kandidaadile määratud võõrkeele õppimisele. Keeleoskus on eri operatsioonide üksustele äärmiselt oluline, et saavutada kohalike usaldus, et välisoperatsioonidel infot koguda. Õpitakse prantsuse, indoneesia, hispaania, araabia, hiina, tšehhi, dari, ungari, korea, puštu, pärsia, poola, vene, tagalogi, tai, türgi ja urdu keeli. Viimases tsüklis enam välja õppega ei tegeleta. Lõpetajad saavad kätte rohelised baretid ja on oma peakatted auga välja teeninud. Edasi määratakse värsked eri üksuslased sõltuvalt nende erialasest väljaõppest oma teenistuskohtadele. Eesti erioperatsioonide grupi (EOG/ESTSOF) valiktsükkel algas eelmise nädala esmaspäeval. Kaks korda aastas toimuval kahenädalasel katsumusel pannakse proovile kandidaatide inimvõimed ja katsetelt pääsevad edasi vaid parimatest parimad. Taavet Tomberg
30. SEPTEMBER 2015
Sõdurileht
7
uudised
Ämaris maandusid USA ründelennukid A-10
21. septembril maandusid Ämari lennubaasis kuus Ameerika Ühendriikide ründelennukit A-10, mis koos kuue sama tüüpi lennukiga osalevad 22. septembrist 13. novembrini Eesti õhuruumis peetaval Eesti ja USA õhu vägede ühisharjutusel. Ühisharjutus toimub suurema programmi raames, mis on tuntud nime all Atlantic Resolve. Tegu on tänavu juba kolmanda Eesti ja Ameerika Ühendriikide ühisharjutusega. Märtsis-aprillis lendasid Eesti taevas amee riklaste hävitajad F-16 ning augustis-sep tembris ründelennukid A-10. Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühe piloo diga ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime, suure tulejõu kui ka üsna vaikselt töötavate moo torite poolest.
Mereväe lipulaev osales Läänemere ühel suuremal õppusel Arenduskäigus pioneeri eritööde süsteem saab lõpliku täienduse käesoleva aasta lõpuks. Foto: Juss Saska
Uus pioneeri eritööde süsteem ehk PETS
Pioneeripataljonis arendatakse masinat, mis meenutab Šveitsi armeenuga. Ühte masinasse on erinevate pioneeritööde tarbeks mahutatud multifunktsionaalne arsenal.
V
ana Tapa linnaku territooriumi harjutusplatsil askeldab ümber auto umbes kümme tegev väelast ja spetsialisti, kes kõik masinas leiduvate atribuutide katsetamisega ametis on. Ümbritsev täitub tolmu ja sädemetega – üheaegselt nii puuri takse, keevitatakse, lõhestatakse kui ka saetakse. Tegu on Mercedes-Benz Unimog 5000 baasil ehitatud masinaga, millel on pioneeri eritööde pealisehitis. Eeskuju on võetud Soomes kasutatavatelt samaotstarbelistelt PEKKA (pioneerierikoiskalustoajoneuvo) masinatelt, arendustöödel on arvesse võetud eelkõige sobivust Eesti oludesse. Masina on kokku pannud Maardus asuv ettevõte Silwi Autoehituse AS, kellele pioneeripataljon on auto agregaatide osas seadnud kindlad nõudmised. Pioneeripataljon on andud sisse tellimuse kahe sellise masinahankimiseks. „Kohale on jõudnud esimene meie tarbeks koostatud masin, mille pealt me õpime. Lõppvariandis jääb ta üldjoontes samaks, kuid viime sisse veel mõned täiendused ja parandused. Selle aasta lõpuks valmib ka teine sõiduk, millel on kõik prototüübi juures leidunud vead ja puudused kõrvaldatud,“ sõnas pioneeripataljoni tagalasektsiooni transpordiohvitser leitnant Jaagup Narusk.
Äärmiselt multifunktsionaalne masin Baasmasina võimekus on sama, mis kaitseväes laialt levinud Mercedes-Benz Unimog 1300l. Lisandunud on rehvirõhu reguleerimise võimalus, see tagab parema liikumisvõime erinevatel maastikel. Autol on küljes
elektriline vints, suur redel ja nelja tugijalaga tõstuk, mida on võimalik juhtida nii masina k üljes olevatest hüdraulikakraanidest kui ka juhtmega puldist, samutid istantsilt töötades akutoitel puldist. Kraana siruulatus on 10 meetrit, tõstevõime 1500 kilogrammi. Kraana juurde kuulub veel ka tõstekorv, see on ettenähtud tõstma kahte inimest koos turvavarustuse ning tööriistadega maapinnast kõrgemal asuvate tööülesannete täitmiseks. Kolmanda funktsioonina on kraanale võimalik kinnitada puldist juhitav sukkelpump, mille tõmbevõime on vähemalt 120 kuupmeetrit vett tunnis ja see suudab kas või muda kraavist välja tõmmata. Sellist lisafunktsiooni läheb vaja näiteks suuremate kaevikute ja sildade ehitamisel.
„Pioneeripataljoni
t ehnikapark on viimaste aastatega meeletult kasvanud ja kaitseväe arengukava aastaks 2020 on peaaegu täidetud. Elektrivahenditest kuulub auto juurde mitu 32- ja 16amprilist väljundit koos pikendus kaablitega, et oleks võimalik teha tööd ka autost eemal mõnes raskesti ligi pääsetavas kohas. Kaablitega saab ühendada kaks kahe LED-lambiga kohttöövalgustit. Lisaks kuulub auto varustusse hulgaliselt tööriistu ja tarvikuid. Olemas on eri mõõdus haamrid, kirved, saed ja kirka, mootorsaag, suruõhumutrivõtmed, puurid erinevate materjalide puurimiseks, suruõhunaela püstol, perforaator puurid koos eri mõõdus varras te, meislite ja labidatega erineva p innase kaevamiseks,
hüdrovoolikud hüdraulilise veepumba käitamiseks kraana hüdraulikasüsteemist, ketaslõikur koos kvaliteetsete teemantketastega ja veel palju muudki. Ei puudu ka täppismõõte vahendid ja laserloodid, mis on eriti käepärased näiteks sildade ehituse juures, ning elektrikeevitusaparaat. Veel leiduvad komplektis kütusekanistrid ja autost väljatõmmatav siini del töölaud. Masinat haldava meeskonna tarbeks on olemas kolme inimese turvavarustus: turvakummikud, rakmed, kiivrid, piisav varu kaitseprille, kõrvatropid ja töökindad.
Masinale pääsevad vaid parimad Masinaga hakkab tööle kahe-kolmeliikmeline meeskond. Väljaõppeks valitakse välja vaid kõige tublimad ajateenijad. Kuna m asinal on väga palju agregaate, siis lisaks oskusele seadmeid kasutada p eavad tulevased operaatorid olema võimelised oma teadmisi ka edasi andma. Suunates masina näiteks mõne jao koosseisu, juhendavad ja õpetavad operaatorid pioneerijao võitlejaid agregaatide kasutamise juures. Esimene operaatorite erialabaas k ursus algab jaanuaris, see peaks õppuse Kevadtorm ajaks tagama pioneeri pataljonile senisest veelgi suurema võimekuse ja funktsionaalsuse. Masina koduks saab pioneeripataljoni tehnikarühm, kelle põhieesmärk on toetada pioneeriüksusi mahukamate ja k eerulisemate ülesannete täitmisel. Koos meeskonnaga on masin allutatav ükskõik millisele pioneerirühmale või -jaole, kellele langeb ü lesande täitmisel suurem koormus. Pioneeripataljoni tehnikapark on viimaste aastatega meeletult kasvanud ja kaitse väe arengukava aastaks 2020 on peaaegu täidetud. Kahe uue imemasina lisandumisega saab pioneeripataljonist esimene on täielikult komplekteeritud pataljon. Taavet Tomberg
Mereväe laevastiku miinijahtija Admiral Cowan osales NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus Läänemere ühel suurimal õppu sel Northern Coast, mis tõi kokku 37 laeva, 5 helikopterit ja 3300 osalejat 16 riigist. Õppus oli jaotatud kolme faasi. Etteval mistav sadamafaas läbiti Frederikshaveni sadamas. Seejärel algas üksuste koostöö harjutamine, mis käis nädalakava järgi ja sisaldas ka miinijahtimist. Kolmandas ehk operatsioonifaasis üksustele tegevuskava ette ei antud ning kogu tegevus ja harjutu sed mängiti ette nii-öelda reaalajas vastavalt situatsiooni eskaleerumisele.
Ühendriikide pioneerid rajasid Tapale tankitee ja puukasarmud
Septembri alguses lõpetasid kaitseväe kesk polügoonil töö Ameerika Ühendriikide lahingupioneerid, kelle kompaniisuurune üksus on nelja kuuga ehitanud neli kilomeet rit tankiteed ja erinevaid puitrajatisi. Lisaks teetöödele püstitasid Ameerika Ühendriikide pioneerid Tapa lähistele neli kuni kahekümne inimese majutamiseks mõeldud puukasarmut ning rajasid keskpo lügooni lasketiiru kolm puidust varjualust. Samuti sai keskpolügooni pioneeriala juurde senisest paremat lõhkeõpet võimaldavad õpperajatised, mida hakkavad peamiselt kasutama 1. jalaväebrigaadi pioneeripatal joni kaitseväelased. Nelja kuu vältel teenis Tapal kaks pio neeride kompaniisuurust rotatsiooni, mis mõlemad kuuluvad Ameerika Ühendriikide 18. sõjaväepolitsei brigaadi 15. pioneeri pataljoni koosseisu. Allüksus kannab 500. pioneerikompanii nime ning on tegutsenud Eestis juulis keskpaigast, kui vahetas välja mais tööd alustanud sama pataljoni 902. pioneerikompanii.
8
Sõdurileht
30. SEPTEMBER 2015
VS.
KÕRGEM SÕJAKOOL
KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON
„Sõdur vs. sõdur”
Oliver Jõesaar
Seekord on võistlustules äsja kõrgemasse sõjakooli astunud noorkadetid ja hiljuti Kuperjanovi jalaväepataljonis NAKi alustanud õppurid. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.
Mihkel Tamm
noorkadett
noorkadett
Priit Assak
Marko Rand
õppur
õppur
1
Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?
240. Kahe minutiga teen 70 pumpa.
0
284. Minutiga kuskil 50 kätekõverdust.
1
Kui esimesel päeval kohale jõudsin ja nägin, mis kaitsevägi üldse on.
0
Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?
Üks naisajateenija, eemaldades tõrget, lasi kuuli otse enda ette.
1
400 meetrit järjest liiva sees vihmaga söösta-katat.
2
2
Sõitsin rongiga koju ja mõtlesin, et lähen peole, aga jäin k oduseks ja nautisin sauna.
1
Mida sa tegid esimesel väljaloal?
Sõitsin enda autoga ringi.
0
Tööd.
0
„Mämmerdama“ ja „mähis“.
2
„Mähkima“ ja „säbelema“.
1
Millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?
„Just nii“, „mina“, „sain“.
0
„Mähkima“, „puine“, „säbelema“.
1
Javelin.
2
Ilma relvata.
0
Millise relvaga tahaksid kõige rohkem lahingusse minna?
Olen KSPga nädal aega ringi jooksnud ja see täitsa meeldib.
2
M-14.
2
Sõjakooli ühtlustamiskursus.
1
NAKi viimane nädal.
1
Mis on kõige ägedam asi, mida seni teenistuses teinud oled või teha tahaksid?
Süütelite lõhkamine oli siiani kõige toredam.
2
Senimaani kõige ägedam on olnud teravmoonaga söösta- kata, tahaks kopteriga lennata.
2
Hommikul kell kuus ärkamine.
1
Keegi teine kontrollib sind.
0
Mis on kõige harjumatum asi ajateenistuses?
Kasarmus privaatsuse puudu mine.
0
Kiirus. Kõik käib minutite ja sekunditega.
2
„Tõmmake kõik tšainikud käima!“
2
„Kui mu rühmavanem siin oleks, siis sul ei läheks hästi!“
1
Milline on meeldejäävaim ülema tsitaat?
„Isiklik tragöödia“, kui keegi läks ülemale mingit muret kurtma.
2
Ükskord kõlas üle pataljoni valjuhäälditest küsimus „Kus katelok on?“
2
Lükkasime pioneeride varem laiali aetud ja tasandatud mulda üle.
2
Lõhkusime sapöörlabidatega ära jäätunud pataljoni territooriumi puhtaks.
1
Mis on olnud kõige veidram ülesanne, mis sulle on teenistuses antud?
Vastutav tuli pärast söömist rivi ette ja käskis 16 ruumi puid kasti laduda. Tegelikult oli see nali, aga alguses olid kõik valmis seda tegema.
1
Majanduspäeval tuli seersant, leidis kapi pealt tolmu ja ütles, et me peame kogu põranda üle pesema.
1
Panin pidu.
0
Mul oli väga halb olla, aga pidutsesin edasi.
1
Mida tegid (teed) esimesel päeval reservis?
Lähen taaskord autorooli.
0
Lähen koju ja reisile.
1
2
279.
Koristamine ja kaevikute kaevamine.
0
Sõjakooli katsed.
300. Jooksin 13.00, kätekõverdusi 69 ja kõhulihaseid 77.
14
7
MalumangNr 2
PUNKTE KOKKU
VÕITIS
Sel korral küsime lugejatelt kaks kaitseväega seotud küsimust:
Saada mälumängu vastused* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee hiljemalt 09.10.2015. Kõigi vastuste saatjate vahel loositakse välja termos. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja mälumängu numbrit!
Mis lill on veteranide toetussümbol? 6. jaanuaril 1919 kujundas leitnant käiseembleemi ja mütsi märgi. Ta võttis eeskuju Vene surmapataljonide sümboolikast. Käisemärgina paiknes see mustal hõbetikandiga kilbil. Esimesed käiseembleemid õmbles leitnandi naine Alice.
Kes oli see leitnant?
KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON
14
* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.
Fotod: Benjamin Siirak, Graafika: Ilja Nikolas
Heino Prunsvelti sõnul kasvas veteranide toetussümboli idee välja kaitseväe mütsimärgist, mille ta 1992. aastal kujundas. „Toonasest kogemusest tekkis mõte ühendada mütsimärk lillega ja teha nendest stiliseeritud kooslus. Lill sobib toetussümboliks suurepäraselt, sest on üks väheseid lilli, mis veteranipäeval loo duses õitseb, samuti teab seda lille iga eestlane.“
8