NAKi lipurännak
Kuperjanovi NAK algas suure lahinglaskmisega
lk 3
Uus pioneeri eritööde süsteem ehk PETS
lk 5
lk 7
SÕDURILEHT KOLMAPÄEV, 30. SEPTEMBER 2015
ISSN 1736-3411
PÄEV KOPTERIPILOODI KANNUL
Ripplasti harjutusel on tähtis lüli abijõud maa peal – valesti kinnitatud last võib ohustada elu. Foto: Benjamin Siirak
Õhuväe kopterieskadrilli päevad mööduvad nagu sõdurilgi – harjutades. Kopteripiloodid tõdevad, et Eesti õhuväe kasutada olevad Robinsoni kopterid on võimelised paljuks ja kui kopterid räägiksid, ütleksid nad tõenäoliselt sama Eesti õhuväelaste kohta. Sõdurileht otsustas kena lennuilmaga päeval imbuda üheks tööpäevaks Ämaris kopterite eskadrilli, et näha milles piloodi töö seisneb.
8
.15 – Kell tiksub
päeva üheksandat tundi, kui jõuame eskadrilli koduks oleva Ämari lennubaasi ühesse kaugeimasse nurka. Meie teejuhiks on sel päeval eskadrilli ülem kapten Martin Noorsalu, kelle teenistuskäiku kuulub ka 3,5kuuline missioon Afganistanis – USA õhuväe Black Hawki kopteripiloodina. Sõjakoldes oli tema ülesanne evakuatsiooniga tegeleda. Tutvustamisringi järel algab tööpäev.
8.45 – Klassiruumis algab briifing kõikidele päeva jooksul lendudega seotud olevatele inimestele. Antakse teada päeva ilmaoludest, lennuväljadel toimuvast ja viimasel ajal toimunud muudatustest erinevates lennundust puudutavates reeglites. Samuti antakse edasi infot, kus päeva jooksul mitte lennata. Nagu hiljem teada saame, siis harjutusväljadest üldjuhul üle ei lennata, kui seal toimub mingisugunegi laskmisega seotud harjutus. Tehnikud kinnitavad, et kopterid
on lendamiseks valmis. 9.00 – Briifingu järel hakkavad lendudega seotud piloodid lende ette valmistama. Enne kui lähme vaatama päeva esimest harjutust, jälgime pilootidega rõdult, kuidas lähevad päeva esimesele lennule ameeriklaste A-10 ja sakslaste Eurofighterid. „Meil on tore kollektiiv ja igal hommikul on hea tööle tulla. Ärevus on hommikuti sees siis, kui on mõni põnev lend tulemas. Minul seda täna pole, aga näiteks ühel piloodil on täna iga-aastane kontroll-lend – see on kindlasti ärevust tekitav,“ tutvustab päeva algust nooremleitnant
„Me naudime seda, mida me teeme,“ seda kuulen päeva jooksul kindlasti rohkem kui kümme korda.
Kaarel Lapimaa. Tema ja vanemveebel Siiri Kuusmann harjutavad täna kopteri küljes oleva infrapunakaameraga töötamist. „Ilm on täna lendamiseks täitsa hea. Kuna meil on väiksemad kiirused, siis kopterid pole nii pirtsakad lendamise suhtes kui lennukid. Miks ma olen kopteripiloot? Sest tööampluaa on nii suur – otsimine, päästmine. Lennukiga oled tihti lendav bussijuht. Kui Eestis oleks võimalik saada hävituspiloodiks, siis kindlasti ma tahaks seda teha, aga praegu olen väga rahul,“ räägib lennuakadeemia lõpetanud Lapimaa. 9.10 – Sõidame Lapimaa ja Kuusmanniga kopterite angaari juurde, kust tehnikud viivad Robinsoni platsile. Infrapunakaameratega on pilootidel võimalik kedagi kas otsida või jälitada. Kuna on seenehooaeg, kutsutakse aeg-ajalt inimesi otsima ka õhuväe piloodid. „Millegipärast on kadunud seenelistel arvamus, et nemad peavad selle kopterilennu kinni maksma. Seepärast hakkavad nad hoopis
ennast peitma, kui hakkame neile lähedale jõudma,“ tõdeb Lapimaa. Selle harjutuse esimeses faasis õhku ei minda ja nõnda ajab Lapimaa maa peal taga väikest mudel autot. Teoorias tundub lihtne, kuid praktikas mitte nii väga. Fookus peab olema kogu aeg suunatud pisikesele masinale ja vähemalt siinkirjutajale tundub, et piloot saab ülesandega hästi hakkama. Et metsas oleks sihtmärki kergem leida, kasutatakse ka soojuskaamera abi, mis tuvastab inimesed ja masinad lihtsamini. Lapimaa sõnul soovib kaitsevägi tihti kopteriabi, eriti just õppuste toetamisel. Kopteripilootide tõttu on nii mõnigi sõdur hiljem rühmaülema sõimuvalangut tunda saanud. Lapimaa ütleb enne harjutuse lõppu veel, et Robinsoni kopterid on võimelised paljuks. Agressiivsed manöövrid mõistuse piires kuuluvad aeg-ajalt ka nende lendude hulka. 9.45 – Harjutus on lõppenud ja piloodid lähevad tagasi kontoriruumidesse, et osaleda koosolekul, Jätkub lk 2