20. aprill 2015 by Sõdurileht

Seriaali „Vabad mehed“ telgitagused

Kord meedias, alatiseks meedias

Giraffe AMB – õhutõrje silmad

Vabatahtlik bundesveer 6

SÕDURILEHT 20. aprill 2015, ISSN 1736-3411

Pärast ööpäeva merel päästis piirivalve lennusalga helikopter merehädalised ning viis nad priiküüdiga maismaale.

t selliste lootuste purunedes mereväe ajateenijad, tegevväelased ja mereväe sõjakooli kadetid pead ei kaotaks, korraldati mereväelase baaskursuse raames neile enesepääste kontrollharjutus ehk maakeeli parveõppus. Selle eesmärk oli praktiliselt läbi mängida olukord, kus kursuslased pidid laeva maha jätma ning seejärel 24 h jooksul päästeparves ellu jääma. Eksperimendi korras võtsid harjutusest osa ka kaks võitlejat Sõduri lehe toimetusest – reamees Kuusk ja mina. Ühe kevadiselt karge kolmapäeva hommikul kogunesid õppusest osavõtjad miinijahtija Ugandi pardale, kus meid jagati parvedesse ning saime kätte hüdrokostüümid. Kui parvevanemad olid päästeparved veesanud, tõmbasid kõik vettpidavad oranžid kostüümid selga ning järgmine samm oli juba üle parda kolmekraadisesse vette. Kuigi hüdroülikonnad peaksid kinni pidama nii vett kui ka vee peal hoidma, oli neil, kes seda harjutust esimest korda kaasa tegid, väike närv eesootava tõttu sees. Üle reelingu astudes oli oluline hoida keha sirge ning vaadata horisonti, et

FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI

Ellujäämisõppus merel vettekukkumine sujuv oleks. Sulpsud tehtud, võeti parvekoosseisus ringi ning kui õppuse ülevaatajatelt oli luba saadud, hakkasime ühtse ketina käsi kasutades aerutama parvede poole, mis olid laevast paarisaja meetri kaugusele viidud. Esimesed tund-poolteist olidki kõige tegevusrohkemad. Parve jõudes oli esimene ülesanne liigsest veest vabaneda. Parve varustuse hulgas oli paar švammi ning kopsik, millega sai vett välja kühveldada. See tehtud, sättisime end kümnekesi võimalikult mugavalt ringi, et järgmised 22 tundi edukalt mööduks. Tutvusime kohe ka avariitoidu, -vee ja -varuWstusega, mis parvedesse hädaolukordadeks juba varem valmis on pandud. Toiduks järgmise ööpäeva jooksul said puljongikuubiku-laadsed toitaineid täis pressitud käkid, millel küll erilist maitset ei olnud, kuid oma funktsiooni täitsid hästi ning kõhtu samuti. Vesi oli pakendatud 50 ml pitsi suurustesse kilepakikestesse, millest sai janu tekkides juua. Lisaks leidsime ka algelise kalapüügivõrgu, mille moe pärast vette viskasime, kuid see püüdis ainult vetikaid.

Kuigi vesi on elu lahutamatu osa, on inimene eelkõige maismaaloom. Erinevad veesõidukid on ta välja mõelnud just selle jaoks, et tal võõras keskkonnas kõige mugavam toimetada oleks. Inimene pole aga täiuslik, samamoodi nagu ka ta leiutised. Igaüks loodab laevale astudes sealt samamoodi ning kuivana tagasi tulla.

Kõik parve nurgad läbi uuritud, istusime taas vastakuti ning mõtlesime, et mis nüüd edasi. Paarkümmend tundi niisama loksuda ja parveseina vahtida on nüri. Selle vastu aitas kirju seltskond, kellega sai ilmast ja maast rääkida ning kui ise sõna ei soovinud sekka öelda, võis silmad kinni panna ning lainete loksumise rütmis ning parvekaaslaste lobisemise saatel und proovida tabada. Viimasega oli ainult see häda, et kuna ruumi oli vähe, tekkis parve keskele jalgadest riit ning jäsemed kippusid kiiresti ära surema ja iga mõne aja tagant tuli oma jalad hunnikust üles otsida ning asendit vahetada. Nagu ühele road trip’ile kohane, mängisime ka erinevaid äraarvamismänge ning tegime isiksuseteste. Viimastest üks huvitavamaid oli test, mis peaks välja selgitama, kas inimesel on psühhopaadile omaseid kalduvusi. Ikka on tore teada, kellega parve jagad. Ka merejumal oli seekord leebe ning hoidis lainetusega tagasi. Õnneks või kahjuks ei pidanud merehaigusega maid jagama, kuigi kogemuse ning väljaõppe poole pealt oleks tore natukene oksendada olnud. Öö tuli külm ja niiske ning et võimalikult ökonoomselt

ruumi ja sooja hoida, kasutati magamiseks formatsiooni lusikas. Järgmisel hommikul olid õppusel osalejad valmis päästmiseks. Koostöös piirivalve lennusalgaga oli korraldatud merehädaliste päästmine helikopteriga. Helikopteri silmaulatusse sattudes ronisid mehed ja naised parvede katustele ning andsid suitsuraketiga helikopterile märku päästmiseks. Seejärel vintsisid pinnaltpäästjad merehädalised üles kopterisse ning nad toimetati mereväebaasi jalgpalliväljakule. Pärast merel veedetud ööpäeva ootas õppusest osavõtjaid autasuna soe saun. Õppuse eesmärk oli anda kogemus merehätta sattumisest ning veekeskkonnas ellujäämisest. Üks äärmiselt oluline osa ellujäämisel oli hüdrokostüüm, mis hoidis nii vett kui ka sooja. Ilma selleta on kindlasti kordades raskem külma merd ning ilma trotsida. Teisalt on Läänemeres üpris tihe laeva liiklus ning võimalus, et sind leitakse, sellevõrra suurem. Igal juhul on õppusel osalejad kogemuse võrra rikkamad ning loodetavasti ei pea nad õpitut kunagi reaalses elus rakendama. STEN JUUR

Sõdurileht

20. APRILL 2015

JUHTKIRI Kevad käes Päike on pilvede tagant välja tulnud, ilmad on soojad ja ka reserv on juulija oktoobrikutsele pikkade kuude tagant kalendrist esile kerkinud. Enne kui vormi seljast saab, on veel palju teha jäänud. Kevad on sõdurile kiire aeg. Peagi algab Eesti kõigi aegade suurim õppus Siil. Veel tehakse viimseid

õppuse ettevalmistusi. Juba järgmise kuu algul saavadki enamik ajateenijaid pakkida viimast korda kokku oma sõdurivarustuse ja proovile panna kõik ajateenistuses omandatu. Ka meediasõduritel on olnud palju huvitavaid ettevõtmisi, nimelt saame lugeda, kuidas reamees Juur ja Kuusk käisid mereväe baaskursuse õppusel, kus veetsid päeva parvega merel. Sellest, kuidas nad merelt päästeti, saate lugeda kaaneloost. Veel jõudis meie võttegrupp käia Kuperjanovis „Vabade

meeste“ seriaali võtetel. Nii mõnigi näitleja pole veel ajateenistust läbinud ja plaanib peatselt alustada enda ajateenistust Kuperjanovi jalaväepataljonis. „Vabade meeste“ näitlejad mõõdavad jõudu ka „Sõdur vs. sõdur“ rubriigis, kaader ajateenijate vastu. 23. aprillil tähistatakse Eestis veteranipäeva. Veteranide auks korraldatakse Vabaduse väljakul 23. aprilli õhtul kontsert Veteranirock. Seekord astuvad laval üles Winny Puhh ja Kosmikud. Tõotab tulla vägev õhtu ja ma

soovitan kõigil võimaluse korral kohale minna ning nõnda Eesti eest võidelnuid austada. Lehes tuleb juttu ka sellest, kuidas ajateenija peaks käituma meedias nii teenistuse ajal kui ka väljaspool kaitseväge. Kõigil jaanuaris ajateenistust alustanud foto-, video-, meedia- ja kirjandushuvilistel on veel viimane võimalus kandideerida teavituskeskusesse meediasõduriks. Teenistuses on võimalik näha kaitseväge tervikuna ja

tegeleda loova tööga. Ära jäta võimalust kasutamata ja saa osa ühest huvitamast teenistusvõimalusest.

ALEKSANDER SEEMA reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Iga sõdur on kaitseväe reklaamnägu Kaitseväelase avalikkusega suhtlemisel tuleb kinni pidada kahest raudsest reeglist: iga kaitseväelane kujundab kaitseväe mainet; ei maksa teha seda, mille jõudmine meediasse ei sobiks väärikale inimesele.

ga kaitseväelane, esimest kuud teenivast ajateenijast kuni kaitseväe juhatajani, on kaitseväe esindusisik. Iga kaitseväelane esindab kaitseväge iga oma tegevuse ja väljaütlemisega. Seega on oluline jälgida oma tegusid ja mõelda, enne kui midagi tehakse, öeldakse või postitatakse. Siiani on enam vastukaja pälvinud kaitseväelaste tegevused ja ütlemised läbi massimeedia. Näiteks kui keegi osaleb teenistusautoga avariis, on seda kajastavas uudisloos üldjuhul ära märgitud, et just kaitseväe auto sattus liiklusõnnetusse. Kui kaitseväelane ütleb midagi massimeedias, siis tihtilugu peetakse tema väljaöeldut kogu kaitseväe ja kõigi kaitseväelaste arvamuseks. Siinjuures tasub alati meeles pidada, et vähemalt seni, kuni kaitseväelane on vormis või muul moel identifitseeritav kui kaitseväelane, ei ole tal laia avalikkuse ja meedia jaoks isiklikku arvamust. Tema väljaütlemist tõlgendatakse kogu kaitseväe seisukohana. Sellised näited ja üldistused ei

tähenda, et kaitseväelane peaks olema meediapelglik või loobuma oma arvamusest, tõrjuma ajakirjanikku endast eemale ja hoiduma sotsiaalmeediakanalite kasutamisest. Kui kaitseväelased käituvad korrektselt või teevad midagi positiivset, olgu see siis teenistuse käigus või ka väljaspool, siis ei ole selle teistega jagamine probleem. Kaitseväelase heategu loob positiivse kuvandi nii talle endale kui ka kogu organisatsioonile ja riigikaitsjatele. Seega võib ajakirjandust käsitleda kui helisüsteemi, läbi mille saavad meie teod, olgu need siis head või halvad, võimendatud ja edastatud laiemale avalikkusele. Tähtis on veel meeles pidada, et kaitse väelane võib ajakirjandusega suhelda, kui ta on selle eelnevalt kooskõlastanud väeosa teabeohvitseri või kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnaga.

konnas viha, pettumust ja muid emotsioone. Näiteid, milles kaitseväelane postitab sotsiaalmeediasse mittesobivaid videoid, fotosid ja ka blogipostitusi, on viimastel aastatel olnud mitu. Olukordadel on olnud erinevaid lahendusi –

lite rikkumisele alandasid selles videos olnud jaoülematest ajateenijad nii mereväe kui ka kogu kaitseväe mainet, demonstreerides oma võimu väärkasutust. Isegi, kui video sisu ei peegeldanud tegelikku olukorda ja kõik filmis nähtud isikud tegid seda vabatahtlikult

Mõelda tasub tulevikule

Mõistlikult Facebookis Ajakirjandusega suhtlemise kõrval kehtivad samalaadsed reeglid ka muul avalikkusega suhtlemisel, näiteks sotsiaalmeedia puhul. Nii tasuks olla pigem kriitiline nende videote ja fotode üleslaadimise suhtes, mis võivad mõjuda negatiivselt autori ja kaitseväe mainele. Video- ja fotopangad on avalikud ja nende tarbijad pigem kannavad ühe kaitseväelase jäädvustatud rumalused üle kogu kaitseväele. Videojagamise keskkonda Youtube laetakse igas minutis üles rohkem kui 300 tundi videomaterjali, mis teeb kokku ligikaudu 49 aasta jagu videoid ööpäevas. Nagu aga tilk tõrva rikub meepoti, piisab ka vaid mõnekümnesekundilisest videost, et tekitada ühis-

MIDA TEHA

intervjuul

Ole enesekindel. Mõtle läbi intervjuu eesmärk. Räägi ainult neist faktidest, milles oled kindel. Kui sa ei tea või sa ei saa vastata, siis ütle seda. Vastates keskendu oma sõnumile. Kontrolli eelnevalt oma välimust ja ümbrust. Paranda ajakirjaniku tehtud faktivead. Julgemalt võib rääkida positiivsetest asjadest. Alati tuleb rääkida tõde, kuid alati ei tule kõigest rääkida. Alati ole viisakas.

Lihtne sõnavõtt, suuline või kirjalik, võib tekitada palju probleeme. Seetõttu tuleb valida, mida öeldakse.

GRAAFIKA: MARK SALUMAA

mõnel korral on piisanud lihtsalt autoritega rääkimisest, samas kui üht negatiivseimat olukorda ilmestas postituse aktiivne kajastamine meedias, ühiskonna pahakspanu sellisele käitumisele ja kaitseväelase teenistussuhte katkemine. Negatiivse näitena võib välja tuua ka video, kus mereväebaasi ajateenijad tantsisid hardstyle-muusika taustal, jaoülem rivi ees ette näitamas. Lisaks video salvestamise ja avaldamise reeg-

ja võtsid asja huumoriga, ei pruugi internetis klipi leidjale asi samamoodi paista. Seesuguste olukordade vältimiseks ongi õige enne mõelda, millist nalja tehakse ja mida internetti laetakse. Ka Facebooki postitatud sõnavõtud ja pildid võivad hetkega muutuda toredast naljast kaarega tagasi lendavaks bumerangiks. Postitus „rühmaülem on lammas“ võib osutuda küllalt ohtlikuks, sest rühmaülem võib sattuda

MIDA vältida

intervjuul

Ära valeta. Ära laima. Ära kaldu oma vastutusalast välja. Ära kasuta slängi ja lühendeid. Ära spekuleeri või räägi asjadest, millest sa ei tea. Ära räägi mitteavalikest teemadest. Ära ohusta operatsiooni julgeolekut. Ära jäta ajakirjaniku faktiviga märkamata. Ära vihastu ajakirjaniku peale. Ära kohtle ajakirjanikku halvasti.

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Aleksander Seema

seda postitust nägema, olgugi, et autori profiil on nähtav vaid tema sõpradele. Keegi ju ei garanteeri, et rühmaülem pole mõne postituse autori sõbraga sõber ja et ta kogemata ei satu ühiste tuttavate poolt kommenteeritud postitust nägema. Lisaks mainekujunduslikule poolele ei tohi kindlasti jätta märkamata ka julgeolekut. Näiteks metsalaagrist rääkiva postituse illustreerimine selle täpse asukohaga võib viia selleni, et mõnel postitust näinud inimesel tekib mõte öösel laagrisse halvasti valvatud relvi otsima minna. Kes vastutab relva eest selle kadumisel? Ikka sõdur, kellele see väljastatud on.

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Sten Juur, reamees Karl Elias, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

Lisaks isiklike probleemide tekitamisele ja kaitseväe maine halvustamisele võivad postitatud peopildid või rumalad kommentaarid kujundada inimesele väga negatiivse maine. On ju üldlevinud teadmine, et tööandjad kasutavad üha enam just sotsiaalmeediakanaleid ja ka lihtsat guugeldamist tööle kandideerija kohta ettekujutuse saamiseks. Mõneti on inimese guugeldamine isegi objektiivsem kui taustainfo uurimine potentsiaalse töötaja endistelt kolleegidelt. Endised kolleegid lisavad iseloomustamisel tihti oma subjektiivselt positiivse või negatiivse vaatenurga. Personaalse info levitamine on iga inimese enda kontrolli all. Internetti postitamisel tuleb aga alati arvestada, et see teave võib saada avalikuks. Meeles tuleb pidada, et infot laiali saata on lihtne, pärast ära kustutada aga peaaegu võimatu.

TAAVI KAROTAMM

PANE TÄHELE! Informatsioon, mis on juba ajakirjanikuni jõudnud, on edaspidi tema kasutada. Küsimusele „ei vasta“ ütlemist tuleb põhjendada ja kommenteerida – hea ajakirjanik võib ka „ei“ ütlemisest loo kirjutada. Läbi tuleb mõelda, miks „ei“ öeldakse. Viisakas on lisada, kes ja millal saab vajaliku informatsiooni jagada. Ajakirjanik on ka inimene, suhtu temasse vastavalt.

GRAAFIKAD: MARK SALUMAA

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht

20. APRILL 2015

Mereväelase baaskursuse õppusel osalejad said harjutusel 24 tunni jooksul omal nahal tunda, mis tunne on hüljata laev, päästeparveni ujuda ning seejärel seal pikemat aega ning piiratud vahenditega ellu jääda. Õppuse lõpus said mereväe ajateenijad ja sõjakooli mereväe põhikursuse kadetid erakordse kogemuse, kui koostöös piirivalve lennusalgaga vintsiti merehädalised päästepaadilt helikopterisse ning toimetati mereväebaasi.

11. aprillil osales ligikaudu 45 USA õhuväelast koostöös Eesti õhuväega Vasalemma kogukonna ühistalgutel. Vasalemma lasteaeda rajati jalgpalliväljak ning korrastati mänguväljakud. Lisaks sellele korrastati Harju-Risti kirikuaeda – põletati vana oksarisu ning tehti kirikule ja kogudusemajale küttepuid. USA õhuväelased on Eestis NATO vägedena kokku üle kuu aja ning läbivad siin koostööõppe Eesti õhuväega. Airman Murdaughi sõnul on nad väga tänulikud, et saavad siin olla. Eestlased on neid väga soojalt vastu võtnud ning ühistalgud on ideaalne võimalus kogukonnale tagasi anda.

7.-8. aprillil toimusid Rakveres kuuendad Ameerika Ühendriike tutvustavad Ameerika päevad. Nende raames osalesid USA diplomaadid, merejalaväelased ja Tapal teenistust alustanud tankirühma sõdurid mitmel avalikul üritusel. Ürituse ühe osana toodi Rakvere keskväljakule linnarahvale tutvumiseks USA sõjaväe tehnikat. Lisaks sellele avati Rakveres neli USA loodust ja ajalugu kujutavat fotonäitust. Samuti osalesid vabatahtlikud USA saatkonnast ja armeest heakorratöödel loomade varjupaigas ja mujal. Ameerika päevi on Eesti suuremates linnades korraldatud alates 2009. aastast. Enne Rakveret on need toimunud Viljandis, Kärdlas, Narvas, Pärnus ja Tartus.

Aprillikuu teise nädala vältel olid Tapa pioneeripataljoni ajateenijad kaitseväe keskpolügoonil tegemas ettevalmistusi õppuseks Siil. Ligi kompaniisuurune üksus tegi umbes 400 m kaevikuliini. Ajateenijad tegid suulisest käsust kaevikuprojekti, mille muljetavaldavalt ellu viisid. Kaeveja ehitustöödeks oli kopa ja mootorsaagide näol antud kaasa abitehnikat.

4 FOTOD: ANDRII VYTVYTSKYI, RUTO VOLMRE

Sõdurileht 20. APRILL 2015

ERR

„Vabad mehed“ – draamaseriaal ajateenistuse vormis

Piret Järvis

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Ilmselgelt on Eestil vaja enda kaitsmiseks kaitseväge. Minu sügav lugupidamine neile meestele ja naistele, kes on valmis oma kodumaa eest välja astuma, aga samas leian tõesti, et iga sõjas kaotatud elu, iga sõja pärast lõhutud pere ja iga sõja tõttu kaotatud meelerahu on mõttetu kaotus, mis võiks täiesti vabalt olemata olla. Mida annab ajateenistus noormehele? Mehed kui MacGyverid, kes on heas füüsilises vormis, kes ei karda teha olulisi otsuseid ja kelle jaoks pole probleem teha peedist pesumasinale trumlit on kahtlemata väga ägedad. Seda kõike ajateenistus kaudses ja otseses mõttes treenib!

Liisu Lass

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Ma arvan, et Eesti-sugusel väikeriigil on väga vaja, et meil oleks osal elanikkonnast teadmine, oskused ja väljaõpe, mida ohu olukorras teha ja kuidas käituda. Usun, et esmane kaitse peaks ikkagi olema iga riigi enda teha. Ja miks peaks liitlased aitama riiki, mis ise oma kaitsesse üldse ei panusta!? Mida annab ajateenistus noormehele? Ajateenistus võiks anda noorele mehele iseseisvumise kogemuse. Naisterahvana ütlen, et muidugi oleks tore, kui pärast ajateenistust jääks noormeestele vähemalt kuklasse teadmine, et väljaspool kasarmut ei tõuse ka maha kukkunud sokid ise üles.

Katrin Viirpalu

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Asjalikult juhitud ning efektiivselt toimiv kaitsevägi on riigiks olemise ja riigina käitumise oluline tunnus. Väikese rahvaarvuga Eesti jaoks tundub parim lahendus olevat üldine väeteenistuskohustus koos reservõppustega. Mida annab ajateenistus noormehele? Ajateenistus annab noormeestele võimaluse ema põllesabast lahtilaskmiseks ning loob eelduse isiksuse tugevamaks väljakujunemiseks. Samas peab ajateenistus olema sisukas ja motiveeriv ning respekteerima iga konkreetse kutsealuse tegelikke intellektuaalseid ja füüsilisi võimeid. Vastasel juhul osutub ajateenistus karuteeneks ning kujuneb arvamus sõjaväes raisatud ajast. FOTOD: EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING

„Vabad mehed“ (2015, režissöör Ilmar Raag) on värske draamasari, mis püüab vaatajani tuua sõdurielu erinevad tahud. Sõdurileht käis võtteplatsil ja tutvus tegijatega.

ui Sõdurileht 13. aprilli varahommikul Tallinnast liikuma asus, säras keset taevasina kevadpäike. Mida lähemale Võru ja Tsiatsungõlmaa harjutusalale, seda pilvisemaks taevas muutus. Kui teavitusmeeskond võtteplatsile saabub, tervitab tibutav vihm, mis jätkub terve päeva. Seriaali võttemeeskond seab tehnikat üles ega lase end sellest häirida. Päev on eriline, sest tegu on seriaali „Vabad mehed“ viimase võttepäevaga. Võttekohal on palju sagimist. Peale võttemeeskonna on Tsiatsungõlmaale tulnud Kuperjanovi jalaväepataljonist jagu ajateenijaid ja maskeerimisvõrku mässitud Mercedes-Benzi maastikuautod: kaks UNIMOG 435 ja üks 250 GD. Ajateenijad pargivad veoautosid, nii et need oleksid puude vahel varjatud. Seriaali osatäitjad saavad samal ajal kerget grimmi ja harjutavad käsikirjaga repliike. Peagi kutsub režissöör

Režissöör Ilmar Raag juhendamas näitlejaid järgmisesse lahingusse. dialoogiga. „Vabad mehed“ on projekt, kus meie ülesanne ei ole näidata dokumentaalseid kaadreid ajateenistusest, vaid jutustada lugu – võtta kilde siitsealt väeosast – ja tunda sellest lõbu,“ ütleb Raag. Seriaali käsikirja on kirjutanud Mihkel Seeder, kellel see valmis poolteist aastat tagasi. Põhirõhk on algusest peale perekondlikul meelelahutusel, mis pakuks üht-teist tutvustavat kutsealustele ja nende vanematele. Kuna erinevalt filmi tegemisest on seriaali tootmise aeg piiratud, pole seriaalist mõtet otsida

„Vabad mehed“ on projekt, mille eesmärk ei ole dokumentaalsed kaadrid, vaid jutustada lugu, võttes kilde siit-sealt väeosadest. kõik kokku ja seletab algavat stseeni. Käes on maikuu ja kõik ajateenijad osalevad õppusel Kevadtorm. Stseenis tegelevad jaoülem seersant Pärg ja tema mehed masinate maskeerimisega. Kui rühmaülem seersant Sepp sõidab GD-ga jagu vaatama, pole ta alluvatega rahul: „Kolmas jagu, mida te siin passite!? Elama kolite siia või? Ma ütlesin – autod sinna!“ Käsk on käsk ja jagu hakkab ilmselge vastumeelsusega masinaid ümber paigutama. Hiljem saab jagu rühmaülemalt uuesti sugeda, sest plaanid on seersant Sepa väitel ammu muutunud ja masinad tuleb uude kohta liigutada. Stseenide mõte on näidata rühma- ja jaoülema konfliktset suhet. Need kaks tegelast pole omavahel seriaali algusest saadik läbi saanud. Kui tegevusliin on kõigile selge, liigutakse võtteplatsile ja tehakse kaks-kolm korda proovi. Paika pannakse näitlejate liikumine, vaadatakse kaamera erinevaid võttenurki jne. Kui kõik on režissöörile meeltmööda, saab filmimisega alustada. Ühte võtet tehakse mitmes plaanis ning näitlejad peavad korduvalt läbi tegema ühte ja sama stseeni. Võiks arvata, et seriaali režissöör Ilmar Raag on sidunud „Vabad mehed“ enda tööga Eesti kaitseväes, kus ta tegeleb psühholoogilise kaitsega. Kuid seoseid otsida on asjatu. „Sarjal ei ole suurt pistmist psühholoogilise kaitsmisega, mis tegeleb kriisikommunikatsiooniga ning kodaniku ja riigi vahelise

kaitseväelaslikku tõsidust ega laitmatut tõetruudust. Raag ei salanud, et on omajagu tegevväelasi, kes seriaali kriitiliselt suhtuvad. Ta nõustub kriitikaga, aga arvab, et kokkuvõttes võidab ikkagi kaitsevägi: „Näete, meie olukord on tegelikult palju parem!“ vastas Raag. Samas loodab ta, et tulevikus tehakse veel selliseid sarju või filme, mille eesmärgid on teised ja mida tehakse teistmoodi. Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiveebel Lauri Allmann aitas kogu võtteperioodi seriaali varustusega. Seriaali on filmitud alates 2014. aasta septembri kuust Taara linnakus Kuperjanovi jalaväepataljonis ja selle lähiümbruses. Linnaku elu pole seriaali tegemine häirinud. Enamik võtteid on tehtud nädalavahetustel ja argipäeva õhtutundidel. Kui tehnika kaasamise soovid said alati täidetud, siis massistseenidega oli mõnevõrra teine lugu. „Kui parasjagu oli tegu pataljoniõppusega väljaspool väeosa territooriumi ja tulemas oli stseen kuuekümne ajateenijaga, siis see oli paras katsumus,“ meenutab staabiveebel Allmann. Tema on muuseas üks tegevväelastest, kes hoidis võtetel silma peal, et vajadusel teha märkusi vormide või rivikorra kohta. „Kui miskit on viltu, siis vastav märkus tegevväelastelt tuleb.“ Oled sa näitleja või mitte, kui oled vormikandja, siis selleks on eeskirjad. Seriaali näitlejad on Tartu Üli-

kooli Viljandi kultuuriakadeemiast. Casting ’uks saabus võttegrupp kooli ja teatas, et nüüd valitakse näitlejaid. Esmane eesmärk oli leida eestivenelase Burdini tegelaskuju. Alexandr Domowoy vastas Burdini tüpaažile ja ka teised rollid said täidetud: Silver Kaljula – Pärg, Lauri Mäesepp – Kriis, Karl Robert Saaremäe – Keskpaik, Kaarel Targo – Sepp jt. „Küsimus, kas nii noore ja rohelisena võtta vastu pakkumine seriaalis mängida oli õhus pikalt. Aga kuna režissöör oli Ilmar Raag, tuli meie nõusolek kiiresti,“ võtab Karl Rober Saaremäe casting’u kogemuse kokku. Tudengitele lisaks löövad seriaalis kaasa elukutselised näitlejad: Anti Reinthal – Torm, Karol Kunstel – Mäger jt. Näitlejatel algasid ettevalmistused seriaaliks eelmise aasta veebruarikuus. Neist tehti luurekompanii allüksus nimega säbelejad (mis oli muuseas

FOTO: RUTO VOLMRE

„Vabades meestes“ lisakohustus, sest seriaali osatäitjad on tudengid, kellel on vaja lõpetada kool ja kirjutada lõputöö: „Minu kõige pikem võttepäev oli umbes 14 tundi ja kohe kuus tundi hiljem algas juba uus võttepäev,“ ütles Kaarel Targo. Tegelaskuju mängimiseks andis palju juhiseid stsenarist Mihkel Seeder, kuid tõetruuduse huvides pidid näitlejad palju improviseerima. Siin oli suureks abiks ka režissöör, kes Kaarel Targo sõnul pani rõhku just näitlejatööle ja tegelaste omavaheliste suhete välja toomisele. Arvatavasti oli Jaanika Tammarul mängida kõige raskem roll – nooremleitnant Hundimets. Ajateenistusest eelnevaid kokkupuuteid tal pole ja seriaalis tuleb mängida nooremleitnandi, kelle ülesanne on nii neidude SBK kui ka NAKi väljaõppe läbiviimine. Tema tegelaskuju peab olema sõjaväelises mõttes pädev ja samas peab ta mõjuma autoriteetselt. Teisi tegevväelasi kehastavad seriaalis pikema staažiga elukutselised näitlejad, kultuuriakadeemia näitlejad on lihtsad sõduripoisid, kellele on pullitegemine lubatud. Osatäitjate sõnul on osalemine seriaalis neile palju juurde andnud. Värskendada sai enda teadmisi kunagise ajateenistuse päevilt (Saaremäe ja Targo). Samas saadi stseen kaader-duubel heli algteadmisi sõjaolukorrast, mistõttu võib rahuliku südamega osa võtta järgmisest SBKst. Vähemalt ühte peaDIRECTOR: osalist ootab suvel ajateenistus. Arvake, kellega on tegu: CAMERA: seriaalis tekitab probleeme, kuid on juhiomadustega asjaDATE: lik noormees, keda päriselus ootab suvel uhiuute ülesannetega Kuperjanovi jalaväepataljon. GRAAFIKA: MARK SALUMAA Mitu seriaalitegijat on seriaali algne nimi) ja läbiti nädalane avaldanud soovi jätkata sama formaabaasväljaõppe, kus õpetati SBK kõige diga. Mõne aasta pärast peaks Pärg elementaarsemaid asju: kuidas metsas ja teised tulema reservõppekogunemiööbida ja relva käes hoida. Uuesti saadi sele. Kuigi selgust veel pole, on üks kokku alles septembris, mil algas esi- kindel – veebel Torm ja tema imeteod jäävad vaatajatele kauaks meelde. mene võtteperiood. Nagu kaitseväele, on ka kultuuriakadeemia tudengitele osalemine MARVEL RIIK

VABAD MEHED

1009

2 - 2

184 0

ilmar raag ants martin vahur

13.04

Sõdurileht 20. APRILL 2015

KANAL 2

Aasta 2015 – radarisüsteem Giraffe AMB

Eda-Liis Kann

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Et Eesti riiki kaitsta. Üldjuhul on vaja oma riiki kaitsta. See annab kindlustunde, et keegi olemas on, kes kaitseb Eestit. Mida annab ajateenistus noormehele? Et meheks kasvaks. Lähevad sinna kui nolgid ja tulevad välja kui mehed: kael on läinud jämedamaks, hääl on läinud madalamaks ja nad on saanud mingi režiimi. Nad pannakse paika ja neile antakse eluõpetust. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Iisraelis on kohustuslik. Ma ei tea, kas naised peaksid võtma kõik mehe rollid üle. Ma arvan, et ei pea.

Greete Aren Hoides enda kontrolli all õhuruumi, on võimalik teha taktikalisi õhuründeid maavägede toetuseks, dessandi heitmisi ja pakkuda logistilist toetust. Kõike seda teeb kontrolli kaotamisel meie õhuruumis liitlaste asemel hoopis vastane.

estis tagab õhupildi kaks suuremat üksust. Need on Eesti õhuvägi enda statsionaarsete Groundmaster-tüüpi kaugradaritega ning 1. jalaväebrigaadi õhtutõrje mobiilsed taktikalised Giraffe AMB tüüpi radarisüsteemid. Viimased on mõeldud kasutamiseks koos õhutõrje relvadega. Radar annab õhutõrjujatele nähtavuse juba 100 km kauguselt ning seeläbi on maavägedel võimalik varakult reageerida vastase häirivale ja potentsiaalselt hävitavale toimele. Koostöö on äärmiselt tähtis ning ka õhutõrje puhul on see väga mitmekülgne. Radarid on ühendatud ka õhuväe süsteemidega ning edastavad informatsiooni õhutõrje relvade juures olevatele tulejuhtidele. Edastada saab kõrgemat õhupilti, lokaalset taktikalist radaripilti ja nende kahe kombinatsiooni.

Kõrgtehnoloogiline võimekus Giraffe AMB (GAMB) on mobiilne eelhoiatus- ja tulejuhtimisradar. Radari süsteemid koos juhtimiskohaga mahuvad standardse suurusega kuuemeetrisesse merekonteinerisse. Konteiner on kiireks ümberpaiknemiseks maastikuveokil. Radarisüsteemil on olemas ka hüdraulikaga töötavad jalad, millega on võimalik jaam jätta maastikule ilma transpordita. Konteiner on loodud vastu pidama väga rasketele välistingimustele. Kaitset pakub komplekti isoleeritus ohtliku välise keskkonna eest, mida võivad tekitada

GRAAFIKA: MARK SALUMAA

bioloogilised, keemilised ja tuumarünnakud. Selleks on süsteemi õhuava ees spetsiaalsed filtrid. Kui transpordi ajal on radar eelmainitud merekonteineri mõõtudes, siis töökorda seadmise järel ulatub konteineri kohale ligikaudu 16 meetri pikkune radarikäsi, mille ladva moodustab kuni 60 pööret minutis tegev 3D radaripea. Arvestades sellega, et radarit on võimalik paigutada kõikjale, kuhu üks maastikuveok ulatub, on süsteemi nägevusraadius väga suur. Radar on võimeline tuvastama vastase lennuvahendeid ka 100 km kauguselt, mis Eesti väiksust silmas pidades meile sobib. Lennukid peavad lendama kõrgemal kui 20 km, et GAMB tüüpi radarile mitte jääda. Radar on võimeline töötama süsteemi kuuluva diiselgeneraatori toimel ka tankimata üle 20 tunni. Samas on võimalik kogu keskus toita mobiilse generaatoriga, mida veetakse järelhaagisel või ühendudes kohalikku elektrivõrku. Voolu kadumisel saab keskuse ka manuaalselt transpordiasendisse seada ning järgmisesse kohta transportida. Et pakkuda kaitset radarivastaste rakettide eest, on radaril ka eraldiseisev tulejuhtimiskeskus, mis peegeldab kogu radarisüsteemi võimekust ning paikneb radarist eemal, jäädes nii vastase elektroonilisele luurele potentsiaalselt nähtamatuks. Kogu süsteem on sõltumatu Eesti üldisest õhupildist ning on võimeline töötama ka täielikus isoleerituses. Samal ajal on võimalik koostöös sidekompaniiga kohalikku radaripilti kombineerida Eesti paiksetest Groundmasteri radaritüüpidest saadud kõrgema õhu pildiga. Tulejuhtimisel ja radaripildil hoiab silma peal ka Eesti õhuvägi, kes reageerib Ämarist koostöös liitlaste tugevdatud jõududega F16 ja Eurofighteri hävitajatega. Radar on võimeline avastama ka need lennukid, mille transponder on välja lülitatud, juba 20 kilomeetri kõrguselt. Lisaks lennukitele näeb radar lähenevaid koptereid ning on võimeline tuvastama ka koha peal seisvaid. Radari infosüsteemis olev tehnoloogia suudab tuvastada kopterid mitte ainult liiku-

mise, vaid ka pöörlevate tiivikute järgi. Samuti tunneb radar eraldi ära mehitamata relvasüsteemide (UAS) lähenemise ning ohtlike rakettide lähenemised süsteemile.

õhutõrje relvad paigutatakse tihti strateegiliselt tähtsate üksuste ja objektide lähedusse tagamaks nende turvalisuse õhurünnete eest. KASPAR TRIEBSTOK

Väljaõpe Radar on antud 1. jalaväebrigaadi õhtutõrje käsutusse ning radari tulejuhid koolitatakse välja 11 kuu NAKi lõpetanud ajateenijatest. Süsteem on keeruline ja väga kallis ning valedes kätes ka äärmiselt ohtlik. Suur osa väljaõppest kulutatakse sellest tingituna teooriatundidele ning simulaatorite taga praktiseerimisele. Radari ohtlikkuse tingib selle kiirgamise võimsus. Nimelt võib suur kiirgus valesti töötamise puhul tekitada inimesele rasket kiirguskahjustust. Samuti on tööd tagav hüdraulika suuteline purustama peaaegu kõik, mis selle teele panna ja inimene ei ole sellisel juhul erand. Radarisüsteemi hind on ligikaudu 10 miljonit eurot, sellele lisandub veel maastikuveoauto ja ligikaudu 6 miljonit eurot maksev tulejuhtumiskeskus. Väljaõppe läbinud nooremseersandid on oma ametilt õhtutõrje tulejuhid, kes tegelevad, nagu nimigi ütleb, raketikompleksi MISTRAL ja õhutõrjekahuri ZU-23-2 tulejuhtimise ning õhurünnakute eelhoiatusega. Ta k t i k a l i s e d radarid ja

GIRAFFE AMB TEHNILISED ANDMED • tootja: Saab Group • päritolumaa: Rootsi • hind: ~10 000 000 € • meeskond: 1–3 • pikkus: 6 meetrit • nägemiskaugus: kuni 120 km • nägemiskõrgus: kuni 20 km

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Et riigil oleks kaitsevõime, kuna meil on naaberriik, kellega on meil olnud väga tormiline ajalugu. Ma arvan, et väga õige on, et meil on kaitsevõime ja -vägi. Mida annab ajateenistus noormehele? Õpetab distsipliini. Paljud ütlevad, et kaitseväes saab meheks, aga ma usun, et päris nii see ei ole, see oleneb ikka inimesest. Poisid, kes sealt tulevad, on ikka päris palju õppinud, nad näevad elu palju laiemalt kui muidu. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Mul ei oleks selle vastu midagi. Meestega metsa minna pole päris õige, nagu osades riikides seda tehakse. Ma olen olnud väikesest saadik Kaitseliidu Kodutütardes, nii et ma olen juba nii palju sealt juurde õppinud. Kui kaitsevägi naistele kohustuslikuks teha, siis tuleks võib olla õpetada neile, mida kodus teha, kui midagi peaks juhtuma.

Hanna-Loore Pajusoo

pöörlev radaripea täiskõrguses ~ 16 m CBRNi ﬁltrid

varuväljapääs tugijalad hüdraulika jõul liigutatavad

generaator

GRAAFIKA: KASPAR TRIEBSTOK

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Et meie riiki kaitsta võimalike ohtude eest. Mida annab ajateenistus noormehele? Distsipliini. Võib-olla need, kes pole vormis, saavad vormi. Poistest saavad mehed. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ma isiklikult ei tahaks, aga ma arvan, et see on hea, et sinna saab vabatahtlikuna minna. FOTOD: RICHARD KUUSK

Sõdurileht 20. APRILL 2015

Saksa täpsus ja bundesveer

Saksamaa 180 000 sõduri hulgas on ~ 19 000 naist, keda peetakse meestega võrdseks. Pildil kasutab naissõdur Saksa relvajõudude tavarelva 5,56 × 45 mm H&K G36.

FOTO: WWW.SUEDDEUTSCHE.DE

merede taga. Põhiseaduses säilitati siiski erakorralisteks juhtudeks sätted, millega saab vajadusel ajateenistuse kiiresti taastada. Praegusesse vabatahtlikku sõjaväkke saavad astuda kõik 18–23aastased mehed ja naised.

Jäljed vanast ajast Kohustuslik ajateenistus viidi LääneSaksamaal sisse 1957. aastal ja seda peeti pikka aega väga oluliseks võimaluseks sõdureid ühiskonnaga lõimida, et neid ei peetaks teistest paremaks, nagu see oli Natsi-Saksamaal. Bundesveer üritab Natsi-Saksamaa armee traditsioone vältida nii palju kui võimalik ega soovi pidada end selle järeltulijaks. 54 aastat kestnud kohustusliku ajateenistuse perioodil läbis selle üle 8,5 miljoni kutsealuse. Üks neist on 2001. aasta jaanuaris teenistust alustanud ja vaid viie sõduriga kasarmutuba jaganud Sebastian. Pärast kümmet kuud kohustuslikku teenistust jätkas ta tegevväelasena mereväes. Juba enne Sebastiani kohustuslikku teenistust hakati selle tingimusi leevendama. 1990ndate alguses kestis ajateenistus kaksteist kuud. 1996. aastal vähendati

tuse aastatel kogus palju populaarsust asendusteenistus. Lisaks oli ajateenistuse asemel võimalik valida vähemalt kaks aastat kestev osalemine arengumaade arendus- ja heakorratöödes. „Rahvas on kaitseväe üldiselt hästi vastu võtnud,“ võttis Sebastian bundesveeri ehk Saksa relvajõudude ja sakslaste suhte lühidalt kokku.

Uus vabatahtlik ajastu Saksa relvajõududes teenib praegu umbes 180 000 sõdurit, kellest 19 000 on õrnema sugupoole esindajad. Sõdurite koguarvust umbes 10 000 on vabatahtlikult teenistusse astunud ajateenijad, kes on relvajõududega seotud maksimaalselt 23 kuud. Teenistuse pikkus sõltub ametikohast ja miinimumperioodi polegi määratud. Võimalus oma teenistusperioodi pikkus ise valida on hea võimalus näiteks keskkoolilõpetajatele, kes pole veel oma elukutset leidnud. Siiski on hoolimata sõlmitud teenistuslepingu pikkusest esimesed kuus kuud kõigile n-ö prooviperiood, mille jooksul võivad lepingu üles öelda nii relvajõud kui ka sõdur, kui koostöö ei klapi. Bundesveer on üks Saksamaa suu-

Kuigi Saksamaal pole ajateenistus kohustuslik, liitub igal aastal umbes 12 000 noort meest ja naist vabatahtlikult. rimaid tööandjaid, kes pakub sõdurile ametikoha valikul kolme võimalust – professionaal, vabatahtlik ajateenija või ajasõdur. Ajasõdur ehk Soldat auf zeit on võitleja, kes vormistab teenistuslepingu vähemalt 24 kuuks ehk vähemalt kuu võrra pikemaks perioodiks kui vabatahtlik ajateenija. Maksimaalselt on võimalik ajasõdur olla 25 aastat. Pärast tavaliselt kolme aasta pikkust teenistust võivad vähemalt 25aastased avaldada soovi saada elukutseliseks sõduriks, kes saab anda oma panuse näiteks konf liktipiirkondades rahuvalvajate või kiirreageerimisjõudude ridades. Vabatahtlike ajateenijate väljaõppegraafik sõltub nende teenistuse pikkusest. Mehed ja naised, kes nõustuvad teenima riiki kakskümmend kolm kuud, alustavad väljaõpet nagu varemgi umbes kolm kuud kestva baastreeninguga. Sellele järgneb kolm kuud erialatreeningut, mille sisu oleneb ametikohast. Näiteks mereväe navigeerijad õpivad kolm kuud navigeerimist. Pärast erialakursuse edukat lõpetamist jätkub tema teenistus täieõigusliku laevameeskonna liikmena. Vabatahtlike ajateenijate palk sõltub teenistuses oldud ajast. Esimesed kolm kuud peavad nad leppima 777eurose kuupalgaga, kuid juba 7.–12. teenistuskuuni ulatub see 1000 euroni, 19.–23. kuul aga 1146 euroni. Lisaks ootavad vabatahtlikke jõuluboonused ja muud preemiad. Tegevväelasest Sebastiani palk oli tavaliselt 1800 eurot kuus. Kuigi keskmine palk Saksamaal on üle 2000 euro, pole ajateenijatel mõtet palga üle paljude tasuta hüvede lisandumise tõttu kurta.

balfirepower.com andmetel 408 tanki, 192 ründelennukit, 34 ründehelikopterit, 105 hävitajat, 355 transpordihelikopterit, 81 sõjalaeva ja palju muud. Euroopa viimase aja sündmuste tagajärjel on Saksamaa hakanud neid numbreid uuesti suurendama ja isegi utiliseerimisele viidud tanke ja lahingumasinaid taas kasutusse võtma. Läbi aegade üheks võimsamaks tankiks peetakse just Saksamaa Leopardi tanke. Praegu käivad arutelud kolmanda põlvkonna Leopardi tankide väljatöötamise üle. Leopard 2 tankidele lisaks kasutab Saksa maavägi GTK Boxeri jalaväe lahingumasinaid ja 155 mm iseliikuvaid suurtükke. Õhuväe kasutuses olevad hävitajad Eurof ighter Typhoon jõudsid lisaks Saksa õhuruumi valvamisele osaleda ka neli kuud Balti õhuturbemissioonil. Saksa merevägi pole samuti ajast maha jäänud ja mereväe kasutuses on lisaks muudele laevadele viis allveelaeva ja 11 fregatti. Ühel viiest tavaolukorras diiselmootoriga, kuid taktikalistes tingimustes õhkmootoriga liikuval 212tüüpi allveelaeval Sebastian pääste-

Kõrgtehnoloogiline sõjavägi Kohustusliku ajateenistuse lõpetamise üks põhjuseid oli tänapäeva Saksa relvajõudude kõrgtehnoloogilisus ja modernsus, millega vähese motivatsiooniga kohustuslikult teenistuses viibivad ajateenijad ei saanud hakkama. Saksamaa Liitvabariigi 2015. aasta kaitseeelarve on peaaegu 33 miljardit eurot. Kuigi see moodustab riigi SKPst vaid 1,2%, saab selle raha eest professionaalsele sõjaväele nii mõndagi lubada. Saksamaad peetakse Euroopa üheks võimsamaks sõjajõuks, kuhu kuulub veebilehekülje www.glo-

FOTO: DE.WIKIPEDIA.ORG

sukeldujana töötaski. Ta õpetas mereväelasi uppuvast laevast välja pääsema. Spetsiaalsetes ülikondades läbi viidavat päästeoperatsiooni harjutatakse 1,3 miljonit liitrit mahutavas ja 42 meetri sügavuses basseinis. Kuigi vaid sukelduja, oli Sebastianil teenistusrelvaks USP ja Saksa relvajõududes laialt kasutuses olev Saksa päritolu ründeautomaat H&K G36.

Eesmärk on rahu Hoolimata sõjakast ja kurvast minevikust on Saksa relvajõududel maailmas kindel koht. Saksamaa armee pole suurim, kuid tema sõdurid paistavad tänapäeva maailmas silma hea väljaõppe, varustuse ja rahastuse poolest. Nende osalus hiljutistel missioonidel Kosovos, Türgis, Afganistanis, Usbekistanis, Sudaanis, Senegalis, Malis ja mujal on NATO ja ÜRO vägedes mänginud väga suurt rolli. Loo lõpuks on selge, et saksa sõdureid valmistatakse samasuguse täpsuse ja kvaliteediga kui Audisid ja BMWsid. KARL ELIAS, JALMAR VÄIN

Teavituskeskuse meeskonda on oodatud jaanuaris teenistust alustanud terava sulega kirjutajad, hea silmaga fotograafid, kindla käega videooperaatorid ja heade oskustega kujundajad.

fotograafia fotograafia

audiovisuaalne audiovisuaalne meedia meedia

graafiline graafiline disain disain

ajakirjandus ajakirjandus

Huvi Huvi korral korral saada saada CV CV ja ja sooviavaldus sooviavaldus enne enne

multimeedium multimeedium

V I Õ IMA IM N A E LU S

ohustuslikku ajateenistust Saksamaa Liitvabariigis pole. See peatati 1. juulil 2011 teiste Euroopa riikide eeskujul, põhjuseks peamiselt raha kokkuhoid ja vajadus sõjaväge tänapäevastada. Spetsialistide sõnul on kõrgtehnoloogiliste relvade ajastul ajateenistus nagu jäänuk 19. sajandist. Samuti arvati, et noortest kutse alustest on vähe kasu modernses sõjaväes, mis keskendub NATO ja ÜRO operatsioonidele kaugel suurte

kestvust kümnele kuule, 2002. aastal jäi sellest alles üheksa ja 2010. aastal vaid kuus kuud. Ajateenija baastreening kestis Sebastianil kolm kuud, selle jooksul õpiti selgeks sõdurieluks vajalikud elementaarteadmised, mis kõik on tuttavad ka Eesti kaitseväe SBK läbinutele. Pärast baastreeningut olenes teenistuja edasise väljaõppe pikkus tema ametikohast. Autojuhid, laskurid ja teised erialad, mis ei nõudnud keerulist erialaharidust, jätkasid teenistust 7-8 kuud. Neile meestele ja naistele, kes soovisid õppida näiteks täpsuslaskuriks või Kampfschwimmer ’iteks ehk eriväelasteks, kestis kogu väljaõpe üle kahe aasta. Kohustusliku ajateenistuse viimased lennud pidid leppima kahe kuu pikkuse baastreeninguga, sellele järgnes neli kuud erialateenistust sõdurile määratud ametikoha. Sarnaselt Eesti ajateenistusega oli Sebastianile garanteeritud tasuta arstiabi, majutus ja rongipilet koju ning tagasi. Reservi läksid ajateenijad tavaliselt kaprali auastmes. Natsi-Saksamaa poolt represseeritute pered, põhiliselt juudid, olid ajateenistusest vabastatud, kuid vabatahtlikult on mõni neist selle siiski läbinud. Viimastel kohustusliku ajateenis-

30. aprilli aadressile aadressile teavituskeskus@mil.ee

Saksamaal toodetakse kvaliteetseid autosid, mängitakse hästi jalgpalli, tehakse hõrgutavaid roogasid ja üldtuntud on ka sakslaste oskus sõdida. Uurime, kuidas jalgratta sünnimaal toodetakse sõdureid ja kas need on sama kvaliteetsed kui Saksa autod.

Sõdurileht 20. APRILL 2015

Lätis kolleegidel külas

Rahvusvaheline koostöö erinevate riikide kaitsevägede vahel algab juba kadetieas. Vasakul kadett Kärt Praks, paremal Leedu kadett Akvilé Ubeikaité.

Kui teised sõjakooli kadetid alustasid 16. märtsil tavapärast esmaspäeva, siis kolm kadetti, nende hulgas mina, alustasime koos maaväe põhikursuse ülemaga sõitu Läti riigikaitseakadeemiasse, et seal rahvusvahelise nädala raames lõunanaabrite kaitseväe ja kultuuriga tutvuda.

artu piiril saime aru, et oleme kõik rattasõidu austajad, ning leppisime kokku, et järgmisel korral koos reisile minnes võtame oma edevad kaherattalised õhtusteks trennideks kaasa. Sel hetkel ei osanud me aimatagi, et järgnev nädal nii põnevaks ja tegevusterohkeks kujuneb, et isegi kaasa pakitud jooksuriided kohvrist välja võtmata koju tagasi jõuavad. Läti riigikaitseakadeemia asub üsna Riia äärelinnas. Meile tegi rõõmu võõrustajate soe vastuvõtt. Ööbisime akadeemia ühiselamus, kus tingimused olid meie elamisruumidega võrreldes tagasihoidlikumad. Igas toas oli voodi ja kirjutuslaud, tualett- ja duširuumid olid

ühis kasutatavad. Kõhtu kinnitasime nende pidulikumas sööklas, kus kokatädi riidles naljatlevalt igaühega, kel maitsvast toidust kõht enne pilgeni täis sai, kui taldrik tühjaks oli söödud. Suhtlemisbarjääri meil ei tekkinud, inglise keelt valdasid nii võõrustajadkadetid kui ka mainitud viiekümnendates eluaastates kokatädi. Esimesel õhtul viidi meid pärast kooliülema tervitust nende kadetikasiinosse, kus elemendid ja ruumikasutus meenutasid vägagi meie oma. Saime teada, et kadett, kes oli juhtinud kadetiklubi ehk meie mõistes kadetikasiino rajamise projekti, oli käinud kaks aastat tagasi Tartus kõrgema sõjakooliga tutvumas ning nii mõnedki ideed ja lahendused koju kaasa viinud. Kasiinos saime omavahel tuttavaks. Lisaks meile olid rahvusvahelisest nädalast tulnud osa võtma kadetid Taanist, Leedust, Georgiast ning Ameerika Ühendriikidest. Kogu nädal oli jaotatud väga huvitavalt vastavalt nädalapäevale militaar-, akadeemiliseks ja kultuuripäevaks. Esimene teemapäev oligi militaarpäev. Külastasime Ādaži baasi, kus asub nende 1. jalaväebrigaad. Baas asub nende suurima polügooni lähedal, kus lätlased ja eestlased ka ühisõppusi läbi viivad. Samal territooriumil asub ka JCATSi (ühendtuletoetuse) simulaator, kus saime jälgida Kanada ja Läti kaitseväelaste ühisõppust. Lisaks eelnevale külastasime kaitse väelist õppeasutust, kus oli suur ruum erinevate mürskude ja laske-

Kadetid Eestist ja liitlasriikidest tutvumas Läti ajalooliste vaatamisväärsustega. FOTO: ERAKOGU

FOTO: ERAKOGU

kehade väljapanekuga. Proovisime kätt ka nende uusimas lasketiirus, kus saime lasta lätlaste teenistusrelvadest. Akadeemilist päeva alustasime ekskursiooniga Riia vanalinnas, jätkasime ringkäiguga Läti Ülikoolis ning kuulasime Soome rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteaduri dr András Raczi loengut hübriidsõjapidamisest viimaste konf liktide näidetel. Päeva teises pooles töötasime gruppides, kus analüüsisime ajaloos toimunud konf likte. Kultuuripäeval sõitsime Cēsisesse, kus külastasime nende allohvitseride kooli, mille lõpetab kursuse keerukuse tõttu ainult kümnendik sisseastunutest. Cēsise keskaegses kindluses mängisime ajastule omaseid mänge, sõime väga rikkaliku keskaegse lõuna, õppisime tolleaegseid võitluskunste, külastasime laternavalguses kindluse erinevaid käike ning lõpuks proovis ringkäigu läbiviija noormehi sinna munkadeks värvata. Kindluse siseõues oli Cēsise keskväljakult taasiseseisvumisel ära toodud Lenini kuju, mis oli sümboolselt paigutatud puidust kirstu lamama. Praegu asub keskväljakul vabadussammas taasiseseisvumise tähistamiseks. Selle ehitamist aitas rahastada ka Eesti, mistõttu on sambal nii eesti- kui ka lätikeelsed kirjad. Rahvusvahelise nädala viimase õhtu veetsime Riia ühes populaarseimas kõrtsis, mis meie Tartu Püssirohukeldrit meenutas. Lätlased laulsid terve õhtu rahvapärimuslikke laule ja meie proovisime nende rahvusköögi paremaid palasid. Meeldiv lõunanaabrite külastus oli märkamatult lõpusirgele jõudmas. Hüvastijätt võttis aega planeeritust rohkem, sest kõigile uutele tuttavatele oli vaja paar head sõna öelda ning peatset jällenägemist soovida. Toreda kombe kohaselt vahetasime võõrustajate ning teiste riikide delegatsioonide kadettidega embleeme ja asusimegi tagasiteele. Meeldiv on näha, et rahvusvaheline koostöö erinevate riikide kaitsevägede vahel algab juba kadetieas. Oluline on tutvuda nii teiste maade sõjalise süsteemi kui ka kultuuriga ning saada kontakte, mis tulevikus ühistel missioonidel või välisriigis välja õppel käies kasuks tulevad. KÄRT PRAKS

KOOMIKS: KARL-ERIK TALVET

EELMISE SUDOKU LAHENDUS

Sõdurileht 20. APRILL 2015

VS.

Kuperjanovi JalaväepatalJON

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi sarjast „Vabad mehed“ tuntud Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad ja tegevväelased. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

vbl Torm

Terminaator; Kui palju on vaja? Kõik teen ära.

Vaatasin päikesega tõtt. Päike kaotas.

Vaatasin filme „Terminaator 1“ ja „Terminaator 2“.

n-srs Robert Pärg

0 1 1 2

„Torm tuleb!“.

Veebel Tormi naeratus.

2 1

Distsipliin.

Mägrapasteeti.

2 Ei pidanud tegema, motivatsioon oli laes.

Kaitseväes on kõik võrdsed.

300; 110.

Poleemika ajakirjandusega ja üldvõtme kadumise alusetud süüdistused minu pihta.

Tähistasin sünnipäeva.

„Tõstab, tõstab jalgu“, „Mõtleb kiiremini, tegutseb kiiremini“.

0 1 1 1

AK-4

Distsipliin.

Snickers.

Päikeseratas.

Pole minu maitse.

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

211 (olin tõbine); 56.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Esimene relva lahtivõtmine: „Võta rahulikult, omas tempos, ära pane tähelegi, et kõik teised mehed on ammu valmis!“

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Andsin oma viimase MMA treeningu.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Säbelemine“. Suguvõsakokkutulekul sai nõbudele antud käsklus: „Kuulab siia!“.

Laetud relva taga. Muu pole oluline.

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt? Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Distsipliin ja kord, suurepärased toidud ja pädev treeningsaal.

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Rohkem puuvilju ja šokolaadi.

Milline on meeldejäävaim motiveeriv harjutus ajateenistuse jooksul?

Reamees, jättes suitsupumbad tegemata, tuli valida, kas suitsetamine maha jätta või teha suitsetades pumbad. Kuna teise tee puhul oksendati, tuli esimene valida.

Mis tunde tekitavad sinus mees-/ naisajateenijad?

Kui endid väärikalt ülal peavad ja silmi plaksutama ei hakka, on nad õiges kohas.

2 1

2 1 2 2

280; 56,7 (n-srs Pärg luges).

1 1

Veebel Tormi 317. imetegu – tegi äsjapestud põrandad uuesti mustaks.

Käisin venna haual ja vandusin kättemaksu. „Türi ja Paide!“, „Sain!“, „Ära inise läbi peanaha“.

2 1 2

Vihase naise.

Eesti kaitse.

Veebel Tormi 69. imetegu.

Päikeseratas (jalad õlgadel kätekõverdused).

Naisi ei eksisteeri, see on ainult illusioon!

n-srs Janno Sepp

n-ltn Anni Hundimets

0 1 0 2

Disaini uus embleem.

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. Kõigi lahendussõna saatjate vahel loositakse välja termos. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Ristsõna nr 126 õige lahendussõna oli RELVARAHU

nooremleitnant Hundimets

Primuse söögikomplekti võitis aspirant Kaur Kangur. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.

GRAAFIKA: MARK SALUMAA