30. jaanuar 2014

Meedikud õppisid elu pääst­ma

Seersant Aune Surva – kange naine kaitse­ väes!

3

4

sõdurileht

VS.

1

JAANUAR 2014

See oli juba tema kuues Utria dessant.

sõdurileht

5

NR 2 (396) 30. JAANUAR 2014, ISSN 1736-3411

UTRIA DESSANT 2014

Seekordse Utria dessandi võitis Kaitseliidu Pärnu maleva II võistkond (pildil). Teiseks tuli staabi- ja sidepataljoni võistkond ning kolmandana lõpetas Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii.

17. ja 18. jaanuaril toimus Ida-Virumaal kuueteistkümnendat korda militaar-sportlik võistlus Utria dessant.

V

õistlusega mälestati 17.–19. jaanuaril 1919. aastal toimunud sõjalist manöövrit, kus Eesti väeosad ja Soome vabatahtlikud tegid dessandi Utria randa Nõukogude armee tagalas. Toona kapteni auastet kandnud Johan Pitka juhitud dessan-

FOTO: ESPER KAAR

dist võttis osa umbes 1000 sõdurit, kellest 600 olid Soome vabatahtlikud. Tegu oli Eesti jaoks väga eduka manöövriga, mis oli 19. jaanuaril 1919. aastal Narva vabastamise eeldus.

Võistlus toimus juba 16. korda ning sellel aastal startis rekordilised

26 võistkonda, kelle seas oli ka kaks naiskonda ning üks võistkond Soomest. Ligikaudu 36-tunnisel katsumusel pidid võistkonnad trotsima külma jaanuarikuu ilma, läbima linnulennult 60 kilomeetrit rasket Ida-Virumaa maastikku ning täitma erinevaid mili-

taarteemalisi ülesandeid. Mõõtu võeti näiteks laskmises, luures, esmaabi osutamises, kuulipilduja laadimises, takistusraja läbimises ning veel paljudes sõjalistes ülesannetes.

Loe pikemalt lk 2–3

2

sõdurileht JAANUAR 2014

juhtkiri

Kogemused See on just see kõige tähtsam asi, mida me kõik kaitseväes taga ­ ajame – ­­­­vähemalt ajateenijad. Kogemus drillidest, kogemus lõpututest metsaharjutustest ja vastutuse võtmistest. Kõik see, mis teeb meid lõpuks paremateks sõduriteks ja juhtideks, et siis, kui tuleb õige hetk, oleksime valmis.

Töötades ühes üksuses, pakub kindlustunnet sinu kaasvõitleja kogemus oma ülesannetes. Meedikud käivad kiirabis praktikal, nad näevad reaalset elu ja tegelikke tööülesandeid, mis võivad neid ees oodata ka lahinguväljal. Nende üürikesed kogemused ajateenistuses võivad seeläbi päästa sinu elu tulevikus.

Kui palju teist arvas enne ajateenistust, et teile meeldib kaitse­väes? Kui paljud teist arvasid esimesel nädalal, et teist võiks samuti isikkoosseisu liige saada? Ilmselt mitte paljud, kuid sellegi poolest tean ma ka isiklikult mitut meest, kes pärast ajateenistust kaitseväkke jäävad. Kõik see tänu kogemusele, mis näitab, et kaitseväes pole midagi karta ja siin võib olla ka midagi, mis sinule sobib.

Selles lehes jagame teiega tugeva vaimuga meeste ja naiste kogemusi Utria dessandist, teeme tutvust laatsareti õega ja paugutame koos Kalevi jalaväepataljoni meestega. Järgmises lehes anname uusi kogemusi ajakirjandusest juba uuele inimesele.

Hoidke sooja!

ELISTER KANGUR

nooremseersant

Tsitaat „Põhjala lahingugrupp on oluline vahend koostöö ja reformide ellu viimisel – see puudutab nii väljaõpet ja varustust kui ka teenistust ühises staabis, samuti toetumist ühtsetele NATO standarditele,” ütles Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson kelle arvates ühendab järgmisel aastal valmisolekusse astuv Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp esmakordselt pea kõiki Põhjala ja Balti riike, olles seeläbi oluline regionaalse koostöö süvendaja.

Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht ja YouTube’ist youtube.com/sodurileht

Jäine jaanuari nädalavahetus Kuidas on tunne pärast esimest ööd?

Ilm on päris hea ning pole liiga külm. Teil on siin ka palju lund, nii et hea on suusatada. Me tunneme end piisavalt hästi, et jätkata.

Sõdurilehe toimetus käis Utria dessandil, jälgis võistlust ning uuris eri­ nevates punktides osale­ jatelt, kuidas neil läheb.

Kadett Otsing kõrgemast sõjakoolist, kuidas on tunne pärast esimest ööd?

Muretu! Ilm on meie rännakut soosinud. Kuigi see on meie esimene selline matk, siis siiani on ainult väga head kogemused. Ootasime miinus­ kraade, aga ilm on väga hea, pehme ja krõbe. Sellel maastikul siin, mida me ei tunne, on olnud ka mitu üllatust.

Palju on tulnud kraave ületada ning mitu korda oleme ka läbi jää kukkunud, kuid see ei murra meie vaimu.

Kindlasti pingutame lõpuni välja!

K

ell on mõni minut pärast südaööd ning Kaitseliidu Alutaguse maleva staabis käib suur askeldamine. Treppidel jooksevad mehed, suusad käes, spordisaalis pakitakse kotte, esimesed startijad hakkavad stardipaika liikuma ning hilisemad teeleasujad püüavad veel lärmakas saalis pisut magada. Suur katsumus on kohe-kohe algamas.

Martin Kalbus Kaitseliidu Jõgeva malevast, kuidas on tunne enne starti?

Väike võitluseelne närv on sees.

Enne ei ole ma nii rängal ja pikal võistlusel osalenud. Varem olen käinud Noorkotkaste patrullvõistlustel ja mini-Ernadel.

Leitnant Helenurm staabi- ja sidepataljonist, kuidas on tunne pärast esimest ööd?

Tunne on uskumatult reibas. Seni on kõik isegi liiga hästi läinud ja see tavaliselt tähendab ainult keerulisemat lõppu. Meil vedas kopratammiga, mis aitas meid üle ühe kriitilise jõe ja keegi pole meist veel vette ka kukkunud. Kõik, mis meist on olenenud, on siiani hästi läinud. Me pole kukkunud, komistanud ega orienteerumisega eksinud ja rännakul on olnud tõesti väga hea algus.

Mida kardate kõige rohkem?

Külma, sest see võib näiteks nina ära võtta või varvastele hakata.

Katriin Ivanov Kaitseliidu naiskodukaitse Tallinna ringkonnast, kuidas on tunne enne starti?

Meil on päris hea ettevalmistus.

Utrial olen juba teist korda ja augustis läbisin ka pika matka. Samuti on meil hea varustus ja oleme juba üle kahe aasta koos naistega sellistel matkadel käinud.

Mida kardate sellel retkel kõige rohkem?

Suusatamine on ehk natuke komplitseeritud. Mina käisin Utrial kolm aastat tagasi ning siis ei pidanud suusatama.

Reede, kell 1.00 – Viru jalaväepataljoni pääsla, võistluse start

Esimene võistkond stardib, teine võistkond ootab juba järjekorras. Kolmandal ning neljandal võistkonnal kontrollitakse kohustuslikku varustust ning parklasse saabub ka viies grupp. Õhus on ootusärevust, sest ees seisab väga tõsine katsumus.

Tairi Välinurm Kaitseliidu naiskodukaitse Tallinna ringkonnast, millal te stardite, mida ootate ja mida pelgate?

Meie oleme teine võistkond ning stardime 01.10. Me oleme juba põnevil ja ootame liikuma hakkamist. Suusatamist pelgame ehk kõige rohkem, sest keegi meist ei ole eriti suusatanud: kes 5 aastat tagasi, kes 2 aastat tagasi. Samas proovisime juba suuski alla ja libises päris hästi, nii et oleme ootusärevad.

Urmas Kaunurm Kaitseliidu Järva maleva esimesest võistkonnast, mitmendat korda osalete ja mida selle aasta retkelt

Reede, kell 15.20 – takistusrada

Võistkonnad jõuavad järgemööda järgmisesse punkti, kus tuleb läbida takistusrada. Vahepeal on kõik läbi36-tunnisel ränkraskel katsumusel tuli võistlejatel läbida linnulennult 60 nud veel ühe punkti, kus kontrolliti kilomeetrit mitmekesist Ida-Virumaa maastikku. Muuhulgas tuli ületada mitu osalejate pioneerialaseid teadmisi. veekogu, läbi jää vajumine sai mitmele võistkonnale saatuslikuks.

Takistusrajal peab kõigepealt võistFOTO: ESPER KAAR kond koos kogu varustusega läbi värvikuulilahing ning täideti luure- ja pugema veoki rehvidest tehtud torust. ootate?

See on 15. kord Utria dessandil sideteemalisi ülesandeid. Mõni võist- Seejärel tuleb kõndida trossil, läbida osaleda. Kaks korda olen vahepeal kond on heas vormis ja rõõmus, kuid võrgust tehtud õhus rippuv takistus esindaja olnud, kuid nüüd olen jälle teised on öö jooksul läbi jää vaju- ning tabada õhupüssist sihtmärke. rajal. Lasksin ennast ära rääkida, kuid des saapad märKõik see toimus jaks teinud ning Leitnant Meerits: „Mulle midagi uut on alati oodata. aja peale ning raja seetõttu palju ääres olid numbkülma saanud. meeldib see rohkem kui Reede, kell 1.55 – ritega tähistatud Eriti halvasti läks esimene punkt militaaresemed, suvised retked, sest siin Võistlejad on jõudnud esimesse ühel Soome võistmida võistlepunkti, kus neil tuleb aja peale laadida konna võistlejal, saab suusatada, ilm on jad pidid meelde kes vajus läbi jää kuulipildujat. jätma. Raja lõpus rinnuni vette ning meeldiv, ülesanded on pidid võistlejad punktis toredad ja see on suurem Leitnant Meerits, Kaitseliidu vajas telgis nimetama Tallinna maleva Kalevi malev- hoopis ise esmakõik esemed koos konnast, mitmendat korda abi. Lisaks on üks proovilepanek.” nende juures Utrial olete ja mis teeb selle võistkond juba olnud numbrikatkestanud. Sõdurileht uuris, kuidas tega, kui samal ajal kõlas taustaks võistluse eriliseks?

Esimest korda käisin aastal 2010. võistkonnad end pärast esimest ühek- väga vali lahingumüra.

Teistel liikmetel on esimene või teine sat tundi tunnevad, kui ees on veel kord siin olla. Mulle meeldib see roh- pikk tee.

Toomas Roos Kaitseliidu Tartu kem kui suvised retked, sest siin saab malevast, mis oli takistusrajal suusatada, ilm on meeldiv, ülesanded Sampo Nurmi Soome võistkon- kõige raskem? on toredad ja see on suurem proovile­ nast, miks otsustasite Utria desKõige raskem oli see, et me ei saasandil osaleda? panek. nud täpselt aru, mis raja ääres olevate Me oleme osalenud paljudel sar- militaaresemetega teha. Lõpus tuli nastel üritustel Soomes ja tegelikult välja, et need tuli koos numbritega Reede, kell 10.20 – pole meile esimene kord siin olla. meelde jätta ning siis selle lärmi tausesmaabi osutamine Esimene külm öö on möödas ning Mina olen siin teist korda, kuid meie tal meelde tuletada ja kirja panna. võistkonnad hakkavad jõudma kont- rühma juht on sel võistlusel juba palju Aga eks möödaminnes jäi ikka midagi rollpunkti E, kus tuleb osutada esma- kordi käinud. Lisaks pole Soomes meelde ning pooled asjad saime vasabi. Öö jooksul läbisid võistkonnad nii professionaalsel tasemel selliseid tatud. Muidu oli takistusrada äge ega veel kolm punkti, kus peeti maha võistlusi. Teil on paremad. olnud eriti raske.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Elister Kangur Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: nooremseersant Kairo Koik,

reamees Hendrik Reimand, nooremseersant Jaanus Jaggo Fotograafid: veebel Ardi Hallismaa, nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaator: nooremseersant Kristjan Kivistik

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

3

JAANUAR 2014

Ida-Virumaal Kuidas tunne on ja kas on ikka jaksu edasi minna?

Ikka on jaksu. Ei tohi ju alt vedada ennast ega võistluskaaslasi. Me oleme meeskonnas kõik vennad ja kaks vanemat venda on käinud juba peaaegu igal Utrial. Me oleme vennaga kahekesi uued tulijad ega tohi häbi teha. Kui see on juba ette võetud, siis tuleb ikka lõpuni minna, ei ole mingit katkestamise võimalustki.

Meelis Rätsep: „Sellised võistlused viivad rahuaja tingimustes sõduri suhteliselt lähedale reaalsele situatsioonile, mis teda ees võib oodata.”

Sel aastal lõpetas Utria dessandi 17 võistkonda, kelle seas oli ka üks naiskond. Erilist äramärkimist väärib veel teiseks tulnud staabi- ja side­ pataljoni ainus naisliige seersant Aune Surva. Lisaks nendele oli stardis veel üks naiskond, kes seekord pidi kahjuks võistluse pooleli jätma. Seekordse Utria dessandi lõpetas pidulik tseremoonia Olgina rahvamajas, kus autasustati parimaid ning väsinud võistlejad said nautida rikkalikku külmlauda. Lõputseremoonial tegi Sõdurileht intervjuu Utria dessandi peakorraldaja Meelis Rätsepaga.

Kadett Lillak kõrgemast sõjakoolist, kuidas teine öö möödus? Öösel oli päris külm. Nägu sai päris palju külma ja väsimus on ikka suur ning jalad üsna kanged. Kuid praegu on juba tuju hea, sest tead, et ainult viimane pingutus on jäänud.

Mis on esimene asi, mida koju jõudes teete?

Duši all tahaks käia ja siis lihtsalt magada. Praeguseks oleme juba 48 tundi üleval olnud ja oleme üsna väsinud.

Laupäev, kell 14.00, finiš

Esimesed võistkonnad on ületanud finišijoone ja Utria dessant on selleks korraks läbi. Finišis ootab kurnatud võistlejaid soe supp ja burger ning seejärel minnakse sauna. Sõdurileht küsis äsja lõpetanud ja üldarvestuses võitjaks tulnud Pärnu maleva teiselt võistkonnalt muljeid ning uuris, kuidas neil läks.

Taavi Tilk Kaitseliidu Pärnu maleva teisest võistkonnast, kuidas võistlus läks ja mis tunne on finišis?

Finišis on tunne, et rajale jäi veel varu. Erinevates punktides oli kindlasti kohti, kus oleks saanud veel juurde panna. Füüsiliselt oli võistlus meeldivalt raske. Ilm oli piisavalt külm ja väikeste pauside ajal hakkas päris kiiresti jahe. See tegi võistluse kindlasti raskemaks.

Milline ülesanne oli võistlusel kõige raskem?

Kõige raskemad on ikka sellised ülesanded, mida ei oska või kus ülesandest päris täpselt aru ei saa. Näiteks päästeülesande puhul oli lõpptulemus hea, aga väga hästi aru ei saanud, mida tegema peab.

FOTO: NATO

Rühmaparameedikute erialakursuse pidulik lõpetamine.

FOTO: SIIM TEDER

Meditsiinikursus läbitud!

17. jaanuaril lõppes vahi­ pataljonis rühmapara­

Laupäev, kell 11.10 – lõpujooks

Teine öö on möödas ning juba üheksa võistkonda on katkestanud. Öösel pidid võistkonnad 20kraadist külma trotsides täitma erinevaid sõjalisi ülesandeid. Näiteks võisteldi laskmises, vabastati pantvangid linnalahingu käigus pimedast majast ning demineeriti miinivälja. Allesjäänud võistkonnad hakkavad aga jõudma viimase katsumuseni, milleks on lõpujooks.

Terras: NATO peab pärast Afga­nistani oma tugevuse säili­ tama

meediku erialakurus.

K Retke jooksul pidid võistlejad käsitsema nii värvikuulirelva, õhupüssi kui ka lahingurelva.

FOTO: ESPER KAAR

Mis on Utria dessant ja miks peaks sellel osalema?

Utria dessant on suhteliselt haruldane võistlus. Selliseid talviseid võistlusi, kus tuleb rakendada kõiki oskusi, füüsilist vastupidavust ning ka vaimset vastupidavust, on ilmselt maailmas suhteliselt vähe.

Millised oskused on kõige vajalikumad, et see võistlus läbida ning võitjaks tulla?

Ilmselt kõige olulisem on saada jagu iseendast ning väga tähtis on ka meeskonnatöö. Kui viimast ei ole, siis ei aita ka sõdurioskused. Lõpuni tulevad need, kellel on meeskonnavaim sees ja ka huumor käib asja juurde.

Loomulikult on väga olulised ka professionaalsed oskused.

Mille poolest erineb selle aasta Utria varasematest?

Utria dessandi puhul on kindlasti kõige olulisem mõjutaja ilm. Suvisel võistlusel ei mõjuta ilm nii palju kui talvisel, kus see annab igale võistlusele oma näo.

Kuidas peaks Utria dessandiks valmistuma ning kas osalema on oodatud kõik Eesti inimesed?

Utriale tulev võistkond peaks olema varem läbinud teisi võistlusi. Näiteks Kaitseliidul on päris palju selliseid.

Päris „roheliselt” siia tulla ei tasuks, sest toimub ikkagi talvel. Väga raske on võistelda, kui sul ei ole kogemusi, kuidas külma üle elada.

Miks selliseid võistluseid üldse korraldatakse ja miks on see oluline?

Minu arvates on sellised sõjalissportlikud võistlused Eestile väga olulised. Esiteks on kaitseväelastel võimalus võrrelda oma oskusi ja võimeid teineteisega. Teiseks, sellised võistlused viivad rahuaja tingimustes sõduri suhteliselt lähedale reaalsele situatsioonile, mis teda ees võib oodata.

Sellest järgmine on ainult missioon ehk juba sõda.

jooksu pannud isik. Lisaks kiirele reageerimisele said õppurid praktiseerida meditsiinialaseid teadmisi ja oskusi, kui Tallinna ühistranspordis kukkus üks vanainimene nii õnnetult, et vajas meditsiinilist abi; samamoodi Tartu Kaarsillalt vette kukkunud isik.

Mõlemal juhul suutsid õppurid teha esmase ülevaatuse ja kiirabi saabumisel anda kiirelt infot patsiendi seisundi kohta.

aitseväe logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiinivälja­ õppekeskuses novembri alguses alguse saanud rühmaparameedikute kursuse (RPEK) pidulikul lõpetamisel anti tunnistus 64 ajateenijale.

11 nädalat kestnud rühmaparameedikute erialakursusel omandati teadmisi Kogemus traumahaige käsitlusest nii rahuajal Kõige enam meeldis õppuritele kiirkui ka lahinguolukorras ja seda, mis abipraktikalt saadud kogemus. Nooon ägedate haigusseisundite tunnu- remseersant Ott Sääsk ütles, et temas sed ning kuidas tekitas see äresellistel puhkudel „Kursuse lõpetajad on vust ja adrenaesmaabi anda. liini, on võimalus Lisaks praktilis- need inimesed, kes kätt külge panna. tele ja teoreetilis„Sai igasuguseid julgevad tegutseda ja tele teadmistele põnevaid olukordi saadi ülevaade midagi ette võtta,” ütles nähtud ja kanüüle kaitseväes kasutupanna,” kirjeldas sel olevast medit- nooremseersant Randonooremseersant siinivarustusest ja Karel Arro.

Sääsk kogemusi. õpiti seda vastaKursuse parivalt vajadusele ka maks osutus nookasutama. remseersant Karl Kallas. Parematele rühmaparameediku erialakursuse Julgus reageerida läbinutele järgneb teise taseme paraParameediku kursuse läbinud ajateemeediku ehk kompanii parameedinija sõnul leiti, et kindlasti on nendest kute kursus. Kuu aega kestval kursusel oskustest kasu ka pärast teenistuse õpivad sõjaväemeedikud süvendatult lõppu. Kursus annab kogemused ja esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, teadmised, mis ei lähe meelest ja mida -instrumentide ja ravimite kasutaon hea omada, lootes, et neid kunagi kasutama ei pea. Nooremseersant mist, sõjaväemeditsiini eri aspekte, Rando-Karel Arro sõnul annab sel- välihügieeni, sõjaväepedagoogikat line kursus julgust ja oskust reagee- ning meditsiinipunkti juhtimist komrida juhul, kui peaks midagi juhtuma. panii tasemel. Kompanii paramee„Kursuse lõpetajad on need inimesed, dikud saavad olulise lisana juba ka kes julgevad tegutseda ja midagi ette teadmised ambulatoorse esmatasandi kirurgiast ehk suudavad näiteks ise võtta,” ütles Arro.

Seda väidet kinnitab ka väljalubade haavu korrastada. Kompanii paraajal juhtunu. Nimelt kiirabipraktikal meediku kursuse läbinud ajateeniolles ja parameedikutega kaasas lii- jad saavad omakorda ka võimaluse kudes õnnestus nooremseersant Ralf kolmanda taseme parameediku ehk Lõhmus näidata üles kodanikualga- vanemparameediku kursustel osaleda. tust, kui pausi ajal poodi külastades õnnestus tal kinni püüda poe varaga Kairo Koik

Videokokkuvõte

Vaadake videokokkuvõtet Utria dessandist Sõdurilehe Youtube’s www.bit.ly/utria2014 3:40 / 4:36

Hendrik Reimand

VIDEO: KRISTJAN KIVISTIK

Kaitseväe juhataja arutas 23. ja 24. jaanuaril Brüsselis NATO sõjalise komitee istungil alliansi tegevusi ja arenguid pärast Afganistani operatsiooni.

Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust anda sügisesel tippkohtumisel tugev signaal NATO sõjalise valmiduse ja liitlasi mõjutavate tõenäoliste ohtude osas. „NATO on elujõuline ning on olnud edukas. Lisaks enam kui kümneaastasele missioonile Afganistanis on allianss laienenud ning kaasanud olulisi globaalseid partnereid nagu Uus-Meremaa ja Austraalia.

Nõrk NATO poleks seda suutnud,” ütles Terras, kelle sõnul tuleb NATO-l tippkohtumisel kinnitamiseks ette valmistada laiaulatuslik ning tulevikkuvaatav õppuste programm. „Kõrgel tasemel väljaõpe ning sõjalised õppused aitavad ülal hoida Afganistanist saadud koostöökogemust,” ütles kaitseväe juhataja oma ettepanekus.

Kaitseväe juhataja rõhutas vajadust tõsta NATO valmidust küberkaitse valdkonnas. „Eestis on läbi viidud ning korraldatakse ka tulevikus suuremahulisi NATO egiidi all toimuvaid küberkaitseõppuseid. Selleks tarbeks oleme Eestis välja arendanud kõrgel tasemel taristu ning tehnilised lahendused,” ütles Terras. „Õppused, mis kätkevad endas küberkaitse komponenti, tõstavad liitlaste valmisolekut ning koostöövõimekust.”

SL

Tulevased ko­m­­­p­a­ nii parameedikud alustasid väljaõpet

FOTO: MAREK MIIL

J​ aanuari eelviimasel nädalal algas kaitseväe logistikakeskuse meditsiini­ väljaõppekeskuses kompanii parameedikute kursus. „Kursuse lõpus peavad need sõjaväemeedikud olema märksa enamaks valmis kui lihtsalt kohapeal esmaabi andmine või haavatu transportimine.

Nad peavad suutma assisteerida meedikuid ja vajadusel toetama neid ka pisikirurgia juures nagu näiteks haavade korrastamine,” ütles logistika­ keskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ülem kapten Illimar Sibul.

Kuu aega kestval kursusel õpivad sõjaväemeedikud süvendatult esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, -instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini eri aspekte, välihügieeni, sõjaväepedagoogikat ning kompanii tasemel meditsiinipunkti juhtimist.

Parimad lõpetajad jätkavad õpinguid kuu aega kestva kolmanda taseme parameediku ehk arsti abi kursusel.

Kompanii parameedikute kursusel alustavad õpinguid 36 vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, staabi- ja sidepataljoni, tagalapataljoni, õhutõrjepataljoni, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni, mereväe ning logistikakeskuse logistikapataljoni kaitseväelast.

SL

4

sõdurileht JAANUAR 2014

FOTO: ESPER KAAR

Nimi: Aune Surva Auaste: seersant Amet: staabi- ja sidepataljoni meditsiinikeskuse õde Vanus: 26 Pikkus/kaal: 166 cm / 60 kg Suhteseis: hõivatud Teenistusrelv(ad): püstol USP ja automaat Galil SAR Unistuste teenistusrelv: kui unistada, siis millestki suurest ja võimsast, näiteks kuulipildujast M134 Minigun (pildil) või automaadist-granaadiheitjast XM307. Kui reaalselt mõelda, siis meedikuna mingi täpne, kiire ja töökindel püstol.

Lemmik taktikaline olukord: vasturünnak või võitlus hoonestatud alal (linnalahing) Elu suurim saavutus: ma usun, et mu suurimad saavutused on alles ees.

Kindlasti on üks nendest kõrgkooli lõpetamine.

Jaburaimad kaebused sõduritelt: tavaliselt meditsiinis käiakse ikka probleemi pärast. Jaburaid ei tule ette.

Millega sisustad enda vabu päevi? koolitööd, trenn ja meelelahutus Kaitseväe ilusaim mees: mma elukaaslane Lemmik harjutus jõusaalis: harjutused tuhara- ja kõhulihastele Lemmikspordiala: ujumine

FOTO: ERAKOGU

Mida peate enda suuremateks sportlikeks saavutuseks kaitseväes? Erna retk 2007, 9. koht (minu kõrgeim koht Ernal). Utria dessant 2014 (2. koht, minu kõrgeim koht Utrial). Kaitseväe meistrivõistlused (KV MV) triatlonis 2010, 1. koht (magus võit). KV MV kergejõustikus 2012, 1. koht (tugev konkurents). KV MV sõjaväe viievõistluses 2008, 2. koht (esimene kaitseväe meistrivõistlus ja kaitseväe medal).

Seersant Aune Surva – kange naine kaitseväes!

Ta töötab laatsaretis

elukutse, millega praegu tegelen.

ettevalmistust.

õena, alguses oli kodu-

Lõpetasite sellel aastal Utria dessandi teisena. Kas oli raske võistlus?

Iga Utria on olnud omamoodi raske. See oli minu kuues Utria dessant.

Millal hakkasite spordiga tegelema?

Kergejõustikutreeningutega alustasin juba algkoolis.

tütar, nüüd aga kaitse­ väe au ja uhkus.

S

aime kokku seersant Aune Survaga, kes oli vaid mõni päev varem lõpetanud Utria dessandi teise kohaga (loe lugu lk 2-3 – toim) jättes selja taha suurel hulgal vägevaid mehi nii Eestist kui ka välismaalt.

Pidevalt kaitseväelistel võistlustel säravaid tulemusi tegeval seersant Surval oli ka meie lehe jaoks vähe aega, suusatamise meistrivõistlused ootasid ees. Sellegi poolest saime vastused mõningatele küsimustele, mille nüüd ka teieni toome.

Mida peate kõige raskemaks võistluseks, kus osalenud olete ja miks?

Erna retk ja Utria dessant. Need nõuavad nii füüsilist kui ka vaimset vastupidavust ja head meeskonnatööd.

Miks otsustasite teha karjääri kaitseväes?

Olin kodutütar ja edasi kaitseliitlane ning sealt tundus loogiline jätkata oma teed kaitseväes. Olen oma otsusega väga rahul, sest nii leidsin oma

Seersant Survat peavad ilusaimaks naiseks väeosas nii kohalikud kui ka küllasõitnud ajateenijad.

FOTO: ERAKOGU

Mida toob tulevik? Kas jätkate Edestasite väga paljusid võist- karjääri kaitseväes? Kas plaakondi, kuhu kuulusid kahtle- nite minna ka KVÜÕA-sse edasi mata väga heas vormis mehed. õppima?

Mis on teie edu Jätkan oma teesaladus? nistust kaitseväes Tahtejõud ja eel- Seersant Aune Surva: meditsiini valdkonnev Utria kogemus „Ma pole veel kohanud nas. Rohkemat ei ning hea meeskond oska praegu ennusja tugiisik. Muidugi selliseid, kes spordist oli meil palju õnne, tada. sest meie võistkon- proovivad kõrvale nal puudus konkMida ütleksite hiilida.” reetne ettevalmisajateenijatele, tus ja esmakordselt kes proovivad võistlesime selles koosseisus. spordist kõrvale hiilida näiteks Kui palju tavaliselt nädalas ambulantsis käimisega? trenni teete? Kas Utria dessandi Ma pole veel kohanud selliseid, laadsed rännakud nõuavad spet- kes spordist proovivad kõrvale hiilida. siaalset valmistumist?

Muidugi tahaksin tervislikku eluviisi Palju on kooli tõttu jäänud treepropageerida, aga kokkuvõttes on see ningud tagaplaanile, aga 3-4 korda iga inimese otsustada, kuidas ta oma nädalas proovin ennast ikka liigutada.

Utria on meeskondlik võistlus, mis elu elab. Sportige mõistlikult! eeldab ikkagi meeskonna kokku töötamist ja kindlasti ka füüsilist ja tehnilist

Elister Kangur

Tuleviku lahinguväljal müttavad Google robotid Loomasarnaseid robo­ teid tootva firma Bos­ ton Dynamics värskeks omanikuks sai tehnoloo­ giahiid Google.

I

ga täisvarustuses rändava sõduri unistus pärast esimesi kilomeetreid on kergem seljakott, parim puhkus on kott pausil korraks seljast visata. Robootikavisionäärid unistavad aga, et tulevikus ei peaks väsinud sõdur paluma enda rasket kotti kanda kaasvõitlejal, selle murega aitaks teda hoopis abivalmis robot BigDog.

Youtube’i-sensatsioon

Robootikauuendaja Boston Dynamicsi videot neljajalgsest robotist on Youtube’ist vaadatud peaaegu 16 mil-

jonit korda. Umbes muula või suure koera mõõtu robot teeb küll valju müra, kuid hämmastab liigutuste loomulikkusega. Videost võib näha, kuidas üllatava graatsilisusega taastub robot jalatõukest ja jääl libisemisest, suudab läbida lumist maastikku ning ületada erinevaid künkaid ja takistusi.

Robotit suunab operaator, tema mantlipärija LS3 oskab aga oma juhi sabas sörkida või minna iseseisvalt kindlaksmääratud sihtpunkti. Roboti kandevõime on umbes 180 kg ning keskmine kiirus 6,5 kilomeetrit tunnis.

Veidi kiirem kui Bolt

Firma Boston Dynamicsi neljajalgsete robotite ridadest tasub märkida ka rekordiomanikku Cheetah’t (gepard), kiireimat jalgadel liikuvat robotit maailmas. Robot-gepardi tippkiirus on 46,6 kilomeetrit tunnis, olles seega

veidi kiirem kui maailma kiireim inimene, sprinter Usain Bolt. Cheetah oskab praegu joosta ainult laboris jooksulindil, voolikutega hüdrauliliste pumpade külge ühendatuna, kuid tema järglane Wild­ Cat (metskass) suudab liikuda ka omal jõul.

Boston Dynamicsi laborites leidub ka väiksemaid roboteid nagu neljarattaline SandFlea (liivakirp), RiSE ja RHex. SandFlea erioskus on nimele vääriline erakordne hüppevõime, robot-kirp suudab hüpata umbes kümne meetri kõrgusele, üle müüride, majakatustele, akendest sisse või treppidest üles. Mikroküünistega robot RiSE oskab ronida mööda puid, seinu ja planke, kuue pöörleva jalaga RHex aga läbida raskestiläbitavat maastikku.

Firma tegeleb ka inimesesarnaste robotitega nagu Petman ja Atlas.

Petmani liigutuste elutruuduse ees-

märk ei ole hakkamasaamine erineval maastikul või lahinguolukorras, vaid sõjaväelise riietuse kulumistestimine – tegu on kõrgtehnoloogilise mannekeeniga. Petmani suurem vend Atlas tuleb toime raskestiläbitaval maastikul ning suudab enda tugevate kätega tõsta ja kanda erinevaid esemeid ning käsitleda tööriistu. Atlase peamine eesmärk on likvideerida õnnetuste tagajärgi ohtlikes tingimustes, näiteks radioaktiivses keskkonnas.

Suuremat osa nimetatud programmidest rahastab USA kaitseministeeriumi uute militaartehnoloogiate väljatöötamisega tegelev DARPA. Sama agentuur töötas muuhulgas välja ka interneti.

Uus omanik on Google

Läinud aasta detsembris pani tehnoloogiaringkonnad kihama uudis, et

Boston Dynamicsi koos mitme teise robootikaga tegeleva ettevõttega, on omandanud suurfirma Google. Oma eesmärki robotiturul Google veel teatavaks teinud ei ole, kuid Boston Dynamicsi lepingud DARPA ja muude USA valitsuse allüksustega jätkuvad.

Aeg näitab, kas oma korporatiivsetes lipukirjades headust propageeriv tehnoloogiahiid tungib sõjatandrile, hakkavad värvilise logoga robotid aitama hädalisi kriisiolukordades või hoopis tavainimesi nende igapäevatoimetustes.

Madis Vaher Allikad: http://bigshinyrobot.com/56784/boston-dynamics-robots www.bostondynamics.com/ www.darpa.mil/Our_Work/TTO/Programs/Legged_Squad_Support_System_(LS3).aspx

sõdurileht

JAANUAR 2014

MERE VÄGI

5

VIRU

VS.

JALAVÄEPATALJON

„Sõdur vs. Sõdur” liigub uuele tasemele ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte jagades võtame arvesse vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust, seadusekuulekust ja kaitseväelaslikku käitumist ning loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist. madrus Allar Soonsein 275 punkti Meil siin on kõik naisterahvad kenad!

Oskan hinnata oma ajaresurssi paremini, austan oma vaba aega rohkem Kapis pole ühtegi Ühe käega teen ühe, kahe käega teen 25 Ainult oma naisele Just nii, šlang, säbelemine Helistan pruudile ja ütlen: „Babe, I’m coming home!”

Mõttetute tegevuste tegemine Saab palju nalja, uued sõbrad Pole nii hale, et käia haleda põhjusega laatsas Mereväe ülem Ühega, kui vaja, panen poole nööriga ka!

2 2 1 0 2 2 1 2 1 1 2 2 1

vanemmadrus Jaanus Lüüs 282 punkti Kaplani koer Tango Olen õppinud aega hindama

1 100 – mereväes ei tee keegi alla selle Enda naisele avaldan sellega muljet „Just nii!”, „Selge, sain!”

Vahetan riided Käed Reserv Ennast kaalumas

Sellel, millel ma olen – kompaniiveebli abi Ühe nööri ja u 5 minutiga

2 1 1 1 0 2 1 1 1 2 2 1 2

rms Jevgeni Korikov Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on?

199 punkti Nooremveebel Kristiina, SK neiud Olen vastupidavamaks muutunud

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

0

Kas ja kui palju suudad lõua­ tõmbeid teha?

10

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Ei

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Šlang, pidur, ambulantsi kunnid

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Joomine, magamine

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Vaimne vastupidavus

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Mitme nööriga ja kui kiiresti suu­ dad pimedas bivi püsti panna?

Vaba aeg Küsisin silmatilkasid

Kapral 4 nööri, 15 minutit

rms Juri Akulinin

1 2 1 1 1 0 2 1 1 1 1 0 0

240 punkti

2 2

SK neiud Füüsiline vorm on paranenud

0, keelatud 13 Ei Toenglamang võtt, raamid sirgu, ära aja udu Õlle joomine Naistepuudus Suvel metsas päikese käes olemine Peavalu

Veebel 2–5 meetrit nööri ja tund aega

1 1 1 0 2 1 0 2 0 1 0

Disaini uus relv jalaväelastele.

2 Modifitseeritud AK-4 harja ja ämbriga

48

43

25

4

Vastuvaidlematult seekordse võistluse võitja, madrus Soonsein paistis silma eelkõige oma füüsilise tugevusega, 275 punkti testilt, 25 lõuatõmmet ja 48 kätekõverdust poole minutiga. Lisaks ka klišeelikult originaalne kõne naisele ja ambitsioon saada mereväe ülemaks näitavad, milline üks õige madrus olema peaks. Mereväe au ja uhkus.

1

1

Kõikvõimas Kuulikindel

20

2

Ilmselgelt meeldivad vanemmadrus Lüüsile koristuspäevad, miks muidu lisada AK-4le oma hari ja ämber, hea töö poiss! Küll aga jätavad kahtlase mulje utoopilised 100 lõuatõmmet ja mingi imelik kihk kaplani koera vastu.

Huvitavate vastuste eest teenib ta siiski individuaalse teise ja pataljonide arvestuses ülivõimsa võidu vastasseisu astunud Viru jalaväepataljoniga.

Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

45 : 32

VÕITIS

MEREVÄGI

2

AK-4AER

Vanjuša

36

46

14

1

Relvaga aerutav reamees Korikov mõistab, et lisaks füüsilisele on kaitseväes tähtis omada ka vaimset vastupidavust. Et tüdrukute pildid kapis on Viru JVP-s keelatud, teenivad mõlemad võitlejad lohutuspunkti, kuid liialt väiksed unistused (kapral) kaitseväe ametiredelil ja aeglane bivi püstitamine toovad reamees Korikovile ka selle võistluse väikseimad punktid.

18

3

Utria dessandil abilisena kohal olnud reamees Akulinini puhul on küsitav jalaväelaste relva suurus, Vanjuša metsa puude vahele ära ei mahu.

Rõõm näha, et naistepuuduse valusid leevendavad Virus sõdurikodu ilusad neiud ning ka metsas peesitada pole viga. Kuigi võistlus võis olla veidi ebavõrdne (vanemmadrus vs. reamehed) teenib Viru JVP siiski tubli teise koha ja rohkem punkte kui eelmise numbri kaotaja.

6

sõdurileht JAANUAR 2014

1

5

2 6

3 7

vaata videot www.bit.ly/laskelaager

4

Pilt 1, 2 ja 3 Esmaspäeval 20. jaanuaril alanud ja pühapäeval, 26. jaanuaril lõppenud lahinglaskmistel Sirgalas lasid Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad kõigist kompanii relvastuses olevatest relvadest, sealhulgas soomukitele paigutatud 12,7mm kaliibriga raskekuulipildujatest Browning ning tankitõrje granaadiheitjast Carl Gustav (pildil). Foto: Kristjan Kivistik

Pilt 4 Kalevi jalaväepataljon on üks kolmest 1. jalaväebrigaadi pataljonist, kes vastavalt riigikaitse arengukavale saavutab soomusmanöövervõime ning mis on lisaks Scoutspataljonile juba oma käsutusse saanud soomukid Pasi XA-180. Pildil ajateenijate juhitud sõiduk manöövreid sooritamas. Foto: Kristjan Saar

Pilt 5 ja 6 27. ja 28. jaanuaril külastas Eestis Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson. Oma visiidil külastas ta nii presidendilossi, NATO küberkaitsekeskust, kaitseväe kalmistut, Ämari lennubaasi, KVÜÕA-d kui ka Kuperjanovi jalaväepataljoni.

Fotod: Ardi Hallismaa, Esper Kaar

Pilt 7 Tähistati Eesti vägede Tartu vabastamise 95. aastapäeva. Foto: Mathis Bogens

sõdurileht

7

JAANUAR 2014

Ajateenijast saab vajadusel hea instruktori 2013. aasta jaanuaris

pataljoni veebli rahuldavat hinnangut anti kapralitele nooremseersandi auaste, mis loomulikult mõjus meeste moraalile ja töötahtele igati positiivselt.

Enne noormeeste reservi arvamist 2013. aasta novembri lõpus tehti veel viimane rännak, mis kandis nime „Viimane samm”. Lõpurännakul külastati veelkord tuttavaks saanud laagri- ja väljaõppekohti.

alustas Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis ajatee­ nistust 22 noort meest, kellest 17 juba pool aastat hiljem ise instruk­ toritena värskeid ajatee­ nijaid juhendama pidid.

K

uigi taolise olukorra tingis tegevväelastest nooremall­ ohvitseride puudus ning esmapilgul tekitas idee ajateenijatest kiirkorras instruktorid koolitada kahesuguseid mõtteid, võib eelmise aasta alguses käivitunud pilootprojekti pidada edukaks. Taolise projekti puhul on mõistlik vaadata tagasi ning analüüsida, mis ikkagi edu tagas.

Esimesed kuus kuud möödusid noortel meestel õppimise tähe all – enne drillseersandiks (nii kutsuti neid Kalevi jalaväepataljonis) saamist tuli läbida sõduri baasoskuste kursus ja seejärel nooremallohvitseri kursus.

Noormeeste koolitamise eest vastutasid pataljoni instruktorid, kes seni olid koolitanud missioonidele suunduvat isikkoosseisu. Esmane väljaõpe ehk sõdurioskuste baaskursus läbiti vastavalt õppekavale, nooremallohvitseride kursusel pandi enam rõhku jalaväe­ drillidele ja instruktorioskuste lihvimisele. Seda kõike selleks, et noormehed saaksid 1. juulil eelkutsega saabuvatele ajateenijatele anda põhiliselt relva- ja välioskuste tunde.

2013. aasta juulikutse – enesekehtestamine

Juulis saabusid Tapa linnakusse uued ajateenijad, kes vastavalt plaanile pidid pärast baasoskuste kursust suunduma nooremallohvitseride kursusele, misjärel neist pidid saama

Enim motiveeris suhtumine Ajateenijatest instruktorite ehk drillseersantide üks ülesanne on muuhulgas ka värsketele ajateenijatele rivilist distsipliini õpetada.

FOTO: KAITSEVÄGI

Kalevi pataljoni mehhaniseeritud allüksuste jaoülemad, jaoülema abid, sihturid ja soomukijuhid.

Alguses vajasid värsked instruktorid äsja saabunud ajateenijatega tegelemisel tegevväelastest kolleegide toetust – seda nii väljaõppe korraldamisel kui ka distsipliini tagamisel.

Kuigi 12 nooremseersandil ja 5 kapralil (5 noormeest ei läbinud eksameid) endal polnud distsipliiniga probleeme, ei tahtnud mõni juulis saabunud noorsõdur oma instruktoreid kuigi tõsiselt võtta: vanusevahe oli olematu ning nii tekkiski mõnikord olukordi, kus noorte allohvitseride närvikava proovile pandi. Sellest hoolimata suutsid seersandid ja kapralid end ruttu kehtestada ning ülematena maksma panna. Seda enam, et nende antavate õppetundide kvaliteet oli tegevväelaste omaga võrreldes vaat et samaväärne. Viimase saavutamiseks tuli drillseersantidele aga lisaks väljaõppele anda võimalus, vahendid ja aeg hästi teha.

Oma tuba ja linnaluba

Nii saidki ajateenijatest instruktorid oma käsutusse kaks kasarmutuba,

võimaldades neil oma koolitatavatest saatusekaaslastest eraldi elada.

Samuti anti poistele õigus tundide ettevalmistamisel kasutada isiklikku arvutit ning materjali trükkimisel väeosa printerit. Ka metsalaagrist lubati juhendajad õhtuks kasarmusse järgmiste tundide materjali komplekteerima.

Linnalubade osas ei olnud Kalevi pataljon kitsi – kui teenistus võimaldas, lubati instruktorid nädalavahetustel koju. Ning et elu liiga üksluiseks ei läheks, said noormehed ka soodushinnaga langevarjuhüppeid teha.

Kolm kuud praktikat andis tugeva baasi

Oktoobris saabusid Tapale Kalevi jalaväepataljoni põhikutsega teenistusse kutsutud ajateenijad, kelle täita jäid eelkutsega kutsutute poolt täitmata jäänud ametikohad. Sügiseste ajateenijate õpetamine läks juba libedamalt, sest kolm kuud praktikat, metsalaagreid ja lugematul hulgal relva- ja muid tunde oli juba läbitud.

Lisaks avanes kapralitel võimalus uuesti sooritada instruktorieksam: pärast mõningaid näidistunde ja

22 alustanust jäi sõelale 17, neist omakorda reservi arvati 14 noormeest.

Kalevi jalaväepataljoni meeskonnal on hea meel, et kolm nooremseersanti otsustasid oma elu jätkata tegevväelasena – lisaks oma ajateenistusalaste ülesannete täitmisele on noortele meestele edasi antud teadmised ja esimeste õppetundidega saadud kogemused ka edaspidi meie riiki teenimas.

Loomulikult oleme tänulikud ka neile, kes küll elukutselise sõjaväelase ametit ei valinud, kuid kes enne reservi arvamist usinalt väljaõpet läbi viisid. Kuigi neile anti võimalus õppida ja sõjaliselt areneda, polnud nooremallohvitseriks saamine ja teiste ajateenijate juhendamine mitte niivõrd privileeg, vaid tõsine kohustus, mille täitmisel kaadriväelased pingsalt silma peal hoidsid.

Kui aga poistelt endalt küsida, mis aitas neil oma tööle keskenduda, siis on mulle vastatud: meeldiv kohtlemine ning neile kui instruktoritele tehtud erandid olid need, mis motivatsiooni üleval hoidsid ja tegutsema panid. Ehk ongi selles viimati kirjutatud lauses sees see iva, mis drillseersantide projekti edukaks tegi.

Rauno Vahimets leitnant

Õhutõrjekahur ZU-23 – relv ka mereväelastele Seda, kuidas on oma­ vahel seotud maa- ja merevägi, ilmestab hästi Tapal õhutõrjekahuri ZU-23 õpet läbiv teine mereväe põhikursus.

Väljaõpet on vaja, sest samasugused kahurid on ka mereväe miini­ jahtijatel.

S

uures garaažis on kokku viis lauda, millel asetsevad nõu­ kogudeaegsed õhutõrje­kahurid ZU-23. Iga relva juures askeldab kolm-neli inimest, kõlavad haamrilöögid ja kolksatused – käimas on kõrgema sõjakooli mereväe teise põhikursuse erialaväljaõpe. „Mis siin ikka keerulist,” muheleb haamri alumiiniumpoolega vajalikku splinti oma kohale toksiv kadettseersant Jaanus Pulk-Piatkowski. „Tähis on see, et kõik õigel ajal õigesse kohta saaks, sest kui miskit ununeb, tuleb relv uuesti lahti võtta.”

Relvaosi on palju, kokku tervelt 26, ja et asi veel keerulisem oleks, siis tuleb neid nii kokku kui ka lahti võtta kindlas järjekorras. „Oleme teinud relva­ õppe ladusamaks läbiviimiseks

Sama kahur ka miinijahtijatel

Mereväekadetid käisid Tapal õhutõrjeväljaõppel.

FOTO: MATHIS BOGENS

ka väikese abivahendi, mis on lamineeritud ja mida saab alati taskusse panna. Seal on ühel pool kirjas lahtivõtmise ning teisel pool kokkupanemise järjekord,” sõnab mereväelastele relvaõpet läbi viiv veebel Keith Tarakanov.

Rekord on kaheksa minutit

Tavalisest relvast erineb see õhutõrjekahur juba selle poolest, et oluline tööriist on haamer. Kusjuures haamri üks pool on alumiiniumist ja sellega võib lüüa relvaosasid, teise, rauast poolega antakse aga tõuge vajalikele abistavatele tööriistadele. Lisaks haamrile kasutatakse relva monteerimisel mitut erivõtit ja varrast, mille kindel otstarve peab õppuritel selge olema.

Kõlab uus haamrilöök ja kadett­

seersant Pulk-Piatkowski pühib kindaga otsaette tekkinud higi. „Välja­ õppel tuleb väga tähelepanelik olla, sest kursuse lõpetab test, kus peame poole tunniga relva lahti võtma ja sama ajaga hiljem ka kokku panema.

Kusjuures täiest üksinda,” möönab kadettseersant. Probleemi ta selles ei näe, sest kõige kiirem ajateenija olla relva lahti võtnud vaid kaheksa minutiga. „Härra veebel, tohib korraks?” kutsub üks kadettidest relva hingeelu kõige paremini tundvat veebel Tarakanovit. „Et meil õpivad siin mereväe kadetid ja mereväe kaader, siis mereväe tegevväelased on kahuriga juba varem kokku puutunud ja neil tundub see asi lihtsam,” sõnab veebel Tarakanov samal ajal kadetti abistades.

Mereväe tegevväelaste kokkupuude relvaga tuleneb sellest, et samasugused kahurid on ka mereväe miinijahtijatel. Laeva vööris asuvat õhutõrjekahurit eristab õpitavast vaid lafett, mis laevade puhul on hüdrauliline ja puldiga kontrollitav. Neil, mida Tapal kasutatakse, tuleb kahurit mehaaniliselt liigutada ning sihtmärki otsida.

Väikesi erisusi on veel, kuid relv ise on täpselt sama.

Nädal aega Tapa linnakus välja­ õppel viibivad mereväelased saavad selle aja jooksul baasteadmised õhutõrjekahurist ZU-23. Veebel Tarakanovi sõnul on tegemist üsna palju, sest relvaõpe viiakse läbi teemade kaupa ja kohe, kui üks teema läbi saab, liigutakse järgmise juurde. Kui ajateenijate puhul tehakse drille rohkem ja väljaõpe võib muutuda üksluisemaks, siis kadettidel tiheda päevakava tõttu kindlasti igav ei hakka.

Veebli sõnadega nõustub ka kadett­ seersant Pulk-Piatkowski, sest tulevase ohvitserina tuleb tal arvestada sellega, et tema alluvuses töötama hakkavad madrused oskaksid relva kasutada. „Relva on ju võimatu õpetada, kui endal pole aimugi, kuidas see töötab,” naerab kadettseersant.

Mathis Bogens KVÜÕA

Piirivalve droonid hakkavad piiri valvama

FOTO: UAV.EE

J​ aanuari alguses teatati, et kaitsevägi ostab lähiaastatel kuue miljoni euro eest luuredroone. Nüüd on selgunud, et ka politsei- ja piirivalveametil (PPA) on droonihange kavas. Droone kasutataks peamiselt vaatluseks ja seda nii öösel kui ka päeval. Praegu kasutab PPA piirivalvetaktikas seireseadmeid nagu kaamerad ja radarid ning patrulle, selleks on vaja nii inimesi kui ka autosid, see on aga kallis. „Siiski on Eesti piir liiga pikk selleks, et suuta kogu ala tehnikaga ära katta,” selgitas Rando Kruusmaa, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal.

Seega olekski suur abi mehitamata õhusõidudkitest ehk ­UAV-dest, mida saaks vajadusel kasutada liikumiseks üle üsna suure maa-ala, kus ei ole kaamerat või kuhu patrullil oleks aeganõudev või lihtsalt keeruline pääseda.

SL

Eesti ja Prantsus­ maa kaitseväe juhid arutasid koostööd Kesk-Aafrika vaba­ riigis Kindralmajor Riho Terras kohtus 23. jaanuaril Brüsselis Prantsusmaa kaitseväe juhataja admiral Édouard Guillaud’ga, kellega arutas olukorda Kesk-Aafrika vabariigis ning võimalikku koostööd peatselt käivituva Euroopa Liidu sõjalise missiooni raamistikus.

Prantsuse kaitseväe juhataja tänas kindralmajor Terrast Eesti valitsuse toetuse eest ning rõhutas, et Eesti eeldatav otsus saata kriisipiirkonda reaalselt tegutsev võime ja üksus on tähelepanuväärne ja ka tegelikkuses toetav, mitte pelgalt lipu heiskamise missioon. „Eesti kiire tegutsemine aitas kaasa ka Euroopa Liidu kiirele ja tänuväärsele tegutsemisele,” rõhutas Prantsuse kaitseväe juhataja.

Admiral Guillaud andis ülevaate julgeolekuolukorrast Kesk-Aafrika vabariigis ning Prantsusmaa edasistest sammudest humanitaarolukorra leevendamisel ning stabiilsuse taastamisel.

Kindralmajor Terrase sõnul on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu raames tehtav kaitsealane koostöö leiaks reaalse väljundi missioonide näol seal, kus seda kõige enam vajatakse. „Prantsusmaa ning Eesti koostöö missiooni kavandamisel Kesk-Aafrika vabariigis hoogustas vastavasisulist debatti Euroopa Liidus ning on praegu toonud laua taha mitu potentsiaalset panustajat.”

Kindralmajor Riho Terras tutvustas prantsuse kolleegile kavandatava operatsiooni ettevalmistusi ning kinnitas, et Eesti valitsus on riigikogule esitanud vastava otsuse-eelnõu, mille heakskiitmisel on Eesti valmis oma rühmasuuruse üksuse ning toetuselemendi lähetama neljakuulisele missioonile alates 28. veebruarist.

SL

8

sõdurileht JAANUAR 2014

Sõda küberruumis Sattusin hiljuti vestlema ühe kaasajateenijaga, kes arvas, et Eestile pole kaitseväge vaja. Ta põhjendas seda sellega, et tänapäeval ei sõdita enam lahinguväljal, vaid sõjad peetakse maha küberruumis.

T

ol hetkel ei julgenud ma seda väidet pooldada ega ka ümber lükata, kuid see innustas mind uurima, mida kübersõda endast üldse kujutab.

Julgeolekuanalüütiku PhD Bruce Schneieri sõnul on kübersõda võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, kui ka tsiviilstruktuuride vastu (näiteks sidesüsteemide rivist välja viimine). 2007. aastal korraldati küberrünnakuid ka Eesti vastu, kui pronksiöö rahutuste käigus rünnati nädalaid Eesti meedia­väljaannete, pankade ning riigiasutuste veebi­ lehti. Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves võttis need rünnakud kokku järgnevalt: „Need olid esimesed küberrünnakud selles mõttes, et olid suunatud riigi vastu, need olid tellitud, see tähendab organiseeritud, ning need olid poliitilised, seega omamoodi sõjategevus, kuigi kaugel tegelikust kübersõjast.

Esialgsed rünnakud Eesti vastu ei olnud tehniliselt keerukad, piirdudes rämpsposti ning kübervandalismiga.

Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, et takistada rünnete blokeerimist.

FOTO: KAITSEVÄGI

Toona ei soovinud peaaegu keegi seda tunnistada.”

Kui Eesti vastu suunatud küberrünnakud olulist kahju ei tekitanud, vaid pöörasid probleemile pigem tähelepanu, siis aasta hiljem kasutas Venemaa samalaadseid teenuse­ tõkestusrünnakuid Gruusia vastu.

Need olid aga juba koordineeritud sõjaliste operatsioonidega, et häirida riigi toimimist ning näidata Venemaa üleolekut. Arvatakse, et Venemaa poliitiline otsus oli mitte rünnata objekte nagu naftatöötlus- ja elektrijaamad, mille rivist välja viimine oleks tekitanud laastavaid tagajärgi. „Nad näitasid, et suudavad neid rünnakuid korraldada. Nad näitasid, et on suutelised tegema rohkem,” kommenteeris juhtunut USA küberkonfliktide üksuse

luureohvitser John Bumgarner.

Kui eelnevalt kirjeldatud teenuse­­ tõkestuse rünnakud muutsid vaid veebiteenused kättesaamatuks, siis pahavara abil saab rivist välja viia ka olulisi strateegilisi objekte. Näiteks raporteeris Wall Street Journal 2009. aastal, et Hiina ja Venemaa küberkurjategijad on nakatanud ühendriikide elektrivõrgu, nii et seda saab interneti vahendusel välja lülitada.

Erinevalt eelmistest näidetest ei ole selle ründeakti taga ilmselt riiklikud organisatsioonid, kuid see näitab, kui haavatavad on strateegiliselt olulised punktid küberrünnakutele. USA brigaadikindrali John A. Davise sõnul on elektri­ võrgu nakatamine kui kaudne oht oluline, sest paljud USA armee süsteemid baseeruvad tsiviilinfrastruktuuril. Seega kahjustaks elektri­ võrgu ekspluateerimine ka sõjaväe toimimist.

Nagu näha, siis kübersõjast üksinda jääb riikide kukutamiseks väheks, kuid koos militaaroperatsioonidega võivad küberrünnakud olla muljetavaldava mõjuga ning muuta sõja tulemust. NATO küberspetsialist dr Thomas Rid võttis kübersõja kokku järgnevalt: „Kübersõda on nagu online-kohting: lõpuks ei loe see, mis juhtus võrgus, vaid see, mis juhtub reaalsuses.” Seega on kaitse küberrünnakute vastu küll riigi julgeoleku seisukohalt oluline, kuid ei asenda veel kaitset füüsilise rünnaku vastu.

järgmises lehes FOTO: U AV.E

E

Eesti kaitsevägi ostab lähiaastatel miljonite eurode eest droone. Teeme nende plaaniga tutvust ja kohtume Eesti droonitootjatega.

Viskame ühe omadest kartsa! Sa küll tead sellest karistusest, kuid kas sa ka tead, mis elu ja millised toimingud käivad kartsa juurde? Saadame ühe meediasõduri vahipataljoni kartsa ja toome meeleolud ka teieni.

Elister Kangur

sudoku Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Puzzle 1 (Hard, difficulty rating 0.65) 4

7

5

2

3

8

6

1

6

5

3

1

8

4

2

9

7

8

4

8 4 1 2 7

3 5

Jaanus Jaggo

kuulutus

9

1

2

6

5

7

8

3 2 8 9

9 1 4 6

9 7 6 3 4

2 8

7

6

1

8

4

9

5 6 9 3

2 5 7 1

5 3 7 6 9

1 4

4 2 1 3 5 7

3

9 5 8 6 2

ristsõna

ÕPI MIINITUUKRIKS!

MEREVÄGI PAKUB TUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NING EDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS VÄLJAÕPE TOIMUB BALTIMAADE TUUKRIKOOLIS TUUKRIKURSUSED KESTAVAD 6 NÄDALAT 01.04.–09.05.2014 Liepājas SOOVIJATEL ESITADA AVALDUS JA CV ALLTOODUD KONTAKTILE KATSED TOIMUVAD 05.–06.02.2014 MEREVÄES VASTUVÕTUKATSED: • 5000 m jooks • 400 m ujumine • 25 m vee all ujumine • kätekõverdused • kõhulihaste harjutus (istessetõus) • ABC test • meditsiiniline kontroll • inglise keele test • vestlus

ajalimiit 22 min 45 sek ajalimiit 10 min ajalimiiti ei ole ajalimiit 2 min ajalimiit 2 min lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel 65 punkti

NÕUDED KANDIDAATIDELE: • läbitud ajateenistus (või ajateenija pärast SBK läbimist) • keskharidus • väga hea eesti keele oskus • inglise keele oskus suhtlustasandil (STANAG 2222) • kohtulikult karistamata • väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm • distsiplineeritud • hea stressitaluvusega PAKUME: • huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis • osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja riigisisestel miinitõrjeoperatsioonidel • vajadusel inglise keele õpet • keskmisest suuremat töötasu, mis tuleneb väljaõppest, kvalifikatsioonist • ujula ja jõusaali kasutamist Kontakt ja info ltn Priit Kaasikmäe • e-post priit.kaasikmae@mil.ee • tel 717 7135

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe soe müts või veepudel!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 121 õige lahendussõna oli LAEVASTIK Veepudeli võitis aspirant Kaarel Jaas pioneeripataljonist, mütsi reamees Guido Kuum Kuperjanovi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.

Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Generated by http://www.opensky.ca/~jdhil