4-5
Poola ründelennukid Eesti taevas
6
sõdurileht
1
MAI 2014
VS. VS.
7
Suur Kevadtormi galerii
sõdurileht KEVADTORMI ERILEHT NR.3 MAI 2014, ISSN 1736-3411
91,8 MHz Mikser: Eesti on hästi kaitstud SÕDURI FM
Mõnus muusika ja värskeim info rindelt
eetris 5.–23. maini
Kevadtormi ametlik raadiojaam sagedusel
Saada oma tervitus eetrisse aadressil kevadtorm.postimees.ee. Tervitused eetris iga päev kell 20.00.
Eesti on hästi kaitstud, meie kaitsevägi on väga motiveeritud ja heas valmisolekus, kinnitas kaitseminister Sven Mikser Kevadtormi õppust külastades.
K
olmapäeval, 14. mail külastasid Kevadtormi peaminister Taavi Rõivas ja kaitseminister Sven Mikser koos kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega. Kevadtormi põhijuhtimispunktis Keenis anti ministritele ülevaade õppusest. Mikser ja Terras tutvusid ka suurtükiväepataljoni positsioonidega ning külastasid Harimäel paiknevat kaitseväe teavituskeskust. Peaminister külastas Kuperjanovi pataljoni, kuhu samal päeval jõudsid Scoutspataljoni, USA ja Ühendkuningriigi kaitseväelased. Kaitseministril jagus õppuse kohta vaid kiidusõnu. „Kõik seni nähtu on jätnud väga positiivse mulje. Usun, et õppus annab nii kaitse- kui ka reservväelastele suurepärase võimaluse panna ennast proovile, näidata oma valmisoleku- ja väljaõppetaset,” ütles Mikser. „Teisest küljest näitab Kevadtorm Eesti inimestele ja ka meie potentsiaalsetele vastastele, et liitlassuhe on tugev ja vajadusel kaitstakse nii Eestit kui ka mis tahes teist NATO liitlasriiki ühiselt.” Mikser rõhutas ka reservõppekogunemiste olulisust. „Eesti on valinud kaitselahendi, mis toetub reservarmeele ja kindlasti on oluline, et võimalikult palju inimesi, kes on ajateenistuse läbinud, ka reservõppekogunemistest osa saaks,” ütles kaitseminister. „Kindlasti võiks see number tulevikus suureneda. Oluline on, et nii reservväelased ise kui ka nende tööandjad mõistaksid, kui tähtis on Eesti kaitsevõimele, et reservi arvatud oma valmis-
Liitlassõdurid tutvustasid peaminister Taavi Rõivasele oma moodsat lahingvarustust. FOTO: KRISTJAN SAAR
olekutaset hoiaksid, saaksid kokku harjutada ka üksuste tasemel.” Helikopteriga otse õppuse alalt
Võrru Kuperjanovi pataljoni saabunud peaminister Taavi Rõivas tänas liitlassõdureid ja ütles, et nende panus Eesti kaitsmise harjutamisse on märgilise tähendusega ja suurendab oluliselt kogu paikkonna julgeolekut. Rõivase sõnul on Kevadtorm hea näide sellest, et riiki, kes kaitseb end ise, on valmis vajadusel kaitsma ka tema liitlased. Peaminister lubaski välisriikide üksustele, et liitlaste rohkus tänavusel Kevadtormil pole ajutine – järgmise aasta
FOTO: SIIM TEDER
suurõppusele kavatsetakse kaasata poole rohkem välisriikide üksusi. Rõivasega kohtunud paarsada Ameerika ühendriikide õhudessantkompanii, Suurbritannia armee Duke of Lancasteri rügemendi, Scoutspataljoni ning Läti ja Leedu kaitsevägede sõdurit tutvustasid seejärel peaministrile oma üksuste kasutatavat relvastust. Pikemalt arutles peaminister Scoutspataljoni võitlejatega võimaluste üle nende käsirelvastust täna-
FOTO: ESPER KAAR
päevastada ja uuris, millist lisavarustust elukutselised sõdurid ise vajaksid. „Uhke tunne on Eesti kaitseväe üle. On kindel veendumus, et see raha, mida Eesti rahvas investeerib riigi kaitsesse, on läinud õigesse kohta,” sõnas ta pärast arutelu. Oliver Kund, Elister Kangur
2
sõdurileht MAI 2014
juhtkiri
Kevadtormi kaitsev kilp Rahvas ristis Kevadtormi kaitseväelaste laulupeoks, sest 6000 osavõtjaga suurõppusel käiakse perega nagu laulupeol. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tervitas Sõduri FMi eetris oma poega, kes õppusel Valgamaa metsades aspirandina kaasa lööb. Elukutseliste kavandatud ja juhitud õppuse selgroo moodustavad ajateenijad, kes näitavad, mida nad väeosades omandasid. Kordusõppustele kutsutud reservväelastele mõjub igapäevatöö juurest eemale sõitmine justkui sportlik kevadpuhkus. Nad veenduvad, et ajateenistuses omandatud oskused sobituvad justkui ehituskivid Eesti riigikaitse tugevasse müüri. Esile tõstmist väärib Kaitseliit, kus vabatahtlike entusiasm toob nii mehed kui ka naised koduste mugavuste ja kevadiste aiatööde juurest suurõppusele. Meie piiride lähedal ülesse puhutud jäine tsüklon pani väga paljud eestlased mõtlema Kaitseliitu astumisele. Kaitseliit näitab Kevadtormil oma tähtsust Eesti julgeolekule. Tänavu lööb kaasa erakordselt palju liitlasi. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Leedu, Läti, Poola, Belgia ja Prantsusmaa relvavendade tulek näitab, et NATO pole vihmavari, mille avanemismehhanism võib tormihoos rikki minna, vaid tugev kaitsekilp. Me võtame relvavendade toetusavalduse püstipäi vastu, sest panustame riigikaitsesse nii, nagu lubasime ja tõestame oma tahet rahvusvahelistel missioonidel. Kevadtorm saadab vaenlasele sõnumi, et meie õue peale ei tasu tüli norima tulla, sest siin antakse talle valusalt vastu nina.
ANDRES REIMER leitnant 5. teavituskeskuse ülem
tsitaat „Panin kartuleid maha ja nägin NATO lennukeid madallennul. Meenus kohe, kuidas ise sõjaväes lennukimehaanik olin.” Luuletaja Contra isa jagab oma muljeid Kevadtormist.
Loenguruumist metsa riiki kaitsma Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond koondab patriootlikke üliõpilasi ja kõrgkoolide vilistlasi, kelle jaoks vaimu harimine on sama tähtsal kohal nagu kodumaa võime kaitsta end võõrvõimu eest.
T
artu maleva kaitseliitlased löövad Kevadtormil kaasa siis, kui suurõppus leiab aset lõuna piirkonnas. „Loomulikult on see meie jaoks erilise tähendusega sündmus, sest nädalane väljaõpe on võrreldes tavapäraste nädalavahetuse metsalaagritega märksa pikem,” ütles sõjaajal jalaväe rühmavanema ülesandeid täitev nooremveebel Riho Nurm, kellel tänavu täitub Kaitseliidu ridades 17 aastat. „Teiseks saame osaleda kompanii koosseisus reaalses situatsioonis, millega täieneb meie juhtimiskogemuste pagas.” Kevadtormil on Kaitseliidu Tartu maleva liikmed esindatud nii staabi tagalakompaniis, jalaväekompaniis, sidejaos, luurajate ja miinipildurite ridades. Viimaste rühm moodustati nooremleitnant Tanel Pedaru eestvedamisel, kes lõpetas Kuperjanovi
jalaväepataljonis miinipildujate eriala ajateenistuse 2008. aastal, olles Kaitseliidu ridadesse kuulunud juba enne seda. „Tulin Tartusse õppima ja leidsin, et tahaksin enda uusi teadmisi ja oskusi Tartu malevas kuidagi ära kasutada. Varem seal miinipildujarühma polnud, aga uurisin, kas selle loomine oleks võimalik, ning lõpuks sain rühma kokku oma endistest ajateenistuskaaslastest,” selgitas Pedaru. Viiest inimesest nüüdseks 33liikmeliseks kasvanud meeskond on tema sõnul lühikese aja jooksul tundmatuseni muutunud, alates koosseisust kuni relvastuseni välja. Praegu on rühma käsutuses Eesti kaitseväe uusim lahingutehnika, ameeriklastelt saadud 81 mm miinipilduja.
Väljaõpe ja kultuur hoiavad elu tasakaalus
Nii nooremleitnant Tanel Pedaru kui ka nooremveebel Riho Nurm kuuluvad Tartu maleva akadeemilisse malevkonda, mille liikmeskonna moodustavad üliõpilased ning kõrgkoolide vilistlased. Teistest malevkondadest tõstavad neid esile erinevad akadeemilised üritused. „Meile meeldib korraldada akadeemilisi loenguid, kuhu kutsume esinema riigikaitsespetsialiste. Need on üsna populaarsed, inimesed tahavad kaasa mõelda ja kuulda, kuidas riigi-
Kevadtorm tõi kaitseliitlased tavapärasest pikemaks ajaks metsa. FOTO: SIIM TEDER
kaitset päris kõrgel tasandil nähakse,” tõi välja Kaitseliidu Tartu maleva akadeemilise malevkonna juht nooremleitnant Viljar Valder. Maleva ja akadeemilise malevkonna peale kokku kujuneb ürituste kalender piisavalt tihedaks, et anda võimalust kokku saada praktiliselt igal nädalal. Lisaks regulaarsetele laskmisharjutustele ja metsalaagritele käidi näiteks tänavusel üle-eestilisel talgupäeval Järvselja metsades kuuskesid ja kaskesid istutamas, igal aastal korraldatakse suvepäevi, tähistatakse oma aastapäeva ning teinekord osaletakse ka sõjalis-sportlikel matkadel.
Uute liikmete juurdevool
Akadeemilise malevkonna pere paisub võimsa hooga, seda eriti tänavu.
Nooremleitnant Viljar Valderi sõnul oli neid aasta alguses 400, aga seoses Ukraina sündmustega on väga paljude jaoks kõlanud äratuskell, mis kutsus aasta esimese kolme kuuga liikmeks üle 30 inimese ning kasv jätkub. „Ma näen, et tahe riigikaitses osaleda on suurenenud, mis on küllap seotud ka kaitseväe ja Kaitseliidu maine paranemisega. Mida sisulisem on kogu väljaõpe ja pädevamaks instruktorid-ohvitserid muutuvad, seda tugevam on tõmme,” ütles Valder. Tartu maleva akadeemilisse malevkonda astumine eeldab vaid üliõpilase või vilistlase staatust, ent oluline on ka valmisolek asjale pühenduda. Erko Rebane
Igor Taro: Kevadtorm on nagu tasuta tuusik „See on elu võimalus argipäev sinnapaika jätta ja osaleda nii mastaapsel õppusel – see on nagu tasuta puhkusetuusik,” ütleb kaitseliitlane lipnik Igor Taro.
K
aitseliidu Põlvamaa maleva lahingkompanii rühmaülem Taro on kogu eesti rahvale tuntud rahvusringhäälingu ajakirjanikuna. Põlvamaal teatakse meest lisaks kui talupidajat ja kohaliku külaelu edendajat – Setomaa asja ajajat. Mees nagu orkester. „Eestis on ju nii vähe inimesi, et siin peavad kõik suutma täita eri rolle,” ütleb Taro ise. „Ei ole nii, et kuskil on mingid inimesed, kes tegelevad riigikaitsega, või et maaelu edendamine on vaid maal elavate inimeste asi – meie riik on ju meie kõikide asi.”
Toetav pere
Seetõttu läkski nii, et suure pere isa Taro läbis muude tegemiste kõrval lahingukoolis reservohvitseri õppe. Rühmaülemana pühendab ta Kaitseliidu tegemistele keskmiselt ühe
sõdurileht
Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179, e-post sodurileht@mil.ee Vastutav toimetaja: lipnik Andres Lember Peatoimetaja: reamees Hendrik Reimand Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman
Lipnik Taro: mees nagu orkester – kaitseliitlane, ajakirjanik, Setomaa elu edendaja, suure pere isa, talunik. nädalavahetuse kuus. „Aga mulle jääb ju isikliku elu tarbeks iga kuu veel tervelt kolm nädalavahetust,” ütleb mees, kelle noorimad lapsed, kaksikutest õde-venda 4. juulil aastaseks saavad. Vanemad lapsed on juba neli ja kuus. Pikemale õppusele, nagu Kevadtorm, minnes teeb Taro osa kodutöid ette ära: „Näiteks vean küttepuude varu tuppa, et naisel kergem oleks. Loomad on meil ka talus sellised valitud, et lihtsam pidada oleks: lambad ja kanad,” ütleb Lämmijärve–äärse Laossina küla Naari talu peremees. „Ma ei saa aru jutust, et on nii palju tööd, pole aega Kaitseliitu astuda.
FOTO: ESPER KAAR
Samuti ei saa ma aru meestest, kes on Kaitseliitu astunud, kuid ei tule isegi korra aastas Kevadtormile,” ütleb Taro.
Naised ajateenistusse
Taro sõnul polekski algatuseks palju rohkem vaja, kui vaid iga mees aastas kaks-kolm nädalalõppu Kaitseliidule pühendaks: „Juba see oleks suur samm edasi. Praegu õnneks on ajad sellised, et vajadus vabatahtlikult riigikaitsesse panustada ei nõua väga pikka selgitamist. Jah, mingi aeg tuleb sellele pühendada, kuid see, et Kaitseliidu kõrvalt midagi muud teha
Toimetajad: seersant Oliver Kund, nooremseersant Erko Rebane, nooremseersant Elister Kangur, Fotograafid: veebel Ardi Hallismaa, nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaatorid: lipnik Raimo Kummer, nooremseersant Kristjan Kivistik, nooremseersant Karl Hans Õunpuu, reamees Ruwe Saare
ei jõua, on pettekujutelm. Näen seda oma meeste pealt – kes on motiveeritud, see jõuab palju.” Kui õrnem sugu leiab omale rakendust tavaliselt Naiskodukaitses, siis Taro rühma kuulub nooremseersant Triin Väisanen, kes mõni aeg tagasi Kuperjanovi pataljonis ka ajateenistuse läbis. Nüüd leiab noor ja kaunis preili sõjakooli õpingute kõrval aega ka Kaitseliidu jaoks (sh osaleb ka Kevadtormil, mis siis, et mõni eksam tuli edasi lükata). „Kui minu otsustada oleks, siis ei teeks ma meeste ja naiste puhul ajateenistuses mingit vahet,” ütleb tulevaste noorkotkaste ja kodutütarde isa Taro. „Oma kahe tütre puhul aitan ma asjad küll nii kaugele, et nad ajateenistuse läbi teeks.” Naiste üldine ajateenistuse läbimine võiks Taro sõnul kaasa aidata ka sellele, et naiste suhtumine Kaitseliidus tegutsevatesse meestesse muutuks mõistvamaks. „Praegu on nii, et paljude meeste puhul on naiste suhtumine selline: lähete jälle sinna metsa jooksma ja mängima. No lähen ma, jee, mängima ... see on väga tõsine asi, millega me tegeleme,” ütleb lipnik Taro. Andres Lember
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht
sõdurileht
MAI 2014
Kevadtorm taasühendas ema tütrega
3
Militaarpere Isa: Ando Mesi, veebel, Viru jalaväepataljoni vanemparameedik Ema: Deevi Ots, nooremleitnant, Kirde kaitseringkonna kehalise kasvatuse ohvitser Tütar: Carolin Mesi, nooremseersant, suurtükiväepataljoni staabi- ja tagalapatarei parameedik Lemmikloom: urukoer Kärry, jahib (vahelduva eduga) linde
Tütar emast aktiivne tore ja toetav koostööaldis sportlik (kergejõustik)
Ema tütrest naerupall sihikindel, liider printsess (natukene) sportlik (korv- ja võrkpall)
lisalugemist „Kas nad on ikka ema ja tütar?” olete pilte vaadates endiselt kahtleval seisukohal. On-on, kuigi välimuse põhjal võiks pigem öelda, et tegu on kahe õega. „Õdede” (ema Deevi Ots, tütar Carolin Mesi) vanusevahe on napid 19 aastat. FOTO: KRISTJAN SAAR
Sõdurilehes mainiti nooremleitnant Deevi Otsa korduvalt väeosa kauneima naisterahvana ning midagi oleks väga valesti, kui see nii poleks. See tiitel ei pruugi enam pikalt tema kätte jääda – Deevi ajateenijast tütar teise kohaga ei lepi.
S
uurõppus Kevadtorm on kestnud juba nädalapäevad. Sama kaua on Deevi tulemusetult valinud tütre, nooremseersant Carolin Mesi telefoninumbrit. Ise ta sõjakoolis õppida sooviva Carolini ajateenistusse saatis, kuid teadmatus täidab ema südame murega.
Militaarpere
Esmaspäeval ema kannatus katkeb. Luureinfo ütleb, et suurtükiväelased saabuvad Tapalt õppuste alale. Sellist infot tuleb usaldada. Tsiviilmilitaarkoostöögrupi siniste lintidega Mercedes-Benz GD maastur stardib ärevale teekonnale. Suurtükiväelased on seadnud end laagrisse, liikumist on väljas vähe. Ladistab vihma, maapind on paras porimülgas, hiliskevade kohta on ebaharilikult jahe. Neis trööstitutes oludes leiab ema tütre ja päike tuleb järsku välja. On kallistusi, musisid, naeru ja jutuvada. Deevi saab Carolini kätte ja enam temast lahti ei lase, miski muu pole enam tähtis. Deevit on varasest lapsepõlvest võlunud poisilikud tegevused. 2000 aastate alguses astus ta Kaitseliitu, vahepeal „eksis” ka lahingu- ja sõjakooli, koolitas end riigikaitseõpetajaks ja on viimased kaks aastat teeninud kaadrikaitseväelasena Tapal.
Juba pisikese plikatirtsuna oli Carolini üks kodusem paik isa, veebel Ando Mesi teenistuskoht Jõhvis. Nii ei maksa imestada, miks seadis ta elukutsevalikul sammud vanemate järgi. Sõjakooli sisseastumiseks piisanuks ka Kaitseliidus sõduri baaskursuse läbimisest, kuid ema kindel nõudmine oli, et tütar läbib ajateenistuse või ei lähegi. „Carolin pidi ise jõudma selgusele, kas tema karjäärivalik oli õige või mitte,” selgitas ta. „Ajateenistusse minemine oli täiesti õige samm,” tunnistas Carolin ema otsuse õigeks. „Mida rohkem olin ma teenistuses olnud, seda rohkem see asi mulle meeldima hakkas. Lõppevad 11 kuud on olnud ääretult tore aeg. Jah, sõduri baaskursus oli füüsiliselt raske. Samuti oli mul end naisterahvana alguses keeruline kehtestada, kuid kokkuvõttes võib öelda, et teenin koos ääretult vingete kaasvõitlejatega.”
Vorm tuleb välja kanda
Carolin Mesi oli ainus neiu, kes alustas 2013. aasta suvel Tapal 11kuulist ajateenistust. Oktoobris lisandus veel viis ja jaanuaris kuus neidu. Ajateenistuse on neist pooleli jätnud kolm. Ühiskond peab Deevi sõnul leppima, et mida aeg edasi, seda rohkem naisi valib endale sõjaväelase elukutse. „Ajateenistus pole vaid metsamängud poistega. Naised peavad endale teadvustama, kuhu nad tulevad, nad peavad vormi välja kandma,” rõhutas ta. Carolin tegi sisseastumiskatsed sõjakooli juba eelmise aasta suvel. Läks hästi ehk koolikoht on sügisest kindel, suvi kulgeb Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonnas töötades. Kolm aastat sõjakoolis läheb linnutiivul. Ka Deevi Ots teab, et tema valitsemisaeg väeosa kauneima naisena võib saada lõpu.
K
armi kuvandi välja teeninud mees on nooremseersant Andrei Šatalov. Iseloomuomadustele vaatamata ei ole ta põhikohustus allohvitserina noorematele ajateenijatele rivi- või lahingudrilli teha. Andrei teenib aega hoopis staabi- ja sidepataljoni laatsaretis meedikuna. Meedikuna ootab Šatalov Kevadtormil oma telki kõiki, kel on mõni tervisemure. Nooremseersant märgib samas kohe, et hügieeni eest peab iga sõdur pidevalt hoolitsema, siis on tema juurde vähem asja. Sõduri baaskursuse läbis Šatalov Tapal õhutõrjes. Nooremallohvitseri kursusele saadeti ta staabi- ja side-
slängis on palju huvitavaid sõnu, eks aeg näitab, kas ka Šatalovi looming laiemat kasutust leiab. Nagu paljud teised meedikud ajateenistuses, soovis ka Šatalov meditsiini õppima minna just Nooremseersant Andrei Šatalov soovitab keeksidel end praktilistel põhmetsas korralikult pesta. justel.„Mulle FOTO: ESPER KAAR tundus see väga pataljoni. Hoolimata drillseersandi huvitav eriala, mis annab ka tsiviilellu hingest peavad kaasajateenijad Šata- oskusi juurde. Eriti huvitav oli, kui ma lovist lugu kui heast kamraadist, kes alles õppisin ja käisin kiirabipraktika iga raske või vastumeelse ülesande kal.” Šatalov kinnitab, et nii mõnigi rõõmsal meelel täidab, ja kõigi teiste raske trauma ja keeruline juhtum jäi võitlejatega hästi läbi saab. Kaasaja- kiirabipraktikast kauaks ajaks meelde. teenijaid kutsub Šatalov naljatledes „Kes meedikuks tahab saada, peab ja heatahtlikult keeksideks. Sõduri- olema tugeva iseloomuga ega tohi
Uue kaitseväeteenistuse seaduse alusel saavad naised alates 1. aprillist 2013 läbida ajateenistuse ning teha karjääri meestega samadel alustel. Ühetaoline ajateenistus tagab, et kõik kaitseväelased alustavad samalt tasemelt, neile on antud võrdsed võimalused oma tugevusi ja võimeid näidata ning hiljem kaitseväelises karjääris edeneda. Ajateenistuses on kõik võrdsed hoolimata päritolust, rahvusest, soost, elukohast, lõpetatud koolidest. Kaitseväekohustuse võtmine on tõsine otsus ja kohustus kogu eluks. Reservväelane on teenistuses 61. eluaastani. Kaitseväekohustuse valinutel on võimalus esimese kolme kuu jooksul sellest loobuda, seejärel tuleb arvestada, et kohustus tuleb lõpuni kanda. Eelmisel aastal oli kaitseväes tegevteenistuses 11,4% naisi ja seda nii rivi- kui ka erialaametikohtadel. Allikas: www.mil.ee
Kuido Saarpuu
Drillseersandi hingega meremees-meedik Kui kõige kurikuulsam veebel ütleb sinu kohta „vot, see on õige drillseersant”, siis võib sinust ju kõike oodata.
Naised ajateenistuses
verd karta,” ütleb Šatalov. Tsiviilelus on Kohilast pärit Šatalov meremees. „Täpsemalt olen praegu madrus ja õpin tüürimeheks. Kaitseväkke tulin otse mereväest, olin kaks kuud seal ja siis juba ajateenistusse,” kirjeldas ta oma elu enne teenistust. Nagu nimigi viitab, on Šatalov vene poiss. Eesti keelt räägib ta soravalt, kuigi väikese aktsendiga. Sellest aga pole tema sõnul kaitseväes mingit probleemi olnud. „Keegi pole sellest väljagi teinud. Ma ei saa öelda, et kaader või kaasajateenijad minusse mu rahvuse pärast kuidagi teisiti suhtunud oleks, kõik on sama moodi. Kui inimene ise saab aru, mis toimub ja mida ta tegema peab, siis kõik on korras,” räägib nooremseersant. Esimene nädal Kevadtormil möödus Šatalovi sõnul aeglaselt nagu rohu kasvamine. Kuid eks sõduri ajast valdav osa kulubki ju ettevalmistusele, põnevam action möödub alati kiiresti.
Andrei Šatalovi soovitused sõdurile ehk hügieeni ABC Mida peab sõdur laagris iga päev tegema? Sõdur peab kogu aeg käsi pesema, sest kui ta sööb ja ta käed on mustad, siis see võib põhjustada igasuguseid väga vastikuid haigusi. Metsas olles peab sõdur kindlasti ka jalgu pesema, sest need on higised, terve päeva saapas ega hinga, ja seal levivad ka pisikud. Kui vähegi on võimalus, siis tuleb iseennast ka üleni pesta. Mis teha siis, kui puudub ligipääs veele ja lihtsatele laagrivõludele? Siis võiks kasutada näiteks alkoholiga niisutatud lappe, Cutasepti või beebilappe.
Sellegi poolest võib ta nii Kevadtormi kui ka ajateenistuse kokku võtta kolme sõnaga: „Väga tore koht!” Elister Kangur
4
sõdurileht MAI 2014
arvamus
1
2
FOTO: ESPER KAAR
nooremseersant Kalev Kello suurtükiväepataljon Milliseid ülesandeid täidad Kevadtormil? Kuidas seni läinud on?
5
4
Kevadtormil täidan relvameeskonna ülema kohustusi. Jälgin ohutust ning seda, et relv saaks positsioonil laskevalmis. Väga hästi on läinud. Vaid paar korda oleme maastikul kinni jäänud. Mida oled kaitseväes õppinud, mida on teenistus su elule juurde andnud? Olen saanud uusi teadmisi meditsiinist ja metsas toime tulemisest, samuti olen õppinud kasutama relvi ning saanud aru kaitseväe ja eriti suurtükiväe olulisusest Eesti riigikaitses. Teenistus on andnud mulle parema suhtumise.
7
8
9
FOTO: SIIM TEDER
reamees Rauno-Sten Reile staabi- ja sidepataljon Milliseid ülesandeid täidad Kevadtormil? Kuidas seni läinud on? Tagame side teavituskompaniile, tegeleme sideprobleemide lahendamisega ning kaitseme sidevahendeid vaenlase eest. Mida oled kaitseväes õppinud, mida on teenistus su elule juurde andnud? Et reamehe puhul pole erilist mõttepingutust vaja, siis õppinud olen kaitseväes üsna vähe. Põhiline on olnud teoreetiliste teadmiste praktikas ellu viimine. Elan igapäevaselt üksi juba viimased viis aastat ning olen harjunud ise hakkama saama. Kaitseväes olen endale tõestanud, et saan hakkama ka metsas. Kaitseväes olen omandanud taktikalisi oskuseid, laskeasendeid ning kaeviku kaevamist igas asendis. Teenistus on andnud normaalse füüsilise põhja ning parema suhtumise sportimisse.
11
12
sõdurileht
MAI 2014
5
arvamus
3
FOTO: MADIS VAHER
reamees Esper Kaar staabi- ja sidepataljon Milliseid ülesandeid täidad Kevadtormil? Kuidas seni läinud on?
6
Olen kaitseväe teavituskeskuses fotograaf ning seetõttu on minu ülesanne suurõppuse käigus erinevaid sündmusi jäädvustada. Siiani olen Kevadtormil veedetud ajaga väga rahul, sest iga päev on olnud võimalus Kagu-Eestis ringi sõita ja erinevate üksustega tutvuda. Mida oled kaitseväes õppinud, mida on teenistus su elule juurde andnud?
10
1 2 3 14. mail saabusid Kevadtormile liitlased, keda käis tervitamas Eesti peaminister Taavi Rõivas. Saabunud liitlaste üksused võtavad lahingutegevusest aktiivselt osa ning pikemalt saate liitlastest Kevadtormil lugeda meie järgmisest lehest. Foto: Kristjan Saar
Enne ajateenistust püstitasin endale kolm peamist eesmärki: kaotada kilosid, saada autojuhtimisõigus ning jätkata teenistust kaitseväe teavituskeskuses fotograafina. Kõik need eesmärgid said täidetud: 10 kg, B-C-kategooria luba ning hunnikutes kogemusi foto- ja pressimaailmast. Inimesena olen muutunud otsekohesemaks, enesekindlamaks ning tugevamaks.
4 13. mai hilisõhtul alustas Kevadtormil tööd õhuväe mobiilne radar Ground Master 403, mis on Prantsuse–USA ühisfirma Thales-Raytheon Systemsi toodetud moodne keskmaaradar. Radari nägemiskaugus on kuni 470 km, vaatluskõrgus kuni 30 km. Foto: Kristjan Saar
5 Peaminister Taavi Rõivas külastas 14. mail Kevadtormi, kus tunnustas kõiki osavõtjaid ja korraldajaid hea koostöö ning liitlasi Eesti julgeolekusse panustamise eest. Foto: Esper Kaar
FOTO: ESPER KAAR
6 7 14. mail külastas Kevadtormi kaitseminister Sven Mikser. Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras külastasid muuhulgas ka teavituskeskust ning Sõduri FM tegi mõlemaga otseeetris intervjuu. Foto: Siim Teder 8 Kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel „Vaata ja naudi” andis 11. mail Võrumaal kaks emadepäeva kontserti – hommikul esinesid sõdurid Rõuge kirikus ja pärastlõunal Võru kultuurimajas. Foto: Eero Salmann
9 Õppuse jooksul valmib metsas kolm Sõdurilehte. Pildilolevad härrasmehed tutvuvad Antsla Konsumi juures värske lehega. Foto: Ardi Hallismaa
10 Valgamaal asuva Puka keskkooli õpilased tutvusid suurõppusel Kevadtorm osalevate sõdurite varustusega ja vaimustusid relvadest ning maskeerimisvärvidest. Foto: Esper Kaar 11 Lisaks ründelennukitele saabus Kevadtormile ka Poola amfiibsetele ratasveokitele monteeritud õhutõrjesüsteem. SA-8 raketisüsteemiga varustatud õhutõrjeüksusesse kuuluvad kaks raketisüsteemidega varustatud veokit, radarisüsteemiga veok ning üks kütuse ja rakettide veoks mõeldud veok. Poola õhutõrjeüksuse ülesanne on kindlustada Kevadtormil Ämari lennubaasi kaitse. Foto: Ardi Hallismaa
12 Pühapäeval, 11. mail liitusid Kevadtormiga Kaitseliidu lahinguüksused, mis formeeriti pea 800st Tartu, Põlva, Võrumaa, Sakala ja Valgamaa kaitseliitlasest. Üksused on hästi varustatud nii õppe- kui toidumoonaga. Foto: Siim Teder
nooremseersant Jorma Lusik suurtükiväepataljon Milliseid ülesandeid täidad Kevadtormil? Kuidas seni läinud on? Suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada jalaväge. Rühmavanemana hoolitsen rühma kulutarvete ja söögi eest. Siiani on kõik väga hästi läinud. Mida oled kaitseväes õppinud, mida on teenistus su elule juurde andnud? Teenistus on mulle juurde andnud 11 kg ja palju erinevaid oskusi metsas hakkama saamiseks. Kindlasti olen nüüd palju julgem.
sõdurileht
6
MAI 2014
Sõjavägi on ilma muusikata hingetu kommentaar
Teenistus kaitseväe orkestri koosseisus on mitmekesine. Ajateenijatele jäävad kaheksat kuud meenutama kümned ja kümned esinemised, läbisõidetud Eestimaa ja seltskond, kellega võiks kohtuda reservijärgseltki.
A
jateenijate lauluansambli juhendaja reamees Pärtel Toompere tunnistas, et ajateenijatega alguses järje peale saada oli päris raske ja repertuaari omandamiseks tuli palju proove teha. „Märtsi keskpaigas algas lihtsam elu ehk hakkasid esinemised ja sai eelneva töö vilju nautida ning rohkem oma erialaga tegeleda. See on väga oluline, sest ükski muusik, eriti just pillimängijad, ei saa endale lubada, et nad oleksid kas üksteist või kaheksa kuud oma erialast eemal.”
„Sõjavägi ilma relvadeta on jõuetu, sõjavägi ilma puhkpillimuusikata on hingetu.” sõjaajaloolane Hannes Walter
Kohti napib
Ka Priit Loo on üks neist 17 noormehest, kel õnnestus pärast 11 nädalat kestvat noorteaega pääseda teenima kaitseväe orkestri koosseisu. Konkurss oli nagu mõnele kõrgkooli vähempopulaarsele erialale – kaks-
Kaitseväe orkester 1. veebruaril 1993 moodustati riikliku esindusorkestrina Eesti kaitseväe orkester. Kolonelleitnant Peeter Saan on orkestri ülem ja kaitseväe peadirigent alates 1996. aastast. Tseremooniadirigendina on ametis kolonelleitnant Indrek Toompere ja nooremleitnant Simmu Vasar. Orkestri põhiülesanne on esitada muusikat kõikidel riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel ning võtta vastu ja saata ära Eesti riigi kõrgeid külalisi. Samuti annab orkester kontserte nii väeosades kui ka kontserdisaalides. 20 mehega alustanud orkestris on nüüd 45 professionaalset muusikut. Igal aastal on orkestril umbes 180 esinemist. Tegevusaastate jooksul on orkester esinenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel Euroopas ja Ameerikas.
Orkester oma esinemistega kujundab kaitseväe kuvandit. Kuigi ajateenijatest orkestrantide seas on nii tugevamaid kui ka nõrgemaid muusikuid, on selleaastane sats üle keskmise. Nad vedasid välja ja päris hästi. Orkester on koht, kus saab tegeleda oma erialaga ja läbida teenistust pisut teistmoodi. Laste muusikakooli taustaga poisid satuvad orkestrisse väga harva. Meie sõel on üsna tihe. Tahtjaid on alati rohkem kui kohti. 2014. aasta suvel võtame viimase viie aasta jooksul esimest korda orkestri juurde teenistusse ka 11 kuu noori. Võib juhtuda, et saame rokkbändi kokku juba sügisel. See oleneb sellest, milline seltskond tuleb. Orkestrantideks ootan kõiki neid, kel on sobiv taust (loe: korralik muusikaline haridus). Nii minu kui ka kaitseväe peadirigent kolonelleitnant Peeter Saani kontaktid on noorte muusikute ringkonnas üsna leviv kaup. Huvilised, andke endast eelnevalt märku. Simmu Vasar nooremleitnant, kaitseväe orkestri tseremoniaaldirigent
FOTO: EERO SALMANN
kolm soovijat vabale kohale. 16 aastat klarnetimängu kogemust ja Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis lõpetatud klassikalise klarneti eriala oli see, mis aitas reamees Loo orkestrantide hulka. Selleaastasest orkestrantide lennust on moodustatud ajateenijate lauluansambel „Vaata ja naudi”, rokkbänd Häiregrupp ja ka taustamuusikat mängiv džässbänd.
Jäänud on viimased esinemised
Varem üht koolinoorte koori juhendanud Toompere tunnistas, et on ajateenistusest orkestri juures õppinud palju. „Ajateenijate ansambliga töötada on igati uudne. Ma pole kunagi juhatanud niivõrd head, kuid samas sedavõrd enesekriitilist kollektiivi,” sõnas ta. Ajateenijate esitluses kõlav reper-
tuaar on seinast seina, sõdurilaule tasakaalustavad lood laiast maailmast. Pärtel Toompere omandab Eesti muusika- ja teatriakadeemias koorijuhtimise eriala. Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm esines ajateenijate rokkbänd äsja kolm ja lauluansambel kaks korda. Kontserte on veel jäänud paar-kolm, lauluansambel esines viimast korda pühapäeval Võru kultuurimajas Kan-
nel, rokkbänd lõpetab tegutsemise reservipidudega mai lõpus. Kui hommikuvõimlemisest, söömisest, magamisest ja reservini jäänud ajast rääkida, on orkestrantki tavaline ajateenija. Reserviarvamiseni on täpselt 14 päeva, 20 tundi, 41 minutit ja 21 sekundit. Nüüd, hea lugeja, juba üks sekund vähem! Kuido Saarpuu
Kevadtormil osalevad Poola ründelennukid Esmaspäeval, 12. mail saabusid Kevadtormile Poola ründelennukid Su22 ja transpordilennuk CASA 295, mis tõi Eestisse Poola kontingendi ning nende varustuse.
K
olm ründelennukit hakkavad Kevadtormi raames sooritama lahingulende õppuste alale Lõuna-Eestis. Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul on praegu plaanis kaks väljalendu päevas ning Poola lennukid hakkavad Eesti õhuväe juhtimisel Eesti üksuseid tulega toetama. „Nad hakkavad sõbralike õhuvägede koosseisus ründama vastaste vägesid. Nende tegevuse planeerib Eesti õhuvägi ning tulejuhid koordineerivad nende imiteeritud tuld. Ühtegi pommi nad tegelikult ei viska, kuid lahingprotseduurid tehakse reaalselt vägede osavõtul läbi,” sõnas kolonelleitnant Valge. Koos 9. mail saabunud õhutõrjeüksusega on Poola esindatud pea saja kaitseväelasega. Raketisüsteemiga
Su-22
Su-22 kasutab pidurduslangevarju, mis võimaldab maanduda ka väga lühikestel lennuradadel. SA-8 relvastatud õhutõrjeüksuse ülesanne on kindlustada Kevadtormil Ämari lennubaasi kaitse.
Kolonelleitnant Riivo Valge: „Praegu on plaanis kaks väljalendu päevas.” Poola kontingendi ülema kolonel Jerzy Palubiaki sõnul osaleb Kevadtormil lisaks sõduritele 40 ühikut teh-
nikat. Poola kontingent on USA ja Läti üksuste järel suuruselt kolmas Kevadtormil osalev väliskontingent. Sama üksuse lennukid osalesid Kevadtormil ka eelmisel aastal ning enamikule Eestisse saabunud Poola õhuväelastele on Ämari lennubaas juba eelmisest aastast tuttav. Lisaks Poola ründelennukitele ja Eesti õhuväe masinatele viibivad Ämaris Balti õhuturbemissiooni raames ka neli
FOTO: ARDI HALLISMAA
Taani F-16-tüüpi hävitajat. Poola relvajõudude relvastusse kuuluvad nõukogude päritolu raketisüsteemid on hiljuti moderniseeritud ning varustatud nüüdisaegsete sensoritega. Mobiilne relvasüsteem on monteeritud amfiibsetele ratasveokitele. Ühele veokile on paigutatud kuue raketi konteinerid. Hendrik Reimand
Ämaris maandunud kolm Su22-tüüpi ründelennukit on nõukogude päritolu, kuid oluliselt moderniseeritud õhumasinad. Seda tüüpi lennukid on peamiselt mõeldud maapealsete sihtmärkide õhust ründamiseks ning just sellist stsenaariumi hakkavad lennukid Kevadtormil ka läbi mängima. Nende relvastusse kuuluvad kaks 30 mm kiirlaske suurtükki ning mitmesugused õhk-maa-tüüpi raketid ja pommid. Enese kaitseks on Su-22 relvastatud ka õhk-õhk-tüüpi rakettidega. Su-22 võib lennata ka ülehelikiirusel.
sõdurileht
7
MAI 2014
SUUR FINAAL
SÕDUR ‘. SÕDUR
VS.
Selles lehes selgub, milline on Eesti kõige kangem pataljon. Vastamisi lähevad kolm poolfinaalides vastaseid võitnud pataljoni – logistika-, õhutõrje- ning staabi- ja sidepataljon. Võitjatele seekord ka auhind - sõdurilehe söögitarvete komplekt.
n-srs Tauri Voog
rms Kaarel Loomets
VS.
asp Andres Tooming
n-srs Einar Liibur
n-srs Allar Mürk
n-srs Rene Ott
1
Umbes 280 punkti
1
286 punkti
1
300 punkti
2
280 punkti
1
1
N-ltn Koppel
1
N-vbl Sikk
1
N-vbl Sikk
1
V-srs Aune Surva
1
2
Olen vähem kodus
1
0
0
Pole kappi vooderdanud
0
1
1
Kas ja kui palju suudad lõuatõmbeid teha?
10
1
20 ikka
3
7
1
Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?
Staatust mitte, aga enesekindlust on küll rohkem
1
Pole veel vaja läinud
1
Ikka
2
Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?
Just nii, tänan
1
Oot-oot, kuidas said?
1
Šlang, puid alla, just nii
1
Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?
Muusika saatel autoga koju sõitmine
2
Maskeerun tsiviilisikuks
2
Pidu
1
Mis on ajateenistuses kõige raskem?
Pidev info vahetus / muutumine
1
Päevi lugeda
0
SBK
1
Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?
Ühtsus, koostöö, mis tagab edu
2
Kaitseväe loogika
1
„Sergei”
2
Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?
Välja väänatud hüppeliiges
1
Köha
1
Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?
Kompanii veebel
2
2
Patarei veebel
2
Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?
2 nööri, 2 minutit
2
2
2 nööri, 5 minutit
1
Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?
Tulemusi ei avalikustatud, aga kuskil 270
Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?
N-ltn Koppel
Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on?
Kiilakas pea ja inimeste parem mõistmine
Mitu tüdruku pilti on sul kapis?
1
Haledad põhjused on minu puhul võõrsõnad Kui peaksin, siis kompaniiülem Bivi paneb püsti minu bivipüstitusmeeskond, kuhu kuulub mu lahingpaariline
Enesekindlus on suurenenud
2
Füüsiline vorm on kõvasti paranenud Telefonis on neid mitu Viimastel andmetel 16 Naised tulevad ise mu juurde Šlang, puid alla, hää küll jne Panen vähe kodusemad riided selga No kindlasti esmaspäevane hommikujooks Meie armas õhutõrjekahur
Kahjuks ei ole veel sinna jõudnud Spordiinstruktor
2 nööriga, umbes 3 minutit
2 1 2 1 1 2 1 2 1 2 2
Olen enesekindlam, naeratan rohkem
3 1
1
2
10, kui raha peale, siis 15
1
Pole vaja olnud, tulevad ise
1
Hämming, kannad kokku ja just nii
2
Tüdrukule külla ja spaasse Hommikune ärkamine, teiste šlangimise talumine Browning, Pasi, Galil, Carl Gustav, trotüüllõhkepaketid ja trasserid Ei käi laatsaretis
Juhataja, saaks EOG-ga tiirus laskmas käia ja asju õhata 2 nööri, 3 minutit
2 2
281 punkti Meditsiinineiu Aune Surva Poetan vähem pisaraid
0, kuna mu kapp on korras
1 1 2 1 2
15 Jah, pärast NAKi läksid seerupagunid käiku Aja kark alla, tõmmake pordet, lapuhh Riiete hooldus, pesemine, rind ees linna peal kõndimine Siis, kui kõik hakkavad vinguma lambiste asjade pärast Naljatamine kamraadidega
2 1 2 1 2
1
Ei ole laatsahunt
1
3
Kaitseväe juhataja
3
2
Ei kasuta nööri, sest tõmban bivi magamiskoti peale. Bivi püsti seega 0 nööri ja 5 sekundiga
1
Disaini uus relv jalaväelastele.
1 Mõrvar: relv on kerge ja mahutab 40 padrunit
Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.
1
39
19 VÕITIS
STAABI- JA SIDEPATALJON
2
2
Reederelv: eriliselt lärmakas vigur
Supervõimas topeltkummiga ragulka
46
Nooremseersant Voog on üks õige ajateenija – korralikus füüsilises vormis, enesekindel ning ambitsioonikas, sest kompanii veebli ametikoht on vägagi vastutusrikas. On väga hea lugeda, et kaitsevägi on pannud teda paremini inimesi mõistma. Kahjuks pole nooremseersant Voogi disainitud relv niivõrd uuenduslik kui tema konkurentidel. Tublid 19 punkti!
2
44
3
46
2 Õhutõrje nooleheitja
48
21
22
Ka reamees Loomets on ambitsioonikas ning sooviks olla lausa kompaniiülema ametikohal. Samuti tundub, et logistikapataljonis tehakse kõvasti sporti, sest 20 lõuatõmmet pole naljaasi. Tundub, et reamees Loomets on mõtetega aga juba reservis, sest tema lärmakas relv vastasele just palju kahju ei tee. Korralikud 21 punkti!
Nagu ühele õigele õhutõrjujale kohane, on aspirant Toomingu jaoks kõige ägedam asi kaitseväes õhutõrjekahur. Väljaloale saamisel pidutsemises pole ju midagi taunitavat, kuid kas see tõesti saab päris esimene asi olla? Enne peaks ikka vormi seljast võtma. Korralikule õhutõrjujale korralikud 22 punkti!
4
50
4 Õige moodne kerge Galil, mida jalaväelane vajab. Kerge, sest on titaanist ega roosteta.
2
45
3 Goidin-Karlov 69: lisa kamovõrguga, leegisummuti võimendiga
54
26
28
Nooremseersant Liibur tõdeb, et kaitsevägi on tema füüsilist vormi kõvasti parandanud ning see paistab välja ka tulemustest. 300 punkti üldfüüsilises testis, 16 lõuatõmmet ning 50 kätekõverdust annab tõestust vägagi sportlikust vormist. Sportlikule õhutõrjujale tublid 26 punkti!
Nooremseersant Mürk on näinud uue jalaväelase relva disainimisel kõvasti vaeva ning tulemuseks on tõeline taparelv. Samuti on tegu väga ambitsioonika noore sõduriga, kes oleks meeleldi lausa kaitseväe juhataja ametikohal. Kõige parem on aga lugeda, et kaitsevägi on nooremseersant Mürgi rohkem naeratama pannud. Suurepärased 28 punkti!
3
47
26
Staabi- ja sidepataljonis teenivad väga ambitsioonikad ajateenijad, sest ka nooremseersant Ott sooviks kaitseväes olla ei keegi muu kui kaitseväe juhataja. Samuti on Rene Ott disaininud jalaväelasele ühe korraliku relva. Tublid 26 punkti!
8
sõdurileht MAI 2014
Sangaste kirikuõpetaja: Jumal ei taha tunda lolli sõdurit
sudoku Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!
Veerand sajandit Sangaste kirikuõpetajana teeninud ja peaaegu sama kaua Valgamaa kaitseliitlasena Eesti riiki toetanud Ivo Pill kiidab Kevadtormi korraldajaid, kes leidsid juba õppust ette valmistades kohalike elanikega ühise keele.
Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.
ristsõna
Millised olid need isalikud õpetussõnad, millega te oma poja kaitseväkke saatsite?
Tähelepanu!
Jutustasin pojale loo ajateenijast, kes saatis emale kirja: „Armas ema, pane meie vastsele põrsale nimeks veebel Kask. Kui tulen koju, tapan ta ära.” Kõige tähtsam reegel kõlab väga lihtsalt: ülemusele vastu rääkida ei tohi ning emotsioonid tuleb hoida endale.
Saada ristsõna lahendussõna aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!
Kuidas võttis Valgamaa rahvas vastu oma akende ja aedade taha saabunud õppuse ja kaitseväelased?
Ma arvan, et vastuvõtt on hea, sest need mehed, kes õppust korraldavad, on oma tööd suurepäraselt teinud. Kaitseväelasi pole suurt märgatagi ja tsiviilelu nad ei sega. Kui aga kaitseväelased peaksidki õppuse käigus korraks kedagi segama, siis tuleb see ära kannatada, sest need on ju meie oma poisid ja oma kaitsevägi. Kevadtormist võtavad nii ajateenijate, reservväelaste kui ka kaitseliitlastena osa paljud Valgamaa inimesed ja meie rahvas tervitab nende pühendumust. Me saame aru, et ilma kaitseväeta ei ole meie riiki. Inglise riigimees ja väga vihane ning tõsine usumees Oliver Cromwell ütles, et lootke Jumala peale, kuid hoidke oma püssirohi kuiv. Märja püssirohu puhul ei aita meid isegi Jumal, sest nii lolli sõdurit ei taha ta tunda. Kas teie usute, et Eesti on kaitstav?
Eesti on olnud ajaloo jooksul kaitstav ja on seda ka praegu. Eesti kaitsevõimesse saab panustada igaüks, iga Valgamaa elanik. Juba inimese heatahtlik suhtumine oma riiki ja kaitse-
Võida Sõdurilehe termos!
Sangaste kirikuõpetaja Ivo Pill näitab granaadi mulaaži, mida ta hoiab oma kirjutuslaual. väkke annab selleks panuse. Mulle tundub, et noorema põlvkonna seas, kes ei ole võõra võimu all elanud, leidub virisejaid isegi rohkem kui vanemate inimeste seas. Kui on neid, kes räägivad, et võõra võimu all oli muru rohelisem, siis paraku leidub ka uskujaid. Kuid see jutt ei vasta tõele. Kui võõras sõjavägi siin midagi korraldas, siis inimese käest ei küsinud keegi. Eesti kaitsevägi seevastu on alati inimestele vastu tulnud ja aegsasti oma tegevustest teada andnud. Kui Soome ennast vaenlase vastu kaitses, siis pole mõtet rääkida järvedest ja külmast talvest, vaid meestest endist ja nende relvadest. Te töötate samuti kooliõpetajana. Millisena paistab noorte valmisolek minna kaitseväkke ja oma riiki teenida?
Meil on tublid maapoisid ja -tüdrukud, kes löövad päris aktiivselt kaasa noorkotkaste ja kodutütarde liikumises. Paljud lõpuklasside poisid kuuluvad tegevliikmetena Kaitseliitu. Kaitseväe teenistusse minemise suhtes pole halisemist enamasti kuulda. Mõni üksik kurtmise juhtum näitab, et kui tervis on takistus, siis
Sõjaväepolitsei soovitab Kuidas käituda tundliku teabega? Vaenulike riikide üks eesmärk on koguda tundlikku teavet kaitsejõudude tegevuse, võimekuse, plaanide ja tehnoloogia kohta. Õppusel osalejana on sinul ligipääs sellisele teabele ning seega võid igal ajal ning igal pool olla vaenuliku luureteenistuse sihtmärk. Mis on kaitsmist vajav informatsioon? Kaitsevõime seisukohalt vajab kaitset kogu teave, mille põhjal saab teha järeldusi ja anda hinnanguid kaitseväe võimekuste kohta. Aga mitte ainult: selleks, et kaitsta kaitseväe personali kuritahtlike rünnakute, õõnestustegevuse ja värbamise eest, ei tohi levitada isikuandmeid nagu teenistuja nimi, auaste, ametikoht või näiteks tema läbitud koolitused.
FOTO: KRISTJAN SAAR
igaüks ei sobi aega teenima. Need, kes on ajateenistusse läinud, on tagasi tulnud rahulolevatena. Ka minu kahest pojast üks on ajateenistuses käinud. Ta teenis sidepataljonis, mis nüüd on oma telgid Keeni mõisa parki ülesse pannud. Teist poega ei võetud, sest ta sõitis suusamäel oma randmeluu puruks.
Ristsõna number 127 lahendussõna oli LEEGIONÄR. Termose võitis Siim Sikk Tartumaalt.
Kuidas teie ise riigikaitsesse panustate?
Olen Kaitseliidu Valga maleva liige ja tahan kaitseliitlasena ka surra. Tervise tõttu ei saa ma enam aktiivselt kaasa lüüa. Laigulise mehe võtan ma alati rõõmuga tee äärest auto peale, sest ma tean, et ta ajab ka minu asja, milleks mina ise pole paraku enam suuteline. Olen oma poistele ja kaitseliitlastele öelnud, et nad võtaksid mind kaasa, kui tõsiseks asjaks läheb. Ärge minu majast peatumata mööda sõitke! Ma ei taha maha jääda ja uuesti läbi elada seda kometit, mida ma oma elu esimesed 35 aastat võõra võimu all elades nägema pidin. Kui ma ka vaid veovoorimeheks kõlban, tahan ma kaasa tulla. Andres Reimer
Kuidas käituda õppusel? • Kui sa ei ole päris kindel, kas info, mida tahad internetis avalikustada, sisaldab tundlikku teavet, küsi seda oma ülematelt või julgeoleku eest vastutavalt isikult. • Kui avaldad teavet oma kolleegidest, austa nende õigust privaatsusele. Ole eriti tähelepanelik avaldades nimesid, aadresse, telefoninumbreid ja postitades pilte. • Pööra tähelepanu kaartidel ja teadetetahvlitel kajastatavale informatsioonile, veendu, et kõrvalistel isikutel ei tekiks neid kasutades juurdepääsu tundlikule teabele. • Tundliku teabe edastamisel suulises vormis arvesta, et sinu vestlust võidakse pealt kuulata ja väldi rahvarohkeid kohti. • Kui sa pead blogi, kasutad sotsiaalmeediat (Facebook) või suhtled Skype’i vahendusel, pea meeles, et sa ei avaldaks tundlikku teavet kaitsejõudude kohta. • Kaitse õppusega seotud teavet ka pärast seda, kui õppus on lõppenud! Teavita julgeolekuohvitseri kohe, kui: • õppusega mitteseotud isik püüab saada sinult informatsiooni õppuse kohta • õppusega mitteseotud isik jälgib või pildistab sind
Sõjaväepolitsei operatiivnumber õppuste ajal on 5887 7110