24. märts 2014 by Sõdurileht

Kaitseväe logistikakeskus saab 95aastaseks

Eesti õhuvägi

Ülevaade õhuväe tegevusest, tehnikast ja ülesannetest.

4-5

sõdurileht

MÄRTS 2014

VS.

sõdurileht

NR 5 (399) 24. MÄRTS 2014, ISSN 1736-3411

http://bit.ly/sihtmark

Sihtmärk hävitatud!

11. märtsil Sirgala harjutusväljal korraldatud Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii lahinglaskmistel tabasid sihtmärki kõik 24 välja lastud raketti.

nne, kui avaneb võimalus Milani tankitõrjekompleksist lasta, tuleb läbida põhjalik

treening ja harjutada. Nii ongi sõdurid oma relva õppinud juba seitse nädalat ja allohvitserid 13 nädalat, tankitõrje kompanii ülema leitnant Vladimir Kolotõgini sõnul suudaks mehed süs teemi ilmselt juba kinnisilmi kokku panna. Lahinglaskmiste eel harjuta sid mehed relvasüsteemi käsitsemist, alustades Milani ohutustehnikast ja lõpetades laskmise harjutamisega matkimisvahendil. „Ükski treening ei suuda praktikat asendada – selleks, et ka kriisiolukorras jääks närv rahuli kuks ning käsi kindlaks, on meeskon

dadel vaja kogeda reaalse raketi teele saatmist,” lisas ta. Et Milani tankitõrjekompleksi meeskond ei tegutse tavaliselt üksi, siis nägi tänavuste laskmiste stsenaa rium lisaks laskmisele ette ka jalaväe tõrjumist. Väljaõppe vältel pannakse suurt rõhku nii tankitõrje väljaõppele kui ka jalaväe osale. „Kindlasti tegi taktikalise elemendi lisamine ajatee nijate jaoks ülesannet raskemaks, aga kahtlemata ka põnevamaks. Olen meeste sooritusega väga rahul,” kiitis kompaniiülem oma alluvaid.

Lahinglaskmistega lõppes ajatee nijate jaoks jao- ja meeskonnakur sus, järgmisena ootab sõdureid ees allüksuse kursus, kus ajateenijad alus tavad taktikat õppima ning harjutavad koostööd jalaväelastega. Keskmaa tankitõrjeraketikomp leks Milan 2 on mõeldud raskelt soo mustatud sihtmärkide hävitamiseks, ning on välja töötatud Prantsusmaa ja Saksamaa koostööna. Eesti kaitseväe relvastuses ja väljaõppes on süsteem 2004. aastast. Milan 2 kuulub ligi 40 riigi relvastusse. Milani laskekaugus

on kuni 2 km ja soomustläbistavus üle 800 mm. Relv kaalub 17,8 kg, komp leksi juhitav 115 mm rakett kaalub 11,8 kg. Relva meeskonda kuulub kolm liiget: ülem, sihtur ja laadur. Sihtur toob laskeseadme kohale, meeskonna ülem vaatab ja tuvastab sihtmärgi, seejärel annab käsu relv laadida. Auto juht laeb relva ja pärast lasu käsu and mist sooritatakse lask. Kõige vastutus rikkam ülesanne on sihturil – temast oleneb, kas sihtmärk hävitatakse. Kairo Koik

FOTOD: KRISTJAN SAAR

vaata videot

sõdurileht MÄRTS 2014

juhtkiri

Torm on tulekul!

Põmaki – oled matil maas ja kostub vile. Matš on läbi vaata videot

http://bit.ly/kreekarooma

Kuu ja mõne päeva pärast algab Kevadtorm, mis on lõppharjutus enamikule ajateenijatele. See on just see koht, kus saate end viimast korda kaitseväes proovile panna, enne, kui teid reservi arvatakse. Väeosades käivad usinad ettevalmistused, et nii suur õppus edukalt ja ilma suuremate probleemideta mööduks. Sellega kaasneb tundide viisi ühe ja sama asja tegemist, aga nagu öeldakse: harjutamine teeb meistriks ja lõppharjutuse sooritus peab olema perfektne. Sellel aastal kestab Kevadtorm 5.–23. maini, hõlmates viit maakonda: Võru, Valga, Tartu, Viljandi ja Põlva maakonda. Omalt poolt tuletaks veel kõigile meelde, et ajateenija käitumine kujundab avalikkuse arvamuse kaitseväe kohta! Jälgige ja kontrolliga oma tegevust, kui teid jälgitakse. Selles lehes saame teieni tuua mitu väga põnevat lugu. Te saate lugeda kadettide sissetulekutest ning sellest, kes on kaitseväe kõige tugevamad maadlejad. Lisaks on meil hea meel tuua teieni sisukas ülevaade meie õhuväest. Pean tunnistama, et varem ei olnud ma õhuväe tegevuse ja ülesannetega kursis. Teadsin, et Eestil pole hävitajaid ning seega tekkis küsimus, millega meie õhuvägi siis üldse tegeleb. Märtsis avanes meediasõduritel võimalus sellele küsimusele vastus saada ja sõita õhuväele Ämarisse külla. Külastasime Ämari lennubaasi ja õhuseiredivisjoni ning saime aru, et õhuväel on riigikaitse juures väga olulised ülesanded. Nendest ülesannetest ning Ämari lennubaasi tuttuuest tehnikast saate lugeda järgmistel lehekülgedel. Samuti soovitan hoida silma peal Sõdurilehe Facebooki- ja Youtube’ikanalitel, sest meie operaatorid on liikvel ning uusi klippe ilmub pea iga päev. Meeldivat lugemist!

KAIRO KOIK

nooremseersant

Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht ja YouTube’ist youtube.com/sodurileht

N-srs Margus Soome võitis kuni 98 kilogrammi kaaluvate maadlejate finaalis napilt, aga veenvalt.

Eesti rahva ammune ja edukaim spordiala maadlus tõi 19. jaanuaril Tapa spordihalli maadlejaid üle kogu Eesti.

oimusid järjekordsed kaitse jõudude meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Tegu on ühe kõige esimese spordi alaga, mida hakati pärast taasiseseis vumist harrastama, seega on KreekaRooma meistrivõistluste traditsioon sama vana kui kaitsevägi ise. Kuues kaalukategoorias võistelnud rohkem kui 60 võitlejat näitasid meistrivõist luste kvaliteedi tõusu, tõdes korral daja major Heino Märks. „Mehi on jäänud oluliselt vähemaks. Aga üldine tase on võrreldes eelmise aastaga olu liselt tõusnud. Tundub, et asi on har rastajate tasemel läinud ülesmäge ja seetõttu sellised juhuüritajad ja liht salt tugevad poisid ei tule. Väga raske on öelda, pigem olen sellise lahendiga rahul, et kvaliteet on tõusnud ja kvan titeet langenud,” ütles major Märks. Samas oli näha, et ka lihtsalt tuge vad poisid ei kartnud enda võimeid kogenumate maadlejatega võrrelda. „Kaotada on halb, aga sellegipoolest on esimese korra kohta hea tulemus. Olen varem teinud judot. Umbes pool tundi enne võistlust sain kiirkoolituse Kreeka-Rooma maadlusest,” ütles staabija sidepataljoni reamees Siim

FOTO: KRISTJAN SAAR

Somma, kes pidas vastasega võitluses vastu kaks minutit ja sai kuni 85 kg kaalukategoorias 18. koha. Kreeka-Rooma maadluse puhul on tegu reaalse kontaktiga vastasega, kus juhtub ka õnnetusi. Nii näiteks läks mõnel võitlejal nii halvasti, et kukkumisel ei olnud mees valmis ja ta õlg sai tugevalt põrutada ning tuli liigesest välja. „Arstid teevad oma töö ja ma usun, et ta jätkab. Täna oli ta esimest korda võistlemas ja see tuli tal päris hästi välja. Maadlus ei ole ohtlik „Võit

tuli üpris lihtsalt, aga vastane oli sitke. Tabasin õiget momenti ja tulid head heited. Võit tuli kiirelt,” ütles reamees Trossmann. ala, kahevõitluse aladest on KreekaRooma maadlus kõige ohutum, küll on see aga üks kõige füüsilisemaid. Võistlejal on reaalne kontakt vasta sega, mõnevõrra lihtsam ja ohtlikum ala on poks. Seal pole küll otsest kon takti, aga vigastused kipuvad olema tõsised,” ütles major Märks. Raskekaallaste (kuni 130 kg) finaali võitja vanemveebel Meelis Barbo (KVÜÕA) õnneks vigastada ei saa nud, küll aga pidi ta oma võitu eriti pikalt ootama. „Ütleme, et kaaluvahe on päris suur ja ka treeningud ei ole

sellel aastal eriti sujunud, võiks roh kem trenni teha, eks siis tulnuks võit ka kiiremini,” ütles v-vbl Barbo sel gituseks, miks võitu nii kaua ootama pidi. Samas kergeima kaalukategoo ria (kuni 59 kg) võitja reamees Cen Trossmann Kaitseliidu Järva malevast sai oma võidu kiirelt kätte. „Võit tuli üpris lihtsalt, aga vastane oli sitke. Tabasin õiget momenti ja tulid head heited. Võit tuli kiirelt,” ütles rea mees Trossmann. Juba kolmekordne kaitsejõudude meister Kreeka-Rooma maadluses peab võidu võtmeks just tugevat võitlustahet ja visadust, just seda, mida kaitseväelasel igapäevaselt vaja on. Probleem on hoopis vastaste puudumises, mis teebki tiitli võitmise võrdlemisi lihtsaks. Kuigi Kreeka-Rooma maadluses oli sel aastal loid osavõtt, võib öelda, et sport on kaitseväes au sees. „Kaks viimast aastat on olnud absoluutsed rekordid. Kõik need alad on välja kujunenud viimase 22 aastaga ja üld pilt on positiivne ning tõusutrendis,” nentis major Märks. Kaitsejõudude meistrivõistlu sed jätkuvad aga juba sõjalis-raken duslike aladega nagu laskmine, sõjaline viievõistlus ja maastiku võistlus. Korraldajad tahavad kõi gile kaitseväelastele südamele panna, et need on meie primaarsed alad ja oodatakse suurt osavõttu. Elister Kangur

võitjad (kuni 59 kg) rms Cen Trossmann Järva malevast (kuni 66 kg) rms Taaniel Piiskoppel pioneeripataljonist (kuni 75 kg) rms Argo Mitt Pärnu malevast (kuni 85 kg) srs Hardo Toots KVÜÕAst (kuni 98 kg) n-srs Margus Soome vahipataljonist (kuni 130 kg) v-vbl Meelis Barbo KVÜÕAst

Allüksuse arvestuses

Pioneeripataljon – 23 punkti

KVÜÕA – 19 punkti Viru JVP – 16 punkti Vahipataljon – 15 punkti 1. JVBr – 14 punkti

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Kairo Koik Küljendaja: reamees Madis Vaher, nooremseersant Jaanus Jaggo Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Toimetajad: reamees Hendrik Reimand, nooremseersant Elister Kangur, nooremseersant Jaanus Jaggo Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaator: reamees Ruwe Saare

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

MÄRTS 2014

Kaitseväe logistikakeskus saab 95aastaseks Täna, 95 aastat tagasi, pandi alus logistikakeskuse logistikapataljoni eelkäijale. Nimelt loodi 9. aprillil 1919 soomusautode kolonn.

astloodud soomusautode kolonn osales kaheksa soo musautoga Vabadussõjas. Nagu hiljem tõdeti, siis eestlaste soomusautode rindele ilmumine oli Punaarmeele suur üllatus ja põhjustas punaväelaste seas mõnikord koguni kabuhirmu. Mitu soomusautode kolonni võitlejat teenisid välja Vaba duseristid, kuid samas kaotas väike üksus sõjas 1 ohvitseri ja 2 sõdurit. 1923. aastal formeeriti väeosa ümber auto-tankide divisjoniks. Samavõrd oluline samm oli tolle aja mõistes kaasaegse sisustusega ja auto juhtide ning tehnikute väljaõppeks hädavajaliku tehnikaklassi loomine. 1928. aastal formeeriti divisjon auto-tankirügemendiks. Sellel perioo dil hakkas üksus kasutama Tallinna lähistel Männiku ala, mis on nüüd tuntud kui Männiku harjutusala. Sealsamas Männiku harjutusalal loodi 1925. aastal pataljonide allohvit seride kogu. Ka pataljoni ohvitseridel oli oma kogu. Ohvitseride kogu juu res tegutses ka reservväelaste sekt sioon, mille eesmärk oli parendada tegev- ja reservväelaste omavahelist läbikäimist. Nii kutsuti reservohvit sere väeosa jaanitulele, aastapäeva paraadidele, pidulikele sõdurivande andmistele, õhtusöökidele, relva- ja tehnikanäitustele kui ka laskevõist lustele. Nagu teised meie väeosad, likvi deeriti ka auto-tankirügement 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Rügemendi tehnika jaotati laiali Punaarmee üksuste vahel.

Algus oli raske, motivatsioon kõrge

Kaitseväe taasloomine algas 3. sep tembril 1991, kui ülemnõukogu võttis vastu otsuse üldisest kaitseväeteenis tuse kohustusest. Kaitseväe taastami sel lähtuti poliitilisest otsusest, et sel les protsessis järgitakse Vabadussõja ja sõjaeelse kaitseväe traditsioone. Siit tuleb otsida ka põhjust, miks 25. juunil 1992. aastal loodi soomus autode kolonni õiglusjärglasena kaitse jõudude peastaabi auto kompanii. Vabadussõjas osalenud autokompanii allutati 1920–1923 nüüdse logistikakeskuse eelkäija – varustusvalitsuse – koosseisu. Autokompanii paiknes alguses Tallinnas Lauliku tänaval. Esimestel aastatel ei olnud taasloodud väeosas igapäevane teenistuskeskkond just kõige parem. Näiteks on autokompa nii esimene ülem Rimant Tšernauskas meenutanud: „Autokompanii ülemalt ei oodatud palju. […] Ajateenijatele väljaõppe andmine oli samuti minu enda initsiatiiv, sest Kaitsejõudude Peastaap oli seisukohal, et kaitseväe autojuhtidel ja remondilukkseppadel ei ole vaja isegi relvaõpet.” Teenistuskeskkond paranes mär gatavalt, kui väeosa kolis 1993. aas tal ümber aadressile Marja 4. 1994. aastal teenis autokompaniis juba 57

FOTOD: SIIM TEDER

Kristi Sula, 20 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Olin kunagi ise kodutütar ja tänu sellele on suhtumine väga positiivne ja kindlasti võiks kõik noormehed ajateenistuse läbida. Riik on palju andnud, oleks ainult õiglane midagi vastu anda. Saavad juurde mehelikkust ja oskavad paremini enda eest hoolitseda.

Nüüdse logistikakeskuse logistikapataljoni eelkäija peastaabi autokompanii võitlejad 1992. aastal väliõppusel. FOTO: KAITSEVÄE LOGISTIKAKESKUS

ajateenijat. Kuid oli ilmselge, et sellise väikese arvu kaitseväelastega oli siiski raske korraldada vahiteenistust, välja õpet jne. Vaatamata kõigele oli aja teenijate motivatsioon kõrge või nagu kompaniis teeniv reamees Janek Mägi tookord kirjutas: „Võrreldes teiste üksustega on väeosa õhkkond suhteli selt pingevaba ja mõõdukalt sõjakas.” 1990. aastate II poolel tahtis üha rohkem mehi läbida oma kaitseväe teenistuse just autokompaniis. Põhjus oli proosaline: väeosast sai väljaõppe käigus juhiloa ning Tallinnas liikle mise kogemuse. Sellel ajal pälvis väeosa kaitseväes tuntust nii mitmegi projektiga, mille puhul sai öelda, et tegu oli esma katsetustega. Nii läbisid 1997. aastal väeosas vabatahtlikult reservväelase ettevalmistuse esimesed neli tütarlast: Aili, Inga, Tatjana ja Iwona. 1999. käivitati väeosas ajateenijate esin dusmehe süsteem, mille eesmärk oli vahendada ajateenijate probleeme ja ettepanekuid kaadri ja väeosa juht konnani.

„Üksnes tänu meie kaitseväelaste pühendumisele ja ohvrivalmidusele on suudetud üles ehitada väeosad, mis on vaatamata algusaastate raskustele suutnud täita oma ülesannet riigikaitse tugevdamisel.” 1. maist 1997 nimetati autokompa nii ümber tagalapataljoniks. 22. mail 2002 taasloodi 1918–1940 tegutse nud varustusvalitsuse õigusjärglasena kaitseväe logistikakeskus. Tagala pataljon liideti üheks logistikakeskuse struktuuriüksuseks ning hakkas edas pidi kandma nime kaitseväe logistika keskuse tagalapataljon. 2000. aastate alguses läbis pataljonis aastas reserv väelase ettevalmistuse juba ligikaudu 300 ajateenijat. Väeosas oli taas au sisse tõusnud sport. Nii võideti kor duvalt karikaid kaitseväe spordivõist luste üldises arvestuses ning edukalt osaleti nii laske-, orienteerumis-, maastiku- ja kergejõustikuvõistlustel

kui ka Erna retkedel.

Logistikakoolist sai oluline struktuuriüksus

Väga oluliseks sammuks kogu Eesti sõjaväelogistikas oli 2003 aastal logis tikapataljoni kooseisu logistikakooli loomine. Juba samal aastal hakati seal koolis välja õpetama nooremall ohvitsere. 12nädalase kursuse käigus õpetati tulevastele allohvitseridele laomajanduse, varustamise, transpor dikorralduse, väliteenistuse põhitõde sid ning määrustikke, jalaväetaktikat, allüksuse juhtimist ja pedagoogikat. Seoses Iraagi ja Afganistani missioo nidega tuli logistikakoolis hakata ette valmistama logistikuid, kes suudak sid sõjapiirkondades tagada kõige vajalikuga meie lahinguüksuste võit lusvõime. Selleks hakati logistikapa taljoni logistikakoolis esmakordselt komplekteerima rahvuslike logisti liste toetuselemente (NSE – National Support Element). 2008. aastal alustati koolis logistika erialale spet sialiseerunud sõjakooli kadettide õpe tamist. 2012. aastal eraldati logistika kool pataljoni koosseisust ning alates sellest ajast allub kool logistikakes kuse staabiülemale. Praeguseks on logistikakool jõudnud oma arengus vaieldamatult üheks olulisemaks Eesti sõjaväelogistika tulevikku kujunda vaks struktuuriüksuseks, sest just seal planeeritakse logistikaalase väljaõppe tervikkorraldust, koostatakse logisti kadoktriine ja -kontseptsioone.

Täita tähtsad ülesanded, ees suured muutused

2005. aastal nimetati logistikakeskuse tagalapataljon ümber logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppe keskuseks. Õige pea, 2009. aastal, for meeriti see väljaõppekeskus ümber kaheks eraldiseisvaks struktuuriüksu seks: lahinguteenindustoetuse patal jon 1. jalaväebrigaadi tagalapataljo niks ja transpordipataljon logistika keskuse logistikapataljoniks. 2014. aastal võib meie logistika pataljoni ülesanded jagada laias laastus kaheks: reservsõjaväelogisti kute väljaõpetamine ning kaitseväe üksuste tsentraalvedudega toetamine. Näiteks tehti 2013. aastal pataljonis 274 121 km ulatuses vedusid ning transporditi enam kui 2000 inimest, 1000 euroalust ning 131 erinevat

tehnikaühikut. Mis puutub aga reservväelaste väljaõppesse, siis praegune logistika pataljon ootab oma ridadesse kaitse väeteenistust läbima eelkõike neid noormehi, kes õpivad või tegutsevad logistika-, transpordi-, tehnika- ja toitlustusvaldkonnas. Kui kutsealune alustab oma kaitseväeteenistust suvise eelkutsumisega, võib olla tal võimalik 11kuulise kaitseväeteenistuse käigus õppida autojuhi (C- või E-kategooria, ohtlike ainete transportimine ja puk siirijuhtimine), sidespetsialisti, para meediku või jaoülema kursustel. Kui kutsealune alustab aga oma kaitseväe teenistust sügisese põhikutsumisega, võib olla tal 8kuulise kaitseväeteenis tuse käigus võimalik õppida mehaa nikute, laopidajate, toidukäitlemise ja väliköögi ning tõstuki- ja kraanajuhi kursustel. Kui näiteks 2013. aastal õpetati logistikapataljonis välja 145 reserv sõjaväelogistikut, siis viimase küm mekonna aasta jooksul on pataljon andud meie reservarmeele enam kui 3000 logistikut. Juba sellel aastal seisab logisti kapataljonil ees viimaste aastaküm nete suurimaid muudatusi. Seoses kaitseväe kümne aasta arengukavaga on vastu võetud otsus, et logistika pataljon kolib Tallinnast ümber Ämari kaitseväelinnakusse. See on esimene kord, kus pärast 1992. aastat saavad meie logistikapataljoni tegevväelased ja ajateenijad igati tänapäevased tööja teenistustingimused. Nimelt ehita takse Ämari linnakusse meie pataljo nile esmakordselt täiesti uued kasar mud, õppe- ja staabiruumid. Seega tähistab pataljon viimast korda oma sünnipäeva Tallinnas. Nüüdne logistikakeskuse logistika pataljon on alustanud kahel korrala– 1919. aastal ja 1992. aastal – prakti liselt eimillestki. Kuid üksnes tänu meie kaitseväelaste pühendumisele ja ohvrivalmidusele on suudetud üles ehitada väeosad, mis on vaatamata algusaastate raskustele täitnud oma ülesannet riigikaitse tugevdamisel. Õnnitleme kõiki logistikapataljoni endisi ja praegusi teenistujaid ning meie tublisid reservväelasi väeosa 95. aastapäeva puhul! Marek Miil kaitseväe logistikakeskus

Kristina Nikitina, 20 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Ma arvan, et see on hea. Minu sõbrad teenisid eelmisel ja üle-eelmisel aastal ja oli näha, et nende füüsiline vorm paranes. Lisaks said nad oskusi metsas hakkama saamiseks ja vajalikud teadmised sellest, kuidas kaitsta ennast ja oma peret.

Anna Bulgakova, 21 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Kindlasti on kasulik. Saavad parema füüsilise vormi ja distsipliini juurde. Minu enda noormees teenib praegu aega staabija sidepataljonis auto juhina. See tuleb talle kindlasti kasuks ja ma arvan ka, et Eesti kaitsevägi on tugev.

Liina Leiger, 25 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Peaks ikka. Iseseisvus, distsipliin ja füüsiline vorm on asjad mida nad seal kindlasti õpivad. Sõprusringkonnas on ajateenistusse üldiselt positiivselt suhtutud. Kindlasti annab juurde oskusi elus hakkama saada.

sõdurileht

MÄRTS 2014

Õhuvägi – midagi enamat kui ainult lennukid Eesti kaitsevägi jaotub maaväeks, mereväeks ja õhuväeks ning esimese kahega puutuvad ajateenijad ka oma teenistuse käigus kokku. Eesti õhuvägi on aga palju salapärasem, alates 2004. aastast sinna ajateenijaid enam ei võeta ning tavainimesele on nende otsene ülesanne tihtipeale segane.

ävitajaid ega lahingukop tereid Eestil pole ja seega tekib küsimus, millega üldse meie õhuvägi tegeleb. Tegelikult on Eesti õhuväel riigikaitse vaatenur gast vägagi olulised ülesanded ning Sõdurilehe toimetus käis Ämaris uurimas, mis need ülesanded on ning millega õhuvägi igapäevaselt tegeleb. Eesti õhuvägi jaguneb kaheks allüksuseks: lennubaasiks ja õhu seiredivisjoniks ning mõlemal üksusel on oma kindlad eesmärgid.

Lennubaas

Ämaris asuv lennubaas on üks kahest Eesti õhuväe struktuuriüksustest ja selle keskne osa on Ämari lennu väli. Lennubaasil on kaks põhilist eesmärki. Esiteks peab lennubaas suutma vastu võtta liitlaste lennu vahendeid. Näiteks kriisi- või sõjaajal on lennubaas just see koht, mis peab suutma vastu võtta meile appitõtta vate liitlaste vägesid. Selleks on Äma risse rajatud väga moodne lennubaasi kompleks. Teiseks korraldab lennu

baas ka kogu kaitseväe lennutegevust ja õhusõidukite peamine eesmärk on toetada kaitseväe väljaõpet. Ämari lennuväli rajati juba 1945. aastal, mil Nõukogude Liit rajas sinna varulennuvälja. 1952. aastal muudeti see põhilennuväljaks, mis oli kasu tuses kuni nõukogude okupatsiooni lõpuni. Eesti riik sai Ämari lennuvälja oma käsutusse 1994. aastal ning 1997. aastal asutati lennubaas kui õhuväe üksus. Kohe pärast lennubaasi asu tamist alustati ka uue taristu rajami sega, see on kestnud 2012. aastani. Nüüdseks on ehitatud kõik nüüdis aegsele lennubaasile vajalik, kuid vale oleks öelda, et lennubaas on valmis. Nagu iga elav süsteem, areneb ja kas vab lennubaas vastavalt võimalustele. Ämari lennuvälja opereerimisega tegeleb lennubaasi koosseisus olev lennuväljagrupp. Ämaris on kõik seadmed ja tehnika, mida ühel kor ralikul nüüdisaegsel lennuväljal vaja läheb. Lennubaasis on lennujuhtimis teenistus, -meteoroloogid, -ohutuse

Terminalihoonesse astudes on tunne, nagu oleksid saabunud väikesesse, kuid moodsasse tsiviillennujaama. spetsialistid ning erinevad ohutuks lendude opereerimiseks vajaminevad masinad. Näiteks on Ämaris kaks uut jäätõrjeautot, mis suudavad jäätõr jet teha ka nii suurtele lennukitele kui Boeing C-17 Globemaster. Lisaks on lennubaasis ohutust tagamas kaks eritellimusel ehitatud Rosenbaueri tuletõrjeautot, millele võrdväärseid ei leidu kuskil Balti regioonis (vaata tabelit). Ämari lennuväljale on rajatud

Boeing C-17 Globemaster III on suurim lennuk, mis on Ämari lennuväljal maandunud. Seda õhumasinat kasutatakse näiteks Eesti missioonisõdurite Afganistani viimiseks ning sealt tagasi toomiseks. FOTO: KAITSEVÄGI

ka moodne kauba- ja reisiterminal. Terminalihoonesse astudes on tunne, nagu oleksid saabunud väikesesse, kuid moodsasse tsiviillennujaama, ainult kaootiliselt tunglevad reisijad on puudu. Esmalt tervitavad igast len nujaamast tuttavad lennule registree rimise lauad, millele järgneb pagasi kontrolliks vajalik röntgen – ka sõdu rid ei või keelatud esemeid lennukisse võtta. Seejärel peavad reisijad läbima passikontrolli ning võivad teele asuda. Seni on terminali põhilised „kliendid” olnud missioonile siirduvad kaitse väelased, kuid samuti on teeninda tud erinevaid eralennukitel saabu vaid liitlaste ametnikke ja sõjaväelasi. Lennubaasi koosseisu kuulub ka lennugrupp, mis tegeleb kõikide Eesti kaitseväe õhusõidukitega. Lennu gruppi kuuluvad kopterid Robinson R-44, transpordilennukid An-2 ning renditud õppereaktiivid L-39 (vaata

tabelit). Nagu eespool mainitud, on on võimalik metsatulekahjusid kus nende õhusõidukite peamine eesmärk tutada. Lennugrupi õhusõidukid on toetada kaitseväe väljaõpet. Näiteks siiski pigem kaitseväge toetava funkt õppereaktiivlennukeid L-39 kasuta siooniga ning otseses lahingutegevu takse sihitajate ning õhutulejuhtide ses need osaleda ei saa. Meedias on väljaõppeks, millest räägime pike aastate jooksul palju juttu olnud Eesti malt, kui juttu tuleb õhuseiredivis oma hävitajatest ning lahingukopte jonist. An-2 tüüpi ritest, kuid fakt on transpordilennukit Eesti õhuvägi on see, et väikeriigile kasutatakse kauba seadnud eesmärgiks on need lennuva lendudeks ning hendid liialt kallid. langevarjurite välja arendada välja Kas või NATO liit õppeks. Samuti võimalikult moodne lastelt õhuturbemis kasutatakse kaitse siooni ülevõtmiseks väe lennuvahendeid lennubaas, mis oleks vaja soetada tsiviilstruktuuride suudaks vastu võtta minimaalselt kuus abistamiseks. Näi hävitajat – kaks on teks Robinson R-44 liitlaste hävitajaid ning aktiivsed, kaks taga tüüpi koptereid saab muid sõjalennukeid. varaks ning kaks kasutada vaatluslen viibivad hoolduses. dudeks kadunud inimeste otsimisel Samas maksab näiteks populaarse, ning An-2-tüüpi lennukid on varus kuid juba aeguma kippuva F-16-tüüpi tatud suurte veepaakidega, mille abil hävitaja üks lennutund umbes 13 000

persoonilugu

Vanemveebel Janek Tauram – kuldsete kätega mees õhuväes blablablabla

Vanemveebel Tauram näitab, kuidas parandatakse veekindlaid ülikondi. FOTO: KRISTJAN SAAR

Lennubaasi erivarustuse meeskonna ülema tööruumidesse astudes tekib algul segadus, sest tundub, nagu olek sime saabunud mingisse lattu. Kaks omavahel ühendatud tuba on paksult täis pealtnäha täiesti seosetuid asju. Ühe kapi küljes on kümneid erinevaid niidirulle, teisest kapist paistavad aga poldid ja metalldetailid, lae all ripuvad kalipsosid meenutavad vee kindlad ülikonnad ning teisest toast paistavad pambud, mis hiljem osutu vad langevarjudeks. Hiljem selgub, et miski nendes tubades pole seosetu. Erivarustuse meeskonna ülem, vanemveebel Janek Tauram istub freespingi taga ning tegeleb väikse mat sorti metalldetailiga. Tuleb välja, et treipingil hõõrusid hammasrattad vastu seda detaili ja seetõttu otsustas veebel metallitükki veidi õhemaks freesida. Samuti on veebel ise ehita nud ka kõik lauad, sest mööblihan kega oleks lihtsalt liiga kaua läinud. Vanemveebel Tauram on tõeline multitalent: ta parandab ja hooldab õhuväe päästevarustust, valmistab ise vajaminevaid töövahendeid, varem koolitas välja langevarjureid ning praegu parandab reaktiivlennukite

katapultistmete langevarje. Samuti on ta alates 2004. aastast korraldanud ja läbi viinud kolme Balti riigi õhuväe laste merepäästeõppust Baltic Bikini, kus õhusõidukite meeskonnad saavad

Vanemveebel Tauram parandab ja hooldab õhuväe päästevarustust, valmistab ise vajaminevaid töövahendeid ning parandab reaktiivlennukite katapultistmete langevarje. harjutada tegevust lennuõnnetuse korral. Samuti harjutatakse õhu- ja mereväe päästealast koostööd. Pärast keskhariduse omandamist astus Janek Tauram Tallinna peda googikaülikooli, kus õppis algklasside õpetajaks, kuid jättis õpingud pärast esimest aastat pooleli, sest see polnud tema tegelik kutsumus. Ta otsustas astuda hoopis kaitseväkke. Ajatee nistuse läbis ta sisekaitse operatiiv rügemendis ning seejärel suundus

vahipataljoni, kus teenis spordi instruktori ja rühmaülemana. Siis algas teenistus õhuväes. Esimesed kaheksa aastat töötas vanemveebel Tauram õhuväes langevarjuinstruk torina ning koolitas langevarjureid. Samal ajal asutas ta ka kaitseväe langevarjuklubi ning hüppemeistri litsentsi sai ta 2001. aastal Soomes. Viis aastat hiljem läbis ta Texase osariigi Sheppardi õhuväebaasis ellujäämisvarustuse kursused ning sai õiguse pakkida ja parandada katapultistmete langevarje ning kogu sinna juurde kuuluvat varus tust. 2013. aastal sai ta lisaväljaõpet erimaterjalide õmblemises Dürkopp Adleri tehases Tšehhis. Nüüd suu dab ta parandada ka kõige keeru kamatest materjalidest valmistatud päästevahendeid, näiteks lendurite veekindlaid ülikondi. Vanemveebel Tauram on olnud seotud vägagi erinevate päästeope ratsioonidega. Näiteks 2010. aastal osales ta koos oma meeskonnaga Ülemiste järve jääle maandunud Poola lennuki päästeoperatsioonil. Just tänu nende tehnikale lennuk jää seest välja kergitatigi.

sõdurileht

MÄRTS 2014

1. Robinson R-44 helikopter – Õhuväele kuuluvad neli Robinsoni R-44-tüüpi helikopterit. Need kolme- kuni neljakohalised kopterid on peamiselt mõeldud vaatluslendudeks. Näiteks saab nendega õhust otsida metsades kadunud inimesi. Osa õhuväe kopteritest on varustatud ka video- ning infrapunakaameraga. Samuti on kopterid võimelised tõstma kuni 300 kg raskust laadungit nende alla kinnitatud konksu abil. 2. Aero L-39 õppereaktiivlennuk – Aero L-39 on endises Tšehhoslovakkias toodetud väga populaarne õppereaktiivlennuk. Üle maailma on kasutuses rohkem kui 2800 eri modifikatsioonidega L-39-tüüpi lennukit. Lennuk on peamiselt mõeldud pilootide ning sihitajate treenimiseks ning just seda funktsiooni täidab lennuvahend ka õhuväes. Lennuk suudab õhku tõusta vaid vähemalt 530 meetri pikkuselt lennurajalt ning tõusta kuni 11 kilomeetri kõrgusele. 3. Rosenbauer Pantheri tuletõrjeauto – Ämari lennuväljal on ohutust tagamas kaks Austrias eritellimusel toodetud Rosenbaueri tuletõrjeautot. Teadaolevalt pole uutele tuletõrjeautodele midagi võrdväärset terves Balti regioonis. Masinad mahutavad üle 12 000 liitri vett ja 1500 liitrit spetsiaalset tulekustutusvahtu. Lisaks sellele on masinad täis automaatikat, varustatud paljude arvutite ning ka video- ja infrapunakaameraga. 4. Vestergaardi jäätõrjeautod – Ämari lennubaasis on kaks Vestergaardi Elephant-tüüpi jäätõrjeautot, mis suudavad jäätõrjet teha ka väga suurtele lennukitele. Kahest autost suurem on varustatud 21meetrise teleskoopkraanaga ning mahutab kuni 10 000 liitrit jäätõrjevedelikku. Autod on valmistatud Taanis ning samu masinaid kasutab ka Tallinna lennujaam.

eurot, rääkimata hävitajate soetamise hinnast. Lisaks oleks vaid kuuest hävi tajast sõjaolukorras võrdlemisi vähe kasu. Seega on Eesti õhuvägi seadnud eesmärgiks arendada välja võimalikult moodne lennubaas, mis suudaks vastu võtta liitlaste hävitajaid ning muid sõjalennukeid. Oma hävitajate puu

Et näha vastast, kes ei soovi ennast näidata, ei piisa tsiviiltehnikast – tarvis on spetsiaalseid primaarradareid. dumine ei tähenda siiski, et Ämaris ei võiks tihti kohata erinevaid hävi tajaid. Balti õhuturbemissiooni raa mes Leedus baseeruvad NATO hävi tajad on Ämaris sagedased külalised. Samuti toimuvad aeg-ajalt suuremad õppused, mille raames külastavad erinevate NATO liitlaste sõjalennu kid Ämari lennubaasi. Näiteks 2013. aasta suvel toimunud rahvusvahelise õppuse Saber Strike vältel paiknesid Ämaris USA õhujõudude ründelen nukid A-10 ja tankurlennukid KC-135.

Õhuseiredivisjon

Selleks, et NATO hävitajatest ka kasu oleks, peab Eesti vastuvõtva riigina pakkuma neile missiooniks vajalikku

toetust. Eesti õhujõud on nüüdseks täiesti valmis liitlasvägede hävitajaid vastu võtma ning neid missioonil toe tama. Selle ülesande jaoks on õhuväes loodud ka spetsiaalne õhuseiredivis jon, mis tagab, et kõik Eesti õhupiiri ületavad lennud tuvastataks. Et näha lendavat vastast, kes ei soovi ennast näidata, ei piisa tsiviiltehnikast – tarvis on spetsiaalseid primaarrada reid, mille abil saab tuvastada ka õhu sõidukeid, kes on ennast tsiviilradarite jaoks „välja lülitanud”. Kui tsiviilmaa ilmas kasutatavad sekundaarradarid on suunatud konkreetsele lennukile, millele vastab lennuki küljes olev transponder, siis militaarvaldkonnas kasutatavad primaarradarid saadavad välja spetsiaalse sagedusega elektro magnetlaineid, mis lennumasinatelt põrkuvad ja annavad infot nende ole masolust, liikumissuunast ja kiirusest. Loomulikult saab sekundaarra dariga küsida lennuki käest tundu valt rohkem infot, kuid kui viimane oma transponderi välja lülitab, on ta ka radariekraanilt kadunud. Üks selline näide on hiljuti kaduma läi nud Malaysia Airlinesi lennuk Boeing 777-200ER, mis kadus tsiviilra darite ekraanilt umbes tund pärast õhkutõusu. Malaisia peaministri sõnul lülitas keegi lennukis sihili kult selle kommunikatsioonisüstee mid välja, mistõttu muutus lennuk sekundaarradaritele nähtamatuks, ja pärast seda muutis lennuk suunda

ning lendas tõenäoliselt Malaka seiredivisjoni õhuseirevõimekus üsna väina suunas, vahendas Postimees. tagasihoidlik. Uuemat tüüpi primaar Siiski ei piisa õhukaitsele vaid len radarite puudumise tõttu oli põhimõt nuki olemasolu ja sõidusuuna tuvas teliselt võimalik, et mõni oma trans tamisest, sest konflikti ennetamiseks ponderi välja lülitanud lennuk võis on tarvis kindlaks teha ka lennuki Eesti õhuruumist märkamatult läbi päritolumaa, tüüp ja lennu eesmärk. lipsata. Oluline täiendus oli aga 2003. Siinkohal suudavad palju ära teha aastal avatud Kellavere radaripost. tänapäevased radarid, millest mood Tegu oli esimese moodsa primaarra samad tuvastavad dariga, mille abil saadi lennuki kuju ning Eesti õhuseiredivisjon täielik ülevaade Eesti teevad selle järgi õhuruumis toimuvast. saab regulaarset kindlaks lennuki Juba järgmisel aastal tüübi ja päritolu väljaõpet ning avati radaripost Äma maa. Paralleel ris ning 2013. aastal on korduvalt selt on aga NATO lisandus veel rada hävitajad valmis osalenud ka Islandi ripost Muhu saarele. Eesti piiri rikku Lähitulevikus õhuturbemissioonil. vaid lende tuvas lisandub Muhu rada riga sarnanev radari tama ning nemad saavad ka piiririkkuja suhtes jõudu post ka Otepää lähistele. Nüüdseks kasutada. Just siin tulevad appi õhu on Eesti õhuseiredivisjonist saanud seiredivisjoni sihitajad ehk maapeal professionaalne üksus, kelle käsutuses sed teejuhid. NATO hävitajad on üld on maailmatasemel tehnika ning kes juhul küll väga kiired, kuid nende kontrollib Eesti õhuruumi ööpäev läbi. Eesti õhuseiredivisjon saab regu radar näitab vaid võrdlemisi kitsast ala otse nende ees. Selleks, et Leedust laarset väljaõpet ning on korduvalt startinud hävitajad ka piiri rikkunud osalenud ka Islandi õhuturbemis lennuki üles leiaks, juhatavad neid sioonil, mida teostavad kollektiiv maa pealt õhuseiredivisjoni sihitajad. kaitse põhimõttel NATO liitlased. Sihitajate töö on täppisteadus ja oma Samuti osaleb õhuseiredivisjon ka kvalifikatsiooni hoidmiseks peavad kevadisel suurõppusel Kevadtorm. Õhuseiredivisjoni andmetel nad pidevalt harjutama. Eesti õppe reaktiivide L-39 üks ülesanne ongi nad maaväliseid lennumasinaid piiri rikkuva lennuki kehastamine (UFO-sid) Eestis veel näinud ei ole. ning seeläbi sihitajate koolitamine. Eesti vabariigi algusaastatel oli õhu Hendrik Reimand, Jaanus Jaggo

radarite areng Esimesed radarid ehitati 1935. aastal Suurbritannias ning need leidsid laialdasemat kasutust Teises maailmasõjas, kus neid kasutati Saksa Luftwaffe pommitajate vastu. Tegu oli 1D-tüüpi radaritega, mis nägid valitud suunas vaid väga kitsast riba ning suutsid tuvastada selles

Tänapäevaks on arendatud välja 3D-radarid, mille abil saab kindlaks teha ka lennuki kõrguse. läheneva lennuki ja selle kauguse. Hiljem arendati välja 2D-radarid, mille elektromagnetsignaali saatja pandi pöörlema, kattes nii 360kraadise ala radari ümber. Tänapäevaks on arendatud välja 3D-radarid, mille abil saab kindlaks teha ka lennuki kõrguse. Külma sõja aegse võidurelvastumisega ilmusid sõjaväljale aga uut sorti kontinentidevahelised radarid, mis kasutavad atmosfääri peegeldust, et avastada objekti isegi teiselt poolt maakera. Need võimaldavad tuvastada kontinentaalseid ballistilisi rakette ja on seega raketitõrjeprogrammi oluline osa.

sõdurileht MÄRTS 2014

Lugu kadettidest ja nende rahakotist

FOTO: ESPER KAAR Liis Tõnisson, 20 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Peaksid, tean oma tutvustest, et see aitab noormeestel ennast leida. Aga üldiselt on kahte sorti suhtumist: ühed ,kes virisevad ja jäävadki virisema, ja teised, kellele see väga meeldis ja kes leiavad, et seda on vaja, sest tänapäeval on noored laisad ja lohakad. Väga palju rohkem on neid, kellele see meeldib.

Kõrgema sõjakooli kadettide esimene koolipäev, kadetid jagatakse oma uutesse ühiselamutubadesse. Rebekka Mäng, 19 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Kindlasti. Sest see distsiplineerib neid ja tänu sellele oskavad nad paremini toime tulla. Tutvusringkonnas on mul isegi üks neiu Eleen Laasner, kes läbis ka 11kuulise ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis. Tema on kindlasti hea näide sellest, et see on küll raske, kuid kui on tahtmist, siis saab sellega hakkama.

Anastassia Lubar, 21 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? See ei tohiks nii raske olla, nii et kindlasti peaks läbima, loomulikult kui neil ei ole mingeid tervislikke probleeme. Näiteks minu kaks sõpra, kes ajateenistuse läbisid, muutusid palju enesekindlamaks ja füüsiliselt palju võimekamaks.

Sõjakooli kadett kõrgkooliõpingute kõrval lisaraha ei pea teenima. Õppetöö on tema peamine töö ja selle eest makstakse talle iga kuu 600eurost brutopalka.

eise õppeaasta kadettseer sandi Hannes Reinupi sõnul tuli tema sõjakooli põhimõtte liselt käed taskus, sest ühtegi rahalist kohustust tal kooli õppima asudes ei lisandunud. „Kõik, mis oli seotud teenistusega, saime tasuta: elukoht, teenistusriided, õppevahendid ja voodipesu. Kõik anti kohe kätte,” sõnas kadettseersant Rei nup. Ainuke kulutus, mis kadettseersant Reinupil seoses kõrgemasse sõjakooli õppima tulemisega tekkis, oli isikliku sülearvuti ostmine. „Kuigi on võima lik kasutada arvutiklasse, siis reaalselt on oma sülearvuti hulga mugavam,” möönis kadettseersant Reinup. Lisaks märkis kadettseersant Rei nup, et õppimine sõjakoolis algab kohe viienädalase ühtlustamiskursu sega, mille jooksul ei teki põhimõt teliselt ühtegi kulutust. „Kui see läbi saab, siis esimene palk, mis tuleb, jääb puhtalt kätte,” lisas ta.

Kätte 480 eurot

Merit Vislapu, 21 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Minu poiss-sõbra sõnul sai ta ajateenistuse läbides juurde ühtsuse ja vendluse tunde. Leian, et selle läbimine teeb mehest mehe, õpetab iseseisvust ja juurib välja memmepojad. Loomulikult tuleb ka füüsiline treening väga paljudele noormeestele kasuks.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste personaliülema major Andres Pehme sõnul hakkab kadetipalk jooksma sel lest hetkest, kui ta on kõrgemasse sõjakooli immatrikuleeritud. „Esimesel aastal on palganumber 600 eurot. See tähendab, et keskmi selt saab kadett kätte üle 480 euro. Sellest võetakse maha ainult toidu raha. Sööklast söögi tellimise kohus tust kadettidel samas pole,” ütles major Pehme. Teisel õppeaastal suureneb kadet tide palk 50 euro võrra 650 euroni ja kolmandal õppeaastal on palganum

FOTO: MATHIS BOGENS

ber 700, mis kantakse kadeti panga et riik on koolitamisel kaitseväelasega kontole iga kuu viimasel tööpäeval. arvestanud ning eesmärk on mitte Major Pehme arva lasta teha kergekäe tes on 600eurone 600–700 euroga lisi otsuseid kaitse brutop alk Tartus saab kadettseersant väest loobumiseks. tudengina äraelami Näiteks kui kuul Reinupi sõnul seks täiesti piisav. dakse mõnda ahvat „Kadett on eristaa hakkama. lust, kuidas kuskil tusega üliõpilane, kel välismaal makstakse lele makstakse selle eest, sest meie head raha, siis kohe tormatakse mõt õppesüsteem ei võimalda mujal töö lemata minema. Eelnevalt tuleks vaa tada. Lisaks veel tasuta majutus ja gida ja kaaluda ning kui soov endiselt vormiriietus. Õpitakse ju enda jaoks,” olemas, siis alles minna,” lisas ta. sõnas major Pehme. Kõrgem sõjakool on rakenduslik 600–700eurone summa on sõjalist juhtimisharidust pakkuv kõrg kadett seersant Reinupi sõnul sel line number, millega saab hakkama. „Minule isiklikult päris ei piisa ja mul tuleb jälgida, kuhu ma selle raha paigutan. Aga see tuleneb minu elustiilist, sest ma ei ela sõjakooli ühiselamus, vaid üürikorteris, mil lega kaasnevad lisakulutused. See on minu vaba valik ja võimalus,” ütles kadettseersant Reinup.

kool, mida ei lõpeta, kui puudub huvi kaitseväe vastu. „Et meil on reservarmee, siis me ei saa nendele meestele halvasti vaadata, kes pärast kuut aastat kaitseväest ära lähevad, sest reservi jaoks on nad meil ikka olemas. Selle kooliharidusega on samuti võimalik mõne teise ülikooli magistrantuuri edasi minna. Näiteks on mitu meie kooli vilistlast lõpeta nud Tartu Ülikooli majandusmagist rantuuri,” sõnas major Pehme. Mathis Bogens KVÜÕA

Huvi peab olema

Ainuke kaasnev kohustus on leping, mis sõlmitakse kõrgkooli astumisel, mille kohaselt tuleb kooli lõpetanud noorel ohvitseril teenida kaitseväes kolm aastat. Kokku kestab kohustus lik leping kuus aastat, millest pool õpitakse sõjakoolis ja pool töötakse erialasel töökohal. Lepingut saab lõpetada siis, kui selleks on väga mõjuvad põhjused. Enamasti on need seotud enda või kellegi lähedase terviseprobleemiga. „Kui aga tahad lepingust loo buda omal soovil, siis kaasneb sel lega 3500eurone trahv. Lepingu järgi pole vahet, kas loobutakse esimesel või viiendal aastal, loobumisel tuleb kindlaksmääratud trahv 3500 eurot,” möönis KVÜÕA personaliülem major Andres Pehme. Major Pehme sõnul pole kõrgem sõjakool siin mingi erand, sest samuti tuleb teistes kõrgkoolides õppekava mittetäitmisel oma ainepunktid kinni maksta. „Meil on see põhjendatud sellega,

Peale isiklike asjade pole midagi muud vaja kooli kaasa võtta, sest sõjakool tagab tasuta majutuse, varustuse ja igakuise palga.

sõdurileht

MÄRTS 2014

STAABIJA SIDEPATALJON

PIONEERIPATALJON

VS. „Sõdur vs. Sõdur” paneb kaks pataljoni vastasseisu! Punkte

jagades

võtame

arves-

se vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust,

seadusekuulekust

kaitseväelaslikku

käitumist

ja ning

loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist.

n-srs Eduard Ivannikov

2 2

291 punkti N-vbl Sikk Olen hakanud hindama neid väikeseid häid asju elus 1 15 Jah Keeksid, väga halb, säbelema Lausun palve nende eest, kes linnaloale ei saanud Esimene täisvarustuses „proovirännak” 25kraadises kuumuses Teravmoonaga laskmised ja linnalahingus lastud 20 000+ pauku Mul on toas kompanii meedik, laatsas pole vaja käia Pataljoniveebel 2 nööri, 3 minutit

2 2 1 1 2 2 1 2 2 2 1

rms Sander Loos

2 2

272 punkti Srs Surva Enesekindluse ja otsustusvõime kasv 0, aga rahakotis on naise pilt 20 suudab ikka teha Ei Titi-miti, šlang Lähen autorooli ja sõidan koju naise juurde Eemal olek reaalsest elust

Rasketehnika

Mõjuvad põhjused, seljavalu Seal, kus praegu olen: puksiiri juht / mehaanik 1 nöör ja 5 minutit

2 1 2 0 2 1 0 2 1 2 1

rms Priit Kuuskler Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus? Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas? Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on? Mitu tüdruku pilti on sul kapis? Kas ja kui palju suudad lõua tõmbeid teha? Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

2 2

261 punkti N-ltn Ots Füüsiline vorm on paranenud

Kapis konkreetselt ei ole, telefonis mõni leidub Kõigile Ajateenija staatust pole siiani vaja läinud

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Õige

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Saku Originaal

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Hommikul kell 6 ärkamine

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud? Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla? Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?

Polegi veel jõudnud Spordiinstruktori assistent Saab ka ilma

2 1 2 1 1 0 1 1 1 2 2

rms Lehar Tominga Umbes 278 punkti Naisterahvas? Juuksed on lühemad

0 Palju vaja? Ei Hämming, sain, hea töö Saan naisega kokku Igatsus lähedaste järele

Olla pioneer

Pole ühtki haledat põhjust Autojuht 1 nöör, aga aega ei oska täpselt öelda, sest pimedas on raske kella vaadata

2 0 1 0 1 0 2 1 1 2 1 1 2

Disaini uus relv jalaväelastele.

Puldiga juhitav tuumalõhkepea

Kloun, kes naeratab vastase surnuks

9999 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

51 : 10 038 ÜLDVÕITJA TÜKIVÄEGRUPP SUUR

PIONEERIPATALJON

Chuck Norris

Rms Tomingas ei andnud oma relvale nime

10 019

8 1

sõdurileht MÄRTS 2014

Pilt 1 – Võrumaal toimus õppus Sula,

millest võttis osa 250 kaitseväelast

Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonist. Õppuse teises osas said Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad harjutada Nursipalus hoonestatud ala ründamist ja kaitsmist. Foto: Siim Teder

Pilt 2 – 16. märtsil tähistas Kuperjanovi jalaväepataljon 22. taasloomise aastapäeva ning NATOga liitumise 10. aastapäeva. Pataljonis toimus ka lahtiste uste päev, mil väeosa külastas üle 450 huvilise. Foto: Siim Teder

Pilt 3 – Suurtükiväepataljoni ajateenijad said 20. märtsil oma esimese lahingukogemuse 122 mm haubitsast laskmises. Keskpolügoonil toimunud laskmistel pidid ajateenijad otselaskudega tabama kuni 1000 meetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Foto: Siim Teder

Pilt 4 – Scoutspataljon ja pioneeripataljon harjutas koostööd kaitseväe keskpolügoonil. Pioneerid rajasid tõkkeid ning paigaldasid lõhkelaenguid, et takistada vastase kiiret pealetungi. Foto: Kristjan Saar

sudoku

Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

ristsõna

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe termos! Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabija sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 124 õige lahendussõna oli SÕJATANTS Termose võitis nooremseersant Sander Sööt vahipataljonist, söögiriistade komplekti nooremseersant Kaspar Moik suurtükiväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.