Pommirobotid ja lõhkelaengud
Tagalapataljon eesrindel 2
Esimene aasta õhuväeohvitserina 5
4
Tankitõrjeraketisüsteem Javelin 7
SÕDURILEHT 19. märts 2015, ISSN 1736-3411
Ajaloolise hõnguga moodne kasarmu saab koduks mitmele väeosale.
K
FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI
Vahipataljoni kasarmu valmimisega Miinisadamas kolib kokku kaks suurt väeosa
unag isest Peeter Suure merekindlusest on saja aasta möödudes saanud moodne vahipataljoni kasarmu. Hoone saab koduks ka mereväe ajateenijatele ja tuukrikoolile. Sellega saab täidetud osa valitsuse seatud riigikaitselisi eesmärke, mis nägi ette ajateenijate ning kaitseväelaste olme- ja elutingimuste parandamist. Viimase aasta jooksul on ehitatud uued kasarmud ka Jõhvis Viru ja Ämari õhuväebaasis logistikapataljonile. Kui teised hooned on rajatud kaitseväe tüüpprojekti järgi, siis Miinisadama kasarmu puhul on tegu erandiga. Rekonstrueeritud on kogu hoone, sealjuures austades selle ajaloolist arhitektuuri. Majas säilinud kõrged aknad ja laed teevad hoone avaraks ning pakuvad palju hingamisruumi. Hoone ehitamisel on arvesse võetud
ajateenijate ja tegevväelaste vajadusi. Koridorid on laiad, see teeb relvahoolduse mugavamaks. Merevaatega magala loob ajateenijale rahuliku keskkonna. Esimesel korrusel paiknevasse õppeklassi avanevad garaaži uksed, see annab võimaluse vajadusel teha relvade ja masinate õpet majas sees. Lisaks eelnevale paikneb maja igas tiivas saun ja mugavad pesemisvõimalused. Pataljoni kasarmu loomisega mereväebaasi arendus ei lõppe. Üle tee rajatakse vanast torpeedolaost söökla ning rekonstrueeritud on ka sadama kai. Kasarmu ja kai renoveerimistööde maksumuseks oli 6,3 miljonit eurot. Samasse linnakusse on planeeritud veel sõjaväepolitsei hoone. Vahipataljon kolib uude kasarmusse hiljemalt märtsi lõpuks. Järgneval aastal kolib üle ka sõjaväepolitsei. Uue hoone esimesel korrusel ole-
Vahipataljoni kasarmu valmimisega Miinisadamas saab teoks uute kasarmute ehitamise plaan. Kaitseväelaste olmetingimuste parandamiseks on tehtud palju, kuid sellega riigikaitselised eesmärgid ei lõppe. Arengukavas jagub uuendust aastani 2022.
vad varustuse laod parandavad sõjaaja üksuste formeerimise kiirust. Seda on siiani pärssinud üksuste paiknemine erinevates väeosades, mis on kaitseväe arengukava järgi nüüdseks kokku koondatud. Loobutakse nõukogude armeelt üle võetud Rahumäe tee ja Marja tänava kasarmutest, mis ei ole võimaldanud täita väljaõppe eesmärke ning mille olmetingimused ei vasta enam meie vajadustele. Üksuste paiknemine koos suuremas väeosas annab Eestile parema sõjalise valmisoleku. Tulevikus saame veel näha Scoutspataljoni kolimist Eesti suurimasse sõjaväelinnakusse Tapal. Koos ümberpaiknemise ja 44 uue lahingumasinaga saab Scoutspataljon soomusmanöövrivõime. Tapa linnaku suurendamisse annavad oma panuse ka liitlastele mõeldud kasarmu ehitamise plaanid. Arengukava koostati 2022. aastani
ning kui võitlusmoraali tõstmine kasarmute arendamisega on tähtis, siis ei tohi riigikaitse seisukohalt mainimata jätta ka üksuste valmisoleku teisi aspekte. Kodumaa kaitsesse astub lõpuks võitleja. Eesti sõjalise kaitsevõime suurendamiseks on vaja suurendada kaitseväelaste arvu. Eelmises arengukavas ette nähtud 18 000 asemel hakkab kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri kuuluma üle 21 000 inimese. Nende seas on 3600 tegevväelast. 2022. aastaks kasvab põhivalmidusja täiendreserv 90 000 võitlejani. Vahipataljoni avamine Miinisadamas on suur samm parandamaks sõjalist valmisolekut ja moraali. Samal ajal on tegu aga vaid osaga suuremast eesmärgist arendada riigikaitse võimekust. Võitlus käib mitmel rindel ning vaid nii on võimalik tõsta kaitseväe kvaliteeti ühtlaselt üle Eesti. KASPAR TRIEBSTOK