19. märts 2015 by Sõdurileht

Pommirobotid ja lõhkelaengud

Tagalapataljon eesrindel 2

Esimene aasta õhuväeohvitserina 5

Tankitõrjeraketisüsteem Javelin 7

SÕDURILEHT 19. märts 2015, ISSN 1736-3411

Ajaloolise hõnguga moodne kasarmu saab koduks mitmele väeosale.

FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI

Vahipataljoni kasarmu valmimisega Miinisadamas kolib kokku kaks suurt väeosa

unag isest Peeter Suure merekindlusest on saja aasta möödudes saanud moodne vahipataljoni kasarmu. Hoone saab koduks ka mereväe ajateenijatele ja tuukrikoolile. Sellega saab täidetud osa valitsuse seatud riigikaitselisi eesmärke, mis nägi ette ajateenijate ning kaitseväelaste olme- ja elutingimuste parandamist. Viimase aasta jooksul on ehitatud uued kasarmud ka Jõhvis Viru ja Ämari õhuväebaasis logistikapataljonile. Kui teised hooned on rajatud kaitseväe tüüpprojekti järgi, siis Miinisadama kasarmu puhul on tegu erandiga. Rekonstrueeritud on kogu hoone, sealjuures austades selle ajaloolist arhitektuuri. Majas säilinud kõrged aknad ja laed teevad hoone avaraks ning pakuvad palju hingamisruumi. Hoone ehitamisel on arvesse võetud

ajateenijate ja tegevväelaste vajadusi. Koridorid on laiad, see teeb relvahoolduse mugavamaks. Merevaatega magala loob ajateenijale rahuliku keskkonna. Esimesel korrusel paiknevasse õppeklassi avanevad garaaži uksed, see annab võimaluse vajadusel teha relvade ja masinate õpet majas sees. Lisaks eelnevale paikneb maja igas tiivas saun ja mugavad pesemisvõimalused. Pataljoni kasarmu loomisega mereväebaasi arendus ei lõppe. Üle tee rajatakse vanast torpeedolaost söökla ning rekonstrueeritud on ka sadama kai. Kasarmu ja kai renoveerimistööde maksumuseks oli 6,3 miljonit eurot. Samasse linnakusse on planeeritud veel sõjaväepolitsei hoone. Vahipataljon kolib uude kasarmusse hiljemalt märtsi lõpuks. Järgneval aastal kolib üle ka sõjaväepolitsei. Uue hoone esimesel korrusel ole-

Vahipataljoni kasarmu valmimisega Miinisadamas saab teoks uute kasarmute ehitamise plaan. Kaitseväelaste olmetingimuste parandamiseks on tehtud palju, kuid sellega riigikaitselised eesmärgid ei lõppe. Arengukavas jagub uuendust aastani 2022.

vad varustuse laod parandavad sõjaaja üksuste formeerimise kiirust. Seda on siiani pärssinud üksuste paiknemine erinevates väeosades, mis on kaitseväe arengukava järgi nüüdseks kokku koondatud. Loobutakse nõukogude armeelt üle võetud Rahumäe tee ja Marja tänava kasarmutest, mis ei ole võimaldanud täita väljaõppe eesmärke ning mille olmetingimused ei vasta enam meie vajadustele. Üksuste paiknemine koos suuremas väeosas annab Eestile parema sõjalise valmisoleku. Tulevikus saame veel näha Scoutspataljoni kolimist Eesti suurimasse sõjaväelinnakusse Tapal. Koos ümberpaiknemise ja 44 uue lahingumasinaga saab Scoutspataljon soomusmanöövrivõime. Tapa linnaku suurendamisse annavad oma panuse ka liitlastele mõeldud kasarmu ehitamise plaanid. Arengukava koostati 2022. aastani

ning kui võitlusmoraali tõstmine kasarmute arendamisega on tähtis, siis ei tohi riigikaitse seisukohalt mainimata jätta ka üksuste valmisoleku teisi aspekte. Kodumaa kaitsesse astub lõpuks võitleja. Eesti sõjalise kaitsevõime suurendamiseks on vaja suurendada kaitseväelaste arvu. Eelmises arengukavas ette nähtud 18 000 asemel hakkab kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri kuuluma üle 21 000 inimese. Nende seas on 3600 tegevväelast. 2022. aastaks kasvab põhivalmidusja täiendreserv 90 000 võitlejani. Vahipataljoni avamine Miinisadamas on suur samm parandamaks sõjalist valmisolekut ja moraali. Samal ajal on tegu aga vaid osaga suuremast eesmärgist arendada riigikaitse võimekust. Võitlus käib mitmel rindel ning vaid nii on võimalik tõsta kaitseväe kvaliteeti ühtlaselt üle Eesti. KASPAR TRIEBSTOK

Sõdurileht 19. MÄRTS 2015

JUHTKIRI Väljaõpe, päike, väljaõpe, Siil, väljaõpe Põhirõhk väljaõppes läheb Siiliks valmistumisele. Üha enam pilve tagant piiluv päike paistab kiituseks nii ajateenijatele kui ka reservväelastele ning kostitab läbi kamuflaažvärvide nende talvest veel kaameid nägusid D-vitamiiniga. Väeosades käib vilgas valmistumine

kevadiseks suureks õppuseks ning pidev töö ja harjutamine annab tulemusi. Siiliks tahetakse karv eriliselt läikima saada ning seetõttu on oluline, et iga okas saaks põhjaliku ettevalmistuskuuri, näiteks harjutatakse pioneeripataljonis jagude omavahelist koostööd ja demineerimisõpet. Tagalapataljoni ajateenijad saavad jalaväe taktikakursusi. Kuna õppuse õnnestumisel on oluline osa ka reservväelastel, kes moodustavad osalejatest üle poole, siis on nad kutsutud erinevatele reservõppekogunemis-

tele. Suurtükiväepataljoni reservõppekogunemisel Tapa linnakus osales 120 meest ning kontrolliti pataljoni varustuse, tehnika ja juhtimispunktide valmisolekut ning tuletati meelde nende erialaseid oskusi. Lõppemas on ka jaanuaris ajateenistusse astunud võitlejate baaskursused. Paldiskis lõpetasid Kalevi jalaväepataljoni 67 ajateenijat sõduri baaskursuse kahepäevase lõpurännakuga. Nende ajateenijate ülesanne on lisaks õpitu omandamisele ka seda juulis ajateenistusse

tulevatele ajateenijatele edasi anda. Ka Kuperjanovi pataljonis andsid truudusetõotuse üle 30 jaanuaris teenistust alustanud ajateenija. Viru jalaväepataljoni jaanuarikutse on lõpetamas SBKd, mille lõpurivistus toimub 20. märtsil Jõhvis. Pärast baaskursuste lõpetamist alustavad värsked SBK lõpetajad õpinguid nooremallohvitseride ning autojuhtide erialakursustel. Koduselt tunnevad end ka liitlased. Naistepäeva puhul tervitas Tapa linnaku naisperet valiku lauludega Eestis viibiva

USA kompanii neljaliikmeline ansambel The Strykers. Tapale saabus 14. märtsi hommikul ka USA järgmise rotatsiooni varustus ja tehnika, sealhulgas M1A2 Abramsi tankid. Saabunud tankirühm viibib Eestis järgmised kolm kuud ning võtab osa mitmest õppusest, sealhulgas õppusest Siil.

STEN JUUR

reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Tagalapataljoni jalaväeõppusel käisid abiks teavituskeskuse võitlejad 12. märtsil hõivas 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni võitlejad jalaväeõppe raames Tapa polügooni Valgejõe-äärse ala. Vastase poolrühm oli asunud Sika silla alal kaitsesse eesmärgiga luua julgestatud koridor Peterburi maantee ümber põhivägede rünnaku hõlbustamiseks.

ahepäevane jalaväetaktika baaskursuse lõpuharjutus algas motoriseeritud rännakuga. Öö viibiti kolmnurklaagris, mida toetati patrullidega. Luurerühm kogus vastase tegevuse kohta informatsiooni ning varajastel hommikutundidel rünnati pärast Sika silla ületamist vastase positsioone. 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni sõjaaja ülesanded on 1. jalaväebrigaadi kõikides logistikafunktsioonides toetada. Tehakse masinate ja relvade remonti ning

„Vabad mehed“ on omapärane uus Eesti seriaal, mis räägib põnevalt elust ajateenistuses. Kaitsevägi on midagi, mida lihtinimene niisama ei näe. Sarja peaosalised on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengid.

hooldust. Vastutatakse varustuse logistika ning meditsiini eest. Harjutuse läbiviija leitnant Karula sõnul on pataljoni jaoks kõige raskem just enese julgestamine. Seepärast on jalaväe ülesanded pataljoni jaoks tähtsad oma tegevuse toetamise seisukohalt ning see on ka põhjus, miks läbib ka tagalapataljon allüksuse kursuse raames jalaväeõppe. Iga aasta on kevadisel õppusel pidanud tagalapataljon läbi viima vasturünnaku, mis nõuab valmisolekut, kui tagala võitlejad peaks sattuma rindele. Ka sõjaajal võib olukord silmapilguga muutuda. Dessant, kiirrünnak ja läbimurre eesrindest on vaid mõned ohud, mis tagalat ähvardab. Nii peab tagalapataljon olema valmis söösta-kata meetodiga vastase positsioonid hõivama ja enda omad kindlustama. Luure teostamine ja patrullid kolmnurklaagrist käivad asja juurde. Õppusest võtsid osa ka Scoutspataljoni pioneerid. Koondkompanii sattus rünnaku käigus tõkkele, mis vajas pio-

Kaamera või relva kasutamise valik sõltub palju hetkeolukorrast, valmis peab olema mõlemaks. jaoks tuttav. Kui kompaniid juhtis kogenud tegevväelane, siis rühmade juhtimisega pidid hakkama saama äsja aspirandikursuse lõpetanud seersandid. Koondkompanii

Kas filmid seda, kuidas saad kuuli, või lased vastu. neeride sekkumist lahingutegevusse. Tee puhastamiseks tuli eemaldada kombineeritud okastraattõke. Scoutsid lähenesid soomustransportööriga, paigaldati laeng ning lõhkamise järel rünnati kompaniiga vastase positsioone. Mitu pioneeri oli missioonikogemusega ning töö oli meeste

rühmad koosnesid tagalapataljoni ja teavituskeskuse võitlejatest. Õppusel said teavituskeskuse mehed õppida lahingolukorras sündmuse kajastamist. Kahepäevane õpe sai läbitud ühes käes kaamera ja teises Galil. GoProd relvade küljes leiti end lahingus kahes

VABAD

ue draamasarja on lavastanud Ilmar Raag ja see räägib värsketest ajateenijatest, kes avastavad end ühtäkki täiesti uues keskkonnas – Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis. Peategelast Robert Pärga ootab ees 11kuuline ajateenistus. Pärg asub vastumeelselt oma kodanikukohust täitma ning leiab eest võõra ja vaenuliku keskkonna. Ajateenistus on neile katsumus, mida kõik seriaali tegelased tunnetavad omal moel. Samas annab see noortele inimestele võimaluse näha maailma (kuuse alt või kaevikust) värske nurga alt ja õppida metsaoskusi. Huvitaval kombel annab kaitseväe rangelt regle-

rollis. Ühest küljest püüad vaatajateni viia kvaliteetsed kaadrid ning teisalt pead silmas pidama hetkeolukorda lahingus. Millal toetada oma jaokaaslasi tulega ning millal jäädvustada rindel toimuvat tuleb kiirelt otsustada, see sõltub paljuski oma kaasvõitljejatega kokkutöötamise tasemest. „See on su enda otsustada, mida teha olukorras, kui sind rünnatakse – kas filmid seda, kuidas sa saad kuuli, või lased vastu,“ ütles reamees Peep. Teavituskeskuse sõdur on mitmekülgne ning kui hetkel midagi filmida ei ole, siis saab vajadusel abistada ka kuulipildurit moona laadimisel linti. Kuigi sellises olukorras oldi esimest korda, siis rühmaülema aspirant Uustal-

FOTO: RUTO VOLMRE

Hoki hinnangul said mehed tööga hästi hakkama. Vähesest kogemusest hoolimata oli võitlejatest abi ning vastased suudeti panna taganema. Kui võitleja teab, et kogu tegevus salvestatakse, siis tõuseb meeste kvaliteet ja tahetakse näidata ennast parimast küljest. See, milline oli kaameratöö, saate hinnata ise jälgides Sõdurilehes toimuvat internetis. Mida lähemale jõuab kevad, seda intensiivsemaks muutub Siiliks valmistumine. Tagalapataljon veel valmisolekuga rahul ei ole ning antakse endast kuni õppuse lõpuni maksimum. KASPAR TRIEBSTOK

MEHED

menteeritud süsteem noortele aja ja tahte edasist elu planeerida. Et tegu pole dokumentaalfilmiga, leidub sarjas liialdamist ja tegelikkuse ülepaisutamist. Kindlasti leidub ka päriselus igas rühmas värvikaid tegelasi, kellega on probleemid kergelt tulema nii kaasajateenijatel kui ka tegevväelastel. Kuid sellest hoolimata saadakse kaitseväes omavahel hästi läbi, sest teenistusülesanded tuleb täita. Rusikatega niisama vehkimine selle puhul ei aita. Lakkamatu enesekehtestamine, mis sarja esimestes osades toimub, sarnaneb kaitseväe siseeluga. Seal selguvad tulevased NAKi mehed. Kõigest hoolimata on tegu draamasarjaga, mis näitab tõeseid

stseene ajateenija väljaõppest ja probleemidest, mis sellega kaasnevad. Seriaali tõelisusele aitab kaasa fakt, et seriaali stsenarist Mihkel Seeder viibis ka ise mõnda aega ajateenistuses. Sarja peaosalised – Silver Kaljula, Kaarel Targo ja Jaanika Tammaru – on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast, nad käsid samuti eksperimendi korras aega teenimas, et olla sõdurieluga paremini kursis. RUTO VOLMRE

Vabad mehed, karmid võtted. FOTO: WWW.FACEBOOK.COM/VABADMEHED

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Sten Juur

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, reamees Aleksander Seema, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Karl Elias, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht

19. MÄRTS 2015

14. märtsil jõudis Tapale üle 30 ühiku USA armee sõjatehnikat. Tehnika tuleb kaasa uue USA sõdurite rotatsiooniga. Rotatsioon kestab kolm kuud ja teenistusülesandeid hakatakse täitma märtsikuu lõpus. Muuhulgas oli rasketehnika seas neli M1 Abramsi tanki. Lisaks tankidele oli rongivagunitel naastetankid, Hummeri maasturid ja soomustransportöörid, millega minnakse Eesti metsade vahele kilometraaži koguma.

Kuperjanovi jalaväepataljoni jaanuarikutse andis sõduri baaskursuse lõpetamise puhul truudusetõotuse Eesti vabariigile. Pärast SBK lõpetamist saavad ajateenijad 12 nädala jooksul esimest korda koju, et pärast nädala pikkust puhkust uue hooga alustada järgmist kursust. Jaanuarikutsest saavad järgmised drillseersandid ja autojuhid, kes omakorda on suureks abiks juulis tulevate uute ajateenijate väljaõppel.

3 3

Kui märtsikuu esimesel nädalal varakevadine päike paistma hakkas, olid pioneeripataljoni ajateenijad keskpolügoonil lahinglaskmisi harjutamas. Esimeses harjutuses tuli lahingpaaril teineteist kattes jõuda raja lõppu. Joostes käis jalg vahel isegi põlvest saati muda sees ära. Teises punktis kaitsti jao koosseisus kaevikutest oma positsioone. Saadi ka miinipildujatuld, mille käigus sadas taevast mulda ja liiva ning kaevikute seinad varisesid. Tuli taganeda ja valmistuda vasturünnakuks, selle õnnestumisel oli viimane pingutus varitsus vastase pihta.

6. märtsil toimusid Võistre järvel Viljandimaal toetuse väejuhatuse lahtised meistrivõistlused kalapüügis, mis tõid sel aastal kokku 36 kalapüügihuvilist. Pärast lühikest korraldajate sõnavõttu anti käsklus „LÄKS!“ ning kalamehed said õnged vette visata. Esialgses püügisektoris ei näkanud ning pärast tundi järvel liiguti kaldale lähemale, kus hakkas ka saak tulema. Võitis 1584grammise kala püüdnud Nikolaj Maskovski 2. jalaväebrigaadist. Meeskondade arvestuses tuli võitjaks toetuse väejuhatus.

4 FOTOD: ARDI HALLISMAA, RUTO VOLMRE, RICHARD KUUSK, ANDRII VYTVYTSKYI

Sõdurileht 19. MÄRTS 2015

Johanna

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kes siis meie eest seisaks, kui mitte kaitsevägi? Eesti maa ja rahvas vajab turvatunnet. Mida annab ajateenistus noormehele? Kasvatab mehed suureks ja annab arusaamise, mida tähendab vastutus. Naise hoidmise kõrval on mehel ka isamaa kaitsmise vastutus. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei poolda. Meestel ja naistel on erinevad rollid, mistõttu teenitakse riiki ka erinevalt.

Diana

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, siis eelkõige ikka julgeoleku põhjustel. Mida annab ajateenistus noormehele? Ajateenistus annab meestele ainulaadse elukogemuse. Lisaks tugevdab nende distsipliini ja annab militaristlikke teadmisi. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei poolda. Isiklikult ma sellega toime ei tuleks. Nõudmised, mis on meestel, on liiga suured naistele.

Susan-Carol

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kui peaks puhkema mingisugune sõjaline konflikt, siis on meil olemas koolitatud inimesed, kes saavad kohe tegutseda. Mida annab ajateenistus noormehele? Kaitsevägi annab distsipliini ja parimaid harjumusi. Pärast seda ei ole mees lodev ega maga pool päeva maha. Mida arvate seriaalist „Vabad mehed“? Arvan, et seriaal on hea. See näitab, mis kaitseväes toimub. Peaks julgustama kutsealuseid: „Käime ära, saab natuke lolli mängida.“

FOTOD: MARK SALUMAA

Lõhkekehad teeb ohutuks KVDK Kaitseväe demineerimiskeskus (KVDK) on pioneeripataljoni koosseisu kuuluv elukutselistest demineerijatest koosnev üksus. Rahvusvaheliselt tuntakse selliseid demineerimisüksusi EOD (Explosive Ordnance Disposal) nimetuse all.

VDK koosneb kolmest IEDD ( Improvised Explosive Devices Disposal) ning ühest UW CMD ( Underwater Conventional Munition Disposal) võimekusega meeskonnast, keskuse veeblist ja keskuse ülemast. IEDD meeskondade peamine ülesanne on kahjutuks teha isevalmistatud lõhkeseadeldisi, kuid nende väljaõpe ja varustus võimaldavad kahjutuks teha ka tehases toodetud lahingumoona. UW CMD meeskonna peamine ülesanne on kahjutuks teha tehases toodetud lahingumoona nii maa peal kui ka vee all. Samuti on saanud UW CMD meeskond, keskuse veebel ja ülem IEDD alase väljaõppe ning vajadusel on nad suutelised ükskõik millist demineerijat asendama ja viima läbi demineerimistöid IEDD tasemel.

Ettevalmistus Demineerija kvalifikatsioon jaguneb neljaks (alustades madalamast): 1. EOR – explosive ordnance reconnaissance 2. EOC – explosive ordnance clearance 3. CMD – conventional munitions disposal

Lõhkemata moona hävitamiseks kasutatakse doonorlaengut. Pommiroboti juhtimiskonsooli abil saab selle paigutada lõhkekehale ohutult. minimaalselt kolm aastat. Demineerija baaskursusi viivad läbi KVDKs kogenud ja kõrgema taseme demineerijad. Lõplik kvalifikatsioon ja kogemused omandatakse teistes riikides korraldatavatel demineerimisalastel kursustel, näiteks Suurbritannias, USAs, Hispaanias, Slovakkias, Saksamaal ja muudes riikides. Lisaks muule toetavad väljaõpet erinevad kursused: elektroonika-, fotograafia- ja sukeldumiskursus, täpsuslaskuri ja autojuhtide õpe, erivarustuse ja kõikide spetsiifiliste demineerimise tööriistade õpe. Kursustele lisandub pidev praktika, millega kinnistuvad teadmised ning omandatakse professionaalne vilumus. KVDKs töötavad ainult kaadrikaitseväelased, vanemallohvitserid ja ohvitserid, kes on läbinud pika väljaõppeprotsessi ja omandanud praktilised kogemused ning vilumuse välismissioonidel ja Eestis reaalse töö käigus. Kõige parem kandidaat demineerija ametikohale on kaitseväelane, kes on juba varem selle tööga kokku puutunud ja on vähemalt EOC kvalifikatsiooniga, kes on käinud vähemalt ühel erialasel

missioonil lahingupioneerina ning kellel on vähemalt nooremveebli auaste. Kandidaadil peab olema väga hea analüüsivõime, otsustus- ja vastutusvõime, väga hea pingetaluvus ja koostöövõime, samuti peab ta olema tasakaalukas ja paindlik. EOD elukutse pakub väga huvitavat tööd ja enda arendamise võimalusi, mis on kasulikud mitte ainult demineerimisega tegelemisel, vaid ka tavaelus hakkama saamisel. KVDKs on kasutusel samad relvad, mis teistelgi kaitseväelastel. Vahe on selles, et neid on natuke moderniseeritud missiooniüksuste tarbeks. Lisaks sellele on kasutusel täpsus- ja snaipripüssid, et vajadusel ohtlikku isevalmistatud lõhkekeha distantsilt kahjutuks teha. Demineerimise eritehnika ja varustus on väga mitmekesine, alates veekahuritest, reaktiivvõtmetest kuni pommiülikondade ja robotiteni välja. Kuna demineerimiskeskuse meeskonnad käivad missioonidel, siis õpitakse lisaks ka liitlaste relvasüsteeme vastavalt sellele, millise riigi demineerijatega koos ollakse.

• •

UW CMD CBRN EOD – chemical, bacteriological, radiological, nuclear 4. IEDD – improvised explosive devices disposal

Demineerija kvalifikatsiooni omandamine on keeruline ja aeganõudev protsess. Selle jaoks peab eelnevalt olema läbitud lõhkaja A, B ja C taseme kursused. EOR ja EOC taseme kvalifikatsiooni võivad saada kõik kaitseväelased ja kaitseliitlased, kelle ametikoht seda eeldab. Nendel tasemetel on väljaõpe lihtsam – seal peab ära tundma, kas tegu on lõhkekehaga või mitte, samuti seda, kas lõhkekeha on väljatulistatud või väljatulistamata tõrkega lahingumoon. Tuleb teada ohutustehnika reegleid ja osata kasutada lõhkevahendeid, mida õpitakse lõhkaja kvalifikatsiooni omandamisel. Üldiselt nimetatakse selliseid demineerijaid lahingupioneerideks. Alates CMD tasemest nimetatakse demineerijaid erialaspetsialistideks ja nende väljaõpe on tunduvalt keerulisem. Näiteks peavad nad tundma sütikute ehitust, erinevates riikides valmistatud lõhkekehi, oskama kasutada demineerimise erivahendeid (robot, pommiülikond, erinevad metallidetektorid) ja palju muud. Nullist õppima hakates kulub IEDD kategooria kvalifikatsiooni saavutamiseks

Pommirobot on lahinguväljal asendamatu abimees – sellega saab kohale viia laenguid, mida meeskonnaülemal endal oleks liiga ohtlik teha.

FOTO: RICHARD KUUSK

Koostöö Eesti kaitseväe demineerijad on missioonidel käinud alates 2003. aasta märtsist. 13. märtsil 2015 saab kaksteist aastat sellest, kui esimene kaitseväe demineerimisüksus saadeti missioonile Afganistani. Kaitseväe demineerimiskeskus loodi 2005. aasta kevadel, tolleaegne nimetus oli sellel EOD rühm. Alates sellest ajast on demineerimismeeskondi missioonile saadetud EOD-T või IEDD-T nimetuse all. Selle aja jooksul on osaletud mitmetel riigisisestel õppustel ja välisriikides korraldatud õppustel, kus põhiülesanne on olnud erinevate üksuste EOD-alane julgestamine ja valmisolek lõhkekehi kahjutuks teha, kui neid kuskilt õppuse alalt leitakse või kui on tekkinud lahingumoona kasutamisel tõrkega moona. Väljaspool Eestit on osaletud missioonieelsetel õppustel koos briti demineerijatega Suurbritannias ja Jordaanias. On tehtud koostööd ka Läti kaitseväe demineerimiskompaniiga ja osaleti nende korraldatud õppusel Detonators 14, mille käigus puhastati II maailmasõja ajal õhku lastud ladude territooriume ja tehti kahjutuks üle 1300 lõhkekeha. Praegu mehitatakse Afganistani Resolute Support missioone ja lisaks sellele on KVDK meeskonnad osalenud mitmel aastal NRFi valmidusüksuse koosseisus EOD võimekuse tagamisega. Rahuaja tingimustes tagab demineerimiskeskus kogu Eesti territooriumil paiknevatel kaitseväe harjutusaladel lõhkemata lõhkekehade demineerimise, väljakutsetele reageerimiseks on demineerimismeeskonnad alalises valmiduses tööpäevadel ja ka nädalavahetustel. Kümneaastane praktika näitab seda, et pea igal lahinglaskmisel tekivad lahingumoonaga tõrked (väljalasu tõrge, mürsk ei lõhke) ja selline moon tuleb kohe hävitada. Eestis on KVDK peamised koostööpartnerid päästeameti demineerijad ja mereväe miinituukrid, kellega koos on osaletud mitmel koostööharjutusel ja õppusel. Päästeameti demineerijatega koostöös on suurem projekt Männikult leitud lõhkeaine (15 tonni) väljakaevamine ja hävitamine, samuti käidi eelmisel aastal Saaremaal Karujärve lennukipommidest puhastamas. Varasemalt on KVDK koostöös päästeameti demineerijatega turvanud USA presidendi ja NATO välisministrite visiite Eestisse. STEN JUUR

Sõdurileht 19. MÄRTS 2015

Esimene aasta õhuväeohvitserina Kolmanda õhuväe põhikursuse lõpetanud nooremleitnant Katriin Männa on võrdlemisi lühikese teenistusaja jooksul kogenud, et õhuväes teenides juba igav ei hakka. Palun räägi oma senisest teenistusest. Töö on olnud vaheldusrohke ja proovikive pakkuv. Pärast sõjakooli lõpetamist läksin teenima Laiuse radarpostile operatiivohvitseri ametikohale. Minu tööülesanded on igapäevast dokumentatsiooni hallata ja väljaõpet planeerida. See hõlmab endas nii distsipliini eest seismist kui ka teenistujate igapäevase töö koordineerimist. Praegu olen ma Ämaris nooremallohvitseride kursuse rühmaülem. Paljudel õhuväelastel sellist võimalust ei teki, sest meie väeliigis on enamik ametikohti spetsiifilisele erialale suunatud. Nooremallohvitseride kursuseid on koos praegusega toimunud kõigest kuus korda. Väljaõpe on siiski maaväe omaga vägagi sarnane. Väljaõpe on mõeldud eelkõige selleks, et kaitseväes töötavad ametnikud või tsiviilisikud, kes tahavad tulla tööle kaitseväkke, saaksid pärast kursuse edukat lõpetamist auastme. Kursus algas veebruari alguses ja lõppeb aprilli lõpus. Käime metsas õppelaagrites ja klassitunnid toimuvad enamjaolt Ämari lennubaasis. Kursuse edukalt lõpetanud õppurid saavad nooremseersantideks. Kursuse raskuspunkt on võib-olla see, et õppurite tasemed on vägagi erinevad.

Mis on noore ohvitserina pärast sõjakooli lõpetamist kõige raskem olnud? Midagi kontimurdvat ette ei ole tulnud, sest olin enne kooli lõpetamist mõned kuud Laiuse radarpostil erialapraktikal ning sain kõik põhilised töövõtted selgeks. Kõige rohkem vajas ehk harjumist

teise keskkonda minek. Sõjakooli lõpetanud nooremohvitserid on väga distsiplineeritud ning ka mina nõudsin alguses alluvatelt ilmselt liiga palju distsipliinist kinnipidamist. Harjumist kergendas aga see, et tänu praktikal käimisele ei läinud ma Laiusele päris võõra inimesena – teadsin juba oma kaastöötajaid. Esimesed kaks ja pool aastat oli minu kursuse ülem kapten Ivo Silbaum maaväest. Tänu temale omandas meie kursus maaväele omaseid teadmisi ja arendas iseenda distsipliini. Kapten õpetas meile oma minast kaugemale vaatamist. Viimasel õppeaastal saime endale õhuväelasest kursuseülema major Kristo Lipasaare, kes arendas meie teadmisi just õhuväe erialal ning õpetas meile, kuidas olla hea õhuväeohvitser.

Getter Vaimne tugevus peegeldub ka heas füüsises. tada, sest konflikte tekib vähem. Olin ka sõjakoolis oma kursusel ainus naine ning õppisin seal end tõestama. Kõige olulisem on olla kohanemisvõimeline ja tulemuste nimel pingutama. Peab jul-

Sõjakooli lõpetanud nooremohvitserid on väga distsiplineeritud ning ka mina nõudsin alguses alluvatelt liiga palju distsipliinist kinnipidamist. meie käekäigu ja saavutuste vastu huvi. Saan väita, et kursuseülemate nõudlikkus ja kursuse distsiplineerimine on teenistuses kasuks tulnud.

Kas saab öelda, et oled naine meeste maailmas? Ma ei ütleks, et kaitsevägi ainult meeste maailm oleks, sest viimaste aastatega on naiste osakaal suurenema hakanud. Meesterahvastega on kergem koos töö-

Astrid

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Eks ikka julgeoleku tagamiseks. Samas selleks, et panustada üldisesse maailmakorra hoidmisesse. Mida annab ajateenistus noormehele? Keskkooli lõpetajad saavad võimaluse keskenduda ühele asjale ja mõelda enda elukutse peale. Üldiselt annab ajateenistus distsipliini, parandab hoiakut ja suhtumist kaasinimestesse. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei aktsepteeri. Naistele peaks see olema vabatahtlik. Kaitseväes on koormus suur ja naised täidavad teisi rolle.

Kas kooliaegsed kontaktid on säilinud? Puutume ikka kursusekaaslastega kokku, sest ühed meist teenivad õhuseiredivisjonis ja teised lennubaasis. Õhuvägi on liiga väike, et võõraks jääda. Maaväe kursusekaaslastega puutume harvem kokku, aga kui linnas juhuslikult kohtume, siis ikka paar sõna vahetame. Pärast kooli lõpetamist on suhtlemine jäänud püsima ka kursuse juhtkonnaga. Kui aeg-ajalt sõjakooli külastan, astun ka endiste kursuseülemate kabinetist läbi ja ajame paar sõna juttu. Positiivne on see, et nad ise tunnevad

gema oma arvamust välja öelda ja oma otsustele kindlaks jääda.

Mis sulle õhuväes töötamise juures kõige rohkem meeldib? Mulle meeldib, et õhuväes väärtustatakse töötajaid. Ülemad arvestavad töötajate soovidega ning võimalusel tulevad vastu. Kui töötajal on vajalikud eeldused ja teadmised, siis on roteeru-

FOTO: ERIK UUDEVALD

mine enam kui tõenäoline. Võrreldes maaväega on meil rohkem täiendkoolitusi ja lähetusi. Oma lühikese karjääri jooksul olen jõudnud ära käia Poolas, kus tutvustati erinevaid radarposte.

Kuidas sinu elukaaslane sellesse suhtub, et töötad kaitseväelasena? Alguses oli raske harjuda, kuna olen pidevalt kodust ära ja töötan meestekollektiivis. Praeguseks oleme läbi arutanud, et see on kõigest töö. Elukaaslane on väga toetav olnud, kuid endal on kodust raske eemal olla, sest elame Tallinnas, aga põhitöö on mul Jõgeval Laiusel. Praegu veedan samuti nooremallohvitseride kursusega palju aega metsas, kaasaarvatud nädalavahetustel. Üksteise toetamine ja mõistmine on tähtis. Töömõtteid ei tohiks koju minnes kaasa võtta, aga tihtipeale on see keeruline. Kaitseväelane on ka kodus olles kaitseväelane.

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kaitseväge on vaja selleks, et Eestis oleks turvaline elada ja ta loob ühtsustunnet: kõik me panustame turvalisusesse. Mida annab ajateenistus noormehele? Noormehe jalanõud on puhtad ja rüht sirge. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ise olen selle poolt. Praegu on see mõte siiski veel liiga toores. Naiste puhul tuleks liiga palju vastuseisu.

Elis

Kas oled oma valikutega rahul? Ma olen väga rahul, et olen saanud oma lühikese karjääri jooksul erinevatel ametikohtadel töötamist proovida. Nagu juba alguses ütlesin, ei avane enamikul õhuväelastest võimalust rühmaülema ametikohal töötada. Selle juures on oluliselt abiks olnud teadmised ja oskused, mis sõjakoolist sain. Sõjakool on mind inimesena oluliselt sitkemaks muutnud, sest seal õppides sain end proovile panna nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tuletan pidevalt ka oma nooremallohvitseride kursuse õppuritele meelde, et kui vaimselt alla anda, annab ka keha alla. Need, kes mind teavad ja tunnevad, poleks ilmselt kunagi arvanud, et valin sellise karjääri. Pigem arvati, et hakkan tegelema naiselikuma erialaga. Mulle meeldib öelda, et raamatut peab hindama sisu, mitte kaane järgi. Olen rahul, et otsustasin liituda kaitseväega. 3. õhuväe põhikursuse nooremallohvitserid, esireas nooremleitnant Katriin Männa.

FOTO: ERIK UUDEVALD

AVE EERMA

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Arvestades maailmaolukorda ja meie strateegilist positsiooni on kaitsevägi oluline väikeriigi turvatunde jaoks. Mida annab ajateenistus noormehele? Ajateenistus annab noormeestele kohustunnet, distsipliini ja parema füüsilise. Need, kellel pole veel selgeid sihte, saavad mõtteid mõlgutada. Mida arvate seriaalist „Vabad mehed“? Tekib küsimus, kas ajateenijate läbisaamine on draama mõttes ülepaisutatud. Minu teada toimub seal pigem suur vennastumine. Üldiselt siiski hea ja kvaliteetne seriaal.

FOTOD: MARK SALUMAA

Sõdurileht 19. MÄRTS 2015

217. õhudessantüksus marssimas Moskvas Punasel väljakul.

FOTO: WWW.EN.WIKIPEDIA.ORG, VITALY V. KUZMIN

Idarindel muutustega - Vene ajateenistus Ekstreemsed lood meie isade ajateenistusest Nõukogude Liidus on nüüdseks alles vaid mälestustes. Uurime, milline on teenistus Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa föderatsiooni vägedes.

jateenistus on Venemaa Föderatsioonis kohustuslik kõig ile 18–27aastastele füüsiliselt tervetele meestele. 2014. aastal kutsuti aega teenima umbes 308 000 meest. Kui palju tegelikult aega teenib, on iseküsimus. Kõrvalehoidjaid on palju ja rahva demograafiline seis on kriisi äärel: vanureid rohkem kui noori. Venemaa on hakanud kutsuma ajateenijaid isegi Põhja-Kaukaasia, Tšetšeenia ja Dagestani põlisrahvaste hulgast. Venemaa on aastaid tahtnud hoida oma miljoni mehe suurust armeed. Täpseid numbreid ei tea keegi, aga praegu peab läänemaailm Vene armee suuruseks alla 800 000 sõduri, neist ligi 300 000 on palgasõdurid ja 200 000 ohvitserid. Igal aastal uuesti väljaõpetatav 300 000 mehe suurune ajateenijate armee ei täida Venemaa vajadusi ja lühendatud teenistusega ei tagata piisavalt professionaalset treeningut. 2013. aastal oli Venemaa Föderatsiooni kaitseminister armeekindral Sergei Šoigu sõnul vajalikust inimressursist olemas 82%. Lähiaastate plaani kohaselt vähendatakse ajateenijate osakaalu armees, suurendades selle asemel üleriigilist kiirreageerimisvõimega palgasõdurite armee arvu 2022. aastaks 500 000ni.

Väljaõpe Tulevasi ajateenijaid valmistatakse riigi teenimiseks ette juba kesk- ja kutsekoolides. Neile õpetatakse põhilisi militaarteadmisi, mida läheks sõjas tarvis. See militaar-patriootiline väljaõpe on sarnane Eesti riigikaitse tundidega, kuid Venemaal on see kõigile koolipoistele seadusega kohustuslik. Nagu kõik muugi, pole Vene armeeteenistuse väljaõppe tegevus kuigivõrd avalik. Kutsealustele suunatud reklaamid ütlevad, et ajateenistuses keskendutakse füüsilisele treeningule, distsipliinile, kasvatades seeläbi kohusetunnet. Ajateenija peab oskama kaitsta ennast ja oma seltsimehi. Teenistuse jooksul on võimalik saada auastmelt kapraliks, nooremseersandiks või jääda reameheks. Sõdurid peavad arvestama, et sõjaväeteenistuskohustus kehtib kuni 50aastaseks saamiseni. Vene kaitseeelarve ulatub aastas üle 90 miljardi dollari. Eestil on näiteks sellele vastu panna vaid 412 miljonit eurot. Seetõttu suudavad idanaabrid lubada endale rohkem ja uuemat sõjatehnikat. Ajateenijad saavad väljaõpet näiteks soomukitel, tankidel ja raketiheitjatel. Mõningatel andmetel on Vene armeel kasutada üle 15 000 tanki, 3000 sõjalennuki ja 31 000 jalaväe lahingumasina. Peale nende ja paljude muude masinate hooldamisele ja käimashoidmisele jätkub raha ka sõdurite jaoks. Ajateenijatele pakutakse lisaks tasuta toidule ja varustusele umbes 2000 rubla ehk 30 euro suurust kuupalka, tasuta transporti puhkusele ja tagasi ning pärast teenistust eesõigust ülikoolikohale. Teenistus algab nii nagu meilgi sõduri baaskursusega. Õppekompaniides õpivad noorsõdurid marssima, distsipliini, relva kasutama ja sõduri kombel elama. Sõduri baaskursus kestab paar nädalat kuni üks kuu, selle järel annavad ajateenijad sõdurivande. Seejärel algavad erialakursused: lennumehhaaniku,

sapööri, leegiheitja, laskuri, mehhaaniku-autojuhti ja paljud muud. Teenistust saab varakult planeerida, see on soovitatav. Tööturul hinnatakse väga sõjaväe töökogemusi. Olenevalt erialast varieerub ka väljaõppe intensiivsus. Mõne eriala juures peavad sõdurid nädalaid metsas laagris olema. Teistel juhtudel ei pääse mehed väeosast aasta jooksul väljagi. Üksused

ootavad. Sageli ootab üht vene ajateenijat ees kodust kaugele minek, rahvuspõhine kiusamine, väike palk, kehvad elutingimused ja potentsiaalne osalemine reaalses sõjategevuses. Populaarsed viisid ajateenistusest kõrvalehoidmiseks on haiguse teesklemine või komissariaadis altkäemaksu maksmine. Ajateenistust saavad edasi lükata mehed, kes õpivad bakalaureuse- või magistriõppes, peavad

Sageli ootab vene ajateenijat ees kodust kaugele minek, rahvuspõhine kiusamine, väike palk, kehvad elutingimused ja potentsiaalne osalemine reaalses sõjategevuses. harjutavad kuus päeva nädalas. Lisaks sõjalisele väljaõppele kasutatakse ajateenijaid tihti tööjõuna saagikoristuse ajal. Meedia kaudu on teada, et viimasel ajal harjutatakse rohkem reaalseid lahinguolukordi, mobiliseerimist ja suurte üksuste liigutamist üle riigi. Ajateenijate päevaplaan on Venemaa väeosades sarnane meie omaga. Päev algab hommikuvõimlemisega. Seejärel toimub hügieen, hommikusöök ning ülevaatus, pärast seda algab väljaõpe. Õhtul on ajateenijatel umbes tund aega vaba aega. Kell 21.00 hakkab kohustuslik uudistesaade „Vremja“. Õhtu lõppeb rivistusega ning umbes 15minutilise rühma koosseisus motiveeriva jalutuskäigu ja rühmalauluga.

Kõrvalehoidjaid on palju Venemaa Föderatsioon on viimastel aastatel kõvasti vaeva näinud, et täita ajateenistuse aastased kvoodid. Riigis on suur probleem teenistusest kõrvalehoidmine. Venemaad kimbutab veel 1990. aastate väike sündivus, mis annab noorte meeste vähesuse näol tugevalt tunda. Ajateenistusest kõrvalehoidmine on sageli tingitud rasketest tingimustest, mis noori ees

üksinda üleval peret, on vähemalt kahe lapse isad või töötavad militaarsuunalises ettevõttes. Viimane tingimus eeldab ka presidendi nõusolekut. Teenistuskohustusest on täiesti vabastatud mehed, kel on doktorikraad või kriminaalkaristus ja ka need, kes on sõjaväeteenistuse jooksul haavata või surma saanud sõduri pojad või vennad. Mõningatel andmetel hoidis 2012. aastal kohustuslikust armeeteenistusest kõrvale üle 244 000 kutseealise. Neist umbes 9000 said kutsed kätte, kuid ei ilmunud värbamiskeskusesse. Venemaal peetakse seda kriminaalkuriteoks, mille eest võib saada kuni kaheaastase vanglakaristuse või rahatrahvi. Lisaks arvatakse, et umbes 235 000 kõrvalehoidjast ei saanud samal aastal ajateenistusse kutsumise pabereid kättegi. Probleem on ka Venemaa suuruses, korraliku taristu ja andmebaaside puudumises. Siberi kolkakülas elaval noormehel lihtsalt ei pruugi olla postkasti ega ametlikku elukohtagi, et kutset kätte saada. Üks suurim probleem ja teenistusest kõrvalehoidmise põhjus on läbi aegade Venemaa sõjaväes olnud dedovštšina, ehk noorsõdurite räige kiusamine ja

ärakasutamine ohvitseride ja teise aasta sõdurite poolt. Otsetõlkes tähendab see vanaisade võimu. See viis aastas enesetapuni tuhandeid noorsõdureid, muutes ajateenistuse rahva seas väga ebapopulaarseks. Probleemile leiti lahendus väga lihtsalt 2006. aastal, kui ajateenistuse pikkust vähendati. Maaväe kahe ja mereväe kolme aasta pikkust teenitust lühendati kõigepealt 18 kuule ja hiljem veelgi. Need, kes võeti teenistusse 2008. aastal, pidid aega teenima vaid 12 kuud. Teenistusaja vähendas vanemate sõdurite üleolekut.

Asendusteenistuse võimalus valitutele Tsiviilteenistuse võimalus on meie idanaabritel küll olemas, kuid seda kasutatakse väga vähe. Filosoofiliste, eetiliste, sõjavastaste, usuliste, põlisrahvaste puhul eluviisi ja Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi sõnul ka poliitiliste veendumuste tõttu võib noormees vältida militaarteenistust. Aastas esitab avalduse asendusteenistuseks umbes 600 meest. Asendusteenistuses eelistusi ei arvestata ja määrata võib mis iganes avalikku institutsiooni (raamatukogud, haiglad, ühistransport jne). Asendusteenistuja töö ei erine tavalisest tsiviiltööst. Graafikud, palgad ja puhkused on samad, aga teenistusleping, mis ei võimalda kohta ega ala vahetada, seob neid töökohaga tervelt 18–21 kuud. Võrreldes nõukogude ajaga on ajateenistus Venemaal palju muutunud. Suurim muutus oli teenistuse lühendamine 12 kuule. Siiski on jäänud noormehi hirmutama jutud kiusamisest ja saatmisest sõjakeerisesse. Vene sõltumatu uuringukeskuse Levada andmete põhjal peab praegu ajateenistust Venemaal vajalikuks 48% protsenti küsitlustest. 33% küsitletutest ei saadaks oma tuttavaid elu sees ajateenistusse ja aitaks neil sellest kõrvale hoida. KARL ELIAS

Sõdurileht

19. MÄRTS 2015

GRAAFIKA: MARK SALUMAA

Aasta 2015 – Tankitõrjeraketisüsteem Javelin – tankide hirm Eelmise aasta novembrikuus allkirjastatud ostuleping Ameerika Ühendriikidega tähendab Eesti kaitseväele järgmist taset tankitõrjes.

enised kaitseväes ja Kaitse liidus kasutusel olevad 2. põlvkonna tank it õr j e r a k e t i s ü s t e e m i d MILAN ja MAPATS on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja nende moderniseerimine oleks liiga kallis. Seetõttu otsustati soetada järgmise põlvkonna tankitõrjesüsteem – FGM-148 Javelin. Pakutavate seadmete, laskemoona ja väljaõppesimulaatorite hind tuli odavam USA

nikaettevõte Texas Instruments ning kosmose- ja reketitehnikale keskenduv Martin Marietta. 1991. aastaks oli projekt jõudnud rakettide testimiseni. USA armee andis uuele raketile tähise FGM-148 ja hüüdnime Javelin. 1993. aastal valmis raketisüsteemi stardiseade. USA armee aktsepteeris laskmistulemusi ja Javelin võeti 1994. aastal ametlikult armee arsenali. Javeline hakati suuremates kogustes tootma kaks aastat hiljem. Praeguseks kasutavad seda tankitõrjesüsteemi mitu riiki, sh Iisrael, Araabia Ühendemiraadid, Prantsusmaa ja Norra. Javeline on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas kui ka hiljem Afganistani mässulistevastases võitluses.

Relvast Javelin on mõeldud kaheliikmelisele meeskonnale. Süsteem, mis pole iseenesest keeruline, koosneb kahest põhiosast: stardiseadmest ja raketist.

Javelini tankitõrjeraketisüsteem on võimeline hävitama kõik teadaolevad tankid. armeelt ostes, kui otse tootjalt hankida. Umbes 40 miljoni euro suuruse tehingu järgi saab Eesti USAlt 80 stardiseadet ja hulga rakette, mis katavad nii väljaõppe kui ka sõjaajaüksuste lahingumoonavarude vajaduse. Kaitseväe juhatajal kindralleitnant Riho Terrasel on tehingu kohta öelda ainult head: „Olen tänulik, et meil saab olema selline relvasüsteem. Kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks on Javelinide hange samm arengus edasi.“ Esimesed 3. põlvkonna FGM148 Javelinid peaks Eesti kätte saama sellel aastal.

Selle selgeks õppimiseks – süsteemi korrektne käsitlemine, hoidmine, puhastamine ja kokku-lahti panemine – kulub orienteerivalt kaks nädalat. Kogu süsteem kaalub natuke üle 20 kilogrammi (stardiseade 6,36 kg (kolmjalaga 11 kg) ja rakett 11,8 kg). Tankitõrjeraketisüsteemi kogupikkus on 1198 mm, millest rakett moodus-

tab 1081 mm. Raketi läbimõõt on 127 mm ja efektiivseks laskekauguseks loetakse 65–2500 meetrit. Laskmisel saab raketi liikumiseks kasutada kahte trajektoori: kas otse või pealt. Esimesel juhul lendab rakett kuni 60 m kõrgusele ja tabab sihtmärki u 30kraadise nurga pealt. Seda kasutatakse nt hoonete, punkrite vastu. Teisel juhul on arvud vastavalt 160 m ja 50 kraadi. Seda liikumisteed kasutatakse eelkõige tankide vastu, mis on pealt nõrgemalt kaitstud. Ajakirja Sõdur 2014. aasta viiendas numbris kirjutab major Tõnis Metjer, et Javelini tankitõrjeraketisüsteem peaks olema võimeline hävitama kõik teadaolevad tankid. Infrapunakiirte otsijaga juhatab rakett ennast täielikult ise sihtmärgini. Raketi soomusläbistavus on kuni 750 mm. Siin ilmneb Javelini uudsus – „lase ja unusta“ juhtimismeetod. Pärast raketi sihtmärgile lukustamist ja väljatulistamist ei tule seda enam suunata. 2. põlvkonna tankitõrjesüsteemid, sh Eesti kaitseväe praegused, ei võimalda sellist mobiilsust. Enamik vanemaid tankitõrjesüsteeme, nt MILAN, töötavad traadi juhtimise põhimõttel. Sihturid peavad hoidma sihikuristi pidevalt sihtmärgil. Lendav raketi kohamääramiseseade annab kohaviiteid – traadi kaudu –, mille järgi juhtimisplokk teeb parandusi raketi asendi ja juhtimisjoone vahel. Uudse, 3. põlvkonna tehnoloogiaga saavad Javelini meeskonnad pärast lasu sooritamist kohe edasi liikuda. MARVEL RIIK

Ajalugu Javelini lugu algas USA armees, kui 1983. aastal hakati uut tankitõrjesüsteemi välja töötama. Seda tunti lühendi all AAWS-M (Advanced AntiTank Weapon System – Medium). 1985. aastal andis armee loa süsteemi välja arendada. Mitu USA ettevõtjat esitas oma ettekujutuse AAWS-M-ist. Konkursi võitjaks kuulutati elektroo-

USA sõdurid demonsteerisid Javelini võimekust eelmise aasta suvel Tapal.

FOTO: KAITSEVÄGI

KOOMIKS: KARL-ERIK TALVET

1 3

9 7

3 7

4 9

1 2 3

2 2

9 8

3 7

6 5

EELMISE SUDOKU LAHENDUS

3 8

5 4 8

9 6

5 4

7 6

6 7 4

7 8

8 2

1 9 6 7

3 2

1 9

1 5 8

1 7 4 9 6 3

Sõdurileht 19. MÄRTS 2015

VS.

merevägi

pioneeripataljon

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi mereväe ja pioneeripataljoni võitlejad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

v-mdr Taavi Tõnutare

v-mdr Aidamirov

240; 50.

Selle lõpp.

Valmistusin vaimselt.

Sõitsin autoga ringi.

„Äratus“, „4. rühm 15 petab“.

„Just nii“, „Madrus gardaan“, „Kükki“.

Sergei ZU23.

240+; 50.

Esimene lask ja sihtmärkide juurde jooksmine. Rännakud.

Sergei 2V 23.

Eesti merevägi.

Rohkem kommi, vähem tatart.

Pähkleid.

Mahajäänud asjadeni roomamine.

Pole motiveerivat harjutust saanud.

Ajateenijad nagu kõik teised.

Peaasi, et see neile endale meeldiks.

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

Jäi poolikuks seljavalu tõttu; 50.

253; 51.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

SBK metsalaager ja lõpurännak.

Embleemi lunastus.

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Tegin kodus viimased pooleli olevad tööd ära ning õhtul istusime tuttavatega.

Olin sõpradega.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Selge, sain“, „Väga halb“, „No go“.

„Seletuskiri“, „Väga halb“

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt? Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes? Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides? Milline on kõige meeldejäävam motiveeriv harjutus? Mis tunde tekitavad sinus naisajateeenijad?

Eks ikka oma Galili taga.

Vibu.

Demineerimine lõhates.

Lasanjet, korraliku energiajooki, pimeda aja jaoks valguspulka ning korraliku kohvi.

Suitsupakk.

Parkla ringid, orbiidil käimine, kosmonaut.

„Aktuaalne kaamera“.

Tundeid ei tekita, võtan neid kui kaasvõitlejaid.

n-srs Kaido Kangur

rms Gert Geimonen

Ladude koristamine.

Meeldiva.

1 Disaini Eesti kaitseväe sõjalaev.

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

9 Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 124 õige lahendussõna oli SÕJATANTS

merevägi

Termose võitis nooremseersant Rihhard Nadel vahipataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.