05. november 2014 by Sõdurileht

Soome lahe õhuruum on kaitstud LK 2

Merevees karastatud sadamakaitserühm

Sõdureid aitab robotkoer

LK 4

LK 5

Rootsi stål vs. USA steel

LK 7

SÕDURILEHT 5. november 2014, ISSN 1736-3411

Ajateenijad harjutavad koos Ameerika soomusüksusega, mis koosnes rauteritest M2A3 Bradley ja sotratest Stryker.

ioneeripataljoni kaks rühma peituvad künkal metsas, kus ajateenijad annavad oma kaevikutele viimast lihvi. Nad valmistuvad ees ootavaks lahinguks. Rühma juhtkond annab viimaseid käske jaoülematele, kes edastavad need edasi meestele. Siis teavad kõik, kus nad peavad olema ja mida tegema. Sõdurid on ootamisest juba natuke väsinud, kuid pinge on endiselt õhus, sest peagi on oodata raskelt soomustatud vaenlase sissetungi pioneeride kaitseliinidele. Kaevikutes valmistuvad vastast vastu võtma pioneeripataljoni nooremallohvitseri kursuse õppurid. Nende NAK-i baaskursus hakkab lõppema ja see metsalaager on varem õpitud jalaväeliste oskuste lõpueksam. Õppurid saavad oma rühmaülematele ja -vanematele näidata, mida

Meie ühine võit nad tegelikult oskavad. Ühe kaeviku juures kannab ajateenija teistele jaoülema käsku ette. Üsna pea on kuulda tasast mürinat, mis on vahepeal valjem ja kohati kaob üldse ära, kuid peagi märkavad ajateenijad kauguses Bradley rautereid ja Strykeri sotraid. Järgneb äge kahurituli, mida imiteerivad pioneeripataljoni imitatsioonilaengud. Pioneerid on kõva mürsutule all, kuid peavad vastu ja jätkavad tarmuka vastutulega. Soomus liigub neile järjest ligemale ja selle tegevust toetavad USA jalaväelased kaitsepositsioonide vasakult tiivalt. Ajateenijad positsioneerivad ümber, taganevad ja liiguvad hiljem üle jõe. Kõik on osa pioneeripataljoni ja 1. ratseväediviisi 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii koostööst ühise kaitsevõimekuse suurendamisel, mille käigus tegid USA

väljaõppe üle rahul olevat. „Äge on. Meil on võimalus saada väljaõpe, mis on mitmekülgsem ja võimaldab meil harjutada koostööd ameeriklastega,” kinnitab suurtükiväepataljoni ajateenija õppur Uku Nettan: See on väga hea kogemus Tomingas. Tema peatsetele nooremallohvitseridele. sõnul liikusid ameeriklased väga professionaalselt, kuigi mis tunne on võidelda muljetavaldava soo- tänu heledamat värvi kamuflaažile oli neid Eesti looduses kergem märgata kui musüksuse vastu. Nooremleitnant Pauliine Nettani, pio- omi üksuseid. Bradleyd on näiteks kõrbeneeripataljoni 2. NAK-i rühmaülema, kollast värvi. Kahtlemata tekib Eesti ajateenijatel ka sõnul on see väga hea kogemus peatsetele nooremallohvitseridele, kes näevad, mis tulevikus võimalus harjutada mehhaniseetunne on liitlastega koos töötada ning ritud üksuste vastast väljaõpet. Nii saavad näha, milline on nende varustus, relvastus ajateenijad õppida oskusi, mida läheb vaja tänapäeva keerukas lahingusituatsioonis. ja taktika. Ka ajateenijad suurtükiväe- ja pioneeLAURI PETERSON ripataljonist näisid ameeriklastega ühise soomusüksused vastutegevust nii suurtükiväe- kui ka pioneeripataljonile. Kõige rohkem on sellest võitnud NAK-i õppurid ehk tulevased jaoülemad, kes saavad näha,

Tapal paiknev USA soomusüksus harjutas oktoobris 1. jalaväebrigaadi ajateenijatega manööversõda jao ja rühma tasemel.

FOTO: SIIM TEDER

Sõdurileht 5. NOVEMBER 2014

JUHTKIRI Ühtsuses peitub jõud 21. oktoobril sattus Eesti õhuruumi Vene föderatsiooni relvajõudude luurelennuk IL-20, piiririkkumise eesmärk on seni teadmata. Toimunud intsident polnud tõsine, see kestis umbes minuti ning ulatus kõigest 500 m sügavusele Eesti õhuruumi.

NATO õhujõud reageerisid sellele täie tõsidusega. 13.–24. oktoobrini Poolas toimunud NATO Burunssumi ühendväejuhatuse staabiõppusel Trident Joust harjutati Eesti kaitsmist. Õppusest võtsid osa lisaks Eesti kaitseväelastele ka Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia kaasvõitlejad. 17. oktoobril toimus Naissaare lähedal Eesti mereväe ja õhuväe õppus Hollandi mereväe eskaadriga, kus harjutati õhutõrjet ning koostööd merel.

28. oktoobril osales Ameerika Ühendriikide soomusüksus ajateenijate väljaõppes. Suurtükiväe- ja pioneeripataljoni nooremallohvitseri kursuse õppurid said kogemuse soomusmasinatega võitlemises. Nädal varem toimus pioneeridel ka patrull-laager, kus sai korraldada soomuskolonnidele varitsusi, luurata neid ja kaitsta oma laagrit rauterite eest. Möödunud kuu on näidanud, et Eesti kaitseväe ja liitlaste ühisettevõtmised sujuvad väga hästi. Hea on

näha, kuidas erineva kultuuritaustaga inimesed teevad koostööd ühise eesmärgi, riigikaitse, nimel. Taoline koostöö peaks saama üldiseks ka eraelus ja suhtlemisel teineteisega. See muudaks meid sallivamaks, väldiks stressi ja oleks üleüldse värskendav elamus. Seda on lihtne saavutada, kui inimene õpib nägema ja tundma empaatiat teiste inimeste suhtes. Empaatia ei teki just kohe, kuid järjepidev harjutamine muudab meid kõiki meistriks.

Seetõttu võikski lugeda ülimateks riigikaitse relvadeks empaatiat ja usaldust, sest tugev on see riik, kus kõik seisavad õlg õla kõrval ning kus kedagi ei jäeta maha.

RAIDO RANDOJA madrus

Sõdurilehe toimetaja

Soome lahe õhuruum on kaitstud Reede varahommikul, 17. oktoobril, harjutas Eesti mereväe lipulaev Admiral Cowan koos Hollandi mereväega Naissaare läheduses liitlastevahelist õhutõrje koostööd.

eljapäeva õhtu l, 16. oktoobril, astusin esimest korda miini jahtija Admiral Cowani pardale. Laeva komandör tutvustas meile kiiresti laeva ning seejärel jätsime selja taha mereväebaasi akvatooriumi. Merel seilates tegi aluse komandör vanemleitnant Tanel Leetna lühikese kokkuvõtte õppusest, mis nägi ette Eesti õhuväe õppereaktiivlennuki L-39 imiteeritud rünnakut. Enne õppust oli laev pikalt dokis olnud, sellele tehti keretöid ning vaadati üle laeva elektroonika. Meeskond polnud ise ka ammu merel käinud, mistõttu sain osa tuletõrjehäirest laeval. Häirele reageerimine oli üllatavalt kiire. Kollases varustuses ja maskidega mehed jooksid kiirelt mööda kitsast koridori. Nad sisenesid ruumi, mis oli paksult suitsu täis ja likvi-

Admiral Cowani kohal hõljus Hollandi helikopter NH-90. deerisid imiteeritud tulekolde. Vanad meremehed väitsid, et meri on vaikne. Laeva õõtsumise järgi ei suutnud ma kuidagi nendega nõustuda, sest peatselt hakkas mul paha ja ainus päästerõngas oli laeva komandöri käest küsida merehaiguse vastast plaastrit. Õhtul kella kümne paiku jälgisime sonari tööd ja uurisime radareid ning nägime, mis üllatused meid merepõhjas ootavad. Reede varahommikul saavutas miinijahtija Admiral Cowan Hollandi eskaadriga silmsideme. Algas õppuse esimene etapp. Meri oli võrreldes eelneva päevaga üsna vaikne. Temperatuur oli nullilähedane ning enne, kui päike suutis ennast horisondi taga näidata, toodi kummipaadiga esime-

Enne reaktiivlennuki saabumist võtsid laevad sisse kaitsepositsioonid.

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: madrus Raido Randoja

FOTOD: KEIO RAAMAT

Peale Admiral Cowani olid õppusel Hollandi õhutõrjefregatt Evertsen, lahingtoetuslaev Amsterdam, patrull-laev Zeeland ja allveelaev Bruinvis. sed Hollandi mereväelased Admiral Cowani pardale. Kummipaadist redeli abil laeva pardale ronimine ei olnud ilmselgelt nii kerge, kui võis arvata. Kahe aluse vahel peksis laine ning kummipaadi juht nägi vaeva, et paati stabiilsena hoida. Õnneks ei libastunud keegi ja kõik veekindlas riietuses külalised jõudsid rõõmsate nägudega pardale. Pärast külaliste tulekut leidsin ka lõpuks hommikusöögiks aega. Pidin sööma koos Hollandi mereväe kadettidega. Söögilauas oli aru saada, et kadetid olid väga positiivselt meelestatud. Nad rääkisid, et on seda õppust kärsitult oodanud. Veidi aja pärast liikusin laevatekile ja mind hämmastas kardinaalselt muutunud vaatepilt. Päike oli horisondilt tõusmas ja Hollandi eskaader sõitis kolme veepealse alusega kolonnis meie järel. Eskaader koosnes õhutõrjefregatist Evertsen, lahingtoetuslaevast Amsterdam ja patrull-laevast Zeeland. Evertsen 144 m pikk, jättis kõige majesteetlikuma mulje. Fregatil teenib ligi 200 meeskonnaliiget ja relvastuse hulka kuulub ballistiline õhutõrje süsteem, laevavastased raketid ning muidugi ei saa mainimata jätta ahtris asuvat helikopterit NH-90, mis peagi meie poole liikuma hakkas. Kell 8.30 hakkas helikopter meie

Küljendaja: madrus Sander Siim Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: nooremseersant Lauri Peterson Fotograaf: madrus Keio Raamat Operaator: nooremseersant Tair Timmi

Pärast õhuhäiret ja eduka õppuse lõppemist suundusime koos Hollandi eskaadriga Tallinna poole. Maabusime kell 12.00 mereväe baasis ning peatselt võtsime Tallinna Vanasadamas vastu ka fregatt Evertseni. Holeskaadri juurde Helikopteri tiivikud tekitasid tormi- landi kuulus ka allveelaev laadseid tuulehooge. Bruinvis, mida oma silmaga kahjuks näha ei õnnestunud. Kogu dugi tuleb nentida, et ka pardal oli õppus jättis väga hea tunde ning huvitav. Helikopteri tiivikud tekitasid loodan, et elus tekib veel taolisi võitormilaadseid tuulehooge ning viska- malusi. Kui kõik soovijad merele ei saasid merevett laevapardale. Proovides saada häid kaadreid, olin nii mõnigi nud, siis vähemalt laupäeval tekkis kord olukorras, kus ootamatud tuule- huvilistel võimalus sõjalaeva oma silhood mind pardalt jäisesse Läänemerre maga näha ja selles ringkäik teha. Kaitseväe juhataja kindralmajor tahtsid viia. Pärast helikopteri naasmist oma alusele Riho Terras ütles pärast Hollandi andis õhutõrjefregatt Evertsen eelhoiatuse eskaadri komandöriga kohtumist, et mereväe eskaadrile lennuki lähenemise ühise harjutuse läbi viimine õhutõrjekohta. Kogu eskaader võttis sisse kaitsepo- võimekust omava laevaga on oluline sitsioonid. Admiral Cowani meeskonna- areng seni toimunud mereväeõppuste liikmed mehitasid pardal olevad kuuli- osas. See näitab, et liitlased on valmis pildurid, milleks olid kaks Browningut ja vajadusel siia tooma ka aluseid, mis kolm MG-3. Peagi ilmus silmapiirile Eesti täiendavad oluliselt Eesti kaitseväe õhuväe „herilane”, mis sõitis nii meist kui õhukaitset. Samuti pidas kindralka Hollandi eskaadrist korduvalt üle. Meie major Riho Terras oluliseks, et erilaeva tekil harjutas meeskond laskmiste neva võimekusega liitlasalused tunimiteerimist ja hollandlastega suhtlemist. neksid meie laevateid ning oskaksid Radarilt jälgiti lennuki suunda ja üritati siin opereerida. määrata selle täpne asukoht, et hoiatada eskaadri relvureid. KEIO RAAMAT ümber tiirutama, lendas meie kohale ja hakkas Admiral Cowanilt inimesi peale võtma. Neil õnnelikel, keda vintsiga üles tõmmati, oli kindlasti meeldiv kogemus ja fantastiline vaade. Mui-

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht 5. NOVEMBER 2014

Nagu rühmaülem jaole, nõnda sõjakooli ülem kadettidele Suvel ametisse asunud kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär hindab kadettide pealehakkamist, soovib lõpuni viia käimasolevad muudatused ning hoida neid sõjakooli väärtusi, mis ajaga oluliseks on saanud. Millist rada mööda te praegusele ametikohale jõudsite? Alustasin oma teenistust kaitseväes 1997. aastal kõrgemasse sõjakooli astudes. Kolm aastat hiljem, kui kooli lõpetasin, asusin teenima Pärnu jalaväepataljoni rühmaülema ametikohal. Samas väeüksuses sain hiljem kompaniiülemaks, siis jalaväekooli ülemaks ning edasi operatiivsektsiooni ülemaks. Pärast Pärnut teenisin Paldiskis 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni tagalasektsiooni ülemana ja hiljem tagala pataljoni ülemana. Olen osalenud kaks korda välisoperatsioonil Afganistanis. Tänavu kaitsesin kõrgema sõjakooli keskastmekursusel magistrikraadi.

Mida olete senise nelja kuuga uues ametis näinud ja kogenud?

Minu jaoks on uus ja veidi harjumuspäratu kõrgkooli juhtimise lõimitus sõjaväelise juhtimisega, mis loob uued valdkonnad ja tasemed. Olen olnud väeüksuse ülem, seega on mul oskused otsuste elluviimiseks. Nüüd pean aga oluliselt rohkem keskenduma koordineerimisele – tuleb teha selgeks, kes planeerib koordineerimist ja kes koordineerib planeerimist.

UUDIS Eestit külastas Georgia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadze

foto: Keio Raamat

Millised muutused kõrgemat sõjakooli ees ootavad? Käimasolevate muutustega soovime liita kaks üliõpilasorganisatsiooni, kadetikogu ja üliõpilaskonna esinduse tervikuks, sest mõlemad täidavad sarnaseid ülesandeid. Samuti jääb kadettveebel praeguse korralduse juures liialt tagaplaanile ja keskastmekursuse kui vanemate kolleegide kaasatus on tagasi hoidlik. Selle muutmisprotsessi käigus soovime muuta üliõpilasorganisatsiooni planeerimisprotsessi sarnaseks väeüksustega – koostatakse aastakäsk, tööplaan, eelarveplaan ning lisaks arengukava neljaks aastaks. Teiseks plaanime üle vaadata alus-

Sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär on osalenud kaks korda välismissioonil Afganistanis. FOTO: MATHIS BOGENS Täiendavalt tahan tähelepanu pöörata fookuse muutmisele sõjaväelise juhtimise õppeainetes. Suurem rõhuasetus võiks olla lahingujuhtimisel tehtavate otsuste harjutamisel kui lahingutegevuse planeerimise protsessil.

Millised on need sõjakooli olulised väärtused, mida kindlasti hoida on vaja? Oluline on tähtsustada õppekavaväliseid tegevusi, mille korraldamisega tegeleb kadetikogu. Eesmärk on luua ühtekuuluvustunne nooremate ja vanemate kolleegide ehk kadettide ja keskastmekursuse kuulajate vahel, samuti ka erinevate väeliikide (maa-, õhu- ja mereväe) ning relvaliikide (lahingutoetuse ja -teeninduse) vahel, mis hilisemas teenistuses aitab oluliselt kaasa üksteisemõistmisele otsuste vastuvõtmisel. Teiste sõnadega – meile on oluline luua tegevväelastest ühtne vennaskond, kes teenib sama eesmärki.

Kõige rohkem teeb rõõmu töö haritud, loovate ja tõhusate inimestega, kes teevad oma tööd vabast tahtest, mitte sundusest. Tööplaanis olevate tegevuste elluviimine KVÜÕA ülem annab sõjakooli ülemale üle kooli lipu. ja nende pidev täienFOTO: MATHIS BOGENS Kuidas erineb kõrgem sõjakool damine uute ideedega on oodatust lihtsam. Läbi huumori võin dokumendid ja kehtestatud protseduu- teistest kõrgkoolidest? öelda, et tegelen pigem uute ettepane- rid, et õppurit koheldaks kui tegevväeMeie väiksus on meie tugevus. See kute ja ideede paljususe tagasihoidmise last koos kõigi õiguste ja kohustustega. võimaldab personaalset lähenemist igale Näiteks soovime kaotada noorkadeti õppurile. Igal kursusel on oma kursukui nende otsimisega. Sisseastumiskatsetest jäi väga hea staatuse sellisel kujul, mis määrab seülem ja -veebel. Lisaks teadmiste ja mulje, sest siia kandideerinud noored õppuri nn kasarmurežiimile, mille käi- oskuste kontrollile õppeainetes hinnaolid oma karjäärivalikud läbi mõelnud. gus vajavad nad tööpäevadel õppeasu- takse pidevalt juhiomadusi, et suunata Nad teadsid täpselt, miks siia õppima tuse territooriumilt lahkumiseks luba. selle põhjal õppuri arengut ja valmistada tulla ja mis on selle hariduse väljund. Selline muudatus võimaldab kadettidel teda võimalikult hästi ette tulevaste teeÜllatav oli ka see, et soov meile õppima ühineda korporatsiooni või üliõpilas- nistusülesannete täitmiseks. Sisuliselt õpetulla oli paljudel kandidaatidel tekki- seltsiga, et õppur saaks juurde sotsiaal- tame me oma nooremaid kolleege, kellega nud juba põhikoolis või gümnaasiumi set kapitali ning jagada oma teadmisi hiljem koos lahinguülesandeid täita. Edu ja oskusi laiemale seltskonnale. alguses. aluse saavad nad siin ja praegu.

Ma ei tea, kas see on meie eripära, kuid oleme tugevad juhtimisse ja otsustamisse kaasamises. Anname tudengitele juhtimisülesandeid ja vastutust nii õppetöös kui ka igapäevases elukorralduses. Õppurid on esindatud kõigis õppeasutuste nõukogudes ja komisjonides ning kursuse vanemad osalevad kõrgema sõjakooli ülema iganädalasel korralisel nõupidamisel, mis tagab õppurite seisukohtade, ideede ning ettepanekute jõudmise otsustajateni.

Milliseid õppureid kõrgem sõjakool ootab? Et militaarelu olemus on meeskonnatöö, siis kõrgemasse sõjakooli õppima tulev noor peaks selleks valmis olema nii klassiruumis kui ka maastikul. Ta peab olema inimene, kes on ise valmis teadlikult arendama enda professionaalsust ja isikuomadusi, et olla parem juht oma järgijatele ja parem ülem oma üksusele. Tähtis on tunda oma tugevusi ja nõrkusi, mis annab eelduse oma alluvate ja ülemate paremaks tundmiseks, et suunata õigeid inimesi lahendama õigeid probleeme. Lisaks peab enda jaoks läbi mõtlema, miks ta soovib ohvitseriks saada, et hiljem ei peaks kohkuma näiteks teenistuskoha muutusest ehk rotatsioonist.

Käisite kadettidega ühtlustuskursuse lõpurännaku kaasa. Mis selleks ajendas? Mulle ei meeldi rääkida sellest, mida ma ise pole kogenud. Siis, kui mina sõjakoolis käisin, ei olnud ühtlustamiskursust, seega ei ole tõsiseltvõetav minna kadettide ette auhinda üle andma ja üritust iseloomustama rännakul käimata. Lisaks on hea raskes olukorras ja pingutuse käigus kadette tundma õppida. Rännakul sain olla üks omade seast, koos osalemine lõi kursusega sideme, mida on vaja vastastikuse usalduse tekkimiseks. AVE EERMA

27.–29. oktoobril oli Eestis visiidil Georgia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadze. Kindralmajor Kapanadze on Georgia kaitsejõustruktuuride eesotsas alates eelmise aasta novembrikuust. Eelnevalt on ta sama ametit pidanud aastatel 2004–2005. Sellel kolmepäevalisel külastuskäigul kohtus kindralmajor Kapanadze Eesti kaitseministri Sven Mikseriga, Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ja riigikaitse komisjoni esimehe Mati Raidmaga. Üheskoos Eesti kaitseväe juhatajaga külastati riigikogu, Tartus asuvat Balti kaitsekolledžit, Võru lahingukooli, Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Vabadussõja võidusammast. Vabadussõja võidusambale asetas Georgia kaitseväe juhataja ka pärja, millega tunnustas eestlaste iseseisvumist. Teiste külastuspaikade seas esitleti kindralmajor Kapanadzele Ämari lennubaasi ning selle võimekust. Peale Eesti kaitseväe jõustruktuuride tutvustamise arutletakse erinevate Eestit ja Georgiat puudutavate kaitseküsimuste üle. Georgia kaitseväe juhataja visiidi üks osa oli samuti presentatsioon meie eesrindlikust e-riigi platvormist ning selle innovaatilistest võimalustest. 29. oktoobril pidas kindralmajor külalisesinejana loengu Balti Kaitsekolledžis. SL

Staabi- ja Sidepataljoni 96. aastapäeva

29. oktoobril tähistas staabi- ja sidepataljon 96. aastapäeva piduliku jalutuskäiguga. Eelnevalt oli sideüksus tegevuses 1918–1940. Pataljoni ülem major René Innos tuletas tähtpäeval meelde sidepataljoni tähtsust: pakkuda tõrgeteta kommunikatsiooni, nii tehnika kui ka ülemate–alluvate suhtes, olgu rahu- või sõjaaeg. Ühtlasti meenutati tähtpäeval 1940. aasta 21. juunikuu sündmusi. Punaarmee okupeerimise käigus tekkis sidepataljoni sõduritel konf likt riigipöörajatega. Paaritunniline lahing on tähelepanuväärne seetõttu, et see oli esimene ja viimane, mille Eesti armee andis II maailmasõjas. Major Innose juhtimisel marsiti pataljoniga Tallinna 21. Kooli juurde, kus sidepataljoni langenutele asetati pärg. SL

Sõdurileht 5. NOVEMBER 2014

Triin Kolk

Merevees karastatud mehed Mereväebaasis tegutsev sadamakaitserühm tegeleb sadamate korrashoiu ja nende vabana hoidmisega liitlaste jaoks.

Kas ja miks peaksid noormehed läbima ajateenistuse? Arvan, et see on ajaraiskamine. Ajateenistus võiks olla ainult neile, kes seda ise vajalikuks peavad ning see ei tohiks olla kõigile kohustuslik. Minu arvates paneb see inimese elus aja seisma, kui ta peab minema nii kauaks ajaks teenistusse. Kuidas suhtute sellesse, kui naistele muudetaks ajateenistus kohustuslikuks? Ei tahaks minna. Mis on ajateenistuse põhieesmärk? Võib-olla see õpetab distsipliini, kuid ma arvan, et see on ka kõik.

Kelli

Kas ja miks peaksid noormehed läbima ajateenistuse? Peaksid ikka, et meheks saada. Väga paljud noored on tänapäeval kodused, kus ema ja isa lasevad lõdvalt olla. Sõjaväes sellist asja pole. Kuidas suhtute sellesse, kui naistele muudetaks ajateenistus kohustuslikuks? Muidugi läheksin. Ma olen proovinud ka, aga ma ei saa, sest olen liiga väike. Mis on ajateenistuse põhieesmärk? Ma arvan, et see annab meestele oskuse olla üksteisele toeks – kaitstes mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma.

Anu

Kas ja miks peaksid noormehed läbima ajateenistuse? Sellepärast ikka, et distsipliini arendada. Kuidas suhtute sellesse kui naistele muudetaks ajateenistus kohustuslikuks? Ma arvan, et see ei oleks õige mõte. Naistel ei ole sellist rammu nagu meestel, kuigi tihti on naised tugevamadki.

FOTOD: ALEKSANDER SEEMA

üüdseks vahipataljoni alla kuuluv sadamakaiserühm ehk SaKaR on tuntud range väljaõppeprogrammi poolest. Neist meestest räägitakse erinevaid jutte. Mõne jaoks on nad lihtsalt madrused metsas, metsmadrused. Mõnele meenutavad nad iidseid Sparta võitlejaid. Endised relvavennad meenutavad sadamakaitserühma kui elu parimat aega. Kuid millega nad tegelevad, kes nad on? Sadamakaitserühma eesmärk on tagada sadamate, tagala, liitlaslaevade ning strateegiliste objektide julgeolek ja korrashoid. Sõjaolukorras tehakse seda viies etapis: sadamate valvamine,

Sadamakaitserühma viies jagu lahingvarustuses.

Metsamadruse väljaõpe on väga sarnane tavasõduri väljaõppega. Kõik algab SBK-ga, jätkub erialaõppega ning lõpeb jao- ja rühmakursusega. Peamine erinevus seisneb väljaõppe intensiivsuses ja nüanssides. Mereväelased näiteks tegelevad ajateenistuses amfiiboperatsioonidega, mis valmistavad neid ette Umbes 70% ajast möödub sillapea loomiseks sadamakaitserühmal metsas. ja vastasele merelt ootamatu löögi andmiseks. Samuti õpisulgemine, tõkestamine, blokeerimine vad nad läbi otsima, dokumente kontja kasutamiskõlbmatuks muutmine. Iga rollima ja isikuid kinni pidama. Kõigele etapp vajab põhjalikku ettevalmistust, lisaks turvavad nad sadamates liitlasseda harjutatakse mereväebaasis 11 laevu ja harjutavad laeva hõivamist. kuud. Suurema osa ajast, umbes 70%,

möödub sadamakaitserühmal metsas, kus vahetpidamata drillitakse. Mere-

Magatakse hauas. vaatlus, jao tegevus pealetungil, takistuste ületamine ja kaitselaagrid on meeste igapäevased ülesanded. Mõnikord imestatakse õppustel, et sadamakaitserühm on kõikjal, nad tegelevad ülesannetega nii päeval kui ka öösel. Kas nad üldse magavad? Tõsi on, et sadamakaitserühm ei maga, sest magatakse hauas, nad eelistavad olla pidevalt valvel. Taoliseks stressiks valmistab neid ette SBK ning sellele järgnev jaokur-

FOTO: SIIM SIMRE sus, mis viib mehed viimase piirini. Kolm kuud intensiivset treeningut ja valutavaid lihaseid toob meestes välja parimad omadused nagu järjepidevus, truudus kamraadidele ja valutaluvus. Samuti toob see välja meeste nõrgad küljed, neid on seejärel võimalik iseseisvalt parandada. Reservi minnes on sadamakaitserühma mehed jõudnud 11 kuuga teha rohkem kui mõned mehed kogu elu jooksul. Nad on leidnud tee enda sisemusse ja saanud teada kogu tõe enda kohta. Iseasi on see, kas nad ka hindavad ja väärtustavad seda. Iga mees on ju oma õnne sepp. RAIDO RANDOJA

Sõdurileht 5. NOVEMBER 2014

Tuleviku lahinguväljadel müttavad suured koerad Massachusettsi osariigis asuv Boston Dynamics toodab unikaalseid roboteid, mida peagi hakatakse kasutama ka militaarotstarbel ja eelkõige varustuse vedamiseks.

õdurid liiguvad üle välja, neile järgnevad neljajalgsed terasest muulad, teisisõnu BigDog-tüüpi robotid. Peaaegu hääletult, mootorite surisedes longivad nad võitlejate järel, turjal mitusada kilogrammi lahingvarustust. Tundub, et miski ei suuda seda uut abilist peatada. 110 kilogrammi kaaluv ja 76 cm kõrgune BigDog on maailma parim maastikurobot. Ta suudab maastikke iseseisvalt läbida, kasutades satelliitide ja sensorite abi. Samuti võib ta kanda seljas haavatud võitlejat või terve jao varustust 24 h ilma tankimata. Roboti maksimaalne liikumiskiirus on umbes 10 km/h. BigDog töötab 15hobujõulise rallikardi mootoriga, mis genereerib vajaliku hüdraulilise rõhu jäsemete liigutamiseks. Iga jäse koosneb neljast täiturist, mille ülesanne on liikuda vastavalt protsessori

Robotkoer BigDog on tänapäeva tehnika meistriteos.

maastikku ja jõude, mis robotit mõjutavad. Pardaarvuti talletab ka suurel hulgal korrigeerivat infot, et inseneridel oleks võimalik robotit arendada. Maastikul käitub BigDog nagu päris Robotkoer võib ilma tankimata kanda loom. Kaldpindaseljas haavatud võitlejat või del kallutab ta oma terve jao varustust 24 h. keret vastavalt, teeb väiksemaid samme ja laseb ennast liikumise ja toimimise juures ära parda- gestest lõdvemaks, et oma keha tasakaalusarvuti. Eelkõige on selle ülesanne koor- tada. Samuti suudab robot ise püsti tõusta, dineerida sensorite tööd, analüüsida kui juhuslikult pind jalge alt kaob.

käsule. Mootori ülekuumenemist väldib vesi- ja õhkjahutuse kombinatsioon ning hüdraulilist õli jahutab soojusvaheti. Kõige tähtsama töö teeb roboti lii-

FOTO: BOSTON DYNAMICS Ulmeliste robotite loomise eest vastutab Massachusettsi osariigis asuv Boston Dynamics, mis on tegutsenud juba 1992. aastast ning keskendunud eelkõige loomi jäljendavate robotite loomisele. Praegu toodab ettevõte BigDogi maastikuroboteid, PETMANi-tüüpi inimsarnaseid roboteid ja SquishBoti kujumuutvaid roboteid. Mõelda vaid, tulevikus on võimalik inimestel ratsutada terasest hobustel ja seltsida robotist sõpradega, Metsik Lääs uues võtmes.

Eesti 2013. aasta sõjafilm „Veregrupp” on julge ja karm lugu missioonil käivatest sõduritest.

Annett

Kas ja miks peaksid noormehed läbima ajateenistuse? Ma arvan, et see on väga huvitav kogemus. Ajateenistus ei ole ainult selleks, et saada meheks, vaid kui Eestil on kunagi abi vaja, siis on meil mehi, kes on saanud vastava koolituse. Kuidas suhtute sellesse, kui naistele muudetaks ajateenistus kohustuslikuks? See ei peaks olema kohustuslik, sest minu arvates peaks kehtima klassikaline naiste- ja meestevaheline arusaam tööjaotusest, kus naiste töö on kasvatada lapsi. Mis on ajateenistuse põhieesmärk? Eesti meeste väljakoolitamine.

Triin

RAIDO RANDOJA

Veregrupp – lugu kannatustest ja sõjast

jäänud perekondadest, vaimsetest ja füüsilistest haavadest, kõigest, mis neil hingel on. Omavahel naljatatakse, et parem on saada kuuli lahingutegevuses kui kõndida improviseeritud lõhkeseadeldise peale, sest vastased enamasti ei oska sihtida. Igapäevastele probleemidele lisab kontrasti koduste igatsus ja veebivestlused. Группа крови – на рукаве, Tekib küsimus, milleks meile on Мой порядковый номер – на рукаве, sõda vaja. Пожелай мне удачи в бою, пожелай мне: Mitmes kaadris on näha Не остаться в этой траве, sõdureid patrullimas ja noaga Не остаться в этой траве. maapinda torkimas – nad Пожелай мне удачи, пожелай мне удачи! otsivad lõhkekehi. Samuti on stseene, kus sõdurid suhtlevad Mu veregrupp on kirjutatud käise peale, sõbralikult kohaliku külarahmu järjekorranumber on märgitud käise peale, vaga. Lapsed tormavad sõdusoovi mulle õnne lahingus, soovi mulle: reid nähes alati nende juurde et ei jääks siia lebama, maiustusi küsima. Ühel intervet ei jääks siia lebama. juul ütleb üks afgaani külavaSoovi mulle õnne, soovi mulle õnne! nem, et teiste riikide sõdurid peaksid lahkuma Afganistanist atkend Kino laulust ja Eesti kaitseväelased jääma. Lisaks „Gruppa Krovi”, rahulikele tegevustele on filmis ka eramida laulis Scoutspa- kordseid kaadreid lahingutegevusest, taljoni sõdur Andrei, kus satutakse vastastega otsesesse konkui talle pärast jala takti. Kaadrid lahingutegevusest on erakordsed, sest reportereid ei lasta sõjanõudnud plahvatust esmaabi anti. Film „Veregrupp” algabki Andrei tegevusele nii ligidale ja stseenid on fillooga tollest saatuslikust päevast Afga- mitud sõdurite kiivrite külge kinnitatud nistanis ja jätkub teiste sõdurite meenu- kaameratega. Sellega annab dokumentustega. Mehed räägivad filmis impro- taalfilm sõdurielust väga üksikasjaliku viseeritud lõhkeseadeldistest, kodumaale ülevaate.

Kas ja miks peaksid noormehed läbima ajateenistuse? Ma arvan, et peaksid, sest see muudab meeste maailmavaadet. Ajateenistuse jooksul õpitakse, et tuleb vaeva näha ja ise pingutada. Kuidas suhtute sellesse, kui naistele muudetaks ajateenistus kohustuslikuks? Eks Eesti naised võiksid ka heas vormis olla. Kui oleks kohustus, siis läheksin ka ise.

Kerstin

Ajateenijad vaatavad Eesti sõjafilmi „Veregrupp”.

Selleks, et toime tulla sõjastressiga, täidavad mehed vaba aega mitmekesiselt: mängitakse jalgpalli, käiakse jõusaalis, kus raskusteks kasutatakse okastraadirulle, ja käiakse käepärastest vahenditest valmistatud saunas. Võrdluseks näidatakse hetki, mil sõdurid veedavad puhkust kodumaal, oma kodusaunas. Muusika ja filmi rõhutatult kurb meeleolu viib endaga kaasa, tekib tunne, et olen sõjas, pommid langevad ja kõrvus kumiseb. Film toob taas esile nii mõnegi küsimuse – kas tõesti on vaja sõdida, kui lahing nõuab inimohvreid? Kas tõesti on vaja sõdida, kui kodus ootab mind armastav perekond? Filmis ütleb sel ajal juba viiendat korda missioonil olev sõdur Jaan, et kaasvõitleja haavata saamisel tekivad mõtted sõja mõttetusest. Ta seisab

FOTO: RUTO VOLMRE

dilemma ees, kas kamraadid või perekond, seejuures ei tohi emotsioonid sõdurite tööd mõjutada, sest lahingutegevuses peavad kõik andma endast 100%. Filmi meeleolu tegi mind kurvaks ja jäin mõtlema: „Kas mina saaksin sellega hakkama?” Vaatamata töö ohtlikkusele kipuvad sõdurid ikka ja jälle missioonidele tagasi. See on nende jaoks hasartmäng, kust panusteks pole raha, vaid inimelud. Panused on küll kõrged, aga kui inimene on hingelt sõdalane, siis tema jaoks on see sobiv töö. Nõnda on ka Andrei ja Jaan sõdalased, kelle eluks on saanud sõda. „Veregrupp” on film, mida võiks vaadata iga inimene, kes soovib saada põhjalikumat ülevaadet sõjast. RUTO VOLMRE

Kas ja miks peaksid noormehed läbima ajateenistuse? Kindlasti peaksid, sest et see kasvatab mehelikkust. See on esimene suurem samm, et õppida, kuidas üksi ilma vanemate ja pere toeta hakkama saada. Kuidas suhtute sellesse, kui naistele muudetaks ajateenistus kohustuslikuks? See võiks olla vabatahtlik. Ma ei tea, kas ma ise seda läbida suudaks. See võiks olla meeste ajateenistusest kergem. Mehed ja naised on ikkagi erinevad.

FOTOD: ALEKSANDER SEEMA

Sõdurileht 5. NOVEMBER 2014

Kõik naisajateenijad kohustuslikku ajateenistust naistele ei taha Oktoobri keskel võttis Norra parlament vastu seaduse, mis muutis ajateenistuse kohustuslikuks kõikidele vähemalt 19aastastele naistele. Tapal teenivatel naisajateenijatel on sellest erinevad arvamused.

õdurilehe toimetus käis eelmisel nädalal Tapa sõjaväelinnakus, kus teatavasti teenib palju naisajateenijaid, et uurida nende käest, mida nad arvavad naiste kohustuslikust ajateenistusest Eestis. Suurtükiväepataljoni nooremseersant Airit Alumets on väga tänulik, et ta on saanud teenida kolmes väeosas. Ta alustas teenistust õhutõrjes baaskursuse NABKiga, läbis meditsiini erialakursuse tervisekeskuses, kuid nüüd teenib aega suurtükiväepataljonis. Erinevate väeosadega tutvumist peabki ta oma teenistuse juures kõige huvitavamaks. Alumets on naiste kohustusliku sõjaväeteenistuse suur toetaja: „Olen kahe käega selle poolt, et ajateenistus oleks naistele kohustuslik.” Tema meelest tooks ajateenistus noored naised maa

peale tagasi: „Igasugused geelküüntega tibid võivad küll päris närvi ajada. Kui nad peaksid kunagi metsalaagrisse või, hullem, sõtta sattuma, siis ma ei kujuta ette, mis saaks. Eestis on päris palju naisi, neist võiks riigikaitse eesmärgil

N-srs Airit Alumets

Olen kahe käega selle poolt, et ajateenistus oleks naistele kohustuslik. kasu ka olla,” on tema arvamus. Küsimusele, millal tuleb Eesti kaitseväele esimene naisjuhataja, vastas Alumets: „Mu ema ütles mulle kunagi, et selleks saan mina, aga ma arvan, et ma ei taha selleks saada. Kümne aasta pärast võib tulla küll.” Suurtükiväepataljoni reamees Kadi Kalev ei arva, et naised peaksid kohustuslikult nii kaua teenima, kui mehed: „Kui [kohustuslikult], siis võib-olla mitte tervet ajateenistust, vaid ainult SBK. 8–11 kuud oleks naiste jaoks liiga pikk aeg.” Ta usub ka, et naistele oleks vajalikumad metsalaagrid kui rividril-

lid. Kui küsida temalt, miks ajateenistusse võiks naisi vaja olla, siis ta vastab lakooniliselt: „Sõjategevuseks on palju inimesi vaja.” Kalev sooviks pärast ajateenistust kaitseväkke jääda juhul, kui ta saaks tulevikus tööle meditsiinikeskusesse. Praegu läbib ta autojuhikursust. „Ajateenistuses olen hakanud nautima lihtsaid asju elus,” leiab õppur Brenda-Marietta Pukk, kes teenib õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri kursusel. „Ma tegelikult päris sõduriks ei tahtnud saada, aga ma mäletan, et ma tahtsin alati olla tugev ja oskuslik naine.” Ajendi elu sidumiseks kaitseväega andsid varem teeninud sõbrad ja tuttavad. Patriootliku külje tõi Pukis

Rms Kadi Kalev

8–11 kuud oleks naiste jaoks liiga pikk aeg. välja praegune Ukraina kriis: „Keegi ei tõsta oma jalga siia maa peale, kui neil pole selleks õigust.” Õhutõrjepataljoni õppur Daisi Želizko hindab kaitseväes õpitud sõja-

väelist mõtlemist ja oskusi. Mõlemad õhutõrjujad nõustuvad, et kaitsevägi on muutnud nad vähemnõudlikumaks ja tugevamateks isiksusteks, kes teavad nüüd enam taktikast ja sõjaväelisest distsipliinist.

omadused seavad sellele väga tugevad piirangud. Vaja on ikkagi järeltulijaid. Paraku on ka valdav osa naistest nõrgemad kui mehed. Juba selle pärast ei poolda,” tunnistab Želizko. Pukk ja Želizko ei uskunud, et naised SBKd üle elaksid, sest nende tervis saaks kannatada. Pukk jällegi leiab, et sellel oleks suur ühiskondlik mõju. „Ma leian, et probleem on selles, et iive on madal ja [kohustuslik ajateenistus] muudaks selle veel hullemaks,” leiab Pukk. Naisajateenijad leidsid, et ajateenistus peaks naistele jääma

Õppur Daisi Želizko

Kui mu sõbrad käisid ajateenistuses, siis ma toetasin seda täielikult. Nagu ka Puki puhul, mõjutas Želizko otsust võtta endale ajateenistuse kohustus peamiselt sõbrad. „Kui mu sõbrad käisid ajateenistuses, siis ma toetasin seda ja kui keegi neist otsustas jääda kaitseväkke tööle, siis see tekitas minus täielikku ahvivaimustust,” leiab ta. Želizko ja Pukk plaanivad tulevikus saada kaadrikaitseväelasteks. Kui Pukk soovib õppida kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis ja saada vanemallohvitseriks, siis Želizkole meeldiks kõige enam töö kaitseväe teavituskeskuses. Siiski, Želizko ja Pukk ei taha kumbki, et ajateenistus oleks naistele kohustuslik. „Naiste füsioloogilised

Õppur Brenda-Marietta Pukk

Keegi ei tõsta oma jalga siia maa peale. vabatahtlikuks, kuid kõigile tuleks kohustuslikuks muuta riigi kaitse õpe keskkoolis. Kaitseväe naisjuhataja võib nende arust tulla umbes 10 aasta pärast. LAURI PETERSON

7 juhtimise õppetundi eriüksuse juhilt, kes alistas Bin Ladeni

Hiljuti pidas West Pointis kadettidele kõne admiral William McRaven oma 36 aasta pikkuse sõjaväekarjääri saadud juhtimise õppetundidest.

lgem ausad: maailmas on palju kehvasid juhte – sel lihtsal põhjusel, et hea juhtimine on raske. Kõige tähtsam on selged eesmärgid ja tegevuskava nende saavutamiseks, samas ka pidev inimsuhete tasakaalu otsimine. Ära alahinda seda proovikivi. „Mitte midagi – mitte kui midagi – ei ole heidutavam, masendavam, keerulisem, kui juhtida mehi ja naisi rasketel aegadel,” ütles McRaven. „Need juhid, kes juhivad rasketel aegadel hästi, teenivad austuse.”

Esita oma meeskonnale väljakutseid Mõtle juhtidele, keda te oma elus kõige rohkem austate. Kas nad andsid sulle

loa teha mida iganes tahtsid või kannustasid teil saavutama rohkem, kui uskusid, et on võimalik? McRaven ütles oma kadettidele, et kui nad tahavad olla head juhid, siis tuleb neil olla nõudlikud. „Sõdurite eest hoolt kandmine ei tähenda nunnutamist,” ütles McRaven kadettidele. „See on väljakutsete esitamine – tuleb luua kõrged standardid ja hoida inimesi vastutavatena, et nendeni ka jõutaks. Sõdurid eeldavad, et suurepärane juht hoiab kõrgeid standardeid.”

Õppige vigadest Igaüks eksib ja igaüks ei küündi tulemusteni, aga parimad juhid õpivad kukkuma. Mida see tähendab? Seda, et vigu tuleb tunnistada, õppida neist ja liikuda kiiresti edasi. „Miski muu ei röövi sinult võitu rohkem, kui teeb seda ebaõnnestumine,” ütles McRaven. „Ükski ohvitser ei tee asju alati õigesti. Aga suured juhid teavad, et kui neil ei õnnestu, siis tuleb peeglisse vaadata, õppida oma vigadest ja edasi liikuda … Kui sa ei suuda vigu taluda, siis ei saa sinust kunagi suurepärast juhti.”

Võtke mõtestatud riske Toredad juhid mängivad ohutult, kuid suured juhid võtavad riske. Teie meeskond peab teadma, et olete pühendunud edasi liikumisele ja soovite aidata ees-

märke saavutada, mis on neist endist suuremad. See tähendab mõtestatud riskede võtmist, kus ollakse valmis suurema kasu nimel ka ohvrit tooma. „Kõige suuremad riskid ei ole lahinguväljal, vaid õigete asjade eest seismisel,” ütles McRaven, lisades: „Suured juhid teavad, et tõeline võit on saavutatud siis, kui meestel ja naistel on iseloomu võtta professionaalseid riske ja heita väljakutse hirmule ja allutada see.”

Ole hea järgija Kas oskate öelda, mis vahe on juhil ja järgijal? Konksuga küsimus, sest kõik juhid on kutsutud olema ka järgijaid. Lihtsalt see, et oled boss oma ametilt, ei tähenda, et teil on alati kõige targem plaan, parimad teadmised või optimaalseim viis juhtimiseks igas olukorras. „Head ohvitserid on võrdselt head järgijad ja juhid,” sõnas ta. „See teema on üks alahinnatumaid aspekte juhtimise juures … Olen näinud palju häid alla oma võimete tegutsevaid sõdureid, sest ülemus oma ebakompetentsusega kaitseb ennast oma tiitli arvelt.”

Tööta suurema heaolu nimel Inimeste suunamisel saada parimaks on otseselt seotud väärikate ja sobilike eesmärkidega. Tuleb tagada, et inimesed

Admiral William McRaveni sõnul on head juhid ka head alluvad.

FOTO: ERAKOGU

teavad täpselt, et nende saavutused loovad suuremat väärtust – mitte nende taust või isiksuse eripärad. Inimesed tahavad, et neid austatakse, mis eeldab eesmärke, mis oleksid väärikad. „Suured juhid ei nõustu kunagi ükskõiksuse või ebaõiglusega ega mõista kohut inimeste isiksuse, vaid tehtud või tegemata töö üle. Miski muu ei ole oluline,” ütles McRaven.

Liigu ja tegutse Kui tähtaeg on lähenemas või ees raske proovikivi, kust teavad inimesed, kas instinktiivselt, et nende juht töötab pikki tunde, teeb kõik võmaliku, et töö õnnestuks? Või olete jätnud kuidagi mulje, et juhi koht on priviligeeritud

ja et ta on vabastatud koos tegustemisest? „Liikuge sinna, kus tegevus on kõige kuumem,” ütles McRaven. „Veetke aega inimestega, kes on õnnetud, väsinud ja hirmul. Kui oled Black Hawki piloot või tankijuht, veeda aega lennukide hooldusalas remondimeestega. Ükskõik mis on sinu positsioon või eriala, leia kõige raskem, kõige ohtlikum töö oma alal ja mine tee see ära.” BILL MURPHY JR. TÕLKIS JA TOIMETAS: ELARI TAMM

Sõdurileht 5. NOVEMBER 2014

Rootsi stål vs. USA steel Kumb jääb peale, kas jänkide järeleproovitud ja usaldusväärne raudratsu või hoopis Põhjala kiire ja vihane raskeveohobune? Võrdleme USA Bradley M2A3-e ja Rootsi CV9035-te ning anname teile, lugejatele, võrdluse tulemustest teada.

eekordses Sõdurilehes võrreldakse omavahel kahte maailma parimat jalaväe lahingumasinat (edaspidi rauterit). Soomukid on valitud seetõttu, et neil on selge seos Eesti kaitseväega. Ameerika Ühendriikides toodetud M2A3 Bradley on kasutusel 8. ratsaväerügemendi mehhaniseeritud jalaväekompaniis, mis asub oktoobrist saati Tapal. CV9035 ootab tulevik Eesti kaitseväes. Eesti valitsus kavatseb Hollandi sõjaväelt hankida 44 Rootsist pärit rauterit. Need on enamgi kui head põhjused

sõjavahenditega tutvumiseks. Sõdurileht paneb masinad rivvi ja hindab neid neljas kategoorias: relvastus, mobiilsus, ellujäämisvõime ja mugavus.

Rauter pole tank Termin rauter vajab veidi selgitust. Kuigi mõlemad soomukid näevad välja nagu, tundub see nii vaid silmapilguks. Nagu ka tankidel, on Bradleyl ja CV90l suur kahuritorn, nad on soomustatud ja liiguvad roomikutel. Siiski, rauterite ja tankide vahel on üks suur erinevus. Rauterite peamine eesmärk on toetada jalaväge ja transportida mehi lahinguväljale. Tankide peamine eesmärk on olla raskelt soomustatud käru ühele hiiglaslikule suurtükile. Sellest hoolimata on rauterid võimelised tegutsema ka tankide vastu, kui selleks peaks vajadus tekkima. Näiteks Lahesõjas purustasid Bradleyd üsna kergelt nii Nõukogude päritolu T-55 kui ka Iraagi enda T-72-tüüpi tanke.

Relvastus M2A3 Bradley relvastuses on 25 mm kahur, mida toetab eraldiseisev TOW tankitõrje raketiheitja. Kokku mahub Bradleysse 7 raketti, mida saab edukalt kasutada teiste soomukite hävitamiseks. CV9035-l kahjuks rakette pole, see annab Bradleyle selge eelise. Peagi Eesti polügoonidel vuraval CV9035 on suurem, 35 mm Bushmas-

ter III kahur, mis on Bradley kahuri edasiarendus. Rootslase kahur laseb ka kaugemale – selle efektiivne laskekaugus on koguni 4 km. Bradley kahur laseb ainult 3 km kaugusele. Nii „rootslase” kui ka „ameeriklase” relvastust juhitakse moodsa elektroonilise süsteemiga, mida sihtur saab kergesti kasutada ka liikumise ajal. Mõlemal masinal on seega omad eelised ja puudused ning jäävad esimeses kategoorias tasavägiseks. Kuid oleme ausad, CV9035-l on siiski suurem ja vingem kahur.

Mobiilsus CV9035 paistab silma suure mobiilsuse ja läbivuse poolest, sest see on kiirem, liikudes kuni 70 km/h ja kuni 900 km kaugusele. Halba ei tee ka Bradleyst võimsam, 600kilovatine mootor. Bradley tippkiirus hea pinnakattega teel on 64 km/h ja selle sõiduulatus on olenevalt olukorrast 250–400 km. Kaalu poolest jäävad mõlemad lahinguolukorras 30–35 tonni juurde, olenevalt soomuse paigutusest. Mobiilsuse kategoorias võidab CV9035, sest sellel on võimsam mootor, suurem tippkiirus ja sõiduulatus.

Ellujäämisvõime Enne kui pöördume soomuse poole, tuleb arvesse võtta rauterite mõõte, sest soomuki suuruse järgi märkab vastane

seda kõige paremini. Siin jäävad ”rootslane„ ja ”ameeriklane„ siiski viiki, sest mõõtude erinevused on minimaalsed. Bradley on rootslasest vaid veidi kõrgem (umbes 40 cm). On raske uskuda, et see varjatust palju mõjutaks. Tähtis on pöörata tähelepanu soomustatusele. Mõlema rauteri soomus kaitseb seesolijaid 7,62 mm kuulipilduja tule ja esiotsas 30 mm soomustläbistavate laskekehade vastu. Rauterite põhjas olev soomus turvab meeskonda ja reisijaid võimaliku IED või tankitõrjemiini plahvatuse eest. Kuigi mõlemad soomukid on elektroonikat täis, täiendab rootslast veel DAS (defensive aids system), mis teavitab sihturit automaatselt sihtmärkidest. See annab lahinguväljal teatava eelise CV9035-le.

Mugavus Nii, oleme jõudnud ajateenija jaoks kõige olulisema kategooriani – mugavus. Siinkohal hindame rauteri meeskonna ja reisijate head äraolemist sõidu ajal. Mõlemal rauteril on sõitjateruum, kuhu pääseb sõiduki tagaosas asuvast sissepääsust. CV9035-l on see rohkem ukse moodi, mis avaneb külje peale. Bradleyl on ülevalt alla avanev luuk, mis muutub kaldteeks. CV9035 sõitjateruumis leiduvad üsna ergonoomilised istmed, kuid tõeline kirss tordil on hoopis masinasse ehitatud kliimaseade. See peaks suutma soojendada

sõdureid nii Eesti talvel kui ka jahutada neid troopilise keskkonnaga välismissioonil. Bradleyl kahjuks kliimaseadet pole, selle asemel on kasutusel tavaline ventilaator, mis paneb õhu sõitjateruumis liikuma. Ruumikuse koha pealt peab olema aus: mõlemas soomukis on sama vähe ruumi kui silgukarbis. Eks rauterite üks peamisi eesmärke on tuua lahinguväljale nii palju sõdureid kui võimalik. Selles vallas on kõige edukam CV9035, mis suudab positsioonidele transportida kokku 8 võitlejat. Hoolimata sellest, et Bradley sõitjateruumi mahub ainult 7 sõdalast ja see on veidi laiem kui CV9035, on seal reisijate jalaruumi isegi vähem kui rootslases. Ruumi kokkuhoiu nimel asetatakse jaovarustus Bradley külgedele.

Lõpphinnang Rootsis toodetud CV9035 võidab ülinapilt kolmes kategoorias: mobiilsus, ellujäämisvõime ja mugavus. Relvastuse kategoorias jäävad rauterid pigem viiki. Kuigi rootslasel on suurema kaliibriga kahur, on ameeriklasel lisaks kahurile TOW raketiheitja 7 raketiga, mis pakub suurt võimekust tankide purustamisel. Kaitseväelane, kes tulevikus CV9035 kasutama hakkab, saab olla õnnelik, et rauteri peal on kliimaseade. LAURI PETERSON

Sõdurileht

5. NOVEMBER 2014

ÕhutõrjepatalJON

SuurtükiväepatalJON „Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi hoopis suurtükiväe- ja õhutõrjepataljoni naisajateenijad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

rms Kadi Kalev, suurtükiväepataljon

n-srs Airit Alumets, suurtükiväepataljon

Auaste, nimi, allüksus:

214

Kahesajaga midagi, aga täpselt ei mäleta

N-vbl Mets

N-vbl Mets, päris raske küsimus

Parem füüsiline vorm

1 1

Just nii

Carl Gustavit

Olen vastupidavam ja suudan ennast 5.50 ülesse ajada (olenemata magamamineku kellaajast) Tala, ei säbele, täisporno, paneb puid alla, just nii MP5-te ja USP-d

1 2 2

Tsiviilriided selga

See jääb saladuseks

Vihmaga metsas olla

Vaimne pingutus

Suurtükiväe kaader

Rohkem šokolaadi

0 1

Tegevväelased ja 24 tunni pakid, mis toovad alati häid mälestusi

1 2

Pitsa, lasanje

õppur Daisi Želizko, õhutõrjepataljon

õppur Brenda- Marietta Pukk, õhutõrjepataljon

Mis oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

Ma arvan, et üle 230 punkti tuli ära.

Kes on väeosa kõige kenam meesterahvas?

Kõik on omamoodi meeldivad ja ilusad

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimnud?

Olen rohkem hakanud oma lähedastega suhtlema.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Nii mõnigi on jäänud, kuid ega neist tsiviilis väga kasu pole.

2 0 0 1 0

Millist relva tahaksid ajateenistuse ajal proovida?

Mistral Manpadi

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Istun rongile ja sõidan paar tundi,, et kodus voodis lesida.

Mis on ajateenustuse juures kõige raskem?

Kiirete ettekannete valmistamine

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

MAN-i kastis lahingvarustusega sõitmine

Mida tahaksid näha kaitseväe toidupakkides?

Kanafileed, šokolaadi ja kuivatatud viigimarju.

230 Nimi ei meenu, kuid ta on kiilas ning kamuflaaži riietatud Olen muutunud vähemnõudlikumaks

Praegu ei jõua ära oodata, kuni me kahurit proovida saame (ZU-23-2) Pessu ja naiseriided selga, ehted külge.

Ühtsustunne, mis tekib. Kindlasti ka emotsioon pärast suurt ja rasket füüsilist pingutust, kui tead, et oled end ületanud.

Nutellat

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr. 117 õige lahendussõna oli VORMIMÜTS

SuurtükiväepatalJON

Termose võitis reamees Kaupo Mang Kalevi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Vahel on raske see, kui ei saa teha tegevusi selle järgi, kuidas mu keha ja vaim parajasti vajavad.

VÕITIS

2 1

Väga halb! Fantastiline!

Disaini uus soomustransportöör