SODURILEHT ˜ 2018
Esmaspäev, 30. aprill 2018
ISSN 1736-3411
Kaitsevägi kaalub droonide integreerimist tulejuhtimisse.
Vabaduse Väljakul rokiti veteranide auks.
lk 3
lk 6
lk 7
I G
E B
Liitlased tulevad Eesti territoriaalvett miinidest puhastama.
O
A
K A S
L
Foto: vbl Ardi Hallismaa
O
Siil tuleb suurem kui kunagi varem Maikuu esimese kahe nädala jooksul toimub Lõuna- ja Kagu-Eesti metsade vahel õppus Siil 2018, mille eesmärgiks on hinnata Eesti reaalset kaitsevõimet. kpr Kaarel Adamson
T
änavusele suurõppusele on kutsutud osalema üle 15 000 ajateenija, reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja liitlasvägede sõduri. Lisaks on esmakordselt tegevusse kaasatud ka siseministee-
riumi korrakaitseüksused eesotsas politsei- ja piirivalveametiga. Õppuse korraldamise eest vastutav kindralmajor Indrek Sirel ütleb, et hoolimata Siili mahukusest on oluline, et iga inimene, kes panustab õppuse kordaminekusse, tunnetaks oma ülesannete väärtust ja enda olulisust suuremas pildis.
Õppuse fookuses on kontrollida maakaitse lahinguvalmidust ning Kaitseliidu võimet täita oma ülesandeid riigikaitse raames. Lisaks on suur rõhk koostööharjutustel kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste vahel. Õppuse käigus toimuvad ka miinipildujate ja tankitõrjesüsteemide lahinglaskmised.
Siil kulmineerub õppelahingutega, kus 2. jalaväebrigaad koostöös Saksa, Soome, Läti, Leedu ja USA üksustega pistab rinda 1. jalaväebrigaadi ja NATO lahingugrupi üksustega. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras loodab, et õppusele kogunenud riigikaitsjad saavad taas tunnetada
seda üksmeelt ja tahet, mis seob neid ühte, kui kriisi korral on vaja anda endast parim, et kaitsta oma kodu.
Loe lähemalt lk 2
2
Esmaspäev, 30. aprill 2018
JUHTKIRI
„Riigikaitse laia käsitluse aluseks on sujuv ja efektiivne ametkondade ülene koostöö ja seda on vaja harjutada. - kindralmajor Meelis Kiili
Siil võib uljaspead torgata
UUDISED
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Kopterid UH-60 Black Hawk toob sõdurid lahingusse.
Siil vallutab Lõuna-Eesti metsad Mai alguses algaval õppusel Siil 2018 osaleb ligi 15 000 inimest kohalikest ja liitlasriikide jõustruktuuridest eesmärgiga panna proovile Kaitseliit ja maakaitse lahinguvalmidus. rms Kaarel Redi
S
iil 2018 korraldamise eest vastutav kaitseväe juhataja asetäitja kindral major Indrek Sirel kommenteeris õppuse mastaapsust: „Suurus ei ole ainult number, suurus on ka selle numbri sisu.“ Lisaks kaitseväele, Kaitseliidule ja liitlassõduritele on esimest korda õppusele kaasatud siseministeeriumi struktuuriüksused, eelkõige politsei- ja piirivalveamet. Hoolimata õppuse mahukusest on kindralmajori sõnul oluline, et iga osaleja tunneks oma tähtsust: „Ma soovin, et igaüks, kes osaleb ükskõik millises rollis ja millisel määral, tunneks oma rolli tähtsust ja seda, kuidas ta on osa millestki suuremast.“ 2.–14. maini peamiselt Lõuna-Eestis toimuva õppuse peaeesmärgiks on kontrollida maakaitse lahinguvalmidust ja võimet täita oma ülesandeid sõjalise ja riigikaitse raames. „Õppuse käigus kaitseväe juhataja kontrollib, kuidas maakaitse üksused ja struktuurid saavutavad lahinguvalmiduse ja kuidas nad on valmis oma ülesandeid täitma,“ sedastas Sirel.
TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: kpr Kaarel Adamson Küljendaja: rms Jon Henry Marvin Faltis Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Kindralmajor Sireli sõnul ollakse õppuse planeerimisega lõpusirgel. Õppusel on neli etappi. Neist esimene algab 2. mail ja selle raames luuakse õppuse juhtimisstruktuur ning formuleeritakse kogu maakaitse struktuur. „Esimese etapi käigus loob Kaitseliit kogu riiki katva turvavaiba,“ sõnas Sirel. Teisel etapil valmistub maakaitse struktuur oma sõjaliste ülesannete täitmiseks ja täidab sisejulgeoleku ülesandeid. „See on see, kus mingi tegevus toimub üle Eesti,“ täpsustas Sirel. Maakaitseüksused korraldavad selle etapi käigus läbi lahinglaskmisi miinipildujatest ja tankitõrjesüsteemist Javelin ning toetavad politsei -ja piirivalveametit. Samuti valmistuvad kaitseväe üksused oma lahinguülesandeid täitma. Kolmanda etapi põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Tegevuses on nii Kaitseliidu üksused, jalaväebrigaadid, erioperaatorid kui ka liitlased. „Me eeldame, et õppuse haripunktis täidab maastikul oma ülesandeid üle 15 000 inimese,“ sõnas Sirel. Viimane etapp on kokkuvõtlik ning siis toimuvad rivistused ja alade koristamine. Toimetajad: rms Indrek Kuusk kpr Kaarel Adamson rms Kaarel Redi rms Siim Saavik
Kas Kaitseliit on lahinguvalmiduses? Õppuse pearõhk on maakaitsel ja eelkõige selle taga oleval Kaitseliidul. Kaitseliidu ülema, kindralmajor Meelis Kiili eesmärk on saata õppusel välja tugev sõnum meie ühiskonnale, liitlastele ja vastastele, et me oleme võimelised ennast kaitsma ükskõik millises olukorras. „Kui keegi, nii nagu seda tehti 1939. – 1940. aastal hakkab peale suruma rahu meile mitte omastel tingimustel, oleme me valmis rahu kaitsma ka relvaga,“ sõnas ta. Kaitseliit on esindatud kõigi tegevliikmetega nii võitlejate, võimaldajate kui ka võimendajatega. „Kõigile, kes soovivad osaleda riigikaitses, hoolimata nende soost või vanusest on olemas jõukohane ülesanne ja koht,“ ütles Kiili. Kindralmajor Indrek Sireli välja öeldud mõtet, et suurus ei ole ainult number, suurus on ka selle sisu, ilmestab see, et Kaitseliit suutis õppuse esimesse etappi kaasata suured politsei ja piirivalve jõud. „Riigikaitse laia käsitluse aluseks on sujuv ja efektiivne ametkondade ülene koostöö ja seda on vaja Fotograafid: rms Gregor Jürna rms Karl Möls rms Sten Kaalma vbl Ardi Hallismaa
Foto: kaitseväe arhiiv
Ilmad on läinud soojaks, linnukesed laulavad hommikust õhtuni ning viimased lumehanged on auramas taevasse, et üheksa kuu pärast taaskord alla sadada. Paljude ajateenijate silme ees terendab ere suveaeg, mida saab juba uhke reservväelase tiitli all vastu võtta. Enne suvekuude algust on aga viimast korda vaja enda oskusi tõestada kevadisel suurõppusel, mis sel aastal kaasab ka suurel hulgal reservväelasi, tegevväelasi, kaitseliitlasi ja liitlasriikide sõdureid. Pikk teenistusaeg on möödunud kiiresti ning kogemusi on kogutud rohkem kui rubla eest. Nüüd on ajateenijatel lõpuks võimalus vanade kaladega võrdsel tasandil lahingumöllus kaasa teha. Seda, kes õppuse käigus enda sõna maksma suudab panna, näitab aeg. Tähelepanu tasub pöörata aga sellele, et kui lahingumöll meid endasse neelab ning võitlusind on kainet mõistust üle võtmas, tuleks sellegipoolest säilitada tasakaalukust ning mõelda eelkõige ohutuse peale. Kuigi Siil peaks imiteerima lahingutegevust võimalikult realistlikult, siis peamine on see, et kõik osalejad õppuse lõpus tervetena koju naaseksid. Lisaks enese tegevusele peab jälgima ka võitlejat enda kõrval, sest piirituspõletiga tulejumala mängimisel kehtivad samad reeglid reamehest kindralini välja. Vanasõna ütleb, et ettevaatus on tarkuse ema ja olgem ausad, kipsis jalaga või põletushaavades käega pole auga välja teenitud suvi pooltki nii magus, kui see meie unenägudes välja näeb.
Foto: vbl Hardi Allismaa
kpr Kaarel Adamson
Me oleme võimelised ennast kaitsma ükskõik millises olukorras harjutada. See võimaldab kombineeritud võimete rakendamisega saavutada oluliselt suuremat mõju operatsiooni lõpptulemile,“ ütles Meelis Kiili. Õppus Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel neljandat korda. Varasemalt on õppus toimunud 2008., 2009. ja 2015. aastal. Kui igakevadisel Kevadtormil harjutab kokku üks pataljon, siis Siili mastaap on oluliselt suurem, hõlmates brigaade, Kaitseliitu, siseministeeriumi struktuuriüksusi ja liitlasüksusi. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Esmaspäev, 30. aprill 2018
SUURÕPPUS SIIL 2018 OHUTUSTEHNILISED NÕUDED
Suurõppus Siil 2018 algab 2. mail ja selle tarvis toob Sõdurileht välja olulisemad punktid õppuse ohutustehnilistest nõuetest. Ohutusnõuete eesmärk on välistada õppusel õnnetusjuhtumite tekkimine ja säilitada kaitseväe ning Kaitseliidu vara. rms Siim Saavik
KASUTA PRIIMUST OHUTULT Täida priimus täielikult, et vältida järeltäitmist 2 min
Aseta priimus alati tasasele ning kõvale pinnasele, et vältida selle ümberminekut. Valamiseks pigista kergelt pudelit - ära kasuta liigset jõudu, sest priimuse täitumine võtab aega ja valada tuleb mitu korda.
Priimuse süütamiseks kasuta tikku
LIIKLUSOHUTUS Õppuse toimumisel kehtivad kaitseväe sõidukitele alljärgnevad kiiruse piirangud: Rivi- ja reservsõiduk
Majandussõiduk
Kõvakattega teed
70 km/h
Vastavalt liiklusseadusele
Kruusakattega teed
50 km/h
70 km/h
Pinnaskattega teed
30 km/h
30 km/h
Sõidukijuhile peab tagama vähemalt 6 tundi katkematut uneaega ja ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada 9 tundi.
Süütamise ajal ära kummardu priimuse kohale ja siruta käsi süütajaga küljelt priimuse suunas.
Sõidukijuht tagurdab ja manööverdab maastikul ning parkimisalal kaasvõitleja juhendamisel. Juhendaja puudumisel väljub sõidukijuht sõidukist ja veendub tagurdamise ohutuses ise.
1. Enne süütamist vala piiritust priimuse peal olevasse soonde. Soones süüdatud piiritus kiirendab aurude teket düüsidest ning seeläbi süttib ka priimus.
Sõitmise ja lahinguülesannete täitmisel peavad sõidukijuhid järgima liiklusseaduses sätestatud tulede kasutamise korda.
2. Tulemasinat kasutades süüta piiritusse kastetud oks.
Leek on päeval halvasti nähtav! Kui leeki pole näha, siis kontrolli: 1. Vii käsi aeglaselt ja ettevaatlikult priimuse suunas kuni tunned kuumust. 2. Vii süütamata tuletikk düüside lähedale ning oota selle süttimist.
Priimuse kustutamiseks aseta kork peale 1. Jälgi asetamisel, et priimuse ja korgi keere ei satuks kohakuti, sest siis jääb kork düüsidest kõrgemale. 2. Loe mõttes viieni ning eemalda kork. 3. Kontrolli leeki!
Sõidukit tuleb maskeerida nii, et see ei takistaks sõiduki juhtimist ega piiraks juhi vaatevälja. Samuti ei tohi maskeering varjata sõiduki tulesid ja registreerimismärki.
LENNUOHUTUS Laser- ja pürotehniliste vahendite kasutamine õhusõidukite suunas on keelatud. Pürotehniliste vahendite (signaal- ja valgustusraketid, lõhkepaketid jms) kasutamine on KEELATUD õhusõidukite suunas või kui on teada, et õhusõiduk on laskjale lähemal kui 4 km. Kõik õppusega seotud mehitatud ja mehitamata õhusõidukitega sooritavad lennud peavad olema kooskõlas õhuväe juhtimispunkti päevakäskudega ja koordineeritud õhuväe läviohvitseriga.
TULEOHUTUS Igas üksuses peab olema määratud tuleohutuse eest vastutav isik, kes on kohustatud korraldama täiendava tuleohutusalase juhendamise, kui on tekkinud tulekahju või tegevuse iseloom seda nõuab. Igas üksuses peavad olema kindlaks määratud esmased tulekustutusvahendid, mis tuleb paigutada võimalikult väljapääsu juurde nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse. Telgiahju on keelatud süüdata põlevvedelikega. Telgiahju kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada telgi kontroll. Suitsetamiskohas peab olema liivaga varustatud suitsukonide kogumiskoht. Tuleohtlikul alal on keelatud, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas: • • • •
suitsetamine lõkke tegemine kulu, risu, põhu ja teiste kergesti süttivate materjalide põletamine, välja arvatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju
5L
VÄLDI JÄRELTÄITMIST! KASUTA VÄLJASTATUD PUDELIT!
3
Esmaspäev, 30. aprill 2018
Foto: rms Karl Möls
GALERII
Foto: rms Karl Möls
Scoutspataljoni ajateenijad Tapal linnalahingut harjutamas.
Karl-Erik Taukar Veteranirockil rahvast hullutamas.
Noorkotkas orienteerumas Harjumaa metsade vahel.
Foto: rms Sten Kaalma
Foto: rms Gregor Jürna
4
Mereväebaasi 91. aastapäeva puhul asetati Johan Pitka kuju ette pärg.
Esmaspäev, 30. aprill 2018
UUDISED
Operatsioonil Open Spirit loodetakse tuvastada ja kahjutuks teha üle 200 lõhkekeha.
Open Spirit toob liitlasüksused Eestisse meremiine tõrjuma Sellel ajal, kui suurõppus Siil on läbi saamas, alustab Eesti merevägi koostöös liitlastega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit, mille kolme Balti riigi vahel roteeruv toimumiskoht on sedapuhku Eestis. rms Indrek Kuusk
S
ellel aastal Eesti vetes toimuvasse ajalooliste lõhkekehade hävitamise operatsiooni Open Spirit on kaasatud lisaks Eesti mereväele ka ligi 15 erinevat liitlas- ja partnerriiki. Kokku osalevad Open Spiritil umbes 850 kaitseväelast, 20 erinevat sõjalaeva ning mitmed tuukrimeeskonnad. Alates 1995. aastast korraldatava miinitõrjeoperatsiooni tegevuspiirkonnad jaotuvad sellel aastal Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu vahel. Tänavu 11.-25. maini vältaval koostööharjutusel osalevad liitlasüksused on mereväe laevastiku ülema kaptenleitnant Peeter Ivaski sõnul
näidanud üles suurt huvi Eesti vetes töötamise vastu. „Võib arvata, et liitlaste suur huvi on tingitud meie merekeskkonnast, kuhu on maailmasõdade jooksul veesatud arvukalt meremiine, mis annab võimaluse oma väljaõppe ja tehnika proovile panna,“ sõnas kaptenleitnant Ivask. Kuna Eesti mereväe üks peamisi tegevusi on seotud just miinitõrjega, on Open Spirit laevastiku operatsioonistaabi ülema kaptenleitnant Ain Pärna sõnul hea võimalus oma vetes harjutada. „Üks hea asi on oma veeteesid ohutumaks muuta, kuid veel parem on, kui Eesti merevägi saab suurte üksuste juhtimise kogemuse, praktiseerides väljaõppes omandatud teadmisi,“ märkis kaptenleitnant Pärna.
Kaptenleitnant Ain Pärna loodab, et ka sellel aastal suudetakse leida ja kahjutuks teha palju erinevaid lõhkekehi. „Kui kolm aastat tagasi Eestis toimunud Open Spiritil suudeti tuvastada ja kahjutuks teha üle 200 lõhkekeha, siis võib sarnast tulemust oodata ka sellel aastal. Siiski tuleb arvestada, et iga aastaga jääb hea töö tulemusena ohtlikke lõhkekehi aina vähemaks,“ nentis ta. Olenemata sellest, et miinitõrjeoperatsioon ja Siil pole omavahel seotud, täidab Eesti merevägi kandvat rolli ka Open Spiritile eelneval suurõppusel, tagades Siili ajal koostöös Kaitseliidu rannikuüksustega kontrolli Eesti territoriaalvetes.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ja teised veepõhja sattunud lõhkekehad.
KODUTÜTRED JA NOORKOTKAD VÕISTLESID LUURERETKEL Kaitseliidu korraldatud Harju maleva patrullvõistluse Luureretk 2018 võitsid teist aastat järjest Loksa rühma noorkotkad ja Kiili Imelise Aasa kodutütred. rms Siim Saavik
Foto: rms Gregor Jürna
K
olmepäevasel luureretkel tulid ennast proovile panema täpselt sada võistlejat, kes jagunesid neljaliikmelistesse meeskondadesse. Omavahel võtsid mõõtu 15 Harju maleva Noorte Kotkaste ja 10 Kodutütarde võistkonda. Rühmajuhendajad panid enne võistlust paika stardijärjekorra, konkureerides omavahel mälumängus Kuldvillak. Kuldvillakus kõige rohkem punkte kogunud rühmajuhendaja sai oma meeskonnale valida soodsama stardikoha. 13–18aastased võistlejad läbisid 55-kilomeetrisel rajal 17 erinevat kontrollpunkti, mille eesmärk oli testida noorte teadmisi ja orienteerumisoskusi koos põnevate võistlusmomentidega. Luureretke suurim rõhk on ülesannete lahendamisel, sest seal jagatakse võistkondadele soorituste eest punkte. Ajaline faktor tuleb mängu alles siis, kui fi nišeerinud võistkonnad on võistluse käigus kogunud võrdselt punkte. Näiteks pidid võistlejad viiendas kontrollpunktis läbima meditsiini-
5
Kiili Imelise Aasa kodutütar Kärt Roossaar teostamas meditsiiniharjutust. harjutuse, kus neil tuli aidata autoavariis kannatanuid. Kiili Imelise Aasa kodutütar Kärt Roossaar tõdes, et harjutus polnud lihtne, kuid nad said sellega hästi hakkama. Ta lisas, et sooritusele aitas kaasa meeskonnaliikmete varasem kokkupuude meditsiiniharjutustega. „Mõned liikmed meie meeskonnast on läbinud 16-tunnise meditsiinikursuse ja puutunud sarnaste ülesanne-
„Tavaliselt lähme võidu peale välja.” tega kokku varasematel patrullvõistlustel,“ rääkis Roossaar. Kaheksandas kontrollpunktis tuli võistlejatel läbida takistusrada. Iga meeskonnaliige oli kinnitatud nööri külge ja pidi koos nööriga liikuma etteantud keerulisel trajektooril. Samuti pidi iga võist-
leja sooritama rajal ühe ülesande. Näiteks Loksa rühma noorkotkas Marko Metuse ülesandeks oli lasta vibuga märklauda. „Alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama,“ tõdes Metus takistusraja ülesande lõppedes. Ta ütles, et takistusrada polnud füüsiliselt kerge läbida, kuid see oli üks huvitavamaid kontrollpunkte. Noorkotkaste võitjameeskonna Loksa rühma liige Marko Metus sõnas, et nende meeskond startis patrullvõistlustele kindlate võidumõtetega. „Teeme nii hästi kui oskame ning teeme oma ülesanded ära. Tavaliselt lähme võidu peale välja,“ rääkis ta. Parima Kodutütarde võit tuli Kiili Imelise Aasa naiskonnale. Võistkonda kuulusid järgmised kodutütred: Eliise Riimand, Kärt Roossaar, Miia Eliise Pors ja Marii Kaljulaid. Kiili Imelise Aasa naiskonna kapten Kärt Roossaar ütles, et tänu võidule saavad nad esindada Harju malevat võistlusel Ernake. Harju maleva Noorte Kotkaste ja Kodutütarde võitjameeskonnad lähevad Harju malevat ja ringkonda esindama vabariiklikel võistlustel Mini-Erna ning Ernake.
Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad osutasid avariiohvrile esmaabi Kolm õppusel osalenud staabija sidepataljoni ajateenijat liikusid kaitseväe sõidukiga TallinnTartu maanteel, kui avastasid teelt välja sõitnud sõiduauto. Sündmuskohalt leidsid ajateenijad õnnetuses viga saanud inimese. „Pärast kannatanu avastamist reageerisime olukorrale kiiresti ja vastavalt ajateenistuses läbitud esmaabi ning parameediku kursusel õpitule asusime kohe tegutsema,” ütles staabi- ja sidepataljoni ajateenijast parameedik nooremseersant Henri Tamm. Ajateenijad helistasid kohe hädaabinumbrile 112 ja alustasid samaaegselt vigastatule esmaabi osutamist, mida jätkasid kuni kannatanu kiirabile üle andmiseni.
Paldiskis mälestati langenud kaitseväelasi Veteranipäeval kogunesid langenud kaitseväelaste võitluskaaslased koos liitlaste lahingugrupi ja diplomaatilise korpuse esindajatega Paldiskis asuva mälestusmärgi juurde, et mälestada välisoperatsioonidel langenud kaitseväelasi. Kaitseminister Jüri Luik tuletas meelde, et Paldiskis asuva mälestussamba rajasid langenute teenistuskaaslased olukorras, kus missioon ei olnud veel lõppenud ning teenistust tuli jätkata. „Kaaslased ei unusta neid kunagi. Eesti rahvas ei unusta neid kunagi. Me oleme neile igaveseks tänulikud,” ütles Luik.
Kaitseväe ladvik tutvus Eesti kaitsetööstusega Kaitseväe peastaabi ees peetud näitusel tutvustasid oma toodangut 32 Eesti kaitsetööstuse liitu (EKTL) kuuluvat ettevõtet erinevatest valdkondadest. „Väikse majandusega riigile, nagu Eesti, on innovatsioon ja nutikus esmatähtsad. Me peame otsima tarku lahendusi ja viima nad ellu piiratud ressurssidega. Kaitsetööstuse liitu on kogunenud minu arvates just selle mõtteviisi esindajad: julged mõtlejad, nutikad insenerid ja visiooniga ettevõtjad,” ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.
6
Esmaspäev, 30. aprill 2018
REPORTAAZ
Igal aastal kahel korral võetakse teavituskeskusesse aega teenima meedia ja foto-video taustaga sõdureid.
Droonid vallutavad taevavõlvi kpr Kaarel Adamson
S
Foto: rms Gregor Jürna
uurtükipataljon korraldas keskpolügoonil oma lahinglaskmisi, kuid tavapärase binokli ja silmamõõdu asemel võeti tulejuhtide töösse appi tehnoloogia uuemad saavutused. Koostööd tehti Eesti ettevõttega Threod Systems, kes viis tabamuste tuvastamiseks õhku mehitamata õhuki (ingl UAV). UAV näeb välja kui tavaline mudellennuk, kuid leiutise muudab hirmutavaks asjaolu, et selle peale on paigaldatud
Sülearvuti sarnasest juhtpuldist on tulejuhtidel mugav koordinaate lugeda.
kõrge lahutusvõimega tava- ja soojuskaamera. Õhuk lendab umbes 500 meetri kõrgusel üsna hääletult ning suudab seetõttu märkamatult vaenlaste õhuruumi terroriseerida mitme tunni vältel. Kui droon oli õhku saadetud, möödus umbes kümme minutit, kuni väikese sülearvuti sarnase juhtpuldi ekraanile ilmusid tuttavad konteinerid, mis olid lahinglaskmiste sihtmärkideks. Tulejuhtide silmad lõid särama nagu jõulutulukesed õndsa öö ajal ning keelt limpsates hakati ekraanil olevaid koordinaate paberile kritseldama. „Eesti maastik on üsna ebatasane ja võsane ning droonid võimaldavad meil näha nende takistuste taha. Nõnda on tulejuhil võimalik kiiremalt ja efektiivsemalt tegutseda,“ kommenteerib suurtükiväepataljoni väljaõppeohvitser leitnant Tanel Taltsi uue tehnoloogia kasutegureid. Kõrgendikule paigutatud suurtükimeeskonnad said aegsasti kätte juhised vaenlase hävitamiseks. Nii algas kiire töö: mehed valmistasid kiirete sujuvate liigutustega ette moona ning sihikupilt aeti asjatundlikult paika. „Tuld!“ kõlab ülema vali käsklus ning mürsk saadetakse hukule määratud raudkasti poole teele. Kaheteistkümne kilomeetri kaugusel, tulejuhtimispunktis, on kuulda valju kärgatust ning siis filmidest kuuldud
Ma olin näinud militaarvõimekuse tulevikku ning seda, et meie kaitsejõud suudavad selles tulevikus hästi kaasa mängida.
Foto: rms Gregor Jürna
Väikesed mehitamata õhukid pole enam ammu inimestele uudiseks, kuid nende tänane võimekus militaarmaastikul meenutab kaadreid actionfilmidest.
Peagi saavad tulejuhid minetada vanad vahendid - binokli ja lasermõõdiku asemel lähevad käiku droonid. väga tuttavlikku vihinat. Peab tõdema, et helikunstnikud on vapustava täpsusega tabanud kurjakuulutava heli, mida tekitab 122-millimeetrine haubitsamürsk, otsides võimalust pahandust teha. Vihin lõppeb maad raputava pauguga ning silmapiiril on märgata, kuidas plahvatuse tõttu kerkib taeva poole mitme meetri kõrgune mullapilv. Ekraanilt mängu jälgiv tulejuht sajatab endamisi. Ta kirjutab ülesse korrektuurid ekraanilt võetud numbrite järgi ning saadab uued käsklused teele. „Nii lihtsalt sa ei pääse!“ muheleb ta rahulolevalt.
Tulejuhtide silmad lõid särama nagu jõulutulukesed õndsa öö ajal ning keelt limpsates hakati ekraanil olevaid koordinaate paberile kritseldama.
Järgmine kõmakas maandub juba konteinerile ohtlikult külje alla, mis reaalelus muudaks nii mõnegi jalaväelase päeva õnnetuks. Rahulolev naeratus kinnitab tulejuhi heakskiitu - uus abiline ülesannete täitmisel on tema silmis ennast tublisti õigustanud. Keskpolügoonilt tagasi Tallinna poole sõites täitis mind pisuke hirm uue tehnoloogia võimekuse ees, kuid samas oli selles hirmus ka julgustust. Ma olin näinud militaarvõimekuse tulevikku ning seda, et meie kaitsejõud suudavad selles tulevikus hästi kaasa mängida.
RELVAD, FOTOAPARAAT JA KÕLARID EHK INFOSÕDURI ARGIPÄEV Staabi- ja sidepataljoni koosseisu kuuluvas teavituskeskuses teenib aega jaosuurune üksus, mis toodab kaitseväele foto-video materjale ja olenevalt väljaõppetsüklist toetab teisi üksuseid otseteavitusmeeskonnaga. rms Indrek Kuusk
S
ee jaosuurune üksus on mõneti nagu inetu pardipoeg, kelle tegu ega nägu ei tee keegi märkama enne kui mõne meediaoperatsiooni tööviljana valminud teos kogu kaitseväe kogukonna ette manatakse. Teavituskeskusesse võetakse igal aastal kahel korral aega teenima eelkõige foto-video ja meedia taustaga tulevasi sõdureid, aga aeg-ajalt leiavad oma koha ka reklaami ja turunduse taustaga võitlejad. Niinimetatud infosõdurite teenistusülesanded võib üldiselt jaotada
kaheks: reaal- ja lahingteavitusülesanded ning otseteavitusülesanded. Olgugi, et nii mõnigi lend peab täitma mõlemat ülesannet, ei jää tehtud töö kuidagi kvaliteedi ega kvantiteedi poolest eelkäijate omale alla. Reaalteavitus kujutab endast tööd kolmeliikmelistele kaamerameeskondadena, kus igal meeskonna liikmel on oma kindel ülesanne. Videooperaator tagab nii hea videopildi kui ka ülesande lõpufaasis videoloo kiire ja asjaliku montaaži. Fotograaf jäädvustab hetki pildis ja pärast töötlemist laadib fotogaleriid kaitseväe sisestesse või välistesse kanalitesse.
Fotograafi ning videooperaatori tööd juhib reporter-toimetaja, kes tagab meeskonna toimimise. Tema tagab suhtluse kontaktisikutega, tellimuste õigeaegse valmimise ning koostöös videooperaatoriga intervjueerib asjaosalisi. Sageli tuleb ajateenijast meeskonnaliikmel mõni kolonel telefonitsi kätte saada või näiteks sirge seljaga presidendile või kaitseväe juhatajale mikrofon nina alla torgata. Teavitusmeeskonna töö reaalteavitajatena pole kunagi üksluine, sest ühel päeval merepõhjas tuukreid fi lmiv meeskond võib mõne tunni
Ühel päeval merepõhjas tuukreid filmiv meeskond võib mõne tunni möödudes leida ennast hävituslennuki kokpitist. möödudes leida ennast hävituslennuki kokpitist. Sisuliselt võib öelda, et teavituskeskuse ajateenijal avaneb võimalus näha kaitseväge igast võimalikust küljest ja nende toodetud materjalid leiavad kasutamist nii kaitseväe kommunikatsioonitegevustes kui ka Eesti ja välisriikide meediaväljaannetes.
Teine ning sõjategevuses käega katsutavamat tulemit kandev on infosõdurite väljaõpe otseteavitusmeeskonnana. Otseteavitusena nähakse tavapärasest meediatööst erinevate kanalite abil kriisi korral info edastamist kaitseväelt otse avalikkuseni ja infosõja raamistikus teiste üksuste toetamist mittekineetiliste tegevus-
Esmaspäev, 30. aprill 2018
REPORTAAZ
7
Mustade Kolonelide järgmine etteaste toimub novembrikuus Kaitseliidu 100. aastapäeval.
Mustad kolonelid – sümbioos veteranidest ja rokist kpr Kaarel Adamson
E
smaspäevane sume suveõhtu täitus muusikaliste helidega, mida pakkusid armastatud Eesti artistid, alustades Karl-Erik Taukarist ja lõpetades Liis Lemsalu ja Ivo Linnaga. Koos ansambliga Revals muudeti kuulsuste lugusid rokilikumaks ning kaverina kõlasid näiteks Gunnar Grapsi ja Hendrik Sal-Salleri lood. Kuigi roki kohta on esinejate nimistu pehmete killast, kandis Revalsi kireva seltskonnaga rikastatud helikeel üllatavalt hästi rokikontserdi nime välja. Tõsi, tegu polnud JMKE, Winny Puhhi või Metsatöllu kaliibriga rokkimisega, kuid bluusilikud kaverid olid nauditavad. Kuigi paljude kuulajate jaoks oli õhtu tippsündmuseks Taukari esitus oma koosseisuga, jättis palju sügavama jälje Kaitseliidu Tallinna maleva ohvitseridest kokku pandud rokkansambel Mustad Kolonelid. Valdavalt esitas bänd eestikeelset rokiklassikat, kus sõnu oli väänatud militaristlikku spektrisse. Toores ja jõuline muusika kõlas veteranidest koosneva bändi esituses ehedalt. Mustad Kolonelid on tegutsenud juba kaks ja pool aastat ning ambitsioonikas koosseis ei pane soovijatele kätt ette ka juhul, kui koloneli auaste
pole veel välja teenitud. „Meil on see loogika, et kõik, kes on Tallinna malevas ja armastavad teha sellist karvast, traadist rahvamuusikat, on bändi teretulnud,“ kommenteerib ansambli kitarrist kolonelleitnant Toomas Väli bändi kirjut seltskonda.
Mootorsae soolo oli kui Jaanus Nõgisto sulest sündinud. Nõnda käis etteaste jooksul laval paras sagimine - sama kiiresti kui lugude ajal vahetati akorde, vahetasid muusikud lugude vahel oma pille. Pooletunnise esituse jooksul käis laval kokku kaheksa esinejat. Koosseis iga loo jaoks oli uus ja unikaalne, kuid kõige tugevama jälje jättis lugu „Lahingupioneeri bluus“. Laul algas nagu iga klassikaline bluusikas, leitnant Madis Millingu kärisev hääl jutustamas Kaitseliidu õppuste iseärasustest. Loo kulminatsioonis tuli lavale kaitseväe sangpommimeister kapten Tanel Kurisoo, kes tõmbas jõudsa liigutusega käima mootorsae ning kandis maskuliinse tööriistaga ette musikaalse soolo, mis oli igati Jaanus Nõgisto vääriline. „Eks me armastame kuulata mitme-
kesist muusikat ja tegelikult pärineb selle soolo idee Jackkilli loost „The Lumberjack“. Meie võtsime seda kui kummardust enda maleva lahingupioneeridele, kes veedavad päevi kaevates kraave ja ehitades sildu, aga pärast tulevad tulevad ning lasevad kõik õhku,“ seletab kolonelleitnant Väli iseäraliku soolo tagamaid. Võimalust Veteranirokil üles astuda hindavad esinenud ohvitserid kõrgelt. „See oli ikkagi kogu bändile suur au tulla siia esinema. See on meie jaoks nagu veteranidelt veteranidele esitus, et meie pundist n e l i on välismissioonidel käinud,“ ütleb Väli. Kõlab viimane akord Mustade Kolonelide kitarrist ning mehed lahkuvad rahuloleva naeratusega lavalt. Kitarrid ja mootorsaed leiavad oma tee kottidesse ja jäävad ootama järgmist proovi, et taaskord enda võimekusest kuulajaile teada anda. „Eks see muusika tegemine ole nagu jalaväejao kokkuharjutamine. Kui piisavalt palju drillida, siis läheb ka laval kõik hästi,“ tõdes kolonelleitnant Väli, et hea tulemuse tagab vaid raske töö.
Foto: rms Karl Möls
Teavituskeskuse ajateenijad on kvalifitseerunud nühkima Maarjamaa metsade soopõhju sama kõvasti kui monitoride valguses kumavaid kontoritoole
Teavituskeskuse ajateenijad Indrek Kuusk ja Alexander Bertil Tarbe intervjueerimas lauljatar Liis Lemsalu.
Foto: rms Sten Kaalma
Veteranikuu sai Vabaduse väljakul kõlava lõppakordi, kui juba kuuendat korda toimuv Veteranirock tõi Vabaduse väljakule tuhandeid inimesi.
Kapten Tanel Kurisoo vallandamas sisemist virtuoosi.
tega, et saavutada väikeste ressursside abil suuri ja tuntavaid efekte. Meeskonnal on võimekus toota ja levitada erinevaid audio, audio-video ja trükimaterjale ning nõustada üksusi, millega koostööd tehakse, õiget sõnumit kandvate ja suuremat tulemit toovate tegevuste osas. Tsiviilmaailma poolelt leiaksid otseteavitusest oma töö ja tegemistega mõningaid sarnasusi näiteks reklaamiinimesed, küll aga on tegevused, eesmärgid ja tulemid klassikalisest turundusest vägagi erinevad. Lisaks teiste üksuste toetamisele saavad infosõdurid töötada palju omal jõul. Näiteks toimub veidi enne suurõppust Siil teavitusoperatsioon, kus üle 20 Eesti linna elanikke teavitatakse õppuse peatsest algamisest ja tuletatakse meelde vajadust olla õppuse ajal liikluses tavapärasest ettevaatlikum. Operatsioon viiakse läbi valjuhääldimasinatega üle kogu Eesti ning selle operatsiooni on täielikult planeerinud ja korraldanud ajateenijad.
Vaatamata spetsialiseerumisele ja intensiivsele erialasele väljaõppele peavad infosõdurid läbima ka jalaväelase taktikaõppe, et suuta teiste üksustega maastikul sammu pidada. Seega on teavituskeskuse võitlejad kvalifitseerunud nühkima Maarjamaa metsade soopõhju sama kõvasti kui monitoride valguses kumavaid kontoritoole. Teavituskeskuses teenivate ajateenijate hulk on väike, mistõttu on tegu lahinguväljal väga haavatava üksusega. Seevastu annab see juurde meeskonna mobiilsusele, paindlikkusele ning tingib selle, et iga meeskonna liige oskab vajadusel asendada teist. Teavituskeskuse sõdurid on nagu töökad mesilased, kelle tegevus jääb tihti suuremate üksuste varju, kuid meeskonnana suudetakse sageli nõelata valupunkte ja oma väikesena näiva panusega toetada suurte eesmärkide saavutamist.
8
Esmaspäev, 30. aprill 2018
SCOUTSPATALJON
KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON n-srs Taavi Perv
kpr Daniil Tjurin
rms Gert-Oliver Reisner
kpr Maarjo Viigipuu
Milline tsitaat on kaitseväes meelde jäänud?
See on selline mitmetimõistetav lause: „Kõigepealt veebel ning siis alles reamees!“ Sobib väga erinevatesse situatsioonidesse.
„Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.“
Kõige rohkem kasutame üksteise kutsumiseks „Noo, Mardid!“
Kolonel Tõniste ütles selle peale kui üks tagala kompaniist pihta sai: „Kuul on loll, aga tääk on tubli.“ Kunagi ei tea, kuidas kuul lendab, aga täägiga saad alati pihta.
Mida sooviksid leida kuivtoidupakist?
Ma arvan, et võiks olla äkki selline väljaluba, et oleks pikem nädalavahetus vaba. Ehk isegi nädalane puhkus.
Mulle meeldiks mingi meene stiilis asi. Mingi mini-Galil võtmehoidja, et pärast reservis tore vaadata.
Rohkem suhkrut ja teed! Soe magus jook teeb metsalaagrid palju nauditavamaks.
Rohkem magustoitu! Mida rohkem magustoitu, seda parem!
Milline võiks olla unistuste amet kaitseväes?
Ma tegeleksin hea meelega soomukitega, mis meil pataljonis on. Toimetaks nendega, putitaks neid ja vahel harva teeks väikese lõbusõiduringi.
Ma arvan, et mulle meeldiks sel juhul erinevaid asju teha, et oleks vaheldust. Pool aastat oled jalaväes, pool aastat tegeled masinatega, siis ehk olla osa juhtimisprotsessist.
Ma arvan, et minu hobi arvestades oleks spordiinstruktor päris hea olla.
Ma kindlasti sooviksin proovida kompaniiülema rolli.
Milline on sinu lemmiktegevus vabal ajal?
Sõdurikodus käimine, arvutis või telefonis istumine ja niisama jutu puhumine. Üsna tavaline värk.
Sõdurikodust läbi, ostan juua ja siis sauna. Et pärast pikka päeva on saun kõige parem asi.
Sporti teha. Suvel jooksen ja lasen, talvel suusatan ja lasen (laskesuusataja).
Sõdurikodus juttu ajada ja magusat süüa ja juua.
Disaini leiutis, mis muudaks iga sõduri elu paremaks.
144 TOKYO STOCK EXCHANGE POOLEKS TEHTUD PALVE LÕPUSÕNA
KORVPALLUR ... SOKK RAUD (inglise k.)
TOODE ...TÕEND
...-KUMB VEIDERDAJA MIS HALVASTI, PÄRILIKKUSTEGUR SEE ...
ON SIIS? IMELIK
KORRAGA OSS IRIIDIUM NAISENIMI TEHTAV SUUREM LANGEKOGUS ...TONN TÕVEHOO ILMA KAAS- PADRIK, EELNÄHT LASTETA RÄGASTIK (miljon tonni)
LOOSIME AUHINDU! Et võita Sõdurilehe taskunuga, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.
KUUR OLÜMPIAHÕBE KAARDIMÄNG KORDAMINEK LIIKLUSÕNNETUS
Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks Clen-Erik Mõttus. Palju õnne!
KOGUNI VINNID RASKEJALGSUS IISAKU GÜMNAASIUM IDA (saksa k.) IGIHALJAS ÕISTAIM FLOEEM RAADIUM
Vastus: LUURERÜHM
ANEKDOODID Major astub kasarmusse ja näeb voodis räpaste saabastega pikutavat sõdurit ajalehte sirvimas. „Mis kurat siin toimub, kus päevnik on?“ röögatab ta. „Mina see olengi,“ vastab naril pikutav sõdur. „Pagan võtaks, mina, brigaadiülemast kolonel ja pean sellist asja nägema!“ karjub ohvitser. „Noh, ega teilgi siis ju paha amet pole,“ tõdeb päevnik. Noorsõdur saab väljaloale ja jalutab vanematega mööda kodutänavat. Mööduma juhtuvad neli kena noort tütarlast, keda sõdurpoiss seisatades põrnitsema jääb. „Vaata, vanamees, poiss mehistub, varsti
hakkab naist võtma,“ ütleb ema. Noorsõdur keerab pea mõtlikult emale ja lausub: „Üks neist ei pea sammu.“ Sõdurid omavahel. „Miks sa kaitseväkke tulid?“ küsib üks. „No pruuti mul pole, aga sõjatehnika mulle meeldib, kuhu siis veel. Aga miks sina kaitseväkke tulid?“ pärib teine. „No pruut mul on aga ma naudin vaikust ja rahu,“ vastab esimene. Sõdur tormab pataljonikorrapidaja juurde. „Härra kapten, kas telekat võib vaadata?“ küsib sõdur. „Aga minugi poolest! Vaadake, et te seda lihtsalt sisse ei lülita,“ ütleb kapten.